Ukraina sõda
Venemaa
juhitud kaose teooria Jaanus Sägi reservkolonelleitnant kaitseväe peastaap
K
ui Nõukogude Liit alustas 1979. aastal Afganistanis massiivset sõjalist operat siooni, siis tabas selle ootamatus, kii rus ja ulatus läänt, jätmata kahtlust toimuvas. Samalaadne operatsioon 2013. aastal Krimmis jättis seevastu demokraatlikus maailmas pikalt õhku küsimused, et mis siis ikkagi toimub. Seda avaliku diplomaatia ja infosõja oskusliku kasutamise tõttu, täien duseks kohalikele käsilastele ja Vene eriüksuslastele. 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa agressioon tabas maailma ikkagi mõnevõrra ootamatult. Isegi hoolimata sellest, et Venemaa oli juba 2021. a kevadest saati kuni agressioo nini korraldanud massiivse väekon tingendi pööritamist Ukraina piiridel ja USA avalikustanud sellekohased luureteated. Vene sõjalises mõtlemises olid sel leks ajaks tähelepanu alla tõusnud hübriidsõda ja informatsiooniline vas tasseis. 2020. aastal avaldatud RAND kokkuvõte toonitab mittesõjalistest vaenulikest meetmetest rääkides Ve nemaa rõhuasetust eeskätt informat sioonilistele, alles seejärel majandus likele ja diplomaatilistele tegevustele.1
Pidev vastasseis kui uus normaalsus Moskvas ollakse veendunud, et nad on juba käimasolevas sõjas läänega, mille käigus toimuvad erineva inten siivsuse ja ulatusega majanduslikud, poliitilised ja sõjalised tegevused. Hübriidsete meetmete kasutamise eeltingimuseks on sõjaliste võimete olemasolu ja kohati ähmastub n-ö sõja- ja rahuaja tegevuste piir või piir 34 juuni 2022 SÕDUR
«kõva» ehk sõjalise ja pehme jõu ka sutamise vahel. Vene sõjaline doktriin on muutu nud koos ajaga, olles kombinatsioon suurriiklikest ambitsioonidest ja asümmeetrilisest käsitlusviisist. Prae gust perioodi iseloomustab ressurs side keskne koondamine, uue Vene rahvusliku identiteedi loomiskatsed ja põhjalike ümberkorralduste tegemine sõjaväes koos läänevastaste suurõppus te taastamisega. Venemaa ühiskond on järjest roh kem mobiliseerunud ja seetõttu ka sutabki Suurbritannias resideeruv Venemaa julgeolekuekspert Mark Ga leotti totaalse riigi asemel mõistet mo biliseerunud riik. Selle mõte seisneb üldjoontes kõigi Venemaal leiduvate riigistruktuuri ja eraõiguslike vahen dite mobiliseerumist ühtse eesmärgi saavutamiseks. Galeotti sõnul on Ve nemaa eriteenistused, nagu välisluure (SVR) föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) ja sõjaväeluure (GRU) allu tatud otseste poliitiliste eesmärkide saavutamisele.
Uus vana sõjapidamine USA kunagine suursaadik Moskvas, George F. Kennan kirjeldas külma sõja aegses vastasseisus vastastikku toimuvat sabotaaži, desinformatsioo ni ja poliitilise ebastabiilsuse tekita mist, nimetades neid tegevusteks, «measures short of war», mis ei ületa sõjalise konflikti puhkemise läve joont.2 Kui lahesõja ajal ja Kosovo konfliktis sai Venemaa olla pelgalt statisti rollis, siis 2013. a Krimmi hõivamise ja 2015. a Süüria inter ventsiooniga suudeti saavutada stra teegiline üllatus ja ka ekspluateerida tekkinud võimalusi nii sõjalises kui poliitilises võtmes. Keskseks teemaks 2008. aas ta Vene- Gruusia sõja järel oli Vene
relvajõudude olukorrateadlikkus, koordinatsioon ja otsuselangetamise mehhanismi kiirus. Hoolikalt ana lüüsiti lääne, eelkõige USA kogemusi võrgupõhises sõjapidamises. Lei ti, et on võimalik edukalt kasutada strateegilisi vahendeid taktikaliste ülesannete täitmiseks. Samuti näitas lääneriikide praktika, et integreerides vanu riistvaralisi süsteeme uute info tehnoloogia võimalustega, võib saa vutada uue kvaliteedi. Seda ilma uute kallite tehnoloogiliste seadmeteta, mis aitab suuresti raha ja vahendeid kokku hoida.
Gerassimovi «doktriin» Vene sõjalise mõtte arengu hindami seks peaks nimetama kindlasti kindral Gerassimovi sõnavõtte 2013. aastal, 2016.3 ja 2019. aastal. Kuna 2013. a oli toimunud Krimmi annekteerimi ne, siis äratas esimene neist suurt tä helepanu hilisema külmutatud konf likti loomisel Ida-Ukrainas. 2013. a artiklina avaldatud sõnavõttu on tihti tituleeritud Gerassimovi doktriiniks, kuigi tegemist oli kindrali sõnavõtuga kindralstaabi akadeemias aktuaalsetel sõjakunsti teemadel. Maailmas leidis see Ukrainas toi muvate sündmuste tõttu rohket tä helepanu. Mitu kindrali väljaöeldud rõhuasetust informatsioonilisest vas tasseisust rakendus 2014. a detsembris kinnitatud seni viimases Venemaa sõ jalises doktriinis.4 2019. a sõnavõtus tõi kindral sisse aktiivse kaitse mõiste. Lühidalt võib selle termini kokku võtta kui meet mete kogumi, mis tagab ennetava löögivõime säilitamise ning mille te gevused leiavad aset eelkõige sõjalisele konfliktile eelnevas etapis ja konflikti algfaasis. Leiti, et sobilike meetmete rakendamisel on võimalik ära hoi da konflikti jõudmine otsese sõjalise