Sõdur 4/22

Page 16

EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919 NR 4 (126) 2022 Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise mõju Eesti julgeolekule lk 20–23 kasutamineMigratsioonirelvana lk 30–35 Mikrodroonide kasutamine Ukraina sõjas lk 8–15

Sisukord SÕDUR september 2022 3 sisukord Väljaandja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus Toimetus Filtri tee 12, 10132 Tallinn Peatoimetajasodur@mil.ee Heiki Suurkask heiki.suurkask@mil.ee / 717 2416 Toimetaja n-ltn Raiko Jäärats Keeletoimetaja Diina Kazakova Kujundaja lvo Sokka Trükitud Spin Press trükikojas Kaanefoto Shutterstock ISSN 1406-3379 56 8 40 Ajakiri Sõdur on tellitav ExpressPosti https://tellimine.ee/est/sodur.tellimiskeskkonnas Samuti saab ajakirja tellida Omniva postkontoris, postipunktis või kirjakandja vahendusel. TELLIMISHIND: 12 KUUD 16,30 EUROT, 6 KUUD 8,15 EUROT. 24 4 Lühiuudised 8 Mikrodroonid Ukraina sõjas 16 Musta mere vahekokkuvõtelahingute 20 Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise mõjudest Eesti julgeolekule 24 Saksamaa reakoosseisu uued auastmed 30 Migratsiooni kasutamine relvana 36 Meresõjanduse konverents 40 Sõduri FM Siilil 42 Kaitseväe teavitustöö esimene (1992–2001)aastakümme 50 8. jalaväerügemendi sõjatee vabadussõjas 56 Nõukogude lennukid Eestis Soome talvesõja ajal 66 Uued raamatud

Foto: Evgen Kotenko / SIPA / Scanpix

20. juulil toimus kaitseväe Jõhvi linnakus Kalevi jalaväepataljoni ülema vahetustseremoonia. Väeosa juhtinud kolonelleitnant Ain Tiidrus andis pataljoni juhtimise üle major Argo Sibulale

10. augustil NATO staabielemendi (NFIU) hoone ees toimunud tsere moonial andis kolonel Mart Vendla üksuse juhtimise üle mereväekap ten Peeter Ivaskile (pildil).

Uued ülemad

16. juunil toimus 1. jalaväebrigaadi piduliku rivistuse ajal suurtükiväepataljoni ülema vahetuse tsere moonia, kui väeosa juhtinud kolonelleitnant Marko Tomentšuk andis pataljoni lipu ja juhtimise üle kolonelleitnant Allan Raidmale

20. augustil toimus ülema vahetus ka Scoutspataljonis, kus kolonelleitnant Eero Aija andis pataljoni lipu ja üksuse juhtimise üle kolonelleitnant Ranno Raudsikule

Kaitsevägi arvas reservi mitu

20. juunil andis 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus peetud tseremoonial kolonelleitnant Indrek Sarap Kuperjanovi jalaväepataljoni juhtimise üle kolonel leitnant Jaan Kesselile

20. juulil tähistas õhuvägi väeliigi 103. aastapäeva piduliku rivistusega Ämari lennubaasis, kus õhuväe ülem brigaadikindral Rauno Sirk andis õhuväe juhtimise üle kolonel Toomas Susile

harjutusväljal lõppes 28. juulil vesivõimalikonningkui«Õppuselliitunudnädalatveelgiõperaldajateravuse,»liseks,isolatsioonioludesvajadusijadusedhoidapiiratudvaldkonnadaeesmärkkorraldatudA-soomusjalaväekompaniiScoutspataljoniõppusAlgiž4,milleoliõpetadajakinnistapeamisiloodusesüleelamiseteadmisijaoskusivahenditeolukorras,etvõitlusvõimet.«Üleelamiseesmasedvajaonkaitse,asukoht,vesitoit.Kuisõdursuudabneidrahuldada,jääbtakavõitlusvõimesäilitabkainemõistusejaütlesõppusepeakorveebelMadisKask.«Inimesedonlahedad,väljaonhuvitavjalähebkindlastipõnevamaks,»sõnaskakstagasiScoutspataljonigaseersantSiimEinassoo.saimeselgeks,etjuhulsõdurirdubomaüksusestjääbloodusesseomaette,kailmamugavusvarustusetamuretsedaendaletoit,jamuuesmavajalikning

Harjutusel osales pea 100 kaitseväelast, neist kolm tee nivad Prantsuse kontingendis. Kolm päeva kestnud õppus algas kaheksakilomeetrise rän nakuga, seejärel tegid õppurid maa-ala luuret, valisid välja ööbimiskohad ning ehitasid lü hiajalist varjualust.

1. augustil võttis Tallinnas asuva küberkaitse koos töökeskuse (CCDCOE) juhilt brigaadikindral Jaak Tarienilt juhtimise üle Mart Noorma

1. augustist asus küberväejuhatust juhtima kolo nel Kaupo Rosin. Seni küberväejuhatuse ülema kohuseid täitnud kolonelleitnant René Innos jätkab teenistust väejuhatuse ülema asetäitjana.

29. juulil toimus Ämari lennubaasis pidulik ülema vahetustseremoonia. Kolm aastat len nubaasi juhtinud kolonelleitnant Mark Trubok andis ameti üle kolonelleitnant Maanus Nigulile

Õppus lõppes veetakistuse ületamise harjutusega. Õppuse nimetus «Algiž» tuleneb kom panii embleemil kujutatud ruu nist (eluruun), mis kaitseb selle kandjat ohtude eest ning annab julgust (lahingus) hirmude ületamiseks.

21. juulil Paldiski linnakus toimunud pidulikul tseremoo nial asus toetuse väejuhatuse uueks ülemaks kolonel Taivo Rõkk (pildil), võttes väejuhatuse juhtimise üle seniselt ülemalt kolonel Toomas Susilt

Soodla

Scoutspataljoni võitlejad peamisi üleelamise oskuseid

Uudised 4 september 2022 SÕDUR

15. juunil toimus Jõhvi linnakus Viru jalaväepataljoni pataljoniülema vahetuse pidulik tseremoonia, kus väeosa juhtinud kolonelleitnant Tarvo Luga andis pataljoni juhtimise üle major (alates 15. juulist kolo nelleitnant) Viljar Laanestele

1. augustil Tapa linnakus toimunud pidulikul rivis tusel andis senine õhutõrjepataljoni ülem kolonel leitnant Tanel Lelov pataljoni lipu ja juhtimise üle major Kristjan Leimannile

«Ma tänan kindral Kiilit, Tiganikku ja Tarieni ning ülemveebel Salistet nende suure panuse eest Eesti riigikaitse arendamisel ja soovin neile eraeluli ses karjääris samasugust edukust kui kaitseväes,» ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Kindralmajor Meelis Kiili alustas tee nistust kaitseväes 1991. aastal kaitse liidu Lääne Viru maleva staabiülemana. Aastatel 2008–2010 oli ta Eesti kaitse atašee Ameerika Ühendriikides ja Kana das. 2010. aastast 2012. aastani teenis kindralmajor Kiili esimese eestlasena Balti kaitsekolledži ülema ametikohal

Teisel päeval õpiti, kuidas vett koguda ja puhastada ning mismoodi valmistada mitme suguseid looduslikke tõmmi seid. Samuti tehti käepärastest vahenditest vajalikke tööriistu ja omandati kalastamise põhi tõdesid ning muid üleelamiseks hädavajalikke oskusi.

22. juunil Taara linnakus toimunud pidulikul tseremoonial võttis kolonel Mati Tikerpuu (pildil) 2. jalaväebri gaadi juhtimise üle kolonel Tarmo Metsalt

Kaitsevägi arvas juuni lõpus pikaajalise eeskujuliku teenistuse järel reservi bri gaadikindral Jaak Tarieni ja ülemveebel Siim Saliste, augustis suundusid reservi ka kindralmajor Meelis Kiili ja brigaadi kindral Artur Tiganik.

olla valmis esimesel võimalusel vastasele haiget tegema.»

tänavameenutasidSideväelasedRaualahingut

Brigaadikindral Artur Tiganik on teeninud Kalevi üksik jalaväepataljo nis alates rühmaülemast kuni patal joniülemani, Scoutspataljoni ülemana ning 1. jalaväebrigaadi ülemana. Alates 2009. aastast teenis brigaadi kindral Tiganik maaväe staabiülemana ning alates 2012. aastast maaväe ülemana. Aastatel 2014–2016 teenis ta kaitseväe juhataja asetäitjana ning 2016–2019 Eesti sõjalise esindajana NATO Euroopa vägede peakorteris. 2019. aastast alates teenis brigaadikindral Tiganik NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabis.

varustuspataljonAsutati

teenistust kaitseväes 1994. aastal. Aastatel 2008–2009 teenis brigaadikindral Tarien Eesti kaitseväe õhu väe staabi operatiiv , planeerimis ja väljaõppeosakonna ülemana, alates 2009. aastast õhuväe staabiülemana ning alates 2012 õhuväe ülemana. 2018. aastast juhtis brigaadikindral Tarien NATO küberkaitsekoostöö keskustÜlemveebelTallinnas.Siim Saliste alustas

teenistust Eesti kaitseväes 1994. aastal. 2014. aasta maist teenis ülemveebel Saliste Eesti kaitse väe veebli ametikohal, kus tema vastutuseks oli kaitseväe allohvit seride ettevalmistus ja väljaõpe. 2019. aastast alates teenis ta NATO operatsioonide väejuhatuse veebli ametikohal NATO Euroopa vägede peakorteris.

Tallinnast toetuse väejuhatuse Suur Sõjamäe linnakust juhitav pataljon on ladude, töökodade ja muude teh niliste gruppidena esindatud paljudes asukohtades üle Eesti.

kõrget ohvitseri ja allohvitseri

ning aastatel 2012–2019 kaitseliidu ülemana. 2019. aastast alates teenis kindral Kiili Eesti sõjalise esindajana NATO Euroopa vägede peakorteris.

Küberväejuhatuse staabi ja sidepataljon meenutas 21. juunil Tallinnas 21. kooli juures pärgade asetamisega 82 aasta möödumist sideväelaste ja punaarmeelaste vahel toimunud 1940. aasta Raua tänava lahingust, milles lan ges kaks Eesti sõdurit: nooremseersant Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre.

Uues struktuuris on lisaks juhtimiselemendile ka varustuskompanii ja remondikompanii, mis jagunevad spet sialiseerunud rühmadeks ja jagudeks, staabielement omakorda sektsiooni deks. Järjest kasvavat rõhku pannakse pataljoni rahuaja elukutselise isikkoos seisu arendamise kõrval ka sõjaaja reservkoosseisu väljaõppele.

võitlejadoskuseidkinnistasidlooduses

1. juulil alustas tegevust kaitseväe va rustuspataljon, mille peamine ülesanne on kogu kaitseväe lahinguvalmiduse toetamine varude, varustuse ja hool dusteenustega – alates relvastusest ja laskemoonast, riide ja erivarustu sest kuni kaitseväe tehnika remondi ja hoolduseni. Varustuspataljon on toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mille eelkäija on praeguseni sarnaseid ülesandeid täitnud materjaliteenistus.

Brigaadikindral (ülendati selleks 16. juunil 2002) Jaak Tarien alustas

«Ehkki meie põhiülesanne pataljoni na ei muutu võrreldes materjaliteenis tuse ajaga, on meil nüüd rohkem jõudu ja vastutust, samas ka paindlikkust kait seväe lahinguvõime hoidmisel,» ütles varustuspataljoni ülem kolonelleitnant Marko Land üksuse esimesel rivistusel.

Uudised SÕDUR september 2022 5

2. Põlva Serviti (Eesti meister)

Luureretkest võtsid sel aastal osa võistkonnad Eestist, Ühendkuningriigist, Poolast, Bosnia Hertsegoviinast, Soo mest, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Belgiast, Hollandist, Leedust ja Gruusiast.

1. Tenax Dobele (Läti meister)

6 september 2022 SÕDUR Uudised

Kaitseväe käsipallivõistkond osales esimest korda Balti riikide turniiril Klaipedas (Leedus). Seal oli esin datud igast riigist kaks võistkonda: üks kaitseväe ja üks meistriliiga võistkond.Meiealagrupis olid Läti meister Tenax Dobele ja Leedu 3. koha võistkond Dragunas. Alagrupis saime ühe võidu ja ühe kaotuse ehk võitsime Leedu võistkonda ja kaota sime Läti meistrile ning saime ala grupis 2. koha. Poolfinaalis läksime vastamisi 2. alagrupi võitjaga ehk Eesti meistri Põlva Servitiga. Kah juks pidime vastu võtma kaotuse. 3. 4. koha mängus võistlesime Läti kaitseväe võistkonnaga ASK/ LSPA ja otsustavas mängus võitsi me seisuga 32 : 28 ning saavutasi me kolmanda Kaitseväe/Mistrakoha.

6. Dragunas (Leedu 3. koha võistkond)

5. Granitas Karys (Leedu kait seväe võistkond)

pronkskäsipalluriteleKaitseväe

meeskonda

kuulusid: Mikola Naum, Jaanis End rik, Oliver Ruut, Vahur Oolup, Artur Morgenson, Armis Priskus, David Mamporia, Yurii Sokhorovych, Sergio Kreegimaa, Denel Zigadlo, Patric Padjus, Martin Nerut ja Ras mus Miller. Võistkonna parimaks mängijaks valiti Vahur Oolup küber väejuhatusest. Meeskonna treener oli Jüri Lepp.

Lõppjärjestus

Admiral Pitka luurevõistluse võitis Jõgeva malev

«Admiral Pitka Recon Challenge 2022 pakkus Kirde maakaitseringkonnale hea võimaluse anda oma nägemus ja panus selle legendaarse luurevõistluse arenda misse. Meie idee oli minna võistluse sisu lises korraldamises juurte juurde tagasi,

andes võistlejatele võimaluse panna end proovile eeskätt just sõjalises väljaõppes, ühendades üheks tervikuks nii võistluse stsenaariumi kui lahinguülesande täitmi se,» ütles võistluse peakorraldaja, Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

Kirde maakaitseringkonna korraldatud võistlusel läks rajale ühtekokku 26 võist konda, esindades 14 eri riiki. Finišijoone ületas 24 võistkonda. Kolm ööpäeva kestnud admiral Pitka luurevõistlusel mahtusid esikolmikusse veel pioneeripataljoni ja Leedu esindused.

Kaitsejõudude naiskond sõjalisel mitmevõistlusel

3. Kaitsevägi/Mistra (Eesti kait seväe võistkond)

4. ASK/LSPA (Läti kaitseväe võistkond)

Kõige rohkem tuli vaeva näha Türgi veenmisega, kelle toetus Soome ja Rootsi liitumisele sõltus 27. juunil alla kirjutatud omavahelise vastas tikuse mõistmise memorandumi täitmisest.

senisest tõhusamalt NATO sõjalise juhtkonnani,» ütles CIOR i president kolonel leitnant Toomas Luman (pildil). 1997. aastal asutatud Eesti Reservoh vitseride Kogusse kuulub praegu üle 400 reservohvitseri eri«elualadelt.Külmasõja järel tekkinud arusaam, et NATO t saab kaitsta ainult profes sionaalsete üksustega, ei pea enam paika. Eesti ei kaotanud oma ajatee nistusel ja mobilisatsioonil tuginevat riigikaitset ja meie iga aastastel õppustel harjutab üheskoos liitlastega ligi 15 000 osalejat,» ütles sel puhul kaitseminister Hanno Pevkur.

võitishõbemedali

SÕDUR september 2022 7 Scanpix/PressZUMAFoto: Uudised Eesti võttis 6. augustil Ateenas reservväeühtlustadamelningreservväelasiservteenistuseonOrganisatsiooniväelastühendabInteralliedSaksamaaltsatsioonireservohvitseriderahvusvaheliseorganiCIORjuhtimiseüle.CIOR(ConferedationOfficersReserve)peamiljonitreserv36NATOjapartnerriigist.peamisedülesandednõustadajatoetadaNATOtreküsimustes,esindadasuhetestööandjategaarendadaprofessionaalseltasereservohvitsere.«EestieesistumiseltahameNATOriikidearusaamakasutamisestningviiasee

aitsejõudude naiskond saa vutas rahvusvahelisel reserv ohvitseride sõjalisel mitme võistlusel Ateenas naiste arvestuses hõbemedali. Eesti naiskonda juhtis kapten Pauliine Nettan 1. jalaväebri gaadist, võistkonda kuulusid leitnant Jane Mednis õhuseiredivisjonist ning veebel Aune Surva kaitseliidust.

9. augustil kirjutas USA president Joseph Biden alla dokumentidele, millega ratifitseeriti Ühendriikide kongressi otsusel Soome ja Rootsi liitumine NATO ga.

USA kiitis Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise heaks

NATO on juba aastaid väljendanud sisulist valmisolekut need kaks riiki vastu võtta. Aastaid neutraliteedi põhimõtteist kinni pidanud Rootsi ja Soome muutsid oma julgeolekupoliiti list hoiakut järsult tänavu 24. veebrua ril alanud Venemaa Ukraina vastase agressiooni tõttu.

Lõplikult saab liitumine vormista

K

Võistlusklasse on viis: veteranid, eksperdid, noored e noviitsid, naised ja rahvusvahelised segavõistkonnad. Võistlusel osales kokku 38 võistkonda 12 riigist. Veteranide ja noorte arves tuses said Eesti meeste võistkonnad neljanda ja viienda koha.

Naiste arvestuses sai kulla Holland ja pronksi Taani, meesveteranide ja noorte klassis olid mõlemas parimad hollandlased.Kolmepäeva jooksul läbisid võist lejad takistusrajad maastikul ja vees, võistlesid orienteerumises ja sõja meditsiinis ning näitasid teadmisi sõjaõiguses. Selle aasta võistlusel jäeti tuleohu tõttu ära Rahvusvahelinelaskeharjutus.reservohvitseri de organisatsioon CIOR on võistlust korraldanud alates 1957. aastast. Ees ti võistkonnad on võistlusel osalenud alates 2001. aastast. Seni on parim koht olnud veteranide meeskonna esimene koht oma klassis ning üldar vestuse kolmas koht 2019. aastal, mil Eesti korraldas võistlust.

Eesti asus juhtima rahvusvahelist reservohvitseride organisatsiooni

tud siis, kui kõik NATO liikmesriigid on selle heaks kiitnud. Eesti riigikogu kiitis kahe uue liitlasriigi vastuvõt mise NATO sse heaks juba 6. juulil. Ratifitseerimine oli augustis veel poo leli järgmistes NATO liikmesriikides: Tšehhis, Kreekas, Ungaris, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias ja Türgis.

Andrei Šlabovitš major

Foto: Ruslan Kaniuka / SIPA / SCANPIX

J

8 september 2022 SÕDUR sõdaUkraina

uba üle poole aasta kestnud sõda Ukrainas on näidanud, et mõle mad pooled kasutavad suuresti NSVL-i aegset sõjatehnikat ja taktikat. Nii pealetungis kui kaitses on endiselt ülioluline suurtükituli ja soomuskaitse. Võib öelda, et kohati on see sõda sarnane samal lahingutan dril peetud teise maailmasõja lahin gutega. Loomulikult polnud tol ajal täppisrelvi, alates tankitõrjerakettidest kuni suure laskeulatusega GMLRS ja Iskanderi raketisüsteemideni, kuid võrreldes tavaliste relvadega on selle kasutamise osakaal siiski tunduvalt väiksem.Samas on olemas üks võimekas va hend, mida varem ei olnud, eriti sel listes väikestes jalaväeüksustes nagu kompanii ja rühm. Jutt on droonidest. Tänapäevased militaarsed mikro- ja mini-UAS-id (kaaluga kuni 15 kg) nagu RQ-11 Raven või RQ-20 Puma on juba mõned aastakümned olnud eri riikide relvastuses, kuid kõrge hinna ja väikese koguse tõttu kasu tati neid «rohutaseme» üksustes vähe. Eriti mitte kõige rikkamate riikide ar meedes. Nüüd on olukord muutunud: kasutusele tulid kergesti kättesaada

Mikrodroonid Ukraina sõjas

SÕDUR september 2022 9 sõdaUkraina

Kuigi esimesed katsed võtta tsiviil droonid kasutusele ründerelvana olid tehtud juba aastaid tagasi – näiteks

Väiksemate droonide puhul kasu tatakse relvana näiteks ümberehitatud 40 mm GP-25 rauaaluse granaadiheit ja granaate, mille külge on pandud 3D-prinditud stabilisaator. Neid tar vitatakse peamiselt vastase jalaväelaste vastu ja mõnikord nii täpselt, et surmav laadung kukub vastasele otse pähe. Suuremad droonid, nagu R18 või Mat rice 300 RTK, suudavad kanda juba mitu kilo pomme, milleks võivad olla

Ukraina droonide armee projekti raames hangitud 30 DJI Matrice 300 RTK drooni.

ISIS-e võitlejad Süürias ja Iraagis –, on see Ukrainas muutunud juba tavaliseks nähtuseks. Ründedroonidena kasuta takse ka väiksemaid multirootoreid, nagu DJI Mavic 3 või Autel EVO II.

vad ja märksa odavamad tarbedroo nid, mis ei ole sugugi kehvemad kui militaarmudelid.Siinsesartiklis püütakse anda üle vaade tsiviildroonide (multirootorite) kasutamisest Ukraina sõjas, kuidas see on avaldanud mõju maaväeüksus te taktikale ja millised õpikogemused võiksime sealt saada.

Olenevalt mudelist on UAV-de len nuraadius kaugjuhtimisel (ideaaloludes otsevaatluse olemasolul) 5–10 km ning lennuaeg 30–50 min, millest piisab lä hialal tegutsemiseks. Kuna kõik need droonid töötavad elektrimootoriga, siis on suurim piirang lennuaeg, mis on ot seselt seotud akude mahutavusega.

10 september 2022 SÕDUR sõdaUkraina

kas ümberehitatud käsikumulatiivgra naadid RGK-3 või isegi 82 mm miini pildujaUkrainlasedmiinid.

modifitseerisid umbes ühe kilo kaaluva RKG-3 ning on hävi tanud sellega edukalt isegi tanke, visa tes kumulatiivlaenguid selle tornile või mootoriruumile, kus soomus on kõige nõrgem.Kõiki eelmainitud droone ja nen de osi hangitakse Ukraina sõjaväele ka vabatahtlike annetustest ning mitme suguste toetusfondide abil. Üks selline näide on Ukraina valitsuse ja kindral staabi ühisprojekt «Droonide armee», mille käigus kogutakse raha 200 eri

Lisaks valmismudelitele toodavad Ukraina väikeettevõtted ka enda droo ne, kasutades selleks tsiviilturul saada vaid komponente. Siinkohal võib esile tuua näiteks ukrainlaste kokkupandud raskema oktokopteri (kaheksa elektri mootoriga multirootori) R18. See UAV on märksa suurem kui tavaline kom paktne droon ning suudab tõsta õhku mitu kilo kasulikku laadungit (u 5 kg relvastust). Ukraina üksused ei kasuta selliseid droone mitte ainult luureks, vaid ka vastase pommitamiseks.

Tehnika

Kui rääkida õhusõidukitest, siis enim levinud tsiviildroonid Ukraina sõ javäes on ikka riiulikaup. Peamiselt kasutatakse kuulsa ja kõige suurema tsiviildrooni tootja DJI (Hiina) too teid, nagu Mavic-2 ja 3 ning Matrice 300 RTK. Kui esimesed on väiksed ja kokkupandavad, mida on muga vam kasutada väikestes jalaväeüksus tes rindejoone läheduses, siis Matrice on suurem ja raskem droon võimsate tava- ja infrapunakaameratega, mille ga saab luurata kaugemale (nt suumi ga kaamerate abil) või juhtida tuld.

Peale DJI-de kasutatakse analooge, mida toodab Autel Robotics. Enim levi nud on EVO II mudel, mis on Maviciga sarnane nii kuju kui lennuparameetri te poolest ja millel on nii tavakaamera kui ka küllaltki võimsa IR-kaameraga variandid. Mõnedel andmetel on just Auteli tooted kõrgelt hinnatud Ukrai na võitlejate seas nii hea kaamera kui ka kasutamise turvalisuse tõttu.

neid mikro-UAS-e täp semalt kasutatakse? Nendega luuratak se rindejoone läheduses. Kuna kaug juhtimise kaugus, eriti kui vastane segab raadiosignaali, on piiratud ning reeglina ainult mõne kilomeetri kau gusel, siis tavaliselt sihtmärkideks on vastase esimesed positsioonid ning et tepoole liigutatud kaudtulevahendid.

Ukraina maastik on üldjuhul sood ne õhuluureks, mistõttu võib saada lisa kilomeetreid vaatluskaugusele tänu heale kaamerale. Eriti väärtuslik ja oluline on droon siis, kui lahing ongi lähidistantsil – näiteks linnas või kaevi ku puhastamisel. See annab võimaluse vaadata ülevalt sinna, kuhu tavaliselt silm ei ulatu: maja taha, kaeviku nurga taha jms. Selline kasutamine parandab märkimisväärselt olukorrateadlikkust ning aitab säästa Tulejuhtmisekselusid.kasutatakse droone nii miinipildujatele kui ka suurema las kekaugusega relvadele. Ukraina rinde joone läheduses tegutsevad tulejuhid on hästi aru saanud multirootorite eelistest. Kui varem otsisid sihtmärke ja juhtisid tuld maa pealt tulejuhid või

Foto: Evgen Kotenko / SIPA / Scanpix

On olemas eriallüksused, kus droo nid on üks peamine vahend. Selline on näiteks alates 2014. aastast tegutsev vabatahtlik üksus «Aerorozvidka», kus on kümneid droonimeeskondi, kes ka sutavad erinevaid droone. Samuti 54. mehhaniseeritud brigaadi koosseisus tegutsev luure-löögiüksus K2 ja teised. Paljudes Ukraina brigaadides ning pa taljonides on loodud enda väiksemad drooniallüksused. Vaatamata inten siivsetele lahingutele, hulga droonide hävimisele ja kaotustele meeskonda des võib öelda, et droone kasutatakse ainaKuidasrohkem.siis

SÕDUR september 2022 11 sõdaUkraina

neva drooni soetamiseks ning hoolda miseks. Teine toetusfond nimega «Po vernis živim» korjas raha 382 drooni soetamiseks.Peamiselt on tegemist Autel EVO II droonidega ning lõviosa neist (264 tk) on varustatud IR-kaameratega. Selli ne valik võib selgitada, mida Ukraina droonipiloodid peavad rindel kõige vajalikumaks.Hoolimata kallimast hinnast (kesk miselt viis kuni kuus korda kallim kui samasugune droon tavakaameraga) on IR-võimega multirootor enim nõutud lühimaa-õhuluurevahend Vene-Ukrai na sõjas. IR-kaamera abil on võimalik

Juba sõja esimestel nädalatel selgus, et Ukrainas kohapeal olevad droonide varud on otsa saanud ja neid hakati jõu liselt otsima välisturgudelt. See võttis omakorda rohkem aega, et hankida pii savas koguses UAS-e, millega varustada Ukraina üksusi. Tuleks mainida, et osa tsiviildroonide tootjatest (nt DJI ja Au tel) on lõpetanud enda droonide müügi nii Venemaal kui Ukrainas, et piirata

Mikrodroone kasutavad laialdaselt mõlemad pooled. Tegelikult võeti tsi viildroonid kasutusse Ukraina sõjas juba 2014. aastal, kuid nüüd tehakse seda suuremal määral. Mikro-UAS-e on nii jalaväe- kui suurtükiväeüksus tes ja need on nii luureks, tulejuhtimi seks kui ka pommitamiseks.

nende kasutamist sõjalisel eesmärgil. Selle tõttu püütakse droone tihti soe tada välismaalt ning siis tarnida Ukrai nasse ja Venemaale. Eesti vabatahtlikud on samuti toetanud Ukrainat multiroo torite annetuste ja väljaõppega.

leida ja tuvastada vastast öösel ja isegi päevasel ajal ning kaugemalt kui ilma suumita tavakaameraga, kus osa väikse maid objekte (nagu põõsa alla varjunud jalaväelane) ei pruugi üldse olla piloodi silmaga avastatav.

Taktika

12 september 2022 SÕDUR sõdaUkraina

selleks kasutati mehitatud õhusõidu kit või lennuki tüüpi UAV-d, siis nüüd on selleks mugav ja kompaktne droon, mis on TJ-meeskonnal endal kaasas. Mikro-UAS-ide tähtsusest tule juhtimisel lähidistantsil on saanud aru ka venelased. Tuntud vene pro pagandist ja militaarekspert Ruslan Puhhov oli oma hilisemas intervjuus kurtnud, et ukrainlased on teinud omamoodi revolutsiooni STV-takti kas, kasutades väikeseid droone tu lejuhtimiseks ja olukorrateadlikkuse parandamiseks, ning et venelased peavad nüüd samale tasemele kiirus tades järele jõudma. Peale väikeste droonide kasutatakse tulejuhtimiseks ka võimsamaid multirootoreid, nagu DJI Matrice 300 RTK. Need saavad kanda selliseid sensoreid nagu võime kamad päevased ja IR-kaamerad ning laserkaugusmõõtjad.Mikro-UAS-idon endale saanud ka ülesande teha kineetilist rünnakut vastasele ehk pommitada teda. Nii paljudest videotest kui ka sotsiaalmee diast on võimalik näha, kuidas rün demikrodroonid avaldavad mõju oma rünnakutega. Ei saa öelda, et on tek kinud «droonihirm», kuid on olnud informatsiooni venemeelsetes mee diakanalites, et droonide rohke kasu tus rünnakuteks on muutunud prob leemiks rindel võitlevatele üksustele. Nimelt, nüüd peab tunduvalt rohkem varjama oma tegevust ja kindlustama õhuohtude eest ning pidevalt tegelema õhuvaatlusega.Näiteksrindejoonel olles, punkrist või hoonest väljudes soovitatakse kõi gepealt heita pilk üles, et veenduda, kas pea kohal ei ole drooni, mis val mistub rünnakuks. Kuna raskemad pommitusdroonid on küllaltki kallid ning täislaadungiga ei saa need väga kaua lennata, siis tihti kasutatakse «luuraja-tapja» kombinatsiooni ühest väiksemast luuredroonist, mis otsib ja tuvastab sihtmärke ning filmib rün nakutulemusi, ning pommitajast, mis lendab otse tuvastatud sihtmärgile, ründab seda ja eemaldub kohe.

Droonifoto purustatud tankist Kiievi lähedal, mis sobib ka aiakujunduse elemendiks. hindakumahtlennuaegkiiruslennukõrguslennukaugusstardikaalEestis DJI Mavic 2 Zoom 905 g Pro 907 g 18 km 6 km 20 m/s 31 Zoom3850minmAh1749eurotPro1499eurot DJI Mavic 3 895 g Cine 899 g 30 km 6 km 5 19 m/s 46 20995000minmAheurot DJI Matrice 300 RTK 930 g kannab 9 kg 15 km 5 7 km 17 23 m/s 55 99005935minmAheurot

Pommitamise kõrgused on reegli na üpris väiksed, kuna pommitami ne toimub visuaalselt. Teisisõnu peab droon olema täpselt sihtmägi kohal ja piloot sihib, vaadates sihtmärgile läbi kaamera. Reeglina on need kõr gused kuni 300 m ja väidetavalt või

Enim kasutatavad mikrodroonid Ukraina sõjas

maldab see visata väikseid pomme kuni 1 m täpsusega. Luuredroon on tavaliselt kõrgemal ning filmib rün naku tulemusi. Vahel on rakendatud isegi «vaippommitamist», kus suurem pommitusdroon viskab vastasele pähe neli või isegi rohkem lõhkelaengut.

Piloteerimisel tuleks arvestada pi gem käsitsi juhtimise ning visuaal se orienteerumisega, kuna paljudes kohtades on GPS-i signaal häiritud. Droonimeeskond peab tagama piloo dile lähikaitse ning teostama õhuvaat lust. Positsioonide valikul ei tohiks tekkida mustrit.

ja asendama selle valega (GPS spoofing), et juhtimissignaali kadumisel ei saaks droon pöörduda koju ja maanduks ve nelaste kontrollitaval alal.

Kuna mikrodroonid tegutsevad küllaltki lühikesel distantsil, peavad piloodid tihti asuma vastase posit sioonide vahetus läheduses, mistõttu peetakse droonipiloodi ametit rindel ohtlikuks. Vastane püüab avastada pi loote ning ründab neid nii käsitulirel vade kui kaudtulega (tavaliselt vastase positsioonide lähedal olevate miini pildujate või AGS-idega). Et vähen dada ohtu, on ka erinõuded droonide piloteerimisel.Esitekstuleks enne lendu kontrol lida, kas on elektromagnetilisi häireid ning kas saab kasutada GPS-i. Kuna lennu ajal võib kaduda GPS-i sig naal, siis peab piloot uurima lennuala kaardilt ning tutvuma seal olevate orientiiridega.Startimise ja maandumise kohad peavad olema erinevad ning drooni juhtimine toimub neist eemal, et vas tane ei saaks drooni õhku tõusmise või maandumise järgi ka piloodi asu kohta tuvastada ja rünnata. Juhtimi seks peab olema võimalikult varjatud ning otsetule eest kaitstud positsioon, selleks et tagada otseühendus UAV-ga, võidakse kasutada lisaantenne.

Kuigi selliseid süsteeme ei ole igas Vene üksuses, on nende arv siiski kas vanud, mistõttu on Ukraina UAS-ide tegevus kohati olulisel määral häiritud. Ukraina pilootide andmetel, kui vene lased kasutavad selliseid EW-süsteeme nagu R-330Zh «Žitel», võib GPS-i sig naal olla häiritud kuni 30 km raadiuses.

SÕDUR september 2022 13 sõdaUkraina

Venelaste eripärad Venelased kasutavad samuti droone ning püüavad ka nendega võidelda. UAS-e segatakse erisuguste EW-vahen ditega. Suurbritannias asuva kaitsetee malise mõttekoja Royal United Services Institute juulis valminud raportis on esile toodud, et venelaste elektroo nilise sõjapidamise (EW-)vahend Ši povnik-Aero on võimeline tuvastama UAV-d nende juhtimiskanali järgi kuni 15 km kaugusel ja suruma maha drooni juhtimist kolme kraadi sektoris. Lisaks on see võimeline segama GPS-i signaali

Mõnes piirkonnas on sellised häired peaaegu kestvad. Häiritakse nii GPS-i, GLONASS-i kui ka teisi satelliitnavi geerimise süsteeme. Kui venelased pea vad ise GPS-i või GLONASS-i kasuta ma, peatatakse teatud ajaks häirimine. GPS-i puudumine nõuab pilootidelt rohkem oskusi drooniga lendamisel ning ilmastikuga arvestamisel.

Peale selle ei leia droon side katkemi sel enam teed «koju» tagasi ja reeglina lõpeb see õhusõiduki kaotamisega. Si dekanalit drooni juhtimiseks ning vi deo edastamiseks segatakse pigem siis, kui on teada, kus vaenulik droon asub. Ehk siis on see pigem juhtumipõhine. Vene jalaväe- ja eriüksused on kasuta nud ka Samadroonipüsse.raportijärgi on Ukraina droo ni keskmine «eluiga» rindel umbes seit se päeva. Sellepärast on pilootidel raske valik: kas lennata kaugjuhtimisel (kiira tes raadiolaineid drooni juhtimiseks), et saada infot kiiresti kätte, või lennata ja maanduda autonoomselt eelprogram meeritud teekonna järgi eetrivaikuses (juhtimispult võib olla isegi välja lülita tud), kuid ohverdada operatiivsus luure infoTõsi,kättesaamisel.etautonoomse lennu võimalus kaob, kui vastane segab GPS-i signaali ja sel juhul on ainuke viis käsitsi juhti mine visuaalsete orientiiride järgi. Seda juttu on kinnitanud ka Ukraina piloo did, kellega autor on ise suhelnud. Nen de väitel on mõnikord vaja lennata isegi rasketes oludes, kus ei ole GPS-i signaali ja juhtimiskanal on häiritud. Sel juhul võib droon muutuda «kuluvahendiks» ja on olnud juhtumeid, kus UAS-all üksus, mis toetas Ukraina pataljoni lahinguid, kaotas ööpäeva jooksul neli multirootorit.Eritiohtlik on DJI droonidega, mille vastu venelased kasutavad sama firma toodetud drooni seiresüsteemi Aerosco pe. See süsteem koosneb antennidest ja

Foto: Sergey Dolzhenko / EPA / Scanpix Aerorazvidka R18 Kannab 5 lõhkelaengutkg4km300mPoleteada40minPoleteadaPolemüügis Autel Robotics EVO Pro 1191 g 25 km 7 km 15 20 m/s 40 21907100minmAheurot

14 september 2022 SÕDUR sõdaUkraina

Tsiviilmudeleid on turult samuti aina keerulisem saada, kuid siiski mõned ük

ära petta, kuid pole kindlust, et tootja sellele vastumürki ei leiaks. Kokkuvõt teks võib öelda, et venelaste EW tekitab droonidele palju probleeme, kuid samas ei ole need nii võimsad, et neid poleks võimalik taevalaotuselt ära pühkida ning droonide saatuse otsustab paljuski pilootideMikro-UAS-emeisterlikkus.onvenelastel ka endil.

Sõja alguses oli ukrainlastel juhtu meid, kus vastane lasi kaudtuld piloo tide positsioonide pihta, isegi kui nad olid varjatud, ja arvatakse, et neid leiti just Aeroscope’i abil. Ukrainlaste and metel suutsid nad siiski Aeroscope’i

sused on nendega varustatud. Siinkohal tahaks ära mainida kurikuulsa Wagneri grupeeringu, kes kasutab mikrodroo ne lähivõitluses kaitsjate positsioonide avastamiseks ning oma ründegruppide juhtimiseks ja tuletegevuse koordinee rimiseks. Rünnaku ajal saab komandör drooni abil ülevaate nii vastase kui ka enda üksustest, misjärel jagab infot ja käske allüksusele käsijaama abil.

vajaliku tarkvaraga arvutist ning selle abil on võimalik tuvastada UAS juh timise signaali järgi nii drooni kui ka piloodi asukoht ja andmed. See toimib küll ainult DJI enda droonide vastu.

On informatsiooni, et sarnast takti

kat kasutavad ka teised, peamiselt eri üksused. Ukrainlased tõdevad, et selli ne droonide kasutamine venelaste poolt on efektiivne ning tekitab neile muret.

Paraku ei pea me mõtlema mitte ai nult droonidega lendamisest, vaid ka nende vastu võitlemisest. Kompaktsed ning hea tegevusulatusega droonipüs sid on samuti lisavarustuse elemendid, mis meie üksustes võiks olla.

Katsetused erinevate droonidega, mis saadud droonide armee projekti raames.

Foto: Sergei Supinsky / AFP / Scanpix

Mis meil sellest?

Igal juhul peab tõdema, et tehno loogiline areng ja selle mõju sõjapida misele on jõudmas «muru tasemele». Selleks, et teada saada, mis toimub paari-kolme kilomeetri kaugusel met sa taga, ei pea enam riskides lähemale hiilima või küsima pataljonist või bri gaadist abi. Mikro-UAS-id ja muud sensorid väikeste üksuste käes on pa ratamatult muutmas maapealse lahin gutegevuse paradigmat ja meie ei tohi nendest muutustest maha jääda.

Eesti kaitseväes ja kaitseliidus tarvi tatakse samuti juba aastaid tsiviilka sutuseks mõeldud UAS-e. Siiani on need olnud pigem erinevate ülemate ja allüksuste omaalgatusel soetatud

Näiteks rekkejao liikmed ei pea enam kõhuli maas roomama luuratava objekti lähedusse, et saaks sellele bi nokliga pilgu peale visata. Nad saavad lennutada IR-võimega multirootorit mitme kilomeetri kauguselt ja luurata nii päeval kui öösel ning halvimal ju hul jäävad sellest ilma, mitte aga enda kaasvõitlejast.Samutisaavad tankitõrjurid enda le paremini sihtmärke otsida ja saada eelhoiatust vastase lähenemisest. Tu lejuhtidest ning jalaväelastest oli juba üleval juttu. Küllaltki odav multiroo tor peaks muutuma iga rühma- või isegi jaotaseme üksuste tavapäraseks vahendiks, nagu see on praegune raadiojaam.Kasselleks peab olema eriline mi litaarotstarbeks loodud aparaat või mitu korda odavam ja sama funkt sionaalsusega (välja arvatud kaitstud sidekanal) tsiviildroon – on omaette küsimus. Igal juhul vaadates praeguse sõja peale jääb mulje, et võitlevad poo led suudavad teha palju tööd ka oda vamate droonidega. Mõnes olukorras on tähtsam siiski kvantiteet ehk kolm või neli drooni on parem kui vaid üks. Mikro-UAS-ide suurim eelis seisneb nende laias kasutuses.

üksikud droonid. Võib öelda, et droo nindus oli ennemini entusiastide pä rusmaa. Nii-öelda «tsentraalselt» mik ro-UAS-ide soetamist ning vastavate droonimeeskondade komplekteeri mist ja väljaõpet ei ole seniajani olnud.

SÕDUR september 2022 15 sõdaUkraina

nad taktikalises olukorras Ukraina sõjas juurde annavad, siis võib kinni tada, et tegu on vägagi kuluefektiivse vahendiga, mis võib säästa elusid.

Kaitseliit ja selle koosseisus olev kü berkaitseüksus olid esimeste seas, kes alustasid droonide hankimist ühtsete põhimõtete järgi. Kui võrrelda turul olevate droonide hinda sellega, mida

16 september 2022 SÕDUR sõdaUkraina

vahekokkuvõte

Musta mere lahingute

23. veebruaril hakkas Vene merevägi Odessasse suunduvaid ja sealt väljuvaid laevu ümber suunama, 24. veebruaril suleti «terrorismitõrje operatsiooni tõt tu» Aasovi meri ja Musta mere loode osaVenelaevaliiklusele.merevägi tegutses sõja alguses väga edukalt. Ta valdas kogu mereala operatsioonipiirkonnas, vähesed Uk raina sõjalaevad ei läinud merele, vaid need uputati sadamas kas Vene raket tidega või ukrainlaste endi poolt, et vältida nende venelaste kätte sattumist. Vene merevägi tegi ära peaaegu kõik, millega merejõud saavad ühendoperat siooniBlokeerititoetada.Ukraina sadamad, trans porditi oma vägesid ja varustust. Juba 24. veebruaril vallutati suurema vastu panuta Zmiinõi (Ussisaar) ja 25. veeb ruaril maandati Mariupolist läänes meredessant.

Vene mereväe ettevalmistused sõ jaks algasid juba jaanuaris. Lisaks ole masolevale ristlejale, kolmele fregatile, kaheksale korvetile, seitsmele raketi kaatrile, neljale dessantlaevale, kolme le allveelaevale, kahele luurelaevale ja viiele miinitraalerile toodi Mustale me rele Balti laevastikust ja Põhjalaevasti kust juurde kuus dessantlaeva.

SÕDUR september 2022 17 sõdaUkraina

24. märtsil põles Berdjanski sadamas ära laskemoonalastis Vene Tapir-klassi dessantlaev Saratov (mõnedel andmetel Orsk). Veel üks või kaks dessantlaeva said vigastada. Juhtunu asjaolud on ebaselged. Kõige tõenäolisemalt tabas laeva Ukraina lühimaa ballistiline ra kett. Kuna sadam oli sel ajal napilt Uk raina rakettide maksimaalses laskeula tuses, oli tegu pigem õnneliku juhuse kui täpse tabamusega.

Vahemerele toodi ristlejale, kahele hävitajale, kahele fregatile, raketikaat rile, kahele allveelaevale ja luurelaeva dele Põhjalaevastikust ja Vaikse ookea ni laevastikust lisaks kaks ristlejat, kaks hävitajat, fregatt ja kaks abilaeva. Osa neist oli plaanis viia samuti Mustale merele, kuid Türgi sulges oma väinad Vene sõjalaevadele ja need tegutsevad endiselt Vahemerel.

uigi Vene maaväed tungisid Ukrainasse 24. veebruaril, siis mereblokaad Ukraina sada matele kehtestati juba 13. veebruaril, mil hakkasid kehtima erinevad õppuste ja laskeharjutuste ettekäändel kehtesta tud navigatsioonihoiatused, mis muut sid võimatuks Ukraina sadamatesse sõitmise ja neist lahkumise.

K

Taavi kaptenleitnant,Urb mereväejuhatuseNATON7staabiohvitser

Musta mere laevastiku pealvee- ja allveelaevad ning merelennuvägi ja Kaspia flotilli laevad tulistasid Kalib ri rakettidega maasihtmärke. Neid on nüüdseks juba nii palju välja lastud, et varud hakkavad lõppema. Mariupo li lahingu ajal toetasid Vene maaväge oma tulega ka Vene dessantlaevad.

Ainus, mida ei toimunud, on suur meredessant Odessasse. 15. märtsil toimus küll väiksem dessant Odessast edelas, kuid see polnud kuigi edukas. Ilmselt oli suur meredessant plaanis, kuid jäi ära. Põhjuseks võis olla, et uk rainlased valmistasid Odessa kaitseks ette (rajasid miiniväljad, valmistasid ette positsioonid kaldal ja võisid pan na valmis ka laevavastased raketid) ja Vene merevägi pole võimeline ette valmistatud kaitse vastu meredessanti korraldama.Kuinii,siis võib see olla üks selle sõja olulisim õpikogemus. Teine põh jus võis olla Vene maaväe takerdunud pealetung, mis poleks jõudnud oma dessanti toetama.

Ukraina lipu heiskamine venelastest vabastatud Ussisaarel 7. juulil 2022.

Fotod: Reuters / Scanpix

vahekokkuvõte

Juba 10. märtsil hakati dessantväe lasi laevadelt maha võtma ja maarin dele saatma, kus nad kandsid suuri kaotusi. Dessantlaevad ristlesid küll kuni 20. märtsini Odessa lähistel, aga tõeline dessandioht oli möödas. Pigem kasutati dessantlaevu maavägede trans pordiks ja varustamiseks, kuid ka seal juhtus äpardusi.

Ristleja Moskva uputamine ja võitlus Ussisaare pärast Enne 13. aprilli olid ukrainlased peale eespool nimetatud laevade vigastanud ka Odessa lähedal mitmikraketiheitja ga Sviažsk (Bujan M) klassi patrulllae va Veliki Ustjug ja Mariupoli lähedal tankitõrjeraketiga üht Raptor-klassi patrullkaatrit. 13. aprillil tabas Ussi saarest idas 50–60 miili kaugusel kal dast kaks Ukraina laevavastast raketti Neptun Vene ristlejat Moskva, laeval

18 september 2022 SÕDUR

Rannahotelli varemed Odessas Vene mereväe rünnaku järel. Foto: Oleksandr Gimanov / AFP / Scanpix

Vene dessantlaev sai märtsis tabamuse Berdjanski sadamas. Foto: AFP/Scanpix

Dessandiks valmistuvate BTR 82 soomukite õppus Krimmis. Foto: AFP / Scanpix

sõdaUkraina

puhkes tulekahju ja see uppus järgmi sel Kapäeval.selle juhtumi asjaolud pole pä ris selged, kuid ilmselt ei saanud Vene õhu- ega avariitõrje oma ülesannetega hästi hakkama. Vähemalt teoreetiliselt oli see Musta mere laevastiku parima õhutõrjevõimega laev, mis poleks tohti nud vaid kahe raketi tabamusest uppu da. Ammugi poleks selline laev ei oleks tohtinud ristelda ülejäänud laevastikust eraldi ja mitu päeva järjest sama teed pidi.Ilmselgelt alahindasid venelased Ukraina laevatõrjevõimet ja said sel le eest karmilt, aga õiglaselt karistada. Neil võis selleks küll pisut põhjust olla. 3. aprillil ebaõnnestus Ukraina rake tirünnak Vene fregatile Admiral Essen. Kinnitamata väidetel on Ukraina Nep tuni projekti pikalt ja mitmel tasemel saboteeritud.Moskvauputamisel olid olulised ta gajärjed. Vene laevastik tõmbus Ukrai na rannikust eemale ning Vene õhupilti ja -kaitsesse tekkis auk, mida ukrainla sed püüdsid ära kasutada ja venelased lappida. Aprilli lõpus ja mai alguses toi musid Ussisaare kohal ja ümber ägedad õhu-merelahingud, kus ukrainlased ründasid mehitamata õhusõidukitega sihtmärke Ussisaarel ja selle lähedal, aga venelased püüdsid Ukraina droone len nukitega alla tulistada ning saart õhu ja mere kaudu Lahingutevarustada.tipphetkel oli venelastel Ussisaarel korraga kolm õhutõrjesüs teemi (kaks SA-22 ja üks SA-15) ning veel üks SA-22 oli dessantlaeva pardal, mis patrullis «õhutõrjeristlejana» saare lähistel. Õhus oli korraga neli lahingu patrulli. Ukrainlased kasutasid korraga mitut mehitamata õhusõidukit, mida kaitsesid lennukid, ja laevavastaseid rakette.Esialgu jäi võit venelastele, 18. mail tõmbusid ukrainlased eemale. Lahingute käigus kaotasid venelased Serna-klassi dessantkaatri, neli Rap tor-klassi patrullkaatrit, kaks õhutõrje süsteemi (SA-11 ja SA-15) ning helikop teri. Laevavastase raketi tabamusest sai vigastada Elbrus-klassi abilaev. Ukrain lased kaotasid vähemalt viis mehitama ta õhusõidukit.Lahinguteuus faas algas 17. juunil, kui ukrainlased uputasid Ussisaarest idas kahe laevavastase raketiga Vene Muru-klassi abilaeva Spasatel Vassili

Sõja alguses jäi Ukraina sadamates se lõksu 84 välisriikide kaubalaeva ja 2000 meremeest. Neli laeva on uppu nud ja 17 on saanud vigastusi. Huvita val kombel pole laevasõit Mustal merel vähenenud, aga muutunud on liiku mismustrid, sest Ukraina sadamad on blokeeritud.KaksUkraina sadamat – Reni ja Iz mail – veel tegutsevad. Neisse pääseb

SÕDUR september 2022 19 sõdaUkraina

Kuigi Vene merevägi oli esialgu väga edukas, kontrollib endiselt enamik ku Mustast merest ja suudab tõhusalt maaväge toetada, on ta kandnud arves tatavaid

Ukraina vahendid napid ja prioriteedid praegu ilmselt mujal.

24. veebruaril andis Ukraina välja hoiatuse, et Odessa lähedale on vee satud miiniväljad. 19. märtsil teatas Venemaa, et üle 400 Odessa juures veesatud Ukraina miini on halva ilma tõttu ankrust lahti tulnud ja triivivad Mustale merele. 26. märtsil avastati Bosporuse väina ees triivmiin ja väin oli neli tundi laevaliiklusele suletud.

Sellegipoolest hakkasid venelased ööl vastu 30. juunit oma vägesid saarelt ära viima ning pommitasid seda 2.–3., 13. ja 15. juulil juba ise, et sinna jäänud tehnika ukrainlaste kätte ei satuks ja ukrainlased saart kasutada ei saaks. 6. juulil heiskasid ukrainlased saarel oma lipu.Ussisaare ümber toimunu illustree rib hästi Briti meresõjateoreetiku Philip Colombi enam kui sajandivanust tõde must, et koht, mida varustatakse mere kaudu, langeb varem või hiljem selle kätte, kes merd valitseb. Tänapäeval tuleb mereala valdamisel alati arvestada ka õhu- ja allveekeskkonnaga.

Pärastkaotusi.ristleja Moskva uppumist ja Ukraina laevavastaste rakettide suure mas koguses kasutuselevõtmist ei valda Venemaa enam mereala Musta mere loode- ja lääneosas. Ukraina viljaeks pordi taastumine nõrgendaks veelgi Vene mereväe haaret, takistaks tema operatsioone ja võib tuua kaasa uue pöörde meresõjas.

Beh SA-15 õhutõrjesüsteemiga pardal. 20. ja 27. juunil ründasid ukrainlased laevavastaste rakettide ja mehitama ta õhusõidukitega Ussisaart ja sellest kirdes asuvat Boiko naftapuurtorni. (Venelased kasutasid puurtorni patrull kaatrite baasina ja seal tegutses GPS-i signaali segaja.) Puurtorn süttis põlema, aga Ussisaarel erilist kahju ei sündinud.

Miinid merekaubandusja

Rumeenia kaudu läbi Sulina kanali ja mööda Rein-Main-Doonau veeteed Põhjamerest. Need väikesed sadamad ja nendeni viiv Sulina kanal ning Ru meenia sadamad, kuhu veetakse Uk raina kaupa maad mööda, on väga üle koormatud. Pärast venelaste lahku mist Ussisaarelt avati laevaliikluseks ka Bõstroja kanal, mis olukorda pisut leevendab, kuid ikkagi suudab Ukraina praegu eksportida alla veerandi sõjaeel sestUkrainakogusest.ekspordib 10% maailma teraviljast ja 39% taimsetest õlidest. Ukraina sadamates jäi lõksu 57 laeva 1,25 miljoni tonni vilja ja õliga, ladu des on veel umbes 25 mln tonni. Pun kerdamine on sõja algusest muutunud 100% kallimaks, laevade kindlustami ne 400%. See tähendab, et sõjal on glo baalsedOsaltmõjud.kaenergiahinna tõusu tõttu on toit kogu maailmas muutunud kal limaks. Eriti sellised riigid, mis on vilja seni peamiselt Ukrainast importinud (näiteks Egiptus ja Somaalia), seisavad silmitsi väga suurte probleemidega. Juulis sõlmitud kokkulepe Ukraina viljaekspordi taastamiseks, kui sellest muidugi kinni peetakse, on kasulik eelkõige Ukrainale (aga muidugi ka Aafrikale ja Euroopale, mida hakkaks ohustama Aafrikas liikuma hakkavad näljahädalised, oma renomeed sõja jooksul vägevalt tõstnud Türgist rää kimata). On isegi raske mõista, millist kasu loodab Venemaa selle kokkuleppe sõlmimisest.Isegikui sissevedu Ukraina sada matesse õnnestub takistada, raskendab laevaliikluse taastumine paratamatult Vene mereväe operatsioone Mustal me rel ja võib luua teatud tegutsemisvõi malusi Ukrainale. Võõrriikide laevad Odessas takistavad linna pommitamist.

Kuni Moskva uputamiseni valdas Vene merevägi kogu mereala operat sioonipiirkonnas, välja arvatud Odessa lähedast rannikuala, kuid kaotas siis kontrolli vete üle Ukraina ranniku lä hedal. Selleks, et ise Ussisaarel kanda kinnitada, peaks Ukraina sinna tõhusa õhukaitse looma. Kuigi see võimaldaks Vene laevastiku tegevust veelgi piirata ja tekitaks Ukrainale mõningase tege vusvabaduse Musta mere lääneosas, on

Tõenäoliselt pärinevad miinid tões ti Ukraina miiniväljadelt, kuid nad võivad olla venelaste välja traalitud ja triivima jäänud/jäetud. Päriselt ei saa välistada ka võimalust, et venelased on miinid ise veesanud. Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi käivitasid prae guseni kestva miinitõrjeoperatsiooni. 12. aprillil liitus sellega USA merepat rulllennuk – esimene mitte Musta mere äärse NATO riigi lennuk Musta mere kohal pärast sõja algust. Miinitõrjeo peratsiooni võib seni pidada edukaks: avastatud ja lõhatud kuus triivmiini ja ainus miini tõttu viga saanud laev on Eesti firmale kuulunud kaubalaev Helt, mis uppus 3. märtsil Odessa rei dil miinivälja lähedal ankrus.

Esiteks eeldatakse kõikidelt NATO liitlastelt sõjalise riigikaitse rahasta mist vähemalt tasemel 2% SKP-st. Teiseks seab järsult halvenenud jul geolekukeskkond senisest suuremad nõuded riigi võimalustele Venemaa sõjalisele survele vastu seista ja vaja duse korral teisi liitlasi abistada. Kol mandaks ei saa salata, et NATO-ga ühinemise tõttu tekivad Soomel lisa

Viimased kaks riiki asuvad geo graafiliselt küll meiega ühes regioonis, kuid nende tähelepanu ei ole kindlasti suunatud üksnes Läänemere julgeole ku kindlustamisele. Seetõttu on Soo me ja Rootsi liitumine kaitsealliansiga igati positiivne. Kui vaadelda nende NATO-ga liitumise mõjusid Eesti julgeolekule, on loogiline alustada sõ jalisest lisaväärtusest ehk mida riikide liitumine alliansile annab.

äänemere-äärsetest riikidest kuuluvad nüüdse seisuga NATO-sse vaid kolm Balti rii ki, Poola ning poliitiliselt kõhklevad ja sõjaliselt praegu suhteliselt nõrgad rii gid Taani ja Saksamaa.

NATO­ga liitumise mõjudest julgeolekuleEesti

L

Soome ja Rootsi otsus taotleda NATO liikmesust on Eesti julgeoleku seisukohast hea uudis.

Kui Venemaa tungis 2014. aastal Ukrainale kallale, suurendas Soo me oma kaitseväe sõjaaja koosseisu 280 000 inimeseni ning tõstis vägede valmidust, luues muu hulgas uued kiir reageerimisüksused, mis on aasta ringi ajateenijatega mehitatud.

Martin rahvusvaheliseHurt kaitseuuringute keskuse teadur

20 september 2022 SÕDUR Liitlased

Soome kaitsevägi tugineb nii nagu Eesti kaitsevägi suuresti reservväele, mida toetab ajateenistuskohustus. Igal aastal läbib ajateenistuse u 20 000 ko danikku ning õppekogunemisi kor raldatakse ligikaudu sama paljudele reservväelastele.Riigirelvajõud on praegu korralda mas kaht suuremat moderniseerimis programmi, mis on strateegilise täht susega ja mida seetõttu rahastatakse välislaenu abil väljaspool tavapärast kaitse-eelarvet, suurendades märkimis väärselt riigi kaitsekulutusi.

enamik teisi riike reeglina liiga ku lukaks, kuna uue põlvkonna tehnika on pea alati eelmise põlvkonna omast kallim, mistõttu hangitakse enamasti vähemMereväeleühikuid.ehitatakse neli suurt kor vetti, mis asendavad seitse vanemat ja ajale jalgu jäänud laeva. Käimas on ka kaugmaa-õhutõrjesüsteemi hange, mil le järgi on kavas sõlmida hankeleping tuleva aasta Laiapindsealguses.riigikaitse kontekstis tuleb tõdeda, et ka mittesõjalisi funkt sioone on viimastel aastakümnetel pi devalt arendatud ja moderniseeritud, mis võimaldas Soomel võrdlemisi edu kalt tagada ühiskonna toimepidevuse ka pandeemia oludes. Seetõttu on Soo me ühiskond võrreldes paljude teiste naabritega võimalikuks sõjaks paremi ni valmistunud.

SoomeRootsija

Õhuväele on otsustatud soetada 64 F-35 tüüpi hävitajat, mis peavad olema tarnitud hiljemalt 2030. aasta lõpuks. Lisaks paljudele näitajatele on hankes tähtis asjaolu, et Soome vahetab väl ja olemasolevad F/A-18 hävitajad üks ühele uute hävitajate vastu. Seda peab

Soome on kahe suure modernisee rimisprogrammi käivitamise tõttu suurendanud oma kaitse-eelarvet juba peaaegu 2%-ni SKP-st. Kui mõned aastad tagasi eeldati, et kaitsekulu tuste kasv on erakorraline ja ajutine rahastamaks vaid kaht suurhanget, misjärel sõjalise riigikaitse rahastus võib taas väheneda, siis nüüd on üpris ebatõenäoline, et kaitse-eelarvet lä hiaastatel kärbitakse.

Soome riigikaitse Soome on aastakümnete jooksul järje kindlalt ja stabiilselt uuendanud oma riigikaitset ning erineb seetõttu palju dest teistest Euroopa riikidest, kes pä rast külma sõja lõppu on mitmel korral oma kaitse-eelarvet kärpinud ja vägede suurust ja kvaliteeti vähendanud.

SÕDUR september 2022 21 Liitlased

Rootsi kujundas külma sõjale järgne nud aastakümnetel oma totaalkaitse süsteemi ümber, et eelkõige korraldada rahvusvahelisi operatsioone, ning likvi deeris pea kõik oma kodumaa kaitsmi seks mõeldud sõjalised ja mittesõjalised elemendid. 2009. aastal kinnitas parla ment uue riigikaitse arengukava, mis sätestas eesmärgi olla suuteline pikka aega hoidma 2000 kaitseväelast erine vatelKeskendumineoperatsioonidel. rahvusvahelistele operatsioonidele väljendus selle kau du, et piiratud ressursside tingimustes suunati personal ja varustus missiooni

luua 60 000 inimese suurune sõjaaja kaitsevägi.2020.aasta detsembris otsustati seda arvu suurendada 90 000-ni, kuid selle väestruktuuri valmimise tähtaeg on 2030. aasta või veelgi hiljem. Siis peaks kaitseväes olema nelja brigaadi suurune maaväediviis, kuus õhuväe lahingueskadrilli JAS 39 tüüpi hävi tajatega ning merevägi kahe korveti divisjoni, kahe miinitõrjelaevadivisjoni ja allveelaevadivisjoniga.Totaalkaitsesüsteemi mittesõjaliste võimete loomine on veel algusfaasis ja nende täpne struktuur ja ülesehitus on alles2021.selgumisel.aastal teenis Rootsi relvajõu dudes u 9400 ohvitseri ning ligi 5100 allohvitseri, sõdurit ja madrust. Nen dele arvudele tuleb lisada pea 6900 re servohvitseri ja u 4400 osalise tööajaga

Kroonprintsess Victoria osales mullu septembris Rootsi kaitseliitlaste õppusel Sälenfjällenis.

Rootsi riigikaitse

de ettevalmistamisse ja korraldamisse, kuid kõik muu, eelkõige Rootsi riigi kaitseks vajalik tegevus, pälvis vähem tähelepanu.Ettevaatavat planeerimist, mobili satsioonivaru hoidmist ja uuendamist, brigaadiõppuste korraldamist, sõjaajal vajaminevat õhuväe eskadrillide haju tamist maanteevõrku ärakasutatavates se väiksematesse lennubaasidesse jpm ei tehtud peaaegu üldse või siis tehti väheselRootsimääral.rajab nüüd jõudsalt oma iseseisvat sõjalist riigikaitset, kuid see nõuab aega ja vaeva. Praegused rel vajõud on veel valdavalt mehitatud tegevväelastega, aga Venemaa agres siooni järel Ukrainas 2014. a taas elustati Rootsis reservõppekogunemi sed ja 2017. aastal otsustati taastada ka ajateenistus, et jõuda eesmärgini

Foto: Ulf Palm / TT / Scanpix

kulutused, millest osa on ühekordsed, aga enamik püsikulutused. Samuti tuleb saata välislähetusse rohkem dip lomaate ja kaitseväelasi.

seks tegevuseks. Rääkima on hakatud ka mitmeriigi Arktika diviisi loomi sest, mis võiks koosneda Norra ainsast brigaadist, Põhja-Rootsis paiknevast 3. brigaadist ja mõnest Soome brigaa dist. Diviis looks raamistiku kolme riigi põhjaosas paiknevate väheste maaväe üksuste tegevuse planeerimiseks ja tõ husaks rakendamiseks sõjaajal.

22 september 2022 SÕDUR Liitlased

allohvitseri, sõdurit ja madrust. Osalise tööajaga kaitseväelastega on sõlmitud kuue- kuni kaheksa-aastased lepingud ning nende iga-aastane aktiivne tee nistusaeg kaitseväes varieerub alates mõnest päevast kuni kolme nädalani. 2021. aasta jooksul alustas teenistust ligi 5000 ajateenijat.

Rootsi kaitsekulutused on pikka aega olnud Läänemere piirkonna ma dalaimad ja moodustavad praegu 1,3% SKP-st. Selle aasta märtsis otsustas valitsus, et kaitse-eelarve peab tõus ma 2%-ni SKP-st, kuid praeguseni on ametlikult otsustamata, mis ajal see peaksValitsusjuhtuma.viitab kaitseväe hinnan gule, et enne 2028. aastat pole või malik nii palju raha iga aasta ära ku lutada, kuid opositsioon soovib seda taset saavutada juba 2025. aastaks. Võib eeldada, et tähtaeg lepitakse kokku kohe pärast 11. septembri parlamendivalimisi või hiljemalt NATO-ga liitumise hetkeks.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et kui gi see aasta algas äärmiselt negatiivselt Venemaa suurrünnakuga Ukrainale, siis üheks vastureaktsiooniks on olnud Soome ja Rootsi elanike järsult kas vanud soov liituda NATO-ga, mis ei suurenda üksnes kahe riigi julgeolekut, vaid parandab ka teiste liitlaste, sh Ees ti, võimalusi ohtudega edukalt toime tulla. NATO tugevnemise taustal tu leb näha ka seda, kuidas sõda Ukrainas kurnab Venemaa vägesid, mis parandab lähitulevikus ka meie julgeolekut.

Panus NATO-sse

Asjatundjad leiavad üldiselt, et Soome ja Rootsi olulisim sõjaline lisaväärtus NATO jaoks on nende võimekad õhu väe- ja mereväeüksused. Vaadates liit laste iga päev regioonis paiknevaid vä heseid õhu- ja merejõudusid, on ilmne, et mõlemal riigil on, mida pakkuda.

Läänemere-äärsete riikide õhujõu dudest ülevaate saamiseks võib lühidalt tõdeda, et Poolal on praegu kolm eska drilli F-16C/D hävitajat, Taanil kahe eskadrilli jagu (u 48) vanemat F-16 hävitajat, mis kümnendi jooksul asen datakse 27 F-35 tüüpi hävitajaga. Sak samaal on 138 Eurofighter Typhoon tüüpiSeehävitajat.teebkokku ligi 230 hävitajat, millele lisanduvad Soome ja Rootsi liitumise järel ligikaudu 160 hävitajat ja mitmesugused luure- ja juhtimis võimed. On selge, et sel juhul NATO alaliselt regioonis paiknevad õhujõud tugevnevad.Saksamaa ja Taani merejõud kes kenduvad kriisi- ja sõjaajal eelkõige Põhja-Atlandi ühendusteede lahtihoid misele, mistõttu Läänemere mereteede kaitse on ülejäänud rannikuriikide kor raldada. Poola ja Balti riikide väestruk tuurid on suhteliselt maaväekesksed ja seetõttu on nende merejõud pigem ta gasihoidlike sõjaliste võimetega.

Teiseks tuleb aga silmas pidada ka Taani väinasid, mille kontrollimine ot sustab, kelle relvajõududel on ligipääs Läänemerele ja väljapääs Põhjamerele. Kõige tõhusamalt saavad väinasid kont rollida Taani, Rootsi ja Norra ühiselt ja seejuures on mõistagi lihtsam, kui kõik kolm riiki on NATO liikmesriigid.

Rootsi sõdurid õppusel Aurora 17. Foto: Bjorn Larsson Rosvall / Reuters / Scanpix

Kolmandaks on olulise tähtsusega Gotland, mis asub keset Läänemerd ja võimaldab mõjutada ala, mis on võtme tähtsusega Balti riikide tugevdamisel vägede ja Neljandaksvarudega.oluliseks geograafiliseks alaks on Põhjameri koos oma meretee dega, mis ühendab Rootsi lääneranniku ülejäänud Euroopa ja Ameerikaga ja on oluline nii rahuajal kaubanduse toimi miseks kui ka sõjaajal Põhjala ja Balti riikide varustamiseks. Ka seda ala on lihtsam kaitsta koostöös teiste sõbrali kult meelestatud riikidega.

Geograafilised huvisfäärid Oleme harjunud käsitlema Soomet ja Rootsit Läänemere-äärsete riikidena, kuid tegelikkuses tuleb tõsta pilku ja vaadelda kahe riigi huvisid laiemalt. Esiteks on mõlemad riigid koos Nor raga ka Arktika riigid. Kõik kolm riiki on juba külma sõja aegadest harjunud jälgima Vene sõjalist tegevust Koola poolsaarel ja kaugemalgi. Hiljem, kui riikide õhujõudude suurust kärbiti, vähenesid paratamatult ka väljaõppe võimalused, mida otsustati leevendada kolme riigi vahelise tiheda koostöö sis seseadmiseTänapäevalabil. harjutavad kolme riigi õhuväed peaaegu iga nädal ja rahvusva helised õppused on muutunud rutiin

Põhjamere, Taani väinade ja Got landi olulisust näitlikustab ka asjaolu, et 90% Soome väliskaubandusest toi mub meritsi. Soome huvi ja võime me reteid lahti hoida suurendab ka Eesti julgeolekut.Alates2020. aasta septembrist on Soome ja Rootsi koos Norraga käivi tanud ühise strateegilise planeerimi se grupi, korraldanud õppuseid ning üheskoos otsinud võimalusi koostada ühiseid operatsiooniplaane. Kindlasti on sellest tegevusest kasu siis, kui kaks riiki NATO-ga ühinevad ja hakatakse uuendama alliansi kaitseplaane.

Seepärast on Soome ja Rootsi me revägede vaheline tihe koostöö olukor rateadlikkuse tagamisel ja juhtimise korraldamisel koos võimekate pealvee tõrjelaevade ja Rootsi puhul ka tema allveelaevadega NATO seisukohast olu linePealelisaväärtus.Soome ja Rootsi relvajõudude on ka nende territooriumi, õhuruumi ja mereala kasutamine väga oluline teiste le liitlastele, kes tugevdavad ja kaitsevad Balti riike, kuna see annab lisavõimalu si vägede ja varude toomiseks Baltiku mi. Seejuures tuleb märkida, et peatselt tekkiv liikmestaatus võimaldab alliansil juba rahuajal tõhustada oma ettevaata vat planeerimist, mille tulemusena val mib avalikkusele tuntud Balti riikide kaitseplaan.Siiskipeab meeles pidama, et NATO-ga liitumisele järgneb aastate pikkune lõimimine, mille käigus Soo me ja Rootsi ning praegused liitlased õpivad sammhaaval kasu lõikama kõi kidest võimalustest, mida laienenud al liansil pakkuda on.

SÕDUR september 2022 23 USA, Norra ja Soome ühisõppus Ryske 22: Ühendriikide 101. õhudessantdiviisi võitleja arutab koordi naate Soome Kainuu brigaadi sõduriga. Foto: USA armee / ZUMAPRESS / Scanpix Liitlased

Eestis on Bundeswehri auast me Gefreiter vastena kasutatud sõna kapral. Õigupoolest peaks see olema jefreitor, aga kuna see auastme nime tus on inimestel eeskätt seotud Pu naarmeega, siis pole seda kasutatud. Selle asemel on kasutusele võetud Ees ti kaitseväest pärit termin.

Esimene Bundeswehri kaprali auastmete andmise tseremoonia 171. logistikapataljonis Burg

K

Andres kolonelleitnant,Rekker NATO mitmeriigi Kirdekorpuse läviohvitser

Tuntuim jefreitori auastme kand ja oli Adolf Hitler, kes ülendati sel lesse auastmesse I maailmasõja ajal, kui ta teenis Baieri kuningliku armee 16. Baieri reservjalaväerügemendis. Sellest on ka halvustav termin saksa keeles – böhmischer Gefreiter (Böömi jefreitor).Niisugust

väljendit kasutas kindral feldmarssal ja Weimari vabariigi pre sident Paul von Hindenburg, ajades temale ebasümpaatse kantsleri Adolf Hitleri sünnilinna Barnau Austrias se gamini samanimelise linnaga Böömi maal (praeguses Tšehhis). Seega, kui me ütleme rahvakeeli kapral Aadu, siis tõstame tema auastet mitu korda, sest tegemist on ikkagi jefreitor Aaduga.

Liitlased

Saksamaa

Kui Eesti reakoosseisus on vaid kaks auastet: reamees ja kapral, siis Bundeswehris on neid kaheksa. Meie idanaabril on samuti ainult kaks rea koosseisu auastet: reamees ja jefreitor. NATO ja Euroopa Liidu riikides on vaid mõnel riigil kaks reakoosseisu auastet.

24 september 2022 SÕDUR

Mullu 30. septembril lisandus Bundeswehri reakoosseisu kaks auastet: kapral ja staabikapral. Esimesed uued kapralid said oma auastme kätte juba 1. detsembril.

aitseministeeriumi sõnul on auastmed lisandunud põhju sel, et reakoosseisul on tekki nud palju uusi ametikohti, mis vajavad spetsialisti väljaõpet ja vastutust. Kap raliks edutamine loob uusi stiimuleid täiendõppeks ja kvalifikatsiooni tõst miseks – see on oluline samm atrak tiivsuse suurendamise poole.

Keskmiselt on meie liitlastel kas neli või viis reakoosseisu auastet. Ül diselt on reakoosseisu ja allohvitseride auastmete nimedes riikide kaupa palju erinevusi, kuid ohvitseride ja kindra lite auastmetes on peaaegu kõikides riikides kasutusel samad ekvivalendid.

Eeskujulik sõdur Jefreitori sõjaväeline auaste tekkis 16. sajandil Saksa landsknecht ’ide jala väe üksustes, mis koosnesid valdavalt Saksa ja Šveitsi palgasõduritest. Jefrei toriteks said usaldusväärsed ja suure kogemusega sõdurid, kes paigutati kriitilistele lahinguväljapositsiooni dele. Privileegina olid nad vabastatud vahiteenistuse kohustusest.

Kuna Saksamaal moodustas alloh vitserikorpus omaette ühiskonnakihi, siis tekkis vajadus reakoosseisule leida uusi arengusuundi. Selle tulemusena kujunesid jefreitori auastmele mitme sugused lisanimetused. Wehrmachtis ei olnud auastmed väeliigiti samad. Jefreitori auastet peeti ka ülemine kuastmeks allohvitseri auastmesse edutamisel.

Sõna jefreitori algupära tuleb väl jendist gefreyten Knechten – vabastatud sõdurid. 18. sajandist oli nende üles anne juhtida jagu ning lisaks jalaväele oli jefreitori auaste kasutusel ka pio neeri-, suurtüki- ja ratsaväeüksustes. Tegemist oli auastmega, mille saami seks ei pidanud läbima kooli ning selle sai anda väeosa ülem.

SÕDUR september 2022 25 Burg Magdeburgi ääres Saksamaal 1. detsembril 2021. Foto: Sebastian Wilke / Bundeswehr / Scanpix Liitlased

Kapral vs. jefreitor

See, kas kapral ja jefreitor on võrdsed auastmed, on nagu küsimus, kumb oli enne, kas muna või kana. Sõna kap ral on tuletatud ladina keelest ning tähendab «keha pead» ja samas ka liidrit. Esimest korda oli kaprali au aste kasutusel 1570-ndatel Prantsuse sõjaväes.Kapral on sõjaväeline auaste, mida erineva sisuga kasutavad väga paljud relvajõud maailmas ning enamikus riikides järgneb kaprali auaste sõduri auastmele. Kuid on ka erinevusi. Nii on suures osas riikides kapral rea koosseisu auaste, kuid mõnes riigis (nt Norras) on tegemist nooremalloh vitseriga. On riike, kus kaprali auaste vastab spetsialisti auastmele (nt Amee rika Ühendriigid, Kanada) ja riike, kus kapral võib juhtida jagu.

uued auastmed

reakoosseisu

Saksamaa kaitseministeerium on põhjendanud kahe uue auastme lisa mist karjäärimudelisse suuremat pro fessionaalsust nõudvate tööülesannete tekkimisega Bundeswehris. See muu dab ka karjääri atraktiivsemaks ning

Erinevate reakoosseisu auastmete saamiseks tuleb läbida minimaalne teenistusaeg. Näiteks jefreitoril on selleks kolm kuud, aga staabikapralil kaheksa aastat. Reakoosseisu maksi maalne teenistusaeg on 25 aastat.

sageli ka instruktorid, meeskonna ülemad, kes on ametikohtadel, mis vajavad kompetentsust ja kogemusi. Siinkohal tekkib erand ning neil on loetletud juhtudel ja määratud piirides käsuõigus lähtuvalt sõduriseadusest (Soldatengesetz), mida võib võrrelda Eesti kaitseväeteenistuse seadusega, neile allutatud isikkoosseisus.

Ainuke võimalus on võrrelda kap ralit ja jefreitorit NATO auastmete võrdlustabeli järgi, kus mõlemad lan gevad OR-2 kuni OR-4 alla, olles rea koosseisu hulgas.

26 september 2022 SÕDUR Liitlased Auaste saksa keeles Auaste eesti keeles Kasutusele ülendamisekslepinguteenistusaegMinimaalnevõetudalatesalgusest reakoosseisuBundeswehri auastmetunnuseduued Soldat TeenistusseSõdur1955võtmisel Gefreitor Jefreitor19553kuud Obergefreiter Ülemjefreitor19556kuud Haupgefreiter Peajefreitor195512kuud

Bundeswehri reakoosseis Sõjaväelased jagunevad Saksamaal põ himõtteliselt kaheks. On lepingulised (Zeitsoldat), kes sõlmivad ajaliselt pii ratud lepingu, ning elukutselised (Be rufssoldat), kes sõlmivad lepingu kogu eluks. Erinevalt lepingulistest sõduri test, kes lähevad pensionile lepingupe rioodi lõpus, siirduvad elukutselised pensionile vanusepiiri saavutamisel. Reakoosseisul ei ole võimalik kunagi saada elukutseliseks nii nagu on see võimalus allohvitseridel ja ohvitseri del. Reakoosseisuga sõlmitakse alati ajaliselt piiratud leping.

Peale selle on Bundeswehril veel üks omapära: reakoosseisul puudub seadusest tulenevast määrusest (Vor gesetztenverordnung ) käsuandmise õigus. Isegi kriisiolukorras ei saa rea koosseisu kuuluv sõdur kuulutada end ülemaks.Pärast reakoosseisu väljaõpet ka sutatakse neid muu hulgas autojuh tide, jalaväelaste või relvasüsteemide operaatorite ja mehaanikutena. See tähendab, et nad on spetsialistid, kes täidavadKogenuderiülesandeid.reakoosseisuliikmed on

Kuni 2011. aastani toimis Saksa maal kohustuslik ajateenistus, mis on praeguseks peatatud rahuajaks. Kuuekuuse põhiväeteenistuse läbijad

Reakoosseisu karjäär

ülendati tavaliselt (kui nad millegagi hakkama ei saanud – nii heas kui hal vas mõttes) jefreitoriks. Üheksakuuse ajateenistuse ajal ülendati eelnevat põhimõtet järgides põhiväeteenistuse läbijad tavaliselt ülemjefreitoriks.

Reakoosseisu liikmed täidavad olulisi ülesandeid. Ilma nendeta ei toimiks Bundeswehr. Nende kasutusala ula tub jalaväelastest, tankijuhtidest ja langevarjuritest sonarioperaatoriteni.

Kaprali ja staabikaprali auastmetunnused. Õlaku all on Waffenfarbe – värviline riba, mis tähistab väeliiki või eriala. Foto: Torsten Kraatz (Bundeswehr)

Lepingu minimaalne aeg on kaks aastat ja maksimaalne 25 aastat, kuid määratud on ka piirvanus, milleks on 62 aastat. Kuni 2012. aastani kehtisid reeglid, mis lubasid sõlmida reakoos

Scanpix//RreutersRehleMichaelaFoto:

SÕDUR september 2022 27 Liitlased Stabsgefreiter Staabijefreitor198936kuud Oberstabsgefreiter Ülemstaabi481996jefreitorkuud Korporal 84Kapral2021kuud Stabskorporal Staabikapral202196kuud

sellega tunnistab kaitseministeerium reakoosseisu tähtsust.

Enne uute auastmete lisamist oli 25-aastase lepingu korral võimalik saavutada suurim auaste nelja aastaga. Pärast seda muutus karjäär horison taalseks. Uute auastmetega kaasne vad ka kõrgemad teenistustasud, mis muudavad pikema teenistuse veelgi ligimeelitavamaks.Reakoosseisukarjäär algab vaba tahtliku ajateenistusega, mis kestab 7–23 kuud individuaalse kohustus perioodilepinguga. Esiteks läbib iga sõdur kolmekuulise baasväljaõppe. Pärast tulevase teenistuskohaga tut vumist ja õppe läbimist asub sõdur spetsialisti ametisse. Väga oluline on, et igaüks, kes soovib läbida vabataht likku ajateenistust või saada elukut seliseks, peab olema valmis osalema BundeswehriAjateenistusevälisoperatsioonidel.käigusvõivad sõ durid oma karjääri eesmärke muuta ning mitte jätkata reakoosseisus, vaid alustada allohvitseri- või ohvitserikar jääri, muutudes elukutseliseks sõjaväe laseks. Juhul, kui otsustatakse jätkata reakoosseisu karjääri, on võimalik end lepinguliseks sõduriks vormistada.

• on nõus teenima kaprali ametiko hal vähemalt kolm aastat;

• teenimine üksuses, millele on orga nisatsiooniliselt määratud kaprali

• ei kuulu teenistuses vigastatud rea koosseisu hulka, kes on nn privile geeritud teenistuses;

Kaitsevägi ja reakoosseis

Eesti kaitsevägi on taasiseseisvumi se järel korrastanud II maailmasõja eelseid auastmeid kahel korral, lisa des vanemallohvitseridele kaks auas tet ja kõrgematele ohvitseridele ühe auastme. Kas Eesti kaitsevägi peaks suurendama reakoosseisu auastmete

Reakoosseisu auastmete arv 2 3 4 SloveeniaSlovakkiaUngariTaaniKreekaKanadaHorvaatiaHispaaniaAlbaaniaSuurbritanniaMontenegroPõhja-MakedooniaLätiLeeduSoomeEestiBulgaaria

28 september 2022 SÕDUR Liitlased

• vastab ametikohaga seotud väljaõp pe nõuetele;

Bundeswehri sõdurid NATO eFP Leedu kontingendist ootamas kohtumist kantsler Olaf Scholziga datud kohalolekut Leedus ligi 500 sõduriga.

• vähemalt kolm aastat teeninud ülemstaabi jefreitori ametikohal;

Kaametikoht.reservväelastel on õigus saada kaprali auastet, kui ta vastab esitatud nõuetele. Kui soomusgrenaderide ja erioperatsioonide ametikohtadele on soovijaid küllaltki palju, siis IT-ame tikohtadele ja jalaväe lahingumasi na Puma juhi ametikohale soovijaid napib.

seisule lepingu kehtivusega kuni 20 aastat ja vanusepiir oli tollal 40 aastat. Keskmiselt teenib reakoosseisu kuuluv sõdur 8–12 aastat, uute auastmete li sandumisega loodetakse, et keskmine teenistusaeg pikeneb ning jõuab 15 aastani.Uusi kaprali ja staabikaprali ame tikohti tuleb maaväkke 3500 (kogu Bundeswehris 5000). Vastavateks ametikohtadeks muudetakse enne auastmete loomist reakoosseisu kõr gemal auastmel teenivate sõdurite ametikohad. 2022. aasta aprilli algu seks luuakse 1400 ametikohta. 2031. aastaks plaanitakse seda suurendada 5000Reakoosseisuametikohani.suuruseks on planee ritud ligikaudu 46 000 sõdurit, samas on Bundeswehris veidike üle 181 000. On huvitav, et allohvitserikorpus on üle kahe korra suurem reakoossei sust, mis tekitab hierarhiapüramii dis segaduse. Tõenäoliselt soovitakse kahe uue reakoosseisu auastmega seda parandada.Ligikaudu 25 protsenti reakoossei su sõjaväelastest vastab praegu kapra lile kehtestatud nõuetele, milleks on:

85 6 TürgiTšehhiRumeeniaRootsiPrantsusmaaPortugalPoolaHollandBelgiaUSA

Norra

SÕDUR september 2022 29 Liitlased

Uute auastmetega kaasnevad ka kõrgemad teenistustasud, mis muudavad pikema teenistuse veelgi ligimeelitavamaks.

Scholziga Pabrade polügoonil Leedus 7. juunil 2022. Saksamaa toetab praegu liitlaste suuren Foto: Mindaugas Kulbis / AP / Scanpix)

SaksamaaLuksemburgItaalia

ajateenijate on Eesti kait seväes tegevteenistuses reakoossei su ametikohtadel teenivad sõdurid ning ka kaitseliidu liikmeskonnast enamiku moodustavad sõduriameti kohtadel teenivad kaitseliitlased. Ne mad oleksid peamine sihtrühm. See annaks neile võimaluse vertikaalselt tõusta auastmes, mis suurendaks tee nistuse atraktiivsust nii kaitseliitlaste kuiIgareservväelastena.päevagatuleb kasutusele uue mat tehnikat, mistõttu on vaja eri koolitust ja oskusi ning reakoosseisu kõrgemad auastmed sobiksid nendele operaatorite-spetsialistidele.Reakoosseisuauastmetearvu suu rendamine ning edutamise võimalus looks uusi stiimuleid täiendõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. See on oluline samm ka tegevteenistuses ole va reakoosseisu lepingute tõenäolise teenistusaja pikendamise poole. Sa muti lisaks atraktiivsust ka auastme kasvuga kaasnev teenistustasu tõus.

Olukorra teeks paremaks ka noo remallohvitseride teenistusgrupi teraviku suunamine sõjalisele juh timisele, mitte aga spetsialistiks koolitamisele.Kunasõduri auastme ülendami sel tuleb lähtuda kaitseväeteenistuse seadusest, siis saab selle üle otsus tada struktuuriüksuse ülem. Uute reakoosseisu auastmete lisandumine annaks ka ülemale suurema õiguse ja sellega kaasneva vastutuse, mis suu rendaks tema autoriteeti.

arvu? Autori arvates – jah, aga see on autori isiklik arvamus. Kindlasti ei peaks see olema sakslaslik kaheksa, vaid võiks piirduda näiteks neljaga.

Eesti kaitsevägi põhineb ajatee nistusel. Kindlasti ma ei poolda kaprali auastme külvamist nii nagu Bundeswehris, kus enamik lõpetas kohustusliku ajateenistuse ühe või kahe pulgaga pagunitel. Auastme saamiseks tuleb pingutada ja see väl ja teenida, mitte lihtsalt lasta kellal

tiksuda.Peale

Lõuna-Ameerika

On selge, et isegi kümnete tuhan dete nälgivate migrantide hordid Poo la ja Leedu piiril tõelist sõjalist ohtu ei kujuta, aga sellega oli hea tõmmata tähelepanu tegelikelt sõjaettevalmis tustelt kõrvalistele teemadele. Taus taks oli ka Valgevene võimude täielik hoolimatus inimeste eludest, keda sealne eriteenistus vaesematest riiki dest kokku meelitas ja lausa lootis, et mõne lääneriigi piirivalve nõukogu likus stiilis üle reageerides mõttetult verd valama hakkaks.

Heiki peatoimetajaSuurkask

Vaikne ookean

30 september 2022 SÕDUR Maailm

aailm on üha enam haka nud arutama migratsiooni kui sõjapidamise moonu tatud, hübriidse vormi teemadel. Aina rohkem ilmub teaduslikke käsitlusi ning seda ei saa eirata ka sõjateaduses. Nende teooriate kujunemise peamine ajend on olnud aafriklaste tõsine püüd pääseda Euroopa heaoluriikidesse või latiinode soov jõuda jõukasse Põh ja-Ameerikasse. Need lained on ka 21. sajandil täielikult kontrolli alt väljunud. 2020. aasta maailma migratsiooni raporti kohaselt oli kokku 281 miljo nit välisriiki siirdunud migranti, mis on üle kahe korra rohkem kui 1990. a ja kolm korda enam kui 1970. a. Eu roopasse ja Aasiasse oli neist tulnud 61, Põhja-Ameerikasse 21, Aafrika rii kidesse üheksa protsenti. Migratsioon Euroopasse on olnud kogu aeg mee dia tähelepanu all, aga enim kasvas migratsioonisurve just rikkamatesse Aasia riikidesse, kus kasvav heaolu va jab üha enam võõrtööjõudu. Teenida suurt raha ja siis rikka mehena koju naasta on sealsete migrantide peamine eesmärk.

Põhja-Ameerika

Samuti kasutatakse migratsiooni relvana roomlaste enda sõjapidamises – meenutades näiteks Gallia Belgica tühjendamist gallialastest ja asemele germaanlaste kutsumist või valluta

tud aladele rooma kolonistide – laee tide asustamist, mille peamine ees märk oli edaspidi sõjalist vastuhakku vaos hoida, luues ühtlasi nüüdisaeg sed rahvad, kes kõnelevad romaani keeli.Tänini kasutatakse inimeste massi list liigutamist relvana – terve rahvas tiku väljaajamist ja maa-alade etnilist puhastust on tehtud näiteks Aasia ala del sajandeid, samamoodi käitus Ser bia 1990ndatel Bosnias ja 1999. aastal KosovoOsmanitealbaanlastega.riigigenotsiid armeen laste kallal 20. sajandi alguses ei eri nenud näiteks krimmitatarlaste esi

relvanakasutamineMigratsiooni

Mis siiski ei tähenda, et migrat siooni ei oleks varem kasutatud või ei kasutataks veelgi tegeliku relvana. Teatavasti oli suur rahvaränne pea miseks põhjuseks, miks kukkus kok ku antiikaja roomlaste impeerium.

Ilmselgelt paraja sadistliku irvituse saatel kutsus Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka 2021. aastal esile migrantide laine Euroopa Liidu piiridele. Migrandid ei olnud küll tegelikuks relvaks, vaid suitsukatteks Ukraina piiridele relvade liigutamise kohal. Läänemaailm sai sellest õnneks kohe aru, kuigi hämmingut oli siiski üksjagu.

M

Teisalt paneb ohtudest rääkima ka järjest kasvanud terrorismioht. Kuni praeguseni pole terroristid migrat siooni just tõhusa relvana kasutanud, küll aga kattevarjuna illegaalsele piiri ületusele. Siin pole ka sisulist vahet Lähis-Ida terrorirühmituste ja Ladi na-Ameerika narkokartellide vahel.

Euroopa Aasia Aafrika India

mesest väljaajamisest Venemaa poolt 1860. aastatel. Seega küüditamisi ei leiutanud Stalin, kuid kasutas neid süstemaatilise relvana. Tervete alade ümberrahvastamine oli ka stalinliku rahvuspoliitika pikaajalisem siht.

ookean ookean

SÕDUR september 2022 31 Maailm

Austraalia

salateenistused oleks olnud valmis toonast «emigratsiooni» sõjalistel ees märkidel

Migrantide suunamine jõukasse Euroopasse on olnud 21. sajandil tões ti poliitiliseks relvaks, mitte et Putin või Lukašenka selle välja oleks mõel nud. Nähtavasti peame selle idee au toriks pidama siiski Muammar Gad dafit 1990ndate Liibüas, kes tahtis lääneriikidele sanktsioonide eest kätte maksta. Illegaalselt Liibüast üle Vahe mere saabuvaid põgenikke pidi Itaalia

Lampedusa saarel põgenikekeskusesse mahutama juba 1998. aastast alates.

Samas nägime alistatud aladel teist migratsiooni: venekeelse rahvastiku ümberasumise soosimist nii Baltimaa desse, Ukraina ja Moldova aladele, Kesk-Aasiasse ja selgelt ka kaugemale itta. Migratsioonist sai venestamise ja

Veel 1945. aastal oli Euroopa sil mitsi teistsuguse põgenikelainega: sõjapõgenikud otsisid paaniliselt teed läände, kus ei olnud ähvardamas riik likku terrorit ega uut maailmasõda. See oli asi, mida Moskva ei suutnud kontrollida ja kuigi enamlaste polii tika oli esile kutsunud samasuguse põgenike tulva Venemaalt 25 aastat varem, ei ole näha, et isegi Moskva

Moskvasuunama.tööriistaks olid sel ajal hoo pis ideoloogilised liikumised läänes, mitte (e)migrandid idast. «Emigrat sioon» oli sootuks eksistentsiaalseks ohuks raudsele eesriidele, mis NSV Liidu ümber püstitati, tõmmates üha enam inimesi «läände hüppama».

Peamised migratsiooniteed

Lõuna-AmeerikaAtlandi

Nüüd võib väita, et ka KGB tekitas sihilikult põgenikelainet ja paiskas siis üle piiri 1980ndate Afganistanis, et sellega Pakistani käsi siduda.

Foto: Juan Medina / Reuters / Scanpix

sisteerivad. Läänemaailma teadmine totalitaarse korra ebainimlikkusest sai paadipõgenike laineharjal kinnitust.

Inimesed, kellel pole kuskile naasta ega kuhugi edasi liikuda, tööpuudus ja kõik teised kaasnevad sotsiaalprob leemid võimaldasid aga Moskvaga seotud luureteenistustel esile kutsuda terroristlikke rühmitusi lääneriikide ründamiseks.Iisraelonjuba aastakümneid süü

32 september 2022 SÕDUR Maailm

Teistsugune põgenikekriis kujunes 1948. aastal Iisraeli ümbritsevadel aladel, eriti Palestiinas, kus ÜRO põ genikeagentuurid on pidanud alguses tegelema 750 000 sõjapõgenikuga, kuid rahvastiku juurdekasvuga on Pa lestiina põgenike arv jõudnud nüüd seks viie kuni seitsme miljonini.

Sama seaduspära kehtis ka 1970ndatel, mil pärast Vietnami sõja lõppu ja kommunistliku korra kehtes tamist Vietnamis algas paadipõgeni ke laine Austraaliasse. Ajavahemikus 1975–1995 põgenes Vietnamist kok ku ligi 800 000 inimest.

assimilatsiooni tööriist, aga oma riigi sees, mitte üle piiri välja. Niisugusest migratsioonist sai ka selline oht, mis sundis Balti riike lõpuks 1980ndatel Moskva vastu üles tõusma.

Müür ette

Peamine ja määrav ajend migratsioo niks läbi aegade on olnud igatsus pa rema, turvalisema ja jõukama elu jä rele, mis on ikka tähistanud seda, et migrantide laine üritab murda sisse pa remal järjel olevatesse piirkondadesse.

distanud KGB-d Palestiina terrorismi mahitamises. Paraku on sealsest terro rismist välja kasvanud ka nii al-Qaida kui ka Islamiriigi terrorism.

Tüüpiline pilt Vahemerel: tööd otsivad noored mehed Aafrikast vaevu pinnal püsivas paadis.

Migrantide rahumeelne sulandu mine teise keskkonda pole reeglina õnnestunud. Sellega kaasneb sisse rändajate paratamatu pettumus (tun nevad end diskrimineerituna, näiteks mustlaste või juutide sajandite pikku ne kogemus) ja kohalike elanike selge

Kuigi põgenikelaine oligi lääne maailmale koormav sotsiaalprobleem, oli tegemist asjaga, mida Vietnam oleks tahtnud ära hoida, mitte lääne maailma vastu kasutada. Esile tulid ka need migratsiooniga seotud sot siaalprobleemid, mis praeguseni ek

2015. aastal arvestati, et igal aastal jõuab nende võrgustike kaudu Põh ja-Aafrika aladele 65 000–120 000 migranti, kellest 70–90 protsenti läbis Liibüat ja 20–30 protsenti Marokot. 2020. aastal tuli üle Vahemere Eu roopasse 88 000 illegaali, 2021. aastal juba 116 000. Vahemerel upub aga jär jest enam immigrante, mullu hukkus 1838 ehk keskmiselt on viis hukkunut päevas. Nii EL kui NATO on sunni tud järjest enam pingutama, et Vahe merel toimuvat kontrolli alla saada.

Kuritegeliku taustaga inimsmugel dajate võrgustikud ei hooli inimelu dest, vaid kasutavad migratsiooni ära, kas just relvana, aga päris tõhusa ra hakanalina küll. Inimesed on valmis maksma kümneid tuhandeid eurosid, et väidetavalt parema elu juurde pää seda, enamikus leiavad aga tööd ühis konna kõige madalamatel tasanditel ja lõppkokkuvõttes pole ikka rahul.

ohutaju (kas siis paar aastatuhandet tagasi Hiinat rüüstanud röövlihordide või tänapäevases maailmas kasvanud kuritegevuseMigratsioontõttu).on olnud alati töö riist sõjapidamises. Seetõttu on Hiina püstitanud põhjarahvaste tõrjumiseks oma Suure Müüri või roomlased ra janud hiigelpika kindlustustevööndi (limes) piki Reini ja Doonaud. Mit mesuguseid müüre pannakse püs ti tänaseni (nt Iisraeli-Palestiina ja USA-Mehhiko piiridel). Eesmärk on hoida oht väljaspool.

Oleks tõsine eksitus samastada seda migratsioonikanalit Süüria sõjapõge nike lainega, mis 2011. aastal alanud Süüria kodusõja ajal järjest kasvanud ja peatselt juba Türgi-Kreeka piiri murd ma hakkas. Praegu on Kreekas 50 000 põgenikku, tõesti sõja eest põgenenud

SÕDUR september 2022 33 Maailm

Samas tähistas 1961–1989 püsti seisnud Berliini müür hoopis kommu nistliku ühiskonna igatsust alistatud inimesi jõuga omal pool raudset ees riiet hoida. Endiselt pelgas Moskva nii

pigem siis, kui ilmnes, et 1960ndatel iseseisvuse saanud kolooniad pole ise seisvate riikidena võimelised heaolu ühiskonnani jõudma. Sotsialismikat setused süvendasid hoopis vaesust ja korruptsioon hävitas kõik majandus reformi katsed.

Suur tung Euroopasse

Millal algas aafriklaste suur tung Eu roopasse? Lõplikku tõde me ei tea, kas ja kui palju Liibüa diktaator Muam mar Gaddafi isiklikult sellele kaasa aitas, kuid on alust arvata, et Liibüa võimud on juba 1990ndatest alates poolavalikult soosinud inimsmugel dajate võrgustike kujunemist, kes ai tavad Sahara-taguse Aafrika elanikel leida illegaalseid kanaleid Euroopa LiituGaddafijõudmiseks.olikasutanud seda voolu ära, et Itaalialt eriõigusi välja kaubel da, ennast nii sanktsioonide alt vabaks võidelda, lubades 2004. aastast alates lõpuks migrante tagasi võtta. Pärast Gaddafi kukutamist on muidugi olu kord veelgi hullemaks läinud. Sisse käidud smugeldamiskanaleid ei kont rolli enam keegi.

põgenemist kui põgenikelainet, mitte ei üritanud oma kasuks ära kasutada. Nii kestis see kuni Berliini müüri lan gemiseni. Diktaatorliku võimu mõt temaailm oli võimeline nägema asju vaidVeelühtpidi.1940ndatel sellist migrat siooni vaesemast maailmast rikkasse Euroopasse ei olnud. Briti impee rium kujunes küll esimeseks suureks migratsioonipumbaks kolooniatest emamaale, kuid koloniaalajastutele on iseloomulik siiski kolimine Euroo past (Prantsusmaalt, Belgiast, Hol landist jne) asumaadele. Orjakauban dus oli sajandeid ainus vastupidine migratsioonikanal.Rohkearvulisem migratsioon en distest asumaadest Euroopasse algas

Prantsusmaal ja Saksamaal, on radi kaalsemad mõtted küll viljakat pinda leidnud.Bove ja Böhmelti 2016. a uurimu ses jõuti järeldusele, et migrantide arvu kasv vähendab terrorirünnakute ohtu. Dreheri, Gassebneri ja Shaudti 2020. aasta uurimus jõudis risti vastu pidisele järeldusele. Forresteri jt 2019. a uurimus ei leidnud alust järeldada ei üht ega Omaetteteist.uurimisi on tehtud sõjapõ genike ja terrorismi seostest – näiteks Palestiina terrorismi ei saa põgenike probleemist lahutada. Paljud teadla sed on valesti tõlgendanud migrandi ja põgeniku mõisteid. Siinkohal tuleb mängu ka ideoloogilise maailmapildi küsimus, kuna on riike, mille rah vastik ongi kujunenud migrantidest (USA ja Kanada).

Nüüdsete Ukraina sõjapõgenike võrdlemine Aafrika migrantidega on sama tulutu. Kosovo on olnud küll pärast 1999. aasta väljaajamist siia ni kimpus sellega, et inimesed, olles Euroopas head elu tundma õppinud, ei taha enam Kosovos elada. Võima lik, et midagi sama kogeme tulevikus ukrainlastega, aga järeldusi teha oleks veel ennatlik.

Iraani eriteenistuste toel tänaseni te gutsenud. Al-Qaida ja Islamiriik on saanud tugineda juba nende aasta kümnete pikkusele kogemusele.

Teistsugune pilt Süüria põgenikelaagrist Kreekas: sõja eest põgenetakse kogu perega.

34 september 2022 SÕDUR Maailm

inimest. Türgis on neid 3,7 miljonit. Ka Türgi on nende Kreeka ja Bulgaa ria piirile paiskamist kasutanud relvana poliitilises sõnasõjas Euroopaga.

Nii mõnegi terrorirünnaku, sh ka 2001. aasta 11. septembri rünnaku te puhul on näha, et terroristid on migratsiooni oma eesmärkide huvides ära kasutanud. Migrantidest ei pruugi alati terroristid kujuneda, aga seos on siiskiVäide,olemas.et miljonid inimesed, kes sõjahirmus naaberriikidesse põge nevad, tahaks hakata läänemaailma ründama, ei vasta selgelt tõele. Ka need miljonid, kes töö ja parema elu jahil Euroopasse tungivad, ei valmis tu meid ründama. Kuid teise või kol manda põlve immigrantide seas, kes elavad ikka veel slummides ja igatse tud rikkust koguda pole suutnud, nt

Terroristid ja migratsioon Hulk Palestiina terrorirühmitusi ku junes 1960ndatel ja 1970ndatel just põgenike rahulolematuse ja perspek tiivitu tulevikuväljavaate tõttu. Ena mik neist on kas Liibüa, Süüria või

Ka terroristid ei ole migratsiooni enamaks ära kasutanud kui katte varjuks illegaalsele tegevusele. On ka riike, kus terrorism suundub otse selt migrantide vastu, eriti massilisi pogromme on täheldatud 20. sajandi Indias.Migratsiooniga kasvavad küll sot siaalsed pinged ja inimeste erinevad foobiad, aga sõjapidamises näeme migrante kannatajatena, keda kasuta takse ära inimkilbina, mitte tegeliku relvana sõjaliste eesmärkide saavuta miseks.

Selline müür lahutab mehhiklasi USAsse pääsemisest. Esiplaanil tagasisaatmist ootavad piiririkkujad. Foto: Adrees Latif / Reuters / Scanpix

Foto: Francisco Seco / AP / Scanpix

Foto: Louisa Gouliamaki / AFP / Scanpix

Valgevenesse meelitatud migrandid arsti järjekorras. Foto: Andrey Pokumeiko / AP / Scanpix

Ligemale 2000 inimest aastas upub Vahemerre, sest smugeldajate paadid ei sobi meresõiduks. Seekord päästeti 40 neist Lampedusa esisel merest.

Kuigi Venemaa ja Valgevene on 21. sajandil õppinud kasutama migrantide lainet ja inimsmugelda mist propagandistliku hübriidrelvana, on nad kasutanud seda pigem häm mingu ja segaduse külvamiseks, mitte tegeliku sõjariistana.

SÕDUR september 2022 35 Maailm

36 september 2022 SÕDUR Intervjuu

Eesti merekaitse maailmasõdade

KONVERENTS

Foto: Lilleorg

/ Eesti meremuuseum

Kalev

Mille poolest oli Eesti teistele Läänemere regiooni riikidele eeskujuks?

Mereväe juhtkonna nägemuse ko haselt pidi Eestil aga olema kaks kuni neli allveelaeva (optimaalselt kaks), kaks avamere miiniveeskajat, kaks patrulllaeva ja neli kuni kaheksa moo tortorpeedopaati ühes arvuka abilae vastikuga. Selleni kahe maailmasõja vahelisel perioodil ei jõutud.

teadur Arto

Saksamaa ja Nõukogude Liit alus tasid 1930-ndate alguses ründeotstar beliste laevastike ehitamist, kuid Skan dinaavia ja Balti riigid ühes Poolaga eelisarendasid rannakaitsele orientee ritud sõjalaevastikku, mille keskmes olid allveelaevad, torpeedopaadid, suurtükilaevad ja miiniveeskajad.

änavu juunis tulid Eesti me remuuseumi eestvedamisel esimest korda kokku meresõ janduse ajaloolased Läänemere-äärse testTallinnasriikidest. toimunud konverentsil käsitlesid nad siinse merekaitse ku junemist maailmasõdade vahelisel perioodil. Meremuuseumi meresõjan duse teadur Arto Oll toob küsimustele vastates ettekannetest ja aruteludest välja, mis on oluline neile, kes täna päeval meie merelist ja ka üleüldist julgeolekut tagavad.

Kui keskenduda pelgalt 20. sajandile, siis nii Vene impeeriumi koosseisus olles või isegi Nõukogude Liidu oku patsiooni ajal ei peetud Eesti alade kaitsmist võimalikuks ilma sõjaliste üksusteta merel.

SÕDUR september 2022 37 Intervjuu

vahelEestimeremuuseumi

vahelisel

Milline tähendus oli merekaitsel Eesti ja meie naaberriikide jaoks möödunud sajandil?

T

Üldjuhul saab öelda, et nimetatud perioodil töötasid eri riigid välja mit mesuguseid unikaalseid merekaitse kontseptsioone, kuid 1939. aastal ei suutnud peaaegu ükski riik neid täie likult realiseerida. Pealegi oli sõjateh nika kiire arengu tõttu raske prognoo sida meresõja iseloomu kujunemist tulevikusõjas.

Näiteks Eesti puhul oli mereline kaitse julgeoleku seisukohast eluliselt tähtis valdkond, sest umbes 98% vä liskaubandusest toimus meritsi kul gevate kaubateede kaudu. Mereväe olulisusest Eesti riigikaitses tervikuna annab aimu veel asjaolu, et väeliigi primaarne ülesanne oli pealinna kaits mine merelt tulevate rünnakute vastu. Samuti oli merevägi ainuke väeliik, mis tegi reaalselt sõjalist koostööd võimalike liitlasriikidega ehk lätlas te ja soomlastega ning vabadussõjas brittidega.

Hoolimata raskustest suutis Eesti väl ja arendada võrdlemisi heatasemelise mereväelaste väljaõppesüsteemi. Ees ti merejõud jälgisid tähelepanelikult maailma meresõjanduse arengut ja selle põhjal koostasid arvukalt ajako haseid merekaitsekontseptsioone.

Kuidas tagas Eesti merelise julge oleku teise maailmasõja alguseks? Õigupoolest ei suutnud Eesti me rejõud 1939. aastaks tagada riigile merelist julgeolekut. Põhjuseid oli siin mitu: 1. väeliigi alarahastatus, 2. merekaitse probleemide ignoreerimi ne valitsuse tasandil ja 3. laevastiku moderniseerimiskava kinnitamisega hiljaksjäämine.Mereväejuhtkonna osutatud puu dujääkidele hakati tähelepanu pööra ma alles 1930-ndate keskel, misjärel telliti Suurbritanniast Eestile küll kaks modernset allveelaeva: Lembit ja Kalev. Samas aga pidi allveelaevade teenistusse määramisega lõppema kõi gest laevastiku moderniseerimise esi mene etapp. Järgnevalt jõuti Tallinnas valmis ehitada veel vahilaev Pikker ning alles 1940. aastal alustati kahe modernse miiniveeskaja ehitamist.

Kahe maailmasõja vahelisel perioo dil pöörati Läänemere regioonis mere vägede arendamisele suurt tähelepa nu, kuna sõjatehnika tormilise arengu taustal suurenes merevägede võime ja paranes teiste väeliikidega ühendope ratsioonide teostamise võimalus.

Oll regiooni ilmasõdade perioodil: sõjalaevastikud,

mereväed maa

organisatsioonid ja merekaitse strateegiad»

Kui ambitsioonikad olid siinsed riigid merelise julgeoleku arendamisel?

Läänemere regiooni riikide merekait sekontseptsioonid olid üldiselt ratsio naalselt välja töötatud, lähtudes riigi kaitse- ja välispoliitika eesmärkidest ning majanduslikest võimalustest.

avamas 1. 2. juunil Tallinnas toimunud konverentsi «Lääne mere

Katja Sepp Eesti kommunikatsioonijuhtmeremuuseumi

Sellise jõudemonstratsiooniga sunniti Eesti valitsust nõustuma n-ö baaside lepinguga, misjärel toodi rii ki arvukad Nõukogude väeosad. Me reühenduste katkemise järel oli Eesti diplomaatiliselt isoleeritud ega saanud naaberriikidest kohale tarnida sõjate gevuseks vajalikku varustust (relvas tus ja laskemoon) ning sattus sõjalises mõttes kohe äärmiselt raskesse olukor da. Teatavasti järgnes peagi Nõukogu de okupatsioon.

38 september 2022 SÕDUR Intervjuu

Konverents tõi esimest korda kokku meresõjaajaloolased Soomest, Suurbritan niast, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist ja Eestist. Pildil on profes sor Michael Epkenhans Saksamaalt (paremal) ja Eesti ajaloolane Igor Kopõtin. Fotod: Kalev Lilleorg / Eesti meremuuseum

Samuti tehti aktiivselt koostööd naaberriikide sõjalaevastikega ning seda ka sõjaväeluure valdkonnas, loo di tähelepanuväärne mereseiresüsteem vastase laevade jälgimiseks Soome lahel, arendati välja miiniveeska misvõime, juhatati merekaitseliidu moodustamist ühes väljaõppega ja seati Tallinna kaitseks lahingukor da merekindlused (Naissaarel, Aeg nal, Suurupis ja Viimsis paiknenud rannakaitsepatareid).TänuEestimerejõudude tegevusele peeti Tallinna üheks paremini kaits tud Euroopa pealinnaks. Kõik see jäi silma ka naaberriikide kolleegidele, mis lõi eeldused salajaseks sõjaliseks koostööks soomlastega (n-ö Soome lahe sulustrateegia).

Mida tasub õppida kõnealusest perioodist, et tagada stabiilne mereline julgeolek tänapäeval? 20. sajandi sõjakogemused näitavad meile ilmekalt, et merejulgeoleku probleeme ignoreerinud riigid langesid suhteliselt kiiresti sõjalise agressiooni ohvriks. Näiteks maksis puudulik me rekaitse Eestile kohe teise maailmasõja alguskuudel valusalt kätte, sest 1939. ja 1940. aastal kehtestas Nõukogude Liidu punalipuline Balti laevastik Ees tile merelise blokaadi.

Kuidas saada infot konverentsil kõlanu kohta? Põhjalikumalt saab konverentsi et tekannete põhjal kirjutatud akadee milisi artikleid lugeda juba järgmisel aastal ilmuvas Eesti meremuuseumi toimetisteToimetisteerinumbris.artiklid avaldatakse inglise keeles ja nad on kättesaadavad kõigile huvilistele. Töös on ka kon verentsi ettekannete videosalvestuste avaldamine meremuuseumi sotsiaal meedia kontol.

Arto Oll tegi konverentsil ettekande Eesti merekaitsest.

Konverentsil esinenud Portsmouthi ülikooli teadur Martin Kelly (vasakul), Soome sõjamuuseumi teadur Juha Joutsi (keskel) ja Portsmouthi ülikoolist doktor Matthew Heaslip.

K INDEL TULEVIK EESTILE JA SULLE OMANDA TUGEV JUHIHARIDUS. ÕPI MEREVÄEOHVITSERIKS. OHVITSER.EE

216 eetritunni jooksul andsid Sõ duri FMile intervjuud ligi 60 riigi kaitsega seotud inimest, nende seas õppuse korraldajad, osalejad ja toeta jad. Sõduri FMi otse-eetris käisid teis te külaliste hulgas peaminister Kaja Kallas, kaitseliidu ülem brigaadikind

Seekord kasutati Sõduri FM saadete edastamiseks rahvusringhäälingu stuudiot. Eetris Neinar

Selle

ral Riho Ühtegi, kaitseministeeriumi asekantsler Lauri Abel, peapiiskop Urmas Viilma, vanglateenistuse juht Rait Kuuse, Eesti sõjaväeline esindaja SHAPE’is kindralmajor Meelis Kiili, kommodoor Jüri Saska ja Kodutütar de peavanem Ave Proos jpt.

Sõduri FMi tormiline kaevikust

Leviala sellel korral suurim Esimest korda läks Sõduri FM eet risse 2014. aastal Otepää külje alt Harimäelt otse maastikult. Sealt sai toonane raadiomeeskond koosseisus Tanel Meiel, Urmas Reitelmann ja meie seast varalahkunud Madis Mil ling esimesed praktilised kogemused,

lemmikudvaieldamatudSoovisaate ▶ Limp Bizkit, «Behind Blue Eyes» ▶ Ozzy Osbourne «Mama I'm Coming Home» Raadiokollektiivi blacklist (keelatud lugude nimekiri) ▶ Terminaator, «Ajateenija» ▶ PlastmassVokaalinstrumentaalansambel–kõiklaulud

Kui Sõduri FM 2014. aasta Kevadtormil esimest korda eetrisse läks, seati kohe eesmärgiks, et sellest peab edaspidi saama suurõppuse Siil lahutamatu osa. Sel kevadel rõõmustatigi kuulajaid kolmandat korda täispika programmi ja varasemast suurima levialaga.

40 september 2022 SÕDUR 2022Siil

aasta mais ja juunis toimu nud kaitseväe suurõppust Siil ai tas ka seekord kaevikus või soos, lagendikul või metsas, nii linnas kui maal, nii õppusel osalenud sõduritel mööda saata ja igapäevaelu jätkanud kodanikel õppusemelust osa saada mi litaarraadio Sõduri FM.

Reservväelane kapten Tanel Meiel sai taas auväärse ülesande panna kok ku toimekas raadiomeeskond, et ko dumaa eest seisjate vaimu ärksana ja kaitsetahet tugevana hoida. Samuti selleks, et jagada olulist teavet õppuse kohta nii osalejate lähedastele kui ka kõigile neile, kes soovisid täpsemalt kuulda kaitseväe valmisolekust ja sõdurielust.Lisaksjuba kogenud reservväelas tele ja raadiohuntidele Neeme Brusile, Neinar Selile, Aimur Kruusele ja Rai vo E. Tammele kutsuti kampa ka kaks värsket häält: Helen Maria Raadik ja Teele Sihtmäe. 17.–25. maini, kokku üheksa päeva kestnud raadioprojekt oli sedapuhku eetris kolmandat korda ja esimest korda otse ERRi raadio majast. Oma osa raadiotöösse andsid ka kaitseväe strateegilise kommuni katsiooni meediasõdurid, kes tegid kaastöid ja tõid vahetuid muljeid otse maastikult kuulajateni.

Teele SõduriSihtmäeFMivastutav toimetaja õppusel Siil 2022

Nagu õigele raadiojaamale koha ne, on ka Sõduri FMil oma kindlaks kujunenud saateprogramm, mis küll pisut iga kord tegijate nägu on. See on seda erilisem, et raadiomeeskonnale ei ole teada teisi analoogseid raadiojaa mu, mis keskenduks militaarelu kajas tamisele õppuse käigus ehk plagiaati pole võimalik teha olnud. Olemas on küll taskuhäälingu formaadis lühikesi raadiosaateid, kuid seitse kuni kümme päeva järjest ööpäev läbi üleval hoitud militaarraadiotest maailmas teisi näi teid kuulda pole.

Tulevikuperspektiiv

Loomulikult täitsid saatepäevi ka põ nevad intervjuud. Vestlemas käisid Sõduri FMis väga erinevate elukutsete esindajad alates riigikaitsevaldkonna tipptegijatest luuletajateni – kõiki aga ühendas valmisolek ja panustamine riigikaitsesse. Kui ükskord intervjuu de lumepall veerema pandi, siis pida ma seda enam ei saanud. Markantne näide sellest on, et esimene intervjuee ritav, kindralmajor Meelis Kiili püüti sõna otseses mõttes kinni raadiomaja kohvikust ja kutsuti eksprompt Sõduri FMi otse eetrisse.

SÕDUR september 2022 41 2022Siil

areng: raadiomajja

Neinar Seli, Aimur Kruuse ja Helen Maria Raadik.

mida õnnestus kuulata peamiselt neil, kes piirkonnas elasid ja õppusest osa võtsid kohapeal. 2018. aasta suurõp pus oli eriline veel selle poolest, et kui tavaliselt on meediaoperatsioone juh tinud alati kaitsevägi, siis tookord tegi seda kaitseliit.

Foto: Sõduri FM

Kuigi selle kevade Sõduri FM läheb ajalukku varasematest aasta test suurima kuulajaskonnaga (ligi 100 000), näeb raadiomeeskond are nemise perspektiivi ka edaspidi. Üks eesmärk võiks kindlasti olla üle-ees tilise leviala tagamine Sõduri FMile suurõppuse ajal, et veelgi enam jõuda inimesteni, kelleni vahetu õppusem elu muidu ei jõuaks. Sõduri FMi raa diomeeskond tänab igakülgse abi ja toetuse eest Eesti rahvusringhäälingut ja Vikerraadiot.

Programm täitub võluväel 2022. aasta Sõduri FM läheb ajalukku kindlasti kui seni suurima levialaga militaarraadio, sest esimest korda sai raadiot kuulata ka Tallinnas ja selle lähiümbruses. Samuti oli võimalik raadiot kuulata üle veebi Vikerraadio koduleheküljelt.

kuidas üldse raadioaparatuuri üle val hoida ning teada, mida on tarvis edaspidiseks juurde õppida. Hinnan guliselt oli esimese raadiokatsetuse leviala umbes 15 000–20 000 ini mest. Kohe alguses seati eesmärgiks, et uus raadio peab saama traditsioo niks, mis läheb eetrisse alati siis, kui toimub suurõppus Siil.

Teist korda läks Sõduri FM eet risse 2018. aasta suurõppuse Siil ajal Võrumaal Kobelas, kui meeskonda kuulusid peale Tanel Meieli ja Ma dis Millingu ka Neeme Brus, Aimur Kruuse ja Nevil Reinfeldt. Ka toona oli tegemist lokaalse raadiojaamaga,

Iga päev oli eetris hommikuprog ramm, kus anti kuulajatele ülevaade tähtsamatest päevauudistest, spor dimaailmas toimuvast, ajaloos toi munud olulistest sündmustest jne. Selle suurõppuse saateprogrammi lahutamatu osa oli ka Ukraina sõja olukord – iga päev kell 13 algas vas tavasisuline saade. Ei puudunud ka meelelahutusprogramm, mis koosnes Jaroslav Hašeki «Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil» ja George Orwelli «Loomade farmi» ju tustustest, ülipopulaarseks osutunud kuulajamängudest ja soovilaulude saatest.

42 september 2022 SÕDUR Ajalugu

esimene aastakümme teavitustöö

Kaitseväe

kaitseväelased, tänu kel lele on kaitseväel tänapäevased strateegilise kommunikatsiooni ja teavitustöö võimalused, on juba re servis, erus või Lugupidamisavaldusenamanalas. endiste le ja praegustele teabeohvitseridele kirjeldan ka ise tollaste sündmustega vahetult kokku puutununa, millised olid teavitustöö esimesed kümme aas tat pärast kaitseväe taasloomist.

Esimese sammu taastatud kaitseväe teavitustööst leiab 3. märtsist 1992, kui kaitsejõudude peastaapi (edaspidi: KJPS) võeti teenistusse ajalehe Eesti Sõdur peatoimetaja kuupalgaga 3360 rubla + 17%. Katse ebaõnnestus, sest juba augustis 1992 sai vastne ajalehe toimetaja noomituse «tööülesannete mitterahuldava täitmise eest». Toime taja üritati üle viia kaitseministeeriu mi käsutusse, kuid sellesama augus tikuu jooksul vabastati ta teenistusest «omal soovil». Eesti Sõdur oli ilmu nud vaid 1991. a Tallinna kaitseliidu infolehena.AjakiriSõdur hakkas küll 1992. aastal ilmuma, kuid seda andis välja Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts. Hiljem asus Sõduri toimetus kait seministeeriumi (1997–1999) ja ühe aasta kaitseliidu koosseisus. Kaitsevä gi hakkas ajakirja Sõdur välja andma alles 2001. aastal.

Seega võib taastatud kaitseväe teavi tustöö alguseks pidada siiski 11. juunit 1993, kui kaitseväe juhataja, kolo nel, seejärel kohe kindralmajoriks ülendatud Aleksander Einseln käskis «seoses vajadusega laiendada koos tööd massiteabevahenditega ning anda pidevat ja tõest informatsiooni kaitsejõududest» moodustada KJPS-i koosseisu kolme ametikohaga teabeja pressijaoskonna.Paarpäevahiljem määrati selle jaoskonna ülemaks USA-st tulnud tei se maailmasõja kogemusega väliseest lane Jyri Kork (eluaastad: 1927–2001). 1994. aastal nimetati kolme teenistu jaga struktuuri infogrupiks ning see kuulus KJPS-i kantselei koosseisu.

(1992–2001)

Kindral Aleksander Einseln kutsus kaitsejõudude pressiesindajaks Ameerikast teise maailmasõja veterani Jyri Korgi (habemega, Mart Laari selja taga). Pildil minnakse turvamehe ja kaamerameeste saatel ühiselt Mart Laari raamatu esit lusele 1993. aastal.

Foto: Peeter Langovits

Paljud

Marek kolonelleitnantMiil

SÕDUR september 2022 43 Ajalugu

44 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Sama aasta lõpus muudeti infogrupp KJPS-i pres siosakonnaks. Pressiesin dajaks sai 1994 kapten Harri Rent (pildil, hili sem kolonelleitnant, elas 1924–2010), 1996. aastal aga leitnant Andres Reimer. Rent asutas 1994. aastal ka praeguseni ilmuva Sõdurilehe. Esimeseks KJPS-i teavitustöö kä suks võib lugeda 17. septembril 1993 riigikaitseosakondadele edastatud tõ demust, et «Viimaste kuude jooksul on täielikult soikunud avalik selgitus töö riigikaitse küsimustes. Kohalike ajalehtede ja raadiosaadete kaudu ei valgustata elanikkonda ja eriti noo ri riigikaitsealasest mustebevahendeidkäskRiigikaitseosakondadeseadusandlusest».ülemateleanti«igakülgseltkasutadamassiteariigikaitsealasteküsiselgitamiseks».

Juba 1998. aastal likvideeriti jär jekordse struktuurireformi käigus KJPS-i pressi- ja avalike suhete osa kond ning viidi see üle avalike suhete teenistuse nime all kaitseväe juhataja administratsiooni avalike suhete tee

Valdkonna korrastamine

Rootsi kuninga visiidi auks 1992. aastal tuli improviseeritud auvahtkond sadamas üles rivistada. Meediahuvi oli suur, kuid pressiesindaja kaitsejõududel veel puudus. Foto: kaitseväe arhiiv

Alates 1. jaanuarist 1995 loodi seni se pressiosakonna asemele ja teiste KJPS-i osakondade kõrvale pressi- ja avalike suhete osakond (G-5). Selle osakonna täpsed ülesanded fikseeriti 29. jaanuari 1997 kaitseväe juhataja

nistuse alla ja muudeti osakond kait seväe juhataja administratsiooni allüksuseks.Paariaasta pärast ilmnes, et mit te kusagil kaitseväes ei oldud tõsiselt võetud käsku määrata staabi koos seisust ohvitsere, kes lisaülesandena täitnuks pressi ja avalike suhete tööd. Tegelikult ei olnud ka mõistetav, mil lega täpselt see ohvitser pida nuks tegelema, sest KJPS-i tasandil ei pandud paika lisaülesannete loetelu. Ka ei katnud 1997. aasta kä sitlus pressi ja avalike su hete korraldamisest vaja dust tegeleda kaitseväelaste endi informeerimisega ning tänapäeva mõistes psühholoogili se kaitsega.

Pressi- või teabeohvitser Aastail 1999–2000 juhtis kaitsejõu dude pressi- ja avalike suhete osa konda lipnik (praegu kolonelleitnant) Marek Miil. Selleks, et ühtlustada kaitseväeüksuste juhtimist ja tagada «koostöövalmidus NATO struktuu ridega», kinnitas kaitseväe juhataja 14. septembril 1999 «ajutiseks kasuta miseks» staabitöö korraldamise juhen

käskkirjas «Kaitsejõudude pressi ja avalike suhete kor raldamise juhend». Käsk kirjaga jagati ära ka pressi ja avalike suhete juhti mistasandid: riiklikuks tasandiks loeti KJPS-i G-5 osakonda. Kaitseliidu, me reväe ja õhuväe ülem määrati «oma pädevusalas» iseseisvalt pressi ja avalike suhete eest vastutavaks. Pressi- ja ava like suhete osakonna ülem oli 1997. aastast kapten (hilisem kolonelleitnant) Villu Tamul Piirkondlikuks(pildil). tasan diks loeti kaitseringkondasid, mille koosseisu pidid kuuluma koosseisulised avalike suhete ohvitse rid. Kohaliku tasandina käsitleti väe osasid ja asutusi, mille ülematel tuli määrata staabi koosseisust ohvitser, kes lisatööülesandena pidi korraldama pressi ja avalike suhete tööd.

Juhend võimaldas kaitseväel esimest korda suhelda ajakirjanikega ning ku jundada oma mainet organiseeritult. Nimelt ei olnud seni kaitseväes ühtegi regulatsiooni, mis andnuks juhiseid ajakirjanikega suhtlemiseks.

SÕDUR september 2022 45 Ajalugu

Kindralleitnant Johannes Kert oli kaitsejõudude juhataja aastail 1996–2000. Sel ajal tehti avalikes suhetes mitu struktuurireformi.

di ühes käskude vormidega. Juhend pani paika, et staapide personalisekt sioonide koosseisu peab kuuluma ka nn pressiohvitser, kelle ülesanne oli olla pressiesindaja, korraldada kait seväe meediaga suhtlemise väljaõpet, nõustada tsensorit ja ülemat avaliku arvamusega seotud küsimustes ning koostada plaane ja käske.

1997. aasta eeskiri määratles, mida kaitseväelane ei tohi ise trükis avalda da, kuid ei midagi enamat. Tagajäreks oli olukord, kus ajakirjanikud helis tasid oma suva järgi väeosadesse ja hoolika «kaevamise» tulemusel leidsid varem või hiljem kaitseväelase, kes kas oma nime all või anonüümselt oli val mis kommenteerima ükskõik mida. Täiesti tavapärane oli see, et KJPS-i teabeohvitserid avastasid alles õhtul kodus juhuslikult televiisorit vaadates, et mõnes saates annab intervjuusid kaitseväelane.1999.aasta juhend fikseeris praegu seni kehtiva põhimõtte, et kaitseväela ne suunab tema poole pöördunud aja kirjanikud teabeohvitseri poole ning suhtleb kaitseväe teemadel ajakirja nikega siis, kui talle on selleks antud volitused.Avaliku arvamuse uuringuid tea vitustöö planeerimisel ei arvestatud. Mõnikord käsitleti eksikombel «mee diaanalüüsina» kaitseministeeriumis toodetud igapäevast kaitseväeteema liste uudiste kokkuvõtet, kuid mis tegelikult oli oma olemuselt koopia rida,nevastulöögiga».tulebsuureksmõnerealistlehele,mindineidnuppulugejadajaleheartiklitest.Selleks,etmeediamonitooringunäeksidmõndaväikestuudisepareminilugeda,suurendativahelkopeerimisel.ÜkskordsuurendamisegasedavõrdliiaetkaitseväejuhtkondpidasÕhtuviimastellehekülgedelilmunudlugueksikombelvägajaoluliseksartikliks,millelereageerida«strateegilisetasandiSeegaoliteavitustöösisusuunamiehkkeda,miksjakuidasinformeetunnetuslikningsõltusehedalt

Esimest korda võeti kasutusele tea beohvitseri mõiste: «staabi juurde kuu luv ohvitser, kes tegeleb avalikkusele ja kaitseväe isikkoosseisule suunatud teabetööga». Samuti loetleti teabeoh vitseri 18

Väeliikideülesannet.javäeosa ülemate järje kordne kohustus oli määrata staabi koosseisust ohvitser, kes lisatööüles andena täidab teabeohvitseri kohus tusi. Kui lugeda KJPS-i avalike suhete teenistuse pressijaoskonna teenistu jad teabeohvitserideks, siis oli 2000.

Ka anti 4. oktoobril 1999 välja «Kaitseväe avalike suhete töö korral damisjuhend». Avalikke suhteid kor raldati nüüd kahel juhtimistasandil: kaitseväe juhataja administratsiooni avalike suhete teenistuses ning väe

liikide, väeosade, asutuste ülemate ja teabeohvitseride tasandil.

aastal koos mereväe teabeohvitseri ga kaitseväes vaid neli teabeohvitseri ametikohta. Ülejäänud 13 teenistujat väeosades täitsid küll teabeohvitseri ülesandeid lisakohustusena, kuid vä hemalt olid nad alates 1999. aastast tõepoolest olemas, mitte üksnes «pa beril kirjas». Tõsi, ikka ja jälle tuli KJPS-i tasandil tõestada teavitustöö ja teabeohvitseride vajalikkust.

Foto: Marko Mumm / Scanpix

46 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Andme- ja analüüsipõhise tegut semise puudumine andis aga tagasi lööke kõige ootamatumates kohtades. Näiteks, kuna esimestel aastatel ei ol nud püstitatud selget eesmärki, mida ja milleks pildistada, siis avastati 1999. aastal, et kaitseväel puuduvad fotod, millel oleks jäädvustatud varustuse ja relvastusega sõdureid maastikul.

Fotod: autori kogu

Võidupüha paraad aastal 1996 Narvas.

Nii eeldati, et ka kaitseväel kui or ganisatsioonil peaksid olema oma vol dikud. Esimesed sellised antigi välja 1999. aastal. Väheste teabeohvitseri dega, rahapuuduse ja kesise oskustea be tingimustes suudeti avaldada kaks voldikute sarja.

Foto: kaitseväe arhiiv

Näiteid kaitseväe voldikutest.

teabeohvitseri isiklikust kogemusest ja arvamusest.Ainultüks oli kindel: pressiteateid saadeti igal võimalikul juhul, kui ar vati, et kaitseväes toimuv üritus vähegi vääris ajakirjanduse tähelepanu.

Teavitusmaterjalid

Niisamuti hakati kaitseväes kasu tusel olevaid relvi ja transpordivahen deid korrakindlalt pildistama alles 1999. aastal loodud kaitseväe esime se internetilehekülje tarvis. See-eest jäädvustati esimesed kümmekond aastat kohusetundlikult väliskülaliste visiite, balle, bankette, pidulikke vas tuvõtteTeisaltjmt.väärib märkimist, et kogu kaitseväe ja kaitseministeeriumi fo tojäädvustamine oli üheainsa KJPS-i fotograafi Boris Mäemetsa õlul. Täna kuulub iga teabeohvitseri ametikohus tuste hulka fotojäädvustuste tegemine.

Teavitusmaterjalide võtmes võiks taas loodud kaitseväe esimest kümnendit pidada «voldikute ajastuks», sest just nn väiketrükised olid internetieelsel ajastul tõhusaimad vahendid, et oma organisatsiooni tutvustada. Peaaegu igal väeliigil ja väeosal oli oma parima äranägemise järgi sisustatud ja kujun datud voldik.

Üks oli inglisekeelne ning seda anti kaasa välisriikidesse õppustele või koo litustele suundunud kaitseväelastele. Tegemist oli sõna-sõnalt väljavõttega tolleaegsest Eesti NATO liikmelisuse tegevusplaanist (Membership Action Plan – MAP). Kuna selles avalikus dokumendis oli kirjeldatud kaitseväe ülesehitus, võimed, relvastus ja aren guplaanid, siis oli erinevaid teemasid kajastavate voldikute sarja «Evolving

SÕDUR september 2022 47 Ajalugu

guses koostas ja toimetas lehte palga line teenistuja, siis praegu koostavad, toimetavad ja kujundavad ajalehte tegevväelase juhendamisel ajateenijad ise. Novembris 2000 hakkas merevägi andma välja oma ajalehte Merevägila ne. Selle väljaandmine lõpetati kahek sa aastat hiljem.

Logo kujundaja Viido Polikarpus sai oma vahetult ülemalt väga lihtsad suunised: logol peab olema riigi süm bol ning kindlasti peab Eesti kaitsevä gi olema ka inglise keeles, et välisriiki de kaitseväelased saaksid aru, millega on tegu. Logot levitati koos samal aas tal toodetud kleeppildiga ning see trü kiti ka 12 eri tüüpi kaitseväe meenele. 1999. aastal kinnitatud logost loobuti alles siis, kui 2015. aastal pidid kõik riigiasutused võtma üle riigikantselei suunistel ühtlustatud visuaalse identi teedi ning kaitsevägi võttis kasutusele oma praeguse logo.

ja halva maitse vahele jääva kujundu sega sümboolikat. Selle meelevaldsuse lõpetamiseks kinnitas kaitseväe juha taja juulis 1999 kaitseväe ja kaitsejõu dude logo (pildil).

Veebruaris 1994 avaldati KJPS-i esimene regulaarne teavitustrükis, ajateenijatele mõeldud ajaleht Sõduri leht, mis ilmub tänini. Muutunud on vaid väljaandmise põhimõte: kui al

Boris Mäemetsa foto vahipataljoni möödamarsist president Lennart Meri eest Viimsis sõjamuuseumis 1996. aastal. Varase mast juba Eesti kuulsamaid moefotograafe Mäemets oli pikka aega kaitsejõudude ainus fotograaf. Foto: Boris Mäemets

18. novembril 1999 avas KJPS kait seväe esimese veebilehe. Selle veebilehe koostas ja hiljem ka haldas seda oma igapäevaste teenistusülesannete kõr valt omaenda vabast tahtest ja initsia tiivist KJPS-i sideosakonna teenistuja Levia Merdik. Veebilehekülg suleti

Enne internetiajastut oli ainus või malus kaitseväelaste ja ajateenijate kaitseväe uudistest informeerimiseks panna need üles staabi või allüksuse stendile. Seetõttu hakkas KJPS ala tes 1999. aastast edastama kaitseväe üksustesse teabematerjali «Teabeoh vitser teatab». Tegemist oli koopiaga pressiteadetest, mida KJPS-i avalike suhete teenistus saatis faksiga üksus te teabeohvitseridele. Nende ülesan ne oli riputada teated üles staapide ja allüksuste stendidele. Teavitusmater jalid «Teabeohvitser teatab» kadusid stendidelt kaitseväe intraneti arengu ja nutitelefonide tulekuga.

Estonian Defence Forces» sisu ilma vaevataTeineolemas.voldikute sari tutvustas aja teenistust («Olme. Vaba aeg», «Sport. Tervishoid», «Ajateenija. Väljaõpe»). Eelarve nappuse tõttu tuli voldik teha must-valge ning lõpuks nägi trükiste sari välja nagu matusebüroo reklaam voldik. Sellel sarjal oli lisaks must-val ge voldik «Peatu! Mõtle järele! Miks pole sina veel ajateenija?!», kus tutvus tati kutsealuse õigusi, kohustusi ning selgitati, mida kutsealune saab kaitse väesKaitsevägiõppida. andis oma panuse ka Eesti plakatikunsti. Sellesse perioodi kuuluvad plakatid «Ükskord on Eesti riik», «Eesti rahuvalve üksikkompa nii», sõdur veekogu taustal kaitsemi nisteeriumi ja KJPS-i embleemiga, «Väärt vägi» (miinipildujameeskond), «Rahvas kaitseb oma riiki» (kuulipil dujameeskond), «Meie poisid» (tanki tõrjemeeskond) ja «Maast madalast» (poiss tankitõrjekahuriga). Kõikide nende plakatite autoriks oli Tõnu Noorits.Üksoluline samm teavitustöös oli kaitseväe logo kinnitamine. Seni ka sutati kaitseväe meenetel ja trükistel kaitseväe tähistamiseks igasugust hea

Teavitusüritused

esimest korda 1995. aastal, kui KJPS hakkas korraldama erinevate kaitseväe ja kaitseliidu allüksustega taktikalisi õppusi ning spordivõistlusi «Eesti sõ duripäevad». Nende õppuste käigus määrati «pressiga suhtlejaks ja pres sikonverentsi korraldajaks» KJPS-i pressjaoskonna ülem, kes sai ühtlasi ka ülesande «valgustada sõduripäeva käi ku riiklikes massiteabevahendites».

Samal aastal kästi KJPS-i pressi jaoskonna ülemal nii sarnaste õppuste kui ka Eesti sõduripäevade tarvis moo dustada juba pressikeskus. Tegelikult tähendas see, et KJPS-i pressijaoskond täitiski oma kolme teenistujaga pressi keskuseJärgmineülesandeid.oluline samm nüüdisaegse

Pressikeskusest alates 2000. aastal osales kaitsevägi esimest korda OÜ Westel Grupi isadepäeval organiseeritud üritusel «Ole meheks», kus demonstreeriti kaitseväe relvasid ja varustust, pakuti võimalust lasta käsitulirelvaimitaatoritest, jagati sõdu risuppi ning etendati rühmarünnakut soomukite BTR-80 ja BRDM toetusel. Sellest ettevõtmisest kasvas välja kaitse väe enda organiseeritud teavitusüritus – isadepäev, mida korraldatakse täna seni iga aasta Tänapäevanovembris.kaitseväe meediaope ratsioonide keskuse eelkäijad loodi

48 september 2022 SÕDUR Ajalugu

1996. aasta juunis korraldas KJPS «seoses vajadusega tutvustada kaitse väe tegevust ajakirjanikele» esimese nn meedia teabepäeva, kus ajakirja nikele näidati varustust ja relvastust, demonstreeriti laskeharjutust, räägiti NATO juhtimisstandarditest ja kait seväe distsipliinist. Samasugune üri tus toimus veel korra ka 1997. aastal. Aastatel 1996–1997 pidas KJPS olulisimaks kaitseväe teavitusüritu seks osalemist messil «Kaitstud kodu», kus demonstreeriti kaitseväe ja kait seliidu tehnikat ja varustust. Alates 2000. aastast hakkas kaitsevägi osa lema personaliotsingu messidel «Võti tulevikku» ning haridusministeeriumi ja Eesti noorsookoostöö keskuse mes sil Ajavahemikul«Teeviit». 1997–1999 organi seeris KJPS välisministeeriumi kõrval asuvas restoranis Eesti Maja ka nn pressiklubi, kus lisaks söögile ja joogi le prooviti «hubases ja sõbralikus õhk konnas» luua ajakirjanike ja kaitseväe laste teineteisemõistmist ning seletada ajakirjanikele mitteformaalselt, miks üks või teine asi kaitseväes parajasti on nii, nagu see on. Sedasorti teavitus üritus tuli aga kaitseväel lõpetada, sest kaitseväe kulul söönud ja joonud aja kirjanik süüdistas ajalehe veergudel, et restorani üks omanikest on samal ajal ka kaitseväe teavitustöötaja, kes pärast iga pressiklubi laseb kaitseväel tasuda omaenda restoraniarved.

meediaoperatsioonide keskuse poole astuti 1999. aastal, kui toimus tollase vahipataljoni ettevalmistatava 829. re servpataljoni reservõppus Kindel Linn. Kogu õppuse teavitustöö korraldati kolme reservväelasega, kellest keegi ei olnud koolitatud teabeohvitseriks. Sa mas oli kahel neist vähemalt ajakirjani ku taust. Õppusel suudeti trükki anda kaks õppuse «häälekandjat», edastada pressiteateid, korraldada pressikonve rents ja ajakirjanike külastuspäev, luua head suhted kohaliku omavalitsusega.

õige pea, sest tollasele kaitseväe juht konnale tundus julgeolekuriskina tõ siasi, et veebilehel olid avaldatud fotod kaitseväe käsitulirelvadest ühes nende tehnilis-taktikaliste andmetega.

Õppuse õpikogemusi arvestati 2001. aasta suurõppuse Viru 2001 teavitus töö korraldamisel. Nii õppuse Kindel Linn kui Viru 2001 kogemused panid omakorda aluse tulevaste suurõppuste

Kuid kibe tõsi on ka see, et kahe kümnest KJPS-i avalike suhete tee nistuse ametikohast jäi 50% reeglina mehitamata ehk tegelikult mindi uuele sajandile vastu kümmekonna ohvitse riga. Kõnealuse 2001. aasta struktuu rireformi kõrval valmistuti aga kait seministeeriumi eestvedamisel veelgi suuremaks muudatuseks, mille ees märk oli kaitseväes üleüldse likvideeri da teavitustöö funktsioon (ehk viia see üle ministeeriumi koosseisu).

2000. aastal tegi kaitsevägi olulise investeeringu: Šveitsis armee informat siooni- ja kommunikatsioonikeskuses õpetati kümnepäevasel, vaid eestlastele korraldatud kursusel välja 11 instrukto rit, kelle ülesanne oli edaspidi koolitada kaitseväe teabeohvitsere ja kaitseväelasi, et nad teaksid, kuidas suhelda ajakirja nikega, anda intervjuusid, organiseerida teavitustööd jms. Neist kümmekonnast kaitseväelasest on veel praegugi kolm teavitustöö valdkonnas koolitajad.

Oluline, et praeguseks on kol me teenistujaga jaoskonnast võrsu nud strateegilise kommunikatsiooni valdkond, milles iga päev annavad riigikaitsesse oma osa kümned tee nistujad. Samuti on tähtis, et selles valdkonnas on nüüdisaegse varus tusega reservallüksused, mis on või melised osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides toetamaks liitlasi ning mis ei jää oma väljaõp pelt ja suutlikkuselt mitte kuidagi alla teistele samas suurus- ja võime kategoorias tegutsevatele NATO liikmesriikidele.Loodan,etpeagi haarab keegi sule, et kirjutada teavitustöö arengust ajava hemikul 2002–2022.

Foto: Katrin Lust/Scanpix

Samas andis planeerimis- ja välja õppejaoskonna loomine esimest korda kaitseväe ajaloos võimaluse osale spet sialistidele keskenduda otseselt sõjaaja ülesannetele, reservallüksuste etteval mistamisele ning teavitustöö valdkon naga seotud andmete kogumisele ja analüüsimisele.Seekõikoli omakorda eelduseks 2011. aastal staabi- ja sidepataljoni tea vituskeskuse (2018. aastast küberväe juhatuse strateegilise kommunikatsioo ni keskuse) reservallüksuste loomisele. Kaitseväe ajaloo esimene otseteavituse (PSYOPS) reservallüksus loodi küll 2008, aga teavitusallüksusi hakati looma alates 2012. aastast ja CIMIC reservallüksused loodi 2017. aastal.

ei olnud ajakirjanike kontaktide ni mistut ning isegi pärast Estonia katast roofi ja Kurkse õnnetust polnud kait seväel vähimatki kriisijuhtimise ega kommunikatsiooniplaani.Kaitseväeteabeohvitseride esimesed õppepäevad toimusid 28. oktoobril 1999, kus osales 16 teabeohvitseri. Koo lituspäeval õpetasid KPMS & Partneri konsultandid suhtekorralduse ja mee diasuhtluse alustõdesid, pressiteate koostamist, rääkisid sellest, milline näeb välja Eesti meediamaastik, kuidas korraldada kriisikommunikatsiooni ning anda intervjuusid. Praegu töötab sellel koolitusel osalenud ohvitseridest veel ainult üks teavitusvaldkonnas.

SÕDUR september 2022 49 Ajalugu

Kokkuvõtteks

Sama aasta suvel toimusid teist kor da ka teabeohvitseride õppepäevad, kus olid koolitajateks Suurbritannia kaitseministeeriumi spetsialistid. Ka hepäevasel koolitusel selgitati teabeoh vitseridele, kuidas kasutada intra- ja internetti ning suhelda ajakirjanikega, tuletati meelde kriisikommunikatsioo ni ja intervjuude andmise tõdesid. 2000. aastal asus avalike suhete tee nistuse ülemaks leitnant (hilisem ko lonel) Peeter Tali. Teavitustöö ajaloo esimese dekaadi lõpetas 2001. aastal järjekordne reform, mille käigus avali ke suhete teenistus viidi KJPS-i üldosa konna koosseisu, käsundusohvitseride grupi, asjaajamisbüroo, protokollitee nistuse, komandanditeenistuse ja õi gusbürooReformilkõrvale.olimõneti märgiline tä hendus: kaitseväe juhtkond ei mõistnud teavitustööd tänapäeva sõjapidamise distsipliinina, vaid seda käsitleti tee nindava funktsioonina. Kuidas muidu tõlgendada reformi, milles strateegilise tähtsusega ja kõiki kaitseväe üksusi eri alaselt juhtiv-suunav valdkond pandi n-ö ühele joonele pelgalt KJPS-i terri tooriumi koristamise ja hooldamisega tegeleva komandanditeenistusega?

Nii näiteks avastati 1999. aastal KJPS-is, et sealsetel teabeohvitseridel

2000. aastal asus kaitsejõudu de avalike suhete teenistuse ülemaks tunnustatud ja suurte kogemustega ajakirjanik, prae gune erukolonel Peeter Tali.

Kaitsevägi ja Eesti riigikaitse võlgnevad tänu kõigile neile, kes on alates 1993. aastast andnud oma panuse kaitseväe teavitustöö arendamisse. Igaüks neist tegutses oma parima teadmise juures ning nende ametikohtade arvu, värva tavate hulga, koolitusvõimaluste, va rustuse ja rahaga, mida Eesti vabariik valdkonna arendamiseks andis.

teavitustöö korraldamise põhimõtetele, mida rakendati esimesel õppusel Ke vadtorm 2003. Kokkuvõttes kujunda sid need tugeva vundamendi kaitseväe tänapäevaste suurõppuste meediaope ratsioonide keskuste töökorraldusele ja struktuurile.Kuna1999. aastal tegeles teavitus tööga vaid käputäis KJPS-i teenistu jaid, oli selle perioodi suurim probleem jätkupidevuse puudumine: nii kui keegi mis iganes põhjusel kaitseväest lahkus, kaotas kaitsevägi üleöö ka selle inimese oskusteabe ja kogemused, sest midagi ei pandud kirja. Organisatsioo ni mälu tugines suusõnalisel pärandil.

50 september 2022 SÕDUR Ajalugu 8.

jalaväerügemendi

SÕDUR september 2022 51 Ajalugu

8. jalaväepolgu ohvitserid 1930ndatel. Foto: Eesti sõjamuuseum

Taastatud Eesti kaitseväes on tavaks olnud siduda väeosade traditsioonid teise maailmasõja eelsete üksustega, mis avaldub nii algupärase sümboolika (taas-)kasutusse võtmises kui ka näiteks ajalooliste lahingute ja lahingupaikade mälestuse alalhoidmises.

Seda teed on läinud ka paljud 2. jalaväebrigaadi reservüksused, seal hulgas praegu väljaõppes olev ja üsna värskelt omaenda käiseembleemid saanud 23. jalaväepataljon, mille eel käijaks on 8. jalaväerügement. Järgne vate ridade kaudu saab lugeja tutvuda 8. jalaväerügemendi kujunemislooga ning sõjateega vabadussõjas.

Ajalugu, sümbolid ja järjepidevus kuuluvad iga organisatsiooni kuvandi juurde. Väljaspool seisjale presenteeritakse nende kaudu kogemusi, edu ja organisatsiooni olemust, liikmete vahel hoiavad sümbolid ja ühine ajalugu aga sisemist sidet ja reservleitnantSanderkuuluvustunnet.Mändoja

Just need viimased on eriti olulised sõjaväeüksustele, sest omavaheline kamraadlus aitab väga selgelt kaa sa ka lahinguülesande täitmisele. Nõnda pööravadki sõjalised üksused nii Eestis kui välismaal traditsiooni liselt suurt tähelepanu sümboolikale ning ajaloolise pärandi talletamisele.

8. jalaväerügement jõudis nii nagu paljud teised üksused kanda mitu erinevat nimetust. Rügemendi lipule kantud kuupäev 22.12.1918 tähistab Tallinna 1. kaitsepataljoni formee rimise algust, kes koos Tartu kaitse pataljoniga liideti järgmise aasta esi mesel mail 8. jalaväepolguks.

sõjatee vabadussõjas

1921. aastal liideti 8. jalaväepolk esmalt 3. jalaväepolguga ning hiljem 7. jalaväepolguga, moodustades viimase koosseisus VIII pataljoni. 1922. aastal ajakohastati Eesti kaitseväes kasutatud terminoloogiat ning polkudest said rügemendid. 1928. aasta sõjaväerefor mi tulemusena muutus 8. üksik-jala väepataljon iseseisvaks väeosaks, sõja olukorras oleks sellest reserv väelastest täiendusega saanud sama numbriga ja laväerügement. Selguse huvides kasuta takse selles artiklis üksuse tähistamiseks edaspidi vabadussõja-aegset nimetust.

52 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Kaitsepataljonid tegutsesid rindel küll vaid mõned kuud, kuid tuleb mee les pidada, et need olid vabadussõja kõige keerulisemad hetked, kui puudus nii inimestest, relvadest kui varustusest oli 8.suur.jalaväepolgu esimene ülem ja hili sem kindralmajor Otto Sternbeck mee nutas hiljem, et kui 1919. aasta maiks oli kaitsepataljonide isikkoosseis küll suuresti vahetunud, siis nende vaim –«nooremate juhtide suur iseseisvus ja omaalgatus kõige raskemates olukorda des» – elas üksuses edasi.

Rügemendi sõjateed alustasid niisiis Tallinna ja Tartu kaitsepataljon juba vabadussõja esimestel kuudel. Tallinna 1. kaitsepataljon lähetati pärast kiirkor ras korraldatud väljaõpet rindele 1919. aasta jaanuari keskpaigas ning ta sai tuleristsed Tartu lähistel Reolas. Sealt edasi liiguti võidukalt Võru suunas, mis vabastati 1. veebruaril ning jätkati taganeva Punaarmee jälitamist Põh ja-Lätti, kus aga pealetung aeglustus.

Ülemad ja arengud

Veebruari lõpus saabus Marien burgi ruumi ka Tartu kaitsepataljon,

Vabadussõjas

Sama kuu lõpupoole hõivasid Soo me vabatahtlikud Põhja Poegade rü gemendist Marienburgi (Aluksne) ning neile järgnenud rahvaväeüksused, sealhulgas Tallinna 1. kaitsepataljon, said Eesti vabariigi esimese aastapäeva paiku ülesandeks põhjanaabritelt rinde julgestamine üle võtta.

▶ kapten Otto Sternbeck, 1918–1919 1. Tallinna kaitsepataljoni ülem, 1919 8. jalaväepolgu ülem ▶ kapten Paul Triik, 1920 8. jalaväepolgu ülem ▶ 1. jaanuaril 1921 liideti 3. jalaväepolk 8. jalaväepolguga ühiseks väeosaks 3. jalaväepolgu nime all, samal aastal viidi 7. jalaväerügemendi alla Võrus ▶ 1928 eraldati 7. jalaväerügemendist 8. üksik jalaväepataljon sõjaaegse 8. jalaväerügemendina ▶ major/kolonelleitnant Johannes Remmel, 1928–1932 8. üksik jalaväepataljoni ülema kt, 1932–1934 ülem ▶ kolonelleitnant Juhan Tuuling, 1934–1936 8. üksik jalaväepataljoni ülema kt, 1936–1938 ülem ▶ major Hans Ingerman, 1939 8. üksik jalaväepataljoni ajutine ülem ▶ kolonelleitnant Jüri Kõrge, 1939–1940 8. üksik jalaväepataljoni ülem ▶ 1940 Punaarmeega liidetud 7. jalaväerügement ja 8. üksik jalaväepataljon ühendati 140. jalaväepolguks ▶ Kapten Gustav Jakobson, 1940 8. üksik jalaväepataljoni likvideerija ▶ 8. jalaväerügemendi õigusjärglaseks on praegu 2. jalaväebrigaadi 23. jalaväepataljon Rügemendi sõjateed alustasid Tallinna ja Tartu kaitsepataljon juba vabadussõja esimestel kuudel. Ajateenijad 8. üksik jalaväepataljoni söögisaali ees 1929. a.

kes erinevalt pealinnas mobiliseeritud võitlejatest ei olnud veel tõsisemas la hingutegevuses osalenud. Peamiselt Läti küttide toel toimunud Punaarmee vasturünnakus oligi Tartu kaitsepatal jon sunnitud taganema ning vahepeal ülemjuhataja reservi määratud Tallin na 1. kaitsepataljon pidi ridade tugev damiseks uuesti rindele liikuma.

«Meie wäed Wüöriti mõisa, Roopa (Straupe) alewi, Wõnnu linna äravõtnud, kuulipildujaid ja suurtükka saagiks saanud. Landeswehr põgeneb Riia poole, meie wäed ajawad neid taga.»

ged üksused. Korraks tänapäeva põi gates on asjakohane mainida, et täpselt samad riigid on nüüd seotud NATO Põhjadiviisiga.Juuniesimese nädala lõpuks olid Eesti üksused jõudnud juba Jekab pilsist lõunasse ning pealetungi ees märk sellega saavutatud. Jekabpils ja Krustpils anti Läti üksustele üle ning rahvavägi asus positsioonidele põhja poole. Punaste read olid küll hõredaks löödud ja vähemalt ajutiselt Eesti piiri dest eemale tõrjutud, kuid silmapiirile kerkis järgmine vastane: baltisakslaste maakaitsevägi ehk Landeswehr.

Vägede geograafilise asetuse tõttu sõdi sid Landeswehri vastu peamiselt 9., 6. ja 3. jalaväepolk ning soomusrongide divisjon, samal ajal julgestas 8. jalaväe polk rinde idatiiba. Sõjategevuse kulust sai isikkoosseis tollal teateid telegram mide vahendusel, mis juuni lõpus olid päris rõõmustava sisuga.

si hoiti tagasi nii püsside kui tääki dega. 1. mail 1919 liideti pataljonid üheks üksuseks, mille nimetuseks sai 8. jalaväepolk.OttoSternbeck meenutab, et selleks ajaks oli algne side Tartu ja Tallinnaga juba kadunud: «Kui ühinemise silma pilgul üldse võis rääkida mingisuguse linna või maakonna pataljonidest, siis olid need pigem Võru pataljonid. […] Tallinna ja Tartu «kaitsepataljonide» edasi eksisteerimisel ei olnud enam mõtet.»8.jalaväepolguna osales üksus 1919. aasta mai lõpus alanud suurpealetungil Põhja-Lätti. Polk kuulus 2. diviisi koos seisu, mille rünnakusuund oli Aluks ne-Gulbene-Jekabpils. Lõunarindel sõdisid sel perioodil koos eestlastega (ja Eesti ülemate juhtimise all) ka Taani vabatahtlike kompanii ning Läti val

Näiteks 24. juuni õhtul teatas 8. polgu adjutant 1. ja 2. pataljoni üle matele järgmist: «Meie wäed Wüöriti (?) mõisa, Roopa (Straupe) alewi, Wõn nu linna äravõtnud, kuulipildujaid ja suurtükka saagiks saanud. Landeswehr põgeneb Riia poole, meie wäed ajawad neid taga. Wõnnus on hulka sõjasaaki saadud». Juuli alguseks olid Eesti ük sused jõudnud juba Riia linna värava tele, kui edasise sõjategevuse lõpetas 3. juulil Antandi survel allakirjutatud vaherahuleping.1919.aastajuuni lõpus ning juuli esimesel poolel intensiivistus Punaar mee tegevus kagurindel ning Eesti väejuhatus pidi suunama enda ressurs se piirkonnas paiknevate Looderamee üksuste toetuseks. Õnneks vabastas vaherahu Landeswehriga 3. diviisi ja soomusrongide divisjoni Riia alt ning võimaldas neid samuti kagurinde lähe dusse liigutada.

Siit edasi sõdisid kaitsepataljonid koos Võru-Rõuge-Krabi ruumis, kord vastasele peale tungides, kord ise kaitse le asudes. Kõige kriitilisem oli olukord sõjategevuses ilmselt 1919. aprilli teises pooles, kui Eesti punaväe Marienburgi lahingugrupp alustas pealetungi Võru suunas.Koguteoses «Eesti Vabadussõja aja lugu I» nimetatakse neid lahinguid Tartu ja Tallinna kaitsepataljoni kõige verisemateks võitlusteks, kus vaenla

Landeswehri vastu

SÕDUR september 2022 53 Ajalugu

Foto: Võrumaa muuseum

54 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Viimaseks tegevuseks pidas polgu ülem vajalikuks lausa isiklikud juhi sed anda: «Raudtee lõhkumine ei ole mitte telegraafi mahasaagimine, waid rööbaste lahtikiskumine, milleks kan gisid ja võtmeid igast putkast saada on [...] rööpad toll maad laiali kiskuda ja

uuesti kinni naelutada, siis ei märka rikkumist kuna igasugune rong tingi mata rööbastest välja läheb».

Sõjaväelased 8. üksik jalaväepataljoni staabi ees. Foto: Värska talumuuseum

3. diviis ja selle koosseisus olev 8. ja laväepolk esimeses sügiseses pealetungis ei osalenud ning hoidsid enda positsioo ne Aluksnest lõunast. Sellega maandati riski, et samal ajal Läti rahvuslike ük suste vastu sõdiv Vene valgetest, Saksa Vabakorpusest ja Landeswehrist kok ku pandud nn Läänearmee Pavel Ber mondt-Avalovi juhtimisel enamlaste vastast rinnet lõunast ohustaks.

28. oktoobri õhtul saigi 8. jalaväe polgu ülem kapten Sternbeck ope ratsiooni üldjuhilt polkovnik Nikolai

Pärast luhtunud pealetungi Petrog

Paraku ei suutnud 3. diviisi lahingu väljanaaber 2. diviis Põtalovo-Ostrovi operatsiooni vajalikul määral toetada ning 3. diviisi vasakul tiival sõdivat 3. jalaväepolku ähvardas oht nii eest kui vasakult küljelt. Sellele lisaks oli Punaarmee koondanud rindelõiku värsked jõud, kes alustasid 4. novemb ril vastupealetungi ja sundisid 3. diviisi taanduma.5.novembril mindi küll omakorda vastupealetungile, kuid see ebaõnnes tus ning oleks peaaegu kaasa toonud mitme 8. jalaväepolgu roodu piira misrõngasse jäämise. Põtalovo-Ostro vi operatsiooni edasine jätkamine ei tundunud vastase täiendusi ja sõdurite soovimatust Venemaal sõdida arvesta des mõistlik ning kogu 3. diviis tõm mati tagasi endistele positsioonidele. 8. jalaväepolk määrati esialgu ülemju hataja reservi Aluksne lähistele, kuid juba novembri keskpaigas tuli neil sõita Narva rindele, kuhu kandus ka üldine sõjategevuse raskus.

septembri lõpul alus tas Loodearmee operatsiooni «Valge mõõk», mille pealöök oli suunatud Petrogradile. Hoolimata asjaolust, et selleks ajaks olid Eesti ja Nõukogude Venemaa juba astunud esimesed sam mud relvarahu sõlmimise poole, lubas Eesti sõjaline juhtkond Loodearmee pealetungi piiratud mahus toetada.

8. jalaväepolk tegi küll 17.–18. ok toobril üsna eduka rünnaku Katleši suunal, kuid tõmmati seejärel endistele positsioonidele tagasi kindlustamaks rinnet võimaliku Läänearmee rünnaku vastu. Oktoobri lõpuks oli siiski saanud järjest selgemaks, et Bermondt-Avalovi avantüür ei õnnestu ning kuna Punaar mee oli samal ajal viinud palju jõude põhjarindele Loodearmee vägede tõr jumiseks, otsustati kasutada võimalust uueks pealetungiks Pihkvale.

Edasi tungiti aeglaselt, kuid kind lalt, ning novembri esimesteks päeva deks jõudsid 8. polgu luureüksused välja Põtalovo ja Ostrovi vahelise raud teeni, mis mitmes kohas ka purustati.

Seni 2. diviisi koosseisu kuulunud 8. jalaväepolk viidi juuli lõpus 3. diviisi alluvusse ning ta osales selle koossei sus ka pealetungikatsel Põtalovole. See operatsioon siiski edu ei toonud ning augusti keskpaigast asuti Põtalovost mõnikümmend kilomeetrit läände kaitsepositsioonidele. Sinna jäädi ligi kaheks1919.kuuks.aasta

Reegilt käsu tungida Põtalovo peale. Pealetungi lähtejoonele jõudmiseks ku lus üksustel siiski ligi pool ööpäeva ning rünnak algas järgmisel pärastlõunal.

Põhjarindel realiseerus lubatud toe tus peamiselt Krasnaja Gorka ruumis, kus olid lahingutes Kuperjanovi parti sanide pataljon, Scoutspataljon, Ingeri polk ning 4. jalaväepolk, lisaks mere väe- ja Lõunarindelsoomusrongiüksused.olirahvaväeeesmärk si duda Punaarmee üksuseid Pihkva-Ost rovi ruumis. 2. diviisi üksused alusta sid soomusrongide toetusel pealetungi 11.–12. oktoobril. Loodetud eesmärki siiski ei saavutatud, mida võib vähe malt osaliselt selgitada rahvaväelaste nõrga motivatsiooniga Loodearmee «asja ajada», eriti kuna sõditi Eesti aja loolistest piiridest väljaspool.

Samal ajal olid käimas ka Eesti-Vene rahuläbirääkimised ning Nõukogude Venemaa nägi intensiivset pealetungi Viru rindel võimalusena Eesti läbirää kimispositsiooni nõrgestamiseks. Kui siia juurde lisada sõjaväsimus, mure lähedaste pärast ja ebakindlus tuleviku suhtes, siis on selge, et enamik rahvaväe sõdureid ja ohvitsere ootas relvarahu suure innuga.

Polgu edasisest saatusest on artikli esimeses pooles põgusalt juba kirjuta tud. Kindlasti väärib ka üksuse ja selle liikmete rahuaegne tegevus põhjaliku mat uurimist ja talletamist, miks mit te raamatukaante vahele kogumistki. Alguseks on aga hea seegi, et 8. jala väerügemendi pärand elab edasi 23. ja laväepataljoni lipul, embleemil ja loode tavasti ka selle liikmete südames.

Narva rindel 13. novembril käskis sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 8. jalaväe polgul koos 17. välipatareiga ümber paikneda Narva lähistele ning asuda 1. diviisi alluvusse. Osa polgust jäigi Narva ja selle ümbrusesse reservi, kuid I pataljon saadeti toetama 9. jalaväepol gu mehitatud kaitseliini Dubrovka-Sala joonel. 23.–25. novembril 1919 ürita sid punaväelased aktiivselt kaitseliinist

2. diviisi sõdurid 1919. a Võru haigemajas, pole küll teada, kas pildil on ka 8. polgu sõdureid.

1919. aasta detsembris jätkusid uue hooga Punaarmee rünnakud, mis olid Tartus alanud rahuläbirääkimiste tõt tu ajutiselt katkenud. 8. jalaväepolgu eesmise üksusena asus Sala-Dubrovka ruumis nüüd II pataljon ning jällegi üritasid punaväelased sealt Narva suu nas läbi Lahingudtungida.olid võrdlemisi ägedad, sest vastaspoolt kannustas vajadus aval

Fotod: Eesti sõjamuuseum

17. detsembri õhtuks oli Punaar mee tagasi teisele poole jõge sunnitud ning ohtlik olukord likvideeritud. 8. jalaväepolk oli lahingutes kuni vaba dussõja lõpuni ning eks mingis mõttes on tunnustus üksuse vahvusele ka see, et Narva rindel oli vaherahulepinguga loodud komisjoni Eesti poole esimees just 8. polgu ülem kapten Otto Ster nbeck. Vaba Eesti eest jättis oma elu 8. jalaväepolgu rivis 157 sõdurit.

Kasutatud kirjandus: Pajur, A., Lill, H., Vahtre, L., Kaasik, P., Nõmm, T., Minnik, T., Tannberg, T., Hiio, T., Salo, U. (2020). Eesti Vaba dussõja ajalugu I II. Tallinn: Varrak. Sternbeck, O. (1933). 8. jalaväepolgu sünnipäivilt. Muljeid ja mälestusi. Sõjan duse ajakiri Sõdur, 15(20), 642 654. Tomberg, R. (1933). 8. jalaväepolgu pea letung Põtalova sihis. 29.X 6.XI 1919. a. Sõjanduse ajakiri Sõdur, 15(20), 654 659. 8-nda jalaväepolgu Vabadussõjas lan genud kangelaste nimekiri. Sõjandu se ajakiri Sõdur, 15(20), 660 661. Rahvusarhiiv. 1. pataljoni ülemale saadetud operatiivteated ja korraldused allüksus te ülematelt ja polgu ülemalt ning polgu sõjategevuse päevaraamat. ERA.550.1.13

Punavägivaldkondades.oliküllarvulises ülekaa lus, kuid hoolimata paljudest katsetest läbimurre ei õnnestunudki ning sisu liselt samadel positsioonidel olid Eesti üksused ka vaherahu kehtima hak kamise ajal, 1920. aasta 3. jaanuaril. 8. polgu I ja III pataljon olid küll reser vis Narva ümbruses, kuid lahingutege vust nägid detsembris nemadki.

SÕDUR september 2022 55 Ajalugu

Nimelt õnnestus 16. detsembril mõ nel Punaarmee 2. kütidiviisi üksusel tungida Narvast lõunas üle Narva jõe ja hõivata Vääska küla. Sillapea edun damine oleks selgelt ohustanud Eesti vägede seljatagust ning nii saadeti läbi murret likvideerima 1., 6. ja 8. polgu allüksusest koosnev sihtüksus, mille ülemaks määrati 8. jalaväepolgu I pa taljoni ülem kapten Alfred Tomingas.

läbi murda. Alguses saatis neid ka osa line edu, kindlustused ei olnud hästi välja ehitatud ning 8. polgu I pataljon oli mõnda aega reservis olnud ja hak kas pealetungiva vastase ees korratult taanduma.9.polgu ülema alampolkovnik Ver ner Trossi initsiatiivil suudeti siiski rindesse tekkinud auk sulgeda ning vastupealetungi järel said üksused võt ta sisse endised positsioonid. Vaenlase intensiivse pealetungi tõttu andis 1. di viisi ülem 26. novembril eelkäsu, mille sisuks oli tõmbumine kaitsepositsioo nidele Narva jõe joonel.

Ülemjuhataja sekkumise tõttu see siiski täitmisele ei läinud ning rahvaväe üksused jäid vähemalt rinde põhjaosas Luuga jõeni ulatuvatele positsioonidele.

radile hakkas Loodearmee taanduma Eesti piiri suunas ning see paigutati koos rahvaväeüksustega Viru rindele. Edasise sõjategevuse käigus Loodear mee koosseis küll erinevatel põhjustel tunduvalt vähenes, kuid rindele jäid selle võitlejad siiski sõja lõpuni.

8. jalaväepataljon paiknes 1940. aastani Võrus Taara kasarmutes.

dada rahuläbirääkimistele survet ja kaubelda välja võimalikud soodsad tin gimused nii riigipiiri märkimisel kui ka muudes

Eestis talvesõjaSoomeajal Soomes Suistamo lennuvälja lähistel 7. jaanuaril 1940 allatulistatud R 5 kerge luure ja pommituslennuk. Foto: SA-kuva

56 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Nõukogude

lennundusajaloolaneToomaskursipõgenes19.Poolatsakslastegaründassadamasse.saabumisegaallveelaevakeskpaigas1939.territooriumileaastaseptembriPoolaOrzełTallinna17.septembrilNSVLiitjubasõjasolevatningöölvastuseptembritOrzełTallinnast,võttesläände.Türk

SÕDUR september 2022 57 Ajalugu

24. septembril nõudis Molotov kaubandusleppe allkirjastamiseks Moskvasse saabunud välisminister Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. Selter pöördus kohe järgmisel päeval tagasi Tallinna, et Moskva ettepanekut valitsuses ja pre sidendiga arutada.

27. septembri hommikul asus Ees ti delegatsioon lepingu sõlmimiseks läbirääkimiste pidamiseks Moskva poole teele. Sama päeva õhtul teata sid NSV Liidu raadiojaamad, et kell 18 olla tundmatu allveelaev uputanud Narva lahes Nõukogude kaubalae va Metallist. Taas süüdistati Eestit neutraliteedi rikkumises ja võõras tele allveelaevadele salajaste baaside pakkumises.Neidbaase ja allveelaevu asuvat kohe otsima Nõukogude laevad ja len nukid. Nõukogude lennukid asusidki järgmisest päevast neid otsima, tehes seda peamiselt küll raudteede kohal lennates. Ilmselt oli eesmärk välja selgitada, ega Eesti ei ole kuulutanud

lennukid

Teine maailmasõda jõudis Eesti

kasutas Moskva ära surve avaldamiseks Eestile. Juba 19. septembril kutsus NSV Lii du välisminister Vjatšeslav Molotov välja Eesti saadiku Moskvas August Rei ning hoiatas Eesti valitsust neut raliteedi rikkumise eest. Samuti tea tas ta, et Nõukogude laevastik asub Orzełi otsingutele Läänemerel, ka Tallinna lähimas ümbruses.

Põgenemist

Soomlased tutvuvad Suistamo lennuvälja lähistel

välja mobilisatsiooni ning asunud oma piiride kaitseks vägesid koondama. Võimalikku pingete kruvimist ette nähes oli sõjavägede staap juba eelmi sel päeval, 26. septembril, teavitanud õhukaitse ja diviiside staape, et «ju huslikele välismaa lennukitele ei tohi avada tuld». Korraldusest anti teada vastavates rajoonides asunud sõja väe, piirivalve ning kaitseliidu osade le. Eesti piirduski vaid noodiga meie neutraliteedi rikkumise kohta.

1. detsembril 1939 toimus NSV Liidu lennuki rünnak Naissaarel asunud merekindluse 5. patareile. Seepeale andis merejõudude juhataja 2. detsembril välja käskkirja nr 222, milles muutis Aegnal ja Naissaarel lennukite tulistamise korda: õhukait se suurtükkidel ja kuulipildujatel käs ti avada otsekohe tuli kõigi lennukite pihta, mis ilma merejõudude staabi eelteateta ilmuvad Aegna ja Naissaare

Õhukaitse suurtükkidel ja kuulipildujatel kästi avada otsekohe tuli kõigi lennukite pihta, mis ilma merejõudude staabi eelteateta ilmuvad Aegna ja Naissaare kohale.

28. septembril sõlmiti Moskvas baaside leping, mille alusel NSVL asus rajama Eestis oma sõjaväebaase. Lisaks maa- ja mereväeüksustele ka lennuväele. Esialgsed kokkulepped Nõukogude lennukite lendude kohta Eesti kohal olid üsna üldised. Eesti kehtestas lennukeelutsoonid, kuhu nood siseneda ei oleks tohtinud. Need kattusid suures osas varem tsiviillen nukite keelutsoonidega (peamiselt merekindluste kohal) ning keelati ka lennud Tallinna kohal. Samuti pidi Nõukogude pool iga kord küsima luba ülelendudeks NSVL-ist Eestisse ja ka tagasi.

Talvesõda

Soomes Suistamo lennuvälja lähis tel allatulistatud R 5 kerge luure ja pommituslennuk. Fotod: SA-kuva

Soome talvesõja puhkemine tõi sõjate gevuse juba Eesti vahetusse lähedusse ning sundis sõjaväge kehtestama veel gi suurema valmisoleku. Merejõudu de juhataja Johannes Santpank andis 1. detsembril 1939 välja salajase käsk kirja nr 221 õhuohu õigeaegse avasta mise ning tõrjumise kohta, milles me residepostid Kerist kuni Pakrini pidid esmajärjekorras andma edasi õhuvaat lusteateid, katkestades selleks vajaduse korral kõik teised samal ajal peetavad telefonikõned.Teatedtulisaata merejõudude staa pi, kust need pidi omakorda edastama Nõukogude laevale Poljarnaja Zvez da. Õhualarmi korral või lennukite ilmumisel Tallinna sadama kohale

ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuli avada vaid juhul, kui lennukid alusta vad vaenulikku tegevust.

58 september 2022 SÕDUR Ajalugu

pidid laevade õhukaitsemeeskonnad asuma oma postidele. Kui Eesti õhu kaitse patareid või ka NSV Liidu lae vad avavad tule lennukite pihta, siis sama pidid tegema ka Eesti laevade võimilemaNSVL-iilmuvadningpididõhukaitsemeeskonnad.MerekindlustekomandantuuridtegemaõhuvaatlustiseseisvaltkuiEestiterritooriumikohale«välismaisedlennukid,v.aomad»,siisviivitamatultavaõhutõrjetule.KuimeieterritooriusisenevadNõukogudelennukidlennukiterahvuslikkukuuluvust

Soomes hädamaandumise teinud DB 3 pommituslennuk. Foto: Karl Johan Åke Sundström/digitaltmuseum.se

Soomlased uurivad Suistamo len nuvälja lähistel allatulistatud R 5 lennukit. Fotod: SA-kuva.

Aegna õhutõrjepatareis oli kolm 1936. aastal Saksamaalt ostetud 37 mm Rheinmetall-Borsigi õhutõrje kahurit, mis olid võimelised tulistama ka viielasuliste seeriatega. Lasud tehti siiski üksiklaskudena ning esimesel korral (viie lasu sooritamise järel) tek kis kahuril tõrge.

Munkkiniemes 1. detsembril 1939 al lakukkunud SB pommituslennuki saba.

Kell 12.45 lendas 18 pommituslen nukit Naissaare patarei tuleulatuses

2. märtsil 1940 lendas üksik lennuk Keri saare poolt otse Aegna õhutõrjepa tarei kohale. Kuna lennukist ei olnud enne teada antud, siis tulistas patarei ühe kahuriga viis lasku lennuki suunas, mille peale see muutis järsult kurssi Viimsi poole. Siis ilmusid nähtavale ka lennuki tunnusmärgid – viisnurgad.

Samal päeval, umbes tund aega hil jem lendas Aegnast põhja poolt möö da teine kahemootoriline pommitus lennuk, mida seekord tulistati kahest kahurist – kokku seitse lasku. Ka sel korral ei tabatud. Tulistamisest infor meeriti NSV Liidu staapi ning selgitu seks lisati, et eraldusmärke nähti alles tule avamise järel.

SÕDUR september 2022 59 Ajalugu

kohale. Nende lennukite pihta, mille ilmumisest on ette teatatud, avada tuli vaid siis, kui nad alustavad vaenulikku tegevust.22.detsembril 1939 leidis aset esi mene intsident, kui Kuusiku lennu väljalt Soomet pommitama startinud lennukid lendasid tagasiteel üle me rekindluste ja Tallinna. Ka seekord ei avanud merekindluste õhutõrje lennu kite pihta tuld, kuigi nende lennust ei olnud ette teatatud. Äärepealt oleks Tallinna reidil seisnud Balti laevasti ku sõjalaevad oma lennukeid tulista

10. märtsil lendas kirdest Naissaare õhukaitsepatarei poole kolm SB pom mituslennukit. Kuigi seekord tuvasta ti, et tegemist on Nõukogude lennuki tega, avas patarei tule. Tulistati ühest kahurist kaks lasku. Kuna kahuril oli seejärel tõrge, siis rohkem lennukeid ei tulistatud ja tabamusi ei olnud. Nais saare õhutõrjepatareis olid kasutusel esimese maailmasõja aegsed 76,2 mm kahurid, nii et tõrge kahe lasu järel ei olnud suur üllatus.

11. märtsil toimusid järjekordsed ülelennud ning merekindluste õhu tõrje avas taas tule. Kell 12.30 lendas 18 pommituslennukit Aegnast põhja pool kursiga idast läände. Aegna pata rei tegi kaks lasku, tabamusi ei olnud. Kell 12.34 järgnes viis lennukit samal kursil. Patarei tegi kolm lasku, aga ta bamusi jälle ei olnud.

Merekindluste komandantuurid pidid tegema õhuvaatlust iseseisvalt ning kui kohale ilmuvad «välismaised lennukid, v.a NSVL-i omad», siis viivitamatultõhutõrjetule.avama

nud, kuid suutsid siiski need õigesti tuvastada.Seekord ülelennud merekindlustest ja Tallinnast lõppesid, kuid 1940. aas ta jaanuaris asusid Kuusikule kaug pommituslennuväe DB-3 lennukid ning seejärel hakkasid sellised lennud taas korduma. 29. jaanuaril lendas üheksa DB-3 lennukit üle Naissaare, seejärel otse üle Paljassaares asunud õhuvaatlusposti ning ka üle Tallinna, kuid tuld nende pihta ei avatud. Ai nukesed Nõukogude lennukite tulis tamised jäävad märtsikuusse.

allatulistatud R 5 raadiovarustusega. Foto SA-kuva.

Soomlased allakukkunud lennuki juures.

põhjast lõunasse. Patarei lasi kaheksa lasku, kuid tabamusi ei olnud. Kell 14.30 lendas veel 12 pommituslen nukit üle Naissaare, patarei tulistas kaksteist lasku, kuid jällegi tabamusi ei olnud. Samal päeval lendas üle me rekindluste veel mitu üksikut lennukit ja hävituslennukite gruppi, mille pihta tuld ei avatud.

põhjalikum ülevaade neist sündmus test on poliitilise politsei inspektuuris kogutud prefektide ja politseikomis saride päevasündmuste ettekanded ning samas säilikus hoitavad nende põhjal koostatud ülevaated.

Kui Nõukogude lennukeid tulistati Eesti kohal haruharva, siis nende hä damaandumised ja ka allakukkumi sed muutusid pea igapäevaseks. Kõige

Kõiki Soome talvesõja ajal esitatud ülevaateis ja aruandeis toodud int sidente summeerides kukkus Eestis alla või sooritas hädamaandumise üle 80 Samaslennuki.esineb mõningaid vastu olusid saadetud sündmuste ülevaa dete ning koondaruannete vahel, seepärast ei ole täpset arvu võimalik

Foto: SA-kuva

60 september 2022 SÕDUR Ajalugu

tagantjärele hinnata. Selles lühikeses artiklis kõigist neist ülevaadet anda ei ole võimalik, peatume vaid iseloomu likumailÜlelendudeksneist. NSV Liidust Ees tisse ja tagasi oli Nõukogude lennu kitele lubatud kaks lennukoridori, mida omavahelises suhtluses nimeta ti põhja- ja lõunapoolseks koridoriks. Põhjapoolne kulges üle Põhja-Eesti, peamiselt piki Leningrad–Narva–Tallinn raudteeliini. Lõunapoolne üle Kesk-Eesti, piiri ületamine toi mus Piirissaare juures, edasi lennati (Tartut vältides) Rapla lähistel asu

Hädamaandumised

Viimasenalennuvälju.poliitilise politsei kogutud vahejuhtumite kaustas on kirjas 28. märtsil 1940 õhtul kella 18 paiku Klooga lennuväljal alla kukkunud hävituslennuk, mille piloot olevat hukkunud. Ilmselt polnud siiski tegemist viimase lennuõnnetuse või hädamaandumi sega, lihtsalt andmeid nende kohta seal toimikus enam ei leidu.

se kella 13 ajal Ambla vallas Koigi asunduse juures põllul neljamoo toriline NSVL i transpordilennuk. Lennukis oli üheksa sõjaväelast. Kella 13.30 paiku tegi Virumaal hädamaandumise veel kaks nelja mootorilist lennukit: Lehtse vallas Moe asunduse põllul ja Jõhvi vallas Sompa jaama juures.

Ilmselt oli tegemist ühel ja samal varustuslennul osalenud lennukitega, millest neli tegid hädamaandumise teel Venemaalt üle Paldiski Hankosse ning üks tagasiteel Hankost. Neist viimane oli ka ainus NSV Liidu sõjalennuk, mis tegi hädamaandumise Eesti lennuväljal. Kõik talvesõja ajal teh tud hädamaandumised toimusid väljaspool

12. jaanuaril 1940 maandus Vai vara valla Perjatsi küla juures rannast umbes 400 m kaugusel merejääl kolm NSV Liidu hävituslennukit nr 4, 8 ja 9. Lennukid toodi randa ning võeti kaitseliidu valve alla, ka lendurid jäid kohale. Lendurite seletuse põhjal olid nad teel Paldiskist Leningradi, hiljem aga muutsid ütlust, et kurss oli olnud vastupidine.Tegelikult kuulusid lennukid Leningradi oblastis Kuplja lennu väljal asunud Baltimere laevastiku 13. üksikusse hävituslennuväeeskad rilli. Need tulid õhulahingutest Soo me kohalt, kaotasid orientatsiooni ning kütus sai otsa.

Selleks päevaks ei olnud küsitud luba ühekski ülelennuks kummaski suunas. Kuigi oli selge, et tegemist oli sõjategevuses osalenud lennukitega –kahel neist olid kuuliaugud –, lubati neil lahkuda.

Juba õhtul kell 17 maandus Rakvere lennuväljal NSV Liidu neljamootoriline transpordilennuk (pildil), mille meeskond teatas, et nad olid teel Hankost NSVL i. See lennuk jätkas oma teekonda järg misel päeval, ülejäänud olid edasi lennanud samal päeval.

Suurimad lennukid, mida NSV Liit talvesõjas kasutas, olid neljamoo torilised TB 3 pommituslennu kid. Sõja algul üritati Leningradi sõjaväeringkonnas baseerunud 3. NoarootsiteelvaidhädamaandumisedtõttuseotudIlmseltHanko22.misekslikelekoosaastakspingugajärelEestis5.LennukoliolieiüheksaTBneljamootorilinevallas13.18Eestis.TBTalvesõjakasutustpiisavaltjällegiÖistekslennuväelevaseljanakutelennukeidraskepommituslennuväepolgukasutadakapommirünsooritamiseks,kuidsuuredaeglasedlennukidosutusidpäeajalSoomeõhutõrjeleningkergekssihtmärgiks.pommilendudekseiolnudlendureiljatüürimeestelkogemust.Niileidsidkineedpeamiselttranspordilennukitena.ajastonteadavaidüks3lennukihädamaandumine27.veebruaril1940kellmaandusVirumaalSõmeruUbjamõisapõllulNSVLiidutranspordilennuk3.LennukjasellelviibinudNSVLiidusõjaväelastvigasaanud.Maandumisepõhjuseksbensiiniotsasaamine,lennukteelLeningradistKuusikubaasi.jätkasomalenduKuusikulemärtsil.SuuremTB3lennukiteuputusleidisasetjubatalvesõja27.märtsil1940.12.märtsilsõlmitudrahuleoliantudNSVLiidule30rendileHankopoolsaarsamanimeliselinnaga.KohaelanikeleantiaegalahkukümmepäevaningalatesmärtsistasusNSVLiittulevastmereväebaasimehitama.olidHankomehitamisegaka27.märtsillumetormitoimunudviieTB3lennukiEestis,kuigiühekohtaonteada,etseeoliHankostNSVLiitu.Esimesenategikella12.30paikuvallasEinbykülajuures

Ülelendudest teatasid Haapsalus asunud eriülesannetega brigaadi ja Paldiskis asunud 10. merelennuväe brigaadi staabid telefonogrammi dega. Need teated olid väga üldised ja neis anti teada planeeritud lennu kuupäev, lennukite arv ja üldine tüüp (hävitus- või pommituslennukid), lennu suund (NSV Liidust Eestisse või tagasi), ajavahemikuks kogu päe vane valge aeg (näiteks kella 10–18) ja tihti ka, et lennud toimuvad mõle mat koridori mööda.

nud Kuusiku lennuväljani. Ülem juhataja loal võisid Nõukogude len nukid vajaduse korral maanduda Jägala, Rakvere ning Jõhvi lennuväl jadel, kuid enamik sundmaandumisi toimus väljaspool lennuvälju.

SÕDUR september 2022 61 Ajalugu

Talviste kehvade ilmaolude tõttu jäid lennud tihti ära või toimusid osa liselt. Sellest teavitati alles järgmine kord samadele lennukitele luba küsi des, teatades, et eelmine kord lendu ei toimunud. Selliste teadete põhjal oli Eesti poolel üsna keeruline tegelikke ülelende kontrollida ja seda ei ürita tudkiAeg-ajaltteha. protestiti, kui lennud toimusid väljaspool kokkulepitud ko ridore. Kõigi Eesti kohal toimunud lendude ja ka hädamaandumiste as jaolusid ei püütudki välja selgitada. Kui maandunud lennukid eksisid Eestisse ka muudel põhjustel, siis mingeid sanktsioone ei rakendatud.

hädamaandumise üks NSVL i lennuk, mis meeskonna sõnul oli teel Venemaalt Paldiski baasi. Selle lennuki puhul pole tüüpi küll mainitud, kuid lennukil oli kuus sõjaväelast ja teised samal päeval hädamaandumise teinud lennukid viitavad võimalusele, et tegemist oli ka TB 3 Järgmisenalennukiga.tegihädamaandumi

Pommitajad TB-3

ja deformeerunud propellerid välja va hetada. Lennuki tõstmisel vasak tiib pragunes kohe mootorigondli kõrvalt.

62 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Järgmised kaks lennukit, mis

Esimene

Siis saadi lennuk korda ja see lahkus omal jõul. Samal päeval läks ära ka maapealne meeskond, jäädes taludele majutuse ja toidu eest võlgu 227 kroo ni. Kapten Nikolai Antonenko, kes oli selle summa peale arve võtnud, olevat tulnud Paldiski baasist, mis viitabki lennuki merelennuväe päritolule.

Eesti raha puudumine ning see tõttu tekkinud võlad oli üldine prob leem. Teadaolevalt need siiski tasuti, kuigi mõningase hilinemisega. Oli

Raha kulus viina ostmiseks

Autor: Toomas lennundusajaloolaneTürk

Seepeale sõitis üks ohvitseridest Leningradi, et tuua sealt abi lennuki lahtivõtmiseks ja maad mööda ära viimiseks. Ülejäänud meeskond elas endiselt ohvitseride kasiinos, sõi seal tasuta, kuna väidetavalt polnud neil Eesti raha, ja käisid vabalt linna peal ringi. Hiljem lahkusid Narvast ilma kasiinos arveid maksmata ka ülejää nud appi saadetud spetsialistid ja ko hale jäi vaid Sõjaväeringkonnalennumeeskond.ülem avaldas soovi, et see korralagedus, kus Nõu kogude lennuväelased saavad vabalt ja järelevalveta piirilinnas liikuda, võimalikult kiirelt lõpetataks. Samuti nõuda, et õiendataks kasiinos tehtud võlg. Millal ja mis moel see vahejuh tum lõppes, ei ole kahjuks teada.

talvesõja aegne häda maandumine toimus 19. det sembril 1939 Virumaal Rägave re vallas Mikri talu maadel. Ilmselt oli tegu Paldiski lähedal asunud Laoküla lennuväljale ülelendu sooritanud me relennuväe SB pommituslennukiga. Meeskond viga ei saanud, kuid lennu ki vigastused olid nii tõsised, et lennu ki remontimiseks tuli NSV Liidust lii kuv parandustöökoda ning meeskond ja remondimehed elasid kuni 7. jaa nuarini 1940 ümbruskonna taludes.

21. detsembril hädamaandumise soo ritasid, olid samuti merelennuväe omad 1. miini-torpeedolennuväe polgu DB-3 pommituslennukid. Üks neist maandus Virumaal Vihula val las Kandle küla maadel, teine Narva lähistel Lilienbachi asunduse juures. Mõlema lennuki meeskonnad pääse sid vigastusteta, kuid lennukid vajasid remonti.Kuna Narva lähistel hädamaandu mise teinud lennuki meeskond elas seejärel linnas, siis jäi tolle tegevus sil ma Narva sõjaväeringkonna ajutisele ülemale Jaan Lukasele, kes 4. jaanua ril 1940 selle kohta 1. diviisi ülemale raportiNimeltsaatis.elasid lennumeeskond ja neile abiks saadetud neli spetsialisti Narva ohvitseride kasiinos, käisid va balt linnas ringi, üritasid korraldada lennuki remonti, kuid tegelikult mi dagi ära tehtud ei olnud. Kuna lennuk oli maandunud kõhuli, siis laenati linna pealt kaks vintsi, et lennuk üles tõsta, ratastelik suuskadega asendada

ka omapärane juhtum, kus lennuki komandör soovitas majutuse ja toidu eest suuremat tasu küsida. Nimelt tegi 13. veebruaril 1940 Pärnumaal Aud ru vallas Võlla rabas 3-4 km kaugusel Eassalu külast hädamaandumise SB pommituslennuk.Lennumeeskond elas lähedal asu nud talus, kuni kohale saadeti lennuki evakueerimiseks sõjaväelased ühe lint auto, veoauto ja ratastel tõstekraanaga. Lendurite lahkumisel ütles arvet õien danud politruk Pakejev, et talunikud olid küsinud neilt liiga vähe, vaid 30 krooni, ja peaks edaspidi rohkem kü sima. Palju sel maapealsel meeskonnal oma toidu ja öömaja eest maksta tuli – pole kahjuks teada. Lennuk viidi ära 1. märtsil.Kindlasti oli mitmeid põhjuseid, miks lendurid ja abimeeskonnad ilma kohaliku rahata ringi liikusid. 14. veebruaril 1940 toimus Pärnu maal terve hävituslennukite eskad rilli hädamaandumine. Kella 13.30 paiku lendas üle Pärnu linna rohkem

staabist, kes poliitilise politsei Pärnu komissari Rudolf Uusi teada oli too nud lenduritele ülalpidamiseks ning muudeks kuludeks ligi 1000 krooni. Järgmisel päeval saabusid kohale ben siiniveok, käivitusauto ja veoauto 14 sõjaväelasega. Lennukid asusid Tal linn–Pärnu maanteest umbes 1 km kaugusel lumisel väljal ning paksu lume tõttu ei pääsenud autod neile ligi.Kohale saadetud meeskonna ülem helistas seepeale Haapsallu ning pa lus saata kohale ka traktor, mille abil lennukid tee äärde tuua, kuid sellest keelduti, öeldes, et traktori kohalesõit võtaks liiga kaua aega. Kästi lennukid käsitsi tee äärde vedada. Seda sõjaväe lased siiski tegema ei hakanud, kau beldi hoopis maavalitsuse lumesahk appi, et see autodele tee lahti lükkaks. Nii said autod lennukite juurde ja need lahkusid 17. veebruaril, kaks vii mast 18. veebruaril.

kui kümnest lennukist koosnenud hävituslennukite grupp, millel oli liidriteks kaasas ka kaks kahemooto rilist lennukit. Hoolimata liidritest oli grupp ilmselt kaua ekselnud (lubatud ülelennutrassid jäid ju kaugele) ning seetõttu tegi 11 kahepinnalist hävitus lennukit (ilmselt I-153) Pärnu linnast umbes 5 km kaugusel asunud Jänes selja mõisa põllul kütuse lõppemise tõttuVeidihädamaandumise.eemalSauga vallas Jõõp re-Mõisaküla karjamaal aga veel üks hävituslennuk ning kahemootorili ne transpordilennuk, kus olnud peal u 30 sõjaväelast. Nende lennukite pi loodid olid küsinud kurssi Haapsalu suunas ning umbes kella 16 paiku lendas kahemootoriline lennuk sinna edasi, hävituslennuk aga lendas järg misel päeval teiste eskadrillikaaslaste juurdeVeelJänesseljale.samalõhtul oli Jänesseljale saabunud ka R-5 luurelennukil keegi polkovnik, väidetavalt Haapsalus asu nud eriotstarbelise lennuväebrigaadi

Kuigi meestel oli 1000 krooni, siis lumesaha kauplemisel lubati maksta

Rootsi vabatahtlike eskadrilli F19 Põhja Soomes alla lastud TB 3 pommituslennuk.

Foto: Karl Johan Åke Sundström/digitaltmuseum.se

SÕDUR september 2022 63 Ajalugu

64 september 2022 SÕDUR Ajalugu

Grupi juht kapten Pomazovski ning tema juurde jäänud lennukid ekslesid Soome kohal, kuni neli neist tegid hädamaandumise Iso-Roine järve jääl Hauho vallas Hämeenlin na lähistel. Kaks jäid õhku tiirlema, ilmselt aru saades, et ollakse veel Soomes. Pomazovski arvas, et nad on juba Eestis, kuid järve rannal koha tud kohalikud teavitasid teda tegeli kustSeepealeasukohast.jäeti Pomazovski lennuk maha (väidetavalt kütuse puudumise tõttu) ning tema meeskond jagunes

Nõukogude sõjaväebaasi juhtkond saabub 22. märtsil 1940 DC 3 reisilennukil Hankosse baasi

bensiiniga. Lumesahk tegi lennukite ni teede rajamiseks seitse tundi tööd ning kohapeal viibinud kapten Kis seljov lubas selle eest 95 kg bensiini. Lennukid ja autod lahkusid, bensiin jäi aga saamata. 19. veebruaril pöör dus Pärnu maavalitsuse teedeosakond sõjaministri II abi poole, et see aitaks lubatud kütuse või selle väärtuses raha (42 krooni) venelastelt kätte saada. Ilmselt see neile tagantjärele ka ära maksti.Küll aga piisas lendureil saadud ra hast ühel päeval 16 pudeli viina ostmi seks, mis samal õhtul ka ära tarvitati. Sama komissari aruande järgi ei olevat viina joomine järgmisel päeval tööde tegemisele kuidagi halvasti mõjunud. Tõsi, tema hinnangul olid sõjaväela sed ka muidu üsna loiult tegutsenud. Sõtta ei olnud kellelgi kiiret.

Rovaniemis 18. jaanuaril 1940 hädamaandumise teinud DB 3 kere transport.

Soomet pommitamas

Enne seda hävituslennukite eskadrilli hädamaandumist toimus enim õnne tusi ühel päeval, 29. jaanuaril 1940. Tol korral oli tegemist lahingulennult naasnud lennukite hädamaandumis tega. Sel päeval sooritasid Kuusiku lennuväljal baseerunud 53. kaugpom mituslennuväepolgu DB-3 lennukid kaks rünnakut Soome linnadele. Esi mene 15 lennukist koosnenud grupp, mis pommitas Uusikaupunki linna ja sadamat, naasis kaotusteta. Teisest samasuurest grupist, mis käis Seina joki raudteesõlme pommitamas, ei jõudnud kodulennuväljale mitte ükski lennuk.Üks lennuk irdus grupist juba teel sihtmärgile ning heitis pommid min gile Ahvenamaa saarele. Ülejäänud grupp jõudis küll Seinajokini ja pom mitas linna, kuid tagasiteel sattus pil vedesse ning hajus.

15. jaanuaril kella 14.45 paiku soo ritas Kohila paberivabrikule kuulunud väljal hädamaandumise Soomest taga siteel olnud DB-3 pommituslennuk. Hädamaandumine ebaõnnestus, len nuk süttis põlema ning piloot ja tüü rimees hukkusid, pardalaskur pääses vigastustega. Tegemist oli Kuusikus paiknenud 53. kaugpommituslennu väepolgu lennukiga, hukkunud olevat maetud Kuusiku lennuvälja lähistele.

Otsis ka teist lennukit, kuid ei suut nud seda leida. Teavitas leiust politseid ning 3. jaanuaril saabusid NSV Liidu sõjaväelased, kellega koos kogu kvar tal läbi kammiti. Teine lennuk ja ka kolmas meeskonnaliige jäid aga leid mata. Ilmselt kukkus siiski alla vaid üks õhulahingus viga saanud SB len

baasi territooriumi üle võtma. Fotod: SA-kuva

Lennuktõestada.oli

nuk ja kolmas meeskonnaliige oli juba varem langevarjuga alla hüpanud.

jääga kokkupõrkel plahvatanud, lennuki tükke ja muid esemeid vedeles plahvatuskohast kuni 100 m kaugusel. Ka surnukehad olid plahvatusel tugevalt viga saanud, osal riided rebenenud ja põlenud. Järgmisel päeval pärast õnnetust oli lund sadanud, mistõttu esemeid oli jäänud lume alla. Plahvatuskohal oli jäässe tekkinud auk. Piirivalvel ei ol nud võimalik tagantjärele tuvastada, kes olid need kelkudel lennuki juures käinud mehed. Samuti seati kahtluse alla väide, et nad olevat lennukirusu de juurest midagi kaasa viinud. Len nukirusud uputati 7. märtsil samasse plahvatusest tekkinud jääauku, laibad viidi kolmel lennukil NSV Liitu.

Kuna lennuk asus väljaspool Eesti territoriaalvett, siis selle juurde val vet välja ei pandud. 6. märtsil saabus Nõukogude komisjon lennukit üle vaatama. Piirivalve ja komisjoni lähe nemisel lennukile põgenes Soome kel kudel selle juurest kaks meest. Vene poole esindajad väitsid, et lenduritelt oli ära võetud kaks püstolit ning do kumente. Eesti pool väitis, et seda on võimatu

Ülejäänud sel päeval Eestis häda maandumise sooritanud lennukid olid teistest üksustest: kaks hävituslennu kit, üks SB pommituslennuk ja üks R-5 luurelennuk.

SÕDUR september 2022 65 Ajalugu

Pomazovski üle võttis, maandus Sindi juures Pärnu jõel. Üks Hauho lennu keist (lendur leitnant Gornov) maan dus Kunda lähistel. Kaks lennukit maandusid 7 km kaugusel Rakverest Undla vallas raudtee ääres. Need olid ilmselt samuti osalenud Hauho seiklu ses, kuna kahe lennuki peale oli kokku seitseÜldsemeeskonnaliiget.sooritassel päeval Eestis hädamaandumise seitse 53. polgu lennukit. Lisaks Krasnogvardeiskis maandunud lennukile tegi üks lennuk hädamaandumise Oudova lähistel ja üks Lätis. Neli lennukit jäid koos mees konnaliikmetega kadunuks. Kolm „ka dunut“ hädamaandusid Soomes, neist ühe meeskond langes vangi ning kahe omad hukkusid. Ühe lennuki saatus on jäänud tänini teadmata.

Ohvriterohkeim lennuõnnetus toi mus 4. märtsil Palmse valla Vergi kü last umbes 11 km põhja pool, kui kella 12.30 paiku kukkus merejääle ja süttis põlema NSV Liidu pommituslennuk. Tegemist oli merelennuväe 10. brigaa di 3. eskadrilli DB-3 pommituslen nukiga, mis oli ülelennul Paldiskist 1. miini-torpeedolennuväepolgu (kust see eskadrill pärit oli) kodulennuvälja le Bezzabotnojes. Samal päeval kohal käinud piirivalvurid avastasid rusude vahelt ja merejäält kuus laipa ja ühe ärapõlenud tombu, mida peeti samu ti inimjäänuseks. Nõukogude allikate andmeil oli ohvreid siiski kuus: kolm meeskonnaliiget ja kolm reisijat.

Lennuk kukkus alla Esimene Eesti territooriumil toimu nud hukkunutega lennuõnnetus oli 27. detsembril 1939 Läänemaal Sina lepa lennuväljal. Soome kohal õhu tõrjetules vigastada saanud SB pom mituslennuk kukkus maandumisel puruks ning kogu meeskond hukkus. Meeskond olevat maetud ühishau da Sinalepa mõisa tallide taha, kuhu juba varem mõned surnud sõdurid olla maetud. Kuulujutte kontrollima läinud rajooni konstaabel tuvastas karjalauda taga värskelt kaevatud nel jakandilise kalmu.

1. jaanuaril 1940 olevat Läänemaal Piirsalu metskonna Seljaküla vaht konna metsavaht oma sõnul näinud Soomest tagasitulnud lennukite grupis kahe lennuki kokkupõrget ning mõle mad kukkunud alla. Järgmisel päeval läks ta omal käel lennukeid otsima ning leidiski Sooristi metsavahi majast umbes 2 km kaugusel rabametsas ühe lennuki tükke ja kahe lenduri laibad.

ülejäänud kolmele lennukile. Starditi kohe ja võeti kurss Eestile.

Lennukite lahkumist jõudis näha ka Parola lennukoolist startinud va nanenud hävituslennuki Gloster Ga mecocki meeskond, kes jõudis tulis tada ka mõne valangu. Siiski pääsesid Vene lennukid terve nahaga. Tagasi kodus väitis Pomazovski, et mahajää nud lennuki rikkumiseks olevat selle pihta pardakuulipildujatest tulistatud üle 400 lasu. Tegelikult jäi lennuk terveks ning võeti veel talvesõja ajal kasutusele Lentolaivue 36 mereluu relennukina. Pommituslennukina ei saadud seda kasutada, kuna soomlas tel polnud Vene pommihoidjatesse so bivaidSellegapomme.nende lennukite seiklused ei lõppenud. Kogu Hauho grupist tegi ainult üks lennuk (piloot nooremleit nant Stognjev) maandumise lennuväl jal, seda aga mitte Kuusikul, vaid Kras nogvardeiskis ehk Gattšinas. Leitnant Timofejevi lennuk, mille juhtimise

66 september 2022 SÕDUR Raamatud

Kas tõesti tuli Venemaa invasioon Ukraina vastu selle aasta 24. veebruaril tühjalt kohalt? Autorite kaasahaarav käsitlus tuletab meelde, et Putini esimene tappev rünnak toimus juba 1999. aastal. Samad autorid prognoosisid juba 2015. aastal Putini kuueaastaseid planeerimis tsükleid jälgi

samas kohas üles. Nicolai Klawan oli aga enne seda laagrist lahkunud, sest evakueeris rongiga vange Mauthauseni surmalaagrisse, seal langes ta ameeriklaste kätte vangi ja istus viis aastat vangis, peamiselt Poolas.

des, et uus rünnak peaks algama 2021. aastal.

Blowing up Ukraine: the return of Russian terror and the threat of World War III Gibson Square, 2022

Toimetanud Toomas Hiio ja Kaarel Piirimäe Eesti sõjaajaloo aastaraamat. Estonian yearbook of military history, 10(16) Eesti Sõjamuuseum, 2022

Baltisakslase Nicolai Klawa ni (1901–1991) mälestused tema pikast ja seiklusroh kest elust, mille ta pani kirja 80-aastasena, need hämmastavad detailiroh kuse ja sündmuste ajalise ning ajaloolise täpsusega. Tsoorust Heedo talust pä rit Klawan viibis Vabadussõ jas Balti pataljoni võitlejana Narva rindel. Kirjeldatud on sõdurielu ja lahingusünd musi Pagari, Mäetaguse ja Iisaku mõisa juures, Kure mäe kloostris, Vasknarvas

sest ja vaimsest pingutusest tõusvale tulule ka praktiline väärtus. Peale selle sisaldub neis artikleis palju kasulikke ideid selle kohta, kuidas mõ testada sõjaväelise hariduse olemust. Kogumik ei ole abiks mitte ainult sõjaajaloo rolli määratlemisel ohvitse rihariduse osana, vaid pakub hulga võimalusi mõtisklus teks ajaloo kui niisuguse üle uurimisvaldkonnana.

Klawani ausalt kirja pan dud meenutused Stutthofi laagrist ja selle elust on eestlasest lugejale väga huvitavad. Teatavasti oli Stutthofi erilaager määratud Baltimaade, Taani ja Norra kodanikele, selles viibisid ka homod, mustlased ja Jehoova tunnistajad.

Kümnes Eesti sõjaajaloo aastaraamat sisaldab 9. Eesti sõjaajalookonve rentsi «Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmis tuses» ettekannete põhjal kirjutatud ja eesti keelde tõlgitud artikleid. Kirjutised pakuvad rohkesti tuge väite le, et sõjaväelises hariduses on sõjaajaloo õppimisel lisaks teadmiste omandami

Nicolai Klawan Baltisakslase mälestused Vabadussõjast ja II maailmasõjast sõduri, laagrivalvuri ja vangina Grenader Grupp, 2022

Yuri MichaelFelshtinsky,Stanchev

Pandeemia lükkas ilmselt kõik prognoo sid veidi Autoridnihkesse.väidavad, et Putinile tuleb iga hinna eest vastu seista, et vältida võimalikku tuumakokku põrget, mis tõmbaks juba kogu maailma suurde sõtta.

ja teisel pool Narva jõge. 1939. aasta sügisel pidi ta oma kodu maha jätma ja Saksamaale siirduma. Sõja puhkedes sai Nicolai Klawa nist Relva-SSi ohvitser. Ta määrati «tööle» hävitatimikinimestpeeti1942PoolasoliPõhja-PoolakoonduslaagrisseStutthofipraegusealal.Stutthofhitlerlikkoonduslaager19391945(aastaniSS-ierilaager),kuskinniumbes12000024maalt(enaBaltimaadest),neistvõihukkus85000.

Tema teenistus laagris blokijuhina kestis peaaegu sõja lõpuni. Kui Nõukogude ja Poola väed 1945. aasta kevadel laagri vabastasid, poodi kogu laagri personal

Surmanuhtlust talle ei määratud, kuna ta polnud teenistuse jooksul kedagi isegi mitte löönud, ja tema suhtes polnud endistel van gidel mingeid kaebusi. Hiljem õnnestus tal oma perega lii tuda ja elada kõrge vanuseni.

Tule sõjamuuseumisse! www.esm.ee Peamaja K-P 11-18 R-P 11-18 Mõisa tee 1, Viimsi Sõjatehnika angaar Vehema tee 1a, Viimsi (300 m peamajast)

Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.