TOS-1A „Solntsepjek“
suste moodustamisest kui ka täiendavate TOS-1A tootmisest. Sellest võib järeldada „Solntsepjekide“ arvu võimalikku kasvu Vene armees. Venemaa on tarninud TOS-1A süsteemi ka teistele riikidele: Alžeeria (kuni 52 tk, ostetud 2017.–18. aastatel), Aserbaidžaan (kuni 36 tk), Iraak (kuni 12 tk) ja Süürias (vähemalt 8 tk). Relva on Iraagis ja Süürias kasutatud lahingutegevuses Islamiriigi mässuliste vastu. Süürias tegutsevate „Solntsepjekide“ kuuluvust on raske tuvastada: on võimalik, et neid kasutavad ka Vene relvajõud või palgasõdurid, kes võitlevad Bashar al-Assadi režiimi poolel. Nii Iraagis kui ka Süürias on TOS-1A efektiivsust kindlustatud positsioonide vastu hinnatud heaks. Termobaarilised relvad on muutunud Vene kindralite seas küllaltki populaarseks ning Vene armee arsenalides on veel palju erinevaid relvasüsteeme, mis on võimelised kasutama termobaarilisi lõhkepäid. Näiteks: õhk-maa mittejuhitavad raketid (S-8DF ja S-13DF), tankitõrjegranaadiheitjad (termobaarilised lasud RPG-7 jaoks, RPG-26 ja RPG-27 variandid), juhitavad tankitõrjeraketid (AT-9, AT-14 ja AT-15), lõhkepead mitmelasulistele raketiheitjatele „Uragan“, „Smertš“ ja isegi ballistilise raketi „Iskander-M“ jaoks.
PLUSSID JA MIINUSED
57
„ŠMEL“-IDEGA RELVASTATUD JALAVÄELASED VÕIVAD TÄNU KAASASKANTAVA RELVA LIHTSUSELE JA SUURELE ARVULE OLLA VÄGA OHTLIKUD LINNALAHINGUS Kui „Šmel“-i puhul ei pruugi nimetatud faktorid olla niivõrd määravad, sest tegemist on üksiku jalaväelase relvaga ning kinnisel maastikul või linnalahingus on distantsid suhteliselt väiksed, siis TOS-1 puhul on olukord keerulisem. Laskmine toimub ainult avatud positsioonilt ning maksimaalne laskekaugus on kuni 6 kilomeetrit (efektiivne laskekaugus on ilmselt veelgi väiksem). See tähendab, et masin peab laskmise hetkel olema sisuliselt sihtmärgiga nägemisulatuses. Juhul, kui vastasel on kasutada juhitavaid tankitõrjerelvi, võib selline duell „Solntsepjeki“ jaoks kurvalt lõppeda (Süürias hävitati vähemalt üks TOS-1 väidetavalt just analoogses situatsioonis mässuliste tankitõrjeraketiga TOW). Reaktiivleegiheitja annab kasutajale lähidistantsil või linnastunud alal küllaltki suure eelise. Kindlasti on tegemist faktoriga, millega kaitsepositsioonil olev üksus peab tõsiselt arvestama ning esimesel võimalusel reaktiiv-
leegiheitjaga varustatud vastased neutraliseerima. Teine negatiivne asjaolu, mis kehtib kõikide termobaariliste relvade kohta, on laskemoona kasutamise piirangud ning kapriissus. Tugeva tuule või vihmasaju korral võib relva efektiivsus olla normist tunduvalt madalam, sest tuul ja vihm võivad takistada nõutava kontsentratsiooniga põlevaine aerosoolpilve tekkimist. Kuna kildude toime on minimaalne, jääb termobaarilise laskemoona mõju avatud maastikul ebatäpse tabamuse korral suure tõenäosusega tavalisele mürsule alla. Samuti võivad laskemoona pikaajalisel hoiustamisel ilmneda probleemid selle töökindlusega, sest põlevaine ei ole oma olemuselt nii stabiilne kui tavaline lõhkeaine. Ehk ongi need asjaolud põhjuseks, miks teiste (suur)riikide armeedes (näiteks USA ja teised NATO riigid) ei ole termobaarilise laskemoona kasutamine maaväes laialdaselt levinud.
SÕDUR NR 4 (102) 2018
Kaasaegsed maaväe termobaarilised reaktiivleegiheitjad pärisid samad probleemid ja eelised nagu nende eelkäijatel olid juba 100 aastat tagasi. Suurim eelis on hävitav mõju vastase jalaväele ning kergelt soomustatud tehnikale lähidistantsil. Lisaks tavapärasele süüteefektile lisandus ka tugev fugasstoime, mille lähitabamuse eest ei kaitse ei kaevik ega punker. „Šmel“-idega relvastatud jalaväelased võivad tänu kaasaskantava relva lihtsusele ja suurele arvule olla väga ohtlikud linnalahingus, üks soomustatud TOS-1A võib kogupauguga praktiliselt hävitada rühma kaitsepositsiooni, tekitades sellega augu vastase kaitserühmituses. Kuna minimaalne laskekaugus TOS-1A puhul on 400 meetrit, on relva võimalik kasutada ka poolkinnisel maastikul ning tabamuste hajuvus on väike. Miks siis on nende „imerelvade“ osakaal Vene relvajõududes võrreldes „tavaliste“ mitmelasuliste raketiheitjatega nii tagasihoidlik? Tõenäoliselt peitub vastus juba eelpool mainitud kitsaskohtades: laskeulatus ja kaitstus.
ANALÜÜS