2019 nr 3

Regionaalhaigla AJAKIRI 2019 NR 3

Eesti digikardioloogia näitab maailmale suunda

Traumasüsteemi tuksuv süda

Hematoloogiliste haiguste ravi areneb jõudsalt

Patoloogiakeskus saavutas rahvusvahelise akrediteeringu

Teadus- ja arendusvaldkonda viib edasi innovatsioon

Dr Vahur Valvere

Uue jõuga vähi vastu

JUHTKIRI

Innovatsioon on edu alus

28

Innovatsioonist on saanud aina enam Regionaalhaigla igapäeva­töö loomulik osa, sest tänapäevases meditsiinis enam teisiti ei saa. „Sageli peetakse innovatsiooni all sil­ mas kardinaalset muutust, kuid see võib olla ka vaatenurga muutus, tuleb vaid olla uuele avatud ja vahel asju natuke teise nurga alt vaadata,“ kirjutab Regionaalhaigla juha­ tuse liige Terje Peetso käesolevas ajakirjanumbris. Rõõm on tõdeda, et mitu projekti ja arendustegevust, millest seekord juttu tuleb, annavad kinnitust, kui palju koostööd nii Eestis kui ka piiriüleselt teevad meie kolleegid selles võimaluste­ rohkes valdkonnas.

Saame lugeda e-intensiiv­ ravi ehk paberivaba intensiiv­ ravi projektist, mis aitab kaasa ravikvaliteedi tõusule. Inno­ vatsiooni üks lahutamatu osa on personaalmeditsiin, Regionaalhaigla osaleb kahes personaalmeditsiini juht­ projektis rinnanäärmevähi ja südameveresoonkonna hai­ guste ennetamise valdkonnas.

Personaalmeditsiinist vähi­ ravis, septembris allkirjastatud vähideklaratsiooni olulisusest ning vähistrateegia vajalik­ kusest räägib intervjuus dr Vahur Valvere. Innovatsioonist südameravis saame kuulda dr Margus Viigimaalt, kes oli ka oktoobris Euroopa Kardioloogide Seltsi poolt Eestis korral­ datud esimese digitaalse kardioloogia konverentsi eest­ vedaja. Dr Viigimaa tutvustab ka patsientidele mõeldud uut südameteemalist veebikeskkonda www.südamekeskus.ee.

Traumavaldkonna arengutest annab ülevaate haigla ülem­ arst dr Peep Talving, rääkides traumakomiteest ja selle vastutusrikkast rollist.

Ilma teadustööta ei sünni innovatsiooni ja murranguid, seetõttu aitab meie uuenenud koosseisuga teadus- ja arendus­teenistus igati kaasa, et ravitöö ning teadus- ja arendustegevus astuksid ühte sammu. Teadus- ja arendus­ tegevusest Regionaalhaiglas saame lugeda põhjalikust loost, kus saavad sõna Regionaalhaigla teadus- ja arendustööga üht- või teistmoodi seotud kolleegid. Põnevaid teemasid on veel.

Häid lugemiselamusi!

20 Sisukord 4 8

11

12

18

20

27

28

32

Toimetuse nimel

Uue jõuga vähi vastu Hematoloogiliste haiguste ravi edeneb jõudsalt Töötaja iseteenindusportaal teeb personalitöö ladusamaks Eesti digikardioloogia näitab maailmale suunda Regionaalhaigla intensiivravi­- keskus muutub paberivabaks Teadus- ja arendusvaldkonda viib edasi innovatsioon Regionaalhaigla ja Pärnu haigla teevad vähiravis koostööd Haigla uus alaline komitee võtab fookusesse traumaravi Õiged inimesed ja koostöö viivad sihile

Stina Eilsen

Regionaalhaigla Toimetuse kolleegium: Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, Aivi Karu, Stina Eilsen, Hede Kerstin Luik

2

Regionaalhaigla  2/2019 3/2019

Toimetaja: Maret Einmann Keeletoimetaja: Killu Mei Makett ja teostus: Menu Meedia Trükk: Kroonpress

Väljaandja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Küsimused ja tagasiside: press@regionaalhaigla.ee

PÖÖRDUMINE

Hea lugeja!

M

itmes juhtide ja tippspetsialis­ tide kompetentsimudelis on üheks kompetentsiks toodud tööõnne hoidja. Eks seda, kas mul endal on see kompetents olemas, ütlevad kolleegid. Aasta esimene pool näi­ tas, et need, kellega mul on antud võimalus Regio­ naalhaiglas muutusi ellu viia, on olnud minu jaoks vaieldamatud tööõnne hoidjad. Sealhulgas ISO akredi­ teeringu saanud patoloogiakeskus, aastaid Pärnu piir­ konnas kodulähedast keemiaravi pakkuv keemiaravi­ keskus, liiklusõnnetustega seotud projekti „Kopter“ eestvedajad kiirabikeskuses, rahvusvaheliste konve­ rentside organiseerijad. Neid tööõnne hoidjaid on aga veel...

Olen õnnelik, sest reaalsuseks on saanud nihe mõt­ teviisis ja seda meie haigla digiarendustes. Näiteks e-intensiivravi. Tunduks nagu IT-projekt ja IT-teenis­ tuse projekt, sest on ju nimetuses „e“ ja rahastus on IT investeeringu real. Siiski, see on kliiniline projekt ja see on kliinilise poole juhitav projekt. Tänan dr Kristo Eriksoni selle eest. IT-teenistus on oma olemuselt tugiteenistus ega saa kunagi määratleda kliinilise töö protsessi. Hoopiski intensiivravi juhid, arstid, õed määratlevad oma tööliinid ja vajadused ning testi­ vad tervishoiu maailmaturul olevaid nutikaid too­ teid. E-intensiivravi projektis see just nii toimubki. IT on loomulikult partner ja peab olema kaasatud ning ütleb, kas see toode on infotehnoloogia võtmes meile turvaline, kas liidestub meie kasutatavate teiste aren­ duste ja toodetega ning kas serverid infomahule vastu peavad.

Ootan suure huviga järgmisi sarnaseid projekte. Ühte juba tean tulemas – see on finantsjuhi kureeritav uus raviarveldusmoodul. Ikka ja jälle kuulen küsimusi ka e-haigusloost ja selle tulevikust. Olgu siis veelkord korratud, et otsime uut e-haigusloo tarkvaralahen­ dust Regionaalhaiglale ja meie tütarhaiglatele ning miks mitte ka teistele haiglatele. Esimesed sammud ühise e-haigusloo projekti raames astume juba sel aas­ tal ja järgmisel aastal saab sellest üks Regionaalhaigla olulisemaid projekte. Kui tunned, et e-haiguslugu on sinu tööriist ja sinu tööõnne tagaja ning sul on mõtteid ja ideid, mis uuest e-haigusloost ei tohi puudu olla, või sul on väga head kasutajakogemused e-haigus­ lugudega välisriikide haiglates, siis anna sellest julgelt teada. Kogemus tõesti loeb!

Olen õnnelik selle üle, et sain hiljuti osa ravitee­ konnast n-ö omal nahal kogeda ja see oli positiivne kogemus. Olgu kiirabi läbimõeldud tegevus Elva

metsade vahelt Kliinikumi EMO-sse, olgu sealse EMO sujuvad protsessid, olgu kardioloogiaosakonnas kogetud hoolivus ja tekkinud arusaam, et erinevate tööülesannete täitjate tegevused tagasidki selle tõelise patsiendikeskse lähenemise. Olulist rolli kandis pii­ sav ja arusaadav infojagamine, nõudval toonil pat­ sient Peedu korrale kutsumine, kui patsient leidis, et ta teab paremini, kas voodist väljatulekuks on juba parim aeg saabunud, ehk patsiendiohutuse taga­ mine, lisaks maitsva haiglatoidu pakkumine, isikliku hügieeni tagamise abistamine ja palju muud. Haig­ last väljakirjutatuna tabasin end kiirelt mõistmast, miks küll soovitakse haiglapersonalile tänutäheks kommikarpi tuua. Kuna see pole keelatud, siis teen seda lähiajal minagi. Kasutan juhust Regionaalhaigla ajakirjas ning tänan oma ravi ja ka selle positiivse raviteekonna eest Tartu Ülikooli Kliinikumi arste, õdesid ja hooldajaid. Ei ole mõtet salata, et mul tekkis ka paar parendusettepanekut ning edastasin need oma ametikaaslasele, sest eks tipphaiglatel on koostöös alati parem Eesti tervishoidu arendada.

Olen õnnelik tagasiside üle, mida oleme Regionaalhaiglas viimastel kuudel saanud delegatsioonidelt nii meilt kui ka mujalt. Oli tunnus­ tav kuulda, kui sotsiaalministeeriumi juhtkond meie operatsioonikeskust ja kardioloogiakeskust külas­ tades ja südamepatsientide teekonda jälgides mär­ kas, kuidas patsient ja tema eest hoolitsemine on meile ülimalt tähtis ning et meie invasiivkardioloo­ gid tagavad maailmatasemel ravitegevuse. On ilmne, et seda kompetentsi tuleb hoida pädevuskeskustes ning Eesti-suuruses riigis ennekõike just patsientide huvides tervishoiukorralduse mõttes mitte dublee­ rida. Meie kohustus on oma tipptasemel interdistsipli­ naarset südamekeskust jätkuvalt arendada ning hoida informeerituna ja harituna ka meie partnereid. Tänan dr Laanojat ja tema südametiimi. Õnnelikku sügist ja talve!

Agris Peedu Regionaalhaigla juhatuse esimees 3/2019  Regionaalhaigla

3

VÄHIRAVI

Uue jõuga vähi vastu Tekst: Anu Jõesaar Fotod: Aivar Kullamaa, Shutterstock, Regionaalhaigla

13. september oli Eesti vähivastasele võitlusele oluline päev.

Vähiliidu eestvedamisel kirjutas Eesti peaminister Jüri Ratas koos rahvusvahelise vähivastase võitluse liidu (UICC) juhi Cary Adamsiga alla maailma vähideklaratsioonile. Eesti Vähiliidu poolt allkirjastas lepingu selle nõukogu esimees, Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere.

R

ahvusvahelise vähideklaratsiooniga ühinedes võttis Eesti valitsuse tasemel vastutuse vähiravi ja vähiennetuse edendamise eest. On sobiv hetk teha kokkuvõte meie vähivastase võitluse hetkeseisust. Ka teie ettekanne sama päeva teaduskonverentsil käsitles sama teemat.

Millisena paistab meie vähiravi tase rahvusvahelisel taustal?

Kindlasti oleme Eestis nii diagnostika kui ka raviga juba pikemat aega heal rahvusvahelisel tasemel ja kogu meie kliiniline tegevus toimub vastavalt rah­ vusvahelistele ravijuhistele, mis on Eesti oludele ja haiglate võimalustele kohandatud. Mainitud teadus­ konverentsil „Vähivastase võitluse hetkeseis ja arengu­perspektiiv Eestis“ oli terve sessioon pühen­

4

Regionaalhaigla  3/2019

datud vähiravi põhimeetoditele: vähihaigete kirurgi­ lisele ravile, kiiritusravile ja süsteemravile. Ülevaated tegid meie head kolleegid keskusejuhatajad onko­ loogia- ja hematoloogiakliinikust dr Anneli Elme, dr Maire Kuddu ja dr Mariken Ross, samuti dr Tiit Suuroja kirurgiakliinikust. Nii Regionaalhaigla kolleegide kui ka kõigi teiste esinejate ettekanded leiab Eesti Vähi­ liidu kodulehelt www.cancer.ee/ettekanded/.

Milliseid uusi suundi Eesti vähiravis võiks esile tuua?

Onkoloogias tervikuna ja samuti kõigi olulisemate ravi­ meetodite (süsteemravi, kiiritusravi ja kirurgiline ravi) rakendamisel püüame oma igapäevapraktikas kõigile haigetele läheneda personaalselt ja rakendada võima­ luste piires täppisonkoloogia uusimaid saavutusi.

Praegu on maailmas kõige kuumem ja perspektiiv­

VÄHIRAVI sem ravimeetod immuunravi, mida väga sageli kom­ bineeritakse süsteemraviga ja üha sagedamini ka kii­ ritusraviga. Veel mõni aasta tagasi oli see ravimeetod Eesti vähipatsientidele kättesaadav vaid ravimiuurin­ gute kaudu, kuid nüüd juba mitme vähipaikme raviks ka igapäevapraktikas.

Mis puudutab teadusuuringuid personaalmeditsiini valdkonnas onkoloogias, siis teeme ka meie koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga aktiivselt koostööd Eesti Geeni­ varamuga, mille biopangas on varsti juba 200 000 proovi. Koos kolleegide dr Riina Kütneri, dr Tõnis Metsaotsa ja õde-koordinaatori Kairi Parmaniga osa­ leme polügeensetel riskiskooridel põhineva rinnavähi varajase avastamise projektis.

Eestis käivad küll sõeluuringud rinna-, emakakaelaja jämesoolevähi varajaseks avastamiseks, kuid nende sõeluuringute sihtgrupid on seotud vanusega, mitte personaalse riskiga. Näiteks rinnavähi sõeluuringusse kutsutakse naisi vanuses 50–69, aga geenivaramu valimis on kõrgenenud polügeense rinnavähiriskiga naiste vanus 22–79 eluaastat. Seega saame ka väljapoole sihtgruppi jäänud geeniriskiga naisi uuringule kutsuda.

Lisaks vestlusele ja vaatlusele teeme vajaduse korral ka mammograafia ja ultraheliuuringu koos biopsiaga. Nii meil kui ka Tartus on uuringul kokku käinud juba päris palju naisi ja neist nii mitmelgi oleme diagnoosinud varajases staadiumis rinnavähi.

Kas leidub ka mõni Eestile eriomane teema, millega välismaa kolleegid konverentsidel teie poole pöörduvad, et kuulge, kuidas te selle asjaga ometi hakkama olete saanud?

Millegi väga unikaalsega on väiksel riigil raske silma paista, eks me ikka katsume Eestiski rakendada kõiki tõenduspõhiseid ja üldtunnustatud vähi diagnostikaja ravivõtteid. Siiski, näiteks tänu 2015. aasta telesaates „Jõulutunnel“ meie kõigi kaasabil kogutud annetus­ tele on Eesti Vähiliidul lisaks mammograafiabussile nüüd veel kaks uut mobiilset diagnostikaseadet – ka nahakasvajate ja eesnäärmehaiguste varajaseks avas­ tamiseks –, mis on varustatud tippdiagnostikaaparaa­ tidega. Oleme tänu neile avastanud arvestatava arvu esmaseid nahavähi, naha maliigse melanoomi ja ees­ näärmevähi juhte.

Kui mammograafiabusse kasutatakse ka teistes riikides, siis selliseid mobiilseid naha- ja meesteka­ binette, kuhu maapiirkondade inimestel on mugav ennast kontrollima tulla, pole sugugi igal pool.

Maailma vähideklaratsioon seab kolm põhieesmärki: vähist põhjustatud enneaegsete surmade vähendamine, vähipatsientide eluea pikendamine ja elu­ kvaliteedi parandamine. Millise eesmärgi täitmisel on Eestis tehtud kõige enam edusamme?

Meie vähihaigete elulemus on hakanud paranema ja seda võib öelda peaaegu kõigi vähipaikmete kohta.

Eesti vähiregistri 2012.–2016. aasta analüüsi andme­ tel on vähihaigete viie aasta suhteline elulemus olulise tõusutendentsiga (56% nahavähipatsiente arvesta­ mata ja 63% koos nahavähi patsientidega). Kõige mär­ gatavam on olnud eesnäärmevähihaigete eluea pike­ nemine, aga seda tendentsi võib täheldada ka kopsu-, munasarja- ja seedetraktivähi puhul, kus haigete elu­

Me vajame riiklikku vähistrateegiat või vähivastase võitluse programmi, mis hõlmab kõiki vähivastase võitluse aspekte. lemuse näitajad üldiselt on suhteliselt madalamad.

Kuid vaatamata sellele, et suremus on hakanud vähenema, on see kahjuks siiski veel üsna suur. Näi­ teks OSCDE 2017. aasta andmete põhjal jääme sure­ muselt 100 000 elaniku kohta Euroopas ja maailmas üsnagi viimaste hulka. Meist tagapool on vaid Tšiili, Taani, Läti, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Ungari.

Euroopa riikidest on selles tabelis edukaimad Šveits, Soome ja Rootsi. Nii et selles mõttes meil arenguruumi on. Me vajame riiklikku vähistrateegiat või vähivas­ tase võitluse programmi, mis hõlmab kõiki vähivas­ tase võitluse aspekte, alates vähiennetusest ja aktiiv­ ravist kuni elulõpuravini, samuti teadusuuringuid ja eriarstide koolitust. Oluline on, et meil oleksid ka indikaatorid või mõõdikud, mille alusel suudaksime oma vähivastase võitluse efektiivsust hinnata. Et me ainult ei teeks mingit dokumenti dokumendi pärast, vaid saaksime ka selle tulemust mõõta.

Milline vähideklaratsiooni eesmärkidest nõuaks Eestis teie hinnangul erilist tähelepanu?

13. septembril allkirjastasid (vasakult) vähivastase võitluse liidu (UICC) juht Cary Adams, Eesti peaminister Jüri Ratas ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere vähiliidu eestvedamisel maailma vähideklaratsiooni.

Meie tegevuse üks teravik peaks olema suunatud pat­ siendi elukvaliteedi parandamisele ja sellega seoses eriti ühe meie nõrga koha, palliatiivravi ehk toetusja taastusravi arendamisele. See hõlmab nii erinevate haiguse enda kui ka raviga kaasnevate sümptomite kontrolli ja psühhosotsiaalset toetust, aga ka vähihai­ gete elulõpuravi (hospiitsid, hooldekodud, kodune toetusravi, koduõendus). Neis valdkondades on meil arenguruumi veel väga palju.

Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vähi­



3/2019  Regionaalhaigla

5

VÄHIRAVI

VÄHK SAGENEB KOGU MAAILMAS  Vähki haigestumus on tõusutrendiga. WHO andmetel haigestus 2018. aastal maailmas vähki 18,1 miljonit ja vähi tõttu suri 9,6 miljonit inimest.  Vähk on maailmas surmapõhjuste hulgas 2. kohal ja igast 6 surmajuhtumist 1 on põhjustatud vähist.  Aastal 2010 oli WHO andmetel vähi majanduslik koormus maailmas kokku 1,16 triljonit USA dollarit.  Eestis registreeritakse aastas ca 9000 esmast vähijuhtu (aastal 2016 Eesti vähiregistri andmetel 8788). Vähki sureb aastas ca 4000 inimest (aastal 2018 TAI surma põhjuste registri andmetel 3900).

Praegu on maailmas kõige kuumem ja perspektiivsem ravimeetod immuunravi, mida väga sageli kombineeritakse süsteemraviga ja üha sagedamini ka kiiritusraviga. keskustes on palliatiivravi (eeskätt sümptomite kont­ roll ja valuravi) küll päris hästi välja arendatud, aga me peame toetama toetus- ja taastusraviga vähipat­ siente üle kogu Eesti, Ida-Virumaast Saaremaani – kõikjal, kus patsiendid elavad. Seal on lisaks haigus­ sümptomite ja raviga kaasnevate erinevate vaevuste leevendamisele väga oluline ka psühhosotsiaalne toe­ tus, mida haige vajab kogu raviteekonna vältel alates diagnoosi saamisest.

Maailma vähideklaratsiooniga on nüüdseks koos meiega liitunud juba 116 riiki. Kuidas on varem liitunud riikides õnnestunud deklaratsiooni eesmärke täita? Kas riiklikud programmid annavad kõikjal häid tulemusi?

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kohtab küllalt tihti seda, et programm on küll olemas, kuid väga hästi ei tööta, saavutatud efekti ei mõõdeta ja dokument sei­ sab pigem lauasahtlis. Samal ajal näiteks PõhjaAmeerikas (USA-s, Kanadas), samuti Põhjamaa­ des on need programmid aktiivselt töös, nende järgi

6

Regionaalhaigla  3/2019

tegutsetakse, nende tõhusust hinnatakse, neid moni­ tooritakse ja uuendatakse pidevalt. Euroopa Liidus oli seni peale meie veel neli riiki, kus puudub riiklik vähistrateegia või -programm: Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia ja Läti (lõppes 2015). Samal ajal on korrali­ kud toimivad programmid Lääne-Euroopa riikides, Põhjamaades, aga ka Poolas ja Tšehhis.

Ega me Eestiski alusta ju vähistrateegiaga tühjalt kohalt.

Seda mitte. Meil on olnud toimiv vähistrateegia aas­ tateks 2007–2015, mis oli paljude osapoolte ühis­ tööna valminud päris hea dokument. Võib-olla oli see strateegia alarahastatud ja meil kindlasti ei õnnes­ tunud kõiki eesmärke täita, aga sellest oli palju kasu vähiennetuses, selle kaudu saime rahastada mitut olulist tegevust, nagu näiteks spetsialistide koolitus, selles oli esimest korda põhjalikult lahti kirjutatud palliatiivravi. Kahjuks jätkustrateegiat ei tulnud, selle asemele tuli rahva tervise arengukava, mis puudu­ tab vähiteemat minimaalselt. Sama olukord on ka arengu­kava viimase versiooni projektiga, kus on kir­ jas vaid üks vähispetsiifiline eesmärk.

Kuidas nüüd töö programmiga edasi läheb?

Meie ettepanek on kõigepealt moodustada laiapõhja­ line töögrupp, kus oleksid esindatud vähikeskused, vähiteemaga tegelevad organisatsioonid, sotsiaalmi­ nisteerium, haigekassa ja vajaduse korral ka mõtte­ koda Praxis, kus on strateegiate tegemise kompetents olemas. Sotsiaalministeerium on juba andnud luba­ duse meiega kohtuda ja siis teemaga edasi minna. Üldiselt hõlmavad sellised programmid vähien­ netust, kogu vähipatsiendi teekonda alates vähi diagnoosimisest ja vähihaigete aktiivravist kuni toe­ tus-taastusravini ja elulõpuravini, aga ka näiteks onkoloogide koolitust ja teadus-arendustegevust.

VÄHIRAVI

Mida peaks Eesti vähiprogramm teie hinnangul kindlasti sisaldama?

Lisaks ennetuse, ravi, koolituse ja teadustöö meet­ metele peaks see programm kindlasti kirjeldama ka vähivastase võitluse organisatsiooni, vähiga tegelevate ravi- ja hooldusasutuste võrgustikku.

Meil peaks olema selge, kuidas patsient haiglate vahel liigub, näiteks tervisekeskusest ehk perearstist kuni vähikeskuseni, millal ta läheb hooldus-järel­ ravisse. Paremini võiks olla lahti kirjutatud, mis roll on piirkondlike haiglate vähikeskustel, mis roll on keskhaiglatel ja teistel väiksematel haiglatel, samuti hooldushaiglatel ja hospiitsidel. Praegu riik seda eriti ei koordineeri ja see on jäänud haiglate­vahelise kon­ kurentsi teemaks.

Mitu vähiravikeskust võiks Eestis olla?

Optimaalne oleks kaks suuremat vähiravikeskust, mis pakuvad kolme põhiravimeetodit: nii kirurgiat, süsteemravi kui ka kiiritust ning koordineerivad ka vähivastast võitlust, sh teadus- ja arendustegevust ja õppetööd onkoloogia valdkonnas kogu Eestis. Kol­ manda suure keskuse rajamine ei oleks minu arvates ei meditsiiniliselt ega majanduslikult põhjendatud.

Nüüdseks juba viis aastat on Regionaalhaigla pakkunud Pärnumaa vähipatsientidele kodulähedast ravi. See on olnud ka eri tasandi raviasutuste koostöövõimaluste testimine. Kuidas te selle tulemust hindate?

Vähihaigete süsteemravi koostöös Pärnu haiglaga on meie suur edulugu ja selle eestvedajateks on Regio­ naalhaigla poolt olnud meie väga tublid kolleegid dr Helis Pokker ja dr Regina Rooneem, kes teevad Pärnus regulaarselt ka vastuvõtte. See lahendus on hästi toiminud ja on nüüdseks osaliselt laienenud ka hematoloogiale. Üks asi on see, et patsiendid ei pea enam raviks sõitma Tallinna või Tartusse, aga koos­ töö kahe haigla vahel hõlmab ka näiteks paikme­ põhiste onkoloogiliste konsiiliumide tegevust, perso­ nali väljaõpet, koostööd ravimite ohutu lahustamise ning ravimijääkide ja tarvikute keskkonnale ohutu käitlemise alal, ühiseid ravimihankeid, aga ka pat­ sientide igakülgset toetamist kogu raviprotsessi ajal.

Seda edukat koostöömudelit võiksime Regionaal­ haigla juhtimise ja supervisiooni all laiendada tulevi­ kus ka teistesse maapiirkondadesse.

Lõpetuseks – mida tahaksite öelda oma kolleegidele nii koduhaiglas, teistes haiglates kui ka vähiliidus?

Rahvusvahelise vähivastase võitluse liidul (UICC) on maailma vähikoormuse vähendamisel väga tähtis roll. Liidu eesmärk on panna maailma riikide valitsused tegutsema selle nimel, et kõikjal oleksid olemas kõikehõlmavad ja hästi finantseeritud riik­ likud vähitõrjeprogrammid. Seda on ka meil Eestis väga vaja. Tahan kõiki vähi teemaga tegelevaid kol­ leege Regionaalhaiglas ja kogu Eestis tänada senise hea koostöö eest ning kutsuda kõiki üles tegema aktiivset koostööd uue Eesti vähistrateegia kujun­ damisel.

Mis on maailma vähideklaratsioon?

Prantsusmaa president Jacques Chirac ja UNESCO peadirektor Ko–ichiro– Matsuura allkirjastasid 4. veebruaril aastal 2000 Pariisi harta. Sellest sai alguse ülemaailmne vähi vastu võitlemise päev (World Cancer Day).

Rahvusvahelise vähivastase võitluse liit (UICC) on Pariisi harta põhimõtetest lähtuvalt töötanud välja maa­ ilma vähideklaratsiooni, mis võeti vastu ja avaldati 2013. aastal.

MAAILMA VÄHI­DEKLARATSIOONI 3 PÕHIEESMÄRKI:  vähist põhjustatud enneaegsete surmade vähendamine,  vähipatsientide eluea pikendamine,  elukvaliteedi parandamine.

9 ALAEESMÄRKI-TEGEVUST NENDE SAAVUTAMISEKS:

1. Tugevdatakse tervishoiusüstee­

me, et tagada kogu eluperioodi katvad tõhusad, kõike­hõlmavad ja patsiendikesksed vähikontrolli programmid.

2. Kõigis riikides luuakse rahvastiku­ põhised vähiregistrid ja teised seiresüsteemid, et mõõta vähk­ tõve ülemaailmset koormust ja riiklike vähitõrjeprogrammide efektiivsust.

3. Vähendatakse oluliselt üle­ maailmset tubaka­tarbimist, ülekaalulisust ja rasvumist, eba­tervislikku toitumist, alkoholi­ tarbimist ja füüsilist passiivsust ning samuti kokku­ puudet teiste teadaolevate vähi riskiteguritega.

4. Vähki põhjustavate infektsioonide HPV ja HBV ennetamiseks lisatakse vastavad tegevused riiklikesse vaktsineerimisprogrammidesse.

5. Vähendatakse vähktõvega seotud häbi­märgistamist ning juuritakse välja haiguse kohta levivad kahjulikud müüdid ja väär­arusaamad.

6. Rakendatakse universaalseid rahvastiku­põhiseid sõeluuringute ja varajase avastamise programme ning parandatakse elanikkonna ja spetsialistide teadlikkust olulistest vähi sümptomitest.

7. Parandatakse vähi diagnostika, aktiiv-, toetus- ja taastusravi ning erinevate hooldusteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

8. Valuravi ja teiste vähist põhjustatud vaevuste leeven­ damise meetmed muudetakse kõigile abivajajatele kättesaadavaks.

9. Kõigis vähktõve kontrolli valdkondades parandatakse tervishoiutöötajatele kõigi uuenduslike haridus- ja koolitusvõimaluste kätte­saadavust.

3/2019  Regionaalhaigla

7

HEMATOLOOGIA

8

Regionaalhaigla ï‚&#x; 3/2019

HEMATOLOOGIA

Hematoloogiliste haiguste ravi edeneb jõudsalt Hematoloogiliste haiguste diagnostika ja ravi on üks kiiremini arenevaid meditsiinivaldkondi, kus uuendusi lisandub pea iga päev.

Tekst: dr Mariken Ross, Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Fotod: Aivar Kullamaa

M

aailma mastaabis tähendab see kii­ relt muutuvat keskkonda, kus pat­ siendi ravisse võib juba tema ravil olemise ajal lisanduda hulk uusi võimalusi. Ka Eestis on viimastel aastatel järjest juurde tulnud uusi Haigekassa rahastatavaid ravimeid, mis võimaldavad paremaid ravitulemusi ja paranenud elukvaliteeti, vähendades võimaluse korral haiglas oleku aega.

SOBIV RAVI IGALE PATSIENDILE Sellest aastast on meile kättesaadavad nii ekulisumaab – elupäästev ravim paroksüsmaalse nokturnaalse hemo­ globinuuria patsientidele –, samuti hulgimüeloomi ravimite hulka lisandunud daratumumab. Vähem­ olulised ei ole ägeda lümfoblastse leukeemia raviks kasutatav blinatumomab või rahastamis­näidustust

oluliselt laiendanud kroonilise lümfotsütaarse leukee­ mia ravim ibrutinib. Eestis rahastatud ravimite nime­ kiri kinnitab ülemaailmset suunda liikuda kaugemale klassikalisest mittespetsiifilisest keemiaravist ning keskenduda personaliseeritud, sihtmärgistatud ravile.

Nii võimaldab tulevik meil tõepoolest kunagi valida iga patsiendi jaoks just temale sobiva ravi.

Hematoloogiliste haiguste ravivõimalused on mitme­kesised, hõlmates endas üksi või kombineeri­ tult klassikalise keemiaravi, sihtmärgistatud keemia­ ravi, kiiritusravi ja immuunravi, mille alla kuuluvad nii antikehadel põhinevad ravid kui ka autoloogne ja allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine. Anti­ keharavid omakorda võivad olla mono- või biklonaal­ sed, seostatud radioaktiivsete substantside või kemo­ terapeutikumidega. Autoloogse ehk inimese enda tüvirakkude siirdamisega tegelevad Eestis nii Regio­ naalhaigla kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi hemato­ loogiaosakonnad, allogeenset ehk doonorilt pärine­ vate tüvirakkude siirdamist viib Eestis läbi vaid Tartu Ülikooli Kliinikum.



SEPTEMBRIS RÄÄGITI VEREVÄHIST 3. septembril avati Regionaalhaigla aatriumis verevähi teadlikkuse tõstmise kuu puhul installatsioon „Räägime verevähist“.

Punaste vihmavarjudega ja väljavõtetega verevähipatsientide lugudest juhiti tähele­panu verevähile, patsientide ja nende lähedaste lugudele ning avaldati tunnustust haigla perso­ nalile suure töö eest patsientide ravimisel. Teavituskampaania korraldati koostöös Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liiduga.

3/2019  Regionaalhaigla

9

HEMATOLOOGIA

Regionaalhaigla hematoloogia­ keskuse kollektiiv on patsientidele raviteekonnal igati toeks.

UUED VÕIMALUSED Suudame hematoloogidena paljudel juhtudel tagada tervistava ravi, teatud haiguste puhul pikendame elu­ iga aastaid või aastakümneid, kuid alati on patsiente, kelle puhul praegustest ravivõimalustest ei piisa. See­ tõttu on oluline pidada sammu pidevalt uuenevate ravi- ja diagnostikavõimalustega.

Juba lähemas tulevikus lisanduvad ravivõimaluste hulka retseptor-modifitseeritud T-rakuravi, mille

Kuigi hematoloogilised haigused on suures osas harvikhaigused, on nende esinemissagedus siiski arvestatav. esimesed kaks preparaati on Euroopas registreeritud.

Kuigi tegu ei ole imerohuga, mis päästaks kõik haiged, on sel metoodikal praeguseks juba oluline koht kee­ ruliste patsientide käsitluses ning uuringud jätku­ vad. Problemaatiliseks teeb seda tüüpi ravi nii hind kui ka logistiline pool: rakud tuleb koguda, töödelda, paljundada ja tagasi patsiendile kanda ning selle ravi hind jääb vähemalt Euroopas esialgu kuni poole mil­ joni euro raamesse. Sellest hoolimata pole tegu mitte ulmekirjandusega, vaid käegakatsutavate võimalus­ tega juba lähimal aastakümnel.

10

Regionaalhaigla  3/2019

PAREMAD TEADMISED HAIGUSEST Et teavitada üldsust rohkem sellise haigusgrupi ole­ masolust, korraldasime septembris kampaania „Rää­ gime verevähist”. Kuigi hematoloogilised haigused on suures osas harvikhaigused, on nende esinemissage­ dus siiski arvestatav ning sajad inimesed meie hulgas on iga päev selle teemaga silmitsi. Teadlikkus vereloo­ mehaigustest on vähene ning paljud meie patsiendid pole enne diagnoosi saamist sellisest haigusest midagi kuulnud. Tahame võimaldada oma patsientidele pare­ maid toetusvõimalusi, selles on meile suureks abiks Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit, kuhu saab alati pöörduda. Patsientide algatused ning ettepane­ kud on alati nii meie kui ka liidu poolt väga oodatud.

VAJALIK TUGISÜSTEEM Meie patsiente toetab võimaluste piires ka palliatiiv­ raviteenistus, kuid paljudele patsientidele ei ole see sobiv või piisav tugisüsteem. Mitmes teises riigis aitab sellistel puhkudel vabatahtlike töö. Ka meie patsien­ tide juures on varem käinud lõputööde või praktikate raames kunstiterapeudid, psühholoogid, tegevustera­ peudid, kuid seda kõike on vähe ning pikemaajalised tugigrupid ei ole siiani kanda kinnitanud. Loodame, et suurema teadlikkuse ning avatuse keskkonnas teki­ vad lihtsamini ka patsientide tugigrupid, kus inime­ sed oma haigusega nõu ja abi saavad. Sellises olukor­ ras ei piisa alati ainult arsti või õe konsultatsioonist, tuge annavad saatusekaaslased, haiglas palatinaabrid.

Mida teadlikum on ühiskond, seda lihtsam on hema­ toloogilise diagnoosiga inimesel selles ühiskonnas toi­ metada.

LÜHIDALT

Regionaalhaiglas võeti septembris kasutusele töötaja iseteenindusportaal (ITP), mis võimaldab igaühel esitada digitaalselt personalitöötaotlusi.

Arendusspetsialist Maimu Saska ja personalidirektor Viia Miil-Poidomani hinnangul on iseteenindusportaal suur samm edasi ladusama personalitöö suunas. Ampsukliinikusse on paigaldatud kaks avatud arvutikohta, kus on samuti võimalus dokumente ja taotlusi esitada.

Töötaja iseteenindusportaal teeb personalitöö ladusamaks

L

isaks näeb töötaja enda kohta kogutud and­ meid. Vajaduse korral saab ta algatada nende muutmise/täiendamise, samuti edastada vajalikke lisadokumente (koolidiplomid, laste sünnitunnistused jne). Töötajal on võima­ lik jälgida taotluste kooskõlastamise kulgu, samuti nende ajalugu. Lisaks näeb igaüks oma puhkuse jääki, tööajagraafikut, palgainfot kuude lõikes jm.

ITP kaudu saavad töötajad esitada järgmisi taotlusi: puhkusetaotlus, tulumaksuvabas­ tuse kasutamine, pangaandmete avaldus, parkimisavaldus, auto registreerimisnumbri lisamine / kehtetuks tunnistamine, kuuma­ joogiautomaadi kasutamine, lapse esimesse klassi mineku toetus, matusetoetus, nägemistera­ vust korrigeerivate abivahendite hüvitamine, töötervishoiuarsti otsusega ettenähtud abivahendite hüvitamine, patsiendi poolt teki­ tatud tervisekahju hüvitamine, tööõnnetuse seletuskiri, töövägi­ valla registreerimine, õnnetusohust teavitamine, turva­ talituse tööjalatsite hüvitamine, tervisedeklaratsioon.

Juhid näevad portaalis alluvate infot ja kooskõlastamist vajavate tööülesannete vaadet. Lisaks näevad nad kogu üksuse puhkusegraafikuid, puhkusejääke, infot sünnipäe­ valaste ja tööjuubilaride kohta, töötajate tervisekontrolli

mineku infot, tähtajalisi töölepinguid, katseaja lõp­ pemiste infot jpm. Samas säilivad praegusel kujul kõik Virosofti senised funktsioonid (nt puhkuse­ graafikute koostamine tööajatabeli moodulis, kogu aruandlus jne).

Töölepingu sõlmimise/muutmisega seotud vor­ mid, ametijuhendite menetlemine, töölepingud, ametikohtade taotlused, töösuhte kohta tõendite väljastamine ja õppelaenu hüvitamise taotlus jäävad endiselt dokumendihal­ dussüsteemi Delta. Amp­ sukliinikusse (töötajate söökla 0-korrusel) on paigutatud kaks arvuti­ töökohta, kus on võimalik kasutada ainult intranetti, ITP-d ja Regionaalhaigla e-posti (eesnimi.pere­ nimi@regionaalhaigla. ee). Dokumendid tuleb töötajal saata oma töi­ sele e-posti aadressile või võtta kaasa mälupulgal.

Portaali saab sisse logida nime ja parooliga, mis väl­ jastati ametisse asumisel. Parooli unustamisel tuleb pöörduda IT-toe poole.

ITP puudutab haigla rohkem kui 4000 töötajat ja aitab vältida andmete mitmekordset mehaanilist sisestust, märgatavalt väheneb paberi- ja ajakulu.

3/2019  Regionaalhaigla

11

KARDIOLOOGIA

EESTI DIGIKARDIOLOOGIA näitab maailmale suunda Tekst: Marina Lohk Fotod: Aivar Kullamaa

Euroopa Kardioloogide Seltsi esimese digitaalse kardioloogia konverentsi toimumine Tallinnas pole juhus – tippkohtumise Eesti koordinaatori, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia­kliiniku teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnul oleme selles valdkonnas tõelised suunanäitajad ja teistele eeskujuks.

12

Regionaalhaigla  3/2019

KARDIOLOOGIA võimaldab valdkonnal digitaalsete lahenduste abil eriti kiirelt edasi areneda.

Retseptikeskuse suure plussina krooniliste haigete jälgimisel toob Viigimaa välja hea üle­ vaate patsiendi ravisoostumusest. „Me näeme, mitu karpi ravimit on patsient välja ostnud, mis on ravisoostumuse kõige parem näitaja,“ märgib ta, lisades, et kui inimene on ravimile juba raha kulutanud, siis enamasti ta seda ka manustab.

Järgmine samm digiretseptide arengus peaks kardioloogi sõnul olema retseptide nähtavuse suurendamine kogu Euroopa Liidus. Esimene riikidevaheline retseptialane koostöö toimib, ehkki esialgu ühepoolselt, juba Eesti ja Soome vahel (Eestis kirjutatud retsepte Soomes näeb, aga vastupidi mitte), kuid ühinema peaks lähi­ ajal veel viis Euroopa riiki.

Kardioloogia on ilmselt kõige tehnoloogiamahukam eriala üldse, mis võimaldab valdkonnal digitaalsete lahenduste abil eriti kiirelt edasi areneda.

DR MARGUS VIIGIMAA

„E

uroopa Kardioloogide Seltsi presi­ dent on suurtel foorumitel sõna­ võttudes korduvalt öelnud, et Eesti või Tallinn on Euroopa digikardio­ loogia pealinn – et me oleme kõige arenenumad,“ räägib dr Viigimaa Eestile osaks saanud suurest tunnustusest.

Selle eduloo taga on kindlasti meie üleriigiline terviseandmete süsteem, retseptikeskus digi­ taalsete retseptidega, pildipank, aga ka ravimite koostoimete andmebaasi ning telemonitooringu ehk patsientide kaugjälgimise kasutamine. See­ juures tõdeb Viigimaa, et kardioloogia on ilmselt kõige tehnoloogiamahukam eriala üldse, mis

Euroopa Kardioloogide Seltsi konverentsil oli terve sessioon pühendatud sellele, kuidas Eesti näitab Euroopale eeskuju. Kuid mitte ainult Euroopale – konverentsil osalejate hulgas oli ka 22 juhtivat spetsialisti Ameerika Ühendrii­ kidest. USA-s on Viigimaa sõnul päris korra­ likke haigla- või mõne erakindlustuse põhiseid IT-lahendusi, kuid meie üleriigiline süsteem on maailmas ainulaadne.

Siiski on meie süsteemil puudusi. Näiteks toob dr Viigimaa välja, et kui mõni perearst ei ole tervise infosüsteemi andmeid lähetanud, siis eriarst neid ei näe, kuid õnneks esineb seda jär­ jest vähem. Praeguse süsteemi teeks paremaks ka struktureeritud andmeväljad, et patsiendi kohta ei peaks näiteks vererõhu- või koleste­ roolinäite või muud infot otsima pika teksti seest. Palju abi oleks kardioloogi sõnul ka sel­ lest, kui kõik haiglad töötaksid ühise IT-plat­ vormi alusel, mitte ei arendaks igaüks enda oma.

E-TERVIS JA TELEMEDITSIIN Lisaks e-tervise lahendustele on krooniliste hai­ gete ravis tähtis osa kodujälgimist võimaldavatel seadmetel ja nutirakendustel. Dr Viigimaa sõnul



3/2019  Regionaalhaigla

13

KARDIOLOOGIA

Digikonverentsile eelnes valdkonna arengut suunav kardiovaskulaarne ümarlaud.

on selliseid jälgimisseadmeid turul tegelikult palju, kuid vaid väheste kohta on tehtud uuringud, mis näi­ taks, et need annavad tõesti midagi juurde.

Digikardioloogia konverentsi eel kutsus Euroopa Kardioloogide Selts ettevõtteid üles pakkuma välja uusi tehnoloogilisi lahendusi südameveresoonkonna haiguste jälgimiseks.

Saadud lahenduste või ideede seast valiti välja teatud hulk, mida konve­ rentsil tutvustada. Selleks võis olla näiteks südamerütmihäireid tuvas­ tav seade või nutirakendus kroonilise haiguse jälgimiseks. Euroopa Kardio­ loogide Selts valis konverentsil oma­ korda välja projektid, mida soovi­ tatakse Euroopas laiemalt kasutama hakata.

TÕENDUSPÕHINE NUTIRAKENDUS Eestis ja paljudes teistes Euroopa rii­ kides on juba praegu vererõhuhaigete jälgimisel kasutusel Euroopa Hüper­ tensiooni Ühingu nutirakendus ESH Care, mis on tõenduspõhine, kuid sellega seotud kodujälgimisel ei ole veel haigekassa soodustust.

ESH Care’i tehniline lahen­ dus on tegelikult väga lihtne – ini­ mene mõõdab ise vererõhku, kaalub

14

Regionaalhaigla  3/2019

E-tervis ja telemeditsiin teevad krooniliste haiguste jälgimisel ära tohutult palju eeltööd.

DR MARGUS VIIGIMAA ennast ja sisestab saadud väärtused.

Rakendus tuletab inimesele meelde vajadust võtta ravimit ja annab soo­ vitusi vastavalt näitudele. „Selline tagasisidesüsteem tundub lihtne ja elementaarne, aga annab patsien­ dile tegelikult väga palju juurde,“ tõdeb Viigimaa. Lisaks saab patsient sisse kanda tekkinud kõrvaltoimed ja vajaduse korral kutsub perearst pat­ siendi vastuvõtule, et teha lisauurin­ guid või muuta raviskeemi.

Oluline on seegi, et kui praegu pikendab pereõde sageli kroonilise patsiendi retsepti, ilma et arst oleks teda aastaid näinud, siis elektrooni­ lise jälgimissüsteemi puhul on sel­ gelt näha, kas ravi tegelikult toimib. „Võib-olla patsient ise tunneb, et ta on rahul, kuigi tema vererõhku ei ole ohjatud kuid,“ selgitab Viigimaa, lisades, et mõni inimene jätab table­ tid võtmata, kui vererõhk on natuke langenud ja enesetunne parem, ehkki tegelikult on tema vererõhk ikka veel

liiga kõrge.

Kardioloog nendib, et e-tervis ja telemeditsiin teevad krooniliste hai­ guste jälgimisel ära tohutult palju eel­ tööd. Kuigi mõned arstid kardavad, et see võib tuua neile palju lisakoor­ must, on patsiendid niimoodi palju paremini ravitud ja sisuliselt peab arst tegelema päevas vaid üksikute inimestega. Samas tulevad prob­ leemid palju kiiremini välja. Kodu­ jälgimine aitab kõrge vererõhuga patsientide puhul ka nn valge kitli sündroomi vastu, kus vererõhk tõu­ seb just arsti juures mõõtes; samuti jääb ära probleem, kus patsient ei mäleta oma kodumõõtmiste näite või on märkmed koju unustanud.

TEHNOLOOGIA PATSIENDI TEENISTUSES Veel toob dr Viigimaa näite, et rütmi­ häirete spetsialistid kasutavad oma töös implanteeritavaid südame­ rütmureid-defibrillaatoreid, mis

KARDIOLOOGIA stimuleerivad südame kokku­ tõmbumist ja annavad vajaduse korral ka elektrišoki, hoides sellega ära patsiendi äkksurma. „Need maksavad sõiduauto hinna ja me paneme neid limiteeritud patsientidele, kes on väga kõrges ohus, aga kõik need patsiendid on meil telemonitooringul,“ räägib ta. See tähendab, et hommikuti vaatavad eriväljaõppe saanud õed vastavad andmed läbi ja kui mõni patsient on näiteks öösel neli-viis korda „ära surnud“ ja elektrišoki saanud, siis kutsutakse ta vastu­ võtule. Dr Viigimaa sõnul on seda päriselt ette tulnud, et patsient tunneb ennast hästi ja plaanib tööle minna, kuigi ilma defibril­ laatorita oleks ta juba surnud.

Lisaks kasutatakse nii rütmi­ häirete kui ka kõrge vererõhu puhul väga palju holtermonitoo­ ringut – patsiendile pannakse üheks või mitmeks ööpäevaks külge aparaat, mis registreerib

vastavalt südamerütmi häired või vererõhunäidud. „Tahaksime kardioloogidena, et neid asju oleks palju rohkem.

Tehnoloogia täiendab, aga min­ gil määral võib-olla ka asendab õdede ressurssi, millest meil on kogu aeg puudus,“ märgib dr Vii­ gimaa.

Tema sõnul peaks kroonili­ sed haiged saama kasutada ESH Care’iga sarnaseid lahendusi, mis toovad arsti neile virtuaal­ selt koju kätte. See tähendab, et patsiendil on kodus elektroonika­ seade, mis annab tervisenäitude põhjal esmast tagasisidet ja kui mingid parameetrid lähevad nor­ mist välja, saab arst signaali, et kutsuda patsient vastuvõtule või anda talle kohe soovitus suu­ rendada ravimi annust vms. Nii saab kardioloogi sõnul ära hoida näiteks südamepuudulikkusega haige sattumise EMO-sse, kui ta on mitukümmend kilo kaalus

OLULISED KONVERENTSID ESC Digital Summit 2019 ehk Euroopa Kardioloogide Seltsi Digikonverents 2019 05.–06.10.2019, Tallinn

Seltsi esimene digitaalter­ vise konverents koondas juhti­ vad spetsialistid üle maailma, et rääkida, kuidas kardioloogia kohtub digitaallahendustega.

Konverentsile eelnes ka kar­ diovaskulaarne ümarlaud – Euroopa Kardioloogide Seltsi juhtivate spetsialistide ja maa­ ilma juhtivate firmade arutelu teemal, kuhu peaks digitervis ja telemeditsiin liikuma, mis on puudujäägid ja kus on vaja uusi aparaate. Digikonverentsi tulemused aitavad kaasa di­ gitervise alasele riikideülesele koostööle.

Regionaalhaigla konverents „Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne südamekeskus“ 17.10.2019, Tallinn

„Konverents on väga oluline, sest näitab meie haiglat kui interdistsiplinaar­ set südamekeskust. Meil on olemas kõik kardioloogilise ravi aspektid, kardiokirurgia, väga tugev intensiivravi ja väga tugev, kõige suurem EMO Eestis. EMO-st tuuakse infarktihaige väga kiiresti mei­ le,“ tutvustas dr Viigimaa.

Konverents oli mõeldud kogu Eesti, kuid peamiselt Tallinna ja Harjumaa arstidele, kes suunavad oma patsien­ te Regionaalhaiglasse, et nad teaksid kõige uuemaid võimalusi, mida haigla pakub. „Mõne aastaga on kardio­ loogia nii palju arenenud, et meil võib olla võimalik aidata ka neid inimesi, keda need arstid ei oska veel meie juurde suunata.“

3/2019  Regionaalhaigla

15

KARDIOLOOGIA

SÜDAMEVEEB – USALDUSVÄÄRNE INFO PATSIENDILE juurde võtnud, jalad on turses ja ühel hetkel ei jõua ta enam üldse hingata. „Aparaadid näitavad juba palju varem, et midagi on halvasti. Siis näiteks õde saab soovitada, mida ta peab elustiilis muutma või et ta peab võtma diureetikumi.“

DIGITAALNE OTSUSETUGI PEREARSTILE Kardioloog tõdeb, et tehnoloogia saab päris palju aidata ka infarktijärgsete patsientide jälgimisel ja ravis, mis on meil praegu üsna puudulik. „Patsient läheb haiglast välja, äge infarkt on möödas, kõik on hästi ravitud, aga siis tekib niisugune periood, kus ta ei ole eriti kellegi jälgimisel.“ Üks uudne lahendus, mis parandab samuti kroo­ niliste patsientide ravi, on praegu väljatöötamisel olev perearstidele mõeldud digitaalne otsusetugi.

Dr Viigimaa sõnul peaks see ideaalis välja nägema nii, et kui perearst paneb patsiendile diagnoosi ja määrab täiendavad uuringud, siis arvuti annab oma uuringusoovitused vastavalt uusimatele ravijuhen­ ditele ja geeniandmetele. Või kui arst määrab ravi, siis arvuti soovitab, et kaaluge ka seda või ärge seda mingil juhul tehke.

Oluline oleks dr Viigimaa sõnul ka arsti kohus­ tus märkida haiguslukku põhjus, miks mingit levi­ nud raviviisi ei kasutata. Näiteks ei ole määratud aspiriini või statiine pärast müokardi infarkti, sest patsiendi magu ei kannata aspiriini või on statiinid andnud kõrvaltoimeid. See oleks tähtis info teisele arstile, kes patsiendi raviga kokku puutub.

16

Regionaalhaigla  3/2019

Dr Viigimaa sõnul on elanikkonna kaasami­ ne oma tervise kaitsesse ülitähtis ja kuna südame-veresoonkonna haiguste kohta on in­ ternetis tohutult palju ekslikku infot, on hea, kui suur haigla pakub ise patsiendile tõenduspõhist lugemismaterjali. Äsja valminud Regionaalhaigla südameveeb jagab patsiendile infot nii südame-veresoon­ konna haiguste ennetamise kohta, andes seejuures viiteid ka teistele usaldusväärsetele allikatele, kui ka ravivõtete ja järelravi kohta. „Tutvustame ravivõimalusi ja mis juhul on ühte või teist ravimeetodit vaja. Seda saavad vaadata ka perearstid. Kuna kardioloogilised ra­ vivõimalused muutuvad kiiresti ja lähevad palju efektiivsemaks, on hea, kui veebis on ülevaade olemas,“ selgitab dr Viigimaa.

Vahel tehakse inimesele väga keeruline raviprotseduur, aga ta ei saa aru, mis talle täp­ selt tehti ning kui kõrgtehnoloogiline ja oluline see protseduur oli. Just siin tuleb südameveeb selgitustega appi. Samuti tuleb juttu sellest, kui oluline on järelravi: näiteks kui inimesel laiendati veresoon ära, siis tema eluviisist ja ravimite kasutamisest sõltub, kas see hakkab uuesti umbuma. „On väga tähtis, et ta saaks sellest aimu ja saaks infot just sellest allikast, kus talle protse­ duur tehti.“

LÜHIDALT

Südameravi kõige uuemad võimalused 17. oktoobril kogunes ligi 500 arsti ja õde, et kuulata Regionaalhaigla korraldatud konverentsil „Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne südamekeskus“ tänapäevase südameravi kõige uuematest võimalustest ja arengutest. „Viimase kümne aasta jooksul on kardioloogiliste haiguste ravis toimunud tormilised arengud ja kardio­ loogiast saanud kõrgtehnoloogiline interdistsiplinaarne eriala, kus nii diagnostikas kui ka teraapias kasuta­ takse keerukaid ravimeetodeid ja aparatuuri,“ ütles Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving. Konverents tutvustas Regionaalhaiglat kui interdistsiplinaarset südamekeskust. „Meil on olemas kõik kardioloogilise ravi aspektid, kardiokirurgia, väga tugev intensiiv­ ravi ja kõige suurem EMO Eestis. EMO-st tuuakse infarkti­haige väga kiiresti kardioloogiakeskusesse,“ rääkis Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht prof Margus Viigimaa. Konverentsil käsitleti näiteks koostöös Helsingi Ülikoolihaiglaga toimuvaid südame­ siirdamisi, kõrgtehnoloogilist invasiivkardioloogiat, onkokardioloogiat, mis on Regionaalhaiglas iseseisva erialana välja arendatud, ambitsioonikaid südameveresoonkonna täppisennetuse projekte, ägeda süda­ melihase infarkti ravis juba häid tulemusi näidanud telemeditsiini projekti ning ülikõrge kaasuva infarkti­ riskiga perekondliku hüperkolesteroleemia ravivõima­ lusi uue bioloogilise ravimiga.

Kopter tegi testlennu liiklusavariile 7. oktoobril toimus Regionaalhaigla eestvedamisel projekti „Kopter“ esimene treeningpäev, kus operatiivteenistused testisid liiklusõnnetuses raskelt kannatada saanud patsiendi lennutransporti sündmuskohalt Regionaalhaigla traumakeskusesse. „Mida kiiremini traumapatsient jõuab kõrgema etapi haiglasse, seda suuremad on inimese ellujäämisvõimalu­ sed, seetõttu otsustasime ka Eestis testida raskesti vigas­ tatute transportimist kopteriga otse sündmuskohalt traumakeskusesse. Testlennu eesmärk oli teada saada, kui palju annab kopteritransport Tallinnast 70–110 km raadiusest reaalselt ajavõitu võrreldes reanimobiiliga ning kuidas sujub asutuste vaheline koostöö,“ rääkis Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja ja õppuse pea­ korraldaja dr Arkadi Popov. Õppusest võtsid osa Regio­ naalhaigla kiirabikeskus, Häirekeskus, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Eelmisel aastal toodi kriiti­ lises seisundis patsiendid kopteriga haiglasse rohkem kui sajal korral ja haigekassal kulus selleks pool miljo­ nit eurot. Lähiajal hakkab haigekassa rahastama kopteri lennutunde selleks, et kõige kiirem abi jõuaks ka liiklus­ õnnetuse ohvriteni.

ALUSTAS REGIONAALHAIGLA TASKUHÄÄLING Oktoobris sai alguse uus traditsioon, Regionaalhaigla arstide nõuandeid saab iganädalaselt kuulata Regio­ naalhaigla Tervisepooltunnist. Esimestes saadetes rää­ gib haigla kardioloogiakeskuse teadusjuht ja ülemarst dr Margus Viigimaa südameteemadest. „Tervisepool­ tund“ lubab piiluda üle 4000 töötajaga Eesti tipphaigla meditsiini telgitagustesse ning kuulata, millist tervise­ nõu annavad arstid, millised on uuemad ravisuu­ nad ja meetodid, mida arvavad ja mõtlevad oma tööst kirurgid, anestesioloogid jt. „Tervisepooltundi“ saab kuulata Spotify ja Soundcloundi platvormidel ning soovi korral ka mugavalt alla laadida.

3/2019  Regionaalhaigla

17

INTENSIIVRAVI

Tekst: Liis Ilves Fotod: Aivar Kullamaa

E-intensiivravi programmi on intensiivravikeskusesse pikalt oodatud. Dr Valdo Toome (vasakult) ja anestesioloogiakliiniku intensiivravi keskuse juhataja dr Kristo Erikson rõõmustavad keskuse arengu üle.

Regionaalhaigla intensiivravikeskus muutub paberivabaks

Põhja-Eesti Regionaalhaigla võtab esimese haiglana Eestis kasutusele e-intensiivravi süsteemi, mis parandab märkimisväärselt intensiivravikeskuse töötingimusi ning jätab arstidele ja õdedele rohkem aega patsientidega tegeleda.

E

-intensiivravikeskuse projektini jõudmine on olnud äärmiselt pikk protsess, ulatudes juba kümne aasta tagusesse aega. Tänaseks on aga suur samm e-intensiivravi suunal astutud ja 2020. aasta jooksul võtab Regionaalhaigla selle kasutusele. „Me tegelikult ei juuruta midagi kardinaalselt uut, vaid võtame kasu­ tusele tänapäevase intensiivravi töö­ riista, mis on paljudes riikides juba üle kümne aasta kasutusel olnud,“

18

Regionaalhaigla  3/2019

ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku intensiivravi keskuse juhataja dr Kristo Erikson.

Seejuures märgib arst, et vastavaid e-intensiivravi programme on turul palju ja nende ajalugu ulatub tegeli­ kult juba 1970. aastatesse. „Juba siis prooviti esimesi arvutisse sobivaid kliinilisi süsteeme kasutusele võtta.

Esialgu oli tegemist ravimite telli­ mise ja juhiste andmise programmiga.

Hilisemas faasis on sinna juurde tek­ kinud kliiniline tugi,“ räägib dr Erik­ son.

KASULIK ABIMEES „Lihtsalt öeldes muudab e-intensiiv­ ravi kasutusele võtmine intensiivravi paberivabaks. Senini oleme intensiiv­ ravikeskuses patsientide parameet­ reid käsitsi paberile märkinud ja neid iga tunni tagant paberil ka uuenda­ nud. Nüüd muutub see elektroonili­ seks ja ka intensiivravis kasutatavate aparaatide kogutud informatsioon salvestub automaatselt elektroonilisse intensiivravi haiguslukku,“ selgitab dr Erikson.

Lisaks patsiendi elektroonilisele

INTENSIIVRAVI

haigusloole on e-intensiivravi prog­ ramm suureks abiks ka raviprotsessis.

Nimelt jälgib programm patsientide seisundit ja annab intensiivravi mees­ konnale kohe märku, kui patsiendi tervisenäitajad normaalsetest para­ meetritest kõrvale kalduvad. Prog­ ramm annab märku sellestki, kui mõne ravimi määramisel tehti viga. „Sammukene edasi on juba see, kui andmed seotakse maailmas teiste andmebaasidega. Siis hakkab prog­ ramm ravifaasis nõu andma ehk oskab näiteks öelda, millised ravimid sobi­ vad kokku ja kuidas neid manustada,“ kirjeldab arst. „Meie töötingimused parane­ vad märkimisväärselt ja meile jääb rohkem aega patsiendi jaoks,“ toob dr Erikson välja suurima e-intensiivravi kasuteguri. „Kindlasti tõuseb aja jooksul ka patsiendi tur­ valisus tänu sellele, et meil on kõrval abimees, kes annab märku, kui midagi võiks teha teistmoodi.“ Dr Eriksoni sõnul on teaduslikult tõestatud, et tänu e-intensiivravile vähenevad inimliku vea võimalused. „Hetkel veel põhjapanevaid uurin­ guid maailmas selle kohta ei ole, mis ütleks, et see mõjutab patsientide suremust või haiglas oleku aega. Usun aga, et needki uuringud varsti tule­ vad, mis näitavad, et on selge vahe, kas jälgime paberit ja patsienti või on meil kõrval arvutis olemas süsteem, mis annab ka nõu.“

KVALITEEDIHÜPE ANDMETÖÖTLUSES „Tänu e-intensiivravile toimub meil andmetöötluse kvaliteedis suur hüpe edasi,“ ütleb dr Erikson. Seejuures toob arst välja, et Regionaalhaiglal on plaanis ühineda rahvusvahelise Tieto võrdlusuuringusüsteemiga, kus hetkel on esindatud kõik Soome suuremad haiglad, üks Šveitsi haigla ja ka Tartu Ülikooli Kliinikum. Tegemist on suure andmebaasiga, kus on süstematiseeri­ tud aruandlus intensiivravikeskustest ja nende tegevustest ning mis või­ maldab haiglatel omavahel võrrelda intensiivravi tulemusi. „Loodame, et kui saame e-inten­ siivravi siin tööle, siis saame ka nen­ dega ühineda. See tähendab, et meie uus e-intensiivravi süsteem hakkab andmeid automaatselt saatma võrd­ lussüsteemi, kus tehakse statistika meie eest ära.“ Nii avaldabki dr Erikson lootust, et

juba 2021. aastal on Regionaalhaigla intensiivravikeskus võrdluses väga paljude teiste keskustega.

E-intensiivravi kasutusele võtmine loob Eestis võimaluse ka teleintensiiv­ ravi tekkeks. Nimelt pakub Regionaal­ haiglas kasutusele võetav programm võimalust mugavalt konsulteerida teiste intensiivravikeskustega, kes sama programmi kasutavad. Seega oleks dr Eriksoni hinnangul äärmiselt mõistlik, et samasugune süsteem tuleks kõikidesse Eesti suurematesse keskustesse, kus on olemas kolmanda astme intensiivravikohad.

Dr Erikson selgitab, et kui teisedki haiglad võtavad selle süsteemi oma intensiivraviosakonnas kasutusele, siis on haiglatel võimalik e-intensiiv­ ravi kaudu keerulisemate patsientide andmeid vahetada ja konsulteerida.

JÄRGMISEKS SUVEKS PABERIVABAKS „Kui teiste haiglate kolmanda astme intensiivraviosakonnal on küsimusi patsiendi kohta, siis näeme seda oma arvutist. Sinna saab vajaduse kor­ ral juurde lisada ka kaamerapildi,“ näitlikustab arst. „Kui meil on näiteks siin ravil raske hingamispuudulikku­ sega patsient, kes vajab uusi kopse, siis kogu meie andmestik võib otse e-intensiivi kaudu minna kliinikumi ja Tartu saab selleks operatsiooniks ette valmistuda. See on suur samm edasi ja see lihtsustaks meie elu tun­ duvalt.“

Tänaseks on Regionaalhaiglas esmased faasid e-intensiivravi kasu­ tusele võtmiseks läbitud: tehtud on riskianalüüs, läbitud hankefaas, sobiva hankepartneriga leping sõl­ mitud ja hinnatud kasutusel prae­ guste süsteemide ühilduvust uue süsteemiga. „Suurem ja raskem töö algab oktoobrist,“ tõdeb dr Erikson. „Oktoobrist hakatakse koolitama meie töötajaid e-süsteemi kasutusele­ võtmiseks. Koolitusfaas on ühtlasi ka süsteemi muutmisfaas. Meile paku­ takse väga paljude võimalustega prog­ rammi, aga kasutuskõlblikuks saame selle oma tööga, kui suudame selle sisse viia siinsesse keskkonda.“ Kuna programm tuleb Eestisse esimest korda, siis selle eestikeelseks muutminegi toimub Regionaalhaig­ las. Seega seisab järgmise poole aasta jooksul intensiivravikeskusel veel ees tohutult suur töö, et programm Regionaalhaigla intensiivravikesk­ konda sobitada. „Teeme siin haiglas ära suure töö. Kõik järgnevad programmi lit­ sentsi ostjad, kes soovivad samasu­ gust intensiivravisüsteemi kasutusele võtta, saavad üsna valmis produkti, mida on hea sisse viia,“ rõhutab dr Erikson. „E-intensiivravi kasutusele võt­ mine nõuab rohkem tööd, kui esialgu arvasime. Loodame aga ikkagi 2020. aasta suveks siin keskuses selle tööle saada.”

E-intensiivravi programm jälgib patsientide seisundit ja annab tervisenäitajate muutustest intensiivravi meeskonnale kohe märku.

3/2019  Regionaalhaigla

19

TEADUS

Uues rubriigis tutvustame Regionaal­ haigla teadusprojekte.

Kui soovite oma teadus­ projekti tutvustada, võtke julgesti toimetusega ühendust e-posti aadressil ajakiri@regionaalhaigla.ee.

Tekst: Stina Eilsen Fotod: Regionaalhaigla

Teadus- ja arendus­ valdkonda viib edasi

INNOVATSIOON

Tänavu suvest sai Regionaalhaigla teadus- ja arendusteenistus hoogu juurde, teenistuse koosseisu kuulub nüüd ka koolitusvaldkond ning teadus- ja arendusvaldkonna ridadega on liitunud mitu uut kolleegi. Mis on muutunud, millega tegeleb uuenenud teadus- ja arendusteenistuse meeskond ning mida arvavad teadus- ja arendusteenistuse rollist teadustööga tegelevad Regionaalhaigla kolleegid?

20

Regionaalhaigla  3/2019

TEADUS

Teadus ja innovatsioon on igapäevatöö osa Terje Peetso, Regionaalhaigla juhatuse liige Teadus- ja tõenduspõhisus kui raviotsuste alus ning oskused teadmisi ja oskusi mitte ainult koguda-analüüsida, vaid ka koolituste-konverentside kaudu kolleegidega jagada annavad teadus- ja arendusteenistusele märksa laiemad võimalused. Teadus-arendusvald­ konna üks oluline osa on mitmel tasan­ dil koolitustegevus – meie koolitused on tõenduspõhised nagu meie igapäeva­ töö ning nende omavaheline sidumine on loomulik areng. Rõõm on tõdeda, et haig­ las on nii palju teadusest ja teaduse tegemisest huvitatud inimesi, ning juhatus omalt poolt püüab igati toetada, et teadustööst ja innovatsioonist saaks iga­ päevatöö normaalne osa. Püüdleme sinnapoole, et meie kliinikud oleks tõelised kliinikud ehk haiglad, kus tehakse teadus- ja õppetööd. Möödapääsmatu on ka igakülgne koostöö teadusasutuste ja haiglatega nii Eestis kui ka piiri­ üleselt. Meie eelmisel aastal sõlmitud koostööleping Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga võimaldab roh­

ÕPPIV JA ARENEV HAIGLA Kuldar Kiho, koolitusjuht Oleme õppiv ja õpetav haigla: õpe­ tame, arendame võimalusi õppimiseks ja teadustöö tegemiseks ning teeme koostööd uute lahenduste leidmiseks.

Regionaalhaigla koolituskeskus on üks suurimaid täiskasvanute täienduskooli­ tusi korraldavaid üksusi Eestis. Koolitused on peamiselt suunatud arstidele, õdedele ja hooldajatele Regionaalhaiglast ja tütarhaigla­ test, perearstikeskustest ja kõikidest teistest ter­ vishoiusektori ettevõtetest. Meie eesmärk on parandada koostööd partneritega patsientidele parima ravi võimal­ damiseks enne haiglasse jõudmist, haiglas ja pärast haig­ lat. Võimaldame ka sadadele gümnasistidele jt huvilistele meedikute töövarjuks olemist ja uurimustööde läbiviimist, mis aitab noortel teha elukutsevalikuid ning leida meile nii vajalikku personali.

Meie meeskond on väike, aga väga hea koostöö haigla kõikide üksustega võimaldab meil tööd väga efektiiv­ selt korraldada. Olulisimad proovikivid on elektroonilise praktikainfo süsteemi arendamine, e-õppe võimaluste arendamine, juhtide koolitamine ning personali harjuta­ mine käima koolitustel uues kohas, Mektorys.

E-õpe aitaks teha suure sammu edasi auditoorsete koo­ lituste vähendamise suunas ja võimaldaks õppijatel õppida

kem korraldada ühiseid kliinilisi teadusuurin­ guid, osaleda rahvusvahelistes teaduskoos­ töö võrgustikes ning koostöö tulemusena arendada uusi ravi- ja diagnostikavõima­ lusi ning eriarstiabi teaduspõhiselt. Eesti teadusmaastiku väiksust arvestades on ühised jõupingutused meie meditsiini­ teaduse arendamiseks väga vajalikud, sest nii saame vältida ebavajalikku killustatust, tõsta uuringute kvaliteeti ja koordineerida praeguseid ressursse tõhusamalt.

Sageli peetakse innovatsiooni all silmas kardinaalset muutust, kuid see võib olla ka vaatenurga muutus näiteks patsiendi teekonna ümberkorraldamisel. Ka digiretsept ja elektrooniline andmelugu on tegelikult ju n-ö vanade lahenduste täna­ päevane versioon. Võimalusi on selles valdkonnas palju, tuleb vaid olla uuele avatud ja vahel asju natuke teise nurga alt vaadata.

Meil on käsil Regionaalhaigla pikaajalise arengu­ strateegia kokkupanemine ning teadus- ja arendus­ valdkonna rollil on selles kindlasti oluline koht.

just neile sobival ajal. E-õppe elementide õppe­ töösse toomine võimaldab ka enne kursusele tulekut õppijatel ennast teemaga kurssi viia ning seega hoida kokku auditoorset tun­ didele kuluvat aega, mida saab kasutada hoopis õpitu kinnistamiseks, küsimus­ tele vastamiseks ning analüüsiks. Ka tagasiside küsimine saab olla efektiivne osa õppimisest, kui see siduda teemaga, mida just õppimas käidi. Kuna koolitus­ ruumid on üksteisest kaugel, siis annab e-õppe arendamine paindlikkust kooli­ tusel osalemiseks. Samas, e-õpe ei asenda iialgi vahetu kontakti eeliseid.

Väga ootame elektroonilist praktikainfo süsteemi, mis oleks oluline samm kiiremaks andmevahe­ tuseks meie haigla ja kõrgkoolide vahel. See võimaldaks olulisel määral säästa aega praktika ja koolituste sisulisele analüüsile ja parendamisele, näiteks korraldada praktika­ juhendajate kokkusaamisi, välja töötada praktika kva­ liteedi hindamise süsteem ning tegutseda selle nimel, et muuta Regionaalhaigla veelgi atraktiivsemaks praktika­ kohaks, sealhulgas välistudengitele.

KOOLITUSKESKUS ARVUDES 2 koolitusspetsialisti, 1 koolitusassistent ja koolitusjuht koostöös 250 lektoriga korraldavad ca 350 koolitust 8000 õppijale aastas, sh 2000 õppijale väljastpoolt Regionaalhaiglat.

3/2019  Regionaalhaigla

 21

TEADUS

Oleme aktiivsed uuringute vallas Dr Valdo Toome, kliiniliste teadusuuringute koordinaator Oleme aktiivsed nii ravimiuuringute kui ka kliiniliste uuringute vallas. Kahtlemata on siin suur osa ka haigla kui terviku võime­ kusel ja arstide soovil uuringutega tegeleda.

Ravimiuuringute läbiviimise täpsus ja hea kvaliteet on aidanud kaasa fondi loomisele, mille kaudu saab rahastada ka teiste kliini­ liste uuringute tegemist. Teine osa teadus­ tegevuse finantseerimiseks ettenähtud rahast tuleb haigla enda eelarvest.

Fondist on rahastatud vastavalt kasuta­ mise korrale järgnevaid taotlusi: publikat­ sioonipreemiad, doktoritöö ja selle juhen­ damise preemia, kliinilise teadusuuringu läbiviimise toetus, mida saab põhipalga ulatuses (kuni 1 kuu aastas) või makstakse lisatasuna kuni 168 tunni ulatuses aastas.

Eelkõige on mõeldud toetada neid töid, mis on registreeritud kliiniliste teadusuuringute registris.

Teadusmaastikul toimuvate protsesside kaasamine meie haiglasse sõltub paljuski meie enda huvidest ja soovist. Keerulise­ maks teeb selle asjaolu, et meil puuduvad vastavad ametikohad ja rahastamine on pii­ ratud. Kindlasti tuleb teha koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, aga sel juhul tuleks arvestada mõlemapoolse huviga.

Sageli osutub teadustöö tegemise takistu­ seks uuringute kirjelduste, tingimuste, reeg­ lite mitteteadmine ning kogu vormistamise protseduur kipub venima – siinkohal on mõistlik pöörduda abi saamiseks teadus- ja arendusteenistuse poole.

Erinevate erialade rahvusvaheline koostöö on seotud erialaseltside, ülikoolihaiglate, rahvusvaheliste uurimisprogrammide jms võimaluste ja huvide kokkulangemisega.

Iga teadustegevus ei pea lõppema Nobeli auhinna saamisega, küll aga saame toime­ tada oma võimaluste ja oskuste piires, tehes seda üha paremini.

22

Regionaalhaigla  3/2019

RAVIMIUURINGUTE TÄHTSUS Dr Halliki Kõdar, ravimite kliiniliste uuringute konsultant Osalemine rahvusvahelistes kliinilistes ravimiuuringutes on haigla olu­ line kvaliteedinäitaja. Ravimiuuringud juhatavad sisse uusi diagnostika- ja ravipraktikaid, nendega tuleb enamasti kaasa vastava medit­ siinivaldkonna uut teaduslikku taustainformatsiooni, uusi oskusi.

Ravimiuuringutes osalemine aitab parandada üldist meditsiinikvali­ teeti. Ravimi kliiniliste uuringute hulk on Eestis, sh Regionaalhaiglas sel kümnendil järk-järgult vähenenud. Euroopas näitavad stabiilsust või tõusutrendi vaid üksikud suuremad riigid, samas kui kliiniliste uuringute arv maailmas pigem suureneb. Kui suuremad regioonid ja riigid riisuvad paremate uuringupakkumiste koore ning väiksemaid riike kutsutakse appi vaid siis, kui sobivate patsientide leidmine on globaalne probleem, kuna farmaatsiatööstuse teadus-ja arenduse aja­ kavad on ohus, siis kas meil on võimalik üldse midagi teha?

Praegu on Regionaalhaiglas käimas 95 ravimi kliinilist uuringut, sel aastal oleme alustanud või alustamas 23 uue projektiga. Seega teeme kõige rohkem ravimite kliinilisi uuringuid Eestis. Lubaduste täitmine kaasatud uuringupatsientide suhtes, asjaajamise kiirus ja töö kvaliteet on näitajad, mida saame ise mõjutada ning mille järgi valitakse nii riike kui ka keskusi uuringuid tegema. Regionaalhaiglas on ligikaudu 50 arsti, kes pingelise igapäevatöö kõrvalt suudavad juhtida ning läbi viia kliinilisi uuringuid üha keerulisemate protokollide järgi.

Osa erialade puhul, nagu onkoloogia, hematoloogia, gastroentero­ loogia, reumatoloogia jt, võetakse keeruliste protokollidega ravimi­ uuringute pakkumisi vastu selleks, et aidata patsiente olukordades, kus standardravi võimalused on piiratud või ammendunud.

Regionaalhaigla apteek on teada-tuntud oma kõrgete standardite ja ravimiuuringute läbiviimiseks väga heade tingimuste poolest. Hiljuti käivitati Tallinna Lastehaiglas mitu vaktsiiniuuringut, milles apteegi­ teenust pakub just Regionaalhaigla.

Selle aasta aprillis toimus intensiivravikeskuses FDA (Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti) inspektsioon, mille käigus hin­ nati dr Ülo Kivistiku juhtimisel toimunud kahe lõppenud ravimi­ uuringu kvaliteeti. Tegemist oli ravimi registreerimise ja müügiloa väljastamise eelse kvaliteedikontrolliga, mida enamasti tehakse pärast uuringu lõppu keskustes, kuhu on kaasatud palju patsiente. Inspektsiooni positiivne otsus oli nagu kõrgtaseme kvalifikatsioonieksami läbimine nii juhtivale uurijale kui ka uuringukeskusele – nimetatud valdkonna puhul kogu Regionaalhaiglale.

Vaatamata probleemidele (ruumide, tööjõu, eelkõige tehnilise toe ehk koordinaatorite-õdede puudus) tehakse Regionaalhaiglas ravimi­ uuringute valdkonnas väga head tööd tänu pikaajalisele kogemu­ sele. Keskseks Regionaalhaigla koordineerivaks lüliks oli tänavu juulis varalahkunud teadus- ja arendusteenistuse assistent Marika Allvee.

Sel sügisel liitus meiega uus assistent Lea Ridali, kelle pagasis on pika­ ajaline töökogemus kvaliteedispetsialistina rahvusvahelise kliiniliste uuringute keskuse Eesti osakonnas. Lea esmane tööülesanne on tagada ravimiuuringu dokumentide sujuv liikumine eri osapoolte vahel ning sisestada ravimiuuringud Regionaalhaigla infosüsteemidesse. Loodan, et koos suudame liikuda uue ravimi kliiniliste uuringute korra käivitamise suunas, milles võtmeisikuks on juhtiv (ehk vastutav) uurija, kelle otsust teha uuringuid peaks aitama kaaluda nii otsene juht kui ka toetama Regionaalhaigla eri struktuurid (teadus-ja arendusteenistus, Regionaalhaigla apteek, meditsiinitehnikateenistus, juhatus). Kau­ gem eesmärk võiks olla Regionaalhaigla kliiniliste ja teadusuuringute keskus, mille toel areneks võimekus teha uurija algatatud akadeemilisi ravimiuuringuid.

TEADUS

Eesmärk olla teerajaja Eesti tervishoius Siiri Heinaru, teadus- ja arendusteenistuse spetsialist Uuendusmeelse meditsiini­keskusena kerkivad Regionaal­haiglas aina enam esile arendus- ja innovatsioonitegevused. Meie ees­ märk on olla teerajaja Eesti tervishoius. Oleme üsna lühi­ kese ajaga saanud tuntuks patsiendi teekondade analüüsi­ mise ja seeläbi tervishoiuteenuste arendamisega.

Ministeeriumite algatatud projekt „Vähiravi teekonna patsiendikeskne kujundamine“ tõi haiglale justkui kan­ dikul arendusettepanekud, mida oleme samm-sammult käima lükanud.

Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiaka­ deemiaga (EKA) korraldasime 2019. aasta kevadel teenusedisaini projekti, kus üliõpilased kujundasid tihedas koostöös klinitsistidega viiele patsienditeekonnale tule­ vikuvisiooni. Sellestki projektist on nii mõnigi ettepanek saanud teoks. Näiteks on ortopeedilistel haigetel nüüdsest päevakirurgia järel tagatud operatiivne füsioteraapia. Loo­ detavasti saab kevadistest teenusedisaini sprintidest haig­ lale üks hea uus traditsioon.

2019. aasta sügisel otsis Regionaalhaigla ja EKA ühisprojekt „Terve ruum“ viise, kuidas muuta rangete nõuete ja efektiivsuse surve all olevat haiglakeskkonda inimsõbrali­ kumaks. Sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid käsitle­ vad kahte teemat: päevakirurgiat ja päevaravi. Analüüsi­ takse, kuidas senine ruum psühholoogiliselt mõjub ja mil moel mõjutavad materjalid ruumikogemust.

KOOSTÖÖ HAIGLAS JA KAUGEMAL Katrin Aarma, teadus- ja arendusteenistuse assistent Regionaalhaiglas on käimasolevaid teadus­ uuringuid suurusjärgus 90–100. Aastal 2018 alustati 49 akadeemilist kliinilist uuringut, neist mitu piiriülese koostöö raames. Hea näitena võiks tuua teadusprojektid onkoloogia vallas, kus haiglal on kujune­ nud tugev välispartnerlus EORTC-ga (European Organi­ sation for Research and Treatment of Cancer). Eesmärke poleks aga võimalik saavutada ilma hea majasisese koos­ tööta, eeskätt kirurgiakliiniku, patoloogia- ja radioloogia­ keskusega.

Teadusuuringutega, eriti nende algatamisega, seon­ dub omajagu bürokraatiat. Siinkohal on oluline keskse tugistruktuuri abistav roll, et hõlbustada uurijate kül­ laltki sarnaseid ettevalmistusi uuringu käivitamisel. Mis on need tavapärased ettevalmistused? Kõigepealt on oluline iga teadusuuring registreerida, et tekiks üleüldine vaade

Patsiendikeskne lähenemine on rõhuasetusega sisse kirjutatud ka Haigekassa innovatsioonprojekti taotlusesse. Nimelt on Haigekassa innovatsiooni­ fond käivitanud insuldi juhtprojekti inimese insuldijärgse elukvaliteedi parandamiseks ning ka meie haigla kutsuti selles projektis osalema.

Esimese vooru läbis meie taotlus edukalt, nüüd tuleb keskenduda arendusplaani elluviimise ehk lahenduste väljatöötamise detailsemale ajakavale, ideede testimisele ja koostööpartnerite võrgustiku arendamisele. Teise vooru taotlus tuleb esitada 16. jaa­ nuariks 2020. Arendusprojekti taotluse positiivse vastuse korral asub Regionaalhaigla koordineerima esmase ishee­ milise insuldi diagnoosiga patsientide kulgemist tervis­ hoiu- ja sotsiaalteenuste rägastikus aasta jooksul pärast haigestumist.

Teadus- ja arendusteenistuses oleme võtnud luubi alla ka kliiniliste andmekogude loomise, haldamise ja struktu­ reerimise. Saame seejuures pakkuda igakülgset abi spetsia­ listidele andmebaasi loomiseks sobiva tööriista leidmisel, selle ülesseadmisel ning kliiniliste andmete kogumisega seonduvate lubade ja lepingute sõlmimisel. Andmekogu pidamise eesmärk on saada ülevaade eri haiguste epide­ mioloogiast, diagnostikast, ravist ja ravitulemustest, et hinnata hetkel kasutatavaid diagnostika- ja ravimeetodeid, ravikvaliteeti ja patsientide elukvaliteeti. Andmekogusid kasutatakse kliinilise töö planeerimisel, monitoorimiseks, teadusuuringuteks, uute diagnostika- ja ravialgoritmide väljatöötamisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete aren­ duses, uute teenuste ja tehnoloogiate kulutõhususe hinda­ misel.

Tänavu 31. oktoobril korraldas Regionaalhaigla teadusja arendusteenistus esimese majaülese teaduskonverentsi, mida väisasid ka külalised Kliiniliste Teadusuuringute Kes­ kusest Tartust. Loodame, et alguse sai teaduskonverent­ side traditsioon Regionaalhaiglas.

haiglas toimuvast teadustööst. Samuti tekitab see arusaama aktuaalsetest, aga ka uudsetest teadustööteemadest, mis omakorda annab aluse selleks, kuidas ressursse ja järgnevaid tugitegevusi planeerida. Teadus- ja arendus­ teenistus on vastutavatele uurijatele toeks eetika- jm taotluste, patsiendi nõusolekuvormide ja teadusuuringu lepingute (sh grandilepingute) ettevalmistamisel. Haldame lõplikult valminud doku­ mentatsiooni, koordineerime osapoolte vahelist suhtlust, nõustame ja lahendame tekkivaid küsimusi. Uuringute lõppemise järel koondame info teadustöö tulemuste kohta.

Kogunenud praktika põhjal on väljatöötamisel juhendid ja näidised, mis muudab dokumentide ettevalmistamise veelgi hõlpsamaks ja kiiremaks. Samuti arendame registrit selleks, et muuta teadusuuringute haldamise süsteem liht­ samaks. Teadus- ja arendusteenistus haldab fonde, kust on võimalik taotleda toetusi nii teadusuuringute läbiviimi­ seks, vahendite soetamiseks kui ka muuks teadustegevu­ sega seonduvaks.

Väga hästi toimib teadusalane koostöö Tartus asuva Kliiniliste Uuringute Keskusega, ühise nõu ja jõuga oleme üle saanud nii mõnestki ootamatust takistusest.

3/2019  Regionaalhaigla

23

TEADUS

Regionaalhaigla arstid osalevad teadustöös Igapäevatöö kõrvalt võtab aega teadustööga tegeleda aina rohkem Regionaalhaigla töötajaid. Toome siinkohal välja vaid mõne näite kolleegide teadustööst ja -projektidest.

Teadustöö on arstile äärmiselt vajalik Dr Anu Planken, onkoloog Onkoloogia on üks kiiremini arenevaid erialasid ning teadustulemuste mõist­ mine ja juurutamine on oluline osa onko­ loogi igapäevatööst. On äärmiselt vajalik, et Eesti arstid saaksid tegeleda teadus­ tööga, misläbi on võimalik tagada patsienti­ dele parimad ravivõimalused ning anda panus Eesti teadus- ja haridusmaastiku arengule. Lisaks annab teadustöö arstidele võimaluse tegeleda loomingulise tegevusega, tasakaalustada emotsionaalset koormust ning ennetada läbipõlemist.

Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik on teadustöö vallas esirinnas, motivatsioon tegeleda uurimistööga on onko­ loogide seas kõrge ning tuntav on ka kliiniku juhtkonna tugi. Praegu käivad kliinikus erinevad kliinilis-epide­ mioloogilised teadustööd, näiteks kopsukasvajate, peaja kaelakasvajate ning noorte maovähihaigete kliiniliste andmekogude analüüs. Juurutame aina enam ka eksperimentaalset teadustegevust, kuna onkoloogia valdkon­ nas on „from bed to bench to bed”-lähenemine (teadusliku idee ja eksperimendi liikumine laborist toimivaks tooteks ning selle kasutamisel saadud info rakendamine teadustöös – toim.) oluline, et teha uudseid avastusi ning leida ravivõimalusi. Oleme algatanud siirdemeditsiinilise uuringu närvisüsteemi ja kasvaja vaheliste interaktsioo­ nide uurimiseks, mis on täiesti uudne lähenemine kasva­ jate patogeneetiliste mehhanismide mõistmises. Lisaks on käimas projekt rinna- ja kolorektaalvähi bioenergeetilise profileerimise suhtes, seegi lähenemine on onkobioloogias

24

Regionaalhaigla  3/2019

uudne. Käimas on ka melanoomi immunogenoomika projekt ning äsja alustasime kopsukasvajate mole­ kulaarse genoomika projektiga.

Kliinikul on hea koostöö teadlastega nii Tartu Ülikooli siirdemeditsiini kui ka teh­ noloogiainstituudist, lisaks keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Ka rahvusvahelisel areenil on onkoloogidel juurdunud edukas teaduskoostöö erialaorganisatsioonidega, oleme aktiivsed liikmed Euroopa kliini­ liste uuringute (EORTC, ESMO, ESTRO ja IAEA) töögruppides ning Euroopa harvikhai­ guste (Rarecare) võrgustikus. Koostöö kaudu on meil võimalik osaleda rahvusvahelistes teaduskon­ sortsiumites ning võimaldada oma patsientidele ligipääs uudsetele kliinilistele ja teadusuuringutele. On oluline tunnustada ka Regionaalhaigla teadus-arendusteenistuse arenguid, entusiastlikku tegevust ning moraalset tuge, kuna motivatsiooni säilitamiseks on oluline tunnetada, et arstide teadustööd väärtustatakse nii haigla kui ka riigi tasemel. Peamine takistus on Eesti vähene teadusrahastus, mistõttu põhineb meie teadustegevus suuresti isiklikul entusiasmil ja vabatahtlikul tööl. Eriti just eksperimen­ taalteaduse tegemiseks on lisarahastuse leidmine kriitilise tähtsusega ning puhtalt missioonitundest ja n-ö tugitooli­ teadusega me läbimurdeliste avastusteni ei jõua. Loodame, et Regionaalhaigla juurutab lähiajal ka osakoormusega arst-teadlase ametikohad, mis võimaldaks teadustööst huvitatud arstidel pühendada kliinilisest tööst vaba aeg teadustööle. Oluline on ka teadus-arenduse evalveerimise protsess, mis tagaks meie teadustöö kvaliteedi ning või­ maldaks lisarahastust teadustegevuse toetamiseks. Oleme jätkuvalt optimistlikud onkoteaduse arengute suhtes ning üritame anda olulise panuse Eesti meditsiiniteaduste aren­ gusse.

TEADUS

KARDIOVASKULAARNE PERSONAALMEDITSIIN Dr Margus Viigimaa, kardioloogiakeskuse teadusjuht Tulevikumeditsiin on preventiivne personaalmeditsiin. Eesti personaal­ meditsiini kliiniline juhtprojekt südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses viiakse läbi aastatel 2018–2020. See on suurim personaalmeditsiini uuring Eestis. PõhjaEesti Regionaalhaigla juhib Eestis seda uuringut koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

Kliinilises teadusuuringus selgitame südame-veresoon­ konna haiguste proaktiivse ennetus­strateegia rakendata­ vust ja tervisemõju kõrge pärilikkusriskiga isikutel. Kasu­ tame uuringus Helsingi Ülikooliga koostöös arendatud tarkvara, mis võimaldab polügeenset riskiskoori arvestades arvutada südame-veresoonkonna haiguste kompleksriski.

Eesmärk on rakendada projekti tulemusi kogu Eesti tervishoiusüsteemis.

Regionaalhaigla kardioloogiapolikliiniku südametervise kabinet tegeleb kardiovaskulaarse personaalpreventsioo­ niga. Oleme ka ateroskleroosi kompetentsikeskus PõhjaEestis. Töötasime välja laboratoorse ateroskleroosi paneeli biokeemiliste riskitegurite süvendatud analüüsiks. Ravime keerulisi ja ravile raskesti alluvaid düslipideemia patsiente.

Tegeleme aktiivselt perekondliku hüperkolesteroleemia diagnoosimise ja ravi uute tehnoloogiate väljatöötamisega koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ning rakendame neid patsientide diagnostikas ja ravis.

RINNAVÄHI PERSONALISEERITUD RISKIDEL PÕHINEV UURING Dr Vahur Valvere, onkoloogia ja hematoloogiakliiniku juhataja Uurime, kuidas organiseerida rinnavähi ennetust ja varast avastamist siis, kui inimeste kohta oleks süsteemselt teada eri tasemel geneetiline informatsioon.

Projekt toimub aastatel 2018–2020. Projektis osalevad SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaal­ haigla, Tartu Ülikool ja Eesti Geenivaramu. Regionaalhaig­ las viivad projekti läbi dr Vahur Valvere, dr Riina Kütner, dr Tõnis Metsaots ja Kairi Parman.

Uuringu algvalimiks on 28 389 naist (22–79 a) geeni­ doonori rahvastikupõhisest valimist Eesti Geenivaramus, mida saame käsitleda kui tervikpopulatsiooni näidis­ mudelit.

Konsulteerime ja uurime rinnavähi kõrgenenud polügeense riskiga naisi, kelle riskiskoorid on eelnevalt välja arvutanud Tartu Ülikooli teadlased Eesti Geenivaramu andmete põhjal. Polügeensed riskiskoorid on paljude genoomis esinevate ühenukleotiidiliste polümorfismide põhjal hinnatud arvutuslikud näitajad, mis iseloomustavad geneetilist eelsoodumust teatud haiguse suhtes.

Olulised uurimistööd Dr Kersti Oselin, onkoloog Alates 2015. aastast on torakaalkonsiiliumis käsitlemist leidnud haigusjuhud koondatud rindkerekasvajate andmekogusse. Andmekogu põhjal on käsil kaks uurimis­ tööd. Esimene uurimistöö vaatleb keemiaravi kasutust ja elulõpuravi levinud kopsuvähiga haigetel. Uurimistöös osalesid kliiniline proviisor Keit Ilau, kes ühtlasi kaitseb lähiajal magistritöö samal teemal Belfasti ülikoolis, TÜ tervishoiukorralduse professori Raul-Allan Kiivet ja sta­ tistik Heti Pisarev. Uurimistöö raames hindame elule­ must, keemiaravi tüsistusi ning kasutatud raviteenuseid palliatiivse keemiaravi patsientidel ja parima toetava ravi haigetel.

Teine rindkerekasvajate andmekogu põhjal valmiv uurimistöö hõlmab patsiente, kellel on diagnoositud kopsuvähi retsidiiv eelneva kuratiivse ravi järel. Uuri­ mistöö eesmärk on leida prognostilisi markereid, mis seostuvad halvema prognoosi, lühema haigusvaba ja üldise elulemusega, selleks kogume teatud kliinilised andmed ja viime läbi ülegenoomse sekveneerimise.

Alates 2019. aasta sügisest on Regionaalhaigla liitu­ nud EL-i rahastatud SPECTA projektiga, mille raames teostatakse ülegenoomne sekveneerimine eelnevalt ravimata levinud mitte-väikerakk-kopsuvähi ja teatud harvaesinevate rindkerekasvajaga patsientidel. Uurin­ guraport saadetakse raviarstile 4–6 nädala jooksul ja see võib aidata raviarsti personaliseeritud ravi valikul.

Oluline projekt koostöös teadus- ja arendusteenistu­ sega on olnud taotluse esitamine EL-i rahastatud harva­ esinevate kasvajate võrgustiku EURACAN-ga liitumi­ seks, taotlus liitumiseks on esitatud ja ootame tulemusi.

Patoloogias, sh harvaesinevate kasvajate diagnoosi­ misel on olulisel kohal kasvaja morfoloogia, kus pato­ loogi eelneval kogemusel sarnaste kasvajate diagnoo­ simisel on kaalukas roll. Arusaadavalt on väikeriikides harvaesinevate kasvajate esinemissagedus madal ja vastav kogemus piiratud. EURACAN-i raames oleks võimalik koeproovide konsultatsioon Euroopa referentskeskustes. Oma uurimistöö raames hindasime patoloogilise diagnoosi lahknevust ja patoloogilise raporti kvaliteeti tüümuse kasvajate korral Regionaal­ haiglas ning saatsime koeproovid teisesele hindamisele Lyoni, mis on Prantsusmaa ja EURACAN-i tüümuse kasvajate referentskeskus. Kliiniliselt oluline patoloogi­ lise diagnoosi lahknevus esines 16% juhtudest.

Olulised koostööpartnerid on Tartu Ülikooli pereme­ ditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Eesti vähiregister, EORTC Lung Cancer Group, European Thoracic Onco­ logy Platform, Institut du Thorax Curie-Montsouris Pariisis ja Intermountain Precision Genomics Utah’s.

Peamine probleem teaduse tegemisel on minu arva­ tes teaduse alarahastus Eestis tervikuna. Regionaal­ haiglal puudub teadusasutuse staatus, mistõttu ETF-i või teistele teadusgrantidele kandideerimisel on vajalik koostööpartner mõnest teadusasutusest, näiteks Tartu Ülikoolist. Suur proovikivi on leida aega teadustööks igapäevase kliinilise töö kõrvalt. Toetan väga mõtet avada osalise töökoormusega teadurite ametikohad Regionaalhaiglas.

3/2019  Regionaalhaigla

25

LÜHIDALT

Viis tärni õenduses

Trauma­konverents Tallinnas Oktoobris toimus juba viieteistkümnes ATLS (Advanced Trauma Life Support Program for Doctors) ehk Euroopa Assotsiatsiooni ja Ameerika Kirurgide Liidu ühine regiooni aastakonverents.

Tänavu toimus konverents Tallinnas. Üks konverentsi korraldajatest, Eesti ATLS-i koolituse juht ja Regionaalhaigla juhatuse liige, ülemarst prof Peep Talving peab sellise tipptasemel kohtumise toimumist Tallinnas oluliseks sammuks traumakäsitluse arendamisel Eesti haiglates. „Meil on hea meel võõrustada Tallinnas nii kõrgetase­ melist spetsialistide hulka. Oleme sel kohtumisel väga praktilise suunitlusega, arutame parimate teadustööde tulemuste üle ja käsitleme keerukaid trauma­juhtumeid,“ lisas prof Talving.

Aastakonverentsi esimesel päeval kohtusid nii programmi koordinaatorid, koolitajad kui ka juha­ tajad, anti ATLS-ist ülevaade nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil, räägiti traumaõppest Ees­ tis, ATLS-i arengutest Euroopa ja Aafrika riikides.

Teisel päeval tutvustati muuhulgas tõenduspõhist viieastmelise mudeli efektiivset kasutamist ja viit parimat 2018.–2019. aasta traumaalast teadus­ tööd. Traumapaneelis arutati prof Peep Talvingu juhtimisel kahe traumajuhtumi üle. Lisaks külas­ tasid laupäeval, 5. oktoobril ca 70 konverentsil osalejat prof Talvingu juhtimisel Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna intensiivravisaali ja erakorralise kompuutertomograafia piirkonda.

Esimest korda külastasid Eestit ka Ameerika Kirur­ gide Liidu traumakomitee juht prof Eileen Bulger ja rahvusvahelise ATLS-i komitee juht prof Sharon Henry.

Täienduskoolitusprogramm ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu traumakomitee poolt välja tööta­ tud ja akrediteeritud kursus arstidele, kes tegele­ vad traumahaigete raviga. Eestis käivitati prog­ ramm aastal 2014 ja tänaseks on saanud ATLS-i koolituse 261 Eesti arsti. Suurepärane koostöö Regionaalhaigla, Eesti Kaitseakadeemia, Tartu Üli­ kooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel on taganud laiapõhjalise ATLS-i koolituse nii eriarstidele kui ka residentidele Eestis. Lisaks Eestile on ATLS-i kooli­ tused käivitunud tänaseks rohkem kui 60 riigis.

26

Regionaalhaigla  3/2019

Tallinna Tervishoiukõrgkooli ja Regionaalhaigla rahvusvaheline konverents „5 tärni õendus“ pee­ takse 6.–7. novembrini Rahvusraamatukogus.

Et tõhustada teadus- ja arendustööd õendusabi kvaliteedi ja patsiendi ohutuse nimel, kutsu­ vad Regionaalhaigla ja Tallinna Tervishoiukõrg­ kool õenduse arengu eestvedajaid kahepäeva­ sele konverentsile. Konverentsi teemad ulatuvad standarditud õenduskeele rakendamisest kuni e-tervise ja uute lahendusteni õdede õppes ning tervise infotehnoloogia tulevikusuundadeni, samuti tuleb juttu MAGNET-põhimõttest õendus­ abis ning patsiendi terviseteekonnast.

JOOKS ROOSA LINDIGA Rahvusvaheline rinnavähi nädal kulmineerus 12. oktoobril heategevusliku Roosa Lindi Jooksuga.

Jooksu eesmärk on tutvustada tervislikke eluviise ning näidata üles solidaarsust rinnavähi patsientide ja nende lähedastega. Jooksmiseks või kõndimiseks võis valida vas­ tavalt 5 ja 10 km. Roosa Lindi Jooksu korraldatakse samal päeval üle maailma. Eestis korraldati roosa lindi päeva heategevusjooksu juba teist aastat, eesmärgiga koguda annetusi mammograafiauuringu tegemiseks ka ravikindlus­ tamata naistele.

Regionaalhaigla töötajatest startis heategevuslikul jook­ sul 37 jooksjat ja kõndijat. Kiiremad 5 km jooksjad olid Tõnu Talisainen, Hana-Maarja Helinurm ja Viktoria Jallai. Pikemal võistlusmaal olid kiiremad Maria Kivimäe, Anna Kanarbik ja Marit Märk. Üritusel oli ka Regionaalhaigla pop-up-telk, kus radioloogiakeskuse sekretär Piret Tannebaum registree­ ris kõikidele soovijatele saatekirjata vastuvõtuaegu haigla rinnakabinetti, tunnustatud rinnaarst dr Riina Kütner jagas nõu ja õpetusi, vastas huviliste küsimustele ja selgitas, kui­ das iseenda rinnatervist kontrollida.

VÄHIRAVI

Tekst: Dr Helis Pokker, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst, ravitöö direktor Foto: Regionaalhaigla

Regionaalhaigla ja Pärnu haigla teevad vähiravis koostööd Juba viis aastat on Pärnu haigla pakkunud piirkonna vähihaigetele kodulähedast keemiaravi koostöös Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku keemiaravi keskusega. Igal aastal tehakse Pärnus umbes 750 ravikuuri.

K

eemiaravi viimine kodule lähemale saab toimuda vähikeskuse võrgustik­ tegevusena Eestis asuvate teiste haigla­ tega, et tagada kogu onkoloogilise ravi õigeaegne kättesaadavus ning vähi­ keskuses töötavate arstide teadmised ja kogemus oleksid kasutatavad ka kõige keerulisema­ tel haigusjuhtudel. Oktoobris 2014 alustaski Regionaal­ haigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku keemiaravi keskus ambulatoorse keemiaraviga Pärnus, kus teevad regulaarselt vastuvõtte Regionaalhaigla arstid dr Roo­ neem ja dr Pokker. Mõni aasta hiljem alustasid keemia­ raviga Pärnu haiglas ka Regionaalhaigla hematoloogid.

ONKOLOOGIA ON MEESKONNATÖÖ Vähihaiguse ravi piirdub harva ainult ühe ravimeeto­ diga (kirurgia-, kiiritus- või keemiaravi), valdavalt on heade ravitulemuste saavutamiseks vaja eri ravimeeto­ deid kombineerida, mõnikord patsiendi raviteekonna vältel isegi mitu korda. Seega on väga oluline tihe koos­ töö vähikeskusega, et vajalik ravimeetod saaks õigel aja­ hetkel rakendatud.

Onkoloogia on meeskonnatöö – vähihaiguse diag­ noosimisele järgneb raviplaani koostamine konsiiliumis paikmepõhise onkokirurgi, kiiritusravi ja keemiaravi arsti osavõtul. Kõikides konsiiliumites on ka radioloog ning vajaduse korral kaasatakse ka teiste erialade arste.

Kõikide Pärnus ravi saavate patsientide raviplaanid koostatakse Regionaalhaigla multimodaalsetes konsii­ liumites. Regionaalhaigla valveonkoloogi telefonikon­ sultatsioon on ööpäev ringi ka Pärnu kolleegide käsutu­ ses. Pärnu haigla apteek ja lahustuskeskus teeb tihedat koostööd Regionaalhaigla proviisorite ja farmatseuti­ dega. Pärnu päevaraviõdede koolitus ja väljaõpe toimu­ vad Regionaalhaigla keemiaravi päevaraviosakonnas.

Regionaalhaigla tagab kõikidele Pärnus ravil ole­ vatele patsientidele õe-nõustaja ööpäevaringse toe samadel tingimustel nagu Regionaalhaiglas ravi saa­ vatele patsientidele. Pärnu haiglas töötavad ja võta­ vad kasvajahaigeid vastu ka valuravi arstid. Lisaks keemiaravi õe-nõustaja teenusele oleme Pärnu haig­ laga koostöös välja töötamas ka palliatiiv- ja toetus­ ravi süsteemi, mis on tähtis osa tänapäevases onko­ loogilise haige käsitluses.

Patsiendisõbralik koostöö Dr Veiko Vahula, Pärnu haigla ravijuht „Hindan koostööd Regionaalhaiglaga ambulatoorse keemiaravi valdkonnas üheks patsiendisõbralikumaks ja inimlikumaks koostööprojektiks meie haigla viimaste aastate arengus. Seda on meie piirkonna vähihaiged pikki aastaid igatsenud ning nad on praegu selle eest siiralt väga tänulikud. Tänulik on ka Pärnu haigla, sest iga uus eriala, uued kolleegid ja kõik uutmoodi haiged rikastavad nii otse kui ka kaudselt siinset üldist meditsiinilist mentaalsust, innovaatilisust ja tõstavad sedakaudu ravikvaliteeti laiemas plaanis.

Soovime, et meie senine koostöö Regionaalhaiglaga jätkuks sama tulemuslikult ning täname kõiki onko­ looge, haigla apteeki, kõiki teisi spetsialiste ning haigla juhatust, kelle toel see koostöö toimib. Onkoloogiavald­ konnas soovime koos Regionaalhaiglaga astuda järgmi­ se sammu, et arendada palliatiivravi ka Pärnumaal.“

3/2019  Regionaalhaigla

27

TRAUMATOLOOGIA

Haigla uus alaline komitee võtab fookusesse traumaravi 28

Regionaalhaigla  3/2019

TRAUMATOLOOGIA

S

elleks, et rääkida Regionaalhaigla rol­ list traumakeskusena, tuleb alustada kaugemalt – riiklikust ja piirkond­ likust traumasüsteemist. Lühidalt öeldes koondab riigi traumasüsteem üle-eestilise traumaalase oskusteabe ja kõik selle valdkonnaga ühel või teisel viisil seotud asutused. Traumasüsteemi kui terviku ülesanne on hoolitseda haige eest algusest lõpuni, tegeleda igakülgse teavitustööga, hoida nii ühis­ konda kui ka poliitikuid kursis võimalike riski­ dega, teha preventatiivseid ettepankuid, tagada terviklik traumaravi ning arendada raviteekonda selle algusest ehk vigastuse tekkest kuni taastus­ ravi ja vigastatu tööle naasmiseni. Seega, trauma­ süsteem on märksa laiem kui vaid meditsiiniasu­ tused – ka seadusandlus peab traumasüsteemi toetama. Teisalt tuleb traumakeskustel rapor­ teerida ühiskonnale oma andmeid. Lihtne ja aktuaalne näide nimetatud vajadustest on uued äpi-tõukerattad, mis tegid tänavu Tallinnas jõu­ lise võidukäigu.

Kõige lühemalt öeldes on riigi traumasüsteem üle-eestiline oskuste ja institutsioonide kogum.

DR PEEP TALVING

Tekst: Elis Aru Fotod: Daisy Lappard

„Traumakeskus on nagu traumasüsteemi tuksuv süda,“ võrdleb Regionaalhaigla ülemarst ja juhatuse liige dr Peep Talving, kes käivitas äsja Regionaalhaigla traumaravi arendus- ja kvaliteedikomitee (TRAK).

„Traumahaiglatesse koguneb teave, et inime­ sed saavad nende ratastega viga. Risk on, et äpitõukerataste kasutus vaid kasvab – rahvas hakkab nendega seiklema nii ööl kui ka päeval, nii kainelt kui ka ebakainelt,“ nendib dr Talving. „Ent Eestis pole hetkel seadusest tulenevat kiivrikohustust, sest meie seadusandluses on säärane tõukeratas jalakäija abivahend. Ei ole ka tänavad kohandatud veel sujuvaks liiklemiseks. Rootsi seadusandluses on äpi-tõukeratas võrdsustatud jalgrattaga, mil­ lele kehtivad vastavad seadused – st kiivrinõue – vähemalt alaealistele.“ Traumakeskusest peab ühiskonda liikuma selge sõnum – äpi-tõuke­ratas­ ­te kasutamine ilma kiivrita tuleks seonduvalt võimalike terviseriskidega üle vaadata. Trauma­ komitee roll on siinkohal oluline, et selliseid või­ malikke riske märgata ning esile tõsta.

REGIONAALHAIGLA KUI KOMPETENTSIKESKUS Olukorras, kus inimene saab viga traumasüstee­ mis, käivitub sündmuste ahel, milles traumakes­ kustel on kandev roll. Taoliste keskuste laitmatut toimimist koges dr Talving USA-s, kus töötas aas­ taid traumakirurgina Los Angelese suurimas trau­ makeskuses nimega Los Angeles County + USC Medical Center. Nüüd kasutab ta võõrsil saadud kogemusi, et lihvida Regionaalhaiglast parimat



3/2019  Regionaalhaigla

29

Kuvatõmmis: Regionaalhaigla

TRAUMATOLOOGIA

„Kui raskelt vigastatud haige jõuab EMO-sse, peab meil olema multidistsiplinaarne valmidus kõikide vigastuste raviks – ja see valmidus on Regionaalhaiglal olemas,“ kinnitab dr Talving. traumakeskust, mis teenindaks nii täiskasvanuid kui ka lapsi Põhja-Eestis koostöös Tallinna Lastehaiglaga.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla traumakeskuse esmane ülesanne on väga selge: olla valdkonna kompetentsi­ keskus terves riigis.

Kaaluka ülesande täitmisesse panustab Regionaal­ haigla tervikuna, kõigi üksuste ja tugiteenustega. „Kui raskelt vigastatud haige jõuab EMO-sse, peab meil olema multidistsiplinaarne valmidus kõikide vigastuste raviks – ja see valmidus on Regionaalhaiglal olemas,“ kinnitab dr Talving.

Regionaalhaigla traumakomiteel, mis loodi sel sügisel, on võimalus anda suuniseid Regionaalhaigla arengukavasse, et sõnastada tulevikuvajadused opti­ maalseks traumaraviks: näiteks hübriidoperatsiooni­ toa vajadus, kus oleks võimalik opereerida ja teha menetlusradioloogiat.

TEABE KOONDAMISE KOHT Kirjeldagem lähemalt Regionaalhaigla traumaravi arendus- ja kvaliteedikomiteed. Dr Talvingu sõnul on selle üks põhilisi eesmärke edendada traumaravi taris­ tut ja kvaliteeti Regionaalhaiglas ning terves trauma­ ravi teeninduspiirkonnas.

Komitees on esindajad nii kiirabikeskusest, era­ korralise meditsiini keskusest, anesteesiakeskusest, erakorralise kirurgia keskusest, ortopeediakesku­ sest, radioloogiakeskusest, neurokirurgia keskusest ja verepangast. Kaasatud on välisliikmed Tallinna Laste­ haiglast, millega Regionaalhaiglat seob tihe koostöö, ning vajaduse korral kutsutakse ka väliseksperte.

Komitee koosolekutel annavad kliiniliste funkt­ sioonide ja toetusfunktsioonide esindajad lühirapor­ teid oma valdkondadest, kirjeldades traumaravi hetkeseisu Regionaalhaiglas. Võtkem näiteks EMO

30

Regionaalhaigla  3/2019

raport komiteele: see sisaldab, kui palju on trauma­ haigeid kokku ravitud raporteeritava perioodi jooksul, kui paljud neist juhtumitest lähevad traumaregist­ risse, kui palju haigeid vajasid elustavaid operatsioone EMO-s jne. Verepanga raport sisaldaks olemasolevate verekomponentide statistikat, kui palju komponente on väljastatud ja üle kantud traumahaigetele. Kokku­ võtvalt aitab vastne komitee sidustada kiirabiteenust, diagnostikat, erakorralist ravi, teadutööd ja koolitus­ vajadusi.

Samuti on ootus, et komitee loob võimaluse trauma­patsientide tüsistuste aruteluks. „Seda ka ravi­ ruumiüleselt,“ lausub dr Talving. „Trauma­komitee võimaldab tekitada kvoorumi, kus ühe laua taga koh­ tuvad mitme haigla meedikud, kes tegelesid sama traumapatsiendiga. Käime üheskoos minuthaaval läbi, mis patsiendiga toimus, ja teeme plaani, mismoodi ajas võita või ravi parandada, kui peaks tekkima uus sarnane olukord.“

JÄLGIDES ELULEMUST Dr Talving toonitab, et traumasüsteem peaks pidevalt jälgima, kuidas muutub traumahaigete elulemus – kas see paraneb või halveneb, millised on tüsistuste tren­ did ja kus vigastused toimuvad? „Olin Rootsis Karo­ linska Ülikooli haigla traumaregistri loomise juures ja nägin, et seal tehti koostööd liiklusametiga – kui näiteks konkreetsel ristmikul toimus korduvalt õnne­ tusi, sai haigla tõstatada küsimuse, kas selle ristmiku liikluskorraldust ei saaks muuta. Samalaadset tööd tehakse ka Uus-Meremaal. Ma pole maha matnud mõtet, et koostöös häirekeskuse ja maanteeametiga saaks Eestis teha midagi analoogset – see on jällegi traumakomitee üks ülesannetest.“ Ta usub, et Regionaalhaigla traumakomitee tege­

TRAUMATOLOOGIA vus aitab kaasa traumahaigete suremuse jätkuvale langusele. „2013. aasta andmetel tegime suremus­ alase uuringu, kus vaatlesime raskesti vigastatud patsientide suremust Eestis – see oli toona 21%.

Võrdlesin seda Ameerika kirurgide liidu 2006. aastal publitseeritud andmetega – neil oli suremus 14,9%.

Järeldasin, et Eesti traumasüsteem pole veel nii hästi lihvitud, samuti puudusid 2013. aastal Eestis veel rahvusvahelised traumakoolitused,“ selgitab dr Talving. „Järgnevate uuringute pealt hakkame nägema, kuidas suremus kukub – arvan, et samade näitajatega haigete puhul on see praegu 11–12%.“ Muidugi on kaasa aidanud tihedad tüsistuste arutelud, punase trauma arutelud, arenev kiir­ abi, erakorraline meditsiin, kirurgilised tegevused, intensiivravi ja uuenevad seadmed, kuid kindlasti on tähtis roll traumakoolitustel, mis on Regionaal­ haiglas olnud aastaid fookuses. Seda teemat saaks teaduslikult uurida ja seda peaks tegema.

Uskudes, et traumakomiteel on vastutus panus­ tada traumasüsteemi pidevasse arengusse, näeb dr Talving võimalust pidevas teadustöös. See vajab trauma andmekogu, mille arendused vajavad trau­ makomitee sisendeid. Senisest rohkemgi peaks avaldama oma andmeid rahvusvahelistes erialaaja­

kirjades, aga ka vabariiklikus meedias, et viia ring­ lusesse infot, mis Regionaalhaiglast kogutud. „Viimase viie aasta jooksul oleme päris palju avaldanud traumaalaseid artikleid ja esindanud meie traumatulemusi üle maailma, kuid peame sellega aktiivselt jätkama,“ toonitab dr Talving. „Sellest ei piisa, et teeme oma haiglas head tööd, kui keegi meist midagi ei tea. Avaldades artikleid rahvusvahelistes erialaajakirjades, levib info nagu kulutuli. Nii paraneb võrgustik traumakeskuste vahel, mis edendab ravi ja teadust.“

Põhja-Eesti Regionaal­ haigla traumakeskuse esmane ülesanne on väga selge: olla valdkonna kompetentsi­keskus terves riigis.

DR PEEP TALVING

Dr Peep Talving (keskel), Karl-Gunnar Isand (vasakul) ja Sten Saar koolitusel.

FOOKUS KOOLITUSTEL Regionaalhaigla on aastaid tähtsustanud traumakoolitusi. See töö jätkub dr Talvingu kinnitusel ka tulevikus.  „Eesti traumakoolituste programm on Euroopa mastaabis üks parimate valikutega,“ kiidab dr Talving.

Eestis pakutavate traumakoolituste mainekas nime­ kirjas on Advanced Trauma Life Support for Doctors (ATLS), ASSET (Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma), DSTL (Definitive Surgical Trauma Care) ja DATC (Definitive Anaesthetic Trauma Care), ATCN (Advanced Trauma Care for Nurses) ja TEAM (Trau­ ma Evaluation and Management).

 „2015. aastal tõime esime­ sena maale ATLS-koolituse, mille on tänaseks läbinud 294 arsti – neist 261 töötab Eestis,“ lausub dr Talving.

Tema ja Eesti ATLS-organi­ satsioon korraldasid 4.–5. oktoobril Tallinnas ATLS Euroopa Assotsiatsiooni ja Ameerika Kirurgide Liidu ATLS-i XV regiooni aasta­ konverentsi Eesti Filmi­ muuseumis.  Lisaks ATLS-i juhtidele, pedagoogidele ja koordi­ naatoritele Euroopast tuli osalejaid mitmest Aafrika ATLS-i riigist ja ka AKL-i traumajuhid. Nende seas oli Ameerika kirurgide liidu traumakomitee juht dr Eileen Bulger. „Tema on hetkel formaalne traumaliider terves maailmas, kuna AKL on maailma laiapõhjalisem suunaandja trauma alal,“ tunnustab dr Talving. „Meil oli võimalus näidata Euroopale, Aafrika riikidele ja Ameerika traumakomiteele, mismoodi Eestis trauma­ koolitusi maale tuuakse ja kuidas traumasüsteem siin töötab, et saada kolleegidelt tagasisidet ja kõrvaldada puuduseid.“ Konverentsi programmi oli kirjutatud Re­ gionaalhaigla ühine külastus, et külalised saaks aimu siinsest traumakeskusest.

3/2019  Regionaalhaigla

31

PATOLOOGIA

Tekst: Tiina Leismann, patoloogiakeskuse juhataja, ülemarst Keiu Soorm, kvaliteedijuht Evelin Tomingas, juhtiv bioanalüütik

ÕIGED INIMESED JA KOOSTÖÖ viivad sihile Patoloogiakeskusel on põhjust rõõmustada – viimase kümne aasta töö tulemusena on patoloogia­keskus saavutanud rahvusvahelise akrediteeringu vastavalt meditsiinilaborite kvaliteedi standardile ISO 15189:2012 „Meditsiini­laborid. Kvaliteedi ja kompetentsuse nõuded“.

32

Regionaalhaigla  3/2019

K

olleegide ja patsientide jaoks tähen­ dab see ennekõike kvaliteeti, kesku­­se töö senisest veel sujuvamat ja täp­ semat toimimist. Regionaalhaigla patoloogiakeskus on üks suurimaid ja laiema haardega patoloogiateenuste osutajaid Eestis. Aastas tehakse keskuses keskmiselt 45 000 elupuhust uuringut, sealhulgas 200 lahangut.

Patoloogia­keskuse igapäevatöö on enamjaolt seotud haiguste elupuhuse diagnostikaga. Proovimaterjali­ deks on patsientidelt eemaldatud rakuline ja koeline uuringumaterjal, mida käsitletakse erinevaid tehni­ kaid kasutades ja seejärel vaadeldakse valminud pre­ paraate valgusmikroskoobis (vt skeemi).

PATOLOOGIA Immunohistokeemiline värving

HISTOPATOLOOGILINE UURING

Hematoksüliin-eosiin värving

Proovimaterjal

Parafiniplokk

Preparaadiklaas

GÜNEKOTSÜTOLOOGILINE UURING

FISH värving

D I A G N O O S

Papanicolaou värving

PAP-test preparaadiklaasil

Värvitud preparaadiklaas

TÄNAPÄEVANE DIAGNOSTIKA Patoloogiaalane diagnostika on oluline onkoloogilise haige käsitluses. Patoloogi määratud diagnoos on alu­ seks raviotsuse tegemisel, haigusaktiivsuse jälgimisel ja prognoosi hindamisel.

Nüüdisaegne diagnostika on ühest küljest laiahaar­ deline ja samas väga spetsiifiline, mis on viinud kõigis meditsiinivaldkondades kitsama spetsialiseerumise vajaduseni. Nii ka patoloogias oleme spetsialiseerunud kehapaikme põhiselt, lähtuvalt onkoloogiliste töö­ gruppide loogikast. Lisaks on meil esindatud teatud suuremad subspetsialiseerumise valdkonnad, mis on regionaalse tähendusega.

Patoloogi töö on üldjoones väga iseseisev, loomin­ gulise alatooni ja suure individuaalse vastutusega, ühiseid konsensusotsuseid tehakse harva. Käelist tegevust ja sotsiaalset kontakti on valdkonnas vähe, analüütilist mõttetööd selle eest väga palju. Tähtsad on teatud isikuomadused, mis on ühised kõigile selle töö tegijaile, olulisemad on kannatlikkus ja iseseisev otsustamisvõime. Erialase informatsiooni tulv on meie valdkonnas suur, pidevalt uueneva erialakirjanduse kasutamine on igapäevatöös tavapärane.

Keskuses töötab ligi 60 inimest, kellest suurema osa moodustavad labori ja sekretariaadi poolel töötavad kolleegid, arstkonna osakaal hõlmab ligi kolmandiku, lisaks pakuvad meile tehnilist tuge biomeditsiiniteh­ nika insenerid.

tagamiseks on toimiv kvaliteedisüsteem väga oluline.

Võimalikke kvaliteedi tagamise süsteeme on mitmeid, kuid meie otsustasime võtta aluseks laialt levinud rah­ vusvahelise standardi ISO 15189:2012 „Meditsiinilabo­ rid. Kvaliteedi ja kompetentsuse nõuded“.

Esimene suur proovikivi oli koondada sobiv ja motiveeritud meeskond, nii-öelda juhtgrupp, mis hõlmaks keskuse kõikide tööetappide esindajaid, alates abilistest kuni tippspetsialistideni. Etteval­ mistustööd kestsid pikalt, nende jooksul jõudsime arusaamale, et kogu mahuka protsessi eestvedami­ seks ja haldamiseks on vaja eraldi inimest. Taotlesime kvaliteedijuhi ametikohta, mis meile ka võimaldati.

Ootamatult selgus, et sobilikku inimest, kes mõistaks protsessi olemust ja suudaks seda hallata, ei olnudki nii lihtne leida. Töö sai hoo sisse viis aastat tagasi, kui me kaasasime nõustajaks Regionaalhaigla laboratoo­ riumi kvaliteedijuhi Ave Lellepi, kes soovitas kutsuda kvaliteedijuhiks kolleegi verekeskusest Keiu Soormi.

KVALITEEDISÜSTEEM ON OLULINE Kümme aastat tagasi tekkis vajadus töö standardisee­ rimise järele ja mõte hakkas liikuma erialase akredi­ teerimise suunas. Meditsiinilaborite akrediteerimine ei ole Eestis kohustuslik, kuid heatasemelise teenuse

Fotol vasakult: kvaliteedijuht Keiu Soorm, keskuse juhataja ülemarst Tiina Leismann, keskuse juhtiv bioanalüütik Evelin Tomingas.

3/2019  Regionaalhaigla

33

PATOLOOGIA Kvaliteedisüsteemi loomine ja akrediteeringuks ettevalmistumine algas tööprotsesside esmase hinda­ mise ja dokumenteerimisega, järgnes andmete kogu­ mine ja analüüsimine, metoodikate valideerimine, siseauditite läbiviimine ja koolitamine. Näpuga aeti järge standardi nõuetel, nende alusel süstematiseeriti ja standardiseeriti kõik tööprotsessid ning loodi ligi 80 kvaliteedisüsteemi protsesse kirjeldavat dokumenti.

Eri tööetappidesse viisime sisse olulisi muudatusi, mille tulemusena muutusid tööprotsessid jälgitava­ maks ja taasesitatavaks igas etapis. Samal ajal arendati laborisisest patoloogia infosüsteemi, mis on praegu Eestis ainulaadne. Projekt valmis koostöös IT-teenis­ tusega, suurima tänu oleme võlgu IT-teenistuse endi­ sele tootejuhile Evelin Malsile, kes võttis infosüsteemi loomise ja arendamise oma südameasjaks.

Kvaliteedisüsteemi üks oluline osa on kasutuses olevate seadmete haldamine ja vajaliku dokumentat­ siooni loomine. Inseneride abiga vaadati üle kõikide seadmete töö, kirjeldati seadmete tööprotsessid, loodi

kasutus- ja hooldusjuhendid. Väga suureks toeks ja abiks olid meditsiinitehnika insenerid Joosep Michelis ja Ürgo Saaliste.

Kvaliteedisüsteemi loomine pani proovile keskuse meeskonna koostöövõime, emotsionaalsed arutelud olid osa loomeprotsessist.

Kvaliteedisüsteemi eesmärk on lihtsustada prot­ sessijuhtimist, kaasates kogu personali. Tööprotsessid on selgesti mõistetavad ning konkreetses raamistikus, mille tulemusena väheneb subjektiivsus ja määrama­ tus meie vähestandardiseeritud valdkonnas.

Kvaliteedisüsteem vajab pidevat arendamist, üle­ vaatamist ja järelhindamist. Eesti Akrediteerimiskes­ kuse iga-aastased järjest detailsemad korduvhinda­ mised annavad meile võimaluse pidevalt protsesse täiustada ja arendada. Akrediteerimise põhieesmärk on tagada patsiendile kindlustunne, et tema uurin­ gud on käsitletud võimalikult heal tasemel, ettean­ tud tähtaja piires, lähtudes rahvusvahelise standardi nõuetest. Täname kõiki, kes andsid oma panuse!

Aastas tehakse keskuses keskmiselt 45 000 uuringut, sealhulgas 200 lahangut.

Fotol patoloogiakeskuse kvaliteedisüsteemi loomise ja arendamise töögrupp: (ülevalt vasakult) juhtiv bioanalüütik Egle Särg, laborispetsialist Kaspar Põldemaa, IT-tootejuht Evelin Anion, patoloogvanemarst Kärt Tomberg, patoloog-vanemarst Lea Mällo, juhtiv bioanalüütik Katrin Tiivoja, patoloog-vanemarst Diana Saranova, (alt vasakult) juhtiv bioanalüütik Kersti Enn, vanemlaborispetsialist Kristiina Tamboom, kvaliteedijuht Keiu Soorm, keskuse juhatajaülemarst Tiina Leismann, keskuse juhtiv bioanalüütik Evelin Tomingas, laboratooriumi kvaliteedijuht Ave Lellep ning laborispetsialistid Birgit Truumees, Kristiina Jalakas ja Eva Luukas.

34

Regionaalhaigla  3/2019

Regionaalhaigla südameraviteemaline infoveeb www.südamekeskus.ee – praktiline ja toetav teejuht patsiendile!