Issuu on Google+

Investoritele oli hea aasta


Tallinna bör s

Noolemängu mängiva ahvi aasta

E

smaspäev, 23. oktoobri hommik. Tallinna börsi seminariruum oli rahvast täis. Peale börsi juhi Kaidi Ruusalepa olid kitsukeses ruumis ka Olympic Entertaiment Groupi suuromanikud Armin Karu ning Jaan Korpusov, investeerimispankurid Hansapangast, televisioon, ajakirjanikud kirjutavast pressist. Kaks minutit pärast kella kümmet tõusis püsti Kaidi Ruusalepp: “Kurb lugu – börsil ei toimu kauplemist.” Oma börsidebüüdi esimestel minutitel katkestati veerand tunniks kasiinofirma aktsiaga kauplemine, sest selle hind oli lennanud kohe üle 15 protsendi ehk üle börsi seatud maksimaalse hinnaliikumise piirangu. Börs otsustas anda Olympicu aktsia hinnale 25protsendise liikumisruumi, mis realiseerus neile tuhandetele investoritele, kes olid otsustanud avaliku esmaemissiooni (IPO) käigus märkida kasiinofirma aktsiaid, päeva lõpuks kahekümneprotsendilise tuluga. Suvel kümnenda aasta juubelit pidanud Tallinna börsi teine börsibuum oli alanud. USA mõjukas majandusleht The Wall Street Journal iseloomustas 2006. aastat kui börsiaastat investeerimislegendiga, mille kohaselt teenib heal börsiaastal kõige paremat tulu noolemängu mängiv ahv, st tähtsad pole investeerimisoskused ega teadmised, vaid kindlat tulu saab teenida ka aktsiaid juhuslikult valides. Eriti sobiv 13


investori aastaraamat

oli taoline võrdlus Tallinna börsil toimunut vaadates, kus kerkisid kõikide aktsiate hinnad peale ühe – Norma. Aasta algus oli aga kümnetele tuhandetele Eesti investoritele alanud üsnagi nukralt. Ehkki majandus kasvas juba teist aastat kahekohalise protsendi võrra aastas, ei peegeldunud see aktsiate hinnas mitte kuidagi. Pärast Hansapanga lahkumist oli börs stagneerunud. Mõningast elevust tõid küll uustulnukad Tallinna Vesi ning Starman, aga nende funktsiooniks jäi pigem halvima ärahoidmine kui uue impulsi süstimine, mida nendelt esmaemissioonidelt kindlasti sooviti. Investorite suur lootus ning Hansapanga staatuse võimalik mantlipärija Tallink osutus aga täielikuks pettumuseks. 2005. aasta novembris-detsembris Tallinki aktsiaid märkinud üle 17 000 väikeinvestori olid sunnitud nõutult pealt vaatama, kuidas investeering, mis oli tuhandetele neist elu esimene aktsiatega kokkupuude üldse, järjest enam kokku kuivab. Suurema kärata läks ka äkitselt maikuus IPO korraldanud Eesti Ehitus. Erilist usku analüütikutel ehitusfirma aktsiasse ei olnud. Ühest küljest oli ebaõnnestunud Tallinki esmaemissioon investorid ettevaatlikuks teinud, teisalt kardeti aktsia väikesevõitu likviidsust, mis tegi väärtpaberi liiga riskantseks. Oktoobri lõpus, kui tuli teade, et börsile tahab minna ka Balti riikide juhtiv kasiinooperaator Olympic Entertaiment Group, oli üldine meeleolu juba veidi roosilisem. Ilmselt viisid kõik need tegurid ning üha kõvemad hääled kinnisvaraturu jahtumisest või isegi kokkukukkumisest paljude investorite mõtted taas börsile ja juba nädal pärast Olympicu börsidebüüti hakkas Äripäev kirjutama aktsiate üha uutest rekordhindadest Tallinna börsil. Aasta lõppes aga kümne enam kaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldava Äripäeva indeksi kolmekümneprotsendilise tõusuga, mis oli börsi senise ajaloo käiku arvestades keskmine. Aasta varem kerkis majanduslehe börsitoimetuse arvutatav Eesti vanim aktsiaindeks pea poole rohkem. Tõsi, 2005. aasta tõus toimus suuresti tänu Hansapanga ülevõtmisele Swedbanki poolt. 14


Tallinna bör s

Iseloomulik oli 2006. aastale aga pea kõikide aktsiate ühtlane tõus. Nagu öeldud, ainus aastaga odavnenud aktsia oli 22,5 krooni võrra ja samapalju protsente kukkunud Norma aktsia. Tõsi, aktsionärid olid vahepeal saanud dividende viis krooni aktsia kohta, mis vähendas investorite kaotust umbes 15 protsendini. Vaid protsendi võrra tõusnud Harju Elektri aktsionärid said omanikutulu 1,6 krooni aktsia kohta. Isegi Tallinki aktsionärid võisid olla veidi rahulikumad, sest 2006. aastal jäi aktsia hind sisuliselt nulli, ehkki avaliku esmaemissiooni hinnani jäi aktsial esialgu veel tükk maad. Aga see kõik oli alles algus. 2006. aastal 2,5 korda tõusnud Tallinna Kaubamaja aktsiad, vaevalt kuuga 90protsendilise tõusu teinud Olympic, üheksa kuuga 74 protsenti kallinenud Eesti Ehituse ja aastaga sama palju kasvanud Baltika aktsiate hinnad asusid sel aastal kerkima veel kiiremini, mis tõi juba esimestel nädalatel endaga kaasa elava diskussiooni, kui kaugel on uus krahh.

Tallinna börs  Asutatud: 1996. aasta aprill  Asukoht: Tallinn, Tartu mnt 2  Juht: juhatuse liige Kaidi Ruusalepp, alates 19.02.2007 juhatuse esimees Andrus Alber  Tegevusalad: Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus  Äripäeva indeksi koosseis: Baltika, Eesti Telekom, Harju Elekter, Merko Ehitus, Norma, Olympic EG, Saku Õlletehas, Tallink, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi 2002 2003 2004

2005 2006

börsiettevõtete arv

14

14

13

15

15

börsiettevõtete turuväärtus, mld kr

36,2

47,2

71,8

46,3

70,8

15


investori aastaraamat

Äripäeva indeks  punkti 2500 29.12.2006

2499,37

2300 02.01.2006 2100

1920,27

1900 1700 1500 Allikas: Äripäev

16


20 07. a a s t a alg u s

Uus aasta algas tormiga

E

esti ja kogu maailma aktsiaturge 2006. aastal valitsenud tõusulaine, mis ei teinud paksemaks mitte ainult kogenud investorite rahakotte, vaid sütitas julgust ka tuhandetele uustulnukatele, näitas uue aasta alguses esimesi tormimärke. 1. veebruaril kirjutas Äripäev, et analüütikute aastased prognoosid olid juba kuuga täidetud. Nimelt oli enamik analüütikuid uue aasta prognoose tehes ennustanud, et aktsiate hinnad kerkivad 2007. aastal keskmiselt 15 protsenti, aga jaanuari lõpuks olid väärtpaberid juba viiendiku võrra aastalõpuhindadest kõrgemal. Ilmselt oli aktsiate liigkiire hinnatõus paljusid ettevaatlikuks teinud ning alalhoidlikumad investorid olid hakanud juba aktsiaid müüma. Müügilaine kulmineerus veebruaris, mil Tallinna börs nägi esimest korda uuel sajandil indeksite enam kui viieprotsendilisi langusi ja kohati oli märgata isegi mõningaid paanikatunnuseid. Eriti ärevaks tegi asjaolu, et päev hiljem langesid aktsiaturud kogu maailmas ning leidus isegi neid, kes kahtlustasid, et äkki just seekord vallandab väike Eesti aktsiaturgude langustsükli kogu maailmas. Börs ei olnud enam kindel rahateenimise viis, nagu võis jääda mulje 2006. aasta teise poole sündmusi jälgides, vaid ka koht, kus võib raha kaotada. Mida siis teha, kui aktsiate ja fondiosakute hinnad ei liigu enam ühemõtteliselt üles, kui ei saa enam juhusliku valiku meetodil üht väärtpaberit välja valida ning mõne aja pärast kasumit välja võtta? Eks vastused peituvad ikka investeerimise aabitsatõdedes. Vaa17


investori aastaraamat

ta oma eelarvet ja mõtle, kui palju oled sa valmis kaotama, ilma et sinu elukvaliteet kannataks. Ära pane kõiki mune ühte korvi. Õpi oma investeerimisobjekti tundma jne. Paistab, et südatalvine börsitorm investoreid ja emitente (uusi börsifirmasid) ära ei ehmatanud. Märtsis teatas börsiletulekust kirjastuskontsern Ekspress Grupp, mille vastu tunti elavat huvi. Aktsiaid märkis 6000 eraisikut, mis on Tallinki ja Eesti Telekomi järel arvukuselt kolmas tulemus. Ja analüütikud on endiselt optimistlikud.

18


investori aastaraamat