Autori märkus „Minuga ei lähe iialgi nii,“ kinnitavad juba aastakümneid ikka ja jälle inimesed, kelle elu on kasvueas mõjutanud pereliikme sõltuvushäire. Kuigi käesoleva raamatu esmatrüki ilmumisest on möödas nelikümmend aastat, on see jätkuvalt üks alustekste, milles käsitletakse pereliikme sõltuvuse mõju teistele pereliikmetele. Varasemate väljaannete eessõnas olen selgitanud, miks ma selle raamatu kirjutasin, jaganud oma kogemusi ja taipamisi, mis aitasid määratleda ja kirjeldada kaassõltlase rollis olnute ühiseid probleeme ning katkise pereelu ebaterveid reegleid. Tol ajal, kui neile rollidele ja reeglitele esmakordselt nime andsin, pakkus see paljudele äratundmist ja sõnavara üleelatu kirjeldamiseks. Ma usun, et see kehtib praeguseni. Raamatus „Minuga ei lähe iialgi nii“ kirjeldan, kuidas alkohooliku või narkomaani sõltuvus häirib pereliikmete elu ning võtan vaatluse alla viisid, kuidas lapsed püüavad olukorraga toime tulla ja turvatunnet leida. Samas võivad toimetulekumehhanismid, mis aitavad hädaolukorras ellu jääda, hilisemas elus hoopis probleeme tekitada. Tahtejõud ja otsusekindlus ei suuda lapsepõlves omandatud enda vastu pööratud uskumusi kõigutada. Neist omadustest üksi ei piisa, et tõrjuda mälust lapseeas osaks saanud ebatervete eeskujude mõju ja vabaneda 13