N 58.2411˚ E 26.4055˚
Elva
Alar Paurson käis viimati Tallinnas 2001. aastal, kui Rotermanni soolalaos oli näitus „Andy Warhol – His Art & Life”. Muidu satub Tallinnasse peamiselt disainiprojektide tõttu. Ütleb, et kunsti tunneb ära tunde järgi, teooriat ei tea, inspiratsiooni pakub igapäevane elu. Alar elab koos vanaemaga üsna eraklikult Elva lähedal. Proovis pärast õpinguaastaid Tartu 14. kunstigümnaasiumis ka Tartu kunstikooli, kuid kool polnud tema jaoks. Alar Paurson on ürgandekas ja võimeline tajuma maailma palju teravamalt kui enamik teisi. Ta võib pugeda ükskõik millise tuntud kunstniku nahka. Istub, vaatab tolle pilte ja maalib siis täpselt samasugusel moel mõne uue töö, nagu oleks maalinud too teine meister. Tartu Ülikool on Alarit maaliosakonda lektoriks kutsunud. Kunstnik on seni keeldunud. Eraklikkus ei tähenda aga, et Alar maailmast eemal viibib. Tal on näiteks töö „Jõe ääres”, kus veekogu ääres õngitsevad Alar Paurson ja tema sõber Lady Gaga. Sõprus on nii tugev, et nad võivad teineteise seltsis viibida ka vaikides. Kord oli Alar õel Tartus Annelinnas külas ja nägi paneelmaja ülakorruselt, kuidas kaks teismelist üle välja koolist koju jalutasid. Lumme tallatud rada oli kitsas ja poiss pidi tüdruku kõrval käimiseks lumes sumpama. Alar vaatas, akvarellis ja tegi pärast ka õlimaali. Just sellised tema tööd ongi. Napid, aga elu olulisi hetki tabavad. Elvat on maalitud üksjagu. Enamasti järvesid ja metsa – see ju suvituslinnale iseloomulik. Ent samamoodi märgiline on Elva uus veetorn ja linna serva kraapiv suur maantee. Just need on Alar Paurson nappide pintslitõmmetega ühele maalile sättinud. Elva uus veetorn-elamu ehitati 1975. aastal. Kes iganes Tartu poolt vana või uut teed pidi tuleb, sõidab siit mööda. All viiekorruseline punastest tellistest maja, selle peal paak, kus sees sadu tonne vett. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud kui 20. sajandi eesti arhitektuuri iseloomulik näide. Kuigi Elva tekkis raudteeasulana, sai temast järvede ja ilusa metsa tõttu tartlaste suvituspaik. Puumajad laiali keset metsa ja väike keskus raudteejaama lähedal. Nagu ka mujale, ehitati Elvasse nõukogude ajal kolemaju, kuid mitte ülemäära tihedalt ja kohati isegi hea stiilitundega. Nagu see veemaja Pikk tänav 75. Alar Paurson on vaadanud veetorn-elamut ilmselt Tartu–Riia maantee mahasõidult. Vanasti läks maantee otse Elvast läbi. Mööda veetornist ja Verevi suplusjärvest. Nüüd juba enam kui kümme aastat läheb suur tee Elvast mööda. Enamasti kägistab ümbersõit väikelinnad, kuid Elva pole kannatanud. Siin on tööstust, siin on loodust ja siia on ikka põhjust sisse keerata.
32