Mida teha, et liigesed ei valutaks ega oleks jäigad?

Liigesevalu kimbutab väga sageli eakamaid inimesi, aga ka noortel võib olla mõni haigus, mis tekitab liigesevalusid. Apotheka proviisor Sirle Lepa soovitab, mida ette võtta, et liigesed ei annaks liiga tihti endast märku jäikuse ja valuga.

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Liigesehaigetele on kõige tähtsam muidugi regulaarselt arsti juures käia, teha analüüse ja võtta eeskujulikult ravimeid – et liigesepõletik oleks kontrolli all ega saaks süveneda. Samas saab ka ise paljutki ette võtta, et liigeste tervist hoida. Kindlasti tasub silm peal hoida oma kehakaalul, jälgida tervislikku toidusedelit ja vedelikutarbimist. Samavõrd tähtsad on aga ka füüsiline aktiivsus, õige rüht ning liigesesõbralikud jalanõud.

PEA MEELES:

• Hoia rühti ja muuda keha asendeid.

Oma tööd võiks plaanida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki.

Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma – parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket.

Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda. • Sobiva kõrgusega jalanõud.

Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga, aga ka ilma kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3–4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid. • Ortopeedilised jalatsid.

Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui ka sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia-, kanna- või põlvevalude korral. Need sobivad ka jaladeformatsioonide, näiteks viltuse suurvarba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka lastel

X-jalgade või väga painduvate liigeste korral. Kui jala deformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda muuta olematuks, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada probleemi edasist arengut ning vältida piinavaid jalavaevusi. • Palju vedelikku ja

oomega-3-rasvhappeid.

Liigeste tervist mõjutab otseselt ka toit. Rohkem tuleb süüa puu- ja köögivilju, et saada piisavalt vitamiine.

Vähendama peab kiirete näkside ja magusa söömist. Ka soola tarbimist tuleb vähendada.

Liigestele tuleb kasuks

Vahemere dieet: köögivili ja mereannid, mis sisaldavad rohkesti oomega-3-rasvhappeid. Päeva jooksul on soovitatav juua kuni kaheksa klaasi vett. • Liigesed vajavad liigutamist!

Füüsiline aktiivsus tugevdab liigeste ümber lihaseid ja aitab leevendada jäikust. Kuna liigesekõhres ei ole veresooni, jõuavad toitained kõhreni liigesevedeliku abil. Liigeste liikumine tagab toitainete jõudmise kõhresse ning juhib sealt ära ka ainevahetuse lõppsaadused. Seepärast on väga oluline valida vanusele ja terviseseisundile vastav füüsiline koormus ning korrapäraselt liigeseid liigutada. Liigesed on selle eest kindlasti tänulikud!

SÄILITA LIIGESTE LIIKUVUS

Keskikka jõudes on oluline aidata organismil uueneda ja säilitada liigeste liikuvus, selleks tasub tarvitada vajalikke lisaaineid. Kindlasti ei tohi kannatada valu, sest see viib organismi stressiseisundisse.

Ained, mis soodustavad liigesekõhre taastumist, mikropragude ja väikeste kahjustuste paranemist ning parandavad liikumisvõimet, on glükoosamiin ja kondroitiin. Glükoosamiini sobib hakata kasutama juba esimeste sümptomite korral – kui liigeses tekib naksumine, kerge valulikkus või ebameeldiv tunne. Nii glükoosamiin kui ka kondroitiin sobivad hästi murede ennetamiseks, näiteks kui koormus liigestele on tavapärasest suurem – olgu siis tugeva sporditegemise või ka ülekaalu tõttu. Glükoosamiini- ja kondroitiinipreparaati tuleks tarvitada järjest vähemalt kaks-kolm kuud, pärast seda pidada paar kuud vahet ning siis teha järgmine kuur. Kui probleem on tõsisem ja kestnud kauem, ei pruugi vaid toidulisandist abi olla ja peab minema arsti juurde.

Apteegist leiab ka spetsiaalselt liigeste tervise heaks mõeldud preparaate, mis sisaldavad hüaluroonhapet, kollageeni, koer-kibuvitsa pulbri ekstrakti, vaske ja C-vitamiini. Need ained mõjuvad hästi liigeste tervisele ja liikuvusele ning aitavad kaasa luude ja kõhrede normaalsele talitlusele.

Liigesevalu annab endast märku liigesekulumise, liigesepõletiku, reuma, osteoporoosi ja ka tavalise viirushaiguse korral või pärast lühiajalist ülekoormust. Kindlasti tuleb selgeks teha valu põhjus. Valutavale kohale määritavatest geelidest-kreemidest-palsamitest ja salvidest on üks populaarsemaid näiteks F.I. Ti spordipalsam, mis sobib nii tippsportlastele spordivigastuste ning lihasvaevuste korral kui ka reumaatiliste probleemidega inimestele valutava alaselja, põlvede, puusade, kaela, õlgade, kõõluste, krooniliste liigese- ja lihaseprobleemide ning pinges lihaste ja nihestuste korral.

MIS AITAB VALU VASTU?

Võimalusel võiks eelistada välispidiseid ehk pealemääritavaid geele ja salve ning valuvastaseid ja põletikku leevendavaid plaastreid. Leevendust võib tuua ka vana hea pipraplaaster. Hästi mõjuvad lõõgastavad protseduurid, piisav uni ja hea tuju hoidmine. Liigesemurega inimene võiks endale soetada ka mitmeotstarbelise külma-kuumakoti ja elektrilise soojenduskoti.

Suukaudseid valuvaigisteid ei tohi kindlasti võtta igaks juhuks. Kuigi uue põlvkonna valuvaigistid tekitavad seedetraktivaevusi harvem, pole paraku ka need kõrvaltoimetest täielikult vabad. Näiteks paratsetamoolil pole selliseid seedeelundeid kahjustavaid kõrvaltoimeid, nagu on teada aspiriini, ibuprofeeni, diklofenaki ja teiste valuvaigistite puhul. Küll aga võib paratsetamool kahjustada maksa. Tavalises raviannuses paratsetamoolil maksale toksilist toimet ei ole, selleks tuleb seda sisse võtta tunduvalt suurem annus. Kui on vaja võtta pikemat aega ibuprofeeni ja teisi analoogseid mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, on seedetrakti kahjustuste ning võimalike kõrvaltoimete vältimiseks ja ennetamiseks abi omaprasooli või pantoprasooli sisaldavatest preparaatidest.