Milliseid mäluhäireid peetakse täiesti normaalseks?

Milliseid mäluhäireid peetakse täiesti normaalseks?

See on normaalne, et aeg-ajalt unustad mingeid asju. Samuti on normaalne, et vanemaks saades tuleb seda mõnevõrra sagedamini ette. Aga kui palju unustamist on juba liiga palju? Millal on mäluhäired „tavaline unustamine“, mis kuulub normaalse vananemise juurde, ja millal on tegu juba mõne tõsisema sümptomiga?

TEKST: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Tervetel inimestel võib tekkida mälukaotuse või mälumoonutuse hetki igas vanuses, kirjutab Harvardi meditsiinikool. Mõned mäluhäired muutuvad vanusega tugevamaks, aga kui need pole äärmuslikud ja püsivad, ei peeta neid Alzheimeri tõve või mõne muu mäluhäireid põhjustava haiguse tunnuseks. Mäluprobleemid on palju tavalisemad, kui me arvata oskame. Siin on mõned näited nendest, mida peetakse täitsa normaalseks.

AJUTISUS

Sa unustad aja jooksul fakte või sündmusi. Asju, mida meenutatakse sageli, unustatakse kõige vähem. Kuigi see võib tunduda justkui märk viletsast mälust, peavad ajuteadlased unustamist kasulikuks omaduseks, kuna see puhastab aju kasutamata mälestustest, tehes teed uuematele ja vajalikumatele.

HAJAMEELSUS

Seda tüüpi unustamine tekib siis, kui sa ei pööra mingile asjale piisavalt tähelepanu. Unustad, kuhu just nüüdsama panid pastaka, sest sa ei keskendunud sellele tegevusele. Mõtlesid millelegi muule, võib-olla isegi mitte millelegi konkreetsele. Hajameelsus tähendab sedagi, kui unustad teha midagi ettenähtud ajal, näiteks võtta ravimit või pidada kinni kohtumise ajast.

BLOKEERIMINE

Keegi esitab sulle küsimuse ja sul on vastus justkui keelel, aga sa ei suuda seda öelda. Sa ju tead seda, mida küsitakse, aga lihtsalt ei suuda meenutada! See on võib-olla kõige tuttavam näide blokeerimisest ehk ajutisest võimetusest oma mälu taastada. Teadlased arvavad, et mälublokid muutuvad vanusega üha tavalisemaks ja see tekitab vanematel inimestel raskusi näiteks nimede meenutamisel.

MÄLETAD OSA ASJU VALESTI

Sa võid mäletada mingit osa täpselt, kuid samas mäletad valesti mõnda detaili, näiteks aega, kohta või sellega seotud inimest. Võid endale omistada ka näiteks teiste mõtteid. Arvad, et su mõte oli täiesti originaalne, kuigi tegelikult pärineb see kuskilt, mida oled varem lugenud või kuulnud, aga sa ei mäleta seda enam. See selgitab ka tahtmatuid plagiaadijuhtumeid, kui kirjanik esitab mingit infot originaalsena, kuigi oli seda tegelikult kuskil varem lugenud.

Nagu mitme muu mäluhäire korral, muutuvad ka seda tüüpi mäluhäired vanusega sagedasemaks. Vanemaks saades muutuvad vanemaks ka su mälestused. Vanad mälestused on aga eriti altid, et lisada nendele midagi sellist, mida tegelikult polnud.

EELARVAMUSED JA HOIAKUD

Isegi kõige teravam mälestus ei ole veatu hetkejäädvustus reaalsusest. Seda mõjutavad su arusaamad, eelarvamused, kogemused, uskumused, eelteadmised ja isegi hetketuju. Meeleolu ja eelarvamused mõjutavad ka seda, mis sul hiljem meelde tuleb. Igaühe hoiakud ja eelarvamused moonutavad nende mälestusi.

LIIGNE MÄLETAMINE VÕIB OLLA HÄIRIV

Enamik inimesi muretseb asjade unustamise pärast, kuid mõnda inimest piinavad mälestused, mida nad sooviksid unustada, kuid nad ei suuda. Traumaatiliste sündmuste, negatiivsete tunnete ja hirmude mälus püsimine on üks mäluprobleemide vorme. Mõned neist mälestustest peegeldavad täpselt kohutavaid sündmusi, samas võivad mõned olla tegelikkuse negatiivsed moonutused. Eriti altid püsivate ja häirivate mälestuste tekkeks on depressiooni all kannatavad inimesed, samuti inimesed, kellel on posttraumaatiline stressihäire, mis on tekkinud näiteks seksuaalsest väärkohtlemisest või sõjakogemustest.

Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab närve, aga mitte ainult...!

Mälu ja närvisüsteemi toetuseks

Tudengite pingeline kooliaasta ja töölkäijate intensiivsed tööpäevad võivad väsitada ning stressi tekitada. Millest otsida abi, et hoida meeled ja keha erksana? Üks võimalik abimees on nn ajuvitamiin letsitiin. Hea uudisena võib letsitiini lisaks nimetada ka iluvitamiiniks, sest see mõjub soodsalt kehakaalule, nahale ja juustele.

MIS ON LETSITIIN?

Letsitiin on rasvadega sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin näiteks kaasa vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisel.

Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav, ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada. Arvestada ent tuleb sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab meie organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja ka vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada.

OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE

Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale. Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn ajuvitamiinist paiknebki meie ajus, misläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju.

Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega. Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset kehas. Sealjuures, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel.

Letsitiin on ka loomuliku ilu hoidmisel oluline, kuna aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja aitab hoida naha niiskust. Ühtlasi kaitseb letsitiin ka juukseid väljalangemise eest.

KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI?

Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus.

Letsitiini defitsiidi korral on võimalik seda juurde manustada apteegis müüdavate preparaatide näol. Saadaval on erinevas annuses – nõrgemaid ja tugevamaid. Samuti leidub letsitiini kombineerituna koos erinevate vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega nagu toidulisandis Doppelherz Letsitiin , mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle. Doppelherzi letsitiini koostises on sojaletsitiin.

Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu. Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks toimuma kindlasti kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.

Üks kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.

Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Letsitiin, mida kutsutakse nn ajuvitamiiniks, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile.

Saadaval apteegis. Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa. Turustaja: Sirowa Tallinn AS