10 kõige tavalisemat asja, mida naised üleminekuaastatest ei tea

10 kõige tavalisemat asja, mida naised üleminekuaastatest ei tea

Kui veab, siis ei pane mõni naine üleminekuaastate vaevusi tähelegi, kuid umbes pooled naised kurdavad, et nende igapäevaelu on sel ajal häiritud. Millised on kõige tavalisemad ajad, mida naised üleminekuaastatest ei tea ja kas ka igaühel endal on võimalik teha midagi, et see aeg mööduks kergemalt?

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

1.

MIS VAHE ON ÜLEMINEKUAASTATEL JA MENOPAUSIL?

Menopaus tähendab menstruatsioonide lõppemist ehk kui viimasest korrast on möödas juba aasta. Siis ei saa enam kõnelda tsüklihäirest. Tavaliselt saabub menopaus 45–55aastasena, vahel varem, vahel hiljem.

Üleminekuaastad algavad üldiselt 4–8 aastat enne menopausi ja kestavad mõned aastad pärast menopausi. Üleminekuaastatel munasarjade töö vaibub vähehaaval. Üleminekuaastate häired on üldiselt tugevamad menopausi ajal ja paar aastat pärast seda. Mõnel võivad üleminekuaastate häired kesta väga kaua, isegi üle 70aastasena.

2.

MIS ON KÕIGE TAVALISEMAD ÜLEMINEKUAASTATE HÄDAD?

Mingeid häireid tunneb iga naine, aga umbes pooled kurdavad, et need on nii tugevad, et segavad igapäevaelu. Igal kolmandal naisel on üsna vähesed häired. Selge ja tuntud tunnus on kuumahood – neid tunnevad vähemalt pooled, võib-olla isegi kolm neljandikku naistest.

Paljudel on unehäired. Unehäiretega koos võib käia ka öine higistamine. Tavaline on see, et inimene ärkab liiga vara ja ei suuda uuesti uinuda. Ka unekvaliteet on viletsam, isegi kui öist higistamist ei ole.

Üsna tavalised on meeleoluhäired. Tavalised, kuid vähem tuntud on aga ebamäärased lihase- ja liigesevalud. Neid on igal kolmandal naisel, kuid paljud ei oska seda seostada üleminekueaga.

Valu võib olla tunda kogu kehas. Ka sagedasem peavalu on üsna tavaline.

Östrogeenitaseme kõikumine ja langemine võib mõjutada ka välimust – juuksed võivad muutuda õhemaks ja nahk kogu kehal kuivemaks. Lisaks võib üleminekuaastatel aeglustuv ainevahetus ja östrogeenitaseme langus viia kaalutõusuni. Peale kõige muu võib naine olla halvas tujus ja väsinud, tunda südame kloppimist ja seksiisu langust.

KAS VÖÖKOHT HAKKABKI PAISUMA?

Kui keha östrogeenitase langeb, võib rasv tõesti hakata keskkohale kogunema. See on n-ö meeste tüüpi rasvakogunemine, naistel koguneb rasv tavaliselt puusadele ja tagumikule. Päästerõngas keha ümber on väliselt häiriv, kuid keskkohale ja siseorganite ümber kogunev rasv on ka tervisele kahjulik, sest see tõstab nii diabeedi kui ka südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Mõned märkavadki üleminekuaastaid sellest, et kaal hakkab kergesti tõusma. Kaal võib hakata kerkima umbes pool kilo aastas ja viib seega üsna kiiresti 5–10 ülekiloni. Tuleb meeles pidada, kui viiekümnesena sööd ja liigud samamoodi nagu kolmekümnesena, koguneb iga päev umbes 200 liigset kilokalorit.

3.

4. KAS MIDAGI ANNAB KA ENDAL TEHA, ET VAEVUSI VÄHENDADA? Kui jätkata sama elustiili, tõuseb kaal väga kergelt. Liikumine on ääretult oluline, sest see leevendab ka unehäireid, väsimust ja meeleolukõikumisi. Aktiivset eluviisi tuleb hakata harrastama juba enne üleminekuiga. Kehaliselt aktiivsetel naistel mööduvad üleminekuaastad kergemalt kui neil, kes on viletsas vormis. Suitsetamine on pahe, millest peaks loobuma väga paljudel põhjustel, kuid arvatakse, et ka üleminekuaastad algavad suitsetavatel naisel aasta võrra varem.

5.

KAS KA MÄLU NÕRGENEB?

See võib tõesti nii olla. Kõikuv östrogeenitase mõjutab serotoniini tootmist, mis omakorda mõjutab meeleolu. Mälu halvenemine võib olla seotud ka viletsama une ja väsimusega.

6.

KUIDAS ARU SAADA, ET UNEHÄIRED ON SEOTUD ÜLEMINEKUAASTATEGA?

Vahel ongi raske vahet teha. Üleminekuaastatel on naisel tavaliselt palju kohustusi: tööl on kiire, vanemad vajavad hoolt ja lapsed pole veel suured. Unehäired võivad olla tingitud ka stressist. Unetuse või unehäirete all kannatab kolm neljandikku üleminekueas naistest. Kes ärkab üles higisena, oskab seda paremini üleminekuaastatega seostada.

Siiski ei tunne paljud naised ei kuumahooge ega öist higistamist. Neile võib tunduda, et nad ärkavad ilma põhjuseta liiga vara, kuigi põhjus võib olla üleminekuaastate östrogeenivähesuses. Vahel ravitakse nende unetust unerohtudega, kuigi õigem oleks hormoonravi.

7.

KAS ÜLEMINEKUAASTATEGA KÄIB KAASAS KA DEPRESSIOON?

Meeleolumuutused on üleminekuaastate puhul sage häire. Naised võivad tunda ka südame kloppimist ning mõned kardavad, et tegu on paanikahäirega, kuigi nii see siiski pole. Neid vaevusi peaks ravima teisiti kui tavalist depressiooni.

8.

KAS VÕIB OLLA KA NII, ET ÜLEMINEKUAASTAD EI PÕHJUSTAGI VAEVUSI?

Mingil kujul tunnevad üleminekuaastaid kõik naised, kuid mõnel on häired nii vähesed, et jäävad peaaegu märkamatuks. Vahel ei osata tervisehäireid aga üleminekuaastatega seostada – sellega võib raskusi olla isegi arstidel. Mõistmise teeb keeruliseks asjaolu, et igal naisel kulgeb see aeg isemoodi. Mõnel esinevad häired selliselt, nagu on õpikus kirjas, teistel võib olla ainult üksainus vaevus. Mõni naine võib näiteks tunda tugevaid liigesevalusid, kuid muud eimidagi, teisel võib ainsa vaevusena esineda unehäire või libiido langus.

9.

KAS RASESTUMISVASTASED PILLID AITAVAD VÄLTIDA ÜLEMINEKUEAVAEVUSI?

Naised, kes neid kasutavad, ei pruugi vaevusi tõesti tunda või tunnevad neid vähe.

10.

KUST SAADA ABI ÜLEMINEKUEA VAEVUSTE KORRAL?

Üks on kindel – kui tunned vaevusi, tuleb abi otsida. Naistearst oskab selgitada, mis võiks aidata vaevusi leevendada. See, mis aitab üht naist, ei pruugi aidata teist. Mõnel juhul saab abi loodustoodetest, mõnda aitab hormoonasendusravi, kuid see ei sobi kõigile ning tuleb üle vaadata plussid ja miinused. Leevendust võivad tuua apteegi käsimüügis olevad vahendid.