Mis vahe on ärevushäirel ja tavalisel pabistamisel?

Väikest pabinat või närvipinget on tundnud iga inimene, see on loomulik reaktsioon ärevust tekitavale informatsioonile või sündmusele. Aga kuidas tunda ära seda, et pabistamine on läinud ülekäte ja tekkinud on ärevushäire?

TEKST: ANNELI SALK, AJAKIRI TIIU FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kui vaatame televiisorist muret tekitavaid uudiseid või kohtume vana kallimaga, on ärevuse tundmine loomulik. Lähtuvalt sündmusest saame selle ärevuse jagada nii positiivseks kui ka negatiivseks tundeks. Pärast olulist sündmust tunneme pingelangust ning ärevus ongi haihtunud. See on loomulik emotsionaalne reageering, millega närvisüsteem saadab meile sõnumeid. Kui me ei tunneks ärevaid emotsioone, siis võiksime küsida hoopis vastupidi: kas meie vaimse tervisega on midagi juhtunud, et me ei suuda tunda emotsioone?

Senikaua, kui tegutseme mugavustsooni piires, pole meil põhjust suurt ärevust tunda. Ent kui väljume oma harjumuspärasest tsoonist, pannakse pingetaluvus proovile. Mõnel inimesel on külmad närvid ja ta suudab jääda pingelistes olu-

kordades rahulikuks. Teine läheb aga iga väiksemagi muutuse pärast pabinasse. Inimeste pingetaluvus on suuresti erinev.

Kui aga kardetakse oma mugavuse tsoonist väljuda, siis on elu küll turvaline, kuid samas ka üksluine. Vabatahtlikult mugavustsoonist väljudes saame paremini endaga tuttavaks – eelkõige oma tunnete ja spontaansete reageeringutega. Vahel viskab elu meid aga ise tundmatutesse olukordadesse, küsimata, kas me tahame seda või mitte. Siis tuleb meil nende olukordadega hakkama saada.

POSITIIVNE JA NEGATIIVNE ÄREVUS

Positiivset ärevust või elevust tunneme enamasti siis, kui meid puudutab hea info või sündmus. Benji-hüpet ei minda ju tegema sellepärast, et ärevuse kätte surra, vaid ikka selleks, et oma mugavustsoonist väljuda ning adrenaliinilaksu saada. Enne hüpet võib muidugi kõhus keerata ja ärevus laes olla. Ekstreemsportlased otsivad ja armastavad seda ärevusega segatud elevust.

Enne pulmapäeva ei pruugita samuti rahulikult magada, sest ärevus ei lase, kuid see on magus ootusärevus enne elu suursündmust. Ärevalt ootavad ka sugulased teadet sünnitusmajast, et uue ilmakodaniku kohta esimest infot saada. Loomulik ärevus teeb meeled erksamaks, elu ehedaks ning aitab ohtusid vältida. Ikka on inimesed nentinud, et kahtlane ärevuse tunne hoiatas neid eelseisvate sündmuste eest või aitas neil vältida vale valikut.

Positiivsest ärevuse tundest võib aga kergelt libiseda negatiivsesse ärevusse. Kuidas see juhtub? Kui pärast erutavat sündmust või informatsiooni inimese erutus ei lahtu ja ka mõtted ringlevad peas edasi, siis ärevustunne aina kasvab. Tahaks sellest lahti saada, aga ei suuda ega oska. Ärevus on pugenud inimesele naha vahele ja hakanud elama oma elu.

Sellisel juhul märgatakse jätkuvalt informatsiooni, mis põhjustab ärevust. Näiteks vaadatakse televiisorist saadet, milles räägitakse surmavatest haigustest, ja pärast seda muretsetakse oma tervise pärast. Iga väiksematki nohu seostatakse algava raske haigusega ja heietatakse mõtteid peatsest surmast. Teatud piirides on tervisele tähelepanu pööramine igati loomulik ja kasulik, kuid kui see muutub paaniliseks haiguse märkide otsimiseks, siis hakkab see igapäevaelu segama.

BAASTURVATUNDE SEOS ÄREVUSEGA

Liigset negatiivset ärevust tunnevad eelkõige need inimesed, kellel on nõrk baasturvatunne. See saab alguse väga varajasest lapsepõlvest. Kui vanemad on väikese lapse jaoks emotsionaalselt olemas – loovad turvalise koduse keskkonna ja toetavad teda emotsionaalselt –, siis areneb väiksel lapsel välja loomulik usaldus elu vastu. Tema alateadvusse salvestub teadmine, et ta saab elus hakkama ja elu kannab teda ning sellest lähtuvalt areneb välja tasakaalus närvisüsteem. Seda ei maksa segi ajada naiivse usaldusega! Loomulik usaldus tähendab seda, et tänu baasturvatundele suudetakse säilitada lootust ka rasketes olukordades.

Kui varases lapsepõlves vanemad ei suuda lapsele turva-

SISUTURUNDUS

Eestis müügil olev Medistus Antivirus aitab hoiduda koroonaviirusega nakatumise eest

Medistus Antivirus – millega tegu?

Kokkupuude bakterite ja viirustega ei tähenda ilmtingimata seda, et inimene haigeks jääb. Immuunsüsteem võitleb iga päev erinevate haigustekitajatega ning kui organism on nõrgenenud, võivad viirused läbi tungida. Seega on mõistlik immuunsüsteemi veidi aidata.

Medistus Antiviruse imemistabletid tekitavad suu ja kurgu limaskestale kaitsva barjääri ehk kihi, millest viirused ja bakterid läbi ei pääse. Kui haigustekitaja organismis kanda kinnitada ei saa, ei hakka viirus ega bakterid paljunema ning inimene jääb terveks.

Rahvarohkes kohas vajab organism rohkem kaitset!

Kasuta Medistus Antiviruse imemistablette ennetava abivahendina alati, kui oled rahvarohkes kohas. Olgu selleks ühistransport, teater, kinosaal, üritused, kool, kontor, spordiklubi või ostukeskus.

Üks imemistablett tekitab kaitsva barjääri mitmeks tunniks ning sul ei ole vaja pidevalt muretseda, et keegi sind koroonaviirusesse või mõnesse muusse viirusesse nakataks.

Medistus Antivirust on soovitatav kasutada ka esimeste haigusnähtude ilmnemisel – näiteks ebamugavustunne või kraapiv tunne kurgus.

Medistus Antiviruse kaitsev toime ei sõltu viiruse tüvest. Läbiviidud uuringute järgi on Medistus Antiviruse efektiivsus tõestatud streptokokkide, stafülokokkide ning isegi tugevate viiruste H1N1, H2N2 (linnugripp) ja COVID-19 inaktiveerimisel.

Medistus Antivirus on kättesaadav kõikidest apteekidest ja tervisepoodidest üle Eesti ning veebipoest www.biaks.ee

MILLES ÄREVUSHÄIRE VÄLJENDUB?

Ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutust, millel puudub oluline väline ärevust tekitav põhjus. Olulisemad ärevushäire tunnused: 1. Liigne ärevus ja muretsemine, mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev vähemalt kuue kuu jooksul. 2. Isikul on raske oma muretsemist kontrollida. 3. Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt kolm (millest mõni on viimase kuue kuu jooksul avaldunud enamiku ajast): rahutus või pinge, väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus, lihasepinge, unehäired. 4. Ärevus ja mure põhjustavad märkimisväärseid kannatusi või raskusi sotsiaalses, tööalases või muus tähtsas tegevusvaldkonnas.

tunnet anda, on vägivaldsed või jätavad lapse ilma eakohasest emotsionaalsest toetusest, siis ei arene lapsel välja baasilist usaldust elu vastu. Sellisel inimesel on närvisüsteem vastuvõtlikum välistele negatiivsetele ärritajatele, ta reageerib intensiivsemalt ning tunneb kergemini ärevust. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda ärevushäire.

Tavaliselt algab ärevushäire märkamatult – inimese elus on lihtsalt natuke rohkem närvipinget. Lõpuks muutub see tunne talumatult raskeks. Mida varem hakatakse oma ärevusele tähelepanu pöörama ning selle põhjuseid analüüsima, seda tõenäolisem on, et saadakse sellega hakkama. Kahjuks püütakse tihti oma tundeid ignoreerida. Sel juhul võib ärevushäire süveneda ning muutuda krooniliseks. Küsimus pole selles, kuidas elada ärevushäirega, vaid selles, kuidas vabaneda ärevushäirest. Kuna see pole tekkinud üleöö, vaid aegamööda, võtab ka häirest vabanemine rohkem aega.

KUIDAS ÄREVUSEGA TOIME TULLA?

Ärevusega toimetulekule tuleb läheneda terviklikult. See algab enda ja oma emotsioonide tundma õppimisega. Tundes iseennast, on kergem oma esilekerkivaid tundeid mõista. Teades, kuidas me emotsionaalselt erinevatele sündmustele reageerime, saame teha oma elus tervistavaid valikuid.

Seega on esimene võti ärevusega toime tulekuks eneseanalüüs ja teadlik eneseareng. Kui päritoluperekonnast ei ole baasturvatunnet kaasa saadud, siis on võimalik seda täiskasvanuna teadlikult arendada. Baasturvatunde loomiseks võib tegeleda oma mineviku traumadega, neid tervendada ning neist vabaneda. Samuti saab teadlikult kasvatada enda turvatunnet läbi maailmavaate ja positiivsete hoiakute. Kui mõtestatakse oma elusündmusi lahti, siis nähakse nende vahel põhjuse-tagajärje seoseid ja nii kasvab usaldus elu vastu. Iga pisiasi ei aja siis enam närvi.

Teiseks tuleks õppida oma tundeid juhtima. On suur kunst oma tundeid mitte alla suruda, vaid neid tunda ja siis lahti lasta. Kui ärevus kannab endas sõnumit, siis saab selle vastu võtta ja ärevuse lahustada. Kui reageeritakse sündmustele üle ja tuntakse liigset ärevust, siis saab õppida oma tundeid maandama. Selleks sobivad pikad jalutuskäigud, meditatsioon ja ka kodu koristamine. Keskendumisharjutused aitavad ärevust maandada ja tuua fookuse olulisele. Meditatsiooni või keskendumisharjutusi saab teha iga päev ning nendest on suur kasu.

Kolmandaks tuleks teadlikult hoida fookus positiivsel ellusuhtumisel. Meie enda valida on, millisele informatsioonile tähelepanu pöörame ja milliseid mõtteid mõtleme. Nii määrame ka selle, milliseid tundeid tunneme.