Kuidas saada võitu kevadväsimusest?

Kevad on periood, mil paljud meist on väsinumad ja loiud. Oma ala eksperdid annavad nõu, mida süüa, kui palju liigutada ja kuidas enda eest hoolitseda, et kevadväsimusest võitu saada ning sisemine sära valla lasta.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ERAKOGU, STANISLAV MOŠKOV, ENVATO ELEMENTS

Toitumisnõustaja Erik Orgu:

väsimuse vastu aitavad vitamiinirikkad toidud

Toitumisnõustaja Erik Orgu paneb südamele, et kui toituda aasta ringi tervislikult, siis on väiksem tõenäosus, et erinevatel perioodidel on energiat vähem ja väsimus suur.

„Tasakaalustatud toitumine mängib väga suurt rolli hea enesetunde juures ning kevadväsimuse vältimisel. Siiski ütleksin siinkohal ära, et kevadväsimust kui sellist pole teaduslikult tõestatud ja see on pigem linnalegend või müüt. Kui inimene toitub aasta läbi tervislikult ja vitamiinipuuduse korral kompenseerib selle toidulisanditega, tunneb ta end energiliselt kogu aeg – tänapäeval on õnneks ka meie toidulisanditööstus, toitumisteadus ja liikumisinformatsioon jõudnud piisavalt kaugele ning abi on palju,“ kõneleb Orgu.

Toitumine peaks alaliselt tasakaalustatud olema, sest heaks toimimiseks ongi organismis vajalik tasakaal. „Mitte loomulikult kõike 50 : 50, vaid suhtes sellega, milline inimene on ja missugust elu ta elab. Toon kõige lihtsama näite, milleks on pikkuse ja kaalu suhe – valitsema peab tasakaal, et inimene näeks peale vaadates normaalne välja. Räägime siinkohal kõhnast kuni rasvunud inimesest – olema peab kuskil keskel, et võiks öelda, et pikkuse ja kaalu suhe on tasakaalus,“ selgitab toitumisnõustaja.

EBATERVISLIK TOIT TEKITAB AJUTIST HEAOLUTUNNET

Orgu sõnul on üsna sage, et väsimus ja halb enesetunne kisuvad inimest ebatervisliku toidu poole. Pikemas perspektiivis pole see aga lahendus. „Asi on selles, et nii söömisel kui ka seedimise esimeste faaside ajal tekitab ebatervislik toit heaolutunnet. See on umbes, nagu keegi teeks pai – aga lihtsalt füsioloogiliselt, seestpoolt ja hormoonidega,“ toob Orgu välja. Inimesel on küll korraks hea olla, kuid sellest tekivad sõltuvused ja järelprobleemid – kõrgenenud kehakaal, halvenenud seedimine ning mineraali- ja vitamiinipuudus. Niisiis soovitab asjatundja emotsionaalsetel sööjatel pigem otsida lahendusi, mitte iga kord häda korral süüa ja juua.

Mida aga eelistada oma toidulaual siis, kui kallal on (kevad) väsimus ning energiat napib? „Kevadel annavad energiat kõik toidud, mis on vitamiini- ja mineraalirikkad, valku ja süsivesikuid võiks eelistada vähem. Värske, tervislik ja mittetöödeldud toit olgu esikohal – puu- ja juurviljad ning puhas toores liha,“ loetleb Orgu.

Erik Orgu jagab ka ühe maitsva, tervisliku ja kauni välimusega retsepti, mida sel kevadel katsetada.

RETSEPT

Vaja läheb:

mandlid marjasegu mesi skyr sidrunikoor vanillikaun 1. Sega köögikombainis ühtlaseks massiks külmutatud marjad, skyr, mesi, vanill ja sidrunimahl. 2. Serveeri purustatud mandlitega.

Psühholoog Rita Rätsepp: väsimuse tekkides puhka, mitte ära tee uut tassi kohvi!

„Selja taga on ju pikk ja pime talv ning arusaadav, et keha on väsinud. Kevadel on uued ilmastikuolud, üleminekufaas ning kohanemine tekitabki väsimust. Põhimõtteliselt keha ärkab talveunest,“ selgitab psühholoog Rita Rätsepp, miks on inimesed kevadisel ajal tihti kurnatumad.

Kevadväsimus võib igaühte tabada, kuid enamasti mõjutab see just nõrgema immuunsüsteemiga inimesi. „Eks palju sõltub sellest, kuidas inimene on end ette valmistanud. Oleneb, kui palju on tähelepanu pööratud oma toidusedelile, sest kevadeks valmistutakse juba sügisel ja suvel. Kui ei ole korralikult D-vitamiini võetud, ollakse väsinumad. Kui talve jooksul on oldud haige, siis tekib samuti kergemini kevadväsimus just immuunsuse nõrgenemise tagajärjel. Loomulikult ei tohi talve jooksul unustada oma töö- ja puhkerežiimi tasakaalu,“ räägib psühholoog. Ta juhib tähelepanu, et oleme aja jooksul läinud loodusrütmiga vastuollu – meie kliimavöötmes peaks tegelikult suvel töötama ja talvel puhkama. „Kokkuvõtvalt tuleneb palju elustiilist, mis nõrgestab närvisüsteemi ja füüsilist keha – seal kevadväsimus tekibki,“ lisab Rätsepp.

OLE NATUKE NÄOGA PÄIKESE POOLE

Kui keha on väsinud, aitab puhkamine. „Kõige alus on korralik uni. Tähtis on minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal, sel juhul hoiame keha rutiinirežiimil. Abiks on, kui tagatakse tasakaal töö ja puhkuse vahel. Minu kuldne reegel on: igas tunnis viis minutit, igas päevas üks tund ja igal nädalal üks päev iseenda jaoks. Võta vähemalt see viis minutit, mine õue ja ole näoga päikese poole,“ kõneleb Rätsepp. Värskes õhus aktiivne liikumine muutub eriti tähtsaks just kevadel.

Kui nii mõnigi kurdab, et puhkamiseks pole üldse aega, siis sellele vastab psühholoog: niisugust asja, et ei ole võimalik puhata, pole olemas! „Inimene ise on tekitanud olukorra, kus ta tegelikult enam ei jaksa, kuid peab ikkagi suutma. See viib üleväsimuseni! Selge on, et tuleb teha pause ja vahepeal molutada. Aju tahab aeg-ajalt välja lülitamist. Arvutile teeme restarte ja uuendusi, aga kehale millegipärast ei tee. Keha vajab ka restarti ning selleks on pausid ja korralik uni,“ arutleb Rätsepp.

VÕTA NATUKE AEGA ÕUES LIIKUMISEKS

Energiat annab kindlasti juurde, kui söögilaud üle vaadata ja tervislikumaks muuta. „Kevadel pakub loodus meile erinevaid mõrusid ja rohelisi vilju – on see siis näiteks väike nõgeseleht, nurmenuku leht või karulauk. Kõike, mis kevadel nina mullast välja pistab, tuleks tarvitada just samal perioodil. Kevadel on väga tähtis võtta ka B-, C- ja D-vitamiini ning vanematel inimestel Q10-t. Kindlasti peaks jooma palju vett, sest see aitab toksiine kehast välja viia, kiirendab ainevahetust ja toob organismi energia tagasi,“ seletab Rätsepp.

Kui tekivad esimesed väsimusmärgid, siis ei tohiks neid ignoreerida. „See ei ole hetk, kus teha taas tass kanget kohvi, vaid istuda maha ja puhata. Pane kasvõi korraks silmad kinni. Või mine arvuti tagant ära ja liigu värskes õhus, kasvõi viis minutit,“ annab Rätsepp nõu.

Samuti pole mõtet esimese asjana apteeki joosta ning rohkelt toidulisandeid osta. „See ei ole iseenda kuulamine!“ toonitab ta ja toob näite: „Kujutage ette olukorda, et autol läheb punane tuli põlema ja tõmbame kõik juhtmed katki – seejärel märkame, et punane tuli ei põle enam ning sõidame edasi. No ei sõida ju. Pigem tuleks vaadata, mis punase tule põlema pani ja tegeleda sellega.“

Enesearmastuse koolitaja Katre Kulbok:

mis tõmbab sind energiast tühjaks? Eemalda need põhjused oma elust!

„Kellel on kevaditi väsimus, neil soovitan üle vaadata oma vundament ehk uni, liikumine, toitumine, vesi, hingamine, loodus, lähedus ja energia. Kohenda see kevadega ehk liigu rohkem väljas, ole looduses, muuda kindlasti toitumine värskemaks ja värvilisemaks,“ annab nõu life coach ja enesearmastuse koolitaja Katre Kulbok.

Kulboki arvates ei ole kevadväsimus midagi sellist, mis peaks kõigil alati tekkima. Paljudel tuleb kevade alguses hoopis uus energia sisse! „Kõik hakkab tärkama ja päevad lähevad ju järjest pikemaks,“ nendib ta.

Kui siiski väsimus kipub peale, on vaja puhata. Mida aga teha, kui elutempo on nii kiire ja selleks ei leia aega? „Kiire elu-

tempo tekitame me endale ise ja seega tuleks üldse üle vaadata, kuhu enda aega panustad. Puhkama peaks nii palju, kui vaja ja võimalik on. Mida puhkus sinule üldse tähendab? Kas ainult reis kaugemale? Vaba nädal? Puhkehetki annab teha ka igapäevaselt. Enda tassi täita saab igapäevaselt. Alustuseks kasvõi 10 minutit päevas, mil sa lihtsalt oled. Sinu rutiinid võiksid olla midagi, mis sind igapäevaselt täidavad,“ seletab Kulbok. Samuti soovitab naine põhjalikult mõelda sellele, mis on see, mis igapäevaelus nii väga väsitab. „Kui vajame üha rohkem puhkust, siis on meie elus midagi, mis tõmbab ka korralikult energiast tühjaks. Tasuks olla uudishimulik, [tuvastada], mis see on ja seda vähendada või eemaldada üldse enda elust.“

ME EI SAA TEISI TOETADA, KUI POLE ENNAST TOETANUD

Kuna praegusel ajal on maailmas palju ebastabiilsust ja ärevust, tuleb iseendale eriti palju tähelepanu pöörata. Kõige alus on hoolitseda esimesena enda füüsilise ja vaimse tervise eest. „Võtta aega lähedastega olemiseks, olla meediast ja sotsiaalmeediast eemal, teha endale olulisi ja rahustavaid tegevusi. Ei tasu unustada, et me ei saa teisi aidata ega toetada, kui me iseennast ei aita ega toeta. Maailmas on kogu aeg midagi toimumas, me kas kuuleme sellest või mitte. Kuid kui sina ei vastuta iseenda heaolu ja õnne eest, siis ei saa seda ka keegi teine teha,“ räägib Kulbok.

Aga kuidas siis iseennast rohkem armastada ja rahulolu saavutada? Kulbok vastab: „Igapäevaseid harjumusi ja praktikaid tehes. See on protsess. Esimesena alati vundament. Sealt edasi küsides, mis elu tahan elada, kuidas ma tahan tunda? Kas ma praegu tunnen nii? Ei? Miks ei? Mis on täna see pisikene samm, mida ma saan teha, et seda muuta? Õppida tervislikke piire seadma. Õppida ütlema ei teistele ja jah iseendale. Lubada igal enda emotsioonil ja tundel olla, neid aktsepteerida, sest alles siis saame neid mõista, need endast läbi lasta, küsitleda ja edasi liikuda. Hoida kinni endale antud lubadustest.“

Kevade algusega on ka hea aeg pöörata oma elus uus lehekülg – olla rõõmsam, elujõulisem ja teha uusi tähendusrikkaid asju. „Nagu kevad ikka, kõik tärkab, läheb valgemaks, värvilisemaks, värskemaks ja on uus energia. Nii on ka meil. Kuid ma ütleks, et kogu aeg on hea hetk uuteks algusteks, mitte ainult kevadel. Kui tahad uut algust, ära oota kevadet, uut aastat, kuud, nädalat – alusta kohe! Sul on ainult üks elu! Kuidas sa tahad seda elu elada?“

Kokk Anni Arro: toit olgu ka emotsionaalsest aspektist tasakaalustatud

Kokk Anni Arro leiab, et hea toit mängib inimese enesetunde juures suurt rolli – ning seda nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.

Mõistagi võiks söök olla tasakaalustatud, kuid iga inimese puhul on selle tähendus siiski mõnevõrra individuaalne. „Näiteks propageeritakse meeletult kõiksugu rohelisi smuutisid. Väga paljude inimeste seedimisele ei sobi see üldse! Või talvel värskete salatite söömine – ka mitte väga mõistlik tegu. See jahutab keha, kuigi tegelikult oleks meil vaja talvel just keha soojendada ehk siis enamasti kuumutatud ja sooje toite süüa. Teisisõnu, kui salat, siis küpsetatud köögiviljadega näiteks,“ toob Arro näite.

Ta avaldab arvamust, et söömine peab ka emotsionaalsest aspektist tasakaalustatud olema. „Pidev enese kammitsates hoidmine on juba iseenesest stressav ning tekitab pigem lisapinget ja isusid… Kui ikka on magusaisu, siis miks mitte endale lubada tükk head kooki. Või kui on vastlapäev, siis tasuks süüa paar vastlakuklit! Loomulikult mitte liiale minna. Igapäevane vastlakukli söömine võib tõesti pisut ebatervislikult mõjuda. Ikka tasakaal, tasakaal, tasakaal…“ kõneleb Arro.

KEVADEL EELISTA HOOAJALIST TOITU

Kui kevadväsimus juba tekib, siis tasub lihtsalt oma keha kuulata. „Mina näiteks tunnetan ära, mille järele mul isu on. Hetkel on selline kummaline ja veidi raske üleminekuaeg talvest kevadesse. Need üleminekud on alati rasked. Keha on pisut nagu segaduses ja talvest väsinud,“ lausub Anni Arro. Praegusel ajal ei isuta enamasti praadide ja raskete soustide järele ning kehal võikski lasta puhata. Seega oleks soovitatav süüa natuke kergemalt, näiteks suppe, köögiviljahautisi, kala, putru. „Aga ikkagi pigem veel sooja toitu. Ja kui päike juba korralikult soojendama hakkab, tekib ka isu värske kraami järele. Idud, rohelised ürdid, esimesed redised, sparglid.“

Kokal on aja jooksul kujunenud ka enda kevadised lemmikud. „Üks väga hea turgutus on vahtra- ja kasemahl! Ja kui tuleb esimene kevadräim, siis seda söön ka nii, et isu on ikka tükiks ajaks täis. Võtmesõnaks on siiski hooajalisus! Värske hapukapsasalat on ka väga hea vitamiinipomm!“ tõdeb ta.

Toidu esteetiline välimus on samuti miski, mis teeb meele rõõmsamaks. „Toit peab olema ilus, siis tekivad head emotsioonid ja isu on ka parem. Lisaks kutsuvale toidule võiks kasutada kauneid lauanõusid. Need ei pea olema kappi peidetud, et võtame vaid pidupäeval välja. Üldiselt sinna nad siis jäävadki…“ märgib Arro.

Miks mitte minna ka vahelduse mõttes välja sööma? Kokk nõustub, kuid toonitab siiski, et põhiline võiks olla kodutoit – lihtne ja puhaste maitsetega kodune söök, näiteks ühepajatoidud, supid, hautised, praetud kala, ahjujuurikad, keedetud köögivili. „Aga muidugi peaks aeg-ajalt väljas söömas ka käima, et maitsta midagi uut ja põnevat, mida kodus ei viitsi või ei oskagi teha. Mina naudin väljas söömise puhul juba seda, et ei pea ise nõusid pesema, keegi lihtsalt toob toidu, viib mustad nõud ning mina saan rahulikult istuda ja inimese moodi oma mõtteid mõelda.“