Personaaltreener Kreete Suvi: kui maailmas on ärevust palju, tasub muremõtteid maandada liikumisega – juba 15 minutit aitab!

Personaaltreener Kreete Suvi:

kui maailmas on ärevust palju, tasub muremõtteid maandada liikumisega – juba 15 minutit aitab!

„Minul aitab liikumine korrastada mõtteid, vähendada stressi ning leida selgust, et igapäevaeluga edukalt toime tulla. Jõutreening muudab keha tugevamaks ja vastupidavamaks ning see peegeldub ka selles, milline inimene olen igapäevaselt – enesekindlam, nooruslikum ja säravam. Märkan, et produktiivsus ja tuju on märkimisväärselt tõusnud perioodidel, mil hästi söön ja treenin, ning samas madalamad päevadel, mil seda ei tee,“ jutustab personaaltreener Kreete Suvi (32).

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ERAKOGU

Kreete kinnitab, et liikumine ja füüsiline aktiivsus on tema elus alati väga suurt rolli mänginud. Sealjuures oli ta näiteks lapsepõlves ainuke oma peres, kes regulaarselt sporti harrastas. „See on huvitav, et keskkonnale vaatamata on sisemine trennipisik nii suur olnud, et ma lapsena tahtsin ise trenni minna ja mitte keegi ei sundinud mind kuskile. Olen algusest peale tahtnud just endale tõestada, et saan hakkama ja iseendas distsipliini kasvatanud. See on tegelikult päris võimas, kui sa tead, et mitte keegi ja mitte miski sind ei sunni ning sa lähed ja teed,“ kõneleb Kreete.

JÕUTRENN MUUDAB VAIMSELT TUGEVAMAKS

Kui kooli ajal huvitas Kreetet kõige rohkem korvpall, siis gümnaasiumi ajal liitus ta jõusaaliga ning sealt kasvas huvi jõutreeningute vastu. „Selle aja jooksul mõistsin väga tugevalt, kui oluline mõju on jõutreeningutel nii meie vaimsele kui ka füüsilisele tervisele ning üleüldisele elukvaliteedile,“ tõdeb ta. Ajapikku jõudis Kreeteni ka praegune amet – temast sai personaaltreener.

Vaatamata sellele, et Kreete on oma tööpäevadel jõusaalis, liigub ta meeleldi ka vabal ajal. „Lisaks treeneri töö iseloomule, kus igapäevast liikumist on palju, teen ma ka ise neli korda nädalas jõusaalis jõutrenni. Mul on ka noor koer, kes mind igal õhtul koju ootab, et teeksin temaga veel päeva lõppu värskes õhus ühe mõnusa jalutuskäigu,“ lausub ta.

Loomulikult ongi täna Kreete vaieldamatuks lemmikuks jõusaalitrenn. „Paljud sündmused ja olukorrad elus on meie kontrolli alt väljas. Jõusaalitrenniga on aga lihtne, sest tulemused ja areng on otseses proportsioonis tehtud tööga. Fitness on aus – sa saad täpselt need tulemused, kui palju oled valmis pingutama,“ mõtiskleb Kreete. „Jõutrennis enda proovile panek ja raskuste ületamine muudab vaimselt tugevamaks, vastupidavamaks ja enesekindlamaks – see on põhjus, miks mulle jõusaal nii väga meeldib. Ma kinnitan endale trennis raskuseid ületades, et saan ju hakkama, kui tahan; olen palju enesekindlam oma igapäevaelus ja tunnen elust suuremat rahulolu ja rõõmu.“

TERVES KEHAS TERVE VAIM!

Treening ei võrdu aga ainult füüsilise tervisega – tegelikult on ju füüsiline ja vaimne tervis omavahel otseses seoses. „Korduvad teadusuuringud on näidanud, et regulaarne liikumine on vaimse tervise probleemide leevendamisel suureks abiks. Treenitud inimesed on kõrgema enesehinnanguga, tugevama enesetõhususe tunnetusega ning seetõttu tunnevad igapäevaselt vähem stressi ja ärevust. Leitud on depressioonisümptomite vähenemist neil, kes tegelevad regulaarse treeninguga. Uuringutest järeldub ka tugevaid seoseid jõutreeningu ning vaimsete ehk kognitiivsete võimete vahel – jõutreening parandab vaimset sooritusvõimet. Hästi mõjub see veel unekvaliteedile, uni aga omakorda tõstab päevast sooritusvõimet tunduvalt,“ selgitab Kreete.

Kreete hinnangul tihtipeale siiski ei teadvustata, et vaimne ja füüsiline tervis on omavahel seotud. „Arvatakse, et trenn on ainult füüsilise välimuse pärast ja vaimne tervis on hoopis eraldi. Tegelikult nad käivad koos. Trenni kõrval on kasulik praktiseerida ka oma vaimse tervise teadlikkust – teadvustada tekkinud ärevust, stressi ja teadlikult oma mõtteid juhtida. Seda saab väga edukalt just liikudes teha, oma mõtteid korrastada,“ arutleb Kreete ja lisab: „Trenn hoiab meie tervise korras ja keha normaalselt funktsioneerimas – kui keha on terve, siis automaatselt tunneme end sellepärast juba paremini. Ma leian, et inimesed, kes tunnevad end oma kehas hästi, on ka palju eluvärskemad. Ega ilmaasjata öelda, et terves kehas terve vaim.“

LIIKUMINE AITAB MUREMÕTTEID VÄHENDADA

Kuna praegu valitsevad maailmas keerulised ajad, soovitab Kreete muremõtteid vähendada just liikudes. „Isegi 15–20minutilisest jalutuskäigust värskes õhus piisab, et parandada enda üldist enesetunnet. Inimene tunneb pärast jalutuskäiku lõõgastust, kuid samas värskust ning ühtlasi paraneb ka tuju,“ leiab ta. Lisaks on soovitatav jälgida ekraaniaega ja vähendada liigset negatiivsete uudiste lugemist (eriti enne magama minekut). „Kindlasti tasuks teadlikult tegeleda enda vaimse tervisega ning liikumine ja trenn on üks tugev osa sellest – trenni ajal on võimalik oma pea mõtetest tühjaks teha ja mõelda iseenda heaolule.“

Lisaks valitsevale ärevusele kiputakse ka üldiselt kevadel rohkem väsimust tundma. „Pime ja haigusterohke periood on mõjunud meie kehale ja immuunsüsteemile kurnavalt. Talvel liigutakse vähem ja veedetakse rohkem aega tubastes tingimustes, mis kokkuvõttes hakkab mõjuma väsitavalt,“ seletab Kreete.

Talveväsimusest üle saamiseks on liikumisel ja elustiilil väga oluline roll. „Regulaarne treenimine on üks tervisliku eluviisi alustalasid ja mõjutab otseselt immuunsüsteemi tööd, edendades vereringet, mis võimaldab immuunsüsteemi rakkudel ja ainetel vabalt kehas liikuda ja oma tööd tõhusalt teha. Mitte ainult „suveks vormi“ sildi all, aga hea enesetunde ja uue energia saamiseks on kevadel treenima hakkamine väga hea idee.“

KEVADEL EELISTA LIIKUMIST VÄRSKES ÕHUS

Kuna kevade tulekuga muutuvad päevad pikemaks ja valgemaks, on võimalik treeningud vaheldusrikkamaks muuta. „Kes on talvel jõusaalis palju aega veetnud, võiksid näiteks nädalas ühe jõusaalitrenni asemel värskes õhus jooksma minna, rattaga sõita või hoopis jalutada. Eestis on palju ilusat loodust. Nädalavahetustel on võimalik planeerida mõni lahe loodusmatk rabas, metsas, mere ääres ja koos sõprade või perega Eestit avastada. Kevadine päikesevalgus ja õues viibimine annab uut energiat ja hoiab elavana,“ räägib Kreete.

Ühtlasi kiidabki ta siinkohal eestimaalasi – viimase aastakümnega on toimunud väga positiivne muutus ning aina rohkem inimesi tegeleb mingi harrastusspordiga. „Koroonaperiood on tõuganud inimesi veel enam oma tervisele mõtlema, väga paljud on hakanud kodus treenima ja otsitakse rohkem viise väljas liikumiseks. Ma usun, et see kõik on ainult algus, sest maailmas toimuvad sündmused panevad inimesi aina rohkem oma tervist väärtustama ja hindama,“ märgib treener.

Ta osutab, et kui varem oli levinud arusaam, et jõusaali minnakse vaid sellepärast, et supervormi saada, hea välja näha ning teistele oma kehaga muljet avaldada, siis nüüdseks on see arvamus suurel määral ümber kujunenud. „Pigem seostatigi jõusaali kulturismi ja keha välimusega, aga nüüd on ajad muutumas. Järjest rohkem inimesi läheb jõusaali, et end hästi tunda, olla produktiivsem, energilisem, tervem, tugevam – minnakse iseenda pärast,“ lausub Kreete ja lisab: „Ma usun, et kui hakatakse rohkem teadvustama, et jõusaalis käimisest on kohene vahetu tasu just hea enesetunde näol, siis see on piisavalt tugev põhjus, et motiveerida inimesi rohkem liikuma. See on iseenda eest hoolitsemine – et keha ja aju heas soorituses hoida ja end hästi tunda.“

ALUSTA TERVISESPORDIGA JUBA TÄNA!

Kui juba kord on tervisespordist loobutud, on keeruline ree peale tagasi saada. Kreete annab siinjuures nõu mitte mõelda, millal on see „õige aeg“ alustamiseks. „Üks suurim takistus ükskõik mille alustamisel on eeldus, et kõik peab selleks olema täiuslik… Või on õige aeg hoopis esmaspäeval või näiteks uuel kuul. Pole olemas sellist asja nagu õige aeg. On lihtsalt aeg ja valikud, mida sellega teha,“ arutleb treener.

Ta kinnitab, et homme pole alustamine lihtsam ja enamasti soovitakse siiski, et pihta oleks hakatud juba varem. „Kui sa ei ole rahul praeguse olukorraga, aga kahtled, siis ära mõtle nii palju sellele, mis sul kaotada on. Mõtle sellest, mis sul võita on,“ julgustab Kreete. „Võta lihtsalt otsus ja alusta. Kui oled talvel vähe liikunud, siis hakka iga päev kasvõi 30 minutit jalutamas käima või rattaga sõitma – kindlasti naudid uue energia tekkimist. Leia endale treening, mis sulle meeldib ja mida kõige rohkem teha tahaks – see ei pea olema jõusaal. Väga palju on olemas erinevaid rühmatrenne, keha ja meele tunde – näiteks jooga ja pilates –, lisaks on rohkelt tantsulisi trenne ja sportmänge,“ räägib ta.

MUUSIKA, TRENNIKAASLANE JA KOER ON HEAD MOTIVAATORID

Treenimist tasuks alustada väikeste sammudega ja olla seejuures järjepidev. „Kindlasti soovitan algust teha tasapisi. Üks suurimaid komistuskivisid on suure hooga alustamine ja endale kohe liiga suurte nõudmiste esitamine. Nähes, et see plaan ei toimi ja ei suuda iga päev jooksmas käia, siis loobutakse üldse. Palju parem on plaani võtta järjepidevalt kaks-kolm trenni igal nädalal, mitte see, kui teha korraga viis või kuus trenni, kuid järgmisel nädalal üks või mitte ühtegi. Järjepidev treening aitab ka toitumisharjumusi regulaarsemana hoida. Nii tekib vähem nädalaid, kus mitte midagi ei tee ja selle asemel oma stressi toiduga maandad,“ juhendab Kreete. Kui juba on tekkinud harjumus vähemalt kaks korda nädalas trenni teha ning see on jõukohane, saab ajapikku ka uusi treeninguid lisada. „Aeglane muutus eesmärgi suunas on tegelikult kiirem kui kiire muutus. Kõlab vastukäivalt, aga mõtle nii, et kiire ja ekstreemne muutus ei ole suure tõenäosusega midagi sellist, mida aasta pärast ikka jätkata suudaksid,“ paneb Kreete südamele.

Ta osutab, et tegelikkuses polekski kuigi hea, kui saaksime unistuste keha ilma erilise treeningu ja õige toitumiseta. „Kujuta ette, et sulle antakse nüüd ja kohe keha, millest unistanud oled, heas vormis ja täpselt sellise välimusega, nagu soovid – kui sul ei ole harjumusi, teadmisi ja oskuseid, kuidas sellist keha hoida ja sa oled ühest äärmusest teise suhtumisega, siis toimub lihtsalt läbipõlemine, yo-yo-dieeditamine (ajutiselt kaalu kaotamine ning seejärel koos lisakilodega juurde võtmine – L. M.) või muutub keha lihtsalt tagasi selliseks, nagu on sinu harjumuspärased valikud. Sul on vaja tasakaalu, teadmisi ja harjumusi ning jätkusuutlikku elustiili, et seda kõike hoida,“ seletab ta.

Kel on siiski raske motivatsiooni (tervise)spordiks leida, neil soovitab Kreete otsida pisikesi motivaatoreid – olgu selleks näiteks kõrvaklappidest muusika, podcast’ide või audioraamatute kuulamine. Ka trennikaaslasega (koos) liikudes on keerulisem välja vabandada, miks sa just täna peaksid trenniseansi vahele jätma. „Koer on samuti supermotiveerija, miks rohkem liikuda. Suur motivaator on veel trenn, mida naudid, ja kohene tasu – hea enesetunne, värskus, energia ja tänutunne, et oled midagi iseenda jaoks teinud!“ toob Kreete välja.