Antud juhul, on neid palju, mistõttu tekib kindlasti õpilaste seas mingi vastupanu koolivormide vastu. Targem oleks seda ennetada Mina isiklikult arvan, et koolivorm oleks hea mõte ning kannaksin seda. Kindlasti oleks koolivorme mitu komplekti, et õpilased saaksid ise valida, kas tahavad näiteks triiksärki või kampsunit, seega ühesugune väljanägemine jääks kindlasti ära. Koolivorm muudaks õpilast mingil määral ka viisakamaks ning ta õpiks
http://www.tuduluu.com
enda eest hoolt kandma. Koolivormide poolt Koolivormi juures leidub ka väga palju positiivset. On arusaadav, et inimesed soovivad kanda igapäev erinevaid riideid, väljendada oma olemust ja paista silma, aga kahjuks ei võimalda kõikide rahakoti sisu seda teha. Koolivormi olemasolu muudaks nii mõnegi õpilase enesekindlamaks, kuna ta ei peaks enam muretsema sellepärast, et tal pole
ehk piisavalt palju riideid kodus. Mõelda vaid, kui õpilased oskaks ette kujutada seda, kui tore oleks hommikul riidesse panna, ilma et peaks pead murdma, mida täna selga panna. Koolivorm muudab kooli ka akadeemilisemaks. Igasugune keskne tähelepanu oma väljanägemisele ja riietusele oleks harjutatud ning see tagaks ka parema keskendumise õppimisele, Ilus, viisakas ja korralik riietus jätab alati väga hea mulje ning pakub silmailu. Üks kümnenda klassi õpilane on väga kenasti öelnud: „Koolivorm ilmselt ühtsustaks kooliperet ning süvendaks „Poska vaimu““. Pealegi omavad koolivormi väga paljud eliit- ja erakoolid ning mis oleks selles halba, kui peale lipu, hümni ja tekli oleks kooli sümboliks ka üks kena ühtne riietus? Koolivorm päästaks paljusid õpilasi sildistamise ja kiusamise käest. Jah, võib-olla kõlab see tõesti rohkem nagu põhikooli teema, aga uskuge või mitte, nokkimist ja arvustamist esineb ka gümnaasiumi noorte seas, lihtsalt sellest ei räägita nii avalikult. Tutvuste sobitamiseks ei peaks ükski õpilane enam kallite firmade riideid kandma või hommikul tundude viisi peegli ees erinevaid komplekte kokku kombineerima. Edaspidi hakkaksid kaasõpilased hoopis sisemisi väärtusi, iseloomu ja vaimset olemust tähele panema.
Toimetus Toimetajad: Janika Stets, Mirjam Savisto Kaasautorid: Pille Markov, Pia Paula Hallast, Siiri Linde, Mikk Rebane, Johanna Viik, Heliis Nemsitsveridze, Erle Kaljapulk, Lenna Uibopuu, Jürgen Hendrik Voitka, Terje Vaher, Sigrid Sepp, Liisbet Saue, Teele Kalamees, Marten Kask
Tean, et on olemas palju inimesi, kes arvavad, et koolivorm piirab nende Küljendaja: Mirjam Savisto vabadust ja ei lase õpilastel olla nemad ise, kuid kool on minu jaoks Juhendaja: Janika Stets siiski õppimise, mitte enesenäitamise koht ning koolivorm annab võimaluse õpilasel väljaspool kooli silma paista!