Poska Akadeemia III

POSKA AKADEEMIA III Scientia potestas est! Õpilaskonverents

7.–8. aprill 2016 Tartu

Kallid konverentsil osalejad!

Idee hakata korraldama õpilaskonverentsi „Poska akadeemia” sündis 2013. aasta sügisel eesmärgiga anda õpilastele võimalus tutvustada oma uurimistööd sõbralikus õhkkonnas ja võistlusmomendita. Konverentsi korraldamise ajendiks oli uurimistööde muutumine gümnaasiumi õppekavas kohustuslikuks, samuti jõudis korraldajate hinnangul erinevatele konkurssidele vähe uurimistöid. „Poska akadeemia” julgustab nii juhendajaid kui õpilasi oma tehtud tööd näitama ja annab võimaluse esinemiseks ka neile, kelle töö mõnel põhjusel ei vasta uurimistööde konkursside ametlikele nõuetele.

Esimene „Poska akadeemia” sai teoks 28. märtsil 2014. aastal. Ühepäevasel konverentsil osales õpilasi 13 koolist üle Eesti, kuulata sai 21 ettekannet ja osaleda 7 erinevas töötoas. Aasta hiljem 26.–27. märtsil 2015 toimus „Poska akadeemia” juba kahepäevasena, osalevaid koole oli viie võrra rohkem, samuti suurenes ettekannete ja töötubade arv. Käesoleva aasta „Poska akadeemia” on edasi astunud veel sammukese, kutsudes osalema õpilasi ja õpetajaid lisaks Eestile ka meie lähinaabrite hulgast, esindatud on Läti, Soome ja Rootsi. Kuhu akadeemia järgmisel aastal edasi areneb, saame näha juba aasta pärast.

Korraldajad soovivad esinejatele okast kurku ja kuulajatele teravat kõrva. Edukat konverentsi!

2

KES OLI JAAN POSKA? Tartu Jaan Poska gümnaasium asub ajaloolise tähtsusega majas Vanemuise tänaval, kus 2. veebruaril 1920. aastal oli Jaan Poska Eesti rahudelegatsiooni juhina üks neist, kes kirjutas alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahu lepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki iseseisva riigina. President Lennart Meri on nimetanud seda Eesti Vabariigi sünnitunnistusele alla kirjutamiseks. Ajalooline ruum, kus leping alla kirjutati, asub koolimaja teisel korrusel ja seda nimetatakse Tartu rahu toaks.

Jaan Poska gümnaasiumi tunnuslause on „Määrame ise oma tuleviku!“, mille Jaan Poska ütles Eesti delegatsiooni liikmeile pärast rahulepingu sõlmimist: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust.“ Käesoleva aasta jaanuaris möödus Jaan Poska sünnist 150 aastat.

Jaan Poska sündis Laiusel perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal.

Koolihariduse sai Jaan Poska Tuhalaane õigeusu kiriku koolis, Riia vaimulikus koolis ja seminaris, kuna see oli tema õigeusu köstrist isale kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Jaan Poska sooritas 1886. aastal eksternina Tallinnas Aleksandri gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja astus Tartu Ülikooli. Esialgu arstiteaduskonda, kuid peagi läks üle õigusteaduskonda, sest nooremate õdede-vendade toetamiseks vajalike kõrvaltööde jaoks jäi õigusteaduskonnas rohkem aega ja pealegi oli seal õppeaeg märksa lühem kui arstiteaduskonnas.

Pärast ülikooli lõpetamist läks Jaan Poska 1890. aastal Tallinna, töötades esialgu eraadvokaadina, seejärel vandeadvokaadina. Kui Konstantin Päts hakkas 1901. aastal Tallinnas päevalehte Teataja välja andma, siis koondus suurem osa Tallinna eesti haritlasi selle lehe ümber. Sinna ringkonda lülitus aktiivselt ka Jaan Poska. Päts oli sealjuures alustanud oma advokaadikarjääri just Poska abilisena.

Paul Raua maal „Jaan Poska portree“ (1929)

3

Jaan Poska abiellus 1895. aastal Constance Ekströmiga, kelle isa oli rootslasest klaassepp, ema aga Eesti majaomaniku tütretütar. Constance’il oli mehe elukäigu kujunemisel suur osa. Teda on kirjeldatud kui eeskujulikku perekonnainimest, kes oskas luua oma perele tõelise kodukolde, kuid samas oli ta ka vaimukas ja temperamentne seltskonnahing. Poskadel oli kaheksa last.

Tänu Constance’ile kujunes Poskade kodust Tallinnas esimene „Eesti salong“, kus eestlastest haritlased ja ühiskonnategelased lävisid esialgu peamiselt kohaliku vene intelligentsi ja administratsiooni esindajatega, hiljem aga välisriikide diplomaatide, ohvitseride ja ärimeestega.

Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks, 1905. aastast linnavolikogu juhatajaks.

Aastatel 1913–1917 töötas Poska Tallinna linnapeana. Tema õhutusel loodi linnas laialdane tervishoiukorraldus, asutati suurem nakkushaiguste haigla ja linna naiskommertskool, millele ehitati uus hoone, avati maksuta juriidilise nõuande büroo ja ajutine linna öömaja.

Linnapea ametikohal oli Poska 1917. aastani, kui Veebruarirevolutsiooni tulemusena sai Venemaal võimule Ajutine Valitsus ning Eestimaa kubermangu kuberner Verjovkin loobus võimust. 6. märtsil võttis Jaan Poska kubermangu valitsuse üle.

Kohe pärast Veebruarirevolutsiooni võitu esitasid eesti rahvuslikud ringkonnad autonoomia nõude. Jaan Poska osavõtul koostati Vene Ajutisele Valitsusele esitatud määruse projekt, mille alusel 30. märtsil kinnitatud Eestimaa valitsemise ajutise määrusega ühendati Eesti alad, Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks rahvuskubermanguks. Jaan Poska töö ei piirdunud ainult kubermangu komissari kohuste täitmisega, vaid tal tuli võtta osa nõupidamistest Peterburis asuvas siseministeeriumis, kus arutati maaomavalitsuse kehtestamist Baltimaades. Eesti Maanõukogu tuli kokku 1. juulil.

Enamlaste riigipöörde tulemusena vabastati Jaan Poska kubermangu komissari kohalt 27. oktoobril. 1917. aasta lõpul valiti Poska Venemaa Asutavasse Kogusse ning ta võttis osa ka selle ainsast koosolekust 5. jaanuaril 1918. aastal, enne kui enamlased selle laiali ajasid.

Kui Eesti 24. veebruaril 1918. aastal iseseisvaks kuulutati, nõustus Poska vastu võtma välisministri koha. Seejärel asus Poska koos Jüri Vilmsi, Julius Seljamaa ja teiste poliitikutega üles ehitama Eesti välisesindusi. Poska otsustas loota Antandi toetusele ning pidas ka sel ajal, kui Eestis oli Saksa okupatsioon, nendega ühendust. Tulemuseks oli de facto tunnustus Eestile Antandi ülemkogu poolt.

1918. aasta sügisel täitis Poska lisaks välisministri kohustele ajutiselt ka peaministri omi, sest peaminister Päts oli Saksa võimude käes vangis ja asepeaminister Jüri Vilms maha lastud.

Novembris 1918 oli just tema see, kes Saksa ametnikelt võimu Tallinnas üle võttis. Ta juhatas ka kuni Pätsi tagasisaabumiseni valitsuse istungeid. Poska pidi välisministrina tegelema ka Vabadussõjas vastupanu korraldamiseks raha ning relvade muretsemisega. Eesti sai oma pankade tagatisel esialgu 10 miljonit Soome marka laenu, hiljem summa kahekordistus.

Täielikuks iseseisvuseks vajati lääneriikide de jure tunnustust. Poska moodustas Jaan Tõnissonist, Ants Piibust, Karl Robert Pustast ja teistest delegatsiooni Pariisi rahukonverentsile. Paraku tuli Poskal Pariisis tõdeda, et esialgu de jure tunnustust ei anta. Juulis 1919 naasiski Poska Tallinnasse tõdemusega, et Pariisist midagi loota ei ole, ning tegi ettepaneku alustada enamlastega läbirääkimisi. 26. novembril määras valitsus Eesti rahudelegatsiooni juhiks Asutava Kogu välisasjade ja põhiseaduse komisjoni esimehe, rahvaerakondlase Jaan Poska.

5. detsembril alanud Tartu rahukonverentsi avakõnes tervitas Jaan Poska Nõukogude Venemaa rahudelegatsiooni, avaldades lootust, et läbirääkimistel saavutatakse kokkulepe ning kahetses, et Eestiga sarnases olukorras asuvad naaberriigid pole läbirääkimistega ühinenud.

4

Rahuläbirääkimised toimusid kuni rahulepingu sõlmimiseni Aia tänava majas number 35, Tartu ringkonnakohtu maja teisel korrusel (praegu Vanemuise 35, Tartu Jaan Poska gümnaasium).

Rahuläbirääkimistel toimunud ägedate vaidluste ajal kuulas Jaan Poska kõigutamatu rahuga, leidis veenvaid argumente enda seisukohtade kaitseks ja mis eriti oluline, oskas õigel ajal minna teatud kompromissidele. Pärast pikki kauplemisi ja arutusi, mille juures Jaan Poska ilmutas haruldast osavust, hakkasid venelased vähehaaval järele andma ja viimaks kirjutati 31. detsembril vaherahu lepingule alla pärast seda, kui oli piiri- ja tagatiste küsimustes kokku lepitud. Rahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega.

Tartu rahu tuba Tartu Jaan Poska gümnaasiumis. Foto: Lembi Loigu

Jaan Poska suri ootamatult pühapäeval 7. märtsil 1920. aastal 54 aasta vanusena oma Kadrioru kodus. Varalahkunud Jaan Poskale korraldati teatavasti Eesti Vabariigi esimene riiklik matus.

Ta sängitati mulda Tallinna vene õigeusu (praeguse Siselinna) kalmistule.

5

„POSKA AKADEEMIA III“ KONVERENTSI KAVA Neljapäev, 7. aprill Konverentsi avamine, üldloeng ja õpilasseminarid toimuvad Jaan Poska gümnaasiumi auditooriumis (Vanemuise 35, II korrus) 9.00 Saabumine, tervituskohv (Rahutuba, Vanemuise 35, II korrus) 10.00 Konverentsi avamine 10.15 Üldloeng – Ursel Soomets „Vitamiinid ja meie“ 10.45 I õpilasseminar 12.10 Lõuna (Jaan Poska gümnaasiumi söökla) 12.50 II õpilasseminar 14.40 Kohvipaus (Rahutuba) 15.30–17.00 Õpilastele töötoad / juhendajatele uurimistööde seminar (Rahutuba, läbiviija Lauri Mällo) Alates 17.00 õhtusöök kohvikus Pierre (Raekoja plats 12; eelregistreerunutele) 19.00 Teatrietendus „#DIGITALHATSGAME“ (Tartu Uus Teater, Lai 37; eelregistreerunutele)

Reede, 8. aprill Üldloeng, õpilasseminarid ja konverentsi lõpetamine toimuvad Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (Wilhelm Struve 1) 10.00 Üldloeng – Janet Laidla „Kas teadlane võrdub nohik ehk stereotüüpidest teaduses“ 10.30 III õpilasseminar 11.40 Kohvipaus 12.00 IV õpilasseminar 13.30 Konverentsi lõpetamine 14.00 Lõuna (Jaan Poska gümnaasiumi söökla) 15.00 Teaduskeskuse AHHAA (Sadama 1) või Tartu Ülikooli loodusmuuseumi (Vanemuise 46) külastus. Eelregistreerunud saavad AHHAA keskust või loodusmuuseumi külastada 8. aprillil neile sobival pealelõunasel ajal. Giidiga ekskursioon loodusmuuseumis algab kell 15.00.

Suuremad kotid saab mõlemal päeval jätta JPG keldrikorrusele kaminasaali. Ööbimine on korraldatud Tartu Kutsehariduskeskuse hotellis (Kopli 1C), sinna sõidavad kesklinnast linnaliinibussid 4 ja 9, lähim peatus Alasi. Reede hommikul kell 9.00 väljub tellitud buss hotelli eest ja toob JPG juurde.

6

ÕPILASSSEMINARIDEL ESINEJAD Õpilasseminaride superviisorid 7. aprillil on Merike Kesler (teadushariduse ja teadushuvihariduse peaspetsialist MTÜ Arenduskeskuses Opinkirjo), Triin Kurrikoff (Tartu Ülikooli tervisesotsioloogia analüütik) ja Matti Orav (uurimistööde süsteemi pilootprojekti Teadmiste Värav projektijuht). Õpilasseminaride superviisorid 8. aprillil on Triin Kurrikoff (Tartu Ülikooli tervisesotsioloogia analüütik), Matti Orav (uurimistööde süsteemi pilootprojekti Teadmiste Värav projektijuht), Sirli Taniloo (konkursside koordinaator Eesti Teadusagentuuris) ja Erle Tüür (üle-eestilise keskkonnaalaste uurimistööde konkursi koordinaator Tartu Loodusmajas).

I õpilasseminar 7. aprillil kell 10.00 Silver Kera „τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes“ (Gustav Adolfi Gümnaasium) Liisbet Vaher „Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes“ (Parksepa Keskkool) Taavi Tamm „Lähte Ühisgümnaasiumi ettevalmistus „Bumerangi“ spordimälumänguks 2015/16 hooajal“ (Lähte Ühisgümnaasium) Victoria Käesel „Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. ja 12. klasside õpilaste suhtumine traditsioonilistesse pereväärtustesse“ (Saaremaa Ühisgümnaasium) Katrin Soo „Eesti kujutamine Briti ja Ameerika kirjutavas meedias aastal 2014” (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) Marta Marita Lauri „Mida me võiksime psühhopaatidelt õppida?“ (Kadrioru Saksa Gümnaasium) Eleen Jääger „Eesti rahvausundi kujutamine Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp““ (Lähte Ühisgümnaasium) Ilona Stanitski ja Veronika Taraskina „Eestis kasvatatud viinamarjade vastavus kvaliteedinõuetele” (Tartu Annelinna Gümnaasium)

II õpilasseminar 7. aprillil kell 12.50 Kertu Lehtsaar „Kasutajanimed internetis“ (Saaremaa Ühisgümnaasium) Kirsika Meresmaa „Kristiina Ehini teoste vastuvõtt kirjanduskriitikas“ (Rapla Ühisgümnaasium) Einike Lemats „Südameinfarkti riskifaktorite esinemine Tartu Tamme Gümnaasiumi 10. klassi õpilaste hulgas“ (Tartu Tamme Gümnaasium) Andreas Unt „Õpilasürituse korraldamine praktilise tööna” (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) Isabell Hakk „Koeru valla meiereid ja koorejaamad“ (Koeru Keskkool) Kristel Truuts „Mikroobid õpilaste kätel” (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) Hanna Maria Kokla „Allegooriad Angelika Kauffmanni maalides maalide „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega” ja „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga eemale Meeletuse ahvatlusi” näitel“ (Kadrioru Saksa Gümnaasium) Brigitta Varul „Tartu Tamme Gümnaasiumi 12. klasside õpilaste teadlikkus ja suhtumine veredoonorlusse” (Tartu Tamme Gümnaasium) Hedvig Andrejev „Vaimupuudega noorte õppimisvõimalused ja rehabilitatsiooniteenused Võru maakonnas“ (Parksepa Keskkool) Katariina Kriipsalu „Aafrika kajastamine Eesti meedias ajalehe Postimees näitel“ (Hugo Treffneri Gümnaasium) Brenda Parbus „Kokkupuuted ja uskumused selgeltnägemisse kui võimesse“ (Saaremaa Ühisgümnaasium)

7

III õpilasseminar 8. aprillil kell 10.00 Patrīcija Bāliņa „Modern Geological Processes in Jurmala and its Surroundings“ (Jurmala State Gymnasium) Leonards Elksnis „Animatronic Hand“ (Jurmala State Gymnasium) Pauls Mārtiņs Plāters „Usage of LED Bulbs and their Influence on Housing Maintenance Costs“ (Jurmala State Gymnasium) Liina Yliheikkilä „An Investigation into the Iron Content of Nettle (Urtica Dioica)“ (Helsingin Suomalainen Yhteiskoulu) Meelika Kustavus „Utopian Elements in Suzanne Collins’ „The Hunger Games: Catching Fire““ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) Karina Politanova „Sõnademängu kasutamise erakordsus venekeelsetes reklaamtekstides Eestis“ (Tartu Annelinna Gümnaasium) Eke Üllar Viesemann ja Andreas Valdma „Nõo Reaalgümnaasiumi 3D interaktiiv” (Nõo Reaalgümnaasium)

IV õpilasseminar 8. aprillil kell 12.00 Ingel-Ann Liibert „Hiiumaa traditsioonilised heegelpitsid“ (Nõo Reaalgümnaasium) Kert Hüdsi „Kerdi talu marjakasvatus“ (Räpina Ühisgümnaasium) Anna-Liis Uuetoa „Kõrgvererõhutõbe põdevate inimeste haigusteadlikkus ja tervisekäitumine Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogiaosakonna, Taastava Kirurgia Kliiniku ning ambulatoorsete haigete näitel“ (Gustav Adolfi Gümnaasium) Mariin Pantelejev „Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes“ (Tallinna Inglise Kolledž) Kaidi Laup „Rapla Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste väärtushinnangud ja nende mõjutajad“ (Rapla Ühisgümnaasium) Karin Kivisild „Keskkonnasäästliku NeemAzal-T/S ja sünteetilise insektitsiidi Actara 25 WG mõju jooksiklaste (Carabidae) olfaktoorsele käitumisele“ (Põlva Ühisgümnaasium) Annali Kruusamägi „Kodumesilased“ (Räpina Ühisgümnaasium) Helen Tera „Mahajäetud hooned Tartus“ (Hugo Treffneri Gümnaasium) Anni Britta Pajoma „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)

Mari Pähnapuu Parksepa Keskkoolist esinemas „Poska akadeemial“ 2014. aastal. Foto: Lembi Loigu

8

TÖÖTUBADE LÜHIKIRJELDUSED Veregrupi õpituba, läbiviijad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppelabor, Nooruse 5), kell 15.00 korraldatud transport JPG juurest laborisse ja tagasi).

Mis on veregrupp? Miks on vaja teada oma veregruppi? Praktiline tegevus: osalejad määravad paarides teineteisel veregruppi. Nõutav lapsevanema kirjalik luba õpitoas osalemiseks.

Sugurakulabor, läbiviija Eesti Maaülikooli nooremteadur Pille Pärn (Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Kreutzwaldi 62), kell 15.00 korraldatud transport JPG juurest laborisse ja tagasi).

Veterinaarlaboris eraldame veise munasarjadest munarakke ja vaatleme sugurakke mikroskoobis. Lisaks antakse lihtne ülevaade kloonimisest, millega Eesti Maaülikool tegeleb.

Molekulaarbioloogia õpituba, läbiviijad Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia tudengid (Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Vanemuise 46), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00.

Enda DNA eraldamine ja selle analüüsimine. Osalejad saavad kiire laboritöö kogemuse pipeteerimise ja DNA eraldamise kohta Tartu Ülikooli õppelaboris.

Mikrobioloogia õpituba TÜ mikrobioloogia õppelaboris „Poska akadeemial“ 2015. aastal. Foto: Lauri Mällo

Noored töömaailmas, läbiviija Kadi Orav, Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna karjääriinfo spetsialist (Jaan Poska gümnaasium, ruum 109).

Töötoas käsitleme lähima 10 aasta suurimaid tööturu mõjutajaid ning tööturu suundumusi.

Räägime, mida ootavad tööandjad noorelt töötajalt ja milliseid soovitusi nad neile jagavad.

Samuti analüüsime, mida on oluline silmas pidada tööle kandideerimisel.

9

Psühholoogia õpituba, läbiviijad Liisa Aavik, Tambet Anja, Liisi Raudsepp ja Triin Keskküla (Jaan Poska gümnaasium, ruum 111).

Lihtsad meetodid, kuidas olla edukam! Töötoas näitame huvitavaid videoid ja teeme katseid.

Räägime kasulikest õpimeetoditest ja mälutehnikatest. Anname kaasa teadmised ja oskused, kuidas teha paremat vaimset sooritust. Selgitame une ja unehügieeni olulisust. Osaleja saab ettekujutuse psühholoogiaõpingutest Tartu Ülikoolis.

Drooni töötuba, läbiviija Rinaldo Rüütli (Jaan Poska gümnaasiumi auditoorium).

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži korraldatud töötoa teooria pooles räägitakse, mis on mehitamata õhusõidukid ehk droonid. Tutvustatakse nende erinevaid tüüpe, eripära, peamisi komponente, kasutusvaldkondi (sh infrapunakaamera rakendusi) ja nendega seotud riske.

Seejärel tutvustatakse, kuidas käib droonide lennutamine ja millised on ohutusnõuded. Teooria rakendamiseks on kõikidel õpilastel võimalik töötoa praktilises osas proovida drooni lennutada kõigepealt simulaatoris, et saada kätte tunnetus. Peale seda saavad kõik lennutada nii kaameraga kui ilma kaamerata drooni. Praktiline osa toimub olenevalt ilmast siseruumides või väljas.

Savikoja terrakota õpituba, läbiviija Kaido Kask (Antoniuse õue Loovuskoda, Lutsu 5), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00.

Räägime terrakotast, kohalikust savist ja keraamikast üldisemalt. Valmistame eesti savist eseme (kauss, kujuke, ehe jne). NB! Valmis esemed põletatakse ja need saab kätte 5–7 päeva pärast.

Nahastuudio õpituba, läbiviija Tiina Andron (Antoniuse õue Meistrite Maja nahastuudio, Lutsu 5), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00.

Valmistame trendika ja isikupärase käevõru või randmeehte, kasutades erinevaid värvilisi nahkasid, neete ja trukke.

Nahastuudio õpituba Antoniuse õue nahastuudios „Poska akadeemial“ 2015. aastal. Foto: Lauri Mällo

10

ETTEKANNETE TEESID KONVERENTSI I PÄEV Üldloeng – Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Ursel Soomets „Vitamiinid ja meie“ Vitamiinid on asendamatud väikese molekulmassiga molekulid, mida meie organism vajab pidevalt väikestes kogustes normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks. Vitamiinide allikateks on toit, või ka erinevad toidulisandid ning väikest osa vitamiinidest suudab inimese organismi mikrofloora ise toota. Enamikud vitamiinid täidavad oma ülesandeid olles inimorganismi olulistes ensüümides koeensüümidena ja osaledes ensüümkatalüüsis. Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiinid jaotatakse kaheks: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad.

Vesilahustuvate vitamiinide tagavara kestab päevi või nädalaid ning rasvlahustuvate vitamiinide tagavara kuid. Varudest hoolimata peame manustama vitamiine korrapäraselt.

Vitamiinide defitsiit tekib kui tema toiduvalik on üheülbaline, vitamiinide korrektset imendumist takistavad mõningad ravimid jne. Vitamiinide osalise, ajutise defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid. Need ei ole sisuliselt võttes vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid. Nad ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa.

Avitaminoos tekib aga pikaajalise defitsiidi korral ja tähendab konkreetset antud vitamiini puudust iseloomustavat haiguspilti. Et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kala-muna-liha, lisatavad toidurasvad.

I ÕPILASSEMINAR Silver Kera „τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes“ (Gustav Adolfi Gümnaasium, juhendaja Agu Ojasoo) Läbiviidud uurimistöö „τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes“ raames uuriti viimastel aastatel populaarsust kogunud ideed asendada ringi ümbermõõdu ja diameetri jagatisena kirjapandud konstant π hoopis ringi ümbermõõdu ja raadiuse jagatisega ehk uue konstandiga, mida tähistataks τ-ga (hääldatakse „tau“). Muudatuse saaks kokku võtta valemiga τ=2π.

Liisbet Vaher „Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes“ (Parksepa Keskkool, juhendaja Heidi Kukk) Igapäevaselt kasutatakse väga palju kosmeetikat iseenesele teadvustamata, mida need kõik sisaldada võivad. Töö peamiseks eesmärgiks ongi tuua välja kosmeetika võimalikud ohud.

Esitati hüpotees, et kosmeetikatooted sisaldavad hulganisti kahjulikke aineid.

Kosmeetikatoodete hulka kuuluvad: šampoonid, dušigeelid, kreemid, emulsioonid, õlid, deodorandid, parfüümid, päikesekaitsetooted, hambapastad ja jumestustooted.

Töö käigus koostati internetiküsimustik Parksepa Keskkooli 11.a ja 11.b klassi õpilastele.

Küsitlusest selgus, et enamus usub kosmeetikatoodete ohtlikusse, kuid samas üle poolte ei tunne üldse huvigi pakendi tagakülje vastu. Küsitlusest selgitati ka välja enamlevinud ja

11

kasutatud tooted – šampoon (Syoss), hambapasta (Colgate) ja higipulk (Fa). Nende toodete koostist analüüsiti ka lähemalt.

Lähemal uurimisel selgus, et hüpotees osutus tõeks ning enamik aineid on kahjulikud, kuid vähesel manustamisel ei kahjusta tervist. Vähesed ained on täiesti kahjutud. Olemas on ka aineid, mis on üksikult täiesti ohutud, kuid saades kokku teise samuti ohutu ainega, võib tekkida reaktsiooni käigus hoopis ohtlik aine.

Taavi Tamm „Lähte Ühisgümnaasiumi ettevalmistus „Bumerangi“ spordimälumänguks 2015/16 hooajal“ (Lähte Ühisgümnaasium, juhendaja Üllar Loks) Käesoleva projektitöö eesmärk oli valmistada Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased ette spordimälumängu „Bumerang” Tartu maakondlikuks vooruks ning selgitada koolisiseste viktoriinidega parimad õpilased, kes saavad kooli maakondlikul viktoriinil esindada. Töö autor püstitas hüpoteesi, et „Bumerang” elavdab õpilastes huvi spordiajaloo vastu ning annab võimaluse parimatel esindada tulemuslikult kooli ülevabariigilisel koolinoorte spordimälumängul „Bumerang”.

Projektitöö koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade „Bumerangi” ajaloost ning selgitatakse välja kolm kõige edukamat kooli ja õpilast spordimälumängus „Bumerang” hooaegadel 2004-2015. Referatiivses osas analüüsis autor hooaja 2014/2015 läbimängitud küsimusi ning väljakuulutatud teemade vastavust küsimustega igas voorus eraldi ning kõige sagedamini esinevaid teemasid kolme vooru kokkuvõttes. Referatiivses osas kirjeldavad Lähte Ühisgümnaasiumi vilistlased intervjuu näol Lähte Ühisgümnaasiumi varasemat ettevalmistust spordimälumängu „Bumerang” jaoks.

Töö teises osas kirjeldab autor Lähte Ühisgümnaasiumi koolisisest ettevalmistust spordimälumängu ,,Bumerang” Tartu maakondlikuks vooruks. Selleks korraldas autor koolis septembrist detsembrini igakuist viktoriini, millest võttis järjepidevalt osa 14 õpilast kolmest erinevast vanuseklassist. Koolisisese viktoriini käigus moodustati parimatest mängijatest kolm võistkonda. Esindusvõistkonda kuulusid: Taavi Tamm, Eliise Anijalg, Indrek Laasmaa ja Heny Räppo. Koolisiseste viktoriinide korraldamine osutus edukaks, sest Lähte Ühisgümnaasiumi esimene võistkond saavutas maakondlikus viktoriinil esimese koha, kolmas võistkond teise koha ja teine võistkond neljanda koha.

Töö hüpotees leidis kinnitust. Enamus sel aastal viktoriinis osalenud mängijatest soovisid koolisisesest viktoriinist ka järgmisel aastal osa võtta ja neil, kes olid sel aastal tagapool, tõusis motivatsioon järgmisel aastal edukam olla ja rohkem vaeva näha.

Victoria Käesel „Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. ja 12. klasside õpilaste suhtumine traditsioonilistesse pereväärtustesse“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merje Oopkaup) Uurimistöö autor viis Saaremaa Ühisgümnaasiumi 11. ja 12. klasside seas läbi uuringu, et saada teada nende suhtumisest traditsioonilistesse pereväärtustesse. Uuringu eesmärk oli ümber lükata või leida kinnitust väitele, et traditsioonilisi pereväärtusi peetakse tagurlikeks soorollide hägustumise pärast. Küsitluse täitjad pidid väljendama oma seisukohta kahe teesi suhtes.

Nendeks olid: 1) naised peaksid loobuma karjäärist laste saamise nimel; 2) mehed peaksid teenima suurema osa perekonna sissetulekust. Lisaks oodati selgitusi, miks küsitletud soovivad või ei soovi pere luua, mitu last soovitakse saada, millised on nende jaoks tähtsaimad pereväärtused, mida soovitakse ise pere luues edasi kanda, kui tähtis on asjaolu, et lapsevanemad lahku ei koliks, jne. Küsitlus viidi läbi paberkandjal, millele vastas kokku 134 noort, millest 4 ankeeti osutusid sobimatuks (puudulikud ja ilmselged väärvastused). Selle tõttu 12

arvestati tulemuste tegemisel 130 täidetud küsitlusankeeti, kellest 60 olid noormehed ja 70 neiud. 10. klassi õpilastest oli vastanuid 69 ja 12. klassidest 61. Uuringus osalesid nii humanitaar- ja loodusklassid kui ka reaalainete suunitluse valinud noored.

Katrin Soo „Eesti kujutamine Briti ja Ameerika kirjutavas meedias aastal 2014” (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Estra Tõnisson) Käesolev uurimistöö annab ülevaate Eesti uudiste kajastamisest Ameerika ja Ühendkuningriigi kirjutavas meedias. Töö koosneb kahest osast. Esimene peatükk, mis jaguneb kaheks, annab esiteks ülevaate Suurbritannia kirjutavast meediast ja selle põgusast ajaloost ning teine osa sisaldab Ameerika meedia ajalugu ning populaarsemate ajalehtede lühitutvustust. Teine peatükk sisaldab Eestit erinevatel teemadel kajastavate artiklite analüüsi.

Töö eesmärgiks on tuua lugejateni ülevaade sellest, kui suurel või vähesel määral ja mis teemadel kajastatakse Eestis toimuvat Suurbritannias ja Ameerikas. Uurimistööst tuleb välja, et välismeedia suhtub Eestisse positiivselt, kuid eestlaste endi jaoks ei ole need uudised väga informatiivsed, pigem pinnapealsed. Välismaalasele annavad need siiski piisavalt materjali, et Eestiga tutvuda, sest lugudes on kirjutatud palju Eesti ajaloost ja kultuurist. Samuti päevapoliitikast, eriti seoses meie idanaabri Venemaaga.

See uurimistöö näitab, et Eesti kui väikse Euroopa Liidu riigi uudiste kajastamine on tähtis ja kindlasti muudab see välismaalaste suhtumist eestlastesse. Eestlaste endi jaoks aga annab uurimistöö aimu sellest, kuidas maailm Eestit näeb.

Marta Marita Lauri „Mida me võiksime psühhopaatidelt õppida?“ (Kadrioru Saksa Gümnaasium, juhendaja Irene Pukk) Antud ettekanne tutvustab psühhopaatide eripära ja nende eeliseid nüüdisaja ühiskonnas.

Tänapäeval on isiksushäired üha rohkem levinud ning igaühel on mõni. Nende mõistmine mängib olulist rolli isiksuseomaduste edukas ärakasutamises.

Psühhopaatia on psüühikahäire tüüp, mille puhul omadused varieeruvad ning liigitamine on raskendatud. Lisaks on see muutumas üha aktuaalsemaks, sest antisotsiaalse isiksushäirega inimeste osakaal ühiskonnas on tõusuteel ning meelelahutustööstus kasutab järjest rohkem ära „külmaverelise mõrtsuka” kontseptsiooni.

Uurimistöö eesmärgiks on inimeste informeerimine antud isiksushäire omaduste kasulikkusest ja nende rakendamisvõimalustest igapäeva- ja tööelus. Uurimisküsimuseks on: „Mis omadused teevad psühhopaatidest sageli edukad inimesed oma tööalal?” Hüpotees kõlab järgnevalt: „Psühhopaatide mõningate omaduste kasutamine teeb inimese töökohal ja igapäevaelus edukamaks.”

Eleen Jääger „Eesti rahvausundi kujutamine Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp““ (Lähte Ühisgümnaasium, juhendaja Liisa Koik) Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid eesti rahvauskumusi on teoses „Rehepapp“ esitatud ja kuivõrd on need vastavuses rahvapärimusega. Samuti soovis autor saada informatsiooni selle kohta, millised on enam esinenud rahvauskumused antud teoses. Lisaks soovis uurimistöö autor analüüsida eraldi iga esinenud uskumust ning selle kujutamist romaanis „Rehepapp“ ning leida erinevaid nüansse uskumuste juures, mis olid enamasti teose autori kujutlusvõime tulemus ning ei ole otseselt kujutatud eesti rahvapärimuses.

Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate rahvausundi olemusest ja selle täpsest definitsioonist. Uurimuslikus osas toob autor välja kuue romaanis „Rehepapp“ enam esinenud 13

uskumuse statistilise võrdluse. Sellele järgnevas peatükis teoses enam esinenud uskumuste kujutamise eesti rahvausundis ja nende võrdluse romaanis kujutatuga.

Selgus, et Andrus Kivirähk on oma teoses kujutanud eesti rahvauskumusi enamasti tõepärastelt.

Kohati esineb mõningaid Kivirähki täiendusi uskumustele, mis on ilmselt tema enda fantaasia ning edasiarendus. Kuus teoses enam esinenud uskumust olid kratt, Vanapagan, haigused, nõid, libahundiks käimine ja rahvakalendri tähtpäevad.

Ilona Stanitski ja Veronika Taraskina „Eestis kasvatatud viinamarjade vastavus kvaliteedinõuetele” (Tartu Annelinna Gümnaasium, juhendajad Kadri Karp ja Urmas Heinaste) Eestis kliima tõttu ei ole väga arenenud viinamarjade kasvatamine, tootmine poodides ja turul.

Põhjapool kasvatatakse aga erinevaid liikide vahelisi hübriidsorte, mis on oluliselt haiguskindlamad ja seega on võimalik saada tervislikku saaki. Selleks, et aru saada, et viinamarju saab müüa, on vaja suhkrusisaldust määrata. Viinamarjadel on kvaliteedinõuetes toodud, milline peab olema nõutud suhkrusisaldus ning vilikonnna mass. Madala suhkrusisalduse tõttu viinamarjad ei pruugi vajalikku kvaliteeti saavutada.

Töös uuriti Saare-Tõrvaaugu aiandi viinamarju. Uurimistöö eesmärgiks oli leida sordid, mille saak vastaks Eesti tingimustes nõutud kvaliteedinõuetele. Uurimistöö tulemused on vajalikud viinamarjade tootjatele, kes saavad olulist teavet, mis aitab sordi valikul. Tulemused on ka infoks ja abiks aiakujundusfirmadele, kuid ka igale koduaia omanikule kevadel istikute valimisel oma koduaeda. Antud uurimistöö käigus selgus, et Eesti kliimatingimustes võib saavutada vilju, mis vastavad turustamisstandardi normidele.

II ÕPILASSEMINAR Kertu Lehtsaar „Kasutajanimed internetis“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Indrek Peil) Uurimistöö autor viis Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7.a, 10.a ja 12.a klassi seas läbi küsitluse, milles soovis kontrollida noorte eelistusi kasutajanime osas ning selle kaudu ka valitud kasutajanimede turvalisust. Lisaks küsiti arvamust IT-spetsialistidelt: Tallinna Ülikooli analüütikult Edmund Laugassonilt ja Digitehnoloogia projektijuhilt, kes soovis anonüümseks jääda ning valida endale seetõttu kasutajanimeks user1.

Töö käigus sooviti kontrollida kolme hüpoteesi: 

vanusega muutuvad registreerujad teadlikumaks;



tüdrukute ja poiste valikute põhjused on erinevad;



foorumites valitakse kasutajanimi foorumi temaatika või nime järgi.

Autor leidis kinnitust vaid ühele hüpoteesile: tüdrukute ja poiste valikute põhjused on erinevad.

Esimene hüpotees: vanusega muutuvad registreerujad teadlikumaks, ei leidnud kinnitust.

Selgus, et olenemata vanusest järgivad noored IT-spetsialistide soovitust ning kasutavad oma nime. Uurides autohuviliste ja mängurite foorumit, leidis autor, et foorumi nime või temaatikaga pole kummalgi seost.

Uuriti just 7.a, 10.a ja 12.a klassi õpilasi, et leida võimalikke vanuselisi erinevusi ning arvamust küsiti spetsialistidelt, et mõista noorte teadlikkust kasutajanimede suhtes. Võrdluseks valiti just 14

autohuviliste ja mängurite foorumid, et vastuseid saada võimalikult vastandlikest keskkondadest.

Kirsika Meresmaa „Kristiina Ehini teoste vastuvõtt kirjanduskriitikas“ (Rapla Ühisgümnaasium, juhendaja Ülle Mäekivi) Uurimistöö põhineb Kristiina Ehini teoste kohta avaldatud 34 arvustustel aastatest 2000 – 2014.

Allikmaterjalidena on kasutatud kirjandusalaseid teatmeteoseid, õpikuid ning arvustusi kultuuriajakirjadest, ajalehtedest ja blogidest. Eesmärk on selgitada välja, missugune on olnud tema loomingu vastuvõtt alates esimesest raamatust (2000. a) kuni seni viimase teoseni (2013. a).

Tööst selgub, et K. Ehini tuntumaks saades arvustasid loomingut lisaks professionaalsetele kriitikutele ka tavalised kirjandushuvilised inimesed. Enim kirjutatakse teoste teema, keele ja sõnumi kohta ning vähim pööratakse tähelepanu pealkirjale, seoste loomisele kriitiku endaga ja võrdlemisele Ehini varasema loominguga. Enamiku poetessi raamatute kohta avaldatud arvustuste puhul on tegemist tõlkiva kriitikaviisiga, mis esineb üldiselt kultuuriajakirjades ning mida kirjutavad professionaalsed kriitikud. Üldiselt suhtub kirjanduskriitika Kristiina Ehini loomingusse positiivselt luuletaja teistest eristuva stiili, hea keelekasutuse ja ühiskondlikele probleemidele tähelepanu juhtimise tõttu.

Vahel heidetakse naisele ette liiga värvikat kujundlikkust ning luule- ja proosažanrite segamist.

Sellest hoolimata arvavad kriitikud, et Ehin on Eesti kirjandusmaastikul fenomenaalne isiksus, kelle loomingut on huvitav lugeda.

Einike Lemats „Südameinfarkti riskifaktorite esinemine Tartu Tamme Gümnaasiumi 10. klassi õpilaste hulgas“ (Tartu Tamme Gümnaasium, juhendajad Urmas Tokko, TTG õpetaja ja vanemteadur Alar Veraktsitš, Tartu Ülikooli füsioloogia õppejõud) Uurimistöö teoreetilises osas antakse ülevaade südame ja veresoonkonna ehitusest ja talitlusest, südameinfarkti riskifaktoritest ja selle haiguse ennetamisest ning ravist. Viidi läbi küsitlus TTG 10. klasside õpilaste hulgas, kus uuriti nende toitumisharjumusi, füüsilist aktiivsust, vaimset tervist ja suitsetamist. Tulemusena selgus, et peamine südameinfarkti riskifaktor õpilaste hulgas on vaimne stress. Suitsetavad üldiselt vähesed, kuid üllatusena enam just tüdrukud.

Toitumisharjumuste analüüsil selgus, et tüdrukud tarbivad poistest enam kala, puu- ja juurvilju ent poistest tunduvalt vähem piimatooteid.

Andreas Unt „Õpilasürituse korraldamine praktilise tööna“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Anna-Liisa Blaubrük) Hästi ettevalmistatud õpilasüritus toetab ettevõtlikkuspädevuse kujunemist. Õpilane planeerib, korraldab ja analüüsib oma tegevust. Tegeleda tuleb nii turunduse, meeskonna juhtimise, sponsorite otsimise, eelarvega tegelemise ja tagasiside kogumisega.

Isabell Hakk „Koeru valla meiereid ja koorejaamad“ (Koeru Keskkool, juhendaja Siret Pärtel) Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade Koeru vallas tegutsenud meiereide ja koorejaamade ajaloost. Meierei tunneb ära kõrge korstna, hooneesise pika platvormi ja kahe ukse järgi.

Esimesed mõisameiereid loodi juba 19. sajandi keskpaigas. Esimene ühispiimatalituslik meierei loodi aga 1908. aastal Imaveres. Teadaolevalt on Koeru vallas töötanud meiereid

15

Koerus ja Abajal, koorejaamad Kalitsas, Kuusnas, Ervital ja Tudres ning piima vastuvõtupunktid Vaol ja Liusveres.

Uurimistöö jaoks sain vajalikku infot 30ndatel ilmunud raamatutest, viimastel aastatel valminud Koeru valla külade raamatutest ning raamatust „Järvamaa“. Lisamaterjale sain Eesti Piimandusmuuseumist, Järvamaa ja Koeru muuseumist ning vanadest ajalehtedest.

Intervjueerisin Koeru muuseumi juhatajat, endise Abaja meieri tütart ja Ervita koorejaama juhataja poega, Kalitsa koorejaama praegust omanikku, Kalitsa küla vanimat elanikku, Koeru meierei kauaaegset võimeistrit.

Töö esimeses peatükis annan ülevaate piimanduse arengust Eestis ja Järvamaal. Teises peatükis on ülevaade Koeru valla piimaühingute ja meiereide tekkimisest ning tegevusest. Kolmandas peatükis kirjeldan koorejaamade ja piima vastuvõtupunktide tegevust.

Koorejaamad ja meiereid suleti, kui arenes autotransport ja tootmine nendes ei olnud enam kasulik. Pärast sulgemist tekkisid piimapukid, kuhu tõid piima eraisikud ja edasi viidi see Koeru võitööstusse. 1979. aastal lõpetas tegevuse ka Koeru võitööstus.

Lisades on Koeru valla kaart, millel on märgitud meiereide ja koorejaamade asukohad; vanad pildid ja dokumendid; fotod säilinud hoonetest. Tööd võiks jätkata, kui uurida põhjalikumalt meiereide ja koorejaamade tegutsemist nõukogude ajal.

Kristel Truuts „Mikroobid õpilaste kätel” (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendajad Tiina Sõber, Tartu KJPG õpetaja; Evald Sepp, Tartu Kivilinna Kooli õpetaja; Silver Türk, meditsiinilise mikrobioloogia teadur Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudis) Inimese kehaga on seotud kordades rohkem bakterirakke, kui on tema enda keharakke. Paljud bakterid paiknevadki naha pinnal. Suurem osa neist on inimesele ohutud ja isegi vajalikud, kuid teatud liiki bakteritega peab inimese immuunsüsteem võitlema. Enamjaolt on sellised bakteriliigid patogeensed, põhjustades mitmeid haigusi. Sellest tulenevalt on oluline hoolitseda igapäevaselt oma hügieeni eest. Päevas mitmekordne kätepesemine vähendab oluliselt riski haigestuda nakkushaigustesse, mille põhjustajateks võivad olla nahal, eelkõige kätel asuvad bakterid ja viirused. Käte pesemisel on oluline pöörata tähelepanu käsi puhastavatele vahenditele. Kõige elementaarsemad neist on küll vesi ja seep, kuid on olemas ka teisi vahendeid, mis võivad pakkuda isegi tõhusamat tulemust kui eelpool nimetatud.

Antud töö eesmärgiks oli leida seos erinevate kätepesuvahendite ja õpilaste kätelt saadud mikroobide hulga vahel. Uuringu tulemusel leiti, et õpilaste pesemata kätel leiduvate mikroobide arvukus on suhteliselt kõrge ning enamjaolt võib kätelt leida kerakujulisi stafülokokke. Katses kasutati kahte erinevat söödet, millest üks sisaldas antibiootikumi.

Hoolimata kasutatud kätepesuvahenditest takistas baktertite kasvu kõige tõhusamalt antibiootikumiga sööde.

Katsest järeldus, et kätepesuvahenditest pole seep kõige tõhusam mikroobide eemaldaja, kuigi pesemata käte korral, oli seep mikroobe märgatavalt eemaldanud. Katses kasutatud desinfitseeriv vahend ei eemaldanud küll mikroobe täielikult, kuid andis siiski kõige parema tulemuse. Mõlema söötme D sektoris – desinfitseeritud sõrmega tehtud jäljendkülv – oli bakterikolooniate hulk tunduvalt väiksem, võrreldes teiste sektoritega.

Töö autori poolt püstitatud hüpotees osutus tõeseks. Võrreldes pesemata kätega, vähendasid kätepesuvahendid märgatavalt bakterite hulka õpilaste kätel. Katses kasutatud 70% alkohol suudab baktereid rohkem eemaldada kui katses kasutatud tavaline kätepesuseep.

16

Kokkuvõttes selgus, et bakterite hulk õpilaste kätel on väga suur. See kinnitab vajadust regulaarselt ja hoolikalt käsi pesta, eriti enne söömist. Desinfitseerivad vahendid on küll kõige tõhusamad, kuid igapäevaseks käte puhtuse eest hoolitsemiseks need ei sobi, kuna need eemaldavad nahalt ka paljud inimesele kasulikud mikroobid. Seega peab tähelepanu pöörama käte korralikule pesemisele vee ja seebiga, sest tavaolukorras toimib seep mikroobide eemaldajana väga tõhusalt.

Hanna Maria „Allegooriad Angelika Kauffmanni maalides maalide „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega” ja „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga eemale Meeletuse ahvatlusi” näitel“ (Kadrioru Saksa Gümnaasium, juhendajad kunstiõpetaja Jaanika Kall ja doktor Tiina-Mall Kreem Kadrioru kunstimuuseumist) Antud uurimistöö käsitleb Angelika Kauffmanni allegooriliste maalide analüüsi valgustusajastu kontekstis, maalide „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega” ja „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga eemale Meeletuse ahvatlusi” näitel. Need kaks maali on eksponeeritud Kadrioru kunstimuuseumis ja arvestades Angelika Kauffmanni kuulsust ja populaarsust nii oma kaasajal kui ka pärast seda on nimetatud pildid Eestis saanud väga vähe tähelepanu ja äramärkimist. Viimane Kauffmannile pühendatud näitus toimus alles 2005. aastal.

Selle uurimistöö eesmärgiks on uurida Angelika Kauffmanni allegoorilisi maale „Ilu juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi“ ja „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega“ Angelika Kauffmanni teiste allegooriliste maalide taustal ja valgustusajastu kontekstis. Uurimistöö hüpoteesiks on, et maalid „Ilu juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi“ ja „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega“ väljendavad valgustusajastu üldisi moraaliseisukohti.

Brigitta Varul „Tartu Tamme Gümnaasiumi 12. klasside õpilaste teadlikkus ja suhtumine veredoonorlusse“ (Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Urmas Tokko) Uurimistöös võrreldakse TTG 12. klasside erinevate õppesuundade õpilaste teadlikkust ja suhtumist veredoonorlusse. Selleks küsitleti elektroonse ankeedi abil 73 õpilast. Küsitlus kajastas näiteks veredoonoriks sobivust, üldisi teadmisi doonorlusest ning sellega seotud riskidest jm. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade doonorluse ajaloost maailmas ja Eestis, vere koostisest ja ülesannetest, doonorvere töötlemisest. Tulemusena võib väita, et 12. klassi õpilaste suhtumine veredoonorlusse ning teadlikkus sellest on head.

Hedvig Andrejev „Vaimupuudega noorte õppimisvõimalused ja rehabilitatsiooniteenused Võru maakonnas“ (Parksepa Keskkool, juhendaja Esta Varik) Teema osutuks valituks isikliku huvi tõttu. Üheks mõjuvaks põhjuseks, miks uuritav teema mulle huvi pakub, on ema eriala valiku seotus vaimupuudega noortega. Ema tegevusi kõrvalt jälgides on tekkinud huvi vaimupuudega noorte käekäigu vastu koolis ning pärast kooli lõpetamist. Teema on aktuaalne, kuna vaimupuudega inimesi on meie ümber alati olnud ja tänapäeva heaoluühiskonnas on oluline, et ka nendel võimaldataks elada täisväärtuslikku elu.

Uurimistöö eesmärk on uurida Võru maakonnas vaimupuudega noortele pakutavaid õppimisvõimalusi ning rehabilitatsiooniteenuseid, saavutamaks maksimaalselt iseseisev elu.

Uurimistöös selgus, et vaimupuudega noorel on võimalik Võrumaal omandada põhihardus Võru Järve koolis ja Urvaste koolis. Põhikoolijärgselt on võimalus end arendada Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Ajaks, mil noor on lõpetanud kooli(d), on ta valmis arendama ennast 17

MTÜ Võru Päevakeskuses või MTÜ Meiela töökeskuses. Võru Maakonna pakutavaid rehabilitatsiooniteenuseid kasutatakse aktiivselt ning nendega ollakse rahul.

Noorte valmisolek iseseisvaks eluks on individuaalne. Iga noor on erinev ning erinevate võimetega. Tööst selgus, et maksimaalne iseseisvus, mida noortel on võimalik saavutada, on elamine omasuguste kogukonnas, kus nende kõrval on suunav ja toetav inimene. Tuleb tõdeda, et täielikku iseseisvust vaimupuudega inimene ei saavuta.

Katariina Kriipsalu „Aafrika kajastamine Eesti meedias ajalehe Postimees näitel“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendaja Aare Ristikivi) Novembris 2014 ning veebruaris 2015 ilmus Postimehes kokku 49 paberkandjal ajalehte.

Aafrikat puudutavaid artikleid oli kokku 24 ning neis mainiti 25 Aafrika riiki või piirkonda.

Novembris ilmus 6 ning veebruaris 18 Aafrikat puudutavat artiklit, seega oli veebruari kajastuste arv võrreldes novembriga kolmekordne. Enim leidsid kajastust Põhja- ning LääneAafrika, kuid mainiti ka Euroopast kaugemaid riike üle kogu mandri. Aafrikast oli mõlema kuu jooksul juttu nii positiivses kui negatiivses kontekstis, mistõttu ei joonistunud välja selget hoiakut piirkonna suhtes. Kui novembris jaotusid positiivsed ja negatiivsed uudised enamvähem võrdselt, siis kajastati järgneva aasta veebruaris selgelt rohkem negatiivseid uudiseid.

Muutust oli märgata ka artiklite tüübis – kui esimesel esines päris mitu küllaltki subjektiivse sisuga artiklit, näiteks filmiarvustusi või reisisoovitusi, siis teisel kuul olid ülekaalus lühidad ning fakte edastavad välisuudised. Ehkki ka veebruaris avaldati arvamuslugusid ning kultuuriga seotud artikleid, moodustasid need siiski vähemuse. Aafrika päevakajalisuse tõusu võib selgitada veebruaris aset leidnud terrorirünnakutega Põhja-Aafrikas ning üha suureneva põgenikevooluga Aafrikast Euroopasse. Sellega seoses oli eriti fookuses inimkaubanduse probleem ning illegaalsete reiside ohtlikkus, kuna Vahemerel on uppunud tuhandeid paadipõgenikke. Ometi jääb selgusetuks, miks leidis ebola viirus 2014. aasta novembris nii vähe kõlapinda.

Kuigi antud uurimistöö ei keskendu laiemalt 2014. aasta viimastele kuudele, oli just tol ajal ebola viirus Eesti meedias läbiv teema. Sellest lähtuv hüpotees, et ebola epideemiast räägitakse ka novembris palju, ei pidanud paika. Artiklite pealkirjad on olulised, vormimaks lugeja seisukohta käsitletavast teemast. Tihti kasutatakse meediaväljaannetes eriti pilkupüüdvaid pealkirju, kuigi sageli edastavad need hoopis teistsugust sõnumit kui artiklid ise. Sellist trendi oli märgata ka Postimehes uurimisperioodil Aafrikat käsitlevate artiklite puhul, kus mitmel juhul ilmneski, et pealkiri võib lugejat hoopis eksitada. Seega võib inimesele, kes uudiste sisusse ei süvene, jääda hoopis teistsugune mulje, kui artikliga taotletud oli. Sarnaselt pealkirjadega võivad eksliku mulje luua ka fotod. Kui novembris olid illustreerivad fotod iga avaldatud artikli juures, siis veebruaris ilmus uudiste juures fotosid vähe. Sellest ka järeldus, et novembri puhul mängisid fotod kuvandi loomisel suuremat rolli ning olid ka suurema tõenäosusega eksitavad.

Brenda Parbus „Kokkupuuted ja uskumused selgeltnägemisse kui võimesse“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Indrek Peil) Uurimistöö autor viis Saaremaa Ühisgümnaasiumi 98. lennu abiturientide seas läbi uuringu, et teada saada, kas õpilased suhtuvad selgeltnägijatesse ja selgeltnägemise võimesse pigem skeptiliselt või usuvad neisse, millega põhjendatakse oma seisukohti. Küsitluse eesmärk oli ümber lükata või leida kinnitust väidetele, et õpilased ei ole skeptilised ning usuvad selgeltnägijaid ning aina enam noori kasutab selgeltnägijate teenuseid. Teiseks hüpoteesiks oli, et tüdrukud usuvad selgeltnägemise võimetesse rohkem kui poisid. Lisaks tegi autor 18

intervjuusid mitme Eestis tegutseva sensitiiviga, et teada saada, kuidas suhtuvad noored üle Eesti selgeltnägemisse.

Uurimistöö käigus koostati õpilaste vastustest statistika seoses selgeltnägemisse uskumise ja kartmisega, kirjeldatakse õpilaste huvi selgeltnägemise vastu. Lisaks uuritakse selgeltnägijate teenuse kasutamist ning kogemusi ja läbielamisi. Küsitlus viidi läbi paberkandjal, millele vastas 53 õpilast, millest 3 ankeeti osutusid sobimatuks (ebaselge käekiri ja ilmselged väärvastused).

Selle tõttu arvestati tulemuste koostamisel 50 täidetud küsitlusankeeti, kellest 36% olid noormehed ja 64% neiud. Olulisemateks allikateks on läbiviidud küsitlused ja selgeltnägijatega tehtud intervjuud. Lisaks on kasutatud erinevaid kirjandusteoseid, artikleid ajakirjades ja internetilehekülgi.

KONVERENTSI II PÄEV Üldloeng – Tartu Tähetorni juhataja Janet Laidla „Kas teadlane võrdub nohik ehk stereotüüpidest teaduses“ Kui kujutame endale ette teadlast, siis kerkib meie silme ette pilt, mis võib küll kujutada mõnda tuttavat teadlast, aga kui selline kohe pähe ei tule, kujutame me enamasti ette nö stereotüüpset teadlast, näiteks Albert Einsteini. Oleme kuulnud ja lugenud ka nn pehmetest ja keerulistest teadusharudest ning ka sellest, millisele sugupoolele üks või teine eriala sobib. Ettekandes tuleb juttu kõigist mainitud stereotüüpidest: humanitaar versus reaal- ja täppisteadused; naiste ja meeste erialad ning stereotüüpne teadlane.

III ÕPILASSEMINAR Patrīcija Bāliņa “Modern Geological Processes in Jurmala and its Surroundings” (Jurmala State Gymnasium, supervisor Jana France) The research provides information about the general characteristics of the modern geological processes. The authoress also looked for a correlation between modern geological processes and the factors that affect them in the territory of Jurmala, and analyzed the most active geological processes in this territory, their effect on infrastructure.

Objective: The discovery and exploration of modern geological processes in Jurmala and its surroundings, finding out what the factors that affect their progress are.

Tasks: 1. Find out what are geological processes; 2. Find out the circumstances under which these processes take place; 3. Analyze the information obtained to determine which of the geological processes are taking place in Jurmala and its surroundings; 4. Find out which factors influence these processes in Jurmala; 5. Field research; 6. Interview with LU professor of Geology and Earth sciences J. Lapinskis; 7. Collect, analyze and compare the resulting information.

19

Inferences: It was concluded that in Jurmala and its surroundings the most active are coastal abrasion processes, Lielupe seabed transformation and paludification. In some urbanized places in Jurmala, there are still ongoing modern geological processes.

Key words: Modern Geological processes, Jurmala, influencing factors Contains: 20 pages, 11 images, 8 bibliographical names, 7 supplements, an interview with LU geomorphology and geomatics professor Jānis Lapinskis, a summary of an expedition, that the author went on to verify the accuracy of the hypothesis.

Leonards Elksnis “Animatronic Hand” (Jurmala State Gymnasium, supervisor Vēsma Reinkaite) Animatronics is a science branch with several areas of research, which emulates animal, human, plant or any other living creature movement. Modern animatronics is used in a lot of fields, for example, in movie special effects, theme parks, showrooms etc. Animatronics are powered by the use of pneumatics, hydraulics or electricity. They can be controlled by a computer program or human body. Movement actuators are widely used for muscle activity reproduction.

Microcontrollers (sometimes abbreviated µC, uC or MCU) are small computers on one integrated circuit, which consists of one processor core, input/output pins, memory and random access memory (RAM). Programmable memory is built on a ferroelectric RAM, NOR flash or programmable read-only memory.

Animatronics works on analog and digital signals. Analog signals are read by microcontroller and converted to digital signal. The digital signal is then converted to mechanical movement by the use of flex sensors and servo motors.

Project authors were able to build animatronics hand on Arduino UNO microcontroller which runs on ATmega328P microchip. Arduino IDE was used for programming purposes.

Animatronics hand recreates a human hand movement who is wearing gloves, which are equipped with flex sensors. Animatronics hand is able to hold different kind of objects without dropping them unexpectedly. Because animatronics hand is able to do holding function, it can be used for different kinds of everyday life needs.

The project was developed in Jurmalas State Gymnasium from October 2015 to February 2016.

Key words: Animatronics, microcontrollers, digital and analog signals, Arduino UNO, flex sensors, servo motors, animatronics hand Pauls Mārtiņs Plāters “Usage of LED Bulbs and their Influence on Housing Maintenance Costs” (Jurmala State Gymnasium, supervisor Vēsma Reinkaite) Actuality of the scientific research work: The use of LED bulbs for lighting bodies for the time being is still a relatively new type of lighting.

Aim of the research: To find out whether the correct choice of LED lamps allows to reduce monthly payments for the consumed electricity.

Materials and methods: Authors used quantitative research methods such as experiments, measurements, surveys. Two experiments were made and “Easy sense” data logger was used.

During the second experiment a LED bulb was created using diodes, transistors, resistors, capacitors, the PCB circuit board. Consumers from Latvia and abroad were interviewed.

Conclusions: After researching various manufacturers of LED bulbs and measuring LED bulb’s characteristic values in cooperation with the Latvenergo Energy Efficiency Centre, were 20

compared lighting units of the different types of the LED bulbs. Analyzing the results of the measurements, was found out that the best results showed bulbs produced by Sylvania and Phillips.

Consumers from Latvia and abroad had been interviewed about their LEDs experience. The results of the survey show that people are sufficiently aware of the advantages of LED lamps.

The first attempts of creating our own bulb were unsuccessful because of some errors had been made, but it was not the main reason. During the third attempt it became clear that the problem is low-cost PCB that comes with the set.

The work was written in cooperation with Latvenergo Energy Efficiency Centre, where it was presented on the 5th of February 2016.

Key words: light-emitting diode (LED), bulb’s cap, lamp socket holder, luminous flux (lm), lightning, lux (lx), power (W).

Liina Yliheikkilä “An Investigation into the Iron Content of Nettle (Urtica Dioica)” (Helsingin Suomalainen Yhteiskoulu) In this work the iron content of nettle (Urtica dioica) was investigated. Nettle is famous in Finland for its health properties and its high concentration of minerals like iron. Usually nettle is collected in early spring. I investigated whether nettle is indeed good source of iron in diet compared to other plants used for nutrition. In addition, I investigated what happens to the iron content during the growing season. The samples were collected on both spring and autumn, and the mass of iron in them was compared. This allowed us to see how the iron content of nettle changes during summer. VIS-spectrometry and absorbance of iron (III) tiocyanate complex was used in quantitative analysis of iron.

It was found that the iron content of the analyzed nettle samples was extremely high. Especially the iron content was high in leafs and did not change during summer. The iron content decreased in the stem, but it can still be considered high when compared to other plants used for nutrition.

The conclusion from the investigation was that nettle is a good source of iron throughout the growing season.

Meelika Kustavus “Utopian Elements in Suzanne Collins’ The Hunger Games: Catching Fire” (Tartu Jaan Poska Gymnasium, supervisor Lembi Loigu) The aim of the research paper was to show that the second book of The Hunger Games trilogy, The Hunger Games: Catching Fire, has utopian elements in it contrary to the popular opinion that the trilogy is strictly dystopian literature. The paper consists of three chapters that give a short summary of the plot of the trilogy, describe utopia as a literary genre and analyse the utopian elements that appear in the second book of the trilogy.

The method of analysis was comparative, describing different characteristics and elements of utopia in the second chapter of the paper and comparing them with actual elements that appear in the book in the third chapter. The elements that were analysed were the lack of poverty, use of advanced technology and isolation. These were chosen based on what elements appeared in the book and what did not. The analysis concentrates mainly on the life of the citizens of the Capitol because there were more utopian elements used while describing the Capitol.

The research paper shows that there are utopian elements in The Hunger Games: Catching Fire and because of that it does not belong to the dystopian literary genre only.

21

Karina Politanova „Sõnademängu kasutamise erakordsus venekeelsetes reklaamtekstides Eestis“ (Tartu Annelinna Gümnaasium, juhendajad Urmas Heinaste ja Irina Abisogomjan) Ettekanne annab üldistatud ülevaate sellest, kuidas Eestis funktsioneerivad venekeelsed reklaamtekstid, milles on kasutatud sõnademängu. Näiteks, Ameerika Auto reklaam – „SINU UUS AMEERIKLANE OOTAB SIND!“ – kus sõna „ameeriklane“ ei tähenda inimese rahvust, vaid Ameerikas toodud autot. Ettekande käigus autor räägib neljast töös kirjeldatud sõnademängu tüübist, toob rohkem näiteid koos seletuste ja analüüsiga ning peale seda võtab kirjutatu kokku ning räägib uurimistöö tulemustest. Kas sõnademängu on Eestis reklaamtekstides sageli kasutatud? Kas koostajatel alati õnnestub sõnademängu kasutamine ja kas see tõstab reklaami väärtust? Kuulajad saavad teada vastuseid nendele ning paljudele teistele küsimustele, mis on erinevates reklaamtekstides sõnademängu kasutamisega seotud.

Teema on tänapäeval eriti aktuaalne, sest sageli tundub ja näib, et inimesed elavad igapäevaselt reklaamimaailmas. Koostajad omakorda üritavad tekste koostada sellisel viisil, et lugeja märkaks reklaamitavat asja ning reklaam oleks silmapaistev, meeldejääv ja omapärane.

Eke Üllar Viesemann ja Andreas Valdma „Nõo Reaalgümnaasiumi 3D interaktiiv” (Nõo Reaalgümnaasium, juhendaja Sirje Sild) Eesmärk oli luua võimalikult täpne Nõo Reaalgümnaasiumi kompleksi mudel. Lisaks pidi seal mudelis olema võimalus kasutajal ringi liikuda. Lõpptulemus pidi olema lihtsa arvutimängu laadne. Kasutades Blenderi 3D modelleerimist, suudeti luua Nõo Reaalgümnaasiumi kompleksi esimese korruse koopia. Mängumootori abil saab käia ringi ning näha kõike läbi karakteri silmade.

IV ÕPILASSEMINAR Ingel-Ann Liibert „Hiiumaa traditsioonilised heegelpitsid“ (Nõo Reaalgümnaasium, juhendajad Sirje Juurikas ja Tiiu Rosenberg) Autor valmistas praktilise töö käigus Hiiumaa Pühalepa naise rahvarõivapõlle, kasutades selles traditsiooniliste võtetega heegeldatud pitse.

Töö kirjalikus osas on autor uurinud heegeldamise ajalugu nii Eestis kui ka Hiiumaal. Samuti annab autor ülevaate Hiiumaa heegelpitsi eripäradest ning sellele iseloomulikest töövõtetest.

Läbi viidud küsitluse käigus sai autor teada, et kuigi Hiiumaa kohalikud põllekandjad ei ole pitsi ajaloost ja eripäradest kuigi teadlikud, väärtustavad nad traditsioonilist pitsi põlledes sellest hoolimata.

Töö praktilises osas on lisaks põlle valmistamise töökäigule täpselt välja toodud kõik heegeldusvõtted, mida autor on pitside heegeldamisel kasutanud. Töö on koostatud nii, et iga käsitööhuviline oleks võimeline sarnase põlle valmistamisega hakkama saama.

Kert Hüdsi „Kerdi talu marjakasvatus“ (Räpina Ühisgümnaasium, juhendaja Tiina Piho) Meie pere tegeleb marjakasvatusega. Sellega on seotud kõik pereliikmed: isa, ema ja neli last.

10 aastat tagasi alustasime väiksematel pindadel maasikakasvatusega, hiljem lisandusid mustsõstrad ja vaarikad. Kasvupinnad ulatuvad praegu kahe hektarini. Marjade kasvatamise, hooldamise, koristamise ja turustamisega tegeleb kogu pere. Praegu on see meile 22

kõrvaltegevus, igapäevased tööd ja õpingud on peale selle. Edaspidi soovime kujundada marjakasvatusest talu põhitegevuse. Tulevikku silmas pidades kavatsesin uurida, kuivõrd tulus tegevus on marjade kasvatamine väiketalu tingimustes ja millised riskid marjakasvatusega kaasnevad.

Püstitasin hüpoteesi, et marjakasvatus võib väiketalu jaoks anda arvestatavat kasumit.

Hüpoteesi tõestamiseks uurisin erinevate taimede kasvutingimusi, võtsin kokku Kerdi talu kulud ja tulud, samuti analüüsisin marjade müügihindu Tallinna ja Tartu turgudel.

Hüpotees leidis kinnitust: marjakasvatus on väiketalunikule tulus äri. Marjade kasvatamine ja harimine on teostatavad mitme etapina, müügiprotsess on lühiajaline, marjade hinnad on suhteliselt kõrged, erinevate marjade kasvatamine võimaldab vähendada loodusoludest tulenevaid riske. Marjakasvatus mahub kenasti põhitöö kõrvale ja annab noortele võimaluse tööharjumusi omandada.

Anna-Liis Uuetoa „Kõrgvererõhutõbe põdevate inimeste haigusteadlikkus ja tervisekäitumine Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogiaosakonna, Taastava Kirurgia Kliiniku ning ambulatoorsete haigete näitel“ (Gustav Adolfi Gümnaasium, juhendaja Helina Reino) Eestis on statistiliselt tõestatud, et kõrgvererõhutõbi aktuaalne teema ning haiguse mõju on rahvastikule suur. Uurimistöö eesmärk oli uurida inimeste haigusteadlikkust, läbi viia küsitlus kõrgvererõhutõvega inimeste seas ning teada saada, milline on hüpertensiivsete inimeste tervisekäitumine. Püstitati kolm hüpoteesi: 

Naised muudavad oma elustiili peale haiguse diagnoosi sagedamini kui mehed

 Haiglaravil olevad patsiendid on teadlikumad hüpertooniaga kaasnevatest haigustest kui ambulatoorsed patsiendid  Kõrgema haridustasemega inimese teadlikkus hüpertensiooni tekitavatest teguritest on suurem, kui madalama haridustasemega inimese oma.

Teooriaosas anti ülevaade vererõhust, vererõhu mõõtmisest, hüpertensiooni mõistest, kõrgvererõhutõve riskiteguritest, tüsistustest ning ravist. Uurimuslik osa põhines ankeetküsitlusel, millele vastasid 90 inimest: 45 neist olid ambulatoorsed patsiendid ning ülejäänud 45 perearstikeskustest.

Hüpotees „naised muudavad oma elustiili peale haiguse diagnoosi sagedamini kui mehed” sai kinnitust. Hüpotees „haiglaravil olevad patsiendid on teadlikumad hüpertooniaga kaasnevatest haigustest kui ambulatoorsed patsiendid” osutus valeks, tuginedes sellele, et ambulatoorsete küsitlevate keskmine valede vastuste arv oli väiksem, kui haiglas küsitletud inimeste valede vastuste arv. Kolmas hüpotees „kõrgema haridustasemega inimese teadlikkus hüpertensiooni tekitavatest teguritest on suurem kui madalama haridustasemega inimeste oma” sai uurimistöös kinnitust, sest keskmine valede vastuste arv kahanes inimeste haridustaseme tõustes.

Mariin Pantelejev „Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes“ (Tallinna Inglise Kolledž, juhendajad Kaisa-Helena Luht ja Uudo Timm, MSc) Ettekanne tutvustab õpilasuurimistööd pisiimetajate püügivahendite teemal. Uurimistöö võrdles peamisi Eesti oludes kasutatavaid pisiimetajate lõksutüüpe nende saagirohkuse ja mitmekesisuse põhjal. Samuti selgusid töö käigus mõningad erinevused või kinnitused kirjanduse põhjal pisiimetajate eeliselupaikade kohta tehtavate eelduste suhtes. Uurimistöö jõudis mitmete järeldusteni, mida peaks tulevikus pisiimetajate seire teostamisel silmas pidama.

23

Kaidi Laup „Rapla Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste väärtushinnangud ja nende mõjutajad“ (Rapla Ühisgümnaasium, juhendaja Maarika Lips) Töö eesmärgiks oli teada saada, mida väärtustavad gümnaasiumiõpilased oma elus, mis või kes mõjutab nende väärtushinnanguid. Küsitlesin 106 Rapla Ühisgümnaasiumi 10-12. klassi õpilast ja võrdlesin vastuseid J. Tõnissoni instituudi poolt tehtud rahvusvahelise noorte väärtushinnangute uuringu, E. Raavi ja M. Peetsmanni koostatud lõputöö „Noorte väärtushinnangud tänapäeva Eestis“ ja 2004. aasta esseekonkursi „Olla või omada“ tulemustega.

Uurimuse põhjal selgus, et valdav osa Rapla Ühisgümnaasiumi õpilastest väärtustab kõige rohkem perekonda ja kõige vähem religiooni. Noorte arvates mõjutab väärtushinnangute kujunemist eelkõige perekond ja kõige vähem meedia. Kool õpetab koostööoskust ja iseseisvust, vähem ausust, abivalmidust ning sallivust. Sõbrad kujundavad suhtlemisoskust, perekonnalt õpitakse hoolivust ning ausust. Kõige olulisemateks mittemateriaalseteks väärtusteks peeti turvalisust, viisakust ja distsipliini, viimasele kohale jäi religioon. Eestlaste ja välismaalaste väärtushinnangute erinevuse kohta arvati, et eestlased ei väärtusta usku, kuid neil on suurem isamaa-armastus ning nad hindavad rohkem haridust. Arvati, et väärtused aja jooksul ei muutu.

Karin Kivisild „Keskkonnasäästliku NeemAzal-T/S ja sünteetilise insektitsiidi Actara 25 WG mõju jooksiklaste (Carabidae) olfaktoorsele käitumisele“ (Põlva Ühisgümnaasium, juhendajad dotsent Ivar Sibul, PhD; Irja Kivimägi, PhD; vanemõpetaja Urve Lehestik) Keskkonnahoidlikku taimekasvatust viljeledes soovitakse minimeerida pestitsiidide toimet kasulikele organismidele, sealjuures taimekahjurite looduslikele vaenlastele. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist mõju avaldab taimedest eraldatud tugevate insektitsiidsete omadustega bioinsektitsiid NeemAzal-T/S ja laialdaselt kasutatav sünteetiline insektitsiid Actara 25 WG mõnede põllumajandusmaadel levinud röövtoiduliste kasurputukate – suur-süsijooksiku (Pterostichus niger), aiajooksiku (Carabus nemoralis) ja sõmerjooksiku (C. granulatus) motoorsele ja lokomotoorsele aktiivsusele.

Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsaentomoloogia laboris 2014. ja 2015. aastal. Jooksiklaste valmikute reageerimist insektitsiidide lõhnadele uuriti lõhnakatsetena 4-harulise olfaktomeetri suletud õhusüsteemiga keskkonnas.

Kinnitust leidis hüpotees, milles väideti, et aiajooksiku, sõmerjooksiku ja suur-süsijooksiku valmikutele ei avalda neonikotinoid Actara 25 WG lahusest lenduvad lõhnad atraktiivset mõju.

Katses kasutatud putukad, olenemata liigist, eelisasid kontrollõhku Actara 25 WG lahusest lenduvatele lõhnaühenditele. Hüpotees, milles väideti, et aia- ja sõmerjooksikud ning suursüsijooksiku valmikud ei pea bioinsektitsiid NeemAzal-T/S lahust atraktiivseks, leidis osaliselt kinnitust. Katsealused putukad ei eelistanud insektitsiidi lõhna toidu lõhnale.

Annali Kruusamägi „Kodumesilased“ (Räpina Ühisgümnaasium, juhendaja Karin Tuul) Kodumesilased on putukate populatsioonist suurimad ja aktiivsemad taimede tolmeldajad. Kui poleks mesilasi, poleks ka taimede viljumist. Seega on oluline, et oleks inimesi, kes tegeleks mesindusega. Kuni 18. sajandi lõpuni peeti kodustatud mesilasi punutud tarudes, õõnsates puudes või keraamilistes nõudes. Kuna taru polnud võimalik avada, siis löödi need puruks ja mesilaspere hukkus. 18. sajandil töötasid mesinikud välja tarud, mille läbivaatamisega mesilased ei häviks.

Minu eesmärgiks oli teada saada, kas 11. klassi õpilane saab hakkama mesilaste eest hoolitsemisega. Minu peres on mesilasi peetud 10 aastat ja siiani olin ma ainult abistanud. Nüüd 24

sain endale oma taru, kus oli juba eelnevalt mesilaspere sees. Mesilased olid kraini-itaalia segu, neil polnud haigusi ning tegemist oli päris tugeva perega. Hoolitsesin mesilaste eest ühe hooaja vältel. Sellega kaasnes palju erinevaid mesinikule omaseid töid. Oluline oli jälgida mesilaspere arengut ja vältida võimaliku sülemi teket. Minu ülesannete hulka kuulus ka mee võtmine tarust.

Helen Tera „Mahajäetud hooned Tartus“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendaja Liisa Tepp) Töö eesmärgiks oli leida ja kaardistada kõik Tartu mahajäetud ehitised. Mahajäetud hoonete kaardistamiseks tegin eeltööd internetiallikatega ning seejärel külastasin ükshaaval kõiki linnaosasid. Internetiallikate abil koostatud mahajäetud hoonete loend osutus puudulikuks, kuna varasemalt pole sellealast uurimistööd veel läbi viidud. Külastades kõiki linnaosasid, koostasin tervikliku loendi, mis peaks sisaldama kõiki Tartu mahajäetud hooneid. Kokku leidsin ja kaardistasin Tartus 95 mahajäetud ehitist. Mahajäetud hooneid leidus kolmeteistkümnes linnaosas ning alla viie mahajäetud hoone oli veel seitsmes linnaosas.

Mahajäetud hooneid oli vähe elamurajoonides ning tööstuspiirkondades. Kõige enam oli mahajäetud hooneid Ülejõe linnaosas ja Kesklinnas. Nende linnaosade mahajäetud hooned moodustavad enam kui 42% kõigist Tartu mahajäetud ehitistest. Mahajäetud hooneid oli rohkem vanemates ning pigem tihedalt asustatud linnaosades. Pindalaühiku kohta on mahajäetud hooneid kõige rohkem Supilinnas: kõigest 48 hektarise pindalaga linnaosas on 8 mahajäetud ehitist.

Uurimusest võib järeldada, et Tartus on võrdlemisi palju mahajäetud hooneid, mis on erinevate linnaosade vahel ebavõrdselt jagunenud. Mahajäetud hoonetel on mitmeid erinevaid kasutusvõimalusi. Kõige silmatorkavam mahajäetud hoonete kasutamine on skvottimine ehk majahõivamine. Tartus asub Eesti tuntuim hõivatud maja: Anna Haava 7a. Kuigi praeguseks on maja vabastatud, on seal kolme-nelja aasta jooksul läbi viidud erinevaid üritusi ja hoone on pakkunud elupinda neile, kes seda vajavad. Hea näide mahajäetud hoonete kasutamisest on ka Kastani ja Riia tänavate ristmikul asuv Aparaaditehas. Nõukogudeaegset tööstushoonet tehakse korda, et sellest saaks Tartu uus kultuurikatel. Praeguseks üürivad Aparaaditehase pinda väga erinäolised ettevõtted seal hulgas kohvikud, kunstistuudiod ja õppeklassid. Mahajäetud hooneid saab kasutada ka neile pikemaajalist mõju avaldamata. Selliseks näiteks on alternatiivset meelelahutust pakkuv linnamängude võrgustik Encounter. Encounteris kasutatakse mahajäetud hooneid paikadena, kus mängijad peavad lahendama väliülesandeid või otsima korraldajate peidetud koode.

Anni Britta Pajoma „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad Merike Jõesaar, PhD ja Lauri Mällo) Aromaatsed ühendid jõuavad loodusesse peamiselt tööstustootmise tulemusena ning kuna need on toksilised enamikele elusorganismidele, on ilmselge, et neist ühenditest on vaja mingil viisil vabaneda. Seepärast uuritaksegi baktereid, kes on kohastunud aromaatseid ühendeid lagundama. Biodegradatsiooniradade ja nende võtmeensüümide uurimine annab võimaluse välja valida ekstreemsetes tingimustes vastupidavad ja suurema biodegradatsiooniefektiivsusega bakterid, kasutamaks neid bioremediatsiooni eesmärgil.

Käesoleva töö eesmärk oli uurida Läänemerest isoleeritud Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70, kes omab fenooli ja naftaleeni lagundamiseks kahte meta-rada. Ka teistes uurimustes on täheldatud, et bakterid, kel on lisa geenid ja rajad, on enamasti eelisolukorras ühte geenikoopiat või rada omavate bakterite suhtes. Kahe katehhooli 2,3-dioksügenaasi uuritavas tüves funktsioneerimise kindlaks tegemiseks konstrueeriti metsiktüvest knock-out meetodiga 25

mutanttüvi, kelles puudus fenooli raja katehhooli 2,3-dioksügenaasi geen. Nii mutant- kui metsiktüve kasvatati minimaalsöötmetel, kus ainsaks süsinikuallikaks oli fenool või salitsülaat.

Metsiktüvi kasvas kõige paremini fenooliga söötmel ning nii mutant- kui metsiktüvede kasv salitsülaadil osutus küllaltki ühesuguseks. Vaatamata teise C23Oi olemasolule ei suutnud mutanttüvi fenoolil kasvada. Seega võib saadud tulemustest järeldada, et erinevate radade C23Od ei kompenseeri teineteise tööd, st mutanttüve kasvatamisel üksiksubstraadil (fenool) ei suuda naftaleeni raja C23O lagundada fenooli degradatsiooni produktina tekkivat katehhooli.

Osalevad koolid Gustav Adolfi Gümnaasium Helsingin Suomalainen Yhteiskoulu Hugo Treffneri Gümnaasium Jūrmalas Valsts ģimnāzija Jüri Gümnaasium Kadrioru Saksa Gümnaasium Koeru Keskkool Laeva Põhikool Lähte Ühisgümnaasium Nõo Reaalgümnaasium Parksepa Keskkool Põlva Ühisgümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Räpina Ühisgümnaasium Saaremaa Ühisgümnaasium Tallinna Inglise Kolledž Tallinna Prantsuse Lütseum Tartu Annelinna Gümnaasium Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium Tibble Gymnasium

26

27

28

TOETAJAD

29