ALLERGIA
Katariina Tuulberg
ALLERGIA – MIS? MIKS? Kas oled tähele pannud, et inimestel on eriti tugev nohu just kevadel, kui erinevad puud õitsevad? Äkki oled märganud, et mõni inimene hakkab aevastama peale kassiga mängimist? Inimene suudab end kaitsta erinevate tervist kahjustavate ohtude eest või nendega ära harjuda. Mõnele inimesele osutub see keerulisemaks ning see toob kaasa kaebusi. See võib tähendada seda, et sellel inimesel on allergia.
Mis on allergia? Kõige lihtsamalt saab öelda allergia kohta ülitundlikkus, mis tekitab inimesele erinevaid kaebusi, näiteks nohu, köha, aevastamine, sügelemine, kõhuvalu. Allergia saab alguse millestki, mis asub meie kehas. Samuti võib välja kujuneda millestki, mida leidub looduses. Igal inimesel ei esine allergiat ja samas võib tekkida aja jooksul, mõne kuu või aastaga.
Miks on tekkinud selline asi nagu allergia? Siin on mõned põhjused. Must ja tolmune ümbrus, erinevad harjumused seoses toitumisega, liiga palju pesemist, taimede õitsemine, mille aeg on pikemaks muutunud (joonis 1), pärilikkus.
Joonis 1. Taim ja selle ümber lendlev tolm, mis võib tekitada allergiat
Kuna diagnoositi esimene allergia? Allergiat teati juba ammu. Vanim dokument, kus seda mainiti, oli Ebersi papüürus 1568. aastal enne meie ajaarvamist. Esimest korda võttis sõna "allergia" kasutusele Austria arst Clemens von Pirquet aastal 1906, kes uuris, kuidas haigused rakke nakatavad. Kreeka päritolu sõna "allergia" koosneb sõnadest "allos" ehk "teisiti" ja "ergon" ehk "ma teen".
ALLERGIA – MILLE VASTU? Me teame, mis asi on allergia. Nüüd aga uurime, millised erinevad allergiad on olemas. Allergeenideks kutsutakse allergia tekitajaid. Allergiaid ja allergeene on väga palju. Mõnel inimesel on ühe allergeeni vastu allergia, mõnel mitme vastu. Siin raamatus on juttu allergiatest, mida võib teie vanuses tihedamalt kohata.
TOIDUALLERGIA Seda allergiat leidub kõige rohkem laste hulgas. Tegemist on ülitundlikkusega mõne toidu vastu. Need võivad olla nii taimsed kui loomsed toidud. Kõige rohkem tekib allergiat nende toitude vastu. muna piim nisu koorikloomad (vähid, krabid ja teised sarnased loomad)
soja pähklid (joonis 2) kala
Joonis 2. Sarapuupähklid – üks kõige levinum toit, mille vastu võib tekkida allergia just koolilaste seas
ÕIETOLMUALLERGIA Väga levinud ja seda esineb nendel, kellel on ülitundlikkus taimede, puude või põõsaste õietolmu vastu. Seda allergiat esineb kõige rohkem siis, kui taimed õitsevad. Enamasti märtsist kuni maini, sest siis liigub õhus palju õietolmu. Puud, mis põhjustavad enamasti allergiat on sarapuu, lepp, kask (joonis 3).
Joonis 3. Kased – ühed peamised õietolmuallergia tekitajad
Eriti tugev on allergia siis, kui on tuuline ning päikeseline ilm. Samuti võib õietolmuallergiat kohata juunist kuni septembrini. Õietolmuallergia korral võib tekkida nina vesitsemine, ninakinnisus, aevastamine, silmade sügelemine, punetus.
TOLMUALLERGIA Tolm satub kehasse hingamisteede kaudu. Tolm võib pärineda erinevatest ainetest ja materjalidest, mis on erineva koostisega. Üks võimalik viis tolmuga kokku puutuda, on seotud töö tegemisega, näiteks puidutolm. Üks olulisim tolmuallergeen on elamutolm, kus tolmulestad on mikroskoopilised putukad, kes vajavad elamiseks kindlaid tingimusi nagu niisket keskkonda ja temperatuur 25–30° C. Tolmulestad elavad madratsites, vaipades, patjades, diivanites ja teistest pehmetes mööbliesemetes.
HALLITUSE ALLERGIA Hallitus on tavaline loodusenähtus (lagundab lehti), aga seda leidub ka mujal. Ta levib tuppa riiete ja õhu abil. Allergiat tekitab hallituse ensüüm (valk). Inimese kehasse võib see sattuda toidu söömisel, õhu sisse hingamisel ning naha ja limaskesta teel. Hallitusega kokku puutes võib tekkida silmade ärritus, nohu, köha. Hallitusseene vältimiseks tuleb pindu puhastada ja toidu puhul jälgida säilivuskuupäeva.
LOOMAALLERGIA Enamasti tekitavad allergiat kas kassid (joonis 4) või koerad. Looma naha osakesed, vedelikud ja karvad tekitavad kaebusi. Näiteks mõne väiksema imetaja puhul (merisiga, jänes) põhjustab ülitundlikkust nende uriin. Selles leidub valke, mis levivad kergesti õhu kaudu. Putukate, näiteks herilane, naha osakesed ja mürk tekitavad ülitundlikkust. Loomaallergia korral tekib nohu, ninakinnisus, silmade vesitsemine, silmade sügelemine, nahalööve. Joonis 4. Kass – tüüpiline koduloom
RISTALLERGIA Ristallergia tekib liikide vahel, mis on omavahel seotud. Oletame, et ühel inimesel on allergia õietolmu vastu. Selle tõttu võib tekkida samal inimesel ülitundlikkus mõne toidu vastu. Näiteks õietolmuallergia ja pähkliallergia. See ei pea olema pähkel, vaid hoopis puuvili või köögivili. Need on bioloogiliselt seotud. Neil kahel on samasugune valguline koostis, sellepärast tekibki allergia. Kui sa oled allergiline lehmapiima suhtes, siis võib sul olla allergia mõne teise imetaja piima suhtes.
KUIDAS RAVIDA ALLERGIAT? Nüüd oled juba palju teadlikum allergia ja erinevate liikide kohta. Aga kuidas allergiast eemale hoida? Kuidas saab allergiat ravida? Kui kahtlustad, et sul on allergia, tuleb minna arsti juurde, kes uurib allergiaid. Teda kutsutakse allergoloogiks. Tema küsib sinult erinevaid küsimusi. Millised sümptomid on sul esinenud ehk mis kaebused on tekkinud? Aevastamine? Sügelus? Punetus? Milliste võimalike allergeenidega oled kokku puutunud? Mis toitu oled söönud? Oled looma läheduses olnud? Silmad sügelevad õitsemise ajal?
Räägi olukorrast või asjast, mille tõttu on tekkinud allergiaga sarnanev kaebus. Seejärel teeb allergoloog sulle erinevaid teste. Allergeenid viiakse vedeliku kujul väikese nõelatorkega naha sisse (joonis 5). Seejärel oodatakse umbes 15 minutit. Selle aja jooksul jälgitakse, mis juhtub. 15 minuti pärast on asi juba kindlam, kas sul on allergia. Väga oluline ja kerge viis on allergiast eemale hoidmine. Näiteks, kui tead või arvad, et sul on allergia muna vastu, siis püüa seda mitte süüa. Allergiat saab ravida erinevate rohtudega, mida müüakse apteegis.
Joonis 5. Testimine ja tulemuse vaatamine
KASUTATUD ALLIKAD JA PILDID Allergia testimine = https://cdn.shortpixel.ai/client/q_glossy,ret_img/https://www.cwwilliams.org/wpcontent/uploads/2020/11/allergy-testing-charlotte.jpg. Vaadatud 8.02.2021. Allergia tulemus = https://www.bvaac.com/wp-content/uploads/2018/07/allergy-skin-testing.jpg. Vaadatud 8.02.2021. Allergiauuringud 2021. ‒ Medicum. https://www.medicum.ee/uuringud/teenused/allergiatestid/. Vaadatud 04.01.2021. Allergia võib tekkida igas eas 2019. ‒ Eesti Allergialiit. https://www.allergialiit.ee/allergia-voib-tekkidaigas-eas/. Vaadatud 04.01.2021. Astma ja allergia 2021. ‒ SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik. https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/9-astma-ja-allergia. Vaadatud 04.01.2021. Haigused ja seisundid - allergia 2021. ‒ Terviseportaal inimene.ee. https://www.inimene.ee/haigusedja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/allergia/. Vaadatud 04.01.2021. Hallitus 2021. – Terviseamet. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/contenteditor/Keskkonnatervis/jutt/hallitus.pdf. Vaadatud 8.02.2021. Jäätis = https://www.enclavesuites.com/wp-content/uploads/ice-2367072_640-300x225.jpg. Vaadatud 6.02.2021. Jürisson, Maie 2017. Kevadine allergia. ‒ Eesti Allergialiit. https://www.allergialiit.ee/kevadine-allergia/. Vaadatud 04.01.2021. Kased = https://cdn.pixabay.com/photo/2017/03/22/15/27/forest-2165356_1280.jpg. Vaadatud 6.02.2021. Kass ja koer = https://cdn.pixabay.com/photo/2017/04/03/17/35/animals-2198994_1280.jpg. Vaadatud 6.02.2021.
Loogna, Naomi 1976. Allergoloogia. Tallinn: Valgus. Loomaallergia: kuidas seda ära tunda ja end kaitsta? 2021. ‒ Goldstar Eesti OÜ. https://www.polti.ee/loomaallergia-kuidas-seda-ara-tunda-ja-end-kaitsta/. Vaadatud 04.01.2021. Organismi kaitsemehhanismid, immuunsüsteem ja selle häired 2018. ‒ Digiõppevaramu. https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2422. Vaadatud 05.01.2021. Orn, Malle 2016. Mis on pollinoos? ‒ Tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. https://www.kliinik.ee/teemalehed/allergia/aid-11196/mis-on-pollinoos-. Vaadatud 04.01.2021. Piimapudelid = https://cdn.pixabay.com/photo/2015/07/11/23/01/bottle-841433_1280.jpg. Vaadatud 6.02.2021. Puuviljad = https://images.pexels.com/photos/793763/pexels-photo-793763.jpeg. Vaadatud 6.02.2021. Pähklid laual = https://images.pexels.com/photos/1295572/pexels-photo-1295572.jpeg. Vaadatud 6.02.2021. Sarapuupähklid = https://cdn.pixabay.com/photo/2019/09/14/12/24/hazelnuts-4475882_640.jpg. Vaadatud 6.02.2021. Sokk, Kairi & Rogatšov, Jegor 2014. Ristallergia. ‒ Tartu Ülikooli Kliinikum. https://haiglateliit.ee/wpcontent/uploads/2015/03/ristallergia_tabeliga.pdf. Vaadatud 04.01.2021. Taim ja lendlev tolm = https://cdn.pixabay.com/photo/2015/03/26/10/56/plant-692141_1280.jpg. Vaadatud 6.02.2021. Taskurätikuga tüdruk = https://images.pexels.com/photos/3887616/pexels-photo-3887616.jpeg. Vaadatud 6.02.2021. Teder, Aime 2019. Toiduallergia - kuidas ära tunda? ‒ Südameapteek. https://www.sudameapteek.ee/tervisenouanded/toiduallergia-kuidas-ara-tunda/. Vaadatud 04.01.2021. Tolmlev võilill = https://optimisticmommy.com/wp-content/uploads/2020/03/Canva-Closeup-of-aDandelion-PIxabay.jpg. Vaadatud 6.02.2021. Kiisupoeg = https://cdn.pixabay.com/photo/2019/11/08/11/56/cat-4611189_1280.jpg. Vaadatud 6.02.2021.
Tartu 2021