Poska Akadeemia IV

Ă•pilaskonverents

6.–7. aprill 2017 Tartu

Kallid konverentsil osalejad!

Meie akadeemia missioon on näidata, et teadus on võluv ja põnev, et teaduse tegemine on huvitav ja paeluv, eriti just õpilasteaduse. Oleme veendunud, et kõik, kes täna ja homme siin esinevad, on oma tööd teinud suure entusiasmiga ning neil peab olema võimalus tehtut ka teistele näidata. „Poska Akadeemiast“ on saanud tänu meie külalistele jätkusuutlik traditsioon. Eesti suurmehe Jaan Poska nime kandev õpilaskonverents on nelja aastaga saanud tuntuks terves vabariigis. Sel aastal võime julgelt öelda, et meil on külalisi Narvast Kuressaareni ja Räpinast Tallinnani ning rahvusvahelise mõõtme lisavad külalised Rootsist ja Lätist.

Täname kõiki meie toetajaid ja osalejaid ning loodame, et te veedate siin asjalikud ja tegusad kaks päeva. „Poska Akadeemia“ korraldusmeeskond

2

KONVERENTSI KAVA NELJAPÄEV, 6. aprill Konverentsi üldloeng ja õpilasseminarid toimuvad Tartu Jaan Poska gümnaasiumi auditooriumis (Vanemuise 35, II korrus) 9.00 Saabumine, tervituskohv (Rahutuba, Vanemuise 35, II korrus) 10.00 Avasõnad 10.15 Üldloeng – Anneli Saro „Kas humanitaaridel on lootust?“ 10.45 I õpilasseminar Laura Lepik (Koeru Keskkool) „Vabadussõjas langenud Koeru kihelkonna kangelased ja neile püstitatud mälestusmärgid“ Tatjana Vlassova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) „Õpilase glükohemoglobiini muutumise dünaamika uurimine kalenderaasta jooksul“ Märt Hüdsi (Räpina Ühisgümnaasium) „Räpina jahtkond“ Kris-Marii Jaanson (Parksepa Keskkool) „Ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste psüühikale ja käitumisele“ Merili Viks (Nõo Reaalgümnaasium) „Muusika mõju inimese emotsioonidele“ 11.40 Kohvipaus 12.00 II õpilasseminar Valeria Zjuzkova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) „Elektromagneetilise kiirguse mõõtmine Narva Pähklimäe Gümnaasiumi keskkonnas“ Minna Joor (Nõo Reaalgümnaasium) „E-ainete mõju inimeste tervisele“ Karl Martin Tamm (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) „Noorte välismaale minemise põhjused“ Maigret Mõru (Saaremaa Ühisgümnaasium) „Vabariigi Presidendi valimise seadus ja selle muutmine 2016“ Sirle Kont (Hugo Treffneri Gümnaasium) „Pildistamine pinhole kaameratega“ 13.00 Lõuna (Jaan Poska gümnaasiumi söökla) 13.40 III õpilasseminar Elina Kahre (Tartu Jaan Poska Gymnasium) „The coverage of the refugee crisis in the newspapers Eesti Ekspress and Maaleht in September and October of 2015 and 2016“ Roberts Leonārs Svarinskis (Jurmala State Gymnasium) „Artificial intelligence techniques and algorithms in everyday software“ Jānis Artūrs Svarinskis (Jurmala State Gymnasium) „Problems of cooperation between Latvian diplomacy and the former soviet republics“ Sander Nemvalts (Tartu Jaan Poska Gymnasium) „Constructing a machine learning model“ Lovisa Ålander and Kevin Coleman (Tibble Gymnasium) „Enzymatic stereoselectivity“ Lovisa Ålander and Kevin Coleman (Tibble Gymnasium) „Sensory evaluation of Jelly-rats“ Kelli Riim „School newspapers of Tartu and the publishing of Sihker“ and Katriin Sepma „School newspaper Sihker“ (Tartu Jaan Poska Gymnasium) Markus Aksli (Tartu Jaan Poska Gymnasium) „Creating the computer game Somnia“ 15.00 Kohvipaus (Rahutuba) 15.30–17.00 Töötoad 17.00–19.00 Ettetellijatele õhtusöök Hektor Design Hostelis aadressil Riia 26 Õpilasseminaride superviisorid 6. aprillil on Kaili Kaseorg-Cremona (õpilaste teadustööde riikliku konkursi koordinaator Eesti Teadusagentuuris), Triin Kurrikoff (tervisesotsioloogia analüütik Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis), Arko Olesk (teaduskommunikatsiooni õppejõud ja nooremteadur Tallinna Ülikoolis) ja Anneli Saro (teatriteaduse professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan Tartu Ülikoolis).

3

REEDE, 7. aprill Konverentsi üldloeng ja õpilasseminarid toimuvad Tartu Jaan Poska gümnaasiumi auditooriumis (Vanemuise 35, II korrus) 10.00 Üldloeng – Marko Mägi „Kellele on vaja ornitoloogi: kuidas ja miks uurida linde?“ 10.30 IV õpilasseminar Joonas Varula (Lähte Ühisgümnaasium) „3D printeritest ja nende tarkvarast Cura ja Slic3ri näitel“ Karoliina Arold, Sandra Tuulik, Sten-Markus Pillmann (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) „Õpilasfirma S.A.K.S.“ Brittany Tuul (Räpina Ühisgümnaasium) „Minu vanaema Minna Hainsoo - Seto kultuuri hoidja ja edendaja“ Martiina Põder (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Karastamine ning selle lühi- ja pikaajaline mõju tervisele“ Hanna-Loore Vasnu (Rapla Ühisgümnaasium) „Võistlustantsu tehniline muutumine aeglases valsis“ Anni Hallik (Saaremaa Ühisgümnaasium) „Mehis Heinsaare „Härra Pauli kroonikate“ ja Paul Valery „Härra Teste'i“ võrdlev analüüs“ Mattias Jaak Koppel (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) ja Annamaria Krull (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) „Ravimite tekkelugu ning ravimite tarvitamise erinevus JPG ja KJPG õpilaste seas“ 11.45 Kohvipaus (Rahutuba) 12.05 V õpilasseminar Joonas Salu (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Erinevate mobiiltelefonide levikvaliteet“ Merilin Mänd (Saaremaa Ühisgümnaasium) „Otto Friedrich Theodor von Moeller“ Oliver-Sander Luik (Parksepa Keskkool) „Üks päev Parksepa Keskkoolis: lahtiste uste päev 11. märtsil 2016“ Marii Kivi (Tartu Tamme Gümnaasium) „Naiserollid Kristiina Ehini luules“ Anna-Maria Lest (Saaremaa Ühisgümnaasium) „Üldajalooliste teadmiste uuring Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturientide seas“ Triin Bulõgina (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Roti (Rattus norvegicus) õppimisvõime hindamine geomeetriliste kujundite eristamisvõime eksperimendi alusel“ Iris Enid Pärtelpoeg (Rapla Ühisgümnaasium) „Simuna kihelkonna õuemängud 21. sajandil“ Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Hariliku korpsambliku (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) fotobiondi liigi sõltuvus elupaigast ja substraadist Eestis rDNA ITS põhjal“ Nele Mai Viin (Tartu Tamme Gümnaasium) „Valve Nahkuri elu aastatel 1935-1963“ 13.35 Konverentsi lõpetamine 14.00 Lõuna (Jaan Poska gümnaasiumi söökla) 14.45 Buss Jaan Poska gümnaasiumi juurest ERMi, ette registreerunutele tasuta ERMi külastus koos giidiekskursiooniga. Buss toob soovijad kell 17.00 tagasi Vanemuise alumisse parklasse. Õpilasseminaride superviisorid 7. aprillil on Reet Bender (saksa filoloogia lektor Tartu Ülikooli germanistika osakonnas), Margit Lehis (Eesti Teadusagentuur), Anne Reino (juhtimise dotsent ja teadur Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas) ja Pille Säälik (teadur Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudis) Suuremad kotid saab mõlemal päeval jätta Jaan Poska gümnaasiumi keldrikorrusele kaminasaali. Ööbimine on korraldatud Hektor Design Hostelis (Riia 26).

Osalevad koolid: Hugo Treffneri Gümnaasium, Jūrmalas Valsts Ģimnāzija, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Koeru Keskkool, Lähte Ühisgümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Parksepa Keskkool, Rapla Ühisgümnaasium, Räpina Ühisgümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Tibble Gymnasium

4

TÖÖTUBADE LÜHIKIRJELDUSED Veregrupi õpituba viivad läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased. Mis on veregrupp? Miks on vaja teada oma veregruppi? Praktiline tegevus: osalejad määravad paarides teineteisel veregruppi. Õpitoas osalemiseks on tarvis lapsevanema kirjalikku luba.

Toimumiskoht: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppelabor, Nooruse 5, kogunemine kell 15.10 JPG I korrusel, korraldatud transport kooli juurest laborisse ja tagasi.

Psühhobussi töötuba – ajulabor. Töötuba viivad läbi Psühhobussi tegijad. Ajule käed külge! Laseme osalejatel kogeda, kuidas on võimalik oma hallollust uurida erinevate lihtsamate ja keerulisemate vidinatega ning mida tulemused meile meie oma aju toimimise kohta ütlevad.

Kui lihtne on mõnikord aju reaalsustaju petta, kui keeruline on uute tajuelamustega kohaneda ning kui erinevalt võivad erinevad inimesed maailma tajuda?

Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska gümnaasium, ruum 111.

Drooni töötuba. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži korraldatud töötoa teooria pooles räägitakse, mis on mehitamata õhusõidukid ehk droonid. Tutvustatakse nende erinevaid tüüpe, eripära, peamisi komponente, kasutusvaldkondi (sh infrapunakaamera rakendusi) ja nendega seotud riske. Seejärel tutvustatakse, kuidas käib droonide lennutamine ja millised on ohutusnõuded. Teooria rakendamiseks on kõikidel õpilastel võimalik töötoa praktilises osas proovida drooni lennutada kõigepealt simulaatoris, et saada kätte tunnetus. Peale seda saavad kõik lennutada nii kaameraga kui ilma kaamerata drooni. Praktiline osa toimub olenevalt ilmast siseruumides või väljas.

Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska gümnaasium, auditoorium.

Savikoja terrakota õpituba viib läbi keraamik Kaido Kask. Räägime terrakotast, kohalikust savist ja keraamikast üldisemalt. Valmistame eesti savist eseme (kauss, kujuke, ehe jne). NB! Valmis esemed põletatakse ja need saab kätte 5–7 päeva pärast.

Toimumiskoht: Antoniuse õue Loovuskoda, Lutsu 5, kogunemine JPG I korrusel kell 15.10.

Nahastuudio õpituba viib läbi nahadisainer Tiina Andron. Valmistame trendika ja isikupärase käevõru või randmeehte, kasutades erinevaid värvilisi nahkasid, neete ja trukke.

Toimumiskoht: Antoniuse õue Meistrite Maja nahastuudio, Lutsu 5, kogunemine JPG I korrusel kell 15.10.

SPARK Makerlabi akupanga töötuba viivad läbi SPARK Makerlabi tegijad. Kuidas töötavad liitium-tehnoloogial põhinevad akud? Kuidas neid ohutult laadida ning neisse pumbatud energiat oma projektides edukalt ära kasutada? Kuidas käia ümber võimsate, ent ohtlike Li-Po akudega? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse just selles töötoas! Töötoa raames meisterdad valmis täiesti omaenda kujundusega AKUPANGA! Kesta on võimalik lasta 3D printida (oma nime või logoga) või valmistada kohapeal leiduvatest materjalidest. Miks mitte olla esimene, kes võtab kasutusele spreipurgi-, mudelauto-, haamri- või muu eripärase kujuga akupanga?

Toimumiskoht: SPARK Makerlab, Narva mnt 3, kogunemine JPG I korrusel kell 15.10.

Mürgid eile, täna, homme. Mürke uuriva töötoa viib läbi Klaara Kask. Loodus on varustanud oma lapsed – taimed ja loomad – enesekaitseks mürgiga, ainetega, mis juba väikeses koguses võivad põhjustada haigust või isegi surma. Inimkond liigub edasi – ikka paremuse ja täiuslikkuse suunas. Seejuures ei unustata kahjuks ka mürkide täiustamist, seejuures mitte ainult enesekaitseks vajalikke, vaid ka oma madalate soovide rahuldamiseks. Krimi töötoas tutvustataksegi ajaloo tuntumaid mürkaineid ja mürgitajaid.

Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska gümnaasiumi labor, ruum 406.

5

Mis on minu jaoks teadus?

Eerik Säre, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Olen võtnud nõuks jaotada sõna „teadus“ enda jaoks kaheks suuremaks alateemaks.

Esiteks teaduslik mõttelaad ning teiseks teadusega tegelemine. Olles ise õpetaja, kes supleb teadusmaailmas nii ühes kui teises mõttes, julgen tunnistada, et armastan kõike, mis teadusega seostub. Tihtilugu on ka minu tunnid sellise ülesehitusega, mis väga üldistatud plaanis näevad välja järgnevad: „Näe, vaadake kõik, kuidas ma loodusteadusi armastan, vaadake!“ Esiteks teaduslik mõttelaad. See on minu jaoks selline „avatud silmadega“ ringi kõndimine ning fanaatiline tung proovida kõike enda jaoks lahti mõtestada – anda selgitusi, miks asjad toimuvad siin ilmaruumis nii, nagu nad toimuvad. Mõte on selles valdkonnas kogu aeg ärkvel. Nii kui ma taban end mõnelt nähtuselt, sündmuselt, mida ma füüsikaliselt/keemiliselt/bioloogiliselt/geograafiliselt/geoloogiliselt kirjeldada ei suuda, võib olla kindel, et homseks juba suudan. See on selline heas mõttes lapselik olek, kus esmakordselt nähtule järgneb välkkiire mõte: „Aga miks, kuidas?“ Näiteks miks Kuu tõustes suurem ja oranžikam paistab, miks kasside silmad öösel vähese valguse peale langedes nagu helkurid vastu helendavad, miks banaan ise rohelisest kollaseks läheb, isegi kui päike peale ei paista, miks käsi kõvasti kõvasti kokku hõõrudes väävli lõhna tunneb jne jne jne. See on selline mõttelaad.

Teiseks teadusega tegelemine. Otse, kaudselt, väga kaudselt, vahet ei ole. Tänapäeva infomaailmas on suureks probleemiks kujunemas see, et noored puutuvad kokku infoga, mis ei ole tõene. Keegi lihtsalt väidab midagi ning kuna teema tundub põnev, siis see saab palju klikke ja lugejaid. Teadusega võiks tegeleda juba kasvõi sellisel tasandil, et esimese asjana osata teha selgeks info usaldusväärsuse. Kas info pärineb teaduslikke etappe pidi kontrollitud katsetest või mõne entusiasti uitmõttest ning tema agarast sulest? See oleks hea algus osata olla allikakriitiline – ega muidu ju ei paluta uurimistöödes korrektselt viidata, see on ülioluline, ent kahjuks mitte süvitsi hinnatud oskus. Järgnevalt tähendagu teadusega tegelemine igale noorele täpselt seda, mida ta endale asjalikuks peab. Kes loeb, kes teeb pisikesi eksperimente, kes osaleb mõnes töögrupis, kes osaleb teleskoopidega vaatlustel, kes püüab oma tüütule väiksele sugulasele tema järjekordsele „miks“ küsimusele vastust anda – see kõik on ühel või teisel määral teadusega tegelemine.

Teadus võib olla põnev, igav, kerge, raske, kiireloomuline, aeglane kui ila - see pakub Ameerika mägesid ning mugavat platood, avastamisrõõmu ning kukalt kratsima panevat nõutust. Ampluaa missugune.

6

ETTEKANNETE TEESID KONVERENTSI I PÄEV Üldloeng – Anneli Saro, Tartu Ülikooli teatriteaduse professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan „Kas humanitaaridel on lootust?“ Mis mõte on õppida humanitaaraineid? Kes on humanitaar? Kas humanitaarid leiavad ka tööd? Ei tea kust? Kas humanitaarid edendavad Eesti majandust? Ei tea kuidas? Kas humanitaarid suurendavad Eesti rahva õnnetunnet? Ei tea milleks?

I ÕPILASSEMINAR Laura Lepik „Vabadussõjas langenud Koeru kihelkonna kangelased ja neile püstitatud mälestusmärgid“ (Koeru Keskkool, juhendaja Siret Pärtel) Vabadussõda oli sõda, kus võideldi, et kaitsta ja kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvust. Oma panuse vabaduse saavutamisele andsid ka Koeru kihelkonnast pärit mehed. Uurimistöö eesmärgiks oli koguda ja täpsustada informatsiooni Vabadussõjas langenud Koeru kihelkonna kangelastest ja neile püstitatud mälestusmärkidest.

Vabadussõjas langes 41 Koeru kihelkonnast pärit kangelast. Uurimistöö kajastab nende kohta käivat infot (ees-, perekonna- ja isanimi; sünni- ja surmaajad; kodukülad). Samuti on esitatud andmed kangelaste eluteest ja osalemisest Vabadussõjas. Täpsustatud ja kirjeldatud on langenute matmiskohad Koeru kirikuaias, vanal ja uuel kalmistul. Eraldi on uuritud kahte Eesti Vabaduse Risti kavaleri. Suurimaks raskuseks töö kirjutamisel olid andmete erinevused erinevates allikates.

24. veebruaril 1928. aastal avati Koeru kirikus mälestustahvel Eesti Vabadussõjas elu ohverdanutele Koeru kihelkonnast. Tahvlile olid kantud kolmekümne viie langenud kangelase nimed. Nõukogude okupatsiooni ajal asus mälestustahvel kiriku seinal, kuid oli peidetud mitmekordse krohvikihi alla. 1989. aastal mälestustahvel puhastati ja 2015. aastal lisati sinna viis puuduvat nime. Käesoleva töö käigus selgus, et üks nimi on tahvlilt tänaseni puudu.

Langenute auks avati 1934. aastal Koeru alevikus ka mälestussammas. Uurimistöös on kirjeldatud mälestussamba püstitamise eellugu, nurgakivi panekut ja avamispidu. Samuti on kajastatud selle hävitamisi, taastamisi ja tähtsust tänapäeval.

Uurimistööd võiks veel jätkata, kui uurida rohkem kohalike inimeste mälestusi, kangelaste elulugusid ja kõiki Vabadussõjas osalenuid Koeru kihelkonnast.

Tööle on lisatud kogumik ligikaudu saja fotoga. Uurimistöö näitab, et läbi aegade on kõrgelt hinnatud nende meeste tegusid, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest. Käesoleva tööga koguti kokku killud, mis moodustavad ühe osa Koeru kihelkonna ajaloost. Töö on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevale – olles tagasivaade meie esivanemate võitlustele ja vabaduse saavutamise loole.

Tatjana Vlassova „Õpilase glükohemoglobiini muutumise dünaamika uurimine kalenderaasta jooksul“ (Narva Pähklimäe Gümnaasium, juhendaja Jelena Tsõvareva) Suhkruhaigus on tuntud juba pikka aega. Minevikus suhkruhaigus diagnoositi väliste tunnuste järgi.

Praegu arstid kasutavad erinevaid analüüse. Näiteks mõõdetakse glükosüleeritud hemoglobiini (HbA1c) ning suhkrutaset veres. Selle abil saab suhkruhaige säilitada oma haiguse tasakaalu, et parandada HbA1c määra. Seda näitajat mõjutavad insuliini õige doseering, toitumine ja füüsiline

7

aktiivsus. Eksperiment viidi läbi ajavahemikul 01.01.14-08.02.15. Uuringuperioodi jooksul tehti 5 HbA1c mõõtmist. Parim näitaja oli suveperioodil, sest õpilane veetis palju aega värskes õhus. Tal oli piisav füüsiline koormus ja rahulik emotsionaalne seisund, suhkrut mõõdeti tihti. Halvim näitaja oli juunikuus. Seda võib seletada sellega, et sel perioodil olid õpilasel eksamid ning tal oli stress.

Samuti haigestus ta märtsikuust juunini kaks korda ägedatesse respiratoorsetesse haigustesse.

Uuringuperioodi jooksul koostati glükohemoglobiini ja vere suhkrutaseme näitajate graafik, mille alusel tuvastati omavaheline seos nende näitajate vahel. Saadud andmete ning kirjanduses kajastatud andmete võrdlemisel ei leitud mingeid vastuolusid.

Märt Hüdsi „Räpina jahtkond“ (Räpina Ühisgümnaasium, juhendaja Tiiu Viljalo) Jahindus on minu hobi viimased neli aastat, kuulun Räpina jahtkonna liikmeskonda. Juba pikemat aega oli kavandatud organisatsiooni ajaloo koostamist, seetõttu toetasid minu uurimistegevust ka jahtkonna juhid.

Küttimine on koriluse kõrval üks inimese vanimaid elatusalasid. Kesk- ja uusajal oli jaht aadlike eesõiguseks. 19. sajandi lõpust alates muutus jahipidamine järjest organiseeritumaks ja seda hakati seadustega reguleerima. Eesti Jahimeeste Selts rajati 1967. aastal. See jaguneb seltsideks ja need omakorda jahtkondadeks. Räpina jahtkond tegutseb Põlva Jahiseltsi koosseisus ning loodi samuti 1967. aastal. Räpina jahipiirkonna pindala on 12 760 hektarit ja siin tegutseb umbes 50 jahimeest.

Räpina jahtkonnal on oma jahimaja. Jahil kasutatakse viit Lääne-Siberi laikat. Jahtkonna liikmed jaotuvad kolme gruppi: igal grupil on oma töö ja hooldusala. Suurema jahi korral (hundijaht) on kutsutud appi teisi Põlvamaa jahimehi. Põhilised jahiloomad on põdrad, metskitsed ja metssead.

Vahel tekib võimalus hunti, ilvest ja ka karu lasta. Kütitakse ka väikeulukeid, näiteks rebased, kährikud, jänesed ja koprad. Seoses sigade aafrika katku levikuga tuleb kõikidelt kütitud metssigadelt võtta vereproovid ja edastada need laborisse uuringutele. Jahisaaki saab töödelda alles pärast seda, kui on saabunud proovide vastused. See tähendab vajadust kõik lastud loomad hoiustada eraldi külmikutes, mis on omakorda suur kulu.

Kris-Marii Jaanson „Ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste psüühikale ja käitumisele“ (Parksepa Keskkool, juhendajad Heidi Kukk ja Sirje Mikkel) Uurimistöö teemaks on ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste käitumisele ja psüühikale viimase 10 aasta jooksul Eestis. Uurimuse eesmärgiks oli teada saada, kas antud haigus ja selle ravi mõjutab laste vaimset ja füüsilist arengut. Samuti sooviti uurimisküsimustes välja uurida põhjused, mis põhjustavad sellist muutust ja kuidas see väljendub. Antud teemale pole eelnevalt erilist tähelepanu pööratud, mille tõttu puuduvad varasemad uuringud.

Teema on väga spetsiifiline ja valitud eelkõige enesearendamise eesmärgil. Huvi käsitletava valdkonna vastu tekkis minu õe haigusest. Tal avastati mõne aasta eest nefroblastoomi ehk neeruvähi 3. staadiumi vähkkasvaja.

Töö teoreetilises osas käsitletakse ägedat lümfoblastset leukeemiat, selle ravivõimalusi ja statistilisi andmeid Eestis. Uurimistöö uurimuslikus osas viidi läbi küsitlus antud haigust põdenud laste vanemate seas. Järeldustes tuuakse välja peamised muutused käitumises ja psüühikas ning põhjused, millest muutused on tingitud.

Iga laps on erinev ja samuti reageerib nende organism antud haigusele ja ravile erinevalt, mille tõttu antud töö järeldust ei ole mõistlik kasutada iga lapse puhul. Käsitletavale teemale tuleb tänapäeval rohkem tähelepanu pöörata, et suurendada inimeste teadmisi lisaks haigusele ja ravile ka nende võimalikust mõjust.

8

Merili Viks „Muusika mõju inimese emotsioonidele“ (Nõo Reaalgümnaasium, juhendaja Annika Markson) Emotsioonid ja muusika on iga inimese igapäevaelu lahutamatu osa. Kui need komponendid omavahel ühendada, saame kokku muusikapsühholoogia. Uurimistöö eesmärkideks oli uurida, millised on autorit ümbritsevad inimesed emotsionaalselt, kuidas nad muusika mõju enda jaoks tõlgendavad ja millistes erinevates olukordades otsitakse muusikast abi.

Autori püstitatud hüpoteesid olid järgmised: tüdrukud on emotsionaalsemad kui poisid, muusikat kuulatakse peamiselt kurbuse ajendil, et saavutada positiivseid tundeid ning energilisem ja tempokam muusika toob rohkem tundeid.

Uurimistöö koostamisel viis autor Nõo Reaalgümnaasiumi näiteringis läbi küsitluse ja eneseanalüüsi. Eneseanalüüsi käigus jälgisid noored oma igapäevaelu ning panid kahe nädala jooksul kirja kõik hetked, mil muusikat kuulati. Valim tulenes sellest, et näiteringi õpilased väljendavad tundeid rohkem ning tänu laval olemisele suudavad emotsioone enam analüüsida.

Autor sai uurimistööga seoses läbi töötada mitmeid huvitavaid vastava eriala kirjandusega seotud raamatuid, mis laiendasid silmaringi. Uurimistööks seatud eesmärgid said täidetud ning püstitatud hüpoteesid osutusid kõik tõeseks.

II ÕPILASSEMINAR Valeria Zjuzkova “Elektromagneetilise kiirguse mõõtmine Narva Pähklimäe Gümnaasiumi keskkonnas“ (Narva Pähklimäe Gümnaasium, juhendaja Tatjana Jerošenko) Kaasaegses maailmas pole võimalik elu ilma elektrita. Praktiliselt iga inimene kasutab oma elus elektrit iga päev. Kõikidest elektril töötavatest seadmetest kiirgub elektromagnetkiirgus.

Teadlased on kinnitanud, et elektromagnetkiirgus kahjustab inimese tervist. Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilased kasutavad iga päev mobiiltelefone, kahtlustamata seda, et need on väga tugevad elektromagnetkiirguse allikad. Sellega õpilased kahjustavad nii oma tervist kui ka ümbritsevate inimeste tervist. Samuti ei tohi unustada Wi-Fi allikaid, arvuteid ja mobiiltelefonide erinevaid töörežiime, näiteks Bluetoothi, mis mõjutavad õpilasi elektromagnetkiirgusega nii koolis kui kodus.

Elektromagnetkiirguse mõju määramiseks mõõdeti koolikabinettides õppeaasta jooksul eletromagnetkiirgust. Enne mõõtmist viidi 8.-12. klassi õpilaste hulgas läbi küsitlus ja selgitati välja kõige populaarsem mobiiltelefoni mudel, milleks osutus Apple’i brändi mudel iPhone 5S. Elektromagnetkiirguse taseme mõõtmised näitasid, et saadud andmed ületavad norme 48,5 kordselt.

Ometi ei mõjutanud elektromagnetkiirguse ületanud normid selle üldist fooni NPG kabinettides.

Mõõtmised näitasid, et üldine foon on normide piirides. Selleks, et hoolitseda oma tervise eest, on hädavajalik järgida lihtsaid reegleid mobiiltelefonide kasutamise ajal: hoida mobiiltelefon võimalikult kaugel oma kehast, kasutada rääkimisel garnituuri ja hoida seda kotis. Tähelepanu tuleb pöörata ka ajale – mida kauem mobiiltelefoni aktiivselt kasutatakse, seda rohkem kahju see teeb.

Samuti soovitatakse välja lülitada kõik mobiiltelefoni funktsioonid, kui see on ooterežiimis. Samad reeglid kehtivad teistele elektromagnetkiirguse allikatele. Kui me neid järgime, muutub ümbritsev keskkond ohutumaks.

Minna Joor „E-ainete mõju inimeste tervisele“ (Nõo Reaalgümnaasium, juhendaja Epp Vinne) Tänapäeval esineb inimestel üha rohkem terviseprobleeme ning paljud neist on otseselt seotud toitumisega. Sööki lisatavad ained, millest enamust nimetatakse e-aineteks, muudavad toidu omadusi, näiteks pikendavad säilivusaega või tugevdavad lõhna. Meedias spekuleeritakse juba mitmeid aastaid osade e-ainete vajalikkuse ja nende tegeliku mõju üle. Teadlased viivad läbi uuringuid, kuid nende tulemused on ebaselged.

9

Töö eesmärgiks oli teada saada, kuidas uuritakse e-ainete mõju inimeste tervisele, milliseid järeldusi on uuringutest tehtud ning mida on võetud ette, et toit ei kahjustaks inimese tervist.

Samuti seda, millised terviseprobleemid võivad autoril tulevikus ilmneda, kui ta jätkab samade toiduainete söömist, mida ta sõi töö praktilise osa tegemise ajal.

Karl Martin Tamm „Noorte välismaale minemise põhjused“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Edda Kaimre) Antud uurimistöö peamine eesmärk on uurida noorte inimeste välismaale minemise põhjuseid, sealse eluga kohanemist ning uuritavate noorte identifitseeerimist Eestiga peale pikemat perioodi kodumaast eemal. Uurimistöös kasutati erinevaid allikaid ja analüüsiti kvalitatiivset küsimustikku, mis sooritati ajavahemikus 2015-2016 intervjueerides erinevates riikides asuvaid 18-29 aastaseid inimesi. Uuritavate otsimisel ei omanud tähtsust küsitletavate sugu, vaid mõte oli saada vastajaid igast maailmajaost. Vastajaid oli peamiselt Euroopast, aga ka Põhja-Ameerikast ja Austraaliast.

Saadud tulemused näitasid, et noorte peamiseks väljarände põhjuseks oli haridus ja karjäär, sest arvamus oli, et välismaal on parem elu. Suurimateks raskusteks lugesid noored uue kohaga harjumist, aga sellele vaatamata soovitasid tugevalt praegustele gümnasistidele kaalutleda välismaal elamise varianti, sest nagu küsitlus näitas, siis väärtustasid noored välisriigis elades saadud kogemusi ja tarkusi. Enamus küsitletavatest seostas ennast Eestiga ja soovis kodumaale kunagi tulevikus tagasi tulla, mis on positiivne näitaja. Samas võib vastustest järeldada, et noorte väljaränne ei hakka tulevatel aastatel langema vaid võib globaliseerumisega suureneda.

Käesoleva töö eesmärkideks oli uurida noorte erinevaid põhjuseid emigreerumiseks, välismaal elamisega kaasnevaid raskusi, noorte siduvust Eestiga peale lahkumist, tulevikuplaane ja mõttemaailma muutust. Uurimistöös püstitatud hüpotees leidis kinnitust: tänapäeva noored emigreeruvad peamiselt teistesse riikidesse hariduse ja töö võimaluste pärast, aga selle käigus ei unusta oma kodumaad ära. Uurimistöö käigus kogutud andmete põhjal saab järeldada veel, et väljaränne ja selle põhjused on väga mitmekesised ja omavad mõjufaktoreid peaaegu igas valdkonnas.

Võtmesõnad: emigreerumine, globaliseerumine, identifitseerivus Eestiga Maigret Mõru „Vabariigi Presidendi valimise seadus ja selle muutmine 2016“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merje Oopkaup) Uurimistöö valmimiseks koguti kokku erinevatest allikatest poliitikute ja ekspertide nägemused praeguse Vabariigi Presidendi seaduse muutmiseks. Autor sai teada, et 2016. aasta presidendi valimiste käik naasis Riigikokku erakondade vaheliste lahkhelide mõjul, kuid ka tühjade sedelite olemasolul. Uurimistöös selgus, et ekspertide arvamused tihtipeale lahknesid ning valimisseaduse variatsioonidel leidub nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Huvitav oli näha teiste inimeste arvamusi ning ideid valimisseaduse muutmiseks. Autor jõudis järeldusele, et kõige mõistlikum oleks tühjade valimissedelite mittearvestamine, kuid seaduse muutmine on suur ettevõtmine, seega tuleb valikuvõimalused läbi kaaluda. Uurimistöö tulemusena õppis autor tundma Vabariigi Presidendi valimise seadust.

Sirle Kont „Pildistamine pinhole kaameratega“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendaja Jaan Paaver) Valmistasin praktilise tööna pinhole-fotoaparaadid ja katsetasin nendega pildistamist. Praktilise töö käigus ehitasin kaks pildistamisseadet: üks, mis jäädvustab kujutise filmile, ja teine fotopaberile.

Eriti hästi jäin rahule teise ja keerukama pinhole kaameraga, sest see võttis küll rohkem aega, aga kvaliteet ja kasutusmugavus olid palju kõrgemad kui esimese ja primitiivsema puhul. Aparaadi õnnestumisest andsid kinnitust ka sellega tehtud fotod, millest panin koolimajja näituse üles.

Osalesin rahvusvahelisel läbi nõelaaugu pildistamise päeval, pildistades digitaalkaameraga, mille olin pinhole kaameraks ümber teinud. Saadud aparaadiga pildistamine andis häid tulemusi, kuid leian, et otsast lõpuni isetehtud kaameraga pildistamine on tähelepanuväärsem ja erilisem.

10

Minu töö abil saavad teised õpilased rohkem teada erinevatest võimalustest fotograafiaga tegeleda. Soovin inimestele näidata, et kunstipäraste piltide tegemiseks pole vaja omada mitmesaja või isegi tuhande eurost kaamerat, ning julgustada ka üldiselt tavapäratute võimaluste peale mõtlema. See praktiline töö on abiks neile, kes soovivad sarnaste aparaatidega pildistamist proovida ja tahavad sellest protsessist rohkem teada saada.

III ÕPILASSEMINAR Elina Kahre “The coverage of the refugee crisis in the newspapers Eesti Ekspress and Maaleht in September and October of 2015 and 2016” (Tartu Jaan Poska Gymnasium, supervisor Sirje Allik) The aim of this research was to understand how differently newspapers can cover the same news and topics. The research paper gives detailed information about refugees and the refugee crisis in Europe. After reading this paper, one can understand the reasons and impact of the refugee crisis on Estonia and on Europe.

The author wanted to understand the way newspapers can cover the same news differently and what kind of message the papers sent out. Furthermore, the aim was to compare how often the newspapers published articles in 2015 and 2016 and what the articles were about in September and October. To compare articles, the author divided the published stories into three categories – positive, negative and neutral articles. In addition, the author had two hypotheses, the first one being that there would be more articles published in 2015 than in 2016. The second hypothesis was that Eesti Ekspress has more opinion stories and Maaleht more news stories.

The first main chapter of the paper provides an overview of the refugee crisis and its history. It also gives a brief summary about the refugees in Estonia. In addition, the first main chapter analyses the impact of the refugee crisis on Estonia and on Europe. The second main chapter describes newspapers’ attitude towards refugees, analyses the articles and provides and overview of the stories that were published in September and October of 2015 and 2016.

The analysis revealed that there were more articles published in 2015 than in 2016, because the subject was more relevant in 2015. Namely, in 2015 there were 21 articles published in Eesti Ekspress and 23 articles in Maaleht. However, in 2016 there were only three articles published in Eesti Ekspress and six articles in Maaleht. It could be concluded that the initial hypotheses proved to be correct.

Roberts Leonārs Svarinskis “Artificial intelligence techniques and algorithms in everyday software” (Jurmala State Gymnasium, supervisor Vēsma Reinkaite) Based on research done on artificial intelligence, the author carried out the training of a simple artificial intelligence model to classify Latin and Latvian alphabet letters. The author researched the fundamentals of artificial neural networks, compared artificial neural network training algorithms and created an artificial neural network program that was trained to classify Latin and Latvian alphabet letters using the error backpropagation algorithm.

The result was an artificial neural network trained to classify Latin and Latvian alphabet letters, and an evaluation of its precision. Using the gained knowledge, the author drew conclusions on the usefulness of artificial neural networks and made proposals on its use in different fields.

Keywords: artificial intelligence, artificial neural networks, letter recognition, pattern recognition, error backpropagation, data processing, data classification.

Jānis Artūrs Svarinskis “Problems of cooperation between Latvian diplomacy and the former soviet republics” (Jurmala State Gymnasium, supervisor Gunārs Buls) The paper explores the capabilities of Latvian diplomacy to establish connections with countries that were a part of the Soviet Union, as well as give predictions about the formation of closer long

11

term (30 – 50 years) diplomatic ties with these countries while keeping in mind the possible changes these countries can undergo politically and economically. Research is based on the analysis of historical, economic and military relations.

Since the Soviet Union dissolved, the newly formed countries have made global connections with the EU, NATO and Russia, and this gives Latvia an opportunity to establish and develop cooperation with these countries in the future.

Conclusions based on the research state that Latvia has positive or neutral relations with all former soviet republics except for Russia, and that these relations could be further developed.

The paper contains an introduction, 3 sections, 7 subsections, conclusions and proposals, 2 tables, a list of used sources and 4 appendices, as well as an interview with the previous Latvian ambassador to Russia and current ambassador to Austria, Lichtenstein, Switzerland and Slovakia Edgars Skuja.

Sander Nemvalts “Constructing a machine learning model” (Tartu Jaan Poska Gymnasium, supervisor Vahur Lell) The aim of this paper was to research the history of machine learning, collect tweets with emojis from the social network Twitter and construct a machine learning model that was able to predict the emotions of tweets.

The first chapter summarizes the relatively short history of machine learning, and how far this field has come over time. The second chapter explains the choice of technology of the model and the third chapter describes data collection, processing and model characteristics. The extras include a short introduction to basic machine learning concepts and a dictionary, both intended to aid reader comprehension.

Lovisa Ålander and Kevin Coleman “Enzymatic stereoselectivity” (Tibble Gymnasium, supervisor Henrik Mickos) The scientific project regards the extraction of tertiary alcohol from a stereoselective decomposition of two esters (enantiomer R and S), using a lipase enzyme called Cal-a. The reaction was tested with different amounts of buffer, and the results were provided with a GCanalysis. The results showed that Cal-a is not stereospecific, but rather stereoselective. Also, the results pointed at the stereoselectivity of the enzyme being affected by change in temperature and the pH-value of the reaction, though the change by pH-value must be further investigated to draw a full conclusion. The tertiary alcohol (R) could not be extracted from the solution because of Cal-a not being stereospecific. Extraction of the alcohol (S) will have to be constructed after a hydrolysis of the ester (S).

Lovisa Ålander and Kevin Coleman “Sensory evaluation of Jelly-rats” (Tibble Gymnasium, supervisor Tamas Görbe) In the confectionary-industry there is a growing demand from the public for more taste in the jelly confectionary candies. This is the reason we had the opportunity to take part in a project in collaboration with the jelly confectionery producer, Konfektyrfabriken Aroma AB. The purpose of this project was to investigate the taste-consequences when increasing the amount of citric acid and flavoring both respectively and together. The method used was ordinary Jelly-confectionary production and sensory analysis. The results show that an increase in flavoring concentration alone did not make the candy taste better, however, together with an increase in citric acid we reached our goal of increasing the flavour.

12

Kelli Riim “School newspapers of Tartu and the publishing of Sihker” and Katriin Sepma “School newspaper Sihker” (Tartu Jaan Poska Gymnasium, supervisor Mari Roostik) The theoretical parts of these research papers were written separately. The paper of Kelli Riim concentrates on the school newspaper of Tartu Hugo Treffneri Gymnasium called Miilang and gives a short overview of the school media of Tartu. It also describes and analyzes the process of publishing a newspaper and gives information about what it is like being a desktop editor. The paper Katriin Sepma wrote compares a school newspaper and a weekly newspaper and describes the media usage amongst the five gymnasiums of Tartu.

The practical part of the project was completed as team work with the help of the volunteers of the school newspaper Sihker. As a result, we started publishing a new school newspaper called Sihker. We set a goal of publishing 5 issues a year and one special edition. By the time of our presentation, four numbers of Sihker have been published.

Markus Aksli “Creating the computer game Somnia” (Tartu Jaan Poska Gymnasium, supervisor Vahur Lell) The primary goal of this student project was to give an overview of video game development and of the subsequently necessary skills, knowledge, and available free software. The second goal was to create a computer game and look into the means of selling it. The goal was also set to gather feedback from the players, should the game be put up for sale. The time spent on the project was monitored to draw conclusions about the practicality of the computer game development.

Background information was gathered and structured to make sure the game was developed in a purposeful and time-efficient manner. This information consisted of a breakdown of game design, an overview of the skills required to create content for video games, and a rundown of digital platforms and free software for the development and distribution of computer games.

Once the programs and tools were chosen and acquired and the author had learned to use them, the project moved onto the second goal. The development of the computer game, which was titled Somnia, began with the design. Once the structure and story for Somnia had been devised, the core gameplay loop was designed. The production of the game advanced to designing levels, creating content, recording music, and testing the game. It was during this phase of production that the student project met its deadline. Hence, the game was not finished.

It was concluded that the failings of this project could be attributed to over-ambitiousness. The information, skills, and experience gained during this project fulfilled only its first goal. As of March 27, 2017, the total time spent on developing Somnia was 428 hours and the project-related expenses amounted to a total of 472€. The game had not been put up for sale at this time and thus, there had been no monetary return. It could be argued that the author became capable of developing computer games, as the first level of the game was finished.

13

KONVERENTSI II PÄEV Üldloeng – Marko Mägi, Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur „Kellele on vaja ornitoloogi: kuidas ja miks uurida linde?“ Linde leiab kõikjal inimeste läheduses, neid ei pruugi olla näha, kuid häälitsustega annavad nad endast pidevalt märku. Lindude vaatlemine on tänapäeval kõige populaarsem loodusega seotud tegevus, näiteks jälgivad meist paljud toidumajade juures askeldavaid sulelisi. Suure arvukuse ja värvikirevuse tõttu on linnud juba sajandeid teadlaste huviorbiidis olnud. Tänapäevased tehnikavahendid lubavad aga lindude kohta teada saada asju, mis veel paarkümmend aastat tagasi võimatud olid. Ettekandes tutvustan põgusalt välitöödega seonduvat, miks me linde uurime ja mida huvitavat on Tartu ülikooli linnuökoloogid lindude (ja inimeste) käitumise kohta teada saanud.

IV ÕPILASSEMINAR Joonas Varula „3D printeritest ja nende tarkvarast Cura ja Slic3ri näitel“ (Lähte Ühisgümnaasium, juhendaja Toivo Reitalu) Uurimistöös 3D printeritest ja nende tarkvarast Cura ja Slic3ri näitel sai autor uurida ja tutvuda erinevate 3D printerite iseehitatavate komplektidega, millest kõige odavam komplekt oli Q3D OneUp, mis maksab umbes 188 Eurot Amazonist tellides. Töös on selgitatud, kes 3D printeri leiutas ja uuritud 3D printeri igat mehaanilist ja elektroonilist komponenti. Töös tutvuti erinevate printimismeetoditega ning uuriti erinevaid printimisplaste ehk filamente. Uurimistöö põhiosas võrreldi tarkvarade Slic3r ja Curas loodud failide väljaprinte ja leiti vastus autori püstitatud küsimusele: kas ja kui suur on nende kahe vabavaralise programmi vahe. Autor tegi mõlema programmiga katseprintimised ja sai tulemuseks, et Cura tegi tugevama ning kvaliteetsema prindi, samas kui Slic3ris loodud faili printimiseks kulus vähem aega. Nende kahe programmi erinevus tuli ilmsiks võrreldes väljaprinditud objektide välimust, tugevust ja samuti programmiga printimiseks kulunud aega.

Karoliina Arold, Sandra Tuulik ja Sten-Markus Pillmann „Õpilasfirma S.A.K.S.“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Urmas Persidski) Õpilasfirma S.A.K.S. on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist pärit kolme vahva gümnasisti idee ja tahe midagi ise ära teha. Alates oktoobrist valmivad meie käte all unikaalsed ning loodussõbralikud puidust seinakellad. Meie ettekandes saate kuulda meie loost algusest lõpuni.

Võime öelda, et selle aja sisse on mahtunud hulganisti õnnestumisi ning rõõmuhetki, kuid samuti ei puudunud ebaõnnestumised ja lootusetuna näivad olukorrad. Juba esimestest päevadest peale oleme täielikult pühendunud panusele ühiskonna heaks. Nimelt on meie missiooniks tuletada inimestele meelde aja tegelik väärtus ning samuti panna neid hindama disaini, käsitööd ja looduslähedust. Näeme, et meie seinakell on vajalik disainielement igasse majapidamisse ning samuti usume, et S.A.K.S. pakub kõva konkurentsi nii Eesti kui ka välismaa disainisektoris.

Olge tegemistega kursis: ● http://opilasfirmasaks.weebly.com/ ● https://www.facebook.com/opilasfirmaSAKS/ S.A.K.S.- Sinu Aeg Kuulub Sulle!

14

Brittany Tuul „Minu vanaema Minna Hainsoo – Seto kultuuri hoidja ja edendaja“ (Räpina Ühisgümnaasium, juhendajad Maire Alver ja Karin Tuul) Minna Hainsoo on sündinud 12. jaanuaril 1947. aastal Mäe vallas Pluitsa külas Pähna talus.

Kooliteed alustas Minna 1954. aastal Karisilla algkoolis. Kui Minna õppis seitsmendas klassis, suri ta isa. Peale seitsmenda klassi lõpetamist ei saanud Minna enam mujale õppima minna. 1964. aastal Minna abiellus naabripoiss Kusta Hainsooga. Minnal on kolm last, kümme lapselast ja kolm lapselapselast.

Leelokoor Helmine loodi 1989. aastal. Minna liitus kooriga poolteist aastat hiljem. Esinemisi oli alguses harva, aga iga aastaga tuli neid juurde. Esimene Seto Kuningriik kuulutati välja 1994. aastal. Üks oluline võistlus sellel päeval on sõnolise võistlus. Etteantud teemal tuleb kohapeal kahe tunniga välja mõelda laul, see pähe õppida ja koorile selgeks õpetada.

Esimest korda läks Minna sõnolise võistlusele 1996. aastal. Juba aasta pärast sai Minna oma esimese võidu. Praeguseks hetkeks on minu vanaema võitnud Seto Kuningriigi sõnolise võistluse tiitli seitsmel korral.

Leelokoor Helmine on välja andnud kaks CD-plaati. Kõige rohkem esinemisi on Setomaal ja mujal Eestis, koos kooriga on Minna esinemas käinud ka Lätis, Leedus, Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Taanis.

Martiina Põder „Karastamine ning selle lühi- ja pikaajaline mõju tervisele“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Lauri Mällo) Uurimistöö eesmärk oli uurida karastamise mõju tervisele, selle kasulikkust ja kahjulikkust.

Käesolev töö põhines eksperimendil, mis viidi läbi kümne erinevast soost ja vanusest inimesega, kellel oli erinev karastamiskogemus. Katsealused hakkasid end karastama, alustades lihtsamatest karastamismeetoditest ja lõpetades kõige raskemaga – talisuplusega jääaugus. Andmeid koguti treeningpäeviku vormis ja vabas suhtlusvormis. Eksperimendi läbiviimisel mõõdeti igal katses osalenul vahetult enne jääauku minekut ja sealt tulekut kehatemperatuuri, nahatemperatuuri, vererõhku ja pulssi. Kõigi eksperimendis osalenute puhul tehti kokkuvõte nende tervislikust seisundist ja hinnati karastamise mõju tervisele osalejate subjektiivsete hinnangute alusel. Üldiselt täheldasid enamik eksperimendis osalenuid, et nende immuunsüsteem on järjepideva karastamise järgselt tugevnenud ning tervis parem ja organism vastupidavam külmetus- ja viirushaigustele. Samuti tundsid kõik eksperimendis osalenud end peale karastamist energilisema ja rõõmsamana.

Hanna-Loore Vasnu „Võistlustantsu Ühisgümnaasium, juhendaja Alari Liiv)

tehniline

muutumine

aeglases

valsis“

(Rapla

Tants on suuremal jaol tuntud kui terviklik keha liigutamine muusika saatel. Võistlustants on tantsuliik, millele on omane partnerlus, igapäevane treening, võistlused ning kindel väljanägemine.

1976. aastal avaldas Rahvusvaheline Tantsuõpetajate Liit Inglise tantsutreeneri Guy Howardi tantsutehnikaõpiku „Technique of Ballroom Dancing“. See raamat oli aluseks kogu tantsumaailmale aastani 2012, mil Itaalia tantsukool Team Diablo avaldas koostöös 1980. aastal loodud organisatsiooniga World Dancesport Federation 10 uut tantsutehnikaõpikut.

Käesolevas uurimistöös võrdlesin ja analüüsisin 1970. aasta Guy Howardi tehnikaõpikut „Technique of Ballroom Dancing“ ja 2012. aasta WDSF-i õpikut „Waltz“ ja uurisin, kuidas on muutunud aeglase valsi sammude tehnika 45 aasta jooksul ilmunud kahe õpiku põhjal.

Töö eesmärgiks oli välja tuua erinevused ja muutused, mis on toimunud aeglase valsi tehnika õpetuses. Töö käigus koostasin võimalikult erinevatest figuuridest koosneva kava, mille samme hakkasin 1970. aasta Guy Howardi „Technique of Ballroom Dancing“ ja 2012. aasta WDSF-i „Waltz“ alusel võrdlema. Uuritavateks sammudeks olid: Natural Turn, Natural Spin Turn, Reverse Pivot, Double Reverse Spin, Contra Check, Hesitation Change, Fallaway and Slip Pivot, Chasse from

15

Promenade Position, Telemark, Open Impetus ning lisaks uurisin veel aspekte nagu kallutused, peapositsioonid ja rotatsioonid, mis on õpikus „Waltz“ juurde lisatud.

Analüüsi käigus selgus, et võrreldes 1970. aasta õpiku „Technique of Ballroom Dancing“ on õpikus „Waltz“ lisandunud erinevad kallutuse- ja rotatsiooniliigid ning peapositsioonid naispartneri jaoks.

Samuti ei ole muutunud ainult pöördeulatused ja tõus-laskumine, vaid ka jalgade asetus, jalatöö, tantsuliikumise suunad ja muusikaline ajastus.

Töö andis selge ülevaate, et tantsuspordi tehnika aeglases valsis on muutunud tunduvalt efektiivsemaks ja hoogsamaks ning seda just tänu sellele, et tehnika uues õpikus keskendub eelkõige paari omavahelisele dünaamilisusele läbi rotatsiooni, muusikalise erinevuse ja eri liiki kallutuste. Tööst järeldub, et tantsuspordi tehnikal on veel arenguruumi ning selleks, et viia tantsusport järgmisele tasemele, tuleb iga paari aasta tagant uuendada tehnikaõpikuid.

Anni Hallik „Mehis Heinsaare „Härra Pauli kroonikad“ ja Paul Valery „Härra Teste'i“ võrdlev analüüs“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Sirje Kreisman) Kirjanduslikus uurimistöös on räägitud maagilise realismi tähtsusest kirjanduses. Töö peamiseks eesmärgiks on võrrelda eestlasest prosaisti Mehis Heinsaare „Härra Pauli kroonikate“ (2001) ja prantsuse kirjaniku Paul Valery tähtteose „Härra Teste’i“ (1896) narratiive ning stiili. Lisaks soovis autor välja selgitada, millised on maagilis-realistlike tekstide iseäralikud jooned, ning parandada iseendal teoste analüüsimise oskuseid.

Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate maagilise realismi olemusest ning selle tähtsamatest esindajatest. Uurimuslikus osas toob autor välja analüüsitavate narratiivide sarnasused ja erinevused. Sellele järgnevas peatükis on võetud vaatluse alla uuritavate kirjanike stiil. Heinsaare ja Valery tekstidest selgus, et reaalsus on võimeline muutuma ning eri aegadest pärit kirjanike stiilis võib leida sarnasusi.

Mattias Jaak Koppel ja Annamaria Krull „Ravimite tekkelugu ning ravimite kasutamise erinevus Jaan Poska ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpilaste seas“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendajad PhD Helgi Muoni ja Einike Reinvelt) Esimesed ravimid ja ravimeetodid pärinevad juba antiikmaailmast. Ravimid on ajaloo vältel muutunud, kuid vajadus nende järele on säilinud. Nii näiteks kasutatakse ka tänapäeval vähiravis valuvaigistina juba antiikajast tuntud kanepit ning oopiumist saadud alkaloidi morfiini.

Lisaks keemilistele ravimitele on kasutusel ka looduslikud ravimid. Looduslike ravimite kuju ja välimus on ajaloo vältel muutunud, kuid nende toimeained on sarnased ravimisegudele, mida kasutati tuhandeid aastaid tagasi. Ravimeid tarvitades on oluline teada, et kõik ravimid ei sobi üksteisega kokku ja et nende koostarbimisel võivad tekkida ohtlikud kõrvalmõjud. Eriti ohtlik võib olla ravimite koostoime alkoholi ja suitsetamisega.

Uurimistöö teema valiku ajendiks oli 19. novembril 2015. aastal ajalehes Postimees ilmunud artikkel eestlastest kui Euroopa kõige haigemast rahvast ning soov teada saada, kas see väide kehtib JPG ja KJPG õpilaste kohta. Töö eesmärkideks oli välja selgitada, milline on JPG ja KJPG õpilaste teadlikkus erinevatest ravimitest, ravimialased eelistused ning ravimite tarbimise harjumused. Töö käigus kontrolliti järgmisi hüpoteese: 

Jaan Poska gümnaasiumi õpilased kasutavad vähem ravimeid kui Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpilased.



Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpilased tunnevad paremini ravimeid ja nende toimet kui Jaan Poska gümnaasiumi õpilased.

Õpilaste ravimialase teadlikkusse hindamiseks koostatud küsimustikule vastasid 95 JPG ja 103 KJPG 10.–12. klasside õpilast.

Vastuste analüüsimisel selgus, et 72% vastanutest hindasid oma tervist heaks või väga heaks ning 28% vastanutest olid seisukohal, et nende tervis on pigem halb või rahuldav. Mõlemas koolis on

16

ravimeid tarvitavate õpilaste osakaal suur ning ravimeid kasutasid ka need õpilased, kes oma tervist heaks või väga heaks hindasid. Ilmnes ka, et KJPG õpilased tarvitavad erinevaid ravimeid palaviku, nohu või köha korral oluliselt rohkem kui JPG õpilased.

Kõige sagedamini vaevas õpilasi peavalu, mida esines 70% vastanutest. Peavalu tekkepõhjusteks peetakse stressirohket koolielu, magamatust, ebaregulaarset toitumist või probleeme kodus ja koolis.

V ÕPILASSEMINAR Joonas Salu „Erinevate mobiiltelefonide levikvaliteedi võrdlus“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad Tõnis Eelma ja Einike Reinvelt) Uurimistöö ajendiks oli 2016. aastal portaalis Delfi ilmunud uudis, et Põhjamaade teadlaste uuringu järgi on kõige kehvema levikvaliteediga mobiiltelefonid uuemad iPhone’id, seda eriti nende kasutamisel vasakus käes. Uurimistöö eesmärgiks sai katseliselt neid tulemusi kontrollida, st mõõta erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti.

Töö teoreetilises osas antakse ülevaade mobiilside toimimisest, seda mõjutavatest teguritest ja Põhjamaade uuringust. Põhjamaade uuringust selgus, et kõneteenuse puhul on nõrgem lüli signaaliedastus ehk üleslink ja andmeside puhul signaali vastuvõtt ehk allalink. Signaaliedastuse tugevust iseloomustab kogu kiirgusvõimsus (TRP) ja signaali vastuvõtuvõimet kogu isotroopne tundlikkus (TIS). Mõlema mõõtmiseks on vaja küllaltki spetsiifilisi laboriseadmeid, küll aga on igal nutitelefoni omanikul võimalik mõõta vastuvõetava raadiosignaali tugevust (RSSI).

Uurimistöö praktilises osas mõõdeti seitsme erineva mobiiltelefoni RSSI näitu kaheksas erineva levikvaliteediga mõõtmiskohas. Selgus, et tulemused ei erinenud telefoniti oluliselt, samuti ei mõjutanud RSSI näitu see, kummas käes telefoni hoida. Valitud telefonidest saavutas parima kogutulemuse iPhone 6S, seega ei saa nõustuda, et iPhone’ide levikvaliteet on halvim.

Telefonide levikvaliteeti mõjutas oluliselt mõõtmiskoht – summutavateks teguriteks olid betoonseinad, rahvarohkus, tugijaama kaugus. Seega muutub mobiili antenni kvaliteet oluliseks siis, kui satutakse väga kehva leviga piirkonda. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Põhjamaade uuringu tulemused on tavapärastes levitingimustes küllaltki ebaolulised ja neid ei peaks ületähtsustama uue telefoni soetamisel.

Merilin Mänd „Otto Friedrich Theodor von Moeller“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Erle Pulk) Käesolev uurimistöö annab ülevaate baltisaksa kunstnikust Otto Friedrich Theodor von Moellerist.

Töös on kasutatud kahte meetodit: erinevatest allikatest informatsiooni otsimine ning intervjuu töö autori vanaemaga, kes on koduloo uurija.

Uurimistöö ajendiks oli, et kuna Moeller on maalinud Kaarma kiriku altarimaali ning autor on ise pärit varasemast Kaarma vallast, tekkis huvi antud kunstniku kohta rohkem teada saada. Samuti tuli välja huvitav fakt, et autor on suguluses Moelleri naise perekonnaga.

Töö esimeses peatükis on täpsemalt räägitud Moelleri elust, kuidas temast sai kunstnik, mis mõjutasid Moelleri stiili teatud perioodidel ning ka Moelleri kodumõis Kaali on välja toodud.

Teises osas on keskendutud Moelleri teostele. Suurem rõhk on kahel maalil: tema suurim maal „Apostel Johannes jutlustamas Pathmose saarel ristiusku bakhantidele“ ning Kaarma altarimaal.

Kõik, mis oli algselt plaanitud sai teostatud, kuid Moelleri kohta on uurida veel väga palju. Kindlasti tegelen tööga veel edasi.

17

Oliver-Sander Luik „Üks päev Parksepa Keskkoolis: lahtiste uste päev 11. märtsil 2016“ (Parksepa Keskkool, juhendaja Malle Puolakainen) Videofilm „Üks päev Parksepa Keskkoolis: lahtiste uste päev 11. märtsil 2016“ annab ülevaate ühe koolipäeva mitmekesisusest Parksepa Keskkoolis.

Töö teoreetilises osas annan ülevaate filmikunsti ajaloost ja tänapäeva õpilasfilmidest ning õpilasfilmide festivalidest ja konkurssidest. Praktilise töö kirjelduses annan ülevaate filmi sisust, valmimise protsessist ja filmimiseks ning monteerimiseks kasutatud tehnikast ja arvutiprogrammidest. Kuna üheks filmi valmimise eesmärgiks oli selle esitamine TLÜ EPAM konkursile „Kooliajalugu uurima“, siis tuli silmas pidada selle konkursi tingimusi.

Filmi suurimaks väärtuseks on see, et Parksepa Keskkooli tutvustav videofilm on leidnud koha TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis ja saanud seega üheks pisikeseks osaks Eesti kooli ajaloos.

Samuti on kõikidel huvilistel võimalik tutvuda tegusa koolipäevaga Parksepa Keskkoolis Youtube’i vahendusel.

Mõningane varasem kogemus ja teadmised õpilasvideote valmistamise alal julgustasidki praktiliseks tööks valima videofilmi „Üks päev Parksepa Keskkoolis: lahtiste uste päev 11. märtsil 2016“ tegemise. Tööd tehes sain juurde uusi teadmisi ja täiendasin varasemaid oskusi. Video võiks olla innustuseks uutel konkurssidel osalejatele.

Marii Kivi „Naiserollid Kristiina Ehini luules“ (Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Külli Saia) Kristiina Ehini kuue luulekogu lüürilise mina naiserolle (naiseks olemise viise) uurides on neid seostatud feministliku kirjanduskriitika rõhuasetustega ja avatud seeläbi luule tähendusi.

Ehini loomingu läbivaks teemaks on lüürilise mina tunde- ja mõttemaailma sõnastamine ning selle kaudu iseenda ja maailma tunnetamine ning modelleerimine (õieti loomine). Analüüsis eristuvad naiseks (ja inimeseks) olemise eri tahud (armastaja, ema, stereotüüpse naisemudeli lammutaja ja uue looja, oma juurte otsija ja väärtustaja, tarbijamentaliteedi kriitik, loodusega samastuja ja selle väärtustaja, elu ja aja kaduvuse tajuja, elu järjepidevuse kandja, elunautija). Isiklikke ja sotsiaalseid rolle tihedalt põimides elab luulemina muutuvas maailmas, mida ta ise oma loomusele ja väärtushinnangutele vastavaks kujundab.

Anna-Maria Lest „Üldajalooliste teadmiste uuring Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturientide seas“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merje Oopkaup) Uurimistöös on püütud anda ülevaade Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturientide üldajaloolistest faktiteadmistest. Uurimistöös palusin õpilastel vastata 12 küsimusele maailma ja Eesti ajaloo kohta ning seejärel anda hinnang enda ja oma lennukaaslaste ajalooteadmistele. Küsimused koostasin gümnaasiumiastme ajaloo ainekava silmas pidades. Küsitluses leidus nii küsimusi ajaloo kronoloogia kohta (Mis aastal ilmus eesti keeles Piibel?) kui ka tähtsamate ajaloosündmuste kohta (Kelle võiduga lõppes Saja-aastane sõda?). Üritasin sõnastada võimalikult lihtsaid ja üldiseid küsimusi, et saada paremat ülevaadet tegelikest ajalooteadmistest.

Uurimistöö valimi moodustasid 18-19 aastased Saaremaa Ühisgümnaasiumi abituriendid ning küsitluse viisin läbi kirjalikult. Uurimistöö küsitlusele vastas 49 inimest.

Gümnaasiumi ajaloo ainekava kahe põhieesmärgi kohaselt peaks gümnaasiumilõpetaja kooli lõpuks tundma ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu.

Lisaks peaks õpilane tundma huvi mineviku vastu ning teadvustama enda võimalusi mineviku uurijana ja ajaloos osalejana.

Uurimistööst järeldus, et õpilaste faktiteadmised ei ole väga head. Vastanute hulgas ei olnud ühtegi õpilast, kes oleks kõigile kaheteistkümnele küsimusele õigesti vastanud. Samas tunnetavad abituriendid, et nende ajalooteadmised võiksid olla paremad, iseenda ajalooteadmisi ei hinnanud 5palli süsteemis mitte keegi üle kolme. Lennukaaslaste suhtes oldi optimistlikumad: paljud õpilased hindasid oma lennukaaslaste teadmisi ka nelja või viiega.

18

Usun, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi abituriendid on Eesti ja maailma ajaloost huvitatud, kuid kuna ajalugu on väga mahukas ning küllaltki faktipõhine õppeaine, siis ei saanudki küsitluse tulemused väga head olla. Käesolev uurimistöö näitab, mis jääb vajaka õpilaste faktiteadmistes, aga ei käsitle teadmisi eri ajastute ning kultuurivoolude kohta, mis on tegelikult silmaringi silmas pidades olulisema tähtsusega.

Minu uurimistöö hüpotees, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste faktilised ajalooteadmised on veidi alla keskmise, pidas paika, sest ootasingi oma küsitluselt enam-vähem sellist tulemust.

Triin Bulõgina „Roti (Rattus norvegicus) õppimisvõime hindamine geomeetriliste kujundite eristamisvõime eksperimendi alusel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Lauri Mällo) Valminud töö eesmärkideks oli klassikaliste käitumiseksperimentide koostamine ja teostamine, mille käigus prooviti hinnata rottide õppimisvõimekust ja selle kiiruse muutumist. Uurimistöö eesmärgiks oli hinnata rottide õppimisvõime kiirust ja selle muutumist korduvate eksperimentidega. Selgus, et vanemad rotid on kiirema õppimisvõimega ning suudavad iga katsega efektiivsemalt varjuda. Nooremad rotid vajavad eksperimendi muutustega kohanemiseks rohkem aega.

Uurimistöös püstitatud hüpotees rottide võimekuse kohta eristada ja meelde jätta erinevaid kahemõõtmelisi geomeetrilisi kujundeid osutus tulemustele toetudes vääraks. Selgus, et rotid ei suutnud eksperimendis kasutatud geomeetrilistest kujunditest lähtuda, vaid lähtusid avatud ukse asukohast. Hinnates rottide käitumismustreid jõuti järeldusele, et iga looma käitumine on individuaalne ja on paljuski mõjutatud looma motiveeritusest, keskkonnast ja iseärasustest.

Eksperimenditulemusi mõjutas oluliselt rottide motivatsioon, mis võis olla peamiseks katsete ebaõnnestumise põhjuseks. Lisaks oli tulemuste mõjutajaks ka teisi tegureid nagu eksperimendiruumi sisenemisava, mille kaudu kõik rotid üritasid väljuda ning ka turvatunde kadumine varjupaiga vastu, mille põhjuseks oli rottide väljavõtmine eksperimendiruumi kaudu.

Iris Enid Pärtelpoeg „Simuna kihelkonna õuemängud 21. sajandil“ (Rapla Ühisgümnaasium, juhendajad Pille Lindre ja Merle Varblane) Uurimistöös on esitatud autori ülevaade Simuna kihelkonna õuemängude kohta 21. sajandil Olvi suguvõsa kokkutulekute näitel. Töö on jaotatud kolme ossa ja tulemused on saadud intervjuu teel, mis koosnes viiest küsimusest.

Töö esimeses osas, kus tutvuti talu-, suguvõsa- ja kokkutulekute ajalooga, saadi teada, et kogu teadaolev materjal pärineb täielikult Henrik Olvilt, kes oli ENSV Liidu ajal maalikunstnik ja skulptor.

Talu, kus sündmus aset leiab, asub praeguses Laekvere vallas Lääne-Virumaal. Esimene ametlik kokkutulek toimus 1971. aastal augustis, kuid nüüd toimuvad kokkutulekud juuli teisel nädalavahetusel. Praeguseks on suguvõsa kohtumine kestnud juba 45 aastat.

Töö teises osas seletati lahti mängud. Selgus, et traditsioonilised mängud on säilinud samana, kuid kokkutulekuks kohandatud mängud on aegajalt muutunud.

Töö uurimuslikus osas püüti leida selgitust selle kohta, miks noored ei taha kokkutulekutel enam seltskondlikke mänge mängida. Põhjuste väljaselgitamiseks sai koostatud kõigepealt küsimused intervjuu jaoks. Intervjueeritavaid oli kokku 16 – 8 noorema põlvkonna esindajat ja 8 vanemast põlvkonnast. Vastuste põhjal tuli välja, et töös püstitatud hüpotees peab paika: noored ei taha kokkutulekutel enam seltskondlikke mänge mängida. Mänge peetakse igavaks ja rohkem eelistatakse aega veeta nutiseadmetes.

Mängude vastu huvi äratamiseks pakuti mängude väljavahetamist ja olemasolevate mängude ajaloolise tausta selgitamist. Samuti soovitati arvestada laste soovide ja võimekusega. Kuna sündmus toimub igal aastal juulikuus, saab ettepanekuid rakendada juba järgneval kokkutulekul.

19

Mihkel Suija „Hariliku korpsambliku (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) fotobiondi liigi sõltuvus elupaigast ja substraadist Eestis rDNA ITS põhjal“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad Ph.D Ave Suija ja Lauri Mällo) Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli määrata fotobiondi liigid neljast erinevast elupaigast (mere äärest, mageveekogu äärest, äärelinna piirkonnast ja siselinna piirkonnast) ja kahelt erinevalt substraadilt (puukoor ja kivi) korjatud hariliku korpsambliku tallustes (24 tallust). Fotobiondi liigi määramiseks kasutati fotobiondi genoomi üht lõiku – ribosomaalse DNA sisemist transkribeeritavat speisserit (rDNA ITS). DNA eraldati kogu samblikust ning uuritav fotobiondi geenilõik paljundati rohevetika-spetsiifiliste praimerite abil (LR3 ja Al1500bf), kasutades polümeraasiahelreaktsiooni (PCR) meetodit. Sekveneerimisel saadud geenijärjestusi võrreldi geenipangas (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/genbank/) talletatud geenijärjestustega. Katseid teostati Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi mükoloogia õppetooli molekulaarbioloogia laboris.

Sagedasim liik hariliku korpsambliku tallustes oli Trebouxia decolorans Ahmadjian (esines 16 talluses) ja haruldasem oli T. arboricola Puymaly (esines kolmel korral). Mõlemad liigid on eElurikkuse andmebaasi (http://elurikkus.ut.ee/) andmetel Eestis esmamäärangud, kuid mõlemaid liike on varem harilikust korpsamblikust määratud. Seost substraadi ning fotobiondi liigi vahel antud valimi juures ei leitud, sest mõlemad fotobiondi liigid esinesid nii puukoorel kui ka kividel kasvavatel samblikes. Trebouxia decolorans fotobiondina esines kõikides elupaikades, aga T. arboricola ainult kahes elupaigas (mere ääres ja äärelinnas). Liigi Trebouxia decolorans rDNA ITS oli varieeruv, kuid varieeruvus ei olnud antud valimi juures seletatav sambliku substraadi ning elupaigaga. Olemasolevate andmete põhjal võib oletada, et fotobiondi valik on pigem juhuslik ning sõltub sellest, milline fotobiont on taaslihheniseerumise hetkel seenele kättesaadav.

Nele Mai Viin „Valve Nahkuri elu aastatel 1935-1963“ (Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Helgi Suurmets) Selleks, et kanda edasi ja mäletada oma esivanemate elu, on oluline talletada nende mälestusi.

Käesolevas uurimistöös kajastatakse uurija vanaema, Valve Nahkuri, elu. Valve Nahkuri isikliku elu sündmused haakuvad tihedalt ajaloosündmustega nagu okupatsioonid, teine maailmasõda ja küüditamine. Inimesi, kes on neid sündmusi kogenud ja mäletavad, jääb järjest vähemaks, mistõttu on oluline talletada nende mälestusi. Käesoleva uurimistöö olulisus seisneb esivanemate elu ja mälestuste talletamises. Töö aitab uurijal mõista Eesti ajalugu ja leida suguvõsa seoseid sellega.

Mineviku kirja panemine on võtmelise tähendusega protsess, mille käigus muudetakse eraldiseisvad tõigad ja isikud üheks sidusaks looks ning varustatakse seeläbi tähendusega. Kui inimene jutustab oma elust, siis põimub tema autobiograafias personaalne ja sotsiaalne minevik, olevik ja tulevik.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada Valve Nahkuri elu aastatel 1935-1965 ehk sünnist abiellumiseni. Uurimistöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse uurimistöö koostamisel kasutatud metoodikat. Teises peatükis annab uurija ülevaate Valve Nahkuri vanematest ja päritolust, kirjeldab lapsepõlvekodu ja koolitee algust. Kirjeldatakse kooliaastaid, sealhulgas teise maailmasõja algust, küüditamist ja Ulila jõujaama õhkimist. Kajastatakse Valve Nahkuri tööaastaid Narvas ja antakse ülevaade tema elust tänapäevani.

20

21

22

Tallinna Tehnikaülikool on Tartus juba 12 aastat. TTÜ Tartu kolledžis, mis on käesolevast aastast TTÜ inseneriteaduskonna osa, saab asuda õppima kolmele erialale.

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist on kujunenud kolledži jaoks väga viljakas taimelava: 2016. aastal asus kolledžis õppima 10 Poska gümnaasiumi abiturienti. Meil on heameel tõdeda, et lühikese aja jooksul on Poska gümnaasium jõudnud Eesti eliitkoolide tippu. Ka TTÜ Tartu kolledž võib oma taseme üle uhke olla: kõrgelt hindavat kolledžit nii tööandjad kui ka lõpetajad. Kvaliteedinõuded on samad mis Tallinnas ja ka lõpudiplomid või bakalaureuse- ja magistrikraadid ei erine kuidagi Tallinnas saadavatest. Mida arvavad TTÜ pakutavast Tartus õppimise võimalusest tipikatest Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlased: Ian-Markkus: Tartu kolledži valisin praktiliste põhjuste tõttu, sest ehitusinsenerina on võimalik tulevikus üsna hästi teenida, ilma et peaks looma oma ettevõtte. Lisaks saab õpitavast valdkonnast praktilised teadmised ja oskused, mis annavad kindlustunde tuleviku ees.

Sirelyn: Inseneriametit õppides toimub suurem mõttetöö arendamine, mistõttu nö. mõttetöö areng on tugevam, kui tegeledes „pehmete“ alade õppimisega. Mulle meeldib luua ja teha midagi oma kätega, seega TTÜ-st saan vajalikud teadmised, et tulevikus linnaruumi pilti parandada ja rikastada. Minu otsus valida TTÜ tulenes ka mugavusest, sest Tartu kolledž võimaldab mul õppida kodulinnas, seega suuremad elumuutused seoses ülikooliga ei pidanuks mind ees ootama. Väike kollektiiv annab kindluse, et saan ainetest süvitsi teadmised ja vajadusel õppejõududelt abi.

Ehitusinseneri õppe valisin, sest mulle on alati reaalained meeldinud ja leian, et insener saab olla samal ajal loov ja ratsionaalne, mis on minu unistuste ameti iseloomustuseks.

Põhjused, miks ma valisin selle kooli, on ka end tõestanud, sest tõepoolest – väike kollektiiv on meeldiv ja soe, läbisaamine õppejõududega on väga hea ja õpilasi võetakse kui võrdseid. Mulle sobib ka see, et loengud on piisavalt väikestes ruumides, et ei pea kartma millegi kõrvust möödaminekut – ülevaade on suurepärane!

Tunniplaan on paindlik ja meeldiv, seega soovitan praegustelegi gümnasistidele TTÜ Tartu kolledžit, et saaks kodulinnas omandada suurepärased teadmised oma tuleviku kindlustamiseks.

Uuri lähemalt erialade kohta Tartu kolledži kodulehelt: http://tark.ttu.ee

23

TOETAJAD 2017

24

25

Kontakt Tartu Jaan Poska GĂźmnaasium Aadress: Vanemuise 35, Tartu 51014 Registrikood: 75037400 E-post: kool@jpg.tartu.ee Telefon: 7361 950

26