Ă•pilaskonverents
5.–6. aprill 2018 Tartu
2
Kallid konverentsil osalejad! Meie akadeemia missioon on näidata, et teadus on võluv ja põnev, et teaduse tegemine on huvitav ja paeluv, eriti just õpilasteaduse. Oleme veendunud, et kõik, kes täna ja homme siin esinevad, on oma tööd teinud suure entusiasmiga ning neil peab olema võimalus tehtut ka teistele näidata. „Poska Akadeemiast“ on saanud tänu meie külalistele jätkusuutlik traditsioon. Eesti suurmehe Jaan Poska nime kandev õpilaskonverents on nelja aastaga saanud tuntuks terves vabariigis. Täname kõiki meie toetajaid ja osalejaid ning loodame, et te veedate siin asjalikud ja tegusad kaks päeva. „Poska Akadeemia“ korraldusmeeskond
3
KONVERENTSI KAVA NELJAPÄEV, 5. aprill Konverentsi üldloeng ja õpilasseminarid toimuvad Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi auditooriumis (Vanemuise 35, II korrus). 9.00 Saabumine, tervituskohv (Rahutuba, Vanemuise 35, II korrus) 10.00-13.00 toimub õpilasfirmade laat (Vanemuise 35, I korrus) 10.00 Avasõnad 10.15 Üldloeng – Mart Loog „Geneetiline programmeerimine ja sünteetiline bioloogia: ehk kuidas Homo sapiens’ist saab uus liik, kes kirjutab ümber elu koodi“ ja I õpilasseminar Katariina Kurina (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Tuule mõju liblikaröövikutele salusamblikuvaksiku (Hypomecis punctinalis) näitel“ Triin Aasa (Koeru Keskkool) „Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval” Marian Luht (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) „Noorte lugemisharjumused Tartu KJPG näitel“ Hanna Mathiesen (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Põlvamaal valitud maa-ala sammalde liigiline koosseis, ohtrus ja domineerivus” Maria Kraav (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) „Rahva- ja pärimusmuusika tutvustus Kambja ja Pauline lasteaias“ Sander Reinholdy (Koeru Keskkool) „Koeru teedevõrgustik läbi aegade” Rando Lang (Lähte Ühisgümnaasium) ,,Avalikus ruumis leiduvate tarbetekstide õigekeelsuse analüüs“ 12.10 Lõuna (Jaan Poska Gümnaasiumi söökla) 12.50 II õpilasseminar Benjamin Hafiz (Tibble Gümnaasium) „Cleaning polluted soils with plant growth” Amanda Habermann (Tibble Gümnaasium) „The effects of Glucocortioides on termogenesis in UCP-1” Asha Yuusuf (Tibble Gümnaasium) „Does RNA splicing exist and can it be inhibited?“ Pauls Pencis (Jurmala Riigigümnaasium) „The inclusion of Crimea in Russia in the context of international law” Martin Jansson (Tibble Gümnaasium) „Air quality measurements in 2 capital cities” Anna Bragmark, Agripino Dullar (Tibble Gümnaasium) „Stereoselective synthesis of tertiary alcohols with Cal A in unnatural solvents” Viktor Skog (Tibble Gümnaasium) „Storglaciärens ablation period of 2017” Janeli Kirsi (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Odor cues prompt memory consolidation“ Danna Gutierrez (Tibble Gümnaasium) „The Inner Mitochondrial Membranes effect on ATP-production“ Matilda Wanntorp (Tibble Gümnaasium) „The preference of endo- vs exo-products in a Diels-Alder reaction” Aleksandrs Lisovs (Jurmala Riigigümnaasium) „The use of idioms in the lyrics of Billboard TOP 50 - a comparison between 1986 and 2016” Simon Höxter (Tibble Gümnaasium) „Enhancing cost/benefit of a confectionary recipe“ 14.50 Kohvipaus (Rahutuba) 15.30 Töötoad 17.00 Ettetellijatele õhtusöök restoranis Trikster Tihane aadressil Kastani 42 19.00 Film „Rohkem kui mesi“ (2012) kinos Elektriteater aadressil Jakobi 1 Õpilasseminaride superviisorid 5. aprillil on Triin Kurrikoff (tervisesotsioloogia analüütik Tartu Ülikoolis), Liisi Röömel (õpilaste teadustööde konkursside koordinaator Eesti Teadusagentuuris), Anni Britta Pajoma (õpilaste teadustööde riikliku konkursi III preemia 2017. aastal) ja Eerik Säre (Jaan Poska Gümnaasiumi füüsika õpetaja).
4
REEDE, 6. aprill Konverentsi üldloeng ja õpilasseminarid toimuvad Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi auditooriumis (Vanemuise 35, II korrus) 10.00 Üldloeng – Valdur Mikita „Eestlaste loodustunnetus“ ja III õpilasseminar Aksel Bulavs (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Õhu kvaliteet gümnasistide kodustes õpperuumides“ Lille Välja ja Svea Sumberg (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) „Õiglase õpilaskohviku korraldamine Teadlaste Öö raames” Linda Mai Kari (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Eakate elukogemuse väärtustamine fotograafia kaudu” 11.20 Kohvipaus (Rahutuba) 11.40 IV õpilasseminar Erika Alexandra Milani (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Pedaalauto Moskvitš renoveerimine“ Singa Säälik (Lähte Ühisgümnaasium) „Riigikaitseline õppus „Kevadtorm 2017“ erinevate osalejate nägemuses“ Riinu Liis Lajal (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Plokkflöödi õppimise mõjud“ Karl Lõoke (Tartu Tamme Gümnaasium) „Basskitarri ehitamine“ Martin Kangro (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) „Suhkruraketi kütuse optimeerimine“ 12.45 Konverentsi lõpetamine 13.00 Lõuna (Jaan Poska Gümnaasiumi söökla) Pärast lõunat saavad eelregistreerunud külastada ERMi (Muuseumi tee 2) või Tartu Ülikooli loodusmuuseumi (Vanemuise 46). Õpilasseminaride superviisorid 6. aprillil on Liisi Röömel (õpilaste teadustööde konkursside koordinaator Eesti Teadusagentuuris), Anni Britta Pajoma (õpilaste teadustööde riikliku konkursi III preemia 2017. aastal) ja Varmo Vene (loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppeprodekaan Tartu Ülikoolis). Suuremad kotid saab mõlemal päeval jätta Jaan Poska Gümnaasiumi keldrikorrusele kaminasaali. Ööbimine on korraldatud Hektor Design Hostelis (Riia 26). Osalevad koolid: Jūrmalas Valsts Ģimnāzija, Jõgevamaa Gümnaasium, Koeru Keskkool, Lähte Ühisgümnaasium, Rakke Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Tibble Gymnasium
5
TÖÖTUBADE LÜHIKIRJELDUSED Töötoad toimuvad neljapäeval, 5. aprillil kell 15.30. Veregrupi õpituba viivad läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased. Mis on veregrupp? Miks on vaja teada oma veregruppi? Praktiline tegevus: osalejad määravad paarides teineteisel veregruppi. Õpitoas osalemiseks on tarvis lapsevanema kirjalikku luba. Toimumiskoht: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppelabor, Nooruse 5, kogunemine kell 15.10 JPG I korrusel, korraldatud transport kooli juurest laborisse. Füüsika teadusbuss viivad läbi Airiin Hango ja Kertu Metsoja. Kuidas on aega mõõdetud ajast aega? Kuidas aga ise käepäraste vahenditega aega mõõta? Tule Teadusbussi töötuppa ja saa teada! Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi labor, ruum 406. Psühhobussi töötuba – tarretisest aju lahkamine. Töötuba viivad läbi Psühhobussi tegijad. Töötoa käigus tehakse tutvust ajupiirkondadega ning nende erinevate funktsioonidega. Vaadatakse ja arutletakse koos päriselul põhinevate uskumatute ajuga seotud õnnetus- ja haigusjuhtumite ning nendest taastumise üle, proovides kätt tarretisaju opereerimises. Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska Gümnaasium, ruum 410. Mikrotehnoloogia suund... üha väiksemad tehissilmad. Töötuba viib läbi Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Eerik Säre. Kas on võimalik ehitada peopesa peale terve ilmajaam, mis annab mõista, mis on temperatuur, õhuniiskus, rõhk, valgustugevus jne? On võimalik, et paar juhet ja natukene nutikamat protsessorit kokku viies võime panna lego klotsist väiksemat andurit meile ütlema, kas keegi on tunginud sisse keelatud territooriumile, Kuidas saab nii, et üks pisike postmargi suurune andur ütleb kas on uputuse oht või ei pea paanikat tekitama. Toimumiskoht: Tartu Jaan Poska Gümnaasium, ruum 409.
6
ETTEKANNETE TEESID KONVERENTSI I PÄEV Üldloeng – Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog „Geneetiline programmeerimine ja sünteetiline bioloogia: ehk kuidas Homo sapiens’ist saab uus liik, kes kirjutab ümber elu koodi“ Geneetiline programmeerimine ja sünteetiline bioloogia avab meile nii võimalusi kui ohtusid. Loengus tuleb juttu sellest, kuhu võib meid juba lähemate aastakümnete jooksul viia meie kasvav võimekus iseennast ja loodust ümber programmeerida. Räägime kuidas see mõjutab meditsiini, keskkonda, inimeste eluiga ja inimeseks olemist üleüldiselt. Arutame läbi võimalikud sünteetilise bioloogia lahendused plaanitavas Marsi koloonias ja räägime ka sellest, mida teevad biohäkkerid ja biopiraadid.
I ÕPILASSEMINAR Katariina Kurina „Tuule mõju liblikaröövikutele salu-samblikuvaksiku (Hypomecis punctinalis) näitel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad MSc Mari-Liis Viljur ja Lauri Mällo) Tuul on ilmastikutegur, mis keskkonda, sealhulgas inimesi, väga palju mõjutab. Globaalsetel kliimamuutustel võivad olla elusloodusele olulised tagajärjed mitte ainult temperatuuri, vaid ka tuulekiiruste muutumise tõttu. Paraku on tuule mõju elusorganismidele teeninud oluliselt vähem tähelepanu kui temperatuuri mõju, mistõttu teadmised tuulemuutuste võimalikest ökoloogilistest tagajärgedest on napid. Väikeste loomade, nagu näiteks putukate elutegevust võib märkimisväärselt mõjutada ka juba suhteliselt vähene muutus tuule tugevuses. Putukad toiduahela väga tähtsa lülina mõjutavad ka kogu ülejäänud ökosüsteemi toimimist. Tuule mõju putukatele on seni aga väga vähe uuritud. Seetõttu otsustasingi selle uurimise ette võtta. Uurimisküsimuseks püstitasin, kuidas mõjutab erineva tugevusega tuul salu-samblikuvaksiku röövikute arengut. Hüpoteesiks seadsin aga, et tuulekiirus ja salu-samblikuvaksiku röövikute kasv on pöördvõrdelises seoses. Tuule mõju kindlaks tegemiseks kaalusin üle 120 röövikut ning jaotasin nad 5 kaupa kaseokstele. Kaseoksad jaotasin kolme erinevasse mõjualasse (tuuleta, nõrga tuulega ja tugeva tuulega mõjualasse). Kaseoksi vahetasin ja röövikuid kaalusin ülepäeviti. Katse viisin läbi Tartu Ülikooli putukaökoloogia laboris koos juhendaja Mari-Liis Viljuriga. Töö tulemusena saab öelda, et tuulel näib olevat mõju röövikute toitumisele, mis võib mõjutada röövikute kasvu ja ellujäämust. Kindlasti väärib tuule mõju röövikutele ja ka putukatele üldisemalt edasist uurimist. Selles töös kogutud teave aitab oluliselt edasisi uurimusi läbi viia. Triin Aasa „Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval“ (Koeru Keskkool, juhendaja Reet Aule)“ Suure ja väikese algustähe õiget kasutamist hakatakse õppima juba algklassides, põhikoolis saadakse teemast põhjalikum ülevaade ning gümnaasiumis korratakse. Pikema vaatluse käigus hakkavad silma reeglid, mille vastu sageli eksitakse, ning teised, mida näikse tuntavat. Esimeseks eesmärgiks oli uurida algustäheortograafia muutumist aastatel 1912–2016. Selgus, et 1912.–1932. aastal ilmunud trükistes polnud reeglite käsitlus süstemaatiline. Selles ajavahemikus käsitleti pärisnimede, seltside ja ühisuste, geograafiliste nimede, rahvaste,
7
kuude, päevade, pühade ning kohanimelise omadussõna algustähereegleid. 1936.–2016. aastal ilmunud trükistes on reeglite käsitlus süsteemne. Uurimisel selgus, et algustähereeglid on üldiselt püsivad ning enamik reegleid kehtib 1997. aastast tänaseni. Algustäheortograafia on muutunud lihtsamaks. Töö teine eesmärk oli uurida algustähereeglite tundmist tänapäeval internetipõhise testi abil. Testi analüüsi tulemusel selgus, et kõige rohkem eksisid gümnaasiumiõpilased ning kõige vähem vastajad alates 40. eluaastast. Enim eksiti kohanimelise täiendiga ühendi, rahvuskuuluvuse, ajaloosündmuse, tähtkuju, püha nimetuse ja saatepealkirja õigekirjas. Järeldasin, et netikeel, meedia ja omandamata jäänud reeglid mõjutavad inimeste õigekirjaoskust. Gümnaasiumis peaks õigekirja õpetamisele rohkem tähelepanu pöörama. Marian Luht „Noorte lugemisharjumused Tartu KJPG näitel“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Tea Tamm) Uurimistöö eesmärgiks oli kaardistada lugemisega seotud olukorda 2017. aastal Eestis PISA uuringute näitel. Küsimustike koostamisel kasutas uurimistöö autor KJPG eesti keele õpetajatelt saadud kohustusliku kirjanduse nimekirju, et kaardistada seda, kuivõrd noored loevad kohustuslikku kirjandust, kuidas nad sellesse suhtuvad ning mida nad sooviksid nende nimekirjade juures muuta. Ühtlasi uuriti ka suhtumist lugemisse üldiselt ning seda, mis vahendeid kasutades noored lugeda armastavad. Uurimustöös püstitati kaks hüpoteesi. Esimene neist oli, et õpilastele meeldib raamatuid lugeda, kuid aja puuduse tõttu teevad nad seda vähe. Teiseks hüpoteesiks oli, et õpilased pigem eelistavad lugeda paberkandjalt kui digitaalsetest seadmetest või audioraamatuid kuulates. Küsitlus viidi läbi 11. ja 12. klassi õpilaste hulgas Tartu KJPG-s ning VI LO im. Hugona Kotaja w Lublinie (gümnaasium Poolas) 11. ja 12. klassi õpilaste hulgas. Hanna Mathiesen „Põlvamaal valitud maa-ala sammalde liigiline koosseis, ohtrus ja domineerivus.“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Lauri Mällo) Sammaltaimed on kõrgemate taimede hulka kuuluvad taimede hõimkond, mis jagunevad omakorda leht-, helvik-, ja kõdersammaltaimedeks. On teada, et sammaldel on oluline roll metsa maapinna niiskuse säilitamisel. Põlvamaal Võhandu jõe kaldal kasvavas laanemetsas valitud vaatlusalal uuriti, kuidas muutuvad sammalde koosseis, ohtrus ja domineeriv liik maaala erinevatel osadel. Lisaks määrati kõik leitud samblaliigid ning koguti need herbaariumisse. Kokku määrati 22 liiki sammaltaimi, millest 20 olid lehtsamblad ning 2 helviksamblad. Ohtruse muutuse määramisel kasutati analüüsiruute. Tulemustest oli näha, et vaatlusala läänepoolne osa on liigirikkam, kui idapoolne. Seda võib seostada hariliku sarapuu levikuga idaosas, sest lehtes sarapuud ning langenud lehed pärsivad valguse kättesaadavust, mis takistab sammalde kasvu. Domineerivateks liikideks olid harilik palusammal Pleurozium schreberi ja harilik laanik Hylocomium splendens. Pärast vaatlusi ja andmete kogumist tehti 2018. aasta veebruaris vaatlusalal lageraie. Määramise ja analüüsi ajal oli maa-ala inimtegevuse mõju väike. Maria Kraav „Rahva- ja pärimusmuusika tutvustus Kambja ja Pauline lasteaias“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Anneli Jõgioja) Aga mis õigupoolest on see rahvamuusika? On rahvas ja on muusika, aga rahvamuusika? Et Eesti ja eestlased jääks püsima, peame säilitama oma identiteedi ja mis oleks selleks parem viis, kui läbi kultuuri. Eesti sai 100-aastaseks ja et saaksime pidada ka 200-ndat sünnipäeva, tegin omapoolse pingutuse süstides lasteaialastesse rahvamuusikapisikut. Olen tavaline tüdruk, kelle suurimaks hobiks ja armastuseks on rahvamuusika ja seetõttu otsustasingi selle siduda oma õpilasuurimus ja praktilise tööga. Tutvustasin lasteaedades kokku kuut pilli selles järjekorras nagu nad Eestisse kunagi saabusid: parmupill, torupill, kannel, viiul, lõõts ja
8
karmoška. Loodan, et minu tegevus viis lapsed lähemale meie rahvatraditsioonilistele pillidele ja muusikale. Kui tulevikus huvitub mõni neist lastest kandle- või viiulimängust, on minu töö eesmärgi saavutanud. Sander Reinholdy „Koeru teedevõrgustik läbi aegade“ (Koeru Keskkool, juhendaja Siret Pärtel) Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Koeru valla teedevõrgustikust keskajast tänapäevani. Teema valikul lähtusin enda huvist ja soovist panna kirja üks osa oma kodukoha ajaloost. Eesti Vabariigi eksisteerimise 100 aasta jooksul on toimunud suured muudatused riigi arengus. Sada viimast aastat on väike osa teede ajaloost, kuid sellel perioodil on aset leidnud kõige suuremad muudatused teede arengus. Mullased ja kiviklibulised teed, kus liiguti hobustega, on asendunud tiheda liiklusega tänapäevaste teedega. Ajalooliselt vanimad teed Eestis olid viikingiteaegsed veeteed. Algselt oli kasutusel kaks teedevõrku: suve- ja taliteed. 13. sajandi alguseks oli kogu Eesti kaetud kaugliiklust võimaldavate suvise teedevõrguga. Varaseimad liiklemisteede kaardid pärinevad 17. sajandi lõpust. 18. sajandist on pärit Mellini atlas, kuhu on märgitud ühe kohana St. Marien Magd. (tänapäeva Koeru). Kõige tähtsam Koeru valda läbiv tee on Piibe maantee, mis on üks Eesti vanemaid teid. Endise Koeru valla piiridesse jääb sellest 13,3 km, mille asukohta on mitmel korral muudetud. Piibe maanteel liiguvad inimesed, kes soovivad liigelda rahulikult ja ohutult ning nautida Eestimaa looduse eripalgelisust. Aastatel 2008–2016 on ehitatud Koeru valda kolm kergliiklusteed: Koeru–Väinjärve, Koeru–Vao ja Koeru–kalmistu. Neid kasutatakse rahvaspordiks, liikumiseks surnuaeda, Väinjärve äärde minemiseks ning igapäevaseks poes, koolis ja tööl käimiseks. Plaanis on olemasolevaid teid pikendada. Uurimistöö jaoks vajaliku info saamiseks töötasin läbi kõik ajalehed Koeru Kaja (1994–2017) ja väljaantud raamatud Koerust. Lisamaterjale sain Järvamaa ja Koeru muuseumist, vanadest ajalehtedest ja internetist. Viisin läbi seitse intervjuud, millest olulisemaks osutus vestlus mõisa- ja teedeajaloo huvilise Valdo Praustiga. Vajalikku pildimaterjali sain internetist ja muuseumidest. Hetkeolukorra jäädvustamiseks tegin ise fotosid. Töötasin erinevate kaardirakendustega ja lisasin neid töösse. Uurimise käigus saadud materjali hulk oli mahukas. Koeru valla teedevõrgustikus ei ole viimastel aegadel toimunud suuri muutusi. Sõiduteede ja tänavate paiknemine on aastakümnete jooksul välja kujunenud. Puudub vajadus uute teede rajamiseks. Rando Lang ,,Avalikus ruumis leiduvate tarbetekstide õigekeelsuse analüüs“ (Lähte Ühisgümnaasium, juhendaja Ilona Võik) Esitlus algab enda ja antud teema tutvustusega, millele järgneb ülevaade sellest, miks autor selle teema valis ning mis selle huvitavaks tegi. Seejärel tuuakse välja probleem ning püstitatud hüpoteesid, millele otsiti vastus, ja antakse seejärel teada, kas see ostus tõeseks või mitte. Järgnevalt räägitakse uurimistöö teoreetilises pooles käsitletud materjalist ning seejärel analüütilise poole töökäigust. Antakse ülevaade, kuidas analüüs läbi viidi ja mis moodi materjali koguti. Seejärel tuuakse arvuliselt välja kogutud andmed iga analüüsitud sihtgrupi kohta ja nende põhjal tehtud järeldused. Esitlus lõpetatakse punktidega, mille abil tuuakse välja, millisel moel on antud uurimistöö kasulik ning kuidas saaks saadud tulemusi tulevikus rakendada. Esitlus lõpetatakse tänamisega.
9
II ÕPILASSEMINAR Benjamin Hafiz “Cleaning polluted soils with plant growth” (Tibble Gymnasium, supervisors Tommy Landberg, Henrik Mickos)“ This research was conducted using 9 different plant and analyzed their ability to clean polluted soils through phytoremedition. The soil used was taken from an old workshop which had contaminated the earth. The plants grew in a greenhouse where sunligt was simulated through lamps. Test were taken from the flowers leafs around 3 months from planting. The results showed that the some plants sucessfully absorbed toxic chemicals while some failed to absorb any chemicals. This research can be used to clean contaminated soils and oceans without adding any harmful material. Amanda Habermann “The effects of Glucocortioides on termogenesis in UCP-1” (Tibble Gymnasium) The objective of this study was to determine whether mice treated with corticosterone displayed different amounts of the protein UCP1 in BAT. The protein converts energy into heat in BAT. UCP1 is located in the inner mitochondrial membrane and uncouples protons, converting them to heat. The weight gain from glucocorticoid treatment may be due to this. The first process was a lowry method which was conducted in order to calculate the amount of protein each sample. An electrophoresis was performed to separate the proteins. The proteins were transferred to a membrane. The membranes were treated with two different antibodies, one to convert luminol to light measured by the CCD-camera and one to connect the antibody and UCP1. The membranes were then given an ECL-treatment and thereafter, the membranes were photographed. The study showed that a higher concentration of corticosterone the lower the concentration of UCP1 in the sample mice’s tissues. Asha Yuusuf “Does RNA splicing exist and can it be inhibited?” (Tibble Gymmasium) The aim of this study was to examine the splicing process in the transcription. The focus areas where if the splicing process occurs and if it could be inhibited. The methods used in the laboration where two different methods of DNA/RNA extraction and two different PCR machine and gel electrophoresis. The first results showed in the gel electrophoresis that the wells containing DNA and pre-mRNA primers have longer molecule chains than the others containing mRNA primers meaning that they have more nucleotides and consist of introns as well as exons compared to the wells containing mRNA primers which consist of exons. The second results show that the samples that have been treated with the drug pladienolide-B take less cycles to emit light in the quantitative PCR machine than the untreated samples. In conclusion the splicing process exist and it can be stopped with the help of the drug pladienolide-B. Pauls Pencis “The inclusion of Crimea in Russia in the context of international law” (Jurmala State Gymnasium, supervisor Gunārs Buls) In the end of February 2014, soldiers with no recognition marks, but later confirmed as Russian soldiers, seized the building of the Supreme Council of Crimea and the building of the Council of Ministers in Simferopol. On March 16th 2014 controversial referendum on the status of Crimea was held and on March 18th 2014 the Crimean Peninsula was officially included in Russia. Many people know that it was illegal occupation and annexation committed by Russia but there still haven`t been serious research projects about why exactly this process was illegal. The main objective of this work is to prove, by analyzing irregularities of international law relating to inclusion of Crimea in Russia, that Crimea was occupied and
10
annexed by the Russian Federation. In this work is included also a short summary about definitions of occupation and annexation, Ukrainian political events in the end of 2013 and beginning of 2014 and analysis of international treaties related to this subject. Martin Jansson “Air quality measurements in 2 capital cities” (Tibble Gymnasium, supervisor Henrik Mickos) WHO and EPA have measured pm10 and pm2.5 for decades, but only for the outdoor environment. Those independent bodies guidelines are stated in 24 h and annual average levels. Very few studies have been made on the indoor air quality with enough and reliable data. After attending an indoor air quality forum, I realized that measuring outdoor air, indoor air and supply air should give me interesting data for my scientific study. This was the start for my study measuring outdoor air, indoor air and supply air simuntainlys in two capital cities would give me reliable data. I managed to get sensors installed in New Delhi and Stockholm measuring PM 2,5, RH and Temp at the same time. With all the data that is gathered so far I can see big variations in the outdoor and indoor air pollution levels between Stockholm and New Delhi. Anna Bragmark, Agripino Dullar “Stereoselective synthesis of tertiary alcohols with Cal A in unnatural solvents” (Tibble Gymnasium, supervisors Tamas Görbe, Henrik Mickos) The aim of the study is to determine which enzyme variant, temperature and time that together make stereoselective ester products and give the reaction a high activity. This was done by several tests, with all the different combinations of enzyme variant, temperature and time. Samples were analysed, and showed that M1, 60℃ and 22 hours gave a high enantioselectivity and the highest activity, because of the maximal ester product (A)-value. M1, 60℃ and 4 hours, gave a 100% value on the ee(est), and a relative high activity, which is seen by the ester product (A). In conclusion, mutant 1 (M1) and a heating to 60℃ is optimal to both stereoselectivity and activity, but depending on what is most important, the time can be adapted. 22 hours should give a higher activity, and 4 hours should be optimal to a maximal enantiospecificity of the ester product. Viktor Skog “Storglaciärens ablation period of 2017” (Tibble Gymnasium, supervisor Christian Herlanow) Global warming is the scientific theory that the globe is undergoing environmental change due to rising temperatures, by for example carbon emission. One way to measure this is through observation of annual mass balance of glaciers. Since glacier are susceptive to small temperature changes it is a reliable way to measure the current trends of global warming. This study researched the mass balance of the Sweden’s largest glacier, Storglaciären. The findings of this study indicates on an increase in mass during the year of 2017, however, looking at the long term history of Storglaciären’s mass balance, the conclusion is that the glacier is shrinking in size. However, the factors contributing to the change of mass could be slowed velocity of the gulf stream and atmospheric convection. The findings of this study indicates on a mass gain of Storglaciären during 2017 and this could be due to the Gulf stream’s velocity slowing down and cooling down the climate in northern Europe. Janeli Kirsi “Odor cues prompt memory consolidation” (Tartu Jaan Poska Gymnasium, supervisor Inga Vendelin) The aim of this research paper was to describe how information gets stored in our memory and how it can be effected with the help of sleep stimuli. The hypothesis was that using odor
11
cues helps with memory consolidation. To test it an experiment was carried out on 20 Jaan Poska Gymnasium students. The test subjects had to play a memory card game in which they had to remember the cards' locations. They studied during the evening from 7 to 8pm. Half of the test subjects were exposed to the odor cue. When the subjects had memorized atleast 70% of the cards, the studying period ended. Students, who used odor cues, took it home in the form of a spraybottle and sprayed the odor to their pillows, so they could feel it while sleeping. The next morning, after around 12 hours had passed, the students played the game once more. They did not see the cards beforehand and had to rely on their memory. The experiment revealed that sleep stimulus enhanced the memory by 48,3%. The results also showed that stimulus users remembered 107% of cards they studied the previous night, while the control group remembered 91,2%. It could be concluded that odor cues do help with memory consolidation. Danna Gutierrez “The Inner Mitochondrial Membranes effect on ATP-production” (Tibble Gymnasium) The aim of this study was to examine how a positive charge on the membrane affects oxidative phosphorylation. The method used consisted of a minimalistic system that simulates oxidative phosphorylation. This system was created by using three differently charged lipids, DOPC (neutral), DOPG (negative) and DOTAP (positive). These were mixed to create six different types of liposomes, containing different concentrations of respective lipids in which bo3-oxidase and ATP-synthase were later added. Results showed that an increase of positive charged lipids in the liposome membrane positively affected the production of ATP, however, this positive effect only lasted until the concentration of positive lipids reached 20%. Results from liposomes containing a higher concentration of positive lipids, 30% and 40%, showed a negative influence. The ATP production was almost non existent in the liposome containing 30% DOTAP and was considerably low in the liposome with 40% DOTAP. Matilda Wanntorp “The preference of endo- vs exo-products in a Diels-Alder reaction” (Tibble Gymnasium, supervisor Eloy Vallina) This study was an attempt to reproduce the results of a published article. The aim of this study was to examine why, in a specific Diels-Alder reaction, the exo-product seemed to be preferred when the Alder rule states the opposite. The hypothesis was that the endo-product had a lower activation energy whilst the exo-product had a lower reaction energy. To prove this, several computational calculations were done. The result proved part of the hypothesis to be correct, however, the calculated activation energies were too imprecise to be able to draw any definite conclusions. The results only agreed with the published results qualitatively. It is unclear why the results did not completely agree. The error could be a human one. It is also possible that the fault lies with Gaussian. Aleksandrs Lisovs „The use of idioms in the lyrics of Billboard TOP 50 - a comparison between 1986 and 2016“ (Jurmala State Gymnasium, supervisor Solvita Sila) The hypothesis of the authors of this work was that in the year 1986 idioms in song lyrics were used more frequently than in the year 2016, driven by advances in technology and increase in use of simpler and shortened words. Additionally, the authors analysed the impact of idioms on song meanings in the ''Billboard'' charts, given their popularity and credibility. This work includes the definition of idioms and their types, a chart with all of the idioms used in Billboard TOP 50 song lyrics from years 1986 and 2016 and the end conclusion.
12
Simon HĂśxter “Enhancing cost/benefit of a confectionary recipeâ€? (Tibble Gymnasium, supervisor: Henrik Mickos) The aim of this lab was to replace different percentages of the gelatin in jelly rats with starch and how it changes the jelly rats different characteristics. To see the effect of the changes, references where built up around mastication, acidity, redness and raspberry taste for the different variants of jelly rats. Nine variations of jelly rats were made, the difference between them where the amount of gelatin replaces with starch witch varied from 0 to 40 %. Each variation was made in at least two different set. Gelatin that is used to give jelly rats their soft but solid texture is relatively expensive. This has opened up interests in cheaper alternatives for gelatin, like starch.
13
KONVERENTSI II PÄEV Üldloeng – Tartu loodustunnetus“
Ülikooli
vabade
kunstide
professor
Valdur
Mikita
„Eestlaste
III ÕPILASSEMINAR Aksel Bulavs „Õhu kvaliteet gümnasistide kodustes õpperuumides“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad Kaie Mägimets, Ago Rootsi) Siseõhu kvaliteet mõjutab olulisel määral inimese tervist ja töövõimet, kuna enamik inimestest veedab suurema osa ööpäevast siseruumides. Üheks tähtsamaks siseõhu kvaliteedi näitajaks on süsinikdioksiidi, CO2, kontsentratsioon. Siiani on läbi viidud mitmeid CO2 mõõtmisi koolides, õpilaste koduste õpperuumide kohta uuringud puuduvad. Töö eesmärk oli välja selgitada, milline õhukvaliteet (CO2 kontsentratsioon ja temperatuur) ja missugused ventilatsioonisüsteemid on õpilaste kodudes ning tutvuda õpilaste harjumustega (kas õppimise ajal on uksed ja aknad kinni, kas tube õhutatakse jne). Samuti uurida, missugust tüüpi majad on kõige problemaatilisema õhukvaliteediga. Selleks viisin läbi kakskümmend CO2 mõõtmist gümnasistide kodudes. Kokkuvõtvalt näitasid mõõtmistulemused, et õhukvaliteedi olukord gümnasistide kodustes õpperuumides on üsna problemaatiline. Pooltes uuritud ruumides ületas keskmine CO2 kontsentratsioon lubatud määra 1000 ppm-i. Ka temperatuur jäi ainult ligikaudu kolmandikul õpilastest vaimse töö tegemiseks soovitatud vahemikku 21–22 °C. Õhukvaliteedi osas osutusid problemaatilisemaks enne 1990. aastaid ehitatud korter- ja eramajad, kus ka hilisemale renoveerimisele vaatamata ei oldud ventilatsioonile tähelepanu pööratud. Siseõhu kvaliteet oli parim 21. sajandi uusarendustes ja ehitusbuumi ajal valminud hoonetes, milles enamasti oli olemas ventilatsioonisüsteem. Edaspidi vajaks uurimist gümnasistide teadlikkus siseõhu kvaliteedi näitajatest ja siseõhu kvaliteedi mõjust vaimse töö tegemise tõhususele. Niisuguste uuringute läbiviimine ja tulemuste tutvustamine aitaks kaasa noorte terviseteadlikkuse tõstmisele ja õpitulemuste paranemisele. Lille Välja ja Svea Sumberg „Õiglase õpilaskohviku korraldamine Teadlaste Öö raames“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Jaanus Välja) Õiglane kaubandus on miski, mis päev-päevalt muutub maailmas järjest populaarsemaks. Inimesteni jõuab info sellest läbi sotsiaalmeedia, uudiste, raadio, televiisori ja muude massimeediakanalite kaudu. Üha sagedamini on Eesti poodides toodetel näha märki Fairtrade, mis kinnitab, et ostetav produkt on läbinisti kontrollitud taustaga. Töö ühe autori pere peab Tartus Riiamäel pisikest õiglase kaubanduse poodi, kust sündis idee meie praktilise töö jaoks. Otsustati üheskoos korraldada ühepäevane teavitusliku õiglase kaubanduse kohvik. Sinna juurde kuulus kohviku organiseerimine, läbiviimine, kohvikupidamisega seotud tööde tegemine, vabatahtlike abiliste väljaõpe ning töökorraldamine. Üheks osaks oli kohvikupidamise väljaõppe omandamine. Meie eesmärgiks oli tõsta kohviku külastajate, vabatahtlike ja üritusega seotud inimeste teadlikkust õiglasest kaubandusest ning tutvustada neile erinevaid tooteid. Soovisime, et inimesed teeksid põhjendatud valikuid, ostes produkte, mille eest on valmistajad saanud õiglast tasu ja nende tööd on hinnatud. Eesmärgi saavutamiseks olid olemas infovoldikud, kust
14
iga huviline sai tutvuda teemaga ning oldi ise ka alati altid klientidele rääkima, miks seda tehakse ning kuidas antud süsteem toimib. Linda Mai Kari „Eakate elukogemuse väärtustamine fotograafia kaudu“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Lembi Loigu) Käesoleva praktilise töö eesmärk oli luua fotoseeria üheksast eakast, jäädvustades neid sarnaselt ühele oma noorusaegsele pildile ning kuulata ja kirja panna vana fotoga meenuv lugu või mälestus. Kogu projekti idee oli pöörata eakatele tähelepanu, kuulata ja väärtustada neid ning nende lugusid. Töö teooriaosas uuris autor fotograafia ajalugu, portreefotograafiat ja piltidega seotud mälestuste ning ajaloo talletamist, mida on töös seostatud ka vanadusega. Fotoprojektis osaleva üheksa eaka seas olid nii autori enda vanavanemad, nende tuttavad ja ka autorile varasemalt täiesti võõrad inimesed, kelleni jõudis autor oma sõprade soovitusel. Autor külastas eakaid ajavahemikus 2017. aasta septembrist 2018. aasta veebruarini. Valminud portreedest ja räägitud lugudest valmis näitus, mida on võimalik näha Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis 2018. aasta kevadel. Fotoseeria valmistamine arendas töö autori suhtlemis- ja planeerimisoskust. Kohtumine erinevate inimestega ja nende pildistamine süvendas autori huvi sellise pildistamisviisi vastu veelgi ning ta on oma teemavalikuga rahul, kokkuvõtvalt oli töö protsess edukas ja saadud kogemus positiivne.
15
IV ÕPILASSEMINAR Erika Alexandra Milani „Pedaalauto Moskvitš renoveerimine“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Einike Reinvelt) Kui hakati ehitama autosid, mis inimestel kiiresti ühest paigast teise liikuda võimaldavad, tahtsid ka lapsed endile selliseid mänguasju, millega end täiskasvanuna tunda. Vanad asjad omavad tihtipeale nostalgilist väärtust ning seetõttu tahetakse neid taastada ja säilitada. Seetõttu võib ajalukku kadunud mänguasjade ja autode taasavastamine ja taastamine kujuneda väga põnevaks ettevõtmiseks. Uurimistöö valmimise protsessis saadi teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi renoveerimistööde teostamiseks. Lisaks pakkus töö võimaluse panna end proovile mitmes erinevas valdkonnas nagu rahaliste vahendite kasutamise planeerimine ja puuduvate defitsiitsete detailide leidmine. Töö kujunes oodatust keerulisemaks, sest probleeme tekkis aja planeerimisega, puuduvate detailide leidmisega ning eelarves püsimisega. Hoolimata tekkinud raskustest õnnestus enne uurimistöö kaitsmist Moskvitši pedaalauto siiski täielikult renoveerida. Töö praktilise osa valmimisel olid abiks Kaido Kuusik, ettevõtted Black Hood Customs, Rastblaster OÜ ning Faeton AS. Singa Säälik „Riigikaitseline õppus „Kevadtorm 2017“ erinevate osalejate nägemuses“ (Lähte Ühisgümnaasium, juhendaja Helle Järvalt) Käesoleva uurimistöö “Riigikaitseline õppus „Kevadtorm 2017“ erinevate osalejate nägemuses“ valis autor, sest peab riigikaitset ja üleüldist patriootlikkust tähtsaks. Töö eesmärk oli välja selgitada ja võrrelda erinevate Kevadtormis osalenute arvamust õppuse kohta ning hinnata selle eesmärki ja vajalikkust. Üheks meetodiks oli poolstruktureeritud küsitlus, mida hiljem analüüsiti, tehti üldistusi ja koostati joonised. Küsitlus viidi läbi poolstruktureeritud elektroonilise küsimustiku abil, mis koostati Google Sheets keskkonnas. Küsitlusele vastas 32 inimest, kellest 18,8% olid kaitseväe juhtivad rollid, 46,9% kaitseväe täidesaatvad rollid, 3,1% kaitseliidu juhtiv roll, 25% kaitseliidu täidesaatvad rollid ning 6,3% eraisikud ehk abistavad rollid. Lisaks ankeetküsitlusele viidi läbi ka fookusgrupi intervjuu. See on struktureeritud küsitluskava järgi toimuv vestluslik rühmaintervjuu, mille eesmärk oli saavutada osalejate omavaheline stimulatsioon ning mälestuste esilekutsumine. Autor püstitas kaks hüpoteesi. Esimene neist oli, et juhtivaid rolle täitvad isikud hindavad õppuse tähtsust kõrgemalt, kui täidesaatvad või eraisikud ning see hüpotees ei leidnud otsest kinnitust. Teiseks hüpoteesiks oli, et kaitseväelased, ehk isikud, kes on kohustatud õppusel osalema, hindavad õppust madalamalt kui kaitseliitlased ehk vabatahtlikud, kuid mingil määral kohustatud ning eraisikud ehk täiesti vabatahtlikud. See hüpotees leidis kinnitust. Riinu Liis Lajal „Plokkflöödi õppimise mõjud“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad Kaie Mägimets ja Anneli Kuusk) Plokkflööt on kõige tundlikum puhkpill ning iseseisva pillina väga pretensioonikas. Tänapäeval tuntud vanamuusikapill oli kunagi kõrgklassi soolopill, millele on kirjutanud originaalmuusikat paljud tuntud heliloojad, nt Mozart, Bach ja Vivaldi. Töö eesmärkideks oli uurida plokkflöödi ajalugu, plokkflöödi õppimise spetsiifikat, pilli õppimisvõimalusi Tartu linnas ning selgitada välja plokkflöödi õppimise mõjud noortele. Töö raames viis autor läbi intervjuud vanamuusiku ja pillimeistri Taavi-Mats Utti ning flöödiõpetaja Anneli Kuusega, mis olid abiks teooria osa kirjutamisel. Samuti viidi läbi küsitlus kaheksa noore endise plokkflöödimängijaga vanuses 16-24. Töö uurimisküsimused olid järgmised: milline on olnud plokkflöödi roll muusikas erinevatel ajastutel, kas plokkflööti tasuks mängida eelpillina ning missugune on plokkflöödi õppimise
16
mõju noore inimese kujunemisele ja jätkuvale muusikalisele haridusteele. Töö käigus selgus, et plokkflööti on võimalik Tartu linnas õppida kolmes muusikakoolis, kolmes stuudios ning viies üldhariduskoolis. Uurimisküsimusele, kas plokkflööti tasuks mängida eelpillina, leidis autor vastuse, et kui plokkflööti mängida 2–3 aastat enne teise puhkpilli juurde pöördumist, annab see edasiseks pilliõppeks väga hea baasi. Kui aga plokkflööti mängida juba üle nelja aasta, võib uue puhkpilli juurde pöördumine olla õpilasele tüütu või vastumeelne, kuna uue pilliga peab ta õpinguid alustama täiesti nullist, mis võib kaasa tuua huvi kadumise. Plokkflöödi õpingud andsid noortele muusikalised oskused ja baasteadmised, mängurõõmu, sõbrad ja usaldusisiku õpetaja näol, pilliõpingud arendasid palju meeskonnatöövõimet ja esinemisoskust. Plokkflöödi õpingutel oli ka teraapiline mõju. Karl Lõoke „Basskitarri ehitamine“ (Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Anneli Leima) Olen tegelenud bassikitarri mängimisega kuus aastat ning olen selle aja jooksul kuulunud mitmetesse bändidesse ning mänginud erinevatel üritustel. Kuna soovisin saada oma mängitava instrumendi kohta rohkem teada, otsustasin uurida basskitarri ajalugu ja ise ehitada elektrilise basskitarri. Samuti otsisin ma infot maailma ühe edukaima ning vanima basskitarre tootva firma Fenderi kohta. Uurisin ka pilli ehitusel kasutatavaid materjale ning nende kõlaomadusi. Basskitarr on trummide kõrval üks olulisemaid rütmihoidmise vahendeid bändides. Lisaks toetab basskitarr üldjuhul trumme ja mängib soolokitarrile korduvat tausta. Kuna viimasel ajal on muusikamaailma hakanud kimbutama bassistide nappus, on oluline noorte seas propageerida antud instrumenti. Samuti on hakatud hindama just käsitööna valminud pillide kvaliteeti, kasutusmugavust ja kõla. Martin Kangro „Suhkruraketi kütuse optimeerimine“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Einike Reinvelt) Paljud õpilased peavad keemiat raskeks ja kaotavad seetõttu huvi aine vastu ega oska näha keemia lõbusamaid osasid. Teemat ajendas valima soov näidata, kui põnev võib keemiaalane uurimistöö olla. Kõik, kes mõistavad ja ka need, kes ei mõista keemiat, võivad leida midagi huvitavat raketinduses, näiteks raketi süütamises ja selle taevasse saatmises. Antud uurimistöö peamine eesmärk oli optimeerida suhkrurakettide jaoks kasutatavat kütust ning leida selle kütuse koostisosade parim vahekord, mis tagaks raketile võimalikult kõrge lennu. Suhkrurakettide kütuse peamisteks koostisosadeks on kaaliumnitraat (KNO3) ja suhkur ning sagedamini kasutatavad lisandid süsinik ja raud(III)oksiid (Fe2O3). Töös esitati kaks hüpoteesi. Neist esimene eeldas, et ilma katalüsaatorita põleb kõige kiiremini segu, milles on 65% KNO3 ja 35% suhkrut ning teisega oletati, et katalüsaatorit kasutades on parimaks raketikütuseks segu koostisega 61,75% KNO3, 33,25% suhkrut ja 5% Fe2O3. Katsed tehti kolmes etapis. Esmalt leiti väikeste ainekogustega selline kaaliumnitraadi ja lauasuhkru vahekord, mis tagas kütuse kiireima põlemise ning seejärel testiti lisandite mõju kütusele. Kolmandas etapis valmistati parima kütuseseguga suurem 200 grammise massiga rakett ning võrreldi selle lendu hüpoteesis esitatud raketi lennuga. Parima koostisosade vahekorraga lisanditeta kütusesegu sisaldas 65% kaaliumnitraati ja 35% lauasuhkrut. Lisanditest süsinik aeglustas märgatavalt raketi põlemiskiirust ning raud(III)oksiid kiirendas põlemist oluliselt. Lisanditega kütustest põles oli kõige kiiremini segu, milles oli 61,25% kaaliumnitraati, 32,75% suhkrut ja 6% raud(III)oksiidi.
17
18
19
20
TOETAJAD 2018
21
MÄRKMED
22
23
Kontakt Tartu Jaan Poska GĂźmnaasium Aadress: Vanemuise 35, Tartu 51014 Registrikood: 75037400 E-post: kool@jpg.tartu.ee Telefon: 7361 950 24