Page 1

POSKA SÕNUMID Veebruar 2014

E-ÕPPE PÄEVA PLUSSID JA MIINUSED “ÕPETAJA JA ÕPILANE SOOVITAVAD” - 12.A SAAGE TUTTAVAKS: KEEMIA JA INGLISE KEELE ÕPETAJAD Koolivormide head ja vead


Arvamus

Ootused e-õppe päevaks E-maailm tungib järjest rohkem meie igapäevaellu kindla eesmärgiga – muuta inimeste elu kergemaks ning mugavamaks. Miks mitte rakendada seda ka õppimisel, kasutades koolipäeva läbiviimiseks vaid elektroonilisi seadmeid? Kindlasti on e-õppe päev põnev vaheldus rutiinsetele tundidele ja peaks õpilastesse ainult positiivseid emotsioone tooma. Enamikel kümnendikel pole veel olnud võimalust e-õppe päevast osa saada ning nüüd on selleks väga hea võimalus. Millised on aga kümnendike ootused e-õppe päevaks? E-õpe võiks näidata oma süsteemi

positiivseid omadusi ning eeliseid. Iga õpilane saab teha ülesandeid talle sobivas tempos ning ei pea liialt kiirustama. Saab teha endale meeldivaid puhkepause, samas tuleb aega planeerida, et kõik vajalik päeva lõppedes tehtud oleks. Loodetakse ka seda, et teemast saadakse aru sama hästi kui tunnis õpetaja seletuse põhjal. Kindlasti võiks e-õppe päeva materjal olla põnevalt üles ehitatud. Samuti on tänapäeva noored harjunud arvutikasutusega ning tunnevad end ülesandeid lahendades kindlasti mugavamalt. Lisaks saab probleemide tekkimisel kasutada interneti abi. Võimalik, et üks vähestest negatiivsetest külgedest oleks segavate faktorite rohkus – arvutit kasutades tõmbavad siiski

Pille Markov erinevad sotsiaalvõrgustikud ning tähelepanu võib hajuda. Kuid olgem ausad, kõige rohkem oodatakse muidugi seda, et saab koju jääda ning kauem magada. Samas on see ka üks e-õppe positiivsetest külgedest – õpilane on rohkem puhanud ning suudab paremini keskenduda. Loodame, et selliste koolipäevade arv suureneb, et rõõmustada nii õpilasi kui ka õpetajaid.

E-õppe päeva miinused Piia Paula Hallast

päev nii – magad ennast korralikult välja. Avad õpetajate saadetud ülesanded. Alguses paisab “Ohh, polegi kõige hullem.” Hakkad kiiruga pihta, lootes, et aineõpetajad on valinud harjutused täpselt paraja raskusega üksi lahendamiseks. Kuid kiiresti koolitööga ühele poole saamisest ning jõukohastest ülesannetest on asi kaugel. Nii palju kui peaks olema sel päeval aineid, on ka tööd. Õpetajatel oleks omakeskis justkui võistlus, kes suudab ülesannetega teist pedagoogi ning sellega ka ainet üle trumbata. Seega kulub õppimiseks rohkemgi aega kui koolis.

Olen kuulnud e-õppe päeva kohta vastakaid arvamusi. Üks osapool ootab pikisilmi uut, teine aga kirub ürituse maapõhja. Mina olen arvamus number kahe poolt. E-õppe päev tundub alguses väga ahvatlev, ärkad millal tahad, õpid millal tahad. Oled vaba õpetaja kurjast pilgust, ei pea tempot hoidma klassi kiireimate õpilastega ning valid ise, millest alustad ja millega lõpetad. Ilmselgelt on kaasteguriteks külmkapp kõrvaltoas, vaikselt pinisev Aga sellise mõtteviisiga langed vaid telefon ning iga ülesande kõrvareklaamiohvriks. Tüüpiliselt kulgeb- le, mida arvutis teha tuleb, kuulub

raud-polt-kindlalt Facebook. Samuti on sees lootus kooliasjadega kiire-lt ühele poole saada ja kasutada päeva enda jaoks kasulikult, millest tekivad nii süvenemisraskused kui vead. Kogu see kombinatsioon erinevatest teguritest tingibki olukorra, kus õpilased pettuvad innovatsioonist nõretavas e-õppe päevas. Kui erinevate ainete õpetajad teeksid rohkem koostööd, leiaksid seoseid oma erialade vahel ning alustaksid planeerimist varakult, võiks peaaegu sajaprotsendiliselt garanteerida meelsuse muutumist positiivsemaks. Kui saaksin astuda 24. jaanuaril ise pedagoogi ametisse, laseksin igal klassil kas ise või loosi teel valida läbiva teema, mille ümber kogu töö keerleks. Näiteks astronoomia – ma-


ARVAMUS

E-õppe päeva plussid ja miinused JPG õpilasteni saabub paar korda aastas rõõmusõnum, et neid on premeeritud vaba päevaga. Aga see pole lihtsalt mingi vaba päev, vaid toimub hoopis e-õpe, kus õpilased saavad oma tunniülesanded teha kodus omas tempos ning peavad tehtud tööd õhtuks õpetajadele saatma. Arvamusi sellisest päevast on meie kooli õpilaste seas mitmeid. Ühed ütlevad, et on hea, kui saab hommikul kaua magada ning õppimisega tegeleda alles siis, kui selleks tuju tuleb. Teised aga eelistavad veeta päeva koolis, kus õpetajad on pidevalt käeulatuses, valmis abistama ning kus motivatsioon õppimiseks on suurem. E-õppe päeva positiivsete külgedena tõid õpilased välja näiteks selle, et saab tõesti puhata ja veeta ühe päeva kodus ja kui see päev on reedel temaatikas elulised ülesanded kos- või esmaspäeval, siis saab nädalavamoseruumi kohta,ajaloos silmaringi hetuse pikendust. Positiivseks peelaiendav lugemine teleskoobi leiuta- takse ka seda, et saab asjadega omas mise või tuntud astroloogide kohta. tempos tegeleda ning teha vastavalt enda vajadusele õpimisse puhkeLeian, et e-õppe päevadega võiks sellegipoolest jätkata, see on hea võimalus ja suund koolile, õpetajatele ning õpilastele edasi arenemiseks. See on nagu hea vein, mis läheb aastatega vaid paremaks. Tulevikus võiks läbimõeldud ja toimiv e-õppe päev olla meie kooli sümboliks ning ka eeskujuks kõikidele teistele haridusasutustele.

http://divinearms.deviantart.com http://johnredmonartist.wordpress.com http://ruthsic.deviantart.com

pause. E-õppe päeva negatiivsetest aspektidest on kõige rohkem ära mainitud motivatsiooni puudumine. Kodus õppides on tihti keskendumisraskused ja pidev tööülesannete edasilükkamine. Lisaks sellele on veel ära mainitud, et kui mõne ülesande lahendamise juures tekib raskusi või arusaamatusi, pole võimalik õpetajaga kiirelt kontakti saada ja abi küsida, mis koolis toimub vahetult. Kokkuvõtlikult võib öelda, et arvamusi e-õppe päevast on võrdselt, nii negatiivseid kui positiivseid. Seniks on kõik hästi, kui õpetajad jagavad ülesandeid mõistuspäraselt – mitte liiga palju ega liiga keerulisi.

Siiri Linde


SOOVITUS

Soovitusi e-õppe päevaks

AJA KOKKUHOIU 12 REEGLIT endale: “Ärka üles, sind ootavad (A. Kidron): suured teod!” 8. Õpi kasutama väikesi ajavahe1. Hommikul tõuse üles kohe kui mikke. ärkad. 9. Ole valiv. Kõike ei jõua. Otsusta, 2. Loo oma nädalapäevade, kuude ja mis on sulle vajalik. Muu üle ära aastate toimingutesse sobiv rütm. muretse. 3. Vaheta tegevust enne, kui end ära 10. Õpi ütlema “ei”, kui sa ei jõua ega kurnad. suuda. “Ei” ütlemise algoritm: 4. Puhka terviseks. Kui töö ei ede- *korda sulle esitatud palvet v õ i ne, siis vägisi sundimine ei aita. soovi, Võta aeg *selgita lühidalt ja kindlalt, miks maha ja lõõgastu. Hiljem teed selle sa ei saa seda täita (hoidu pikaja tasa. kadest selgitustest ja vabandustest 5. Õpi tundma oma ajatsoone. seda tajutakse kõhklemisena), Leia oma erineva energilisusega *ütle kindlalt ja selgelt “ei”, ajatsoonid ja *võid pakkuda asendusvariandi või kasuta neid otstarbekalt. Võid võita teise asja (hoidu seejuures süütunkuni 1/4 ajas. dest). 6. Vali tähtsaima jaoks parim aeg. 11. Kavanda oma kalendrisse “akJaota oma tegevused: olulised, vähe- nad”. Jäta igasse päeva veidi plamolulised neerimata ja pisiasjad. Tee kõige tähtsam ära aega. siis, kui oled parimas vormis. 12. Ära võta endale üleliigseid ko7. Keskendu olulisele ja tunne sel- hustusi lootuses, et ehk kuidagi lest rõõmu. Salvador Dali sisendas leiad aega nende täitmiseks.

TÕHUSA ÕPIVÕIME “ÄRATAMISE” 9 NIPPI: 1. Otsusta, et hakkad õppima. 2. Loo enesele soodne õpikeskkond. 3. Näe õpitavas kohustuse asemel võimalust oma võimete ja isiksuse väljaarendamiseks. 4. Asenda negatiivsed sisendused kasulikega. Lähene õppimisele loovalt ja sihikindlalt. 5. Keerulist ainet õppides jaga õpitav väiksemateks loogilisteks osadeks. Mõtesta õpitu lahti, kasuta metafoore. 6. Tee lühikesi lõõgastavaid ja meeli värskendavaid pause 7. Omanda kiirlugemise võtted ja kasuta mälutehnikaid. 8. Lõpeta õppimist takistavate ettekäänete ja vabanduste kasutamine. Pole olemas läbikukkumisi, on vaid tagasiside, saadud elutarkus. 9. Kasuta märksõnu, konspekteerides põhitermineid, fakte, telgideid.


SOOVITUS

“Õpetaja ja õpilane soovitavad” - 12.a Smilers - Veebruar

le meeldivad autentse sisuga sõjafilmid, kuid arvan, et seda filmi võikOlen ise suur Smilers’i fänn ja va- sid vaadata ka need, kes tavaliselt lisin sellise loo, kuna selles leidub sõjafilmidest ei hooli. parajas koguses funk’i ning puudu ei ole ka Smilers’ile omapärast pop Mihkel Raud „Musta pori näkku“ rock stiili. Lugu iseenesest on rahulik, kuigi meloodia on väga mõnus. See teos räägib muusikute elust Laulu sõnad kirjeldavad kohati väga nõukogude ajal. Raamat on eluline tõepäraselt Eesti jäiseid talvesid. ja kirjutatud loetavas väljendusviiIgaljuhul on see lugu väga muhe sis. Meeldib põnev ja kaasahaarav praeguse ilmaga. Nautige! süžee. Film “Lone Survivor” (2013)

Antud raamat on osa triloogiast, mis selgitab, kui oluline osa võib olla meie mõtetel selles, kuidas meil igapäeva elus läheb ning pakub võimalusi, kuidas oma maailmapilti ja seeläbi ka oma elu muuta selliseks, millisena tahame seda näha. Põhiidee on see, et saad elus just neid asju, millest mõtled. Kui sul on raske ja sinu mõtetest kumab läbi kurbus või see, et sa ei soovi, et sul pidevalt halvasti läheks, siis just see saab sulle osaks. Selle asemel tuleb luua kuJohn Legend, Lindsey Stirling - All jutluspildid sellisest elust, mida sooof Me vime, et see saaks meie reaalsusesse tulla ning oluline on mitte lasta end Lindsey Stirling on tantsiv dub-step, kaasa kiskuda konfliktidesse. hip-hop viiuldaja, kes on andnud oma panuse paljude heade laulude Dirty Dancing paremaks muutmisele. Antud laul on ilus nii viisilt kui sõnadelt ning See praeguseks juba üsna vana film annab kindlasti oma panuse roman- on olnud meie peres kohustustlik tilise õhkkonna loomisele. Valisin vaatamine igale meesterahvale, kes selle seetõttu, et minu jaoks on see on tulnud minu või mu õe ellu. Kaaüks kahest laulust, mis kuulates too- sahaaravaks teeb selle kindlasti ilus vad tagasi ühe erilise hetke. armastuslugu, kuid eelkõige muusiSoovitan kõigil leida mõni selline ka ja tantsud. Üks õige mees võiks laul, mida on alati hea kuulata ja osata tantsida nagu Patrick Swayze rännata tagasi mõnda kallisse mä- ja ideaalvariandis omada veel sellist lestusse. kergelt unistavat pilku silmades.

Tõsielulistel sündmustel põhinev lugu neljast eriüksuslasest, kes saadekakse Afganistaani, 2005. aasta Juunis tapma tähtsat Talibani juhtfiguuri. Missioon läheb aga valesti ja see jätab neljamehelise meeskonna võitlema oma elu eest kümnete ja sadade Talibani võitlejate vastu. Filmis on korralikult actionit, kuid tegu ei ole pelgalt sõjafilmiga, see on film üksteise toetamisest kõige raskematel hetkedel ning keeruliste otsuste langetamisest. Lisaks väga heale sisule on tipptasemel ka näitlejatöö - filmis mängib peaosa Mark Wahlberg. Film on nomineeritud ka kahele Oscarile. Vadim Zeland – Transurfing – Filmi soovitaks eelkõige neile, kelle- reaalsuse juhtimine.


PERSOON

Vahetusaastal Slovakkias Johanna Viik näiteks mustlasi, ungarlasi, austerlasi ja horvaate.

Kui ma otsustasin vahetusaastale minna, oli parajasti 2011. aasta november. See kõige koledam ja igavam aeg Eestis. Ma tahtsin midagi uut ja huvitavat. Midagi teistsugust ning see oli see, mida YFU Eesti mulle pakkus. Euroopast väljapoole ma minna ei tahtnud, ma teadsin, et sinna olen ma juba oma elus jõudnud ja jõuan veelgi. Euroopa südames ei ole ma aga palju reisinud. Seega vaatasin ma lihtsalt maakaardile ja sealt torkas mulle silma Slovakkia oma erilise keele ja maastikuga. Ma usun, et paljud inimesed ei tea tegelikult väga palju Slovakkiast. Teatakse võib-olla, kus see riik asub, mis keelt seal räägitakse. Lisaks on ajalooliselt eksisteerinud suurriik nagu Tšehhoslovakkia jne. Seda teadsin ka mina enne Slovakkiasse minekut. Samuti oskasin ma öelda slovaki keeles „tere“. Sattusin elama Bratislavast pooletunnise teekonna kaugusele. Mul ei võinudki rohkem õnneks minna. Slovakkia pealinna sattusin ma seega üpris tihti, kuid ega imeilusad Slovakkia vaatamisväärsused ka kaugele ei jäänud. Tegime vahetusperega päris mitu väljasõitu imeilu-

Ma arvan, et ma ei oleks võinud teha paremat otsust, kui minna Slovaksatesse koobastesse, käisime vaa- kiasse vahetusaastale. Võin öelda, tamas muinasjutulisi keskaegseid et seal on nüüd osake mu südamest. losse ning uue aasta võtsime vahe- Praeguseks on mul slovaki keel ka tusõdedega vastu Tatardes, kus me täiesti suus ning saan vabalt aru ka olime viiepäevasel suusareisil. Võin tšehhi keelest. See on imetlusväärausõna öelda, et loodus sealkandis ne tunne, kui oled õppinud tundma on imeline. täiesti teist kultuuri. Ning just kultuuri, millest sa varem midagi erilist Aga loodus pole ainuke asi, mis ei teadnud ega kuulnud ei olnud. mind Slovakkia juures võlus. Sealsed inimesed on avatud, naeratavad Kõige rohkem õppisin keelt juurde palju ning võib öelda, et ka sarkas- just suheldes – nii koolis kui kodus. tilised. Vähemalt minu sõbrad olid. Koolis käisin ma ühes väiksemas Nad olid lähedased – neile meeldi- kohakeses nimega Pezinok ning sid põsemusid, kallid ja üksteisele mul oli esmaspäevast reedeni aaslähedal olemine, aga samas mitte ka ta läbi 6 tundi. Samuti sattusin ma päris nii lähedased nagu minu ette- Eesti mõistes 10ndasse klassi, aga kujutluses prantslased ja hispaanla- slovaki mõttes 6ndasse, sest seal on sed on. Samuti võib Slovakkias näha koolisüsteem justkui veidi pea peale ka igasuguseid muid rahvuseid – pööratud!


Kaks lõputut asja Mikk Rebane Mis valikud veel jäänud sängi, kelle sammudes pean astuma järgi? Jalgeall süttib tuhaks ka liiv, kostub mõtetes vaid vaikusviiv. Nii hurmavalt raske ja hell on see, kuidas tõde viib jalgealt mustatee. Kõik idülliks on manatud, kütkestatud valu read, iseennastki reetnud, andestatud hingest vead. Vali kaja kaigub vastumeeli, et kõngeksid koolnuks ka varjunud teod. Loogelnud randa teid, kuulmatuid keeli, loru küllusest täidetudki enese peod. On rõõmu nõudjaid kuipalju, ent mitte ise seda anda, seistes kui kalju. Sajandites tõusev, võimutsev sõim, nüüdisinime - ei küündi kätte võim. Kehastunud sõbralikkus, lammutab barjaare. Konstrueeritud sild südameteni, suurteni: igaühele kingitud hinge tahtejõudlikkus, rajada oma tee kõrgele taevani.

Mažoorne futuurum Mikk Rebane Alustades üksi iseenda-, maailma muutmist, lõputult muutes: ühiselt, julgelt, salgamata vaigistades sagimist. Teha suur samm, arvamatu, manada see idüll palgelt see näiline ilu, silmis kuld, tundma-

ta elu tõelisust. Arrogantsust pühkides huultelt ja ulmadest maagilisust elustav õnnelust.

LUULENURK

Ruigami Kolgata Mikk Rebane

Seisid kolm põrsast. Oli Kaks laudast Toonilt range ja nõudlikkus valge. ja Laks, Maks taevast. Marinisti reetnud julge tõmbe hinKolm hunti ja põrsas. gevaev Ainsal oli rõngas kõrvas on tulvast raagus ainsa tõmbega ja taamal kõhus üks põrsas. helge Põrsail kärsad viltu, maa ja meri –saatmas vaikiv pilk – kõver oli hiltu raev. ja kiltu miltu. Põrsal ka rõngassaba, Igaveseks lootvalt küünla tuld, suur on ka naba kõigest raskem olgu saatuse surm – ja samuti jalalaba. kuitahes julm või must muld. Hellad piisad kastmaks puhtalt ebaPõrsas jube karvane, norm. kuigi ta oli emane ja kõhualt kollane. Et kergendada kukrut ja haavasalv, on sammuma igaüks – nõrk ja käre Põrsaks sildistatu talv. on uskumatu Saatmas vaid saamatu maopilk, ja üks surematu. sealt kadunud silmapilk on seisult igavik. Roosa oli põrsas, iseloomult tõrsas On üksainus võimalus kord olla, ja peast kõlbas. tuleb ka jälg tallele jätta – võibolla. On verivärskelt, hapralt ja noorelt, Harimata põrsake. tahtmisest suuremaks jäänudki tooSelline ilusake relt. ja priskeke. Laante sülest tõusvad kiired, tulikiired, nokturni saatel poevad õue, maapõue, mil oodi sünkroonis turmavad heroilised hinged. Igavesti eldoraado silmis, siiralt, läigib kui elu nõue. Viimse veretilgani, ainsa veepiisani, et lõppenuks kuulutada Maa agoonia, Alanud valsi sammude hüüded ja priiuse vooruseks vallanduv südame stiihia.

Nosimas põrsa ema, kõrval kaks isa ja räämas vaarisa. Põrsaste värske liha. On lihuniku tapa iha ja tühjakõhu viha.


Kooli sünnipäeva ja Tartu rahu aktus 31. jaanuaril toimus Jaan Poska gümnaasiumi kolmanda sünnipäeva ja Tartu rahu aastapäeva aktus.

Lisaks Trivimi Vellistele esinesid ka segakoor, lauluansamblid ning puhkpillisolistid. Lõpetuseks pidas Mirjam Savisto kõnet direktor Helmer Jõgi, ning jagas koos õppealajuhataja Ave KiPeaesineja oli tuntud eesti poliitik kasega õpetajatele ja õpilastele kätte Õpilaste arvamusi: ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi endine esimesed Jaan Poska gümnaasiumi pikaaegne esimees Trivimi Velliste, teklid. meeldis poisteansambel, sest neil oli kes kõneles Tartu rahu ja vabahea lauluvalik; dussõja teemadel. Muuseas mainis Samuti sai kool endale lipu, mille ta huvitava fakti, et aastaid tagasi õnnistas sisse EELK Tartu Pauluse teklid on ilusad; asus praeguse Poska gümnaasiumi koguduse õpetaja Joel Luhamets. keldris söökla, kus odavalt suppi sai. Trivimi Velliste kõne oli huvitav; õhkkond oli mõnus ja laulud head; hea oli, et spordisaavutuste eest tunnustamist polnud; Trivimi Velliste jutt oli sorav, oli näha, et ta on hingega asja juures ja muidu ka muhe mees; saime lõpuks oma lipu; ei meeldinud teklite jagamine, sest miks plaksutada inimestele selle eest, et nad endale tekli tellisid;

Kooli sporditulemused oleme kooli esindanud ja lõpus ka intervjuu. Meeldivat lugemist ja lennukaid tulemusi!

Ujumisvõistlus I koht

Trenazöörivõistlusel osalejatega tehti ka intervjuu. Küsitlust saab luTeatejooksude päev (IV, III ja I geda allpool. Erle Kaljapulk koht). Läinud poolaastal on toimunud Jalgpalliturniir neiud (III koht), Kas oled ka varem mõnel sellisel võistlusel osalenud? mitmeid koolidevahelisi spordi- noormehed (I koht). Karl Kevin: „Võistlustel olen küll, võistlusi, millest õpilased on osa Trenazööride võistlus (I koht). Sisekergejõustik neiud II koht kuid trenazööride teatevõistlustel võtnud. Sellest uudisest leiab nipole varem osalenud.“ mekirja spordivõistlustest, kus Korvpalliturniir neiud II koht


Sirelyn: „Olen küll korduvalt võist- Sirelyn: „Kindlasti oleksin nõus, sest Mida arvad sina, kas kool toetab lustules olnud, aga sellisel võistlusel head tulemused ju vaid innustavad.“ sporditegevusi või on see pigem osalemine oli minu jaoks esmakord- Maido: „Alati olen valmis enda puhtalt kooliväline tegevus? ne.“ Maido: „Ei, sellisel võistlusel osalemine oli minu jaoks täiesti uus kogemus. Veidi vähem, kui 2 nädalat enne võistlust, ei olnud mul aimugi, et selline võistlus üldse eksisteerib.“ Kas tulemus oli ootuspärane, või ei osanud arvata, et teil nii hästi läheb? Karl Kevin: „Kuna olin esimest korda suusatrenazööril, siis ei osanud arvata, et nii hästi läheb.„ Sirelyn: „Kuna olin jooksjakarjääri juba varasemalt nurka visanud ja vaid hobikorras seda teinud, siis kartsin, et vastupidavus pole enam konkurentsivõimeline. Õnneks olen oma jõutreeningute kõrvalt aega saanud ka jooksulindil sammu proovida, mis ilmselt tagas väikse kindlustunde enne võistluseid. Tulemus oli ootuspärasest kõrgem ja olen meie tiimitööga väga rahul!“ Maido: „Võistlema sain mindud võidumõtetega, kuna meil olid meeskonnas välja pandud kõik sellised

sportlased, kellel on see spordiala erialaks. Ainukeseks suureks konkurendiks pidasingi ehk Kivilinna gümnaasiumit, kellel on varem sel võistluselgi väga hästi läinud ning kellel on välja panna samuti tugevad sportlased.“

kooli nime all heade tulemuste eest võistlema, eriti kui on tegu minule sobiva alaga, nagu jalgrattasport.“ Kas ala on sinu jaoks pigem võõras, või oled sellega juba pikemalt tegelenud? Karl Kevin: „Kuna olen jooksja, siis polnud varem suusatrenazööriga kokkupuudet olnud.“ Sirelyn: „Jooksmise, kui spordialaga olen õnneks eelnevalt süvitsi tegelenud, nii et tundsin end täitsa kodus.“ Maido: „Tegelen küll juba neljandat aastat jalgrattaspordiga ning sõidan hetkel Rein Taaramäe Rattaklubis, kuid jalgrattasporti ei saa wattbi-

ke’ga üldse seostada, eriti veel nii lühikese distantsiga, nagu 1500m. Selline lühike distants on täielik sprindiala ning seal triumfeerivad rohkem sprinterlikemate omadustega sportlased ja sellised, kes pidevalt jõusaali külastavad, mitte jalgratturid, kellele on omased keskmiselt Kas oleksid nõus osalema veel sa- 3-tunnised mahutrennid.“ malaadsel võistlusel? Karl Kevin: „Jah, kindlasti oleksin.“

Karl Kevin: „Kindlasti toetab, sest on ju võimalik valida endale sobiv spordiala valikaineks. Kuid samas on see ka kooliväline, sest treenitakse ikkagi enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks.“ Sirelyn: „Eks kool mingil määral ikka toetab- annab võimalusi, pakub välja, komplekteerib meeskonnad, tunnustab, jne, aga eks väga palju tuleb ka ise asjade vastu huvi tunda ja kohale jõuda. Kooli toetus on piisav, sest oleme ju kõik piisavalt vanad et juba ise, omal ettevõtmisel tegeleda spordiga ja tunda sellest mõnu ja teada selle kasu oma tervisele.“ Maido: „Jaan Poska gümnaasium tundub minu jaoks vägagi sportlik kool, kuna siin proovitakse osaleda kõikidel koolivahelistel võistlustel, kus võimalik. Samuti on mulle silma jäänud see, et koolil on väga tähtis igale võistlusele võimalikult tugevad meeskonnad välja panna ja seega uuritakse väga põhjalikult, kas leidub kedagi, kes on eriti tugev võisteldaval alal.“ Uus aasta algas meie koolile väga edukalt – rahvusvahelisel sisesõudmise võistlusel ALFA 2014 saavutasid meie kooli noormehed I koha. Aitäh veel kord kõigile osavõtjatele ja aitäh õpilastele, kes küsimustele vastasid.


Koolivormide head ja vead Veel 23 aastat tagasi käisid õpilased ringi koolivormiga, mis vaid vähestele meeldis. Mitu põlvkonda inimesi on kasvanud üles õpetajate igahommikuse kontrolli saatel, kus vaadati üle, et kas ikka koolivormi juurde kuuluv müts on peas ja et keegi ei kannaks keelatuid välismaiseid teksapükse. Demokraatia arenguga kadus see mood ära. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis uut ühtset koolivormi enam ei kehtestatud, ainult mõned koolid lõid ühtse vormi või riietusnõuded. Millised on koolivormi head ja vead ning mida arvavad Jaan Poska gümnaasiumi õpilased?

õpilaste seas, ei ole koolivorm kõige parem lahendus sellele. Piisaks mõnest väiksemast asjast, näiteks tekklist, mis viimasel aktusel esimestele juba jagati.

„Mina olen koolivormile kategooriliselt vastu!“ ütleb üks meie kooli kümnenda klassi õpilane. „Jaan Poska gümnaasium on mulle jätnud väga isemoodi kooli ilme, just sellepärast, et siin käivad õpilased on erinevad, ka välimuselt.“ Tema klassikaaslane ütles, et kui koolivormi peaks hakkama kandma, oleks ta pettunud, sest koolivorm rikuks õpilaste mitmekesisuse. Temaga oli samal arvamusel kamraad samas Koolivormide vastu klassis, öeldes „Mulle ei meeldi koolivorm, sest enamasti on koolivorOmamoodi riietumine on üks ene- mid koledad ja piiritlevad inimese seväljendamise viise. Tänapäeval on isikupära.“ invidualismil tähtis koht ühiskonnas. Keegi ei taha olla kellegagi vä- Koolivorm oleks hea kiusamise vaslimuselt samasugune. Puberteedieas tu. Kui kõik kannaksid koolivormi, tekib lapsel soov olla teistsugune, ta- ei saaks õpilased mõnitada rahalihab olla eriline ja koolivormi kand- selt vaesemaid õpilasi nende riietuse mine seda tal ei võimalda. Kui kool pärast. Gümnaasiumis seda muret soovib luua ühtekuuluvustunnet ei ole. „Siin on inimesed mõistliku-

http://www.jarve.edu.ee

Lenna Uibopuu

Jürgen Hendrik Voitka mad ja ei toimu mingit kiusamist,“ ütles üks kümnendik. „Kuna gümnaasiumis enamasti koolikiusamist esineb vähem, kui põhikoolis, ei ole koolivorm oluline riietusest tingitud kiusamise vähendaja,“ vastas 11. klassi õpilane. Inimestel on väga raske saada ka ühisele kokkuleppele. Koolivormi tuleks väga hoolikalt valida, et see oleks ikka mugav. Riideid ikka ostetakse isikliku maitse ja mugavuse järgi. See, et koolivorm oleks mugav ja kõigile meeldiv, ei ole garanteeritud. „Ma ei saaks kanda riideid, mis mulle endale meeldivad ja mis on mugavad,“ rääkis 11. klassi õpilane. „Igale inimesele meeldib kanda oma mugavusele vastavaid riideid,“ lisab tema klassikaaslane. Õpilastele ei meeldi koolivormid seepärast, et see võtab neil õigused riietuda nii, nagu ta ise soovib. Ühisele otsusele jõuda koolivormi osas on ka väga raske, sest Jaan Poska gümnaasiumis on palju õpilasi ning öeldakse, et nii palju kui on inimesi, nii palju on erinevaid arvamusi.


Antud juhul, on neid palju, mistõttu tekib kindlasti õpilaste seas mingi vastupanu koolivormide vastu. Targem oleks seda ennetada Mina isiklikult arvan, et koolivorm oleks hea mõte ning kannaksin seda. Kindlasti oleks koolivorme mitu komplekti, et õpilased saaksid ise valida, kas tahavad näiteks triiksärki või kampsunit, seega ühesugune väljanägemine jääks kindlasti ära. Koolivorm muudaks õpilast mingil määral ka viisakamaks ning ta õpiks

http://www.tuduluu.com

enda eest hoolt kandma. Koolivormide poolt Koolivormi juures leidub ka väga palju positiivset. On arusaadav, et inimesed soovivad kanda igapäev erinevaid riideid, väljendada oma olemust ja paista silma, aga kahjuks ei võimalda kõikide rahakoti sisu seda teha. Koolivormi olemasolu muudaks nii mõnegi õpilase enesekindlamaks, kuna ta ei peaks enam muretsema sellepärast, et tal pole

ehk piisavalt palju riideid kodus. Mõelda vaid, kui õpilased oskaks ette kujutada seda, kui tore oleks hommikul riidesse panna, ilma et peaks pead murdma, mida täna selga panna. Koolivorm muudab kooli ka akadeemilisemaks. Igasugune keskne tähelepanu oma väljanägemisele ja riietusele oleks harjutatud ning see tagaks ka parema keskendumise õppimisele, Ilus, viisakas ja korralik riietus jätab alati väga hea mulje ning pakub silmailu. Üks kümnenda klassi õpilane on väga kenasti öelnud: „Koolivorm ilmselt ühtsustaks kooliperet ning süvendaks „Poska vaimu““. Pealegi omavad koolivormi väga paljud eliit- ja erakoolid ning mis oleks selles halba, kui peale lipu, hümni ja tekli oleks kooli sümboliks ka üks kena ühtne riietus? Koolivorm päästaks paljusid õpilasi sildistamise ja kiusamise käest. Jah, võib-olla kõlab see tõesti rohkem nagu põhikooli teema, aga uskuge või mitte, nokkimist ja arvustamist esineb ka gümnaasiumi noorte seas, lihtsalt sellest ei räägita nii avalikult. Tutvuste sobitamiseks ei peaks ükski õpilane enam kallite firmade riideid kandma või hommikul tundude viisi peegli ees erinevaid komplekte kokku kombineerima. Edaspidi hakkaksid kaasõpilased hoopis sisemisi väärtusi, iseloomu ja vaimset olemust tähele panema.

Toimetus Toimetajad: Janika Stets, Mirjam Savisto Kaasautorid: Pille Markov, Pia Paula Hallast, Siiri Linde, Mikk Rebane, Johanna Viik, Heliis Nemsitsveridze, Erle Kaljapulk, Lenna Uibopuu, Jürgen Hendrik Voitka, Terje Vaher, Sigrid Sepp, Liisbet Saue, Teele Kalamees, Marten Kask

Tean, et on olemas palju inimesi, kes arvavad, et koolivorm piirab nende Küljendaja: Mirjam Savisto vabadust ja ei lase õpilastel olla nemad ise, kuid kool on minu jaoks Juhendaja: Janika Stets siiski õppimise, mitte enesenäitamise koht ning koolivorm annab võimaluse õpilasel väljaspool kooli silma paista!


PERSOON

Tugeva mõlalöögiga nii spordis kui koolis Kristel Tohu, 12.a klassi õpilane on üks meie kooli uhkustest. Lisaks tublidele tulemustele koolis, on ta väga edukas sportlane. Hiljuti omastati talle aasta noorsõudja tiitel 2013. Kristel jagas meile mõtteid Tartust, ajast ning tulevikuplaanidest.

Ainus, mis silma jääb, on, et just rohkem noori võiks spordiga tegeleda ja olla kaasatud.

Heliis Nemsitsveridze

ta ja õppima hakata, aga kui arvuti Nii, aga kuidas siis noori spordi juureemale panna ja keskenduda, saab de meelitada? koolitöö kiiresti tehtud ja midagi jääb ikka meelde ka. Ning kui ma Mina sattusin sõudmisesse tänu oma koolis kohal viibin, töötan tundides esimesele treenerile, kes meile seda kaasa ja, sest töödeks õppimine on Kristel, millal alustasid sõudmisega? klassi tutvustama tuli. Seega üks sel juhul palju kiirem ja ei pea nii viis noorteni jõudmiseks Alustasin aastal 2008 hilissügisel. ongi klassist-klassi ja kooOled oma alal väga edukas, kuidas list-kooli käia ning rääkion see mõjutanud sinu elu? da spordist ning tutvusSõudmisega kaasnes pidev ajapuu- tada erinevaid võimalusi. dus. Kooli ja trenni tasakaalu saada oli keeruline ja paar esimest aas- Aasta noorsõudja tiitli tat kannatas koolitöö päris palju. saamine eeldab väga palju Lõpuks leidsin aga tasakaalu ning trenni, kuidas suudad oma paranesid mõlemate tulemused. Sa- kooli- ja trennielu tasamuti on keeruline näiteks sõprade ja kaalus hoida? teiste tegevuste jaoks aega leida, sest alati on trennis. Näiteks reede õhtu- Kõige võti on ajaplati ei saa välja minna, sest laupäeva neerimine. Ma puudun palju aega kulutama ning vaeva nävarahommikuti pean olema trennis. tihti koolist, kuid olen suutnud gema, et head hinnet saada. Kuna minult oodatakse tulemusi, oma hinded korras hoida. Suurpean oma tegemistes väga Ehk jagad meiega oma tulevikuplaakohusetundlik olema. ne? Oled tartlane, mis sa arvad, kas Emajoelinnas tegeleb piisavalt noori veespordiga? Tartus on veesportlasi piisavalt, kuid mitte nii palju, kui näiteks Pärnus. Mul oleks hea meel, kui rohkem minu eakaaslasi minuga samas klubis trennis käiks, oleks lõbusam. Tartus üldiselt on palju sportlasi, kes teevad oma aladel linnale au.

Nagu paljud teised noored, pole ma veel päris kindel, mida õppima hakata. Hetkel kaldun tehnika ja tehnoloogiaga seotud erialade poole, näiteks informaatika ja arvutitehnika erialad Tartu Ülikoolis.

võistlustele pääsemine eeldab pikki mahukaid treeninguid ja tuge-vat enesedistsipliini. Pikkade koolipäevade ja raskete trennide kõrval on raske end kodus taas käsile võt-

SOOVITUSED Raamat: Dan Brown “Da Vinci kood” Muusika: Linkin Park motiveerib alati Film: The Conjuring, olen suur õudus- ja seiklusfilmide fänn...


VILISTLANE

Terje Vaheri vilistlaslugu Terje Vaher Viimasel ajal metrooga sõites, kõrvaklapid peas ja muusika mängimas, olen avastanud end mõtlemas… Mõtlemas selle üle, et kas ma tõesti olen siin juba viis kuud olnud, kas see kõik on ikka reaalsus? Kuidas see aeg küll nii ruttu on läinud? Võin ausalt öelda, et olen nende viimaste kuude jooksul palju muutunud. Ma olen iseseisvam, mu silmaring on tohutult laienenud ja olen muutunud julgemaks ning leidlikumaks. Milline siis minu tavaline koolipäev välja näeb? Kool on mul kolm korda nädalas. Kõige huvitavam on kolmapäev, sest siis on mul tunnid nii moeturunduse kui ka ajakirjanduse poolel. Päev algab kell 9 Fashion Retailing seminariga. Seal tavaliselt kas loeme asjakohaseid artikleid, vaatame filmiklippe või arutleme niisama. Peale seda on sama tunni loeng, kus saame teada vastava teema rohkem kuivemat teooriat. Peale seda on aeg minna metrooga seiklema ja liikuda teise linnakusse, kus toimuvad ajakirjanduse tunnid. Seal on mul kolmetunnine töötuba, kus õpime ajakirjanduse aluseid, reegleid ja kirjutame artikleid. Alguses oli koolis raske, eriti ajakirjanduses – palju oli spetsiifilisi sõnu, kiire rääkimistempo ja üldine erinev tundide ülesehitus võrreldes eestiga. Vaatamata sellele, et inglise keel on mul päris hästi suus juba kooli ajast, eksamitulemus oli hea ja probleemi nagu ei oleks, olin ma siiski väga

ebakindel ja kartsin valesti rääkida. Tegelikult, kui ma nüüd tagasi mõtlen, ei olnud seal midagi hullu, tegelikult on väga paljud hämmelduses eestlaste inglise keele oskuses. Lisaks teeb harjutamine ju meistriks. Praeguseks olen jõudnud sellisesse punkti, kus olen juurde õppinud kõige rohkem n-ö igapäevakeelt ja närveerimine on täielikult kadunud. Tegelikult ma arvangi, et pannes end iga päev proovile nii keeleoskuse arendamises, hariduse omandamisel kui ka igapäeva elus, on juba suur võit ja algus arenemisele tehtud. Olen juurde saanud ka palju imelisi sõpru. Naljakas on tagasi mõelda oma kõige esimesele koolipäevale. Olin üks esimestest, kes kohale jõudis, istusin üksi eraldi ritta. Järgmiste minutite jooksul tuli klassi mitmeid teisi inimesi, kes kõik istusid üksi. Olime nagu hirmunud väikesed vasikad. Üks tüdruk, kes istus minu taga, pöördus minu juurde ja küsis kas ta võib mu kõrvale istuda. Ma noogutasin sõbralikult ja tõstsin oma mantli teisele poole, et Heidile ruumi teha. Sellisest väikesest juhtumist sai alguse minu esimene sõprus. Praeguseks on meil välja kujunenud sõprade grupp, kellega koolis koos ringi liigume ning väljaspool seda mõnusalt aega veedame. Vabal ajal käime tavaliselt ringi Londoni peal, külastame turistide poolt veel avastamata kohti (ka põhilisi turismikohti) või külastame mõnda uut kohvikut. Londoni pakutavad võimalused on lõputud.

väga salakaval ning hiilib ligi just siis, kui seda kõige vähem vaja on – küll on mitu esseed vaja kirjutada, teisi kodutöid teha ning ilm on lisaks kõigele muule veel vihmane ja sombune. Selleks puhuks on mul aga eraldi sahtel ette valmistatud: tohutul hulgal Kalevi komme ja šokolaadi! Ning kuna lähedased on vaid nupuvajutuse kaugusel, siis on tavaliselt ka üks Skype’i kõne päevakavas. Kõige selle juures on üldse mulle suureks toeks ema, kes oskab alati kõik paremaks teha ja isegi, kui ma teda kallistada ei saa, oskab ta mind alati maha rahustada ja häid sõnu lausuda.

Lõpetuseks neile, kes kahtlevad välismaale minemises, ütlen ma, et minagi kahtlesin alguses. Mida lähemale aeg sellele päevale jõudsin, seda rohkem ma kahtlesin: kas see on ikka hea idee? Äkki peaks jääma Eestisse, minema Tartu Ülikooli, tegema seda, mida kõik teevad. Nii on ohutu, sest nii ma jään oma turvalisse mulli edasi ja miskit halba ei saa nii minuga juhtuda. Aga tõsiasi on see, et juhul, kui sa oma piiridest välja ei murra, ei saa juhtudagi midagi huvitavat ega elumuutvat. Minnes üle oma turvalise tsooni ääre, laia maailma, avastad sa enda puhul palju külgi, mida sa arvasid, et sinus absoluutselt ei ole. Uues keskkonnas on uued inimesed, uued reeglid, uued tavad ja uus elu. Ma arvan, et kuniks me veel noored oleme, ilma pere, laste ja kohustusteta, on meie ülesanne võtta elust kõik, mis võimalik: proovida erinevaid toite, õppida, armastada, reisida ja Muidugi ei puudu minu Londoni elu nautida! elust ka koduigatsus. Lisaks on see


ÕPETAJAD

Saage tuttavaks: keemia ja inglise keele õpetajad 7)Kõige meeldejäävam sündmus elus: kooriga reis Lõuna-Prantsusmaale peale 10. klassi. 8)Mõni tsitaat, mis inspireerib: „Iga asi omal ajal või natuke hiljem” 9)Millist spordiala harrastad: kalapüük 10)Unistus, mis on jäänud teostamata: 8 albumit, 6 filmi, 3 romaani 11)30 aasta pärast kujutan end ette nii: pane Youtube’i otsingusse „Mark Gormley” ja saad teada! 12)Film, mis liigutas: „Stalker” 1)Nimi: Alo Kivilo 13)Muusikapala, mis läks süda2)Sünniaeg: 11.juuli 1987 3)Elukoht: Tartu linn, Eesti Vaba- messe: Läti Raadio ja TV estraadiorkester naisansambliga - Gan Es riik Tevi Izauklēšu 4)Lemmikriik: Eesti 14)Viimati loetud raamat: Kivi5)Lemmikraamat: Orwell „1987” rähk „Lood” 6)Lemmikloom: leemur 1)Nimi: Einike Reinvelt 7)Lemmikloom: Kass 2)Sünniaeg: 10. mai 1961 8)Minu koduloomad: Mul oli kass 3)Elukoht: Tammelinn Aadu, keda asendada pole võimalik. 4)Lemmiklinn: Tartu 9)Kõige meeldejäävam sündmus 5)Lemmikriik: Eesti elus: Esimest korda ülikooli lõpeta6)Lemmikraamat: John Caldwelli mine. „Hulljulge reis“. 10)Mõni tsitaat, mis inspireerib: Kui meeldiv on teada, et sa said midagi teada! (Moliére) 11)Millist spordiala harrastan: Mulle meeldib sõita jalgrattaga. 12)Unistus, mis on jäänud teostamata: Mount Everesti vallutamine. 13)30 aasta pärast kujutan end ette nii: Olen just äsja jäänud pensionile ja ei tea, mida vaba ajaga peale hakata. 14)Film, mis liigutas: Mingil ajal koolipõlves Tartu kinos „Ekraan“ nähtud „Jane Eyre“. Ei tea, kas olin selle vaatamiseks liiga noor, kuid peale seda nägin mitu nädalat õudusunenägusid hullust naisest, kes maja põlema pani.

15)Lemmiksöök: tuhlipudru notiga 16)Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga riideid, mis mulle selga ei lähe. Ma ei ostaks iial asju, mida ma ei taha ega pole vaja. Ma ei tegeleks iial asjadega, mille vastu puudub mul huvi ja milleks puudub vajadus. Viimati ajas mind naerma mingi loll nali. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis põeksin vähem. Otsustasin hakata õpetajaks, sest ma tahan, et tulevikus oleks rohkem mõistlikke inimesi, kel on pea otsas ja lahke süda (aga et nii kaugele jõuda, on soovitatav õppida, vastavalt oma võimetele)

15)Viimati loetud raamat: Mary Roach`i „Reisisiht Marss: kosmoses elamise veidram pool“ 16)Lemmiksöök: Küll oleks tore, kui saaks süüa ainult magustoitu, sest ma jumaldan tiramisud. 17)Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga roosat kostüümi. Ma ei ostaks iial autot uhiuuena. Ma ei tegeleks iial benji hüpetega. Viimati ajas mind naerma minu 5-aastane õepoeg. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis käiksin ikka tööl edasi, kuid vabal ajal reisiksin maailmas ringi. Otsustasin hakata õpetajaks, sest mulle meeldis minu keemiaõpetaja.


1)Nimi: Lembi Loigu 2)Sünniaeg: 06.03.1981 3)Elukoht: Tartu 4)Lemmikriik: Suurbritannia 5)Lemmikraamat: ei oska valida, aga see kuulub fantaasiakirjanduse hulka 6)Lemmikloom: koer 7)Minu koduloomad: kass Milli 8)Kõige meeldejäävam sündmus elus: on veel ees 9)Mõni tsitaat, mis inspireerib: kõik mis juhtub, juhtub põhjusega 10)Millist spordiala harrastan: rahvatantsu (olen veendunud, et see on spordiala) 11)Unistus, mis on jäänud teostamata: ma kavatsen oma unistused teostada 12)30 aasta pärast kujutan end ette nii: tõenäoliselt pikisilmi pensionipõlve ootamas

13)Film, mis liigutas: Vangistatud 14)Muusikapala, mis läks südamesse: kuulan palju 80. aastate muusikat, aga südamesse ei peaks sealt küll midagi võtma 15)Viimati loetud raamat: lugesin just üle Conan Doyle’i Sherlock Holmesi lugusid 16)Lemmiksöök: pannkoogid maasika toormoosiga 17)Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga midagi, mis mulle üldse ei sobi. Ma ei ostaks iial ilmselgelt ülehinnatud asju. Ma ei tegeleks iial kellegi tagakiusamisega. Viimati ajas mind naerma… kuna 12.c tund just lõppes, siis tunnis toimuv. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis läheksin reisima. Otsustasin hakata õpetajaks, sest see on huvitav, arendav ja vaheldusrikas töö.

5)Lemmikraamat: Ken Follet „The Pillars of the Earth” ja ka „World without End” 6)Lemmikloom: kõik loomad on armsad 7)Minu koduloomad: must kass Betty 8)Kõige meeldejäävam sündmus elus: ilusaid sündmusi on olnud palju, aga ehk see kõige meeldejäävam on veel ees 9)Mõni tsitaat, mis inspireerib: After all, tomorrow is another day… M.Mitchell „Gone with the Wind” 10)Millist spordiala harrastan: kõndimine nii keppidega kui ka 1)Nimi: Heli Leek ilma 2)Sünniaeg: 26. märts 1958 11)Unistus, mis on jäänud teosta3)Elukoht: Tartu mata: see, et kunagi jäid autojuhi4)Lemmikriik: Eesti ja kohe järg- load tegemata misena Inglismaa 12)30 aasta pärast kujutan end ette

ÕPETAJAD

nii: oi, oi, oi … siis olen ikka juba päris vana, aga loodan, et olen ikka veel kõbus, liigun ringi ja saan maailma asjadest aru 13)Film, mis liigutas: „Päevaraamat” ja dokumentaalfilmidest hiljutinähtud „Searching for Sugarman” 14)Viimati loetud raamat: Nick Ortner „The Tapping Solution” 15)Lemmiksöök: kartulipuder, isetehtud kotletid ja kõrvitsasalat 16)Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial kartulikrõpse, lihtsalt ei salli neid. Ma ei tegeleks iial telefonimüügiga. Viimati ajas mind naerma…iga päev juhtub midagi lõbusat. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis ehitaksin järve äärde maja. Otsustasin hakata õpetajaks, sest see on tore amet, mitte kunagi ei hakka igav.


PERSOON

Spordiala, mis polegi nii tavaline Sigrid Sepp on 11.a klassis õppiv Tartu tüdruk, kes on trampoliinihüpetega tegelenud 7 aastat. Tema suurimateks saavutsuteks on olla Eesti meister juuniorite arvestuses ja mitmekordne Tartu meister. Samuti on ta osalenud Noorte Maailmameistrivõistlustel.

reisida. 3. Kui kaua tegelesid? Täna ma enam aktiivselt selle spordialaga ei tegele, kuid kokku mõningate vaheaegadega käisin võistlustel järjest seitse aastat. Viimased aasta või poolteist oli juba nii, et kui võistlused olid tulemas, siis treener võttis kuu aega enne ühendust, et kas tahad minna ja siis ma oli nõus ja käisin paar nädalat enne võistlusi trennis ja läksin ja saavutasin häid kohti, isegi võitsin. Kui aktiivselt trennis käisin, siis tavaliselt 3 korda nädalas. Trenni kuulus ka koreograafia, kus me venitasime ja treenisime lihaseid, et batuudil õiget tunnetust saada, et kõik oleks sirutatud ja ilus puhas. Suviti oli meil alati laager ja muul ajal olid linnalaagrid, kus siis nädalavahetusel treenisime, kuid ööbisime kodus. Olen 2 korda käinud laagris ka Poolas ja ühe korra Kreekas. Laagrid olid alati väga lahedad ja arendavad.

1. Mida kujutavad endast trampoliinihüpped? Trampoliinihüpped on olümpiaala, kus võistleja peab esitama kümnest elemendist koosneva kombinatsiooni. Kvalifikatsioonis võisteldakse kaks ringi ja mõlemal korral esitatakse erinevad kombinatsioonid, tavaliselt rõhutakse esimesel korral puhtusele ja teisel korral raskusele. Finaalis esitatakse raskem kombinatsioon. Võisteldakse nii üksi kui ka paarilisega − tehakse sünkroonhüppeid, kus hüppajad peavad elemente ühel ajal tegema. Paarid peavad olema samast soost. Kombinatsioonis tehtavaid elemente on väga palju erinevaid, alustades poolest pöördest, lõpetades kolmekord- 4. Tegeled ka tantsimisega, kas tantsisete saltodega. Minu enda kõige ras- mine jõudis sinuni pärast batuudihükem kombinatsioon sisaldas seitset petega lõpparve tegemist ja kuidas? erinevat ühekordset saltot, nii edaspidi kui ka tagurpidi. Võistlustel hinnatakse nii puhtust, raskust kui ka kõrgust. 2. Kuidas sattusid sellele alale? Käisin tol ajal Kommertsgümnaasiumis vist neljandas klassis, kui treener käis sellest trennist rääkimas ja kutsus proovima. Minu klassist ja paralleelist käisid päris paljud proovimas, aga mina olin ainus, kes püsima jäi. Ja mul on praegu selle üle väga hea meel, sest ma sain sealt endale palju uusi sõpru ja võimaluse

Jah, umbes aasta aega pärast batuudihüpetega lõpetamist ei käinud ma kusagil trennis. Aga kuna ma olen alati aktiivne olnud, siis see aasta oli minu jaoks viimane piir ja ma tahtsin midagi uut ja lahedat tegema hakata. Tantsimine tegelikult väga uus ei olnud, aga selline stiil ja koht küll uus. Hakkasin siis tähtvere tantsukeskuses tänavatantsu õppima. Nüüdseks olen seal käinud juba poolteist aastat ja olen väga rahul. Esimesel aastal käisime kohe ka Koolitantsul, ja meil läks seal väga hästi. Nagu batuudihüpetes, nii ka tantsimises annan endast kõik, sest kui ma midagi juba ette olen võtnud, siis selleks, et see mul kõige paremini välja tuleks. 5. Kas oled pidanud spordi pärast ka midagi elus ohverdama? Otseseid ohverdusi ei ole pidanud tegema, sest minu treeninggraafik ei olnud väga tihe. Eks ikka kool on pisut kannatanud, sest pidin vahepeal nädala aega järjest puuduma, et võistlusreisidel käia. Aga kool oli väga mõistev ja probleeme ei olnud. Vanemad on ka mind väga palju


PERSOON Kõige kallimad olid aga võistlusreisid, näiteks käisin mina 2 korda Rootsis, need olid umbes nädalased reisid ja maksid 5000 krooni. Kaugemaid reise tuli ka ette. Näiteks Kreeka laager, mille võistlusreis läks maksma umbes 10 000 krooni + kohapealsed kulud. Aga muidugi ei ole kohustuslik pidevalt reisida, sest Eestis on ka võistlusi ja laagreid.

aidanud, just reisimisega - nad on mulle alati võimaldanud igal pool käia, sest reisid pidime kõik ikka ise kinni maksma. Pigem võitsin ma rohkem, kui pidin ohverdama. Ma sain nii Eestist kui välismaalt palju uusi sõpru ja tuttavaid, palju kogemusi ja väga lõbusaid mälestusi. 6. Mida soovitad inimestele, kes tahaksid alustada trampoliinihüpetega? Kas Tartus saab sellega tegeleda? Soovitan seda, et kui juba hakata tegelema siis täiega. Ei tohiks karta ja peaks mõtlema, et kes ei riski see šampust ei joo. Mingeid erilisi eeldusi olema ei pea, kõik tuleb trenni käigus. Tartus saab sellega tegeleda klubis Biomechanics Group Sportsclub (www.trampoline.ee) . Tartu oligi üks esimesi kohti Eestis, kus seda ala harrastama hakati, nüüdseks saab treenida juba Paides ja Tallinnas. 7. Mis sa arvad miks oled trampoliinihüpetes edukas olnud? Üks edu võti oli kindlasti võimalus pidevalt trennis käia ja laagritest ning võistlustest osa võtta. Kindlasti on suur osa ka treeneril, kes toetas ja inspireeris. Siiski arvan, et suurim osa oli selles, et ma ise tahtsin et mul hästi läheks ja pingutasin väga. Ma ei läinud kunagi trenni tundega, et

„Ah, täna ei viitsi ja täna ei pinguta“, alati pingutasin maksimaalselt ja tahtsin saada häid tulemusi. Ma ei arva, et ma andsin endast kõik ja see oli minu tipp, ma oleks saanud kindasti paremini, aga olen rahul, et nii kaugele jõudsin. 8. Kas oli mõnel päeval ka loobumismõtteid? Mis aitas edasi pürgida? Jah. Ühel suvel mäletan küll, et ma enam ei viitsinud ja tahtsin ära tulla, aga siis mu ema ütles, et no ära veel loobu, et noh proovi ikka veel ja vaata. Siis ma jäin ja väga hea, et jäin. Olen emale tänulik. 9. Kui kulukas oli selle spordiala harrastamine? Võistlemiseks oli vajalik spetsiaalne trikoo. Meie klubil olid enda trikood ka, mis nägid lihtsamad välja ja olid odavad, umbes 300 krooni tollel ajal. Kui aga tahtsime endale ilusat trikood, mis nägi ka hea välja ja millega sai rahvusvahelistel võistlustel käia, siis pidid vähemalt 100 eurot välja käima. Rahvusvahelistel võistlustel pidi trikoo küljes olema ka väike riigilipuke. Võistlusriiete juurde kuulusid veel klubidressid, need valmistas õmbleja ja need maksid umbes 500 krooni. Soovi korral või võistlustel kanda susse, mis olid tavaliselt umbes 20 eurot.

10.Kas traumasid on esinenud? Suuremaid traumasid minul ei ole olnud. On küll pea peale kukkumisi olnud, aga need on pigem ehmatusteks jäänud. Ükskord kukkusid ma jalgupidi äärtes olevatesse vedrudesse, aga sellest mul midagi ei juhtunud. Ükskord, kui pidi traumapunkti minema siis trennikaaslane lükkas mulle lihtsalt pehme matiga jalgadesse ja mul kadus jalg alt ära ja oli väga valus, nii et mind pidi batuudilt maha tõstma . Aga traumapunktis öeldi mulle, et ma bluffin, kuigi ma ei saanud kõndida ja väga valus oli. Raskematest vigastustest olen õnneks pääsenud, küll aga ma ükskord lõhkusin batuudil vedru ära, hüppasin hästi kõrgele ja vedru oli vist ka juba vana ja siis käis pauk ja vedru lendas, vedru on mul mälestusena kodus sahtlis.


VILISTLANE

Liisbet Saue vilistlaslugu Ma mäletan veel siiani väga hästi tunnet, mis valdas mind 12. klassi sügisel, kui kõik inimesed olid siiralt huvitatud, et mis siis nüüd pärast gümnaasiumit edasi saab. Tunne ei olnud meeldiv, sest sel hetkel valitses mu peas totaalne segadus ja kõik mu senised tulevikumõtted olid justkui üheks suureks massiks sulandunud, kust midagi välja noppida näis üsna võimatu. Aga nagu öeldakse, siis ei maksa unustada sõpra juhust, mis lõpuks ka minu koolivalikus päris suurt rolli mängis.

ga tutvunud, aga pärast seda päeva tegin kodus kohe põhjalikku uurimustööd. Ühtlasi seadsin endale ka eesmärgi, et võtan kindlasti kevadistest katsetest osa.

Mäletan, et ootasin ärevusega seda kuupäeva, kui sai oma avalduse esitada. Selleks, et üldse moeosakonna katsetele saada, oli esmalt vaja ära teha kodune töö. Tänu õnnelikule juhusele makatsetele pääsesingi, kohapeal oli vaja joonistada figuurivisandeid ja vestluse käigus ette näidata portfoolio oma seniste töödega. Lisaks oli katsete teisel päeval vaja sooritada erialaülesanne. Samal õhtul sõitsin täiesti lööduna Tartusse tagasi, sest olin just aru saanud, kui väga ma tahaksin seal õppida, aga samas olin ka veendunud, et ega need katsed nüüd kõige paremini küll ei läinud. Aga juhtus ime ja sisse ma sinna sain. Olin tõepoolest üliõnnelik, sest ma ei suutnud seda kuidagi uskuda. Ma ei julgenud seda isegi sõbrannadele rääkida, sest mul oli tunne, et äkki see polegi päriselt Kõik algas sügisesel töövarjupäeval, ja ma ainult kujutan seda kõike ette. kui ma sain ootamatult ebameeldiva üllatuse osaliseks - minu varjukoht Praegu olen ma siis moedisaini I langes ära. Pärast mitmeid telefoni- kursusel, ja kevadsemester on täie kõnesid töövarjupäeva organisee- hooga käima läinud. Olen kooli- ja riva naisterahvaga, sain võimaluse minna töövarjuks Eesti Kunstiakadeemia moedisainiosakonna juhataja juurde. Töövarjupäev EKA moeosakonnas möödus huvitavalt, kohati tundsin ennast kõigi nende moeraamatute ja -ajakirjade vahel nagu väike laps kommipoes. Käisin osakonnajuhatajaga tundides kaasas ja tänu sellele sain aimu ka sealsest õppetööst. Ma isegi ei tea, miks ma varem polnud Kunstiakadeemia õppekavade-

erialavalikuga väga rahul, sest suuremat sorti moepisik on mind alati saatnud. Ma olen õnnelik, et mul on võimalus sellist eriala õppida. Eks kunstivaldkond on mulle alati südamelähedane olnud, sest ma olen juba sellises keskkonnas kasvanud ja kindlasti on ka 9 aastat kunstigümnaasiumi kunstiklassis omalt poolt jälje jätnud. EKA endagi puhul on tegemist tõelise kunstikooliga, kus õppejõud on väga värvikad isiksused ja natukene boheemlaslik mõttelaad on igati tervitatav, vähemalt enamikes ainetes. Kujutavas geomeetrias sellist luksust muidugi lubada ei saa, aga ka seal on võimalik hea tahtmise korral rakendada loomingulist lähenemist. Samas ei saa nüüd ka väita, et koolis kogu aeg lust ja lillepidu on ja mitte midagi tegema ei pea. Tegelikult on vaja ikka kõvasti tööd ka teha ja see kõik võtab omakorda väga palju aega. Ei ole harvad ka need juhused, et kui oma aega hästi planeerida ei oska, siis on täiesti loomulik, et enne hindamisi veedadki sõna otseses mõttes ööd ja päevad tööd tehes, sest kui eksamile saad ju põhimõtteliselt minna ka ilma õppimata, siis hindamisele ju ilma töödeta ei lähe. Aga ma ei kurda, sest tegelikult on koolis väga tore ja huvitav ja mulle meeldib see teistsugune õhkkond, mis annab märku tõsiasjast, et tegemist on siiski kunstiakadeemiaga.


REKLAAM Stiilinäide:

SUURLINNA TULEDES 7. märtsil toimub Tartu Jaan Poska gümnaasiumi kevadball SUURLINNA TULEDES, mis läheb tagasi 1920 aastatesse. Balli teema hõlmab endas swingi- ja džässmuusika kõrgaegu, mil see muusika ja tants vallutas suurlinnu, nagu näiteks Pariis, London ja New York. Suurlinna tuledes pakub suurepärase võimaluse veeta meeldejääv õhtu sõprade seltsis, tantsides ajastuhõngulise muusika saatel ning nautides üllatusesinejaid. Ball toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas J. Tõnissoni 1. Uksed avatakse kell 19:00 ning avavalss toimub kell 19:30. Üksikpileti hind on 6€ ja paaripileti hind 8€. Kohapeal pilet kallim! Stiilist: 1920ndatel tuli moodi chemise - vabalt langev särkkleit. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad, alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. Rõhk oli noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel, kusjuures tugev meik muutis lõplikult seniseid arusaamu ilust. Mehed kantsid traditsioonilist ülikonda, mida täiendati stiilse vesti ja kaabuga.


UURIMISTÖÖ

Maa- ja linnakoolidest tulnud õpilaste õpitulemuste erinevused Jaan Poska Gümnaasiumis Teele Kalamees Juhendaja: õp Märten Karm Praegusel Eesti haridusmaastikul on küllaltki sagedaseks nähtuseks gümnaasiumite sulgemine õpilaste vähesuse tõttu. Eriti suur sulgemisoht ähvardab maal asuvaid väikeseid gümnaasiume ning seetõttu on kasvamas nende maanoorte hulk, kes on sunnitud kodukoha gümnaasiumisse astumise asemel enda haridusteed jätkama linnas. Minu uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste õpitulemused on mõjutatud sellest, kas põhikooliastmes õpiti linna- või maakoolis. Seoste leidmiseks viisin 10. ja 11. klassi õpilaste seas läbi küsitluse ning võrdlesin saadud andmeid vastava õpilase hinnetega. Uurimistööst selgus, et paremad hinded on põhikooliastmes linna-

koolides õppinutel. Linnakoolidest tulnud õpilaste hinded on maakoolidest tulnud õpilaste omadest paremad nii reaal-kui humanitaarainetes, kuid samas on hinnete erinevus küllaltki väike.

Kolmandaks ilmnes, et kuigi maa- ja linnakoolidest tulnud õpilaste hinnete erinevused olid reaal- ja humanitaarainetes ühesugused, hindavad maakoolidest tulnud õpilased enda põhikooli reaalainete õpetajate professionaalsust halvemaks kui linnaMaa- ja linnakoolidest tulnud õpi- koolidest tulnud õpilased. Seega on laste hinnete erinemisel gümnaasiu- linnakoolidest tulnud õpilastel vämis võib olla mitmeid põhjuseid. hemalt reaalainetes eeldus paremate Esiteks võib maakoolidest tulnud hinnete saamiseks. õpilaste halvemate hinnete taga peituda klassi suurus. Võrreldes Positiivse näitajana selgus uurimispõhikooliga on gümnaasiumis suu- tööst, et nii maa-kui linnakoolidest renenud nende õpilaste arv, kes hin- tulnud õpilaste hulgas hinnatakse davad enda klassi liiga suureks, kus- gümnaasiumiõpetajaid võrreldes juures suurem muutus on toimunud põhikooliõpetajatega professionaalmaakoolist tulnud õpilaste hulgas. semaks. Teiseks selgus, et maakoolide õpilased on harjunud õpetajatelt rohkem individuaalset abi saama kui linnakoolide õpilased. Samuti vastasid maakoolidest tulnud noored linnanoortest enam, et vajaksid gümnaasiumis õpetajalt rohkem abi.

Kuigi leitud seosed põhinevad mõnevõrra subjektiivsetel arvamustel, valgustavad need siiski erineva taustaga õpilaste hinnete erinevuse põhjuseid ning loodetavasti pakuvad mõtlemisainet selle kohta, mida võiks ning tuleks meie haridussüsteemis muuta.

C-vitamiini sisaldus apelsinimahlades Marten Kask Juhendaja: õp Katrin Vaino Kaasjuhendajad (TÜ): Ain Raal Andres Meos Inimese elutegevuses on suur tähtsus C-vitamiinil ehk askorbiinhappel, millel on mitmeid vajalikke funktsioone inimese organismi

jaoks. Inimese organism aga ei ole ise võimeline askorbiinhapet sünteesima, mistõttu peab inimene saama selle mujalt – kas toidu või joogiga.

on meeldiva maitsega ning kaubandusvõrgust hästi kättesaadav.

Kahjuks ei ole piisavalt andmeid Eesti kaubandusvõrgus saada olevate erinevate tootjate mahlade C-viÜheks parimaks askorbiinhappe tamiini sisalduse kohta, seepärast allikaks on tsitrusviljad. Seetõttu si- saigi C-vitamiini sisalduse uurimisaldavad C-vitamiini ka apelsinidest seks valitud erinevad apelsinimahvalmistatud mahlad. Apelsinimahl lad. Uurimismeetodina kasutati ve-


AUTAHVEL

KIITUS

JAANUAR - VEEBRUAR 2014

SAKSA KEELE TÕLKEKONKURSI KOOLIVOOR

SISESÕUDMINE

1. Liisu Inno 11.a 2. Hanna-Lisett Lubi 10.c 3. Teele Reissaar 11.d 4. Helena Õunapuu 11.a

Andres Nöps 11.d Uku Pärn 12.a Mikk Kütt 12.c Hannes Varov 12.c

TARTU RAHU VIKTORIIN

I EEESTI VOKAALANSAMBLITE VÕISTULAULMINE “TULJAK”

Kooli parimad: Kert Randla, Anett Treier, Joosep Künnap Linna parim võistkond: Rauno Valk, Annika Paas, Martin Sõgel

delikkromatograafiat. Uurimistöö eesmärgiks oli määrata C-vitamiini sisaldus erinevates apelsinimahlades, võrrelda neid omavahel ning uurida, mitu klaasitäit apelsinimahla täidab inimese päevase C-vitamiini vajaduse.

III JPG meesansambel koosseisus: Jakob Laidus, Karl Gustav Adamsoo ja Kaarel Nõmmela

sõltub C-vitamiini päevase vajaduse täitmise hulk joodava mahla kogusest. Uuritud viie mahla puhul piisab päevase vajaduse täitmiseks umbes ühest klaasitäiest mahlast, kuid kolme eri mahla puhul peab tarvitama rohkem klaasitäisi.

Tulemuseks saadi, et askorbiinhap- •Kõrge askorbiinhappe sisaldusega pe sisaldus eri apelsinimahlades (>0,4 mg/ml) oli Põltsamaa apelsivõib erineda mitu korda, mistõttu nimahl.

• Keskmise askorbiinhappe sisaldusega (0,2-0,4 mg/ml) olid Aura, Pure Orange Juice, Rimi ja Cido apelsinimahlad. • Madala askorbiinhappe sisaldusega (<0,2 mg/ml) olid Largo, Säästu ja Kean apelsinimahlad.

Poska sõnumid veebruaris 2014  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you