TEKST ja PILDID: ERKI LOiGOM
Mekongi jõgi ei ole maailma pikim ega suurima veehulgaga jõgi, kuid ometi mahub ta samasse ritta Niiluse, Amazonase, Induse või Gangesega. Mekongi kapriiside ja tujudega peavad arvestama oma igapäevaelus kümned miljonid inimesed Tiibetist Vietnamini, mõjutades tugevalt tegemisi ka Myanmaris, Laoses, Tais ja Kambodžas. Just neid kuute riiki see Vete emaks, Üheksa draakoni jõeks ja Suureks veeks kutsutav 4400 kilomeetri pikkune jõgi läbib. Vietnami majandusime Kogu piirkond Mekongi ümbruses on alates Myanmarist kuni suubumiseni Vietnamis omapärane kultuuriruum, mida meie teame Kagu-Aasiana. Praegustel ra-
Mekong 4400 kilomeetri pikkune jõgi läbib kuute Kagu-Aasia riiki.
hututel aegadel tunduvad just need muidu vägagi turbulentse ajalooga riigid muutuvat suhteliselt turvalisteks ja samas veel lootusetult globaliseerumise poolt rikkumatuteks paikadeks. Vaid Vietnami suurlinn Ho Chi Minh City (endise nimega Saigon) on saanud ultramoodsa linnasüdame, mis ei erine millegi poolest läänemaailma metropolidest. Just Vietnam on peale verise sõja lõppu ja riigi ühendamist punaste jõudude poolt saanud uueks Aasia majandusimeks, mis
on silmaga nähtav võrreldes naabritega näiteks Kambodžas või Laoses. Vietnam, mis ametlikult viljeleb küll sotsialismi, avanes väliskapitalile juba ligi 25 aastat tagasi ja just sellest perioodist alates muutus riigis tundmatuks sõna „nälg“. Millegipärast saadi riigi põhjaosa laostanud toidupuudusest jagu küll kapitalistliku elulaadiga maaviljelust rakendanud Lõuna-Vietnami kogemusi kasutades, kuid riigil oli ka õnne – Põhja-Vietnamis ei jõutud sunniviisilise kollektiviseerimisega kuigi kaugele ja eraomanduslikud põllulapid hakkasid inimesi viljakalt varustama õige pea peale Vietnami sõja lõppu. Miks peatuda talupidamisel nii pikalt, seda Vietnamis käinud ei küsi – vietnamlased söövad kõike, mis liigub ja ei tapa ja teevad seda vägagi maitsval moel. Söögi21