Page 1

IN

number

14

T

DU

STUSEST TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I M A I 2018

LHV mikrolaen Avab uued võimalused sinu ettevõttele

Vaata lähemalt lhv.ee/mikrolaen Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit.

ST

RY

4.0

ER

I


NARVA TÖÖSTUSPARK JÕHVI ÄRIPARK KOHTLA-JÄRVE TÖÖSTUSPARK KIVIÕLI ÄRIPARK Taristuga varustatud tootmis- ja ärimaa - kuni 15 EUR/m2

TEET KUUSMIK • +372 511 4685 • TEEK.KUUSMIK@IVIA.EE • WWW.IVIA.EE


SISU:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Kadri Tamm, e-post: kadri@meediapilt.ee, telefon +372 5667 7131 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Intervjuu: Dominik Rohrmus. Milliseks kasvab robotite võim? lk 4–8 Kuidas andmed masinatest kätte saada? CFX-standard lk 10–13 Häkaton: 48 tunniga digitaalsema tööstuseni lk 14–18

ISSN 2382-9540

Ettevõte: Ensto Ensek juurutab robotite võimu lk 18–23 Analüüs: tööstuse digitaliseerumine kogub hoogu lk 24–25

MEEDIAP LT

Autoettevõtete raske koorem ja digitaalne veoseleht lk 28–31 Qhaus: IT aitab tootmise tõhusamaks lk 32–36 Virtuaalreaalsus jõuab tööstusse lk 38–41 Maksupoliitika teeb töösturid murelikuks lk 42–46

Nüüd tööstusteemad ka veebis. Loe:

Pildigalerii: Hannoveri mess toob kokku tipud lk 48–49

toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Maailma tööstusriikides käib revolutsioon. Algas see Saksamaal ja paistab, et oktoobris. Nii et suur industriaalne oktoobrirevolutsioon on täiel hool käimas. Kogupauke paleede pihta ei käi ja veinikeldreid ei rüüstata. Ohvreid vist ka ei ole karta, õigemini, ohvriteks võivad osutuda need, kes neljandat tööstusrevolutsiooni omaks ei võta. 4


Tööstus 4.0 –

kui suureks kasvab robotite võim? TEKST: AGO GAŠKOV

Neljas tööstusrevolutsioon, mida peenemalt Industry 4.0 või Industrie 4.0 või tööstus 4.0 kutsutakse, annabki tööstuse robotite kätte. Kui esimene tööstusrevolutsioon 18.–19. sajandil asendas käsitöö vabrikutööga ning 19. sajandi teisel poolel aset leidnud teine tööstusrevolutsioon tõi kasutusele konveierliinid, siis järgmised kaks on seotud infotehnoloogia ja digitaalsete protsessidega. 20. sajandi lõpp tõi tööstusesse arvutid ja infotöötluse, sellel kümnendil Saksamaal välja kuulutatud programm Industrie 4.0 paneb aluse küberfüüsiliste süsteemide tekkele. Tööstus 4.0 tähendab seda, et nii kodu- kui ka tööstuslikud seadmed suhtlevad omavahel interneti kaudu, koguvad ja töötlevad andmeid ja robotite sõltuvus inimesest väheneb märgatavalt. Euroopa jaoks, kus tööjõud on kallis ja kust

tootmine seetõttu Aasiasse kolib, on neljas tööstusrevolutsioon võimalus säilitada oma koht maailmamajanduses. Dominik Rohrmus on üks neist, kes on Saksamaal tööstus 4.0 programmiga tegelnud selle algusaegadest peale. Alates 2016. aastast on dr Rohrmus juhtinud ka ühendust nimega Labs Network Industrie 4.0 (LNI 4.0). See assotsiatsioon ühendab Saksamaa suuremaid ettevõtteid, tööstusharude liite, majanduspoliitika kujundajaid ja teadlasi. Dominik Rohrmus tegeleb Industrie 4.0 viimisega just väikeste ja keskmiste ettevõteteni. Väikeste ja keskmisteni Tallinnas toimuval Industry 4.0 in Practice konverentsil räägib Dominik Rohrmus oma kogemustest, kuidas neljas tööstusrevolutsioon väikestesse ja keskmistesse ettevõtetesse jõuab, tutvustades LNI 4.0 uuenduslikku testkeskuste ja laborite võrgustikku, kus tööstus 4.0 keskkonnas toimub

5


uute tehnoloogiate ja ärimudelite katsetamine, et nende majanduslik teostatavus enne turuletoomist üle vaadata. Dr Rohrmus andis enne konverentsi intervjuu ajakirjale TööstusEST. Algas Saksamaal Mõiste Industrie 4.0 tekkis kümmekond aastat tagasi, kui oli juba näha, et tööstuse digitaliseerimist tuleb kiirendada ja edasi arendada. „Saksamaa valitsus ja akadeemilised ringkonnad ühendasid selleks oma jõud. Majanduse suunamine täiesti uuele rajale on väga raske. Lääne ühiskond ei ole homogeenne, igal riigil on oma nägemus, nagu ka igal huvigrupil. Käskida saab Putini mõjusfääris, mitte lääne ühiskonnas. Lääne ühiskonda saab küll suunata tegutsema ühe kindla eesmärgi nimel, seda eesmärki saab sõnastada, aga ei tohi anda juhiseid selle täitmiseks,“ rääkis dr Rohrmus. Ta toob näiteks selle, kuidas Ameerika Ühendriikide presidendid oma rahvast on suunanud. Barack Obama püstitas eesmärgi „Yes, we can!“ ja Donald Trump „America first!“, ent kumbki neist ei öelnud konkreetselt, mida ta selle all mõtles. „Edu võti ongi selles, et tuleb eesmärk välja öelda, kuid jätta see defineerimata. Niipea, kui sa oma eesmärki selgitad, öeldakse kohe, et see pole võimalik. Kui sa aga räägid oma eesmärgist pidevalt, propageerid seda ilma sisu avamata, hakkab kogu ühiskond sellest mõtlema, sellest rääkima ja selle nimel tegutsema,“ jätkas dr Rohrmus. Industrie 4.0 puhul näitas selline tegutsemine, et juba kümme aastat tagasi hakkasid Saksamaa töösturid sellest mõtlema ja sellest rääkima ning neljas tööstusrevolutsioon on Euroopa kõige võimsama majandusega riigis käima läinud. Oluline on, et mitte ainult tööstusjuhid ja spetsialistid, vaid ka juristid liitusid selle aruteluga.

6

Samal ajal on neljanda tööstusrevolutsiooni osaks juriidilised probleemid. Tegemist on ju väga põhjalike andmemassiivide töötlemisega ja andmevahetusega, mis puudutab iga inimest ka siis, kui inimene ise ei aimagi, et kusagil töödeldakse teda puudutavat informatsiooni. See informatsioon liigub juba praegu ainult robotite vahel ja informatsioon ongi tegelikult võim. Suurandmete ajastu on täis riske. Kui palju need riskid aga ennast õigustavad, on seni veel lõpuni selgitamata. Saksamaa on oma tööstust suutnud juba praegu edukalt muuta. Energiewende, mille käigus traditsiooniline energeetika vahetatakse välja taastuvenergeetika vastu, on olnud väga edukas. „Trumpi „America first!“ ei tähenda, et Ameerika peaks jääma üksi,“ selgitas Rohrmus. Midagi samalaadset on ka Industrie 4.0 – tööstussektorist peab selle mõju üle ääre voolama, sellest peavad osa saama teised majanduse harud ja mitte ainult Saksamaa, vaid ka muud piirkonnad. Mõtteviisi muutus Rohrmusi sõnul ei piirdu tööstus 4.0 digitaliseerimise ja suurandmete töötlemisega. „See on palju enamat, see on juba andnud tõuke majanduse uuenemisele USA-s ja Hiina peaministri Li Keqiangi plaanile „Made in China 2025“,“sõnas dr Rohrmus. Neljas tööstusrevolutsioon toob kaasa selle, et konkreetne toode asendub konkreetse tulemusega. AirBNB ja Uber on selle näited. „Uberit kasutades pole oluline, kas klient jõuab vajalikku kohta Lada või Mercedesega. Oluline on, et klient jõuaks sihtkohta. Toode muutub teenuseks. Kui täna toodetakse masinaid, siis homme hakatakse tootma masinale vajalikke teenuseid. Tööstus 4.0 on palju rohkem kui võimas andmetöötlus

Dominik Rohrmus Dominik Rohrmus on seotud alates 2005. aastast Siemensiga, kus tegeleb tööstuste digitaliseerimise ja automatiseerimise temaatikaga, mis hõlmab muu hulgas ka Siemensi tehaste standardiseerimist. Dominik Rohrmus tutvustab Industry 4.0 in Practice konverentsil LNI 4.0 uuenduslikku testkeskuste ja laborite võrgustikku, kus tööstus 4.0 keskkonnas toimub uute tehnoloogiate ja ärimudelite katsetamine, et nende majanduslik teostatavus enne turuletoomist üle vaadata. Ettekandes tuleb arutlusele, milliseid võimalusi loob tööstus 4.0 tööstusettevõtete jaoks ja kas digiuuendused on vältimatud, et tänases turuolukorras konkurentsis püsida.

Tööstus 4.0 tähendab täiesti uut ärimudelit. Dominik Rohrmus

ja suur hulk omavahel suhtlevaid masinaid, vaid see tähendab täiesti uut ärimudelit, ärimudel on aga iga firma tegevuse alus, ettevõtte süda. Kui ärimudel on vale, kukub firma läbi,“ kinnitas dr Rohrmus. Ühe näitena toob ta trükitööstuse. Trükimasinal on rullikud, mis kuluvad üsna kiiresti. Nende seisundist sõltub trükikvaliteet. Tegemist on lihtsalt metallitükiga. Klassikaline lähenemine seisneb selles, et rullikud vahetatakse teatava aja järel välja. Teistmoodi pole võimalik masina korralikku tööd tagada. Üks Saksa firma aga pani rullikutele külge andurid ja taoliste masinaosade seisundit


InnoTrans 2018 18 – 21 SEPTEMBER • BERLIN International Trade Fair for Transport Technology Innovative Components • Vehicles • Systems

innotrans.com

saab pidevalt jälgida. Kui rulliku seisundist saab alati usaldusväärse ülevaate, pole seda vaja vahetada mitte siis, kui tema aeg saab täis, vaid siis, kui see on tõesti kulunud. Niimoodi võib masina osa teenida ühe aasta asemel näiteks aasta ja kaks kuud, aga see on oluline kokkuhoid. Samas – kui see oluline masinaosa on olnud suure pinge all ja ta kulub tavapärasest kiiremini, saab tänu anduritele ka sellest õigel ajal teada ja tänu sellele tagada seadme häireteta töö ning kvaliteetse toodangu. „Kui seadme tootja müüb taolist teenust, saab ta rohkem raha teenida. See kõik on võimalik seetõttu, et moodne elektroonika on väga odav. Ühe „rumala“ metallitüki võib varustada anduritega ja sel moel saab müüa teenust,“ selgitas Rohrmus. Kuna selliseid näiteid on palju, siis tutvustab Dominik Rohrmus neist eredamaid ka Tallinna konverentsil peetavas ettekandes.

Dominik Rohrmus rõhutab, et tööstus 4.0 on palju enamat kui võimas andmetöötlus ja suur hulk omavahel suhtlevaid masinaid. See tähendab täiesti uut ettevõtte ärimudelit. Ja kui see on vale, kukub firma läbi.

Contact Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis Lätis · Leedus Suurtüki 4b EE10133 Tallinn · Eesti T +372 6276 942 F +372 6276 950 berlin.ee@ahk-balt.org


Odav töö Pakistani, kallis pigem Euroopasse?

T

ööstus 4.0 mõjutab kogu maailma majandust. „Odav käsitöö, mida pole vaja automatiseerida, võib ka edaspidi jääda odava tööjõuga riikidesse, Pakistani näiteks. On valdkondi, kus automatiseerimine on suhteliselt mõttetu. Need tööstusharud, kus automatiseerimine annab tulemusi, saavad jääda Euroopasse, nende majanduslik olukord stabiliseerub ja teenuse sisseostmine odava tööjõuga riikidest pole enam vajalik,“ selgitas Industry 4.0 in Practice konverentsi üks peaesinejaid dr Rohrmus. „Kui toote asemel müüa teenust, saab seadme tootja ülevaate, kuidas tema seadmeid kasutatakse ja tagada nende hea töö,” lisas ta. Koos sellega tekib võimalus tuua tootmine Euroopasse tagasi, sest nii seadmete tootja kui ka nende kasutaja saavad tänu „tarkadele“ masinatele oma tegevust optimeerida. „Euroopa majandust mõjutab see kõik sel moel, et odav käsitöö ei tule siia kunagi tagasi, aga automatiseeritud tootmine naaseb,“ võttis dr Rohrmus tööstus 4.0 mõju Euroopa majandusele kokku. Põhjendatud ja põhjendamata hirmud Igasugune andmevahetus tekitab inimestes hirme – äkki saadakse minust liiga palju teada, aga mina ei tea isegi seda, kes ja kuidas minu kohta saadud andmeid kasutab. Dr Rohrmus väidab, et tehnoloogia arengut ei saa peatada. „Hobuveokid on liiklusest kadunud, klassikalisi juhtmega telefone enam pole. Turg võtab areneva tehnoloogia kohe omaks, kui selle

8

Turg võtab areneva tehnoloogia kohe omaks, kui selle hind on vastuvõetav. hind on vastuvõetav. Nii on digitaliseerimine valdkonnas aga juhtunud. Tänapäevane elektroonika on odav ja kättesaadav,“ rääkis ta. Oluline on protsessi selgitamine Rohrmus lisas, et ka elektroonikaseadmete töökindlus on jõudnud sellisele tasemele, et kiipe ei tule iga nädal vahetada ja arvuteid iga nädal hooldada. „Tööandjad peavad aga neid muutusi oma töötajatele selgitama, tegema selgeks, kuidas see kõik nende tööd mõjutab ja mis sellest neile kasu on. Iga inimene on osa sellest muutusest. Inimesi on vaja koolitada ja Saksamaal me seda ka teeme. Selleks on riiklik programm,“ ütles dr Rohrmus. „Inimesed kardavad, et automatiseerimine võtab nendelt töö, aga tegelikult muutub vaid selle iseloom. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel automatiseeriti Saksa tööstust väga jõuliselt, aga see ei tähenda, et töölisi oleks vähemaks jäänud,“ lisas ta. Töö produktiivsus kasvas. Ka tööstus 4.0 muudab töö tõhusamaks. Robotid ei võta inimese tööd üle, vaid abistavad inimest. „On ka näiteid, kus tööstus 4.0 muutis tööko-

ha mittevajalikuks, aga inimene, kes varem sellel kohal töötas, sai uue töö just tänu tehnoloogia muutumisele,“ kinnitas dr Rohrmus. Nii on läbi ajaloo suured muutused tööstussektoris ikka toonud kaasa ümberkorraldused tööjõu kasutamises – ühes kohas ressurss väheneb, teises luuakse uusi töökohti juurde – olgu nende muutuste katalüsaatoriks siis aurumasina, tööstuslike liinide kasutusele võtmine või tööstus 4.0. IT-lahenduste integreerimine tööstusse on juba toimuv protsess, luues pinnase täiesti uute ärimudelite tekkimisele, seega ka uute töökohtade tekkeks. Vajame aina enam neid, kellel on teadmised nii IT-st kui tootmisest, et arvutisüsteemide abil tootmist paremini ja efektiivsemalt juhtida. Andmete liikumine ning turvalisus Kõige selle juures toob Rohrmus tõsise teemana välja küberturvalisususe. „On väga raske motiveerida ettevõtjaid panema oma andmeid pilve, kardetakse andmete turvalisuse kadumist. Pole just meeldiv, kui inimese Facebooki andmed valedesse kätesse satuvad. See puudutab aga vaid üht inimest. Ettevõtete puhul on asi palju tõsisem. Kui tootmisprotsessi parameetrid lekivad, kahjustab see firma tegevust oluliselt. Nii on ju väga lihtne võtta tehnoloogia üle. See tähendab, et ettevõtete puhul on turvalised IT-lahendused ja usaldusväärne tuvastamine väga olulised. Nende laheduste otsimisega tegeldakse. Võimalusi on, aga probleem on siiski veel lõplikult lahendamata,“ rääkis dr Rohrmus.


UUS

VPX UUS TANGENTSIAALSE KINNITUSEGA MULTIFUNKTSIONAALNE FREESPEADE TOOTEPEREKOND. Nelja lõikeservaga massiivne terik tagab kõrge kuluefektiivsuse. Laia nurgaraadiuse valikuga terikuid erinevate materjalide töötluseks. Standardvaliku lihvitud terikud tagavad oluliselt parema pinnapuhtuse taskute freesimisel. Freespea ja terikute geomeetria võimaldab lõigataval pinnal suurema nurga all ramping sisenemist. Proovi uut Jaapani kvaliteeti ja veendu tootlikkuse kasvus. Küsi eripakkumist! www.mmc-hardmetal.com

www.attila.ee


Kuidas andmed kätte saada?

Maailma suurimad elektroonika- ja IT-ettevõtted panid seljad kokku, et luua ühtsetel alustel toimiv andmevahetuse standard CFX. Ühine platvorm on andmas ka turueelist. TEKST: KADRI TAMM

Umbes aasta tagasi tuli kokku rahvusvaheline IPC töögrupp (rahvusvaheline elektroonikatööstuse katuseorganisatsioon – toim). Välja hakati töötama ühiseid reegleid, et standardiseerida elektroonikatööstuses kasutatavate seadmete andmevahetust. Kui standardi väljatöötamine võtab reeglina 3–4 aastat, siis CFX-i (Connected Factory Exchange) võib nimetada edulooks – sisuliselt pandi esimene versioon standardist kokku aastaga. „Tegemist on reaalsest vajadusest lähtuva algatusega, kuhu on kaasatud maailma suurimad elektroonika- ja IT-ettevõtted, nimetada võib nt JBC, Huawei, ASM, Heller, Yxlon, seejuures on selles nimekirjas esindatud nii Euroopa, USA kui Aasia riikide suurtootjad,“ selgitab Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuht Andres Ojalill, kes veab ka IPC standardite väljatöötamist Euroopas. „CFX-standard on hea näide, kuidas maailma suurimad on ühiselt kirja pannud, mis probleemid on vaja lahendada.“ Mis CFX täpsemalt on? CFX on standard, mille laiem mõte on leppida kokku, kuidas elektroonikatööstuses kasutatavatest seadmetest koguda and-

10

meid. Kui täna on kasutuses erinevad programmid, mis andmeid masinatest n-ö inimkeelde tõlgivad ja mida on lisaks vaja ka omavahel eraldi liidestada, siis CFX on tööriist, mis loob ühise keele. „CFX-standardi näol on tegemist nagu mobiilivõrguga. Kui helistada Hiinasse, siis töötab nii telefon kui GSM-võrk, aga hiina keelest ei saa aru. CFX on ka selle töö ära teinud ja ka keel on ühine,“ toob Ojalill näite. Kui minna ajas tagasi, siis andmekogumise funktsioonid on tekkinud tootmisseadmetele ajapikku. Nii on erinevad masinatootjad reeglina välja töötanud oma andmeedastusprotokollid. Probleem tekibki juhul, kui pole võimalik osta ühelt ja samalt tootjalt kõiki seadmeid: masinatel on andmeedastuse võimekus küll olemas, kuid need ei oska omavahel suhelda. „Kuna masinad annavad välja erineva protokolliga ja erinevas keeles kirjutatud infot, ei jää tootjal muud üle, kui kaasata tarkvaraettevõte, kes oskaks kogu info tõlkida universaalsesse keelde,“ selgitab Ojalill, kuidas tootmisettevõtte jaoks tekib lisaaeg ja -kulu. Ühise andmeedastusprotokolli loomine lähtub suuresti vajadusest analüüsida tootmises ka-


CFX-standard tõlgib andmed arusaadavasse keelde

Ühine platvorm annab turueelise. Andres Ojalill, Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuht

sutatavate materjalide kasutust, et tootmist sujuvamalt planeerida, ennetada seisakuid ja vähendada laoseise. „Täna on info saamine tootmisest olnud keeruline, puudub täpne reaalajas ülevaade materjalide kasutusest ja tootmise pudelikaeladest. See võib tingida, et ka masinad pole tootmises maksimaalselt töös ja seisavad alakasutatult,“ selgitab Ojalill, et eesmärk on Industry 4.0 mõistele anda praktiline väljund. „Kui on olemas reaalaja info sellest, kus on tootmise pudelikaelad, milline on masinate jõudlus ja materjalikasutus, saab teha ka otsuseid, kuidas tootmist paremini korraldada ja kulutada ressursse sinna, kuhu täpselt vaja.“ Valmis tarkvarapakett Standardi üks osa on SDK (Soft Development Kit). Tegemist on n-ö valmis tarkvarapaketiga, mis

pakub tuge standardi praktilisel rakendamisel. „Teisisõnu ei pea masinatootjad nullist alustama. Tarkvaraarenduse tööriistad annavad seadmete/tarkvara tootjatele võimaluse kerge vaevaga oma seadmetele vajalik tarkvara luua,“ selgitab Ojalill. Tarkvara saab paigaldada juhendi abil nii masinatootja ise kui ka teenusepakkuja, kes on sellele spetsialiseerunud. „Küll annab ühine platvorm ja keel, mida masinad „rääkida“ oskavad, masinatootjatele turueelise,“ kinnitab Andres Ojalill. Mitte ainult uued seadmed CFX-i puhul ei räägi me mitte pelgalt nn uue põlvkonna seadmetest ja masinatest, eesmärk on teha standardist tööriist ka olemasolevale seadmepargile. „Eesmärk on saada kätte maksimaalselt infot nii olemasolevast seadmepargist kui kõikidest käsitsi tehtavatest toimingutest.“ Ojalill selgitab, et CFX-i ülesanne on saada tootmises reaalajas kätte kogu info, mis on vajalik otsuste tegemiseks. „Kogu tootmisprotsessi info salvestatakse suurde andmebaasi. Palju me sinna arvutusvõimsust taha paneme, see on juba järgmine tase, kuid oluline on see, et CFX võimaldab seda.“

Lisaks tootmisettevõttele avab reaalajas info kuvamine uusi uksi klientide jaoks, kel on võimalik näha, mitu toodet on tootmisjärjekorras, mitu liinil, mille järele oodatakse. Seega on tegemist justnagu postipaki teekonna jälgimisega, kus kliendil on võimalik saada ülevaate, kui kaugel see on: „Kliendile tekib sarnane vaade ka elektroonikatööstuses ning ta näeb, mitu protsenti ühest tootest on valmis.“ Võimalus teistele tööstustele CFX-standard on hea näide vajadusest sündinud algatusest, kuhu on kaasatud maailma suurimad elektroonikahiiud ja kus kõik osapooled proovivad ühiselt lahendust leida. Kui standardi koostamisega tehti algust 2017. aasta alguses, siis lukku peaks selle saama juba järgmisel IPC konverentsil oktoobris 2018. Seega jõutakse eesmärgini pooleteise aastaga tavapärase 3–4 aasta asemel. Tulevikus saavad standardit kasutada ka teised tööstusharud. „Elektroonikatööstus on justkui suur asjade internetivõrk (IoT), kus masinate kogus tootmises on suur ja need peavad oskama omavahel suhelda,“ võtab Ojalill kokku, miks just elektroonikatööstus on võtnud endale pioneeri rolli.

11


Mida arvavad maailma suured tegijad? Väljavõtted APEX EXPO 2018 konverentsilt Aegis Software: Kui igale tootmises kasutatavale seadmele ehitatakse eraldi lahendus andmete ülekandmiseks, on see väga ebaefektiivne viis andmevahetuseks ja Industry 4.0 teemaga tegelemiseks. Peame ühte paati saama kliendid, masinatootjad ja tarkvaraarendajad. Kui suudame kokku leppida ühistes alustes, saame hakata edasi mõtlema juba olulisematele teemadele. ASM Assembly: Täna panustame nii aega kui raha, et andmed konverteerida ja erinevaid tarkvarasid omavahel ühitada. CFX on standard, kus me lihtsustame andmete ülekandmist. Nii ei pea me enam

tegelema tõlkega, vaid keskendume uute väärtuste loomisele. Heller Industries: Standardi väljatöötamine lähtub vajadustest. Ka täna on tootmises palju infot, kuid sellega ei saa tihti midagi teha. CFX aitab koondada infot, et teha selle põhjal otsuseid ja see on tasuta! Koh Young: ühtne standard võimaldab suhelda erinevate partneritega. See on nn avatud platvorm, mida saavad kõik kasutada. Creative Electron: CFX võimaldab paindlikkust ja omada kontrolli oma tarneahela üle. See on tulevik, et masinad ühendatakse omavahel selliselt, et ka klientidel oleks tootmisprotsessist reaalajas ülevaade.

Hea teada APEX EXPO 2018 konverentsile tuli kohale üle paarikümne erineva tootja, nende hulgas maailma elektroonikatööstuse suurhiiud (nt JBC, Huawei, ASM, Heller, Yxlon jt). Kõikide tootjate masinatele integreeriti CFX-standardile vastav tarkvara ning ühendati pilveteenusega, kus toimus andmete reaalajas analüüsimine. Nii oli võimalik reaalajas jälgida, mida masinad erinevate ettevõtete boksides tegid. Ka Eesti ettevõtetel on veel võimalik kaasa lüüa, kas andes sisendit standardi koostamisse või olla viimaste arengutega kursis. Juuni alguses toimub Nürnbergis töögrupi koosolek, kuid lisaks näost näkku kohtumistele toimuvad ka online-konverentsid. Oktoobris on oodata ka konverentsi Eestis. Kohale tulevad standardi eestvedajad, et kohalike ettevõtetega lähemalt asja arutada.

12

Väljakutsed seoses Industry 4.0/targa tootmisega: kuidas saada tootmisest kätte reaalajas info? kuidas koondada info erinevatest seadmetest kokku ühte süsteemi? CFX-standard: ühtne andmevahetuse standard (nn plug & play), mis võimaldab info jälgimist reaalajas võimaldab integreerida nn targa interneti lahendused tootmisse ja liikuda väärtusahelas ülespoole on kasutatav erineva suuruse ja profiiliga ettevõtetes võimaldab jagada infot erinevate osapooltega – ühendada omavahel masinad, liinid, tehased ja ettevõtted võimaldab jälgida nii täisautomaatseid, poolautomaatsed kui käsitsi tehtavaid operatsioone CFX arhitektuur: transpordiprotokoll: AMQP v1.0 programmeerimiskeel: JASON

Kommentaar:

ARNO KOLK EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT

C

FX on elektroonikatööstuse poolt ja elektroonikatööstuse jaoks loodav ühtne standard, mis arvestab kõiki kaasaegse tehnoloogia ja IT võimalusi ning samas ka elektroonikatööstuse vajadusi ja eripära. Eesti elektroonikatööstusele on teema väga oluline nii üldises tööstuse digitaliseerimise kontekstis kui võimalusena ka omalt poolt CFX-ökosüsteemi oma tooteid pakkuda. Tootmise automatiseerimine ning kogu toote elukaare digitaliseerimine on tänapäeval hädavajalik, et püsida maailmas konkurentsivõimelisena. Ühtne tööstusstandard hõlbustab digitaliseeritud tootmise ülesehitust. Kasutades tehases läbisegi erinevate tootjate seadmeid, saab standardit rakendades olla kindel, et nad omavahel kokku sobivad. Kaob vajadus hankida riistja tarkvaralisi ühendusmooduleid erinevate tootjate masinate ja programmide ühendamiseks ühtsesse süsteemi. Eestis on samuti mitmeid ettevõtteid, kes toodavad tootmisseadmeid, andmekogumislahendusi ning tootmise juhtimise tarkvara. Ühtse standardi kasutamine võimaldab neil hõlpsamini maailmaturul konkureerida, keskendudes samas just oma nišile. Tänu CFXstandardile kaob ära vajadus kohendada oma toodet kümnete eri tootjate riist- ning tarkvara platvormidega.


Digitaalsem tööstus

KADI VILLERS

TEADUSPARGI TEHNOPOL ARENDUSJUHT

E

esti on aastakümneid toetunud paljuski just tööstusele. Selles majandussektoris töötab üle 125 000 inimese, tööstustoodang moodustab kaks kolmandikku Eesti ekspordist. Samuti on meie IT-sektor maailmas esirinnas. Ometi ei ole me siiani hästi osanud neid kahte majandussektorit ühendada. Eesti tööstussektor on küll Eesti majanduse selgroog, kuid avaliku sektoriga võrreldavat IT-tähesära on seal täna veel vähe. Motivatsioon kui uute võimaluste vundament Kui räägime Eesti tööstussektorist, siis mõtlevad paljud suurtele hiidudele, nagu Eesti Energia, Viru Keemia Grupp või Graanul Invest. Ometi on valdav osa Eesti tööstusettevõtetest maailma mastaabis siiski väikesed, heal juhul keskmise suurusega ettevõtted. Paljudel neist läheb majandustsükli praeguses faasis pigem hästi. Väga sageli on innovatsiooni

14

motivatsioon madal just siis, kui ettevõttel läheb hästi. Justnimelt hästi, mitte suurepäraselt. Hästi tähendab seda, et ettevõte tegutseb selgelt oma kindlal turul, tal on väljakujunenud kliendibaas ja tema toodete järele on püsivalt nõudlus. Kui see ettevõte pingutaks, võiks tal aga minna suurepäraselt ning ta oleks oluliselt paremini valmis ka tsükli langus- või seisakuaastateks. Pingutuseks on vaja motivatsiooni. Üheks digitaliseerimise motivaatoriks peaks olema asjaolu, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas hinnanguliselt 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt palju peale tulemas. Teine aspekt on tulude ja kulude vahe ehk kasum. Müügiosakond teeb pingutusi, et ettevõtte tooteid rohkem ostetaks. Tootmise eest vastutajad otsivad kokkuhoiuvõimalusi ning arendusjuht nuputab, kuidas leida uusi ärimudeleid. Moel või teisel aitavad neid kõiki ka erinevad digitaalsed lahendused. Kui keegi meist ei kujuta enam

Edu võti ei peitu ühe sektori sees.

Kadi Villers, Teaduspargi Tehnopol arendusjuht

ette, et peaksime oma koostööpartneritega suhtlema posti teel ning vaid vähestel tähendab kliendihaldustarkvara Excelit, siis samamoodi tulevad nutikad lahendused appi ka tootmise paremal planeerimisel, selle automatiseerimisel ning efektiivsemaks muutmisel. Optimaalne lahendus arvestab ettevõtte vajadusi ja võimalusi Kui Exceli abil tööstuse juhtimine võiks olla juba eilne päev, siis sageli tundub samm robotite ja tehisintellekti juurde jälle liiga pikk ja keeruline. Alati ei ole sellised lahendused ka vajalikud või ettevõtte hetkeolukorda arvestades ka võimalikud. Iga uuenduse aluseks peab olema tegelik vajadus. Aga mitte ainult vajadus, vaid ka


48 tunni jooksul võib välja kasvada kogu tööstussektorile kasulik lahendus. Fotod: Teaduspark Tehnopol

kõigest 48 tunniga otstarbekus ja reaalne valmisolek ehk teisisõnu peavad uue lahenduse kasutuselevõtu kaalukausil olema ka küsimused, kas see aitab ettevõtte eesmärke senisest paremini täita ning kas ettevõte on kaasnevaks koormuseks valmis. Kui täna tehakse ettevõttes enamik töid ära inimtööjõu abil, siis tasuks vaadata, milliseid tegevusi saaks automatiseerida ehk milliseid toiminguid saaksid inimeste asemel teha masinad. Kui aga täna teevad masinad juba erinevaid lihtsamaid töid, saab järgmise sammuna automatiseerida protsesse ja infovahetust, millega masinad ka üksteisega suhtlema panna ning neile töökäsud ette kirjutada. Paljude ettevõtete jaoks olekski hüpe otse tööstus 4.0 lahenduste juurde liiga keeruline ja vahel ka kiirelt teostamatu ning sellele loogiliselt eelnevad tööstus 3.0 lahendused võivad osutuda mõistlikemaks. Mõnel juhul tuleb julgelt tunnistada, et ettevõtte praeguses arengufaasis piisab täiesti ka tööstus 3.0 lahendustest, kus protsessid on küll automatiseeritud, kuid

masinaid juhivad ikkagi inimesed, kelle tööprotsessid on masinatega kombineeritud.

Tööstuse digitaliseerimiseks saab riigilt tuge On see siis tööstus 3.0 või 4.0 lahendus, ei olegi nimetusena üldse oluline. Oluline on see, et Eesti tööstussektor areneks, selle ekspordipotentsiaal ja konkurentsivõime oleks suurem ja tööstus suudaks enda seest leida ka uusi ärimudeleid. Seda eriti Eestis, kus ollakse tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta Euroopa riikide võrdluses viimaste seas ning skeptikud on arvamusel, et tööstus 4.0 osas oleme kümnepallisel skaalal alles selle päris alumises otsas. Seega on tööstuse digitaliseerimisest ühel või teisel moel saanud möödapääsmatu teema, millega tuleks tegeleda juba täna. Edu võti ei peitu siin aga mitte ühe sektori sees, vaid eelkõige kahe Eesti majandusele üliolulise sektori, IT ja tööstuse, koostöös. Need kaks võiksid olla üksteisele palju lähemal, tajuda paremini teineteise oo-

tusi ja tugevamalt ühiselt loodud lahenduste potentsiaali. Osapoolte kokkusaamise ja ühiste võimaluste otsimise ja leidmise vajadust tunnetavad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS ning Teaduspark Tehnopol, kes on otsustanud seljad kokku panna ja pakkuda töösturitele võimalusi oma ettevõtte veelgi nutikamaks muutmisel. Paljudes riikides on näiteks innovatsiooni ja arendustöö toetamiseks eraldi meetmed, et julgustada ettevõtjaid ambitsioonikaid muudatusi tegema. Ka EAS pakub võimalust taotleda innovatsiooni- või arendusosakut ja juba lähitulevikus ka toetust tööstuse digitaliseerimise diagnostika läbiviimiseks. Taani kogemus näitab siiski, et parima tulemuse annab rahaline toetus koos reaalsel teadmistel ja kogemustel põhineva toega innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel. Seetõttu ei olegi EAS läinud mitte vaid toetuse jagamise teed, vaid korraldab koos Teaduspargiga Tehnopol tööstuse digitaliseerimisele suunatud ideepäevi ja arendusmaratone. 15


48

tunniga digitaalsem tööstus. Võimatu?

H

äkaton on „mingi startuppide ja tuleme tudengitega kokku ning teeme midagi lahedat asi“. Just nii võivad seda kirjeldada need, kes ise varem ühelgi häkatonil osalenud ei ole. Mõnel juhul ei olegi kirjeldus vale. Väga palju sõltub sellest, mis on häkatoni eesmärk ja keda osalema oodatakse. Tööstusele ja ITsektorile suunatud tööstuse digitaliseerimise üritustesarja esimene intensiivne arendusnädalavahetus toimus selle aasta jaanuaris ja sai palju väga positiivset vastukaja. Tõime 48 tunniks ühte ruumi kokku Eesti tööstussektori, ITarendajad, toote- ja teenusdisainerid ning valdkondade parimad mentorid, et otsida ja leida koos lahendusi, kuidas Eesti tööstust digitaalsemaks muuta ning lahendada nii konkreetsete ettevõtete kui ka laiemalt kogu sektori murekohti.

Kokku osales üritusel ca 100 inimest ning nädalavahetuse lõpuks esitletigi 8 uut lahendust, mis aitavad töösturitel oma protsesse automatiseerida ja digitaliseerida. Näiteks sündis lahendus käsitööjookide valmistajatele, et villimisprotsess oleks kergesti jälgitav ja digilahenduste abil juhitav. Samuti leidis Räpina Paberivabrik mängulise lahenduse probleemile, kuidas paigutada erikujulisi saadetisi koormasse võimalikult efektiivselt. Valminud prototüübid tõestasid, et algselt vaid ühe firma probleemist võib välja kasvada kogu tööstussektorile kasulik lahendus. Mida häkatonist teadma peaks? Häkatonil varem mitte käinud inimesi võib kutse nädalavahetuse arendusmaratonile esimese hooga veidi ehmatada – lisaks tavapärasele töönädalale peaks veel 48


tundi pingsat mõttetööd tegema. Sageli tekivad ka praktilised küsimused selle kohta, kas inimesed on tõepoolest 48 tundi järjest üleval ja kas kodus ikka vahepeal pesemas saab käia. Praktika ja kogemus aga näitavad, et esialgsest skepsisest saab ürituse lõpuks suur rahulolu, eduelamus ja uut energiat andev entusiasm. Olgu siis rahustuseks öeldud, et nende 48 tunni jooksul pakuvad EAS ja Tehnopol eelkõige võimalust kokkutulnud tiimiga teha ära märkimisväärne arenguhüpe, mis tavajuhtudel võiks võtta mitu kuud või sobivate partnerite puudusel üldse tegemata jääda. See, kui kaua keegi õhtul/öösel oma lahenduse prototüübi kallal tööd teeb, on täielikult tiimi otsustada. Mõned agaramad programmeerijad on vahel nii töösse uppunud, et öötunnid mööduvad kiirelt ja

hommikuks ongi uus äge versioon valmis. Teised võtavad rahulikult ning otsustavad, et hommik on õhtust targem ja uute põnevate lahenduste eelduseks on hea ööuni. Kindlaks on määratud häkatoni alguse ja lõpu aeg ning vahepealsed mentorsessioonid, et meeskondade kõige erinevamad probleemid kohe kiirelt lahendatud saaksid ja töö võiks jätkuda. Uued üritused tulekul Neil, kel tööstuse digitaliseerimise mõtted on peas keerelnud, kuid siiani ei ole osanud probleemi kuskilt otsast lahendama hakata, on hea võimalus tulla juba 8. juunil tööstuse digitaliseerimise ideepäevale, mida EAS koostöös Tehnopoliga korraldab. Ideepäev on kavandatud Industry 4.0 In Practice konverentsi kõrvalprogrammina ja oleme seekord koos

töösturite ja IT-arendajatega valinud intrigeeriva teema – digitaalsete teenuste kontseptid ning uued ärimudelid. Kutsume osalejaid mõtlema välja innovatiivseid lahendusi ning uusi ärimudeleid, mis põhinevad digiteenuste kombineerimisel olemasolevate füüsiliste toodetega ning võimaldavad seeläbi tööstusettevõtetele uusi tulusid. Eesmärgiks on läbi mõelda toodetavate või töödeldavate toodete kasutus nende tarbija seisukohast ning seeläbi avastada uusi võimalusi, kuidas tooteid digitaalsete lahenduste abil tervikteenuse osaks kujundada. Juba sügisel avaneb võimalus ideepäevalt alguse saanud või seal selgemaks mõeldud ja ekspertidega valideeritud mõtteid startupilikult kiirelt häkatoni käigus prototüübini arendada.


Investeeringute tasuvuse hindamiseks võetakse müügiennustused järgmiseks 7 aastaks, tootmise poolelt lisatakse sisenditena protsessi kiirus ehk tootlikkus, seadmete hinnad ja arvutatakse toote omahinna muutus.

Kuidas tehast robotiseerida 25 aastase Eestis tegutsemise ajalooga Ensto Ensek on viimase paari aastaga oma plastivalu tootmises läbi viinud tööstusrevolutsiooni. Inimeste asemel on kohad sisse võtnud robotid.

TEKST: TANEL RAIG FOTOD: RAUL MEE

18

Robotiseerimine ei ole Soome pereettevõtte peakontorist tulnud suund – robotite tasuvust on pidanud peakontorile tõestama Eesti tehaste juhid. Ensto Enseki tegevjuht Peeter Mõrd kinnitab, et automatiseerimist ja robotiseerimist ei viida Enstos läbi mingi suure strateegilise plaani järgi. Investeeringud tootmisse peavad olema tasuvad. On üldine reegel, et investeeritud raha tuleb tagasi teenida vähemalt 5 aasta jooksul. „Väga raske on heakskiitu saada investeeringutele, mis ei ole selles piires,“ selgitab Mõrd. Enstos on tehaste juhtidel suur roll, ka selles osas, kas toota mi-

dagi käsitsi või automatiseeritult. Kui 5 aastat tagasi toodi Soomest ühe tootesarja tootmine Tallinna, siis oli Mõrdil Tallinna tehase juhina visioon, et kui mahud 2–3 aasta jooksul üles lähevad, tuuakse selle toote valmistamiseks tehasesse robotid. Tehase juhina hakkas Mõrd tegema tasuvusarvutusi ja tutvustusi Ensto kontserni juhtkonnale. Investeeringute tasuvuse hindamiseks on Enstos kindel retsept. Võetakse müügiennustused järgmiseks 7 aastaks, tootmise poolelt lisatakse sisenditena protsessi kiirus ehk tootlikkus, seadmete hinnad ja tulemusena tekkiv toote omahinna muutus. Soomest


Eestisse toodud isolatsiooni läbistavate klemmide tootmise robotiseerimise tasuvus jäi üsna piiri peale, aga siiski kvalifitseerus. Exceli arvutused näitasid tasuvusaega ligikaudu 4,5 aastat ja sellega oli asi otsustatud – 3 aastat tagasi alustati Ensto Tallinna tehases robotiseerimist.

Ensto Enseki tegevjuht Peeter Mõrd.

Robotiteta oleks töötajaid enam Mõrd näitab tootmises kahte töökeskust, kus mõlemas toimetavad 4 robotit. Kõrvaltvaataja jaoks näib see lihtsustatult protsessina, kus üks robot võtab oma haaratsite vahele pisikesed metalldetailid, teine nopib lindilt keermelatid, tõstetakse need kolmanda roboti ette, kes neid nelja kaupa käsitleb – üksteisele tooteid etteandes ja oma töölõiku ära tehes koostatakse valmis komponent. Täpsemalt valmivad nendes töökeskustes aga uudse lahendusega isolatsiooni läbistavad klemmid, mille valmimisel saavad valuvormis kokku kaks erinevat plastmaterjali, kaks alumii-

niumdetaili ja üks roostevabast terasest keermelatt. Kui varem oleks tulnud kõik need tooted käsitsi kokku panna, siis nüüd teevad seda tööd robotid ja toote valmimise aeg on poole lühem. Mõni aeg tagasi tehast külastanud peaminister Jüri Ratas küsis nende töökeskuste juures Peeter Mõrdilt sama küsimuse, mis ajakirjanik: mitme inimese töö need robotid teevad? Mõrd selgitab, et varem olid ühes töökeskuses 3 inimese töökohad. Kuna töö käib kolmes vahetuses, siis teeb üks töökeskus ära 9 inimese töö. Töökeskusi on aga kaks, seega robotitega on asendatud 18 inimese töökohad. Tehase plastivalu osakonnas töötab täna üldse kokku vaid 5 operaatorit vahetuses, ehk 15 operaatorit ööpäevas. „Kui robotiseerimist ei oleks tehtud, peaks meil olema tööl üle kahe korra rohkem inimesi,“ selgitab Mõrd saavutatud tööjõu kokkuhoidu. Ta arvutab selle ümber kokkuhoitud palgaraha suurusjärku: töötaja bru19


tokuupalk ca 1000 eurot, lisades boonused ja maksud, on ühe töötaja palgakulu ca 20 000 eurot aastas. Töötaja pooleteise aastapalga eest saakski juba ühe uue roboti. Uue põlvkonna robotite hinnad on võrdväärsed uue sõiduauto hinnaga, ehk suurusjärgus 30 000 eurot. Kuid see on vaid standardse tööstusroboti maksumus. Kallim osa investeeringust on siis alles ees – vastavalt toote profiilile tuleb valmistada robotile käpad/haaratsid, lisada abiseadmed, kaamerad kvaliteedi jälgimiseks ja robotite tegevuse juhtimiseks ning robotid programmeerida. Kui 4 robotiga töökeskuse hind on ligikaudu 600 000 eurot, siis robotite enda maksumus on sellest ainult 120 000 eurot, ülejäänu kulub lisaseadmete ja robotite käppade projekteerimisele, valmistamisele ja kogu töökeskuse program-

30 000 on keskmiselt

ühe tööstusroboti hind.

meerimisele. Ja see teebki Eesti tehaste tootmismahtude juures robotiseerimise keeruliseks. Pilti, kus tehases pole enam ühtegi inimest ja on ainult robotid, võib Mõrdi väitel näha vaid masstootmises. Tööstuse suundumus on teistsugune – tootepartiid vähenevad, lähevad nutikamaks ja keerukamaks. Nii on raske saavutada 5 aastast tasuvust, kuna kogu aeg tuleb uute toodete jaoks teha teistsuguseid robotkäppasid ja programme. „Töötajate palgad küll kasvavad ja inimesed väsivad monotoonset tööd tehes, kuid nad kohanevad paremini muutustega ja saavad hakkama palju keerukamate tööülesannetega kui tööstusrobotid,“ leiab Mõrd. Digitaliseerimise potentsiaal Suurt potentsiaali näeb Mõrd Ensto Ensekis digitaliseerimises,


mis aitab inimkapitali efektiivsemalt kasutada. Ta rõhutab, et automatiseerimine ja digitaliseerimine on erinevad asjad ja digitaliseerimise eelduseks ei ole automatiseeritus. Ta toob näitena Bosch Rexroth’i Saksamaa koostetehase. Tehas koostab keerukaid hüdraulikasõlmi ja Saksamaa palkade juures tehakse seal kõik koosteoperatsioonid siiski käsitsi. Samas on kõik info tootmisprotsessi kohta digitaliseeritud – kuhu midagi tuleb panna, kuidas koostada, millised on laoseisud. Ühtegi paberit ei ole tootmises. „See näitab, et isegi Saksamaal ei tehta automatiseerimist iga hinna eest, küll viiakse läbi digitaliseerimist,“ ütleb Mõrd. Ka Ensto Ensekis on Mõrdi sõnul jõutud digitaliseerimisega üsna kaugele. Masinaid jälgitakse reaalajas, nähakse millist praaki nad teevad, milline on masinate

protsessikiirus. Aga et kõik need andmed oleksid kasutatavad, peab inimene neid sisestama vähemalt 3 kohta, kuna erinevad programmid ei suuda omavahel suhelda. Kõigepealt peab praagi avastanud inimene kirjutama selle info paberi peale. Seejärel sisestab ta selle masinate jälgitavuse programmi, et info oleks nähtav ekraanide peal. Samad numbrid tuleb sisestada raamatupidamisarvestuse jaoks ka majandustarkvarasse. Mõrd räägib, et ettevõttes kaardistati, mitu tundi nädalas kulutab vahetusjuht andmete sisestamiseks erinevatesse programmidesse. Saadi tulemuseks, et 40 tunnist 13 tundi kulub andmesisestuseks. „Digitaliseerimisest rääkides ei peaks see nii olema,“ nendib Mõrd. Olukorra parandamiseks analüüsiti, mis moodustab 13 tunnist kõige suurema osa ja tä-

helepanu fokusseeriti selle osa vähendamisele. Selgus, et 40% ajast võtab protsessikadude andmete sisestamine. Selle aasta Ensto investeeringute plaanis on eesmärgiks esimese etapi lõpuks jõuda selleni, et inimene sisestab andmeid vaid ühe korra. „Inimese rolliks jääb teha otsus, kas toode on kvaliteetne, pärast seda otsust liiguvad andmed erinevate programmide vahel juba automaatselt,“ selgitab Mõrd Ensto digitaliseerimise lähiaja plaane. Tootmisprotsesside digitaliseerimise osas ei ole Enstos kokku lepitud kontserniülest strateegiat. Grupis on küll olemas digitaliseerimise juht, kuid see töökoht loodi alles sellel aastal. Praegu on jõutud vaid digitaliseerimisest suurimat kasu saavate protsesside kaardistamiseni ja üksikute pilootprojektide elluviimiseni tehaste tasandil.

Laserlõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm

LÕIKUS PAINUTUS KEEVITUS VÄRVIMINE KOOSTE Torm Metall OÜ Sepa 15c, Tartu +372 520 6456 info@torm.ee

torm.ee

Vesilõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm ja paksus kuni 200 mm Lehtmetalli painutus Pikkus kuni 4100 mm, 250 tonni Lasermarkeerimine Detaili mõõdud 680 x 500 x 700 mm Torude ja profiilide laserlõikus Ümartoru maks. 152 mm ja nelikanttoru maks. 120 x 120 mm

Servaümardus ja pinnaviimistlus Seadme töölaius 1350 mm MIG/MAG ja TIG keevitus Alumiinium, roostevaba teras ja süsinikteras Haavelpritsimine automaatkambris Detaili mõõdud kuni h = 2000 mm, d = 1500 mm Pulbervärvimine Ahju mõõdud 2500 x 2500 x 5000 mm Toodete konstrueerimine Ühildub SolidWorksi, Solid Edge’i ja teiste levinud CADsüsteemidega.


Inimesed suunatakse nutikamale tööle

M

Ensto Ensekis ei jõuta robotiseerimisega mitte kunagi aega, kus tehases ei ole enam ühtegi inimest. Robotid jäävad tegema kõige monotoonsemat tööd.

Ensto robotiseeritus kõrgel tasemel

E

nsto Enseki Tallinna tehase robotiseerituse tase on juba täna üsna hea. Robotite arv töötajate kohta kannatab välja võrdluse ka Aasia suurtootjatega. Ensto Enseki tegevjuht Peeter Mõrd toob robotiseerituse võrdlusnäitena Taiwani tootja Foxconn. Ettevõtte Hiina tehastes olid 2011. aastal suured probleemid töötajatega, mispeale teatas ettevõtte omanik plaanist asendada inimesed robotitega ja osta järgneva 3 aastaga miljon tööstusrobotit. 2011. aasta lõpuks oligi Foxconnil

22

10 000 robotit, 1 robot iga 120 töötaja kohta. Ambitsioonikas plaan nii kiires tempos siiski ei täitunud, kuid 2016. aasta lõpuks oli ettevõttel 60 000 robotit 1,2 miljoni töötaja kohta, ehk 1 robot iga 20 töötaja kohta. „See on korralik number,“ ütleb Mõrd. Ensto Tallinna tehas on aga tänasel päeval sellest tasemest ees. Tehases on 25 robotit 125 töötaja kohta (1 robot iga 5 töötaja kohta). Arenemisruumi veel on, sest Mõrd on varem meedias öelnud, et aastal 2023 võiks Ensto Eesti tehastes töötada 100 robotit.

õrdi kinnitusel hakkavad robotid tulevikus tegema kõige monotoonsemat tööd. Inimesed aga keerulisemaid asju – varustavad töökeskusi komponentidega, seadistavad ja hooldavad roboteid ning raporteerivad tulemustest. Suur osa saab siin olema ka digitaliseerimisel, et kliendi andmed soovitavast tootest jõuaksid kiiremini tootmisse. Ideaalis võiks kliendi suhtlus toimuda otse tootmistöölisega, et vahepeal ei oleks insenere ega tootmisjuhte. Tootmistöötaja saab kliendilt digitaalse joonise, laos olevatest komponentidest tehakse valmis toode, mille valmimisest raporteerib arvuti majandustarkvarasse ja prindib toote pakendile vajalikud etiketid, laomees viib valmistoodangu minema. Eelised on nutikal inimtööjõul, kes oskab keeli, suudab vajadusel hankida infot ja teha nutikaid otsuseid. Selline suund ongi Enstos.

Ensto Ensek Pereettevõtte Ensto Gruppi kuuluv Ensto Ensek tegutseb Eestis aastast 1993. Enstol on Eestis 3 tehast: Keilas koostetehas, Tallinnas plastivalu ja Paides valgustite tootmine. Enstol on tootmine ligi kümnes riigis, kokku ligi 1800 töötajaga. Ensto kontserni suurim töötajate arv on Eestis, kus töötab üle 500 inimese ja on 25 tööstusrobotit. Suurim tehas on Keilas. Ensto Grupil on kokku 25 000 erinevat toodet. Keilas toodetakse umbes 8000 erinevat toodet, Tallinna tehases umbes 5000 toodet. Ensto Enseki 2017. aasta käive oli 73 miljonit eurot.


Kui tööstusautomaatika seadmetelt ja protsessitehnoloogia süsteemidelt nõutakse kõrget töökindlust ja tootlikkust, siis usaldavad projekteerijad üle terve maailma SICK’i anduritehnoloogiat. SICK’i andurid tagavad tehnoloogiliste lahenduste ja masinate toimimise, kaitsevad töötajaid ohtlike olukordade ja tööõnnetuste eest ning väldivad tööseisakuid. SICK on anduritehnoloogia maailmas number üks ja see räägib ise enda eest.

Simatec Automaatika Oü Tartu mnt. 83-307 10115 Tallinn Tel. 6414810 e-mail: simatec@simatec.ee Web: www.simatec.ee

            

induktiivandurid fotoelektrilised andurid fiiberoptilised andurid mahtuvuslikud andurid ultraheliandurid laserandurid magnetandurid enkooderid videosensorid ID-skännerid RFID-seadmed 2D JA 3D skännerid vedelike andurid (nivoo, rõhk, voolu hulk, termo)

      

ruumala ja mahukaalu määramise seadmed tööohutuse ja turvaseadmed värvustundlikud andurid lineaardistantside mõõtetehnika optilise andmeside seadmed gaasi kulumõõtjad gaasianalüsaatorid


Tööstuse digitaliseerumine kogub hoogu TÕNU PALM

V

LUMINOR EESTI PEAÖKONOMIST

õib ju mõelda, et kuna automatiseerumine on kestnud juba aastakümneid, siis tänane tehnoloogiline innovatsioon toimub paljuski olemasolevate taristute ja oskusteabe baasil. Tegelikult lisandub üha kiiremas tempos uusi lahendusi, mis traditsioonilisi ärimudeleid hoopistükkis tugevalt raputavad. Tooted ja teenused omandavad ennenägematuid funktsioone, muutudes üha rohkem mitte ainult tarbijate reaalseid soove arvestavaks, vaid ka ootusi ennetavaks. On valdkondi, kus meie ümber toimuvaid muutuseid on suhteliselt lihtne ära tunda, näiteks jaepangandus. E-kaubandusele iseloomulike lahenduste tungimine traditsioonilisse pangandusse (mobiilipanganduse näol) on tavapärane ja kliendile selgelt tajutav muutus. Samas tööstuses on ainuüksi tehnoloogia mitmekesisuse ja harude iseärasuste tõttu oluliselt keerulisem aduda tuleviku arenguid kujundavaid suurtrende. Tarbijate jaoks on vast kõige käegakatsutavamad need uuendused, mis puudutavad lõpptoodangut, olgu tegemist siis spordikaupade (spordikellad), autotööstuse (isejuhtivad elektriautod) või toiduainetööstuse toodetega. Käimasolev laiahaardeline digitaliseerimine ja tehnoloogiline innovatsioon kujundab tegelikkuses aga meie arusaamisi kogu toote

24

Töötleva tööstuse kindlustunne PMI indeks

Rootsi

Saksamaa

USA

Euroala

70

60

50

40

2015

2016

3%

on euroala tööstuse aastakasv viimasel poolel aastal. või teenuse elutsüklist alates toote disainist, tootmis- ning juhtimisprotsessidest kuni müügi ja järelturunduseni välja. Osa eelnimetatud fundamentaalsest muudatustest, mis puudutavad tootmisprotsesse (robootikat, 3D-printimist, nanotehnoloogiat, masinõpet, tehisintellekti jne), jääb tavatarbija jaoks tihti veel nähtamatuks.

2017

2018

Kahtlemata on 21. sajandi üks märksõnu uue kvaliteedini viiv andmetöötlus. Ülisuure potentsiaalse andmete tulvaga tööstuse IoT lahendused, targad linnad või personaliseeritud meditsiin muudavad kardinaalselt nõudeid tuleviku andmevahetusele ja -töötlusele. Paljudele uutele lahendustele avab ukse 5G-andmeside. Tööstuse digitaliseerimine Aina enam jõuab peamiselt IKTharu loodud uusi võimalusi digitaliseerimise kaudu tööstusse. Loodavate lahenduste iseloomu mõjutavad nii nutipõlvkonna tarbimiseelistused, samuti näiteks üha karmistuvad regulatsioonid, olgu nendeks siis keskkonnaalased nõu-


ded või hoopis isikuandmete kaitsega seotud reeglistik. Ettevõtted on sunnitud mõtlema üha nutikamate, teadmistel põhinevate ning ressursse säästlikult ja vastutustundlikult majandavate lahenduste peale. IKT ja tööstusharude vaheline sünergia uue kvaliteedi saavutamisel suureneb veelgi. USA töötleva tööstuse sektorit hõlmav Leading Edge Alliance aruanne „2018 National Manufacturing Outlook and Insights” toob välja, et tööstuse tehnoloogiainvesteeringute prioriteetideks on tootlikkus ja klienditeenindus. Fookuses on küberturvalisus, andmete ja toodete kvaliteet, ennustav modelleerimine (predictive business analytics), suurandmetöötlus, ressursside plannerimise tarkvaralahendused (ERP) ja asjade internet. Selles valguses ei ole üllatuseks, et Euroopa suurim eksportöör Saksamaa suunab edaspidi miljardid oma eelarve ülejäägist just majanduse digitaliseerimise fondi. Seni on digitaliseerimine väikeettevõtete jaoks piirdunud pigem mõne tootlikuma masina või seadme soetamisega (ning pilvetehnoloogia ühendamisega), siis üha enam tekib ka nende puhul vajadus investeeringute järele andmetöötlusesse (sh CRM-lahendused kliendiandmete haldamiseks, ärianalüüs, tootmise planeerimine ja ressursside juhtimine). Vähegi keerukamate tootmis- ning tarneahelaga tööstusettevõtete puhul on üha loogilisemad investeeringud ettevõtteülestesse digilahendustesse. Täna on fookuses ennekõike robootika, ettevõtteülesed juhtimissüsteemid, tarkade anduritega ühendatud (suur)andmetöötluse lahendused. Majandus kasvu soosiv Kui vaadata üldist majanduslikku konteksti, siis see on tööstussektoris tehtavaid tehnoloogi-

lisi investeeringuid igati toetav. Globaalmajanduse kasv on pea 4-protsendiline, samuti on baasintresside puhul näha edaspidi sujuvat, mitte hüppelist tõusu. Hea majanduslik seis tasandab ettevõtjate hirme seoses kasvanud geopoliitiliste pingetega (Iraan, Süüria). Samas on kasvanud ettevõtjate mure seoses suurriikide mõõduvõtmisega kaubanduslepete osas, nende kujunemine kaubandussõjaks võiks juba potentsiaalselt riiulisse ootele panna nii mitmeidki arendusprojekte. Hoolimata kasvanud riskidest on investeeringud tööstuses kindlalt kasvul. Investeeringuid tööstussektoris tõukavad tagant mahukasvu kõrval üldine tihenev konkurents ja kasvav võitlus piiratud kvalifitseeritud tööjõu pärast, samuti pidev digitaliseerimine ja tehnoloogiline areng ühiskonnas, millest ei jää puutumata enam ükski sektor. Eelnimetatud võimaluste ja riskide taustal püsib euroala töötleva tööstuse kasv täna mõnevõrra küll nõrgem kui aasta alguses, kuid on siiski selgelt kasvutrajektooril. Arenenud riikide töötleva tööstuse kindlustunde indeksite (vt joonis) püsimine üle 50% tasemel viitab senisest tagasihoidlikumale kasvutempole. Euroala tööstuse aastakasv on küündinud viimasel poolel aastal 3%ni ning Eesti kasvutempo sellest keskmiselt pea kaks korda kiirem. Ootused viitavad tööstuse kasvutempo aeglustumisele. Tööstus Eestis Eesti tootmisettevõtted jälgivad pingsalt, millised on tuleviku tehnoloogia ja digitaliseerimise trendid ning sellele vastavalt kujundatakse ka investeeringuid. Paraku on siinsed ettevõtted teiste maailma tegijatega võrreldes oluliselt väiksemad ning vastavalt on tagasihoidlikumad ka investeeri-

mis -ja arendustegevuse eelarved. Kahtlemata seavad rahalised võimalused ettevõtete innovatsioonile teatavaid piiranguid. Mis on kindel, et tehnoloogiakeskne maailm nõuab edaspidi üha suuremaid investeeringuid. Tänase hea majanduskasvu juures on oluline panustada tulevikku. Kulude kärpimise surve juures ei tohiks jääda liialt tahaplaanile tootlikkust ja ekspordihindasid tõstev pikema visiooniga toote ja teenuste portfelli arendamine. Mitmes tööstuse nišiharus ollakse täna kasutatava tehnoloogia osas küll Euroopa tipus, sest vahepealsetest tehnoloogia arendustest on üle hüpatud. Samas tööstuse digitaliseerimisega ja loodava lisandväärtuse osas ollakse harude kokkuvõttes maailma juhtivatest liidritest maas. Välisturgude haarde laiendamisel ja koostööpartnerite leidmisel tuleb paindlikkus uute tehnoloogiate kiire juurutamise puhul kahtlemata kasuks. Näiteks Eesti puidutööstus või energiasektor püsib globaalses konkurentsis just tänu pidevatele investeeringutele uusimasse tehnoloogiasse ja ka arendustegevusse. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelarved on Eestis Euroopa partneritest kohati mitme suurusjärgu võrra väiksemad. Samas aitaks kohaliku arendustöö osakaalu suurendamine jõuda uute IoT ja tarkade linnade innovatiivsete lahendusteni, mis tugevdaks ka juba saavutatud eeskujulikku e-riigi kuvandit. See riigi- ja erasektori koostöös loodav lisandväärtus tooks kaasa kõrgema lisandväärtusega töökohad ja avaks pikemas perspektiivis uusi ekspordivõimalusi arvestades Aasia aga ka Aafrika linnade kasvu. Nutikas spetsialiseerumine on seotud paljuski tehnoloogia ja digitaliseerimisega, mis nõuab uusi investeeringuid. 25


Industry 4.0 stardib taas 7.–8. juunil toob rahvusvaheline konverents Industry 4.0 in Practice Tallinnasse juba neljandat korda kokku tööstusvaldkonna arvamusliidrid. Konverentsil räägitakse tööstuse 4.0 põhimõtete praktikasse rakendamisest, tuuakse näiteid tipptegijate kogemustepagasist. Teisel päeval toimub Tehnopoli teaduspargis Targa Tööstuse ideepäev. INDUSTRY 4.0 KONVERENTSIL: Pasi Rannus, Valmet Automotive asepresident, kellel on pikaajaline inseneri- ja arendustöö kogemus Valmeti koostööst Saksamaa ja USA-ga. Valmet Automotive oli juba eelmisel aastal ligi 4000 töötajaga Soome suurim tehas, sel aastal on Uusikaupunkis asuv autotootja teatanud, et luuakse juurde veel 1000 uut töökohta. Lisaks kasutab tehas Mercedes-Benzide tootmisel ka 223 roboti abi. Matthias Barbianil on pikaajaline Industry 4.0, IIoT ja IoT teemade arendamise kogemus. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel Rockwool Internationalis ja Siemensis ning hetkel arendab Siemens MindSphere’i – pilvepõhist IoT operatsioonisüsteemi, mis ühendab päris asjad ehk niinimetatud raua digitaalmaailmaga. Edward Blomstedt räägib, kuidas

AirFaasi turuletulek raputab ülemaailmset tööstussektorit samuti kui UBERi ja Airbnb tulek muutis tarbijakäitumist omas valdkonnas. AirFaas on nö tehaste Airbnb, see on portaal, mis võimaldab olla tootja, ise tehast omamata. Edward Blomstedt usub, et kümne aasta pärast on AirFaas maailma viiekümne suurima ettevõtte seas. Toomas Kärner, Telia IoT valdkonna juht on mees, kes oskab avada tööstuse digitaliseerimise telgitaguseid. Ta on öelnud, et kui me täna elu ilma internetita ei kujuta enam ette, siis homme ei kujuta me enam ette, et meid ümbritsevad asjad ei suhtle omavahel või et teenindusvaldkonnas aitab meid tehnoloogia asemel inimene. Renno Veinthal, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor on oma teadustöös keskendunud kulumiskindlate materjalide ja pinnete uurimisele,

materjalide katsetamise ning magnetmaterjalide teemadele. Ta on mitmel korral sõna võtnud teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö vajalikkuse teemal. Konverentsil räägib Renno Veinthal sellest, kuidas teaduse saavutusi tööstuse arengus ära kasutada. Dominik Rohrmus tutvustab LNI4.0 uuenduslikku testkeskuste ja laborite võrgustikku, kus tööstuse 4.0 keskkonnas toimub uute tehnoloogiate ja ärimudelite katsetamine, et nende majanduslik teostatavus enne turuletoomist üle vaadata. Üles astuvad ka Veronika Domova, kes räägib ABB Corporate Research keskuse teadus- ja arendustööst ning Norra Teaduste ja Tehnoloogiaülikooli dotsent Prashanth Konda Gokuldoss. Vaata lisa esinejate, programmi ja osalemistingimuste kohta: http://industry40.ee

Küberturvalisuse hindamine, testimine ja auditeerimine Küberturbealane nõustamine, sh infoturbe juhtimissüsteemide ja infoturbealaste standardite juurutamine (ISO 27000, ISKE, NIST) Turbealased koolitused juhtidele, spetsialistidele ja töötajatele Küberturbemeeskond teenusena (CISO as a service) – küberturbealased oskused ja teadmised ilma oma meeskonda palkamata

focusit@focusit.ee www.focusit.ee


Autoettevõtete raske koorem Ühest küljest muutub autoettevõtete elu lihtsamaks, paberdokumentide asemel on kasutusel elektroonilised veoselehed. Teisalt on järjest keerulisem pakkuda veokiliiklust parendavaid lahendusi, sest teedeehitus on jäänud ajale jalgu.

TEKST: ELEN LUHT

28

„Kõik läheb kallimaks, maksud tõusevad ja lisanduvad, kaupade hinnad tõusevad ja käibele on lastud ekslik väljend, et teekasutaja maksab selle kõik kinni,“ sõnab Eesti Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori. „Lõppkokkuvõttes võtab vedaja selle raha inimese taskust, kõik veohinnad kajastuvad kaupade hindades, ükskõik kas räägime leivast, piimast, tööstuskaupadest või ehitusest.“ Sisuliselt ei ole muud võimalust vähendada kaupade hindades transpordi osakaalu, kui vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Lisaks vältida tühja aega, mis kulub dokumentatsiooni täitmisele, kaalumistele ja muudele veoprot-

sessi toimingutele. Alates 1. juulist on see võimalus teoreetiliselt olemas, sest riigikogus vastu võetud määrus lubab eriloa alusel kaupa vedada kuni 52-tonnise täismassiga veokitel. Pool miljonit eurot aastas Eriluba on võimalik taotleda, kui vedaja on täitnud tingimused. Esimene aspekt on elektrooniline veosesaatedokument, et kõik kaubad oleksid jälgitavad ja masside piires. Kaup ja kogused pannakse elektrooniliselt kirja ning järelevalve saab ilma sõidukeid kinni pidamata ja kaalumata neid kontrollida. Reaalset kontrolli on vaja siis, kui tekib kahtlus sisestatud


andmete õigsuses. Teine aspekt on keskkonnaalane. Et säästa loodust ja keskkonda, peab kuni 52-tonnise täismassiga sõiduki heitenorm vastama Euro 5 standardile. Kolmas aspekt on teed. Kuna Eesti teed ei ole piisavalt korras, on nõue lisada kõikidele telgedele paarisrattad, et vähendada telgede koormust ja säilitada maanteed. Tori sõnul võib nende arengutega üldiselt rahul olla, kuid headest kavatsustest hoolimata vedajate kulud hoopis kasvavad ja täiendavalt tuleb maanteeametile maksta eriveosetasu. „Maksame raskeveokimaksu, teekasutus- ja eriveotasu ja maksame ka aktsiisi. Kui need summad kokku arvutada, saame suure summa,“ nendib Tori. Sõiduk, mis teeb tööd ja teenib raha, sõidab aastas läbi keskmiselt 100 000 km ja maksab riigile aktsiisi 45 000 eurot. Kui siia lisada teekasutustasud jm load, siis on ühe sõiduki maksusumma ühes aastas 48 000–49 000 eurot. Eesti keskmine ettevõte kümne sõidukiga maksab nii maksudena ära ca 490 000 eurot aastas. „Maksame tohutult makse, et teedesse investeeritaks. Need summad kajastuvad lõppkokkuvõttes meie igapäevastes kaubahindades,“ tõdeb Tori, et raskeveokid teedel näitavad ka majanduse arengut. Kõike seda silmas pidades ei ole palju valikuid jäänud. „Sõiduk peab kogu aeg sõitma, dokumentatsioon käima elektrooniliselt, juht tegelema juhtimisega, järelevalve jälgima andmeid elektrooniliselt ja mitte kulutama paar tundi parklas seismisele ja kaalumisele,“ loetleb Tori. „See on aeg ja raha, mida me ei saa endale enam lubada.“ 52 tonni üldnormiks Hetkel kehtib Eesti teedel täismassi üldnorm 44 tonni. Alates 1. juulist võib vedada eriloa alusel kuni 52 tonni. „52 tonni peaks juba

52

tonni võib olla täismassiga veoki kaal teel

lähitulevikus saama üldnormiks ning eraldi tasu eest saaks vedada 60 tonni,“ ütleb Tori ja toob näiteks, et Soomes kehtib üldnorm 72 tonni ja katsetusi tehakse 102 tonniga ning Rootsi teeb katsetusi 94 tonniga. „Kindlasti on neis riikides ka teedeehitus teisel tasemel. Riigikogus tuli maanteeameti ettekandest välja, et veel aastal 2013 ehitas Eesti teid nõukogudeaegse normi järgi. Kui meil öeldakse, et teed on halvas seisukorras ja ei saa raskemaid veoseid lubada, siis kes selles süüdi on,“ küsib Villem Tori retooriliselt. „Kogu teedeehituse poliitika on autoettevõtete arvates vale. Soomes ei suurendata kulu veokile ja võib endiselt sõita ühe rattapaariga. Eestis tuleb aga lisada üks rattapaar telje kohta ja see on otsene kulu rehvidesse, samuti tähendab see lisatolmu liikluses,“ on Tori resoluutne. Arusaadavail põhjuseil ei ole võimalik Eesti teid kohe korda teha ning maanteeameti hinnangul oleks teede kordategemiseks vaja 1,3 miljardit eurot. Nokk lahti, saba kinni Võimalused edasi liikumiseks on siiski olemas. Tori ettepanekul võiks teha teelõigud, kus lubatakse raskemaid koormaid kui 52 tonni. Praeguse statistika põhjal kasvab igal aastal teedel raskeveokite arv 5–7%. Kümne aastaga tähendab see minimaalselt 50%. Et veokite kõrvale mahuksid endiselt ka sõiduautod, on vaja tõsta täismassi piir-

määrasid, et raskeveokite arvu teedel saaks vähendada. Elektroonilised veoselehed Aega ja raha aitab kokku hoida ka elektrooniliste veoselehtede kasutamine. Alguse ülemineku vastuseisust hoolimata kasvas kiiresti nende kasutajate arv ning täna loodetakse, et elektroonilisi veoselehti oleks võimalik hakata kasutama ümarpalgiveo kõrval ka teiste koormaliikide puhul, nii põllumeestel kui ka kallurvedajatel. Elektrooniline veoseleht hoiab aega kokku, sest igas etapis on olemas ülevaade kogustest, mida ja kui palju on sõiduk vedanud päeva, kuu, aasta lõikes, kui palju on kaoprotsent jne. See aitaks vältida ka tee ääres kaalumisele kuluvat aega. „Autoettevõtted on väga mõistlikud selles suhtes, kui suuri koormaid autole pannakse,“ on Tori kindel. Tema sõnul tulevad vead sisse seetõttu, kui kauba peale paigutamise kohas on ebatasane pinnas ning kontrollkaalumine tee ääres tehakse tasasel asfaldil. Lubatud eksimise määr on hetkel 3%, kuid autoettevõtete enda kontrollkaalumised on näidanud, et kaalu kõikumine on tegelikkuses 7% piires. „Rikkumisi kaaluerinevuses ei tehta pahatahtlikult, vaid kui kaalumise tingimused ei ole täpselt samad, ei ole võimalik ka nii täpselt koormaid kaaluda. Meile vahel öeldakse, et aga pange siis vähem kaupa peale. Kas teie tahaksite poes kiloses suhkrupakis saada hoopis 900 grammi suhkrut?“ küsib Tori tavaliselt seepeale vastu. „Sellistel pettustel pole mõtet ja autoettevõtetel ei ole ka aega selliste pettustega tegeleda, nii et meie poolt on tee elektrooniliste dokumentide suunas väga paigas,“ sõnab ta ja loodab, et peatselt saab sellele üle minna ka puisteveol. „Tulevikku vaadates on see ainumõeldav ning praegused arengud annavad meile kindlasti lootust.”

29


ELVIS2 valmimine lükkub edasi LIISI LIIVLAID EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE

E

LIIDU TEEMAJUHT

lektroonilise veoselehtede süsteemi eesmärk on asendada paberil veoselehed elektroonilistega, et andmed oleksid lihtsamini kättesaadavad ja arvutis olemas. Praegu on ELVIS-e kasutajateks metsamaterjali omanikud, metsatööstuse ettevõtted, metsaveo transpordiga tegelevad ettevõtted ja järelevalveasutused. E-veoselehe süsteemi kasutavate ettevõtete arv on pidevalt tõusnud ja süsteem kogub pidevalt populaarsust. Aina rohkemad ettevõtted avaldavad soovi paberlehed asendada e-veoselehtedega. Hinnanguliselt moodustab eveoselehtede osakaal kõikidest

veoselehtedest umbes 70%. Alguses oli süsteem mõeldud ümarpalgivedudele, kuid sektori sees kasutatakse seda ka hakkepuidu ja saepuru vedudeks. Praeguse süsteemi üks probleeme on, et see on ehitatud metsamaterjali veoks ning muu kauba vedu ei ole selle kaudu mugav. Osalt on ka see põhjus, miks on vaja arendusi ning tegutseme selle nimel, et saaks hakata arendama ELVIS2 süsteemi. Lisaks on praeguse süsteemi puhul probleemiks mahtude suurenemine, mistõttu süsteem muutub aeglasemaks, vananenud programmikeel, kasutusmugavus, mis jääb ajale jalgu jm tehnilised küsimused. ELVIS2 pidi algselt valmima 2019. a juuliks, kuid see tähtaeg

lükkub edasi. Alates eelmisest sügisest käigus olnud arendus ei täitnud oma eesmärke ning lõpetasime arendajaga lepingu kahepoolsel kokkuleppel. Hetkel on käimas läbirääkimised, et saaks projektiga uuesti alustada. ELVIS on täna veel ainuke süsteem, kus on tagatud juurdepääs järelevalveasutustele X-tee ühenduse kaudu. Me pole turul siiski ainsad. Näiteks võib tuua MobiCarnet, aga nemad on rohkem suunatud rahvusvahelistele vedudele. Samuti on eraettevõtete poolt loodud sarnaseid süsteeme. Need on avalikud platvormid, kus kõik andmed käivad läbi ELVIS-e, aga veoselehti hallatakse, koostatakse, vaadatakse välistes keskkondades, näiteks lank.ee, vaheladu.eu jt.

KONKURENTSIVÕIME UUED DIMENSIOONID

KALTENBACH TERASTE SAAGIMISE JA TÖÖTLEMISE SÜSTEEMID.

EAGLE FIIBERLASER

6G

AKIRA-SEIKI TÖÖTLEMISKESKUSED

CMA FREESIMINE, PUURIMINE JA KEERMESTAMINE

VOSSI BALTICS OÜ LÕÕTSA 4, 2ND FLOOR (OFFICE NR 243) 11415 TALLINN, ESTONIA +372 528 5075

CRIPPA TORUPAINUTUS NING TORUOTSTE VORMIMISSEADMED

ESTONIA LITHUANIA LATVIA FINLAND

VOSSI.FI


Hea teada ELVIS2 eesmärgid Projekti peamine fookus on uue ja tänaseid vajadusi katva süsteemi arendamine ja e-veoselehe osakaalu suurenemine metsasaaduste transpordil. Suurem efektiivsus läbi e-veoselehe kasutuse kasvu, mis vähendab veoselehtede haldamisele kuluvat aega võrreldes paberil veoselehtedega. Kõrgem teenusekvaliteet, mis tagab kasutajatele mugava, kiire ja lihtsa asjaajamise. Vabanemine vananenud tehnoloogilistest lahendustest, mille edasiarendamine ei ole majanduslikult mõistlik. Pakutavate teenuste laiendamine läbi täiendavate metsa- ja puidumaterjalide, aga ka teiste kaupade vedude võimaldamise e-veoselehega.

Järelevalves koostöö ELVIS-ega SIIM VAIKMAA MAANTEEAMETI

L

LIIKLUSJUHTIMISKESKUSE JUHT

iiklusjuhtimiskeskus väljastab veolube raskeveokitele kuni 52 tonni, millele on seatud eritingimused. Veok peab kasutama elektroonilise veoselehe süsteemi ja veokitel peab peal olema GPS. Samuti kehtivad tehnilised nõuded, raskeveokil peavad olema paarisrattad, välja arvatud veduki pööratavate ratastega telgedel.Need nõuded laienevad alates 1. juulist kõikidele vedudele ja veoliikidele ning lubatud on veoloa alusel 7 telje puhul 52 tonni täismass ja 6 telje puhul 48 tonni täismass. Uus nõue on, et autorongi veduk peab kuuluma Euro 5 vähemsaastavasse heitgaasiklassi ja olema varustatud GPS-seadmega, mis

võimaldab maanteeametil määrata autorongi asukohta ja jälgida, kas kasutatakse maanteeameti kodulehel avaldatud lubatud teede võrku. Luba on tasuline ja sõltub autorongist. Nädal maksab 100 eurot, aasta 500 eurot ja see kehtib riigimaanteedel. Kohalikel omavalitsustel on võimalik anda meile volitus väljastada lube ka teatud kohalike omavalitsuste teedele. Näiteks metsavedude puhul on 14 kohalikku omavalitsust, kust oleme volituse saanud. Praegu saame oma andmed ELVIS-e süsteemist, kus on loodud selle jaoks X-tee teenus. Põhimõtteliselt võiks kasutada ka muid süsteeme ning selle jaoks oleme koostanud teenuse nõuded, et oleks võimalik ka teiste süsteemidega ühineda.

SIGMA AIR MANAGER 4.0 SIGMA AIR MANAGER 4.0, oma innovatiivse 3-Dadvanced adaptiivse juhtimisega, on keskseks osaks SIGMA NETWORK moodustamisel. Olles suruõhusüsteemi keskseks ideoloogiks, täidab ta kogu süsteemi juhtimisfunktsioone ja pakub suruõhu võimsust igale tarbijale individuaalselt kohandatud nõuetele ja seda võimalikult madala energiakuluga. Tööstuse 4.0 vaimus andmeedastus ja analüüs viiakse läbi reaalajas, et tagada konstantne energia tarbimine ja kulude kokkuhoid ning samuti sujuvad tootmisprotsessid. SIGMA AIR MANAGER 4.0 on ka aluseks kõikehaaravale ja muretule hoolduspaketile KAESER SIGMA SMART AIR: tagab kõrgeima suruõhu varustuskindluse ja märkimisväärse kulude kokkuhoiu. k rõh ik

3D advanced

Control

Innovatiivne Adaptiivne 3-Dadvanced juhtimine valib ennetavalt optimaalsed tööparameetrid, et tagada süsteemi pidev maksimaalne tõhusus.

dl

hu

s

ju

h ti

s lülitumine hu Tõ

Pa in

Tööstus 4.0 võtmetehnoloogia

mine

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti Tel +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-post: info.estonia@kaeser.com – www.kaeser.com


Lisaks Skandinaavia turule nähakse suurt potentsiaali ka Kesk-Euroopas. Foto: Reino Soots

Qhaus – kuidas taltsutada Qhausi omaniku ja tegevjuhi Reino Sootsiga kokku saades tõdeb mees, et Qhaus on veidi teistmoodi ettevõte või vähemalt tahaks olla. „Nagu üks kolleeg ütles – me ei tahaks olla nagu puusepad katuse all,“ ütleb Soots naljatamisi. Edasi räägime ettevõtte enda loodud ERP-süsteemist. TEKST: KADRI TAMM

32

Tänaseks on Qhaus programmi arendamisega tegelenud peaaegu 3 aastat. „Et tootmist hallata, on vaja tarkvara. Uurides erinevaid turul olevaid võimalusi, saime aru, et meie tootmise eripärasid arvestavat lahendust olemas ei olnud,“ meenutab Soots. Nii hakatigi ise süsteemi arendama ning juba täna on see ettevõttele hoidnud kokku 3–4 töökohta ning andnud suure võidu ajas ning ülevaates. „Tulevikus võiks kasu olla oluliselt suurem,“ kinnitab Soots. Mille arendamisega siis ikkagi tegeletakse? Nagu öeldud, siis ER Pprogramm peaks alustama tööd juba kliendi päringu saabudes. Täna

joonestavad insenerid 3D-mudeli tulevasest projektist, mille põhjal genereerib tarkvara valmis pakkumise, arvestades varasemate projektide kogemust, keerukust ning materjalide maksumusi. „Meie kaugem eesmärk on, et klient saaks ise programmis joonestada oma nägemuse majast nii, et meie ei pea sekkuma. Klient paneb põhiasjad paika, saab esialgse hinnakalkulatsooni, meile tuleb tellimus ning edasi täpsustame juba kliendiga detaile ja vaatame lahenduse koos projekteerijaga üle. Seejärel söödetakse projekt masinasse sisse ning algab tootmine,“ kirjeldab Reino Soots tulevikunägemust. Sealt edasi jaotatakse detailid juba autokoormatesse, et need ob-


Qhausi eesmärk on, et kogu protsess oleks märgatavalt automaatsem ning kiirem. Fotod Maris Tomba

iseõppivat programmi Heas unenäos näen, et programm aitab kliendil vormistada maja tellimuse ning see jookseb tootmisse. Reino Soots, Qhaus tegevjuht

jektile tarnida ning seal vastavalt projektile paigaldada. Kogu ring: protsessihaldusest tootmisse ERP-programmi tänane fookus on protsessihaldus, et saada ülevaade toimuvast, koguda statistikat ning saada ülevaade tootmise pudelikaeltest. Ja seda ikka selleks, et toota vähemate kuludega, efektiivsemalt ja väiksema ajaga. Soots toob siinkohal näite: „Kui varem mõtlesin, et mul on vaja ekstra aurutõkkekile- või villapaigaldajat, siis tegelik pudelikael oli hoopis karkassi kokkupanek ja markeerimine. Uus CNC-masin teeb markeeringu ära ja kui varem läks 43% aega karkassi kokkupanekuks, siis täna on see 20%. Kui ma-

sin töötaks 24/7, oleks investeeringu tasuvusaeg üsna lühike.“ „Heas unenäos näen aga seda, et programm aitab kliendil vormistada maja tellimuse ning see jookseb tootmisse,“ kirjeldab Soots 5–10 aasta perspektiivi ja lisab, et tänased programmid on juba nii automaatsed, et kui näitad raamid ära, siis programm lisab automaatselt puidust elemendid. „Meie eesmärk on, et kogu protsess oleks märgatavalt automaatsem ning kiirem. Täna võtab 200 m2 maja projekteerimine ca 6–8 nädalat, tootmine aga 3 päeva. See ei ole tasakaalus. Täna oleme tänu uuele projekteerimise tarkvarale ning ERP-programmile 3 nädala juurde jõudnud, kuid seda aega oleks võimalik veelgi vähenda33


da,“ sõnastab Soots eesmärgi, kuhu liigutakse. Iseõppiv programm hoiab kokku nii aega kui raha ERP-programmi näol on tegemist iseõppiva tarkvaraga. Nimelt õpib programm ise ja täiendab jooksvalt kasutatavaid algoritme. Nii saadakse ühest küljest infot tootmise ja selle pudelikaelade kohta, mida on võimalik lahendama asuda, samuti on võimalik panna tarkvara tööle näiteks töötajate ajaarvestuse ja tulemustasude väljaarvutamiseks. „Kui teeme uuele kliendile hinnapakkumust, siis programm saab aru, kui keeruka projektiga on tegemist – palju aega, materjali jm kulub elementide tootmiseks ja palju see moodustab üld- või palgakuludest. Nii võime saada konkurentidest odavama pakkumu-

se, teinekord ka kallima, kuid vähemalt me ei hammusta endale näppu.“ ERP-tarkvara võimalused on Sootsi sõnul sisuliselt piiramatud. „Täiendame igapäevaselt olemasolevaid lahendusi ning õpime oma vigadest,“ selgitab Soots, et tegemist ei ole valmislahendusega ning see on arendusprotsessi juures loomulik. „Küll oleme juba täna ajas palju efektiivsemad. Eeskätt puudutab see kõiki tootmisega seotud lisategevusi – näiteks pakkeskeemide tegemised, saatelehtede ning pakkumuste vormistamine, lepingute ettevalmistamine, need on kõik viidud automaatseks,“ toob Soots näite. Ka klient saab ligipääsu programmile, kus on kirjas kokkulepped, muudatused jms. Nii saab klient sisuliselt reaalajas ülevaa-

te, mis seisu projekt parasjagu on jõudnud. Otsitakse kaasamõtlejaid ning panustajaid Seni on tegelenud Qhausis programmi arendamisega 2–3 inimest ning täna vaadatakse ringi, et projektiga rohkem ettevõtteid kaasa saada. „Oleme kusagilt alustanud ning 3 aastaga saavutanud päris palju, kuid et arendus liiguks kiiremini, on mõte kaasata rohkem osapooli. Kui programm saab terviklikumaks, saaks seda ka laiemalt jagada,“ sõnab Soots. Siinkohal toob Soots näite 3D-pakkeskeemide tegemisest. „Pakkesüsteem on ühendatud ERPprogrammiga, mis omakorda ühildub projekteerimistarkvaraga. Nii võetakse projekt ning võttes arvesse detailide kuju, paigalduse järjekorda, kaalujaotusi, kujupüsi-

targad plastid Vältige ootamatuid tööseisakuid

Tööstus 4.0: targad plastid vähendavad tööseisakuid

Intelligentsed tooted annavad hooldusvajadusest enneaegselt teada ning neid on võimalik ühildada tavapärase ennetava hoolduse protsessidega; targad plastid võimaldavad teie masinatel töötada vahetpidamata ning vähendavad hoolduskulusid. igus.ee/smart igus Lõõtsa 4A, 11415 Tallinn Tel +372 667 5600 info@igus.ee ®

plastics for longer life

®


200 m

2

maja tootmine võtab aega kolm päeva.

vust jm, pakub süsteem välja pakkeskeemi. Kui varem läks sellise skeemi tegemiseks 10 maja puhul 4–5 päeva, siis täna käib see 5 sekundiga,“ selgitab Soots aja kokkuhoidu. Täna on Qhaus investeerinud arendamisse palju aega ja raha. „See aeg, mis me kokku hoiame, läheb piltlikult öeldes investeeringute katteks, kuid arendus ei ole lõppenud. Ideid on nii palju, et alles väike osa on nendest valmis,“

kutsub Soots kaasa mõtlema. Nii otsitakse täna huvilisi, kes oleks valmis arendamises kaasa lööma. „Hea meelega jaotaks vastutust, know-how’d ja aega erinevate osapoolte vahel, et kiiremini tulemuseni jõuda. Eesmärk on saada turueelis, et toode märgatavalt kuluefektiivsemalt ja kiiremini valmis saada.“ Kas tulevik on täisautomaatne tehas? ERP-süsteem aitab esmajärjekorras täna projekti hallata, kuid ulatub otsapidi juba ka tootmisse. Nt saab CNC-masin info projekteerimistarkvarast ja arvutab ise, milliseid detaile ja kuidas optimaalsemalt järgata, et materjalikadu ning ajakulu oleks vähim. Tootmises on oluliselt suuremad võimalused, kuid see on Sootsi sõnul järgmine samm.

www.hekes.ee info@hekes.ee +372 603 2281

Uurin, kas liigutakse täisautomaatse tootmise poole? „Robotite miinus on see, et nende eluiga ei ole väga pikk, viie aastaga on nad ajale jalgu jäänud. Täisautomaatsel tootmisel on hind ja siin tuleb vaadata, mis on investeeringu tasuvus.“ Soots lisab, et tänase sertifitseeritud süsteemiga pole nende valdkonnas täisautomaatne tootmine hästi ka teostatav, kuna sel juhul peaks hakkama komposiitmaterjale kasutama. Samas oleks võimalik inimeste arvu vähendada kuni 70%, mis annaks olulise võidu. Saksamaal on täna juba olemas tootmisliinid, mis lubavad toota 100 maja aastas 20 inimese asemel 4 inimesega. „Reaalselt ma ei ole seda näinud, ja pudelikael võib tekkida hoopis edaspidises: pole lihtsalt inimesi, kes toodetud majasid kokku paneksid.“


Kümne aasta pärast loodab Qhaus pakkuda konkurentsi Eesti suurematele tootjatele. Foto: Reino Soots

Qhaus kümnendi pärast

K

ui uurin, kus on Qhaus 10 aasta pärast, vastab Soots pärast pisikest mõttepausi, et tahaks töötada ERP-süsteemiga, mis oleks seotud ka masinatega ja haldaks kogu tsüklit. „Kui võidame tänu programmile aega, saame enam panustada insener-tehnilisele personalile, kes annavad tootele enam lisandväärtust.“ Kokku töötab Qhausis kolme ettevõtte peale 80 inimest. Hiljuti hakati pakkuma ka paigaldust oma majadele, nii töötab pea 30 inimest Norras. Eestis kohapeal on kontoris ja tootmises kokku ca 50 inimest. Täna lähevad suured tellimused Norra, oluline on aga ka Rootsi turg. „Asju on üleval ka Saksamaal, kuhu tulevikus tahakski suunata poole müügist. Täna töötame selle nimel kõvasti,“ tõdeb Soots ja lisab, et sissetöötamine uuel turul võtab aega minimaalselt 5 aastat. „Kui täna teeks sinna tehase, peaksin arvestama, et minimaalselt 3 aastat maksan sellele peale.“

36

Qhaus saab iga päev ca 4–5 päringut. „Tänu ERP-süsteemile suudame neid hallata. Ühe pakkumuse tegemine võtab ca pool tundi, mis on võrreldes käsitsi tegemisega kordades väiksem aeg. Kui saadame pakkumuse ära, siis peab aga hakkama kliendiga tegelema ja täna läheb järelteenindusele ca 1,5 nädalat ning kui need kuhjuvad, siis uute pakkumiste tegemisel tekib paratamatult järjekord. Meie eesmärk on jõuda päringust pakkumiseni vähemalt 48 tunni jooksul.“ Eesmärgid suured Ambitsioonid nii käibe kui kasvunumbrite osas on suured ja nii ongi vaja leida inimesed, kellega saaks rohkem ära teha. Väike mõttepaus. „Loodan, et kõik on 10 aasta pärast hästi. Kunagi ei tea, kui hakkad midagi natuke vastuvoolu tegema, kas see on õige otsus. Kuid tahaks olla suurem,“ võtab Soots kokku. Kui vaadata Saksamaa te-

haseid, siis nende aastakäibed on +300 miljonit, see on terve puitmajatootmise käive Eestis kokku. „Sinna me ei pürgi, kuid Eestis võiks me suurtele konkurentsi pakkuda küll. Selleks on vaja õigeid inimesi ja õigeid diile,“ sõnab Soots ja lisab, et puitmajatootmine on mahuäri. „Rootsi turul tahetakse saada fassaadielemente, kogused on meeletult suured, aga seal pole tootjaid. Samas ei taheta killustada end pisikeste tootjatega, vaid võtta maht ühelt tootjalt. Kui meil oleks mahtu pakkuda, oleks üsna lihtne edasi liikuda. Kui siis ka ei saa, on asi müügis.“ Mida teha, et rattal püsida? Vastus tuleb kiiresti. „Sa pead olema klientide teenindusele suunatud, mitte ainult ehitaja ja tootja.“ Aga milline on hea juht? (mõttepaus). „Inimene, kes suudab motiveerida. Ja ma ei pea silmas raha. Et meeskonnal oleks positiivsust. Loomulikult peaks majanduslikult ka asi toimima,“ möönab Soots.


Võimaluste maa Me peame oluliseks, et ettevõtlusega oleks võimalikult lihtne tegeleda igas Eestimaa piirkonnas. Just seetõttu liigume äriklientidele lähemale. Saab nii, et pank kuulab, mida Sa tegelikult vajad ja aitab omalt poolt igatpidi kaasa, et need mõtted teoks saaksid. Saab head nõu. Ja saab nii, et pank on lisaks suurematele linnadele kohal ka mujal Eestis ning päriselt olemas siis, kui Sul meid kõige rohkem vaja läheb. Nii usume meie. Usume Sinusse. Usume, et Eesti on võimaluste maa. Kui neid võimalusi näha. Ja asju õigesti teha.

Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.

Tule räägime võimalustest Sinu ettevõtte arenguplaanide rahastamisel! cooppank.ee/ärieestis


„Tõsine mäng“, kus mängurakendused jõuavad reaalsesse tootmisse. Foto: IVAR lab

Virtuaalreaalsus pole Tallinna Tehnikaülikooli tiiva all asub täna 2 virtuaalreaalsusega tegelevat laborit, kus teemaga tegeleb ligi paarkümmend inimest. Käisime külas tööstustele spetsialiseerunud virtuaalreaalsuse laboris IVAR*, kus uuritakse, kuidas tootmisseadmeid virtuaalreaalsuses juhtida. TEKST: KADRI TAMM

38

Täna pole virtuaalreaalsuse teema enam pelgalt tulevikku vaatav, vaid suured maailma ettevõtted on turule toonud ridamisi tooteid, millel on virtuaalreaalsusega ühitamise võimekus. Virtuaalja liitreaalsuse rakenduste kasutatavus tööstustes sõltub nii ettevõtte suurusest, töötajate arvust kui ka valdkonnast, kus tööstusettevõte tegutseb. Koolitamisest hoolduseni TTÜ inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant-nooremteaduri Vladimir Kutsi sõnul saab virtuaalreaalsust kasutada töötajate koolitamisel. „Näiteks saame virtualiseerida operaatori tööpingi ja õpetada operaatorit selle pingiga töötama virtuaalreaalsuses,“ sel-

gitab Kuts. Teisisõnu on loodud mingi masina digitaalne kaksik, mis võimaldab töötada pingiga, mida reaalsuses ei eksisteeri ning inimest on võimalik n-ö kaugemalt juhendada. „Juhendaja saadab operaatori kaameravaatele juhendid või ütleb, kuhu minna ja mida vajutada. Nii saame arvuti tagant vaadata, mida inimene reaalselt tootmises näeb. „Uus operaator on masina juures, kuid keegi, kes teda juhendab, on kaugemal, kasvõi teiselpool maakera,“ lisab Kuts. Samuti on võimalik tootmises prille kandes või tahvlit käes hoides saada ülevaade masinate tööst. „Vaadates töös oleva seadme peale, saame juhtnöörid, mis nupule tuleks vajutada, et viga parandada,” selgitab Kuts, kuid lisab, et ees-


Hea teada

enam ulme märk on siiski ennetatava hooldusega seisakuid üldse tootmises vältida. „Enne masina käivitamist on võimalik teha sellele eelkontroll: silma ette ilmuvad punktid, mida peab läbima. Kui mingi punkt on läbitud, ilmub silma ette teade, et see punkt on kontrollitud ning lõpuks ka kinnitus, et võib seadme käima panna.“

Tööstusrobot TTÜ demolaboris.

Eesmärk tootmist juhtida Tulevikus liigutakse kindlasti sinna poole, et inseneridel on võimalik tööstuses kasutatavad masinad kaugteel seadistada. „Robootika demokeskuses digitaliseerimegi tootmisruumi, et demorobotite peal võimalikke stsenaariume enne läbi mängida, kui need tootmisesse jõuavad,“ lausub Kuts. Täna on arendusfaasi lõppstaadiu-

Kuidas saab virtuaalreaalsus reaalsuseks? Seadmetel on erinevad andmeedastusprotokollid, mida on vaja tõlkida. Virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamine eeldab, et programm konverdib andmed erinevatest masinatest ühte failiformaati. TTÜ-s on kasutusel ROS-programm – Robot Operating System – vabavara, mis kogub reaalajas robotite kinemaatilised andmed kokku ja saadab platvormile. Sealt juba konverditakse see vajalikku formaati ja saadetakse pilve, kus seda analüüsitakse. Pärast vajalike muudatuste programmeerimist saadetakse signaal tagasi kontrollerisse, mis käivitab muudatused reaalses tootmises. Milleks on võimalik tööstustes virtuaal- ja liitreaalsust kasutada? koolitused kohtumised ja arutelud seadmete ennetav hooldus monitoorimine optimiseerimine ja reaalsete tootmisliinide ja/või robotite töö ümberprogrammeerimine virtuaalreaalsuses ilma katestusteta

mis tarkvara, mis ühendaks virtuaalreaalsuse tegeliku reaalsusega. „Prillid, tabletid jms on vaid riistvara, mis muudatusi jälgida aitavad. Võtmetähtsusega on tarkvara, mis aitab analüüsida, kuidas virtuaalreaalsuses tehtud muudatused tootmist mõjutavad ja kui see mõju on positiivne, siis need üle kanda reaalsusesse.“ Kuts toob ka siinkohal näite, et laboris pelgalt ei jälgita tootmises kasutatavate seadmete tööd, vaid eesmärk on neid mõjutada ehk siis juhtida. Lihtsaim näide on ohutussüsteemide test. „Selle abil saame laboritingimustes testida roboti tööd, et viia tööõnnetuste risk miinimumini. Selleks virtualiseeritakse nii robotid kui selle küljes olevad andurid, samuti luuakse virtuaalreaalsuses inimese ava39


tar, kes virtuaalreaalsuses robotiga tööle hakkab,“ kirjeldab Kuts, kuidas katsetatakse laboritingimustes masina n-ö piire. Reaalsesse tootmisse Siit edasi muutub oluliseks, kuidas laboris saadud teadmine reaalsesse tootmisse viia. Kuts selgitab, et robotid, masinad ja andurid on ühendatud kontrolleriga, mis juhib nii virtuaalset kui reaalset liini. „Nii saame mingil ajahetkel salvestada reaalsest liinist kõik andmed ja läbi mängida erinevaid situatsioone virtuaalreaalsuses, optimeerida ja teha tootmist efektiivsemaks ja kiiremaks. Kui salvestame muudatused kontrollerisse, siis järgmises ringis hakkab optimeeritud programm töötama juba reaalses tootmises. Me ei pea selleks peatama meie reaalset tööstusliini, seega ei kaota ka aega ega

raha,“ selgitab Kuts, kuidas kontroller programmeeritakse ümber virtuaalses maailmas. Täna on TTÜ demolaboris kolm tööstusrobotit: tööriistade vahetamise rakisega robot, sorteerimisrobot ja CAD-mudelite tegemiseks mõeldud 3D-skänneriga robot. Viimasega saab objekti 7 mikroni täpsusega digitaliseerida. Lisaks on olemas mobiilne robot, mis on suuteline kohale viima erinevaid tootmises vajaminevaid detaile. Plaanis on hankida ka koostöörobot – see annab võimaluse töötada robotil inimesega õlg õla kõrval. Piltlikult öeldes kruvib inimene paika ühe kruvi, robot aga samal ajal teise. Valmimas on ka tarkvara, mis ühendab virtuaal- ja reaalmaailma. Teisisõnu: kui siiani oli olemas simulatsioonikeskkond, millega sai reaalset tootmisliini vir-

tuaalreaalsusega ühendada ja võimalik oli jälgida, kuidas seadmed tootmises toimivad, siis tänaseks on valminud liides, mis annab inseneridele võimaluse virtuaalreaalsuses roboteid ümber programmeerida ja seda ka reaalsesse tootmisse üle kanda. Seega on sild virtuaalsuse ja reaalsuse vahel valmis, nüüd oodatakse ettevõtteid, kellega koos seda piloteerida. „Praegu käivad läbirääkimised mitmete tööstusettevõtetega,“ sõnab Kuts ja innustab huvi korral TTÜ-ga ühendust võtma. Seni teadustöö raames tehtud arendused hakkavad liikuma reaalsesse tootmisse. „Aasta jooksul toimub testimine mõne ettevõtte baasil, seejärel saame juba suuremas mahus oma teenust pakkuda.“ * IVAR - Industrial Virtual and Augmented Reality lab (IVAR lab)


Virtuaalreaalsust kasutatakse juba täna

V

irtuaalreaalsuse teemaga on maailmas tegeletud üle paarikümne aasta. Rakendus pole küll veel jõudnud laiadesse massidesse, kuid vaadates tehnoloogia arengu kiirust, on see vaid ajaküsimus. Ka Eestis on ettevõtteid, kes kasutavad oma igapäevatöö osana virtuaalreaalsust. Nende hulgas on ehitus- ja kinnisvaraettevõtted, kes kasutavad seda toodete ja kinnisvaraobjektide turundamiseks. Nn 360-kraadine vaade võimaldab huvilistel heita pilk uude kodusse või liikuda ringi renditaval kontoripinnal. Virtuaalreaalsuse lahendusi kasutavad üha agaramalt ka Eesti kõrg- ja kutsekoolid. Nii saab VR-tehnoloogia abiga kogeda ehedat kohaloleku emotsioo-

VR-

lahendused jõuavad ka tööstusse. ni olenemata asukohast – appi tulevad spetsiaalsed prillid ja audiovisuaalsed lahendused. Liit- ja virtuaalreaalsuse lahenduste tegemine on olnud nii mõlelegi ettevõtetele hüppelavaks ka välisturgudele sisenemisel. Kui jätta kõrvale 360-kraadi videod, on virtuaalreaalsusele arendamine sisuliselt mänguarendus uue spetsiifikaga. Tegemist on nn „tõsise mänguga“, kus mängura-

kendused jõuavad reaalsesse tootmisse. Eestis on Kutsi sõnul kokku 4 ettevõtet, kes arendavad VRlahendusi. Need ettevõtted saavad käe külge lüüa ka VR-lahenduste väljatöötamisele tööstustes. „Meie ülesanne on mehaanikaja inseneriteadmistega sellele kaasa aidata. Lisaks TTÜ teadlastele oleme kaasanud ka konsultandid tööstuse poolelt, samuti kogume kogemusi mujalt riikidest,“ tõdeb Kuts, et võrgustikus olemine on sellise teema puhul vältimatu ning know-how tuleb võtta ka väljastpoolt. Eesrinnas on siin nii Saksamaa, Ungari, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Šveits kui Hispaania. Ja kuigi arendusele tuleb planeerida teatud kulu, on Kutsi sõnul võita palju enam.

Töökinnastest CNC painutuspingini Sa igavene sindrinahk, jälle jääb 50 mm puudu! Sellise probleemiga on arvatavasti kõik Eestis tegutsevad masinaehitusettevõtted kokku puutunud. Jutt on siis hiljuti soetatud uuest tööpingist. Vahet ei ole, kas see on treipink, freeskeskus, laserlõikepink või painutuspink. Hoolikalt valitud olemasoleva ja prognoositava tooteportfelli põhjal, põhjalikult pingimüüjatega nõu peetud, natukene varuga arvestatud, ja nagu kiuste saabub mõne aja pärast päring, mis on väikese nõksu üle värske ja palju kiidetud-reklaamitud masina võimekusest. Fleibel Group on oma rada astunud aastast 2000. Ain Vilkise asutatud firma esimesi töövahendeid olid töökindad. Kuid huvitavaks muutus elu kinnastele järgneva sisseseade soetamisega ning pidevalt on tulnud teha valikuid, millist toodet saab oma tootmises teha ja mida peab koostööpartneritelt ostma ning millist teenust Eestist üldse

ei saa. Nii mõnigi hea töö on jäänud saamata, sest kogu koostust on ühe detaili üks operatsioon natukene üle haardeulatuse ja kiiret abi lähiümbrusest ei leia. Nii on see kestnud nüüdseks 18 aastat ja mida suurem ning võimekam on ostetud masin, seda rohkem meelehärmi teeb see viimane 50 mm, mis ära ei mahu. Fleibeli esimene toode oli 3 mm paksusest teraslehest vinkel 50x65x30 mm. Nüüdseks suudetakse ka 30 mm paksust teraslehte painutada ja olenevalt materjali margist ning painderaadiusest võib painutatava detaili pikkus olla kuni 8 m. Täna on tootmisele kõige sobivamad kesksuured masinaehituslikud keeviskonstruktsioonid kaaluga kuni 10 t. Kuigi Fleibeli painutamise võimekus on 18 aastaga tõusnud 3-kiloselt haamrilt 1600-tonnise painutuspingini, on alati veel arenemisruumi. Iga paine sõltub lisaks sellele, kas detail kogupik-

kusega pinki mahub ja kas pingil jõudu jätkub, ka tööriistadele langevast koormusest. Väga suurele osale painutamiste päringutele suudetakse jaatavalt vastata ning eriti nipikatele küsimustele otsitakse kavalaid lahendusi. Kuigi tootmises on praegu trendikas rääkida digitaliseerimisest ja protsesside optimeerimisest, jääb Fleibeli-suuruste ettevõtete eduks paindlikkus ja suutlikkus kliendi soovidele kiiresti reageerida. Suurtootmise põhimõtted siin ei kehti ja kompromiss süsteemi sisestatava infohulga ja tagasi saadava tootmisefektiivsuse vahel on tööde lõikes väga erinev. Kollektiiviga on liitunud noored innovatiivse mõtlemisega insenerid, kes hoiavad end valdkonna uudistega kursis ja ühendavad leidlikult tootmishaldamisprogrammi, CNC-masina ja põhiteguri – inimese – parimaid omadusi.

Fleibel Group OÜ, Peterburi tee 94a

info@fleibel.ee www.fleibel.ee


Tööstus ootab muutust

maksupoliitikas

Tööstusvaldkondade erialaliitudelt kogutud maksumuudatuste ettepanekud näitavad, et kõige valusamini pigistab ettevõtteid üle võlli keeratud aktsiisi- ja kaevandustasude poliitika. Maksupoliitika kujundajad riigikogus ja ministeeriumites aga muudatusi lubama ei tõtta.

TEKST: TANEL RAIG

Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit saatsid TööstusEST-ile ettepanekud, millised maksumuudatused ja -erisused aitaksid Eesti tööstusettevõtteid. Korduvad soovid olid muuta praegust aktsiisipoliitikat ja kaevandustasusid, et viia Eesti ettevõtluskeskkonna tingimused sarnaseks naaberriikidega. „Kõige olulisem on meie jaoks, et me ei oleks oma naaberriikidega võrreldes oluliselt halvemas olukorras,“ ütleb Enno Rebane Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust. Rebane räägib, et tema tööstusharus on pea kõik sisendid naaberriikidega võrreldes kõrgema maksumääraga ja see põhjustab konkurentsivõime langust. Keskkonnatasude mõju suur Kõige negatiivsemaks peab Rebane keskkonnatasude mõju, eelkõige kaevandamisõiguse tasumäärasid. Tema väitel on viimase kümnendi jooksul korduvalt tasumäärasid hüppeliselt tõstetud ja jõutud on olukorda, kus meie tasumäärad on Lätist 10 korda kõrgemad. „Veelgi halvem, need tasumäärad tõusevad iga-aastaselt edasi,“ lausub Rebane. Nii olemegi sei-

42

10x

on Eesti tasumäärad kõrgemad Läti omadest. sus, kus meil ei tooda Lätist mitte ainult alkoholi, vaid ka isegi liiva. „Me ei räägi praegu maksuerisustest, vaid tahaksime lihtsalt olla naaberriikidega võrdses olukorras,“ resümeerib ta. Rebasele sekundeerib Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, kelle sõnul tuleb kogu tänane ja plaanitav aktsiisipoliitika koos maksupaketiga terviklikult üle vaadata, sest see on tõstnud ettevõtete kulusid ning tõstab toiduainete ja jookide hindu. „Samuti on see seadnud Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes nende riikidega, kus selliseid maksutõuse ei ole,“ lisab ta. TööstusEST palus ettevõtjate maksuettepanekuid kommenteerida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, rahandusministeeriumil ning riigikogu majanduskomisjoni esimehel Sven Sesteril, samuti suurimasse

opositsioonijõusse kuuluval reformierakondlasel, riigikogu majanduskomisjoni aseesimehel Toomas Kivimäel. Kivimäe ei leidnud võimalust ettepanekuid kommenteerida. Praeguse võimu teostajad aga mingeid kiireid maksumuudatusi töösturitele ei lubanud. Põhjuseks on kartus, et suuremad soodustused kahandavad riigieelarvet. Ilmselt ei usuta ka ettevõtjate väiteid, et väiksemad maksud toovad kaasa suurema laekumise ja riigieelarve täitumise. Maksupoliitika kujundajad tõstsid esile aktsiisilangetust elektrointensiivsetele ettevõtetele. Viimases on küll erialaliidud pettunud, kuna seatud tingimuste tõttu aitab see aktsiisilangetus vaid üksikuid tööstusettevõtteid. Kõige enam lootust on ehk ettepanekutel muuta saastetasude ja kaevandamise ressursitasude süsteemi. Nende puhul leidsid riigikogu majanduskomisjoni esimees ja/või rahandusministeerium, et võiks arutada. Samuti oldi nõus, et topeltmaksustamise vältimiseks tuleks loobuda raskeveokimaksust, kui ainult Euroopa Liit selleks nõusoleku annab. Sven Sester möönis ka võimalust hinnata, kas kütuse aktsiisimäära langetamisega oleks võimalik täna naaberriikides tankivaid transpordiettevõtteid Eestisse tagasi tuua nii, et aktsiisitulu oluliselt ei väheneks.


Erialaliitude ettepanekud tööstussektorit aitavateks maksumuudatusteks Keskustest (Tallinn, Harjumaa, Tartu) väljas ehk maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele peaks kehtima maksusoodustused, millest lähtuvalt oleks eraettevõtja motiveeritud oma tootmisi väiksematesse asulatesse viima. Seeläbi pakutaks maapiirkonnas/väiksemates linnades elavatele kohalikele inimestele tööd. Riigi tänane regionaalpoliitika läbi üürielamute programmi ja tasuta ühistranspordi on sisuliselt ümberjagamise poliitika, mis tegeleb kitsa valdkonna probleemidega ning mille maksab kinni ettevõtlussektor läbi maksusüsteemi. Oluliselt suuremat efekti omaks sotsiaalmaksuerisuste kehtestamine maapiirkonna ettevõtetele. See annab ettevõttele võimaluse maksta kõrgemaid palku ning suurendab erasektori motivatsiooni luua maapiirkondadesse uusi ettevõtteid ja töökohti. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester: Tasuta ühistranspordi ja üürimajade suhtes olen ka mina kriitiline. Tegu on poliitiliste kompromissidega, mis tuleb edaspidi kriitiliselt üle vaadata. Regionaalseid maksuerisusi ei pea ma aga Eesti suuruses riigis otstarbekaks. Maksueelise andmine mingisse piirkonda registreeritud ettevõtetele toob kaasa vajaduse kontrollida, kas ettevõte seal ka tegelikult tegutseb, see tähendab tarbetut bürokraatia kasvu. Mõistlikum on keskenduda sellele, et Eesti maksusüsteem ja

ettevõtluskeskkond oleks tervikuna ning naabritega võrreldes atraktiivne. Vähendada suurtarbijatele energiakandjate aktsiisimäärasid ja ülekandetasusid. Vähendamise kriteeriumites ei tule lähtuda energiakandjate kulu osakaalust ettevõtte kogukuludesse, vaid tarbimise absoluutväärtusest. Sven Sester: Valitsus on Riigikogule esitanud eelnõu, mis langetab elektriaktsiisimäära elektrointensiivsete tööstusettevõtete jaoks. Seda on kaalunud ka varasemad valitsused, kuid seni on see jäänud vaid mõtteks. Pean praegust suunda õigeks, kuna naaberriikidega võrreldes suhteliselt kõrged kulud elektrile on pidurdanud ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse. Aktsiisi kõrval tuleb mõelda ka teistele elektrikulu komponentidele, eeskätt võrgutasudele ja taastuvenergia tasule. Eelnõu kohaselt saavad elektriaktsiisi soodusmäära kasutada ettevõtted, mille energiajuhtimissüsteem on efektiivne ja vastab ISO 5001 standardile. Avaramate tingimuste seadmise otstarbekuse üle võib arutada, kuid sel juhul kasvab ka soodustuse kulu, mis tuleb riigieelarves katta. Rahandusministeerium: Soodustuse andmine on täiendav kulurida riigieelarves ja peab toimuma alati väga läbimõeldult ja kaalutletult. Riigi vahendid on paratamatult alati

piiratud, seega jäävad valikukriteeriumite määramisel kaalukausile need ettevõtted, mille toodangu lõpphinda elektrihind otseselt mõjutab. Teise kriteeriumina soovib riik eelkõige toetada neid ettevõtteid, mille tootmine on efektiivne. Alandada töötuskindlustuse maksumäära, kuna selle meetme raames on kogutud juba ebamõistlikult suured reservid, mida ei kasutata sihtotstarbeliselt. Sven Sester: Reservide suurust ja tarvilikkust tuleb igal aastal hinnata, kuid ei maksa unustada, et need peaksid võimaldama järgmise kriisi üle elada ilma järskude maksutõusudeta. Viimase majanduskriisi puhul tuli töötuskindlustuse maksemäära tõsta üsna palju ehk 0,9 protsendilt 4,2 protsendini. Maksutõus majanduskriisi tingimustes ei ole üldiselt mõistlik, sellist hädalahendust peaksime suutma nende reservide abil edaspidi vältida. Rahandusministeerium: Töötukassa reservi ei ole kasutatud mittesihtotstarbeliselt. Töötukassal on täielik õigus kogu oma kogutud reservile, kui peaks tekkima makromajanduse tsüklist tulenev vajadus seda kasutada (Riigikassa tagab selle valmiduse). Suur reserv on vajalik, et järgmine kriis üle elada ilma järskude maksutõusudeta. Majanduskriisi tingimustes peab riik hoopis majandust elavdama, näiteks langetades maksukoormust. Kuna palgad ja

43


nendest sõltuvad hüvitised ajas nominaalselt kasvavad, kasvavad ka potentsiaalsed tuleviku kohustused, mistõttu peab vastavalt kasvama ka Töötukassa reservvahendite maht. Viimastel aastatel on reservid kasvanud pisut aeglasemalt kui inimeste palgad, lähiaastatel kasvavad reservid märgatavalt aeglasemalt. Samuti on Töötukassa saanud töövõimereformi tulemusel juurde uue suure sihtrühma, kellele pakutakse teenuseid ning kelle tõttu on Töötukassa tegevuskulud ja muud kulud kasvanud. Pidevalt on laiendatud ka pakutavate teenuste nimekirja, viimaseks näiteks on töötust ennetavad meetmed. Loobuda gaasiaktsiisi tõusudest. Näiteks toidutööstused kasutavad gaasi suhteliselt palju ja ainuüksi gaasiaktsiisi tõusust tulenevalt kasvavad ettevõtete kulud gaasile kümnete tuhandete eurode võrra aastas. Rahandusministeerium: Sarnaselt elektrointensiivsete ettevõtete elektriaktsiisi soodustusega on rahandusministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga kavandamisel gaasiaktsiisi soodustus. Vastu võetud riigieelarve strateegias on selleks ka vahendid ette nähtud. Kuna projekt on alles algusjärgus, siis on täna veel vara rääkida, mis kujul ja kellele see soodustus tuleb. Langetada kütuse- ja elektriaktsiis konkurentsivõimelisele tasemele arvestades naaberriikide taset, kellega konkureerime nii sise- kui välisturgudel. Sven Sester: Praegune valitsus tühistas varem kehtestatud diislikütuse aktsiisitõusu, mis oleks sellest aastast suurendanud aktsiisi 10 protsendi võrra. Aktsiisitõus tühistati, kuna see on ettevõtete jaoks oluline tootmissisend. Kas aktsiisimäära langetamisega oleks võimalik täna naaberriikides tankivaid transpordiettevõtteid Eestisse tagasi tuua nii,

44

Raskeveokimaksu kaotamine on kõne all kogu EL-is ja Eesti peaks seisma selle eest, et see tehtud saaks. Sven Sester, riigikogu majanduskomisjoni esimees et aktsiisitulu oluliselt ei väheneks, vajab täpsemat hindamist. Rahandusministeerium: Elektriaktsiisi soodustuse kehtestamine elektrointensiivsetele ettevõttele on Riigikogu menetluses. Eelnõu on läbinud esimese lugemise ja rahandusministeeriumi ootus on, et Riigikogu jõuab selle enne suvepuhkust seadusena vastu võtta. Loodame, et see aitab parandada nii meie ettevõtete konkurentsivõimet kui meelitada Eestisse uusi investeeringuid. Eestis koosneb elektri hind kolmest komponendist: aktsiis, taastuvenergiatasu ja võrgutasu. Kui täna on elektri aktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta, siis muudatuste tulemusel langeb see 0,5 eurole. See on EL-i lubatud miinimummäär. Sellest allapoole pole võimalik aktsiisi langetada. Meetme mõju riigieelarvele on aastas circa 1,8 miljonit eurot. Kütuseaktsiisi osas tühistas valitsus varasema koalitsiooni kava tõsta sel aastal diislikütuse aktsiisi 10% võrra. See otsus tehti majanduse arengut silmas pidades – diislikütus on ettevõtete jaoks oluline kuluartikkel ning mõjutab seega paljude kaupade ja teenuste hindu. Diislikütuse aktsiisitõusu tühistades arvestas valitsus, et Eestist väljaspool (sh Lätis ja Leedus) tangitakse eelkõige diislikütust. Kütuste jaehinda mõjutavad lisaks aktsiisimäärale ka toornafta turuhind ja müüja juurdehindlus.

Naftahinnad on viimastel aastatel olnud volatiilsed. Konkurents jaemüüjate vahel on suur ja sageli võib näha tanklates turu piire kompavaid hinnalangetusi-tõuse, mida korrigeeritakse kiirelt vastavalt konkurentide tegevusele. Seega kütusemüüjatel justkui mänguruumi on. Igal juhul jälgib Rahandusministeerium turul toimuvat, oleme kohtunud erinevate turuosalistega ning otsime parimaid lahendusi ettevõtluse toetamiseks. Muuta alkoholiaktsiis tagasi konkurentsivõimelisele tasemele arvestades Läti ja Soome alkoholipoliitikat. Sven Sester: Valitsus vähendas käesolevaks aastaks ettenähtud aktsiisitõuse poole võrra ning kokku on lepitud järgmiseks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisitõusude tühistamises. Soome ja Läti on sel aastal tõstnud alkoholiaktsiisi Eestist rohkem. Läti piirikaubandust see ei kaota, kuivõrd hinnaerinevus on jätkuvalt olemas ja tuleneb aktsiiside kõrval ka juurdehindluse märgatavast erinevusest. Aktsiisipoliitika korrigeerimine on olnud tarvilik ja omab pikemas vaates ilmselt ka mõju. Rahandusministeerium: Riigieelarve strateegia koostamise käigus lepiti kokku järgmiseks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisitõusude tühistamises. 2018. aastal tõstsid nii Läti kui Soome alkoholiaktsiisi Eestist rohkem ning alkoholi hinnavahe Lätiga väheneb ja Soomega kasvab. See omakorda vähendab piirikaubanduse kasvu riske allapoole. Muudatuste tagajärjel väheneb ka jaemüügi ning tootmise piiri taha liikumise tõenäosus. Loobuda veokite topeltmaksustamisest (praegu kehtib raskeveokimaks ning teekasutustasu), mis tooks transpordihinnad ja logistikatasud taas konkurentsivõimelisele tasemele. Sven Sester: Põhimõtteliselt on see


õige suund – kahe sarnase koormise asemel võiks koguda üksnes teekasutustasu. Praegu on tulenevalt EL-i nõuetest raskeveokimaks kohustuslik ja sellest kohe loobuda ei saa. Raskeveokimaksu kaotamine on aga kõne all kogu Euroopa Liidus ning Eesti peaks selles küsimuses seisma selle eest, et see võimalikult pea tehtud saaks. Kujundada ümber saastetasude süsteem ja siduda saastetasud PVT-ga (parima võimaliku tehnika kasutamisega) ja keskkonnainvesteeringutega. Eesti on juba praegu laekuvate keskkonnatasudega EL-is esirinnas, ületades märgatavalt EL-i keskmise keskkonnatasude taseme. Seega võrreldes teiste EL-i riikidega annavad keskkonnatasud Eesti maksulaekumisse suure panuse. Tekitatud on olukord, kus Eesti põlevkivitööstuse ettevõtetele on pandud kohustus korvata transpor-

disektorist ning kaudselt Nõukogude ajast pärineva jääkreostuse mõju. Sven Sester: Seda tuleks arutleda kaasates nii keskkonnaministeeriumi kui ka keskkonnaeksperdid erasektorist. Vabastada kaevandusmasinad ja ettevõtte territooriumi liikurid ehk töömasinad kütuseaktsiisist sarnaselt põllumajandustehnikaga. Rahandusministeerium: Eesti liigub oma maksupoliitikas erandite vähendamise poole ja kütuseaktsiisi vabastusest on valdavalt loobutud. Täna saab erimärgistusega diislikütust kasutada üksnes põllumajanduses ja kalanduses. Selle ringi laiendamine pole kaalumisel. Muuta kaevandamise ressursitasude süsteemi. Kaaluda ka ehitus-

maavarade puhul põlevkivimaksustamise omanikutulu mudelit (juhul kui põlevkivi maksuprojekt osutub edukaks). Sven Sester: Seda võib kaaluda, kuigi ehitusmaavarade puhul on ilmselt raskem leida objektiivset referentsi, mis põlevkiviõli puhul on olemas nafta maailmaturuhinna näol. Rahandusministeerium: Omanikutulu mudeli laiendamine ehitusmaavaradele on kindlasti kaalumist väärt. Tuleb muidugi arvestada, et erinevalt põlevkivisektorist pole ehitusmaavarade hinnad seotud maailmaturuhindadega ja on vähem volatiilsed. Samas suurendaks süsteemi kasutuselevõtt kindlasti ettevõtete huvi investeerida ja laieneda, suurendades seeläbi ka riigile laekuvaid kaudseid maksutulusid. Täna antud teemat siiski veel arutatud ega mingeid otsuseid tehtud pole.

MASINAEHITUSLIK PROJEKTEERIMINE JA VALMISTUS: o o o o

Tootmisliinid (konveierid, tööpingid, robotid, jne) Rakised, vormid Tööstus- ja vibroseadmed Metallkonstruktsioonid

TÖÖSTUSLIK PROJEKTEERIMINE: o o o o o o o o

Gaasitrassid Surugaasi (CNG) tanklad Veeldatud maagaasi (LNG) tanklad Biogaasi pumplad Kompressorjaamad Gaasikatlamajad Koostootmisjaamad Tööstuste 3D modelleerimine objekti laserskaneerimisel saadud punktipilve alusel TEAMWORK ENGINEERING OÜ tel +372 5110916 | e-mail info@twe.ee | web www.twe.ee | Kadaka tee 42F, Tallinn, Estonia


Ressursid on piiratud, tuleb teha valikuid

RAMI MOREL MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI MAJANDUSARENGUOSAKONNA TÖÖSTUSTEEMADE EKSPERT

T

ööstusele otsitakse sobivaid maksuleevendusi, kuid teha tuleb valikuid. Lisaks tööstuspoliitika rohelisele raamatule on loodud „Tööstus 2030“ koostöökogu, kuhu kuuluvad lisaks ametnikele ka ettevõtete esindajad. Tööstuspoliitika eesmärk on tõsta

Eesti tööstussektori lisandväärtus 2030. aastaks Euroopa Liidu keskmiseni ning koostöökogu töörühmade tulemusena peab sündima konkreetne ja teostatav tellimus poliitikakujundajatele. Kaks töörühma keskenduvadki maksude ning tasude ja ettevõtluskeskkonna teemadele. Näitena võib tuua elektriaktsiisi langetamise elektrointensiivsetele tööstusettevõtetele. Kuna ressursid on piiratud, siis saavad soodustust ettevõtted, kellel on elektrikulu kogukuludes väga suur hoolimata energiasäästust ja erinevate meetmetega energia kokkuhoidmisest. Kaalusime ka erialaliitude pakutud soodustuse mudelit, kus võetakse arvesse elektrienergia absoluuttarbimine. Aga ka siis olek-

KÕIK HÜDRAULIKAVALDKONNAST

www.hansa-flex.ee HANSA-FLEX HÜDRAULIKA OÜ e-post: eta@hansa-flex.com

Peterburi tee 63b, 11415 Tallinn tel +372 656 0957 Tähe 127a, 50113 Tartu tel +372 772 0044

Internetikataloogilink: http://cat.hansa-flex.com/et/Index

SAKSA KVALITEET – MÕISTLIKUD HINNAD!

hüdrovoolikud hüdraulika komponendid hüdropumbad liitmikud hüdromootorid

sid olnud eesotsas paberitööstusettevõtted ning kokku oleks soodustus puudutanud ca kümmet suurtarbijat. Kuna mõnedel väiksematel ettevõtetel, kus on ka väiksem tarbimine, on tööstusharu spetsiifikast tulenevalt suur energiakulu, sai otsustatud tingimuste kasuks, kus ka nendel on võimalus soodustuseks. Seda soodustust toetab ka asjaolu, et konkurentriikides rakendatakse soodustusi samuti elektrointensiivsetele ettevõtetele. Sarnane lähenemine on valitud gaasi puhul, kus toetatakse ettevõtteid, kelle jaoks on gaasikulu tõesti oluline. Lisaks on esialgu tegu pigem pilootprojektiga. Kui selline lähenemine toob uusi investeeringuid, siis on võimalik ka sihtgrupi laiendamine.


SISUTURUNDUS

REKLAAMTEKST

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Tehnoloogiaettevõte SKF pakub parimaid lahendusi efektiivseks tootmiseks igas sektoris Tööstus- ja tootmisettevõtete jaoks on kõige olulisem seadmete efektiivsus ning siin tulebki appi maailma juhtiv tehnoloogiaettevõte SKF, pakkudes nii originaalseadmete valmistajatele kui ka järelturu ettevõtetele igas tähtsamas tegevusvaldkonnas laia tehnoloogiate ja toodete valikut. Täna tutvustame lähemalt SKFi kahte võimast toodet – unikaalset TIH L33 induktsioonkuumutit ning laseriga võllijoondamissüsteemi TKSA 31. TIH L33 on TIH L-seeria väikseim induktsioonkuumuti, mis on võimeline kuumutama suuri rull-laagreid kaaluga kuni 700 kg. Kuumuti omab täiustatud võimsust reguleerivat elektroonikat, mis võimaldab täpselt reguleerida elektrivoolu ja temperatuuri tõusu reguleerimise kiirust. Induktsioonkuumutamine on kiire, turvaline ja efektiivne lahendus suurte laagrite paigaldamiseks, kuid samas võimaldab kaheastmeline võimsuse valik (50% ja 100%) kuumutada turvaliselt ka väiksemaid laagreid, kulutades seejuures vähem elektrivoolu. Vastupidav ja turvaline TIH L33 omab ka ülekuumenemise kaitset, mis võimaldab vähendada induktsioonmähise ja elektroonika kahjustumise riske. TIH L33 induktsioonkuumutid on disainitud vertikaalseks ja horisontaalseks kuumutamiseks ning omavad lisaks automaatset demagnetiseerimise funktsiooni, mis vähendab metalliosakestega saastumise ohtu. Induktsioonkuumuti on õlivanni, ahju, presside ja leegiga põleti kõrval oluliselt targem valik, mis aitab vähendada võllile ja laagrile tekkida võivat kahju, andes laagri-

Uus laseriga võllijoondamise süsteem TKSA31

tele pikema kasutusea ja tõstes kasutaja turvalisust. Uus laseriga võllijoondamise süsteem TKSA31

Võllijoondamist soovitatakse kasutada peaaegu igas tööstusharus, sest see aitab pikendada masinate korrasolekuaega, vähendada tootmiskadusid ja hoolduskulu. Intuitiivne laseriga TKSA 31 on SKFi kõige soodsam lahendus lihtsamaks võllide laserjoondamiseks. Tänu puuteekraaniga ergonoomilisele näidikusõlmele on vahendit väga lihtne kasutada ja sisemine masinaandmete kogu võimaldab salvestada erinevate masinate joondamisaruandeid. Mõõtepeade suured laseridetektorid vähendavad vajadust ettevalmistava joondamise järele ning sisseehitatud „lonkava jala“ funktsioon aitab tagada joondamise õnnestumise. Lisafunktsioonid, näiteks reaalajas vaated ja automaatmõõtmine, võimaldavad joondamist kii-

Tööstustes kasutatavate masinate jaoks loodud süsteem aitab tuvastada ja korrigeerida võlliliinide kõrvalekaldeid, parandades sellega toodete eluiga, usaldusväärsust ja vähendades remondikulusid. Induktsioonkuumuti TIH L33

rendada ja tõhustada ning muudavad TKSA 31 uuenduslikuks laseriga võllijoondamisvahendiks, mis mahub praktiliselt igasse eelarvesse. Tööstustes kasutatavate masinate jaoks loodud süsteem aitab tuvastada ja korrigeerida võlliliinide kõrvalekaldeid, parandades sellega toodete eluiga, usaldusväärsust ja vähendades remondikulusid. TKSA 31 ja tema suurem vend TKSA 41 põhinevad samal lihtsal disainil, kuid soodsama hinnaga TKSA31 on väiksema mõõtmispaindlikkusega, kuid tema kaamera võimaldab lisada pilte TKSA41 joondamisaruandele. TKSA31 puutetundliku navigatsiooniga LCD-ekraan teeb joondamise kiireks ja lihtsaks. Mõõtmisi saab teostada hästi tuntud 9-12-3 kellaosutite paiknemiskohas ning paindlikkust lisab võimalus mõõta neist punktidest kuni 40 kraadi ulatuses mõlemale poole. Süsteemi reaalajas ekraan võimaldab näha tehtavaid mõõtmisi ning hõlbustab horisontaal- ja vertikaalsuunal masina asukoha korrektuure. Kuna süsteem võimaldab reaalajas automaatseid mõõtmisi, on operaatoril samal ajal mõlemad käed vabad, et keerata ja hoida võlle vastavalt vajadusele. Pärast igat joondamist koostatakse automaatne aruanne, millele saab lisada tööga seotud märkusi. Kõik aruanded saab eksportida PDF-failina. Masinaandmete kogu annab ülevaate kõigist masinatest ja joondamisaruannetest. Nii TKSA31 kui ka TKSA41 muudavad võllide joondamise lihtsamaks ja intuitiivseks ning sobivad tööriistaks isegi minimaalsete kogemustega operaatorile.


Hannoveri mess on kui maailma tööstuse hotspot: siin tutvustatakse uusi lahendusi, aidatakse ka leida uusi kontakte, äratamaks klientide ja investorite tähelepanu. Põhiteemad: Tööstusautomaatika, tehaste automaatika, süsteemilahendused ja tööstuslik IT Digitaalne tootmine, integreeritud protsessid ja IT-lahendused Integreeritud energiasüsteemid ja mobiilsus Tööstuste varustamine – uuenduslikud lahendused, alltöövõtt ja kerged konstruktsioonid Teadus ja arendustegevus ning tehnoloogiasiire Fotod: Deutsche Messe

48

Hannoveri mess tõi tipud kokku


TÖÖSTUSUKSED

MEIE KIRG JA IGAPÄEV Oleme tegutsenud 14 aastat. Tänaseks oleme paigaldanud üle 2000 erineva ukse. Kliendid on rahul. Furnituuri osas oleme Flexiforce fännid. Ja seda põhjusega. Hollandi ettevõtte toodang tõesti kestab ja see pole koht kus kokku hoida. Paneelid, millel on sõrmekaitse tarnime Itaaliast ning automaatika vastavalt vajadusele kas Itaaliast või Saksamaalt.

http://nasdoor.ee info@nasdoor.ee +372 5342 0229


Kontaktreisiga uutele turgudele Kontaktreis on uue ekspordituruga tutvumise teenus, mis: aitab saada esmased ärikontaktid, selgema teadmise, millised on ettevõtte toote või teenuse võimalused konkreetsel välisturul. Vali sobiv sihtriik: 11.06.2018 Rootsi, Stockholm 25.06.2018 Hiina, Peking 10.09.2018 Saksamaa masinaja metallitööstuse ettevõtetele, Düsseldorf 9.10.2018 Norra, Oslo 7.11.2018 Taani, Kopenhaagen

Eesti ja: M ta

si

ametlik to e

Lähemat infot loe: www.eas.ee

tööstu se ina as

Info: Eesti Näituste AS Tel 613 7335 e-post:instrutec@fair.ee www.instrutec.ee

Hea teada

Me s

Koostöös ettevõtjaga valmistatakse ette turundusmaterjal ja lepitakse kokku eeltöös. Igale osalejale korraldatakse sihtriigis vähemalt viis individuaalset kohtumist potentsiaalsete koostööpartnerite või klientidega. Üheks osaks on ka äriseminar, kus antakse Eesti ettevõtetele kasulikku turuinfot ja tutvustatakse sihtriigi ärikultuuri. Järgnevad individuaalsed kohtumised potentsiaalsete partneritega. Esimene kontaktreis toimus mai keskel Jaapanisse. Juunis toimub kontaktreis Rootsi. Norra, Taani, Saksamaa ja Hiina kontaktreisid toimuvad teisel poolaastal. Euroopa kontaktreisil saab osaleda kuni 8 Eesti ettevõtet, Hiina ja Jaapani kontaktreisidel 5 Eesti ettevõtet.

it Li

S

isenemine uuele eksportturule nõuab tõsist kodutööd. Kuigi kodus töölaua taga on võimalik teha ära suur osa eeltööst, siis lõplik arusaamine oma võimalustest saabub siiski kohapeal käies ja potentsiaalsete partnerite või edasimüüjatega kohtudes. Sel aastal korraldab EAS ettevõtjatele kontaktreisid Rootsi, Norra, Taani, Saksamaale, Jaapanisse ja Hiina. Kontaktreis on uue eksportturuga tutvumise teenus, mis aitab ettevõttel saada sihtriigis esmased ärikontaktid ja selgema teadmise, millised on tema toote või teenuse võimalused konkreetsel välisturul. Esimeses etapis täpsustatakse kontaktreisil osalevate Eesti ettevõtete profiil ja eesmärgid.


FERRESTO LASER •

Tule tn 33 76505 Saue, Harjumaa

Tooted Eestist Põhja-Ameerikani • alates 2006. aastast!


METALLILÕIKUSTEENUSED

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS • TORUMATERJALI LASERLÕIKUS • PLASMALÕIKUS • VESILÕIKUS • GAASILÕIKUS • PAINUTAMINE

TööstusEST mai 2018  

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstus...

TööstusEST mai 2018  

Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstus...

Advertisement