__MAIN_TEXT__

Page 1

SÜGIS 2018

Elekter sai eesti keelde VIIMANE MIIL kiire internetini TALLINNA-HELSINGI tunnel Tööandjat kimbutab INSENERIDE PÕUD


Sisujuht Optiline kaablikiud toob ülikiire võrguühenduse.................................................................................... 4–9 Kvaliteetne valgus mõistliku hinnaga ................................................................................................ 10–15 Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust.......................................................... 14–19 Kuidas elekter sai eesti keelde..........................................................................................................20–22 Uued võimalikud tehnoloogiad: Tallinna-Helsingi tunnel....................................................................24–31 Inseneeriaõpe silmitsi väljakutsetega................................................................................................32–35 Rail Baltic: kas Eesti elektrifirmad saaksid tööd?..............................................................................36–38 Kuhu liigub maailmaturul kaablihind?................................................................................................32–35 Uus Hora eTec klemmiseeria............................................................................................................36–39

KOOSTAJAD: Sisu aitas kokku panna OÜ Meediapilt, toimetas Kadri Tamm. Lugusid kirjutasid veel Ain Alvela (lk 4), Liivi Tamm (lk 16), Tanel Raig (lk 24, 36 ja lk 28), Elen Luht (lk 32) Kujundas: Eve Rammo Trükkis: Kroonpress AS


SLO Tehnoloogiavaldkond seisab muutuse ristteel Uued tehnoloogiad ja lahendused tulevad peale sedavõrd kiiresti, et konkurentsis püsimiseks tuleb nendega kaasa minna ja pidevalt kohaneda. Loevad isegi sekundid: üha enam lahendusi jõuavad kliendini kas reaalajas või reaalaja lähedase täpsusega. Meie seekordsest ajakirjast jooksevad läbi uued tehnoloogiateemad ja ärimudelid: millised rongid võiksid tulevikus Tallinna ja Helsingi vahel uskumatul kiirusel liikuda? Juttu tuleb ka lairiba ehitusest ning üsna pea elektrivaldkonna ettevõtete jaoks oluliseks muutuvast Rail Balticu ehitamisest. Võti peitub Eesti Elektritööstuse Liidu juhi Tõnis Vare sõnul koostöös: mida enam suudame koostööd teha, seda suuremad on Eesti ettevõtete võimalused hangetes edukad olla. Ka SLO-l on uudiseid. Koostöös TTÜ teadlastega on pandud eesti keelde elektriala terminoloogia ning uhkusega saame teile esitleda oma uut veebipoodi. Loodame, et meie kliendid tulevad meile poolele teele vastu ja võtavad eestikeelsed vasted kasutusele. Ajakirjas on olulisel kohal ka probleemlood: meie valdkonnas napib töökäsi ning inseneriharidusega spetsialistide järgi on aina suurenev vajadus. Samuti räägime alumiiniumi tooraineturul toimunud muutustest ja selle mõjust kaablihindadele. Septembris toimub iga-aastane mess SLO ElectriCity, kuhu tulevad kokku elektriala valdkonna professionaalid. Räägime uutest lahendustest ja tehnoloogiatest, valdkonna probleemidest ning eesseisvatest väljakutsetest. Põnevat lugemist ja kohtumiseni Tallinna lauluväljakul! Heiki Liiser, SLO tegevjuht

Üha enam lahendusi jõuavad kliendini kas reaalajas või reaalaja lähedase täpsusega.

3


Optiline kaablikiud toob ülikiire võrguühenduse Lähema viie aasta jooksul peab ülikiire internetiühendus jõudma tuhandete eelkõige maal elavate peredeni. Septembris selgub ettevõtja, kes nn viimase miili juurdepääsuliine ehitama hakkab. AIN ALVELA

4

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) kuulutas välja konkursi leidmaks ettevõte, kes hakkab riigi toel rajama kiire internetiühenduse võrku kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul. See on nn valge ala, mille katmiseks kiire võrguühenduse ning telepildiga otsustas riigikogu kevadel eraldada 20 miljoni euro suuruse toetuse, mille saab ettevõte, mis võidab käimasoleva konkursi. TJA peadirektori Kaur Kajaku sõ-

nul peab pikas perspektiivis hästi toimiv internetiühendus olema kättesaadav igal ajahetkel ja kõikjal üle Eesti, ka vähese asustusega maapiirkondades. „Internetiühendus on vajalik pea kõikideks igapäevasteks toiminguteks – töö tegemiseks, asjaajamiseks, ostude sooritamiseks, arvete tasumiseks ning muudeks finantstoiminguteks, suhtlemiseks, meelelahutuseks jne. Praegu on need võimalused piiratud või puuduvad üldse pea 162 000 kinnistul üle Eesti,” kirjeldas Kajak olukorda. „Toetuse saab ettevõte, kes


SLO Riik ja erasektor panustavad kiire internetivõrgu ehitusse. FOTO: SCANPIX

Riigi ootus on kahtlemata, et võitja investeerib sellele 20 miljonile omaltpoolt juurde. Lõpptarbijatelt tasu küsida ei saa, operaatoritelt, kes neile teenust pakkuma hakkavad, aga küll. Priit Soom

loob internetiühenduse võimalikult suurele hulgale valge ala kinnistutele. Reeglid on sellised, mis soodustavad toetuse jaotumist kõikidesse maakondadesse.“ Võrguga liitumine hakkab inimestele maksma maksimaalselt 200 eurot. Konkursil osalemise tähtaeg on 14.09.2018 ja toetuse kasutamise perioodiks on maksimaalselt viis aastat. Praeguseks on põhiliselt Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus (ELASA), aga ka MTÜ Valguskaabel ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk rajanud Euroopa Liidu toetuste eest lairiba baasvõrku üle 6000 km. Rajatud baasvõrku kasutades on võimalik parandada lairibateenuste kättesaadavust, kui ehitada lisaks välja jaotusvõrgu taristu. Seda kõike nimetatakse lairibaühenduse viimaseks miiliks, mis peaks kiire internetiühenduse viima praegu selleks soovi avaldanud umbes 70 000 majapidamiseni, mis paiknevad just sellel valgel alal. Tulemas on suuremahuline võrguehitustöö ELASA juhataja Priit Soom kinnitas, et Elektrilevi senise tegevuse põhjal on riigi osalusega võrguettevõtte huvi juurdepääsuvõrkude rajamise vastu suur ja teist samaväärset initsiatiivi ta täheldanud ei ole. Ta selgitas, et EstWin baasvõrgu rajamine lõpeb järgmisel aastal, aga võrgu rajamine on siiski vaid pool võrrandist, kuna võrk vajab ka opereerimist. Lisaks sellele on vaja teostada väiksemaid arendus- ja parendusprojekte – mingites lõikudes saavad mahud täis, kuskil tuleb võrku seoses maanteede rekonstrueerimisega ümber paigaldada jmt. Ka algav juurdepääsuvõrkude projekt pakub ELASA-le tegevust, sest rajatav võrk viiakse kokku EstWin-i baasvõrguga ning iga

selline ühendus tuleb ELASA-l tehnilises plaanis üle vaadata ning leida sobivaim lahendus ühendamiseks ning teenuste osutamiseks. „Lisaks on mõningane küsimärk seni Lõuna-Eestis baasvõrku rajanud MTÜ Eesti Andmesidevõrk ja tema edasine tegevus,” märkis Soom. Seega – lairiba juurdepääsuvõrkude rajamisel on ELASA tegevus ennekõike insenertehniliste lahenduste väljamõtlemine ja koostöö juurdepääsuvõrkude rajajaga, ehitustööd on tulevase konkursi võitja korraldada. „Hinnates juurdepääsuvõrkude ehituse mahtu, siis kahtlemata on see väga massiivne võrkude rajamise tegevus, mis osaliselt sõltub sellest, millise pakkumisega konkurss võidetakse ehk palju majapidamisi lõpuks ühendada plaanis on,” tõdes Soom. Riik eeldab ettevõttelt ka omafinantseeringut Üksjagu on arutatud selle üle, kas 20 miljonit on ikka piisav optilise kaablikiu viimiseks kõikide soovijateni. Mõned sidevõrkude ehitajad on avaldanud arvamust, et sellest piisab ehk vaid sajakonna meetri pikkuste ühenduste ehitamiseks ning viimase miili haldamise ja ehitamise konkursi võitja peab sinna üksjagu omafinantseeringuna panustama. „Spekuleerin – hanke võitja ei võta kohustust baasvõrgust väga kaugel olevaid aadresse ühendada. Lihtsustatult öeldes on konkurss suunatud sellele, kes rohkem aadresse ühendab,” rääkis Priit Soom. „Millise kohustuse konkursivõitja võtab, sõltub tema äriplaanist, mis lisaks liitumistasule arvestab makstava toetusega ning firma omaosalusega. Riigi ootus on kahtlemata, et võitja investeerib sellele 20 miljonile omaltpoolt juurde. Lõpptarbijatelt tasu küsida

5


ei saa, operaatoritelt, kes neile teenust pakkuma hakkavad, aga küll.” ELASA viimastel hangetel on valguskaablitrassi ehituse meetri hind olnud suurusjärgus 9–13 €/m. Aga ELASA hanked on pikkadele trassidele, mis konkurentsis toovad selgelt madalamad ehitushinnad, kui üksikult pakkumist küsides. Teisalt tuleb arvestada EstWin baasvõrgu küllaltki spetsiifiliste nõuetega, mis mõne kliendiühenduse puhul ei pruugi vajalikud olla. Eeldades, et Elektrilevi hakkab seda projekti ellu viima, siis suure tõenäosusega kasutatakse õhuliine või mõnda muud endale kuuluvat taristut. Õhuliinile optika rajamine peaks olema soodsam trassi maasse paigaldamisest, kliente grupeeritakse (näiteks esimeseni on 1 km, aga edasi kõik 100 meetri kaupa 10 tk), siis lõpphind liitumise kohta ei ole kindlasti selline nagu üksikjuhtumi puhul. Viiakse läbi ka hanked, mis omakorda võimaldab turult parimat pakkumist saada. Liitumisvõrgu rajamiseks jääb viis aastat Priit Soom juhib veel tähelepanu sellele, et kui kellelgi on huvi kaasaegse lairibaühenduse vastu, siis tuleb sellest õigeaegselt märku anda, sest ühelt poolt on rohketele klientidele korraga ühenduse rajamine mõistlikum, teisalt praegu veel väga täpselt ei tea, kuidas hilisem liitumine olema saab. Millal kuskil võrku rajama hakatakse, peab avalikkusele teada andma konkursi võitja. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna nõunik Raigo Iling märkis, et eelmise aasta sügisel andsid Telia ning Elektrilevi riigile teada, et plaanivad suurendada investeeringuid lairibavõrgu arendamisse. Riik tohib toetada aga ainult neid piirkondi, kuhu ettevõtjad turutõrke tõttu iseseisvalt raha ei investeeriks. Seetõttu ei olnud maakond-

6

KIIRE INTERNETI BAASVÕRK

VALMIS

PLANEERIMISEL

162 000 kinnistut on Eestis, kus täna internetiühendus puudub või on võimalused piiratud.

like toetuste mudel enam lubatud. „Tänu sellele, et ettevõtjad on valmis ka ise raha panustama, on võimalik kiire internetiga katta tunduvalt suurem ala, kui riik oleks üksi seda teha suutnud. Kui algse plaani järgi oleks saanud katta kuni viis maakonda, siis praeguse projektiga on võimalik viia kiire internetiühendus kõigisse Eesti maakondadesse,” selgitas Iling. „Viimase miili projektiga soovitakse katta suurem osa aastaringses kasutuses olevatest elamutest. Täpsustan, et riik ei korralda hanget. Tegemist on avaliku konkursi-

ga ettevõtjatele. Riik toetab nn investeerimispuudujäägi osa katmist, mida ei ole turutingimustel investeerides võimalik teenida.” Konkursil parimaks osutunud ettevõtja on kohustatud viie aasta jooksul rajama võrgu igasse maakonda. Rajatud võrku saavad kasutada kõik Eesti sideoperaatorid. Viimase miili rahast viiakse ühendus kinnistupiirini. Riigi poolt on reguleeritud liitumistasu, mis ei tohi olla rohkem kui 200 eurot ning liitumistasu peab olema kõigile võrdne sõltumata rajatava kaablitee pikkusest kinnistupiirilt elamuni. Mida rohkem liitujaid, seda suurem toetus Toetuse saaja peab saatma liitumise võimaluse saavatele aadressidele vähemalt kolm kuud enne võrgu ehituse algust info selle kohta, millal ja kuidas esitada taotlus võrguga liitumiseks. Riik maksab toetust vastavalt liitumise võimaluse saavate elamute arvule. „Riigi toetusel tuleb arendada võrku kõigis Eesti maakondades. Hindamiskriteeriumid on kujundatud kahes osas – üks osa võtab ar-


SLO vesse liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvu kõikides maakondades kokku. Teine kriteerium võtab arvesse toetusmeetme elluviimise järgset erinevust lairibataristule ligipääsus suurima ja väikseima kaetusega maakonna vahel,” iseloomustab Raigo Iling viimase miili rahastamise protsessi. „Teise kriteeriumi eesmärk on soodustada rohkemate liitumise võimaluste tekitamist nendes maakondades, kus praegu on vähemalt 30 Mbit/s kiirusega kaetud aadressiobjektide arv kõige väiksem,” lisab ta. Iling selgitab, et see, kui suurele arvule aadressiobjektidele igas konkreetses maakonnas liitumise võimalus luua, on toetuse taotlejate otsustada – taotlejad peavad oma eeltööga selgitama välja selle arvu ning ka piirkonnad igas maakonnas. Taotluste hindamise ajal on vaja esitada ainult liitumise võimaluse saavate objektide arv igas maakonnas. Toetusmeetme lõppedes peab igas maakonnas olema liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv täidetud.

jadust lisatoetuseks, kasvõi üksikjuhtumite lahendamiseks.

Valgete alade kaardistus on tehtud Äriliselt mittetasuvate piirkondade välja selgitamiseks viis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Tehnilise Järelevalve Ametiga 2017. aasta detsembrist 2018. aasta veebruarini läbi avaliku konsultatsiooni, kus küsiti ettevõtjatelt, kuhu nad oma investeeringute toel järgmise viie aasta jooksul vähemalt 30 Mbit/s lairibavõrgu rajavad. Kõik need aadressid, mis sellise võrguga kaetud saavad, on viimase miili projektist välja võetud ja toetuse alla ei käi. Iling möönab, et toetusmeetme abil iga üksiku eraldiseisva talumajani jõudmist garanteerida ei saa. Ta kinnitab, et pärast meetme elluviimist tuleb analüüsida edasist va-

Võrgud saavad olema operaatorineutraalsed „Võrku planeerime ehitada operaatorineutraalsena, mis tähendab, et teenust saavad valmis võrgus pakkuma hakata kõik sideoperaatorid,” selgitab ta. „Nii tagame avatud turukeskkonna, kus ennekõike võidab lõppklient. Sellega parandame konkurentsitingimusi interneti sisuteenuste kättesaadavuse osas ka nendele, kellel ei ole endale kuuluvat taristut.” Samas möönab ta, et investeeringutoetusega ei ole ilmselt võimalik katta kõiki objekte valgetel aladel, sest toetuse optimaalne kasutamine eeldab, et võrku rajatakse tervikuna koos valgetest aladest välja jäävate aladega. Sarnaselt elektrivõrgule tekib

Elektrilevi alustab võrguehitust ka toetuseta Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus märkis, et Elektrilevi ei saa kinnitada hankes osalemist enne, kui hanketingimused on koostatud. „Oleme jätkuvalt tingimuste ootel ning valmis pakkumist esitama, kui tingimused seda võimaldavad. Kiire internetivõrgu ehitamist plaanib Elektrilevi tegema hakata sõltumatult riigihanke toetusest,” rääkis Ruus. „Viimase miili toetus võimaldaks võrguga jõuda lihtsalt kaugemale, kui meie enda projekt ette näeb.” Ruus on seda meelt, et kiire internetivõrgu rajamine on Elektrilevi jaoks olulise tähtsusega ettevõtmine, kus nähakse, et tänu oma kogemustele ja olemasolevale elektritaristule on ettevõttel võimalik pakkuda Eesti ühiskonnas olulist lisaväärtust. Ruus kinnitab, et Elektrilevi suudab pakkuda kõikidele turuosalistele neutraalset teenust ning seeläbi parandada erinevate teenuste kättesaadavust kõigi jaoks.

teatud kohtadesse sotsiaalne tariif, mille rajamise ja opereerimise kulusid doteerivad piltlikult öeldes tihedama asustusega alad. „Kui rajada võrku ainult antud aadressiobjektidele, siis investeeringutoetusega üksi suurt mahtu ehk ühendatud punktide arvu ei saavuta. Lisaks peab valgete alade pakkuja investeerima ise olulise osa ühenduse loomise kuludest ja võtma opereerimisega seotud riski,” ütleb Oliver Ruus. „Võtmetähtsusega on elanike sooviavalduste esitamine, et ei tekiks olümpiakülade-efekti ja rajatud võrk oleks pidevas kasutuses.” Soovijad peaksid huvi korral avalduse esitama Püsitasude ja valmisolekutasude võtmine lõppkliendilt lubatud ei ole, mistõttu ka Ruus märgib, et pakkujal tuleb teha raskeid valikuid ja jätta osadele aadressidele siiski ühendus viimata, et ühiskondliku kasu mõttes loodaks võrgule ligipääs võimalikult paljudele. Kui on võimalus kasutada olemasolevat kaablitoru, siis seda Elektrilevi ka kasutab. Maakaablis olevatele aadressidele vaadatakse põhjalikult sisse – kui on piisavalt sooviavaldusi ja muud, sh tehnilised tingimused võimaldavad, siis rajatakse ka täiesti uusi kaablitorusid. Ruus rahustab inimesi, kinnitades, et kui koju tuleb elekter maakaabliga, ei pea kartma, et sideühendust ei ole võimalik rajada. Rajatakse ka neid, lihtsalt õhuliinide rajamine on oluliselt kiirem, seega kaabelvõrkude rajamine võib nihkuda üldises järjestuses tahapoole. Oliver Ruus paneb kiirest internetiühendusest huvitatud inimestele südamele, et sooviavalduste esitamine on olulise tähtsusega – oma soovist teadaandmine aitab Elektrilevil võrku märksa paremini planeerida, ja seda olenemata riigitoetusest.

7


Konkurentsiamet sundis senist plaani muutma Kuni läinud aasta sügiseni toimis lairibavõrgu arendamisel n-ö maakondlik mudel, mille käigus riigieelarvest eraldati kohalike omavalitsuste loodud organisatsioonidele vahendeid maakondlike sidevõrgu taristuprojektide elluviimiseks. Siis aga tegi konkurentsiamet lairibavõrku haldavale sihtasutusele Eesti Lairiba Arendus (ELASA) ettekirjutuse, millega nõuti EstWin kiire internetivõrgule ligipääsu lihtsustamist, sest leiti, et maapiirkondade elanikud ei pääse sellele kuigivõrd ligi. „ELASA on kujundanud ligipääsutingimused EstWin baasvõrgule

viisil, mis sobivad eelkõige suurtele mobiilsideettevõtjatele, kellel palju tarbijaid,” nentis konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulits. Maapiirkondades peavad olema mõistlikud võimalused saada lairibateenust tarbijate eelistatud tehniliste lahendusega, märgib konkurentsiamet oma ettekirjutuses. Fookuses on viimase miili ehitustööd Mõnda aega pärast ettekirjutust teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et korraldab viimase miili võrgu rajamiseks ettenähtud toetusraha jagamiseks avaliku konkursi, millel osa-

lemise vastu on lisaks Elektrilevile huvi tundmas ka Telia. Kevadel kinnitas riigikogu, et selle eelarvest võetava toetusraha suurus on 20 miljonit eurot. MKM on nimelt seisukohal, et eelnevalt omavalitsuste tehtud kulutused tehti maksumaksjate raha eest ning nende kompenseerimisel maksaksid Eesti inimesed sama asja eest sisuliselt kaks korda. Lisaks on viimase miili raha mõeldud võrgu rajamiseks, kohalikud omavalitsused ise võrke ei tellinud, vaid kasutasid raha viimase miili turunduseks. Selline ei olnud aga kokkulepe ning riigi poolt eraldatud raha eesmärk.

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Võrkude kaablid Liinitarvikud Alajaamad ja jaotuskapid Jaotustrafod Liiniseadmed

VÕRGUEHITUS


SLO Ülikiire interneti projekt EstWin   Projekti eesmärk on viia uue põlvkonna lairibaühendus fiiberoptiliste kaablite abil kõikjale Eesti maapiirkondadesse.   EstWin projekti eestvedajaks on 2009. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt asutatud SA Eesti Lairiba Arendus (ELASA).   Järgmisel aastal on plaanitud valmis saada fiiberoptiliste kaablite põhivõrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis.   Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest olema võrgule lähemal kui 1,5 km.   Eesmärgi saavutamiseks peab SA Eesti Lairiba Arendus välja ehitama üle 6000 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.   ELASA-le kuuluvat EstWin võrku hal-

dab ja hooldab koostöölepingu alusel Connecto Eesti (endine Eltel Networks).   ELASA tagab võrdsetel tingimustel võrkude kasutamise kõikidele sideettevõtetele ja riigiasutustele.   Asjast on telekommunikatsioonifirmade kõrval huvitatud ka riigiettevõte Elektrilevi.   Praeguseks on läbi viidud 11 EstWin alamprojekti. Viimane, EstWin 12, on praegu töös ja peaks valmima järgmisel aastal.   EstWin viiakse ellu Euroopa Liidu sihtfinantseeringu abil (Eesti omafinantseering ca 15%).   Üldiselt nimetatakse kiireks internetiks ühendusi kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja ülikiireks internetiks vähemalt 100 Mbit/s.   Kui vaskkaabliga on saavutatud kiireimaks info liigutamise kiiruseks kuni

300 Mbit/s, siis optilise kaablikiu läbilaskevõime on sisuliselt piiramatu, siiani on teenusepakkujad kätte saanud kuni 10 Gbit/s.   Tänu kodus või ettevõttes olevale lairibaühendusele saavad kõik seal viibijad oma nutitelefonid ja muud seadmed lülitada maja wifi-võrku, millel on võrreldes mobiilvõrguga parem kvaliteet, puuduvad mahupiirangud ning lisatasud.   Lairibaühenduse kaudu jõuab maja kõikidesse teleritesse kvaliteetne televisioon koos sadade telekanalite, saatekava, videolaenutuse, järelvaatamise, salvestamise ja muude lisateenustega.   Oma soovist lairibaühendusega liituda saab teada anda veebiaadressil www.elektrilevi.ee/kiireinternet.

Allikas: ELASA, MKM, Digitee, Elektrilevi

VÄGA USALDUSVÄÄRSED, TÖÖKINDLAD JA LIHTSASTI PAIGALDATAVAD ÜHENDUSED Rohkem kui 60-aastase ülemaailmse kogemusega TE Connectivity (TE) Raychem pakub innovatiivseid, usaldusväärseid, töökindlaid ja lihtsasti paigaldatavaid kaablitarvikuid, millel on optimeeritud disain ja kaasaegsed materjalid. Meie innovatiivsed materjalid panid aluse termokahanevale tehnoloogiale ja tegevus jätkus mitmete erinevate külmkahanevate kaablitarvikute tootmise ja arendamisega. Alates toote kujundamisest, kombineerimisest ja kohapealsest paigalduse koolitusest ning järelevalvest on meie insenerid elektrivõrkude kindlad partnerid, kes pakuvad müügieelset ja müügijärgset tehnilist toetust ja kohandatud erilahendusi. TE Raychem kaablitarvikute kohta vaata lisaks: TE.com/energy © 2017 TE Connectivity Corporation. Raychem, TE Connectivity, TE, TE connectivity (logo) ja EVERY CONNECTION COUNTS on registreeritud kaubamärgid.

EVERY CONNECTION COUNTS


Saagu

valgus! Valgustite maailm areneb peadpööritava kiirusega. Kuigi valgustid näevad välja ühesugused, võivad nende sisu ja omadused kardinaalselt erineda. Seega oleks mõistlik teha kaardistus, kuidas saada hea valgus võimalikult mõistliku hinnaga. KADRI TAMM

10

Ledvance Oy Eesti esinduse juhataja Leino Sigijane tõdeb, et igal investeeringul on tasuvusaeg ja põhjalikum kaardistus on mõistlik teha juhul, kui valgust kasutatakse palju. Nii tasub erinevaid valgustuslahendusi kaaluda kontoriruumis, tootmises, kaubanduskeskustes, ülikoolides jm avalikes hoonetes, kus valgustite töötunnid on suured. „Täna on leedvalgusti tööaeg 50 000 tundi säileväärtusel 70– 80% esialgsest nimiväärtusest. Tavalise kontori puhul, kus võime arvestada 2000 töötunniga aastas, on see 25 aastat kasutusaega. See on väga palju,“ selgitab Sigijane. Lõviosa valgusti hinnast moodustavad komponendid. Kuigi välimuse poolest saab kokku pan-


SLO mas tootjapoolne garantii,“ julgustab Sigijane kaardistust tegema.

na samaväärse valgusti, on kvaliteetsema valguse hind paraku kõrgem. „Lõppeesmärk on saada valgus, kus inimesel oleks meeldiv viibida, ja seda mõõduka energiakuluga,“ möönab Sigijane. Nii tasub uurida leedide tööiga, mis võib olla 30 000 või 50 000 töötundi, aga kindlasti ka erinevusi valgusviljakuses, väreluses, räiguses. Oluline on hea valgus Sigijane on seisukohal, et valgustusest rääkides ei pea iga hinna eest seadma eesmärgiks energiasäästu. „Vaja on saada valgus, mis vastaks standarditele, parimal juhul isegi ületaks norme, vastavalt hetkevajadustele ja inimeste soovidele. Alles siis tuleb energiasääst.“

Hea rekkimisprojekt võikski olla esmajärjekorras valgustuse kaasajastamine ja standarditega kooskõlla viimine. Sigijane sõnul on standardid väga head, kui neist vaid kinni peetaks. „Elektriala kompetentsi Eestis on, kuid pigem ei teadvustata, et valgustusprojekti peaks ehituse käigus eraldi üle vaatama,“ soovitab ta alustada projekteerijaga konsulteerimisest. Kui valgustust kasutatakse palju, annab selle mõistlik planeerimine mõistagi ka kokkuhoiu. „Valgustuse uuendamine on üks investeerimisvõimalus. Teisisõnu ei kuluta ettevõte ootamatute „tulekahjude“ kustutamisele, investeering hoiab jooksvaid kulusid madalamana ja kui midagi juhtub, on ole-

Valgusaudit Tasuvusarvutuse tegemiseks on Ledvance koostöös SLO-ga välja pakkunud kalkulaatori, kuhu saab sisestada erinevate valgustite võrreldavad võimsused ja muud parameetrid, ning lõppkokkuvõttes näha, kas ja kui kiiresti investeering rahaliselt end ära tasub. „Kalkulaatorisse tuleb sisestada valgustite arv, soovitud võimsused, palju on eeldatav kasutusaeg, lisaks võtab mudel arvesse komplekti paigalduse hinda koos materjalide ja tööjõukuluga, väljavahetatava valgusti tööiga ja tasu elektrienergia eest,“ kirjeldab Laura Meerits SLO AS-ist koostöös Ledvance’iga välja töötatud mudeli parameetreid. Lõpptulemusena on näha, milline on aastane kokkuhoid võrreldes olemasoleva lahendusega ja investeeringu tasuvusaeg. Ka Meerits kinnitab, et rohkem ei ole alati parem. „Silmadele tunnetuslikult hea valgus ei tähenda võimalikult võimsat valgustit. Vastupidi, see väsitab. Sobiva valguslahenduse väljavalimisele järgnebki tasuvusarvutus,“ selgitab ta. Pöördu professionaali poole SLO kodulehelt kättesaadav kalkulaator on vabalt kasutatav kõigile huvilistele. Siiski soovitab Meerits tõsisema huvi korral kaasata professionaal. „Kalkulaatori abil on võimalik saada esmane kaardistus võimalikult väikse ajakuluga, et mõista, kas ja mida energiasäästu silmas pidades oleks mõistlik teha. See võiks anda idee, edasi saab liikuda juba konkreetsete arvutuste juurde, palju säästu ja mis aja jooksul saab võrreldes olemasoleva lahendusega saavutada,“ võtab Meerits jutu kokku.

11


Hilton Tallinn Park Hotel. Foto: Meeli Küttim

Kuhu valgustiturg liigub? Tänaseks on leedvalgustuse lastehaigused põetud, vaidlused paljuski vaieldud. Standardid uuenevad ja valdkond on pidevas arengus. Ledvance Oy Eesti esinduse juhataja Leino Sigijane sõnul muutuvad leedvalgustuslahendused paremaks, aga samas ka hinnalt kättesaadavamaks. „Teatud mõttes lööb see aga turu lõpptarbija jaoks segamini,“ selgitab Sigijane, et kunagi varem pole nii lühikese aja jooksul sisenenud turule sedavõrd palju uusi valgustitootjaid. Kui kümme aastat tagasi kontrollis üle 90% lampide turust neli ettevõtet, siis täna jagavad sama turgu tuhanded firmad. Suured tehased on asendunud pisikestega ning kohapeal toimub vaid komplekteerimine. „Nii võib Saksa kvaliteet-taseme tootja või Slovakkias alustanud väikeettevõtte toode olla täpselt ühesugune. Ja niisuguseid ettevõtteid on sadu,“ tõi Sigijane

12

Omaniku kogukulu kalkulaator on leitav veebilehelt: www.slo.ee välja, et täna on kõigil võimalus ja läbilöömiseks ei pea olema suur ettevõte. Ühel hetkel tekib mastaabiefekt: mida suurem ettevõte, seda odavamalt saab juppe hankida. „Kui toote tehnilised parameetrid on samad, on ka hind samas suurusjärgus. Kui kellegi toode on palju odavam, on toimunud kas tehniline läbimurre või on kasutatud komponendid odavamad ja toode ei ole vastupidav,“ sõnas Sigijane, et kliendile müüakse sisuliselt usaldust. Nii on turu avatus juurde toonud

palju tootjaid ning ka investoreid, kellel pole sageli piisavalt valgustusalast kompetentsi. „Paljud ettevõtted küll alustavad, aga ka lõpetavad oma tegevuse. Ja kliendil võib olla garantiikiri, kuid see ei oma sel juhul enam tähtsust,“ selgitab Sigijane, et järjest olulisemaks saab ettevõtete usaldusväärsus. „Tarbija seisukohast on hea teada, et kui ta teeb mingi valiku, siis see lahendus töötab ja keegi annab sellele ka kindla garantii.“ Siinkohal on üha olulisem, et tellija teaks oma vajadusi. „Tellija peab oskama sõnastada, millist tulemust tahetakse saada lõppeesmärgina,“ õhutab Sigijane hea tulemuse saamiseks pöörduma lähteülesande sõnastamisel professionaalide poole, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Kui hoida kokku konsultatsioonikulude pealt, võib kulu ettevõtte jaoks tulla hoopis kusagilt mujalt.


HALB VALGUS VÕIB RIKKUDA KOGU PÄEVA VALIGE PAREM „HIGHLIGHTS“

SLO.EE/LEDVANCE

„HIGHLIGHTS“-kampaania! Kasutage kõiki oma eeliseid koos mitmekülgsete teenustega.


Valgusküllane vineeritehas Aasta tagasi uuendas UPM-Kymmene Otepää AS poole oma kontorivalgustusest. Lisaks uutele valgustitele paigaldati ka andurid, mis annab lisakokkuhoiu. UPM-i vineeritehas oli teatud mõttes Ledvance’i poolt väljatöötatud kalkulaatori lakmuspaber: mudelisse sisestati parameetrid ja pakuti välja lahendus, klient tegi oma kontrollarvutused ja andis sellele oma heakskiidu. „Saime kindlust, et meie mudel töötab. Mudelit on lihtsustatud nii palju, et saavutatakse

14

see, mida vaja: hea valgus,“ selgitab Ledvance Oy Eesti esinduse juhataja Leino Sigijane, et liiga suuri üldistusi teha ei saanud. „UPMvineeritehase kontorivalgustus oli piisavalt vana, et võis eeldada vajadust mingil hetkel valgusteid ükshaaval vahetama hakata. Seepärast otsustati vahetus teha kohe, et nii ootamatuid kulusid vältida. Samuti on ka ettevõtte üldine kulubaas täna madalam ja iga-aastased jooksvad kulud paremini kontrolli all,“ selgitab Sigijane tagamaid. UPM-vineeritehase kontorival-

gustuse uuendamisel võeti eesmärgiks vahetada valgustid 1:1, et ei peaks minema kaabelduse juurde. „Ette võeti asendiplaan, teatud ruumides tehti kontrollvalgusarvutused ja laiendati see kogu hoonele. Valgustitüübi paikapanemisele järgnes omaniku kogukulu arvutus võrdluses olemasoleva süsteemiga,“ kirjeldab Sigijane protsessi. Kui investeeringu kaalumine võttis oma aja, siis ehitamisele kulus vaid nädal. Täna on uuendatud valgustuslahendus olnud töös ühe aasta ning tehtuga ollakse rahul.


SLO

••• Kommentaar SILVER RÕÕMUSSAAR UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS TEGEVJUHT

Vineeritehase kontoripoolel vahetati valgustid pilootprojektina umbes poolel pinnast. FOTO: ANDRES TREIAL

Kui tootmises oli meie energiakulu juba viidud miinimumini, siis kontoripooles oli valguslahendus vananenud. Nii võetigi investeering ette, et luua ühelt poolt töötajatele mugavust, teisalt vähendada igapäevast valgustuse käigushoidmiskulu. Lisaks uutele valgustitele paigaldasime ka andurid. Nii on tagatud, et tuli põleb siis, kui inimene tõesti kontoris viibib. Samuti arvestavad andurid välisvalgusega: kui aknast paistab sisse loomulikku valgust, siis valgustid põlevad kas poolel võimsusel või on hoopiski kustunud. Hetkel on olemasolevast kontoripinnast, mida on kokku ca 360 m2, uuendatud pool. Meie jaoks oli tegemist pilootprojektiga, tahtsime veenduda, kas ja kuidas selline lahendus töötab. Tänaseks on selge, et SLO ja Ledvance’i poolt väljapakutud lahendus töötab hästi ning oleme valmis edasi mõtlema.

15


Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust KredEx-ilt on võimalik taotleda päikesepaneelide investeeringu toetust, et suurendada taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalu ning vähendada energiatootmissüsteemi saasteainete hetkogust. LIIVI TAMM

16

„Toetame päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme soetamist ja paigaldamist,“ kirjeldab KredEx-i energiasäästu konsultant Heikki Parve. „Toetuse maksimaalne määr on 30% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetussumma kuni 30 000 eurot taotleja kohta.“ Olulised tingimused Tänase seisuga on toetust taotletud 23 korral, neist 11 taotlust

on rahuldatud ja 9 tagasi lükatud. „Kaheksal juhul oli tagasilükkamise põhjuseks see, et taotleja ei vastanud tingimustele ehk ettevõtte tegevusala ei olnud määruses sätestatud valdkonnas. Ühel juhul ei kuulunud hooned taotlejale,“ kirjeldab Parve tüüpvigu. „Oluline on ka see, et hoone, kuhu energiatootmisseadmed paigaldatakse, oleks taotleja omandis, püstitatud õiguslikul alusel, kantud ehitisregistrisse ning sellele peab olema väljastatud


SLO ••• Tasub teada Energiatootmisseadme soetamise kulu on abikõlblik, kui: Energiatootmisseadme võimsus on kuni 200 kilovatti ning selle planeeritud aastane tootmismaht ei ületa tarbimiskoha viimase kolme aasta keskmist aastast elektri tarbimist. Kui tarbimiskohas on tarbimine olnud lühem kui kolm aastat, võetakse punktis 1 nimetatud elektritarbimise väljaselgitamisel aluseks tegelik elektri tarbimise aeg ning tarbimise puudumisel ehitusprojektis prognoositud tarbimine.

Päikesepaneelide soetamiseks on võimalik taotleda toetust. FOTO: TARTU LINNA EHITUSTEENISTUS

kasutusluba. Seadmed paiknegu hoonel või kinnistul, kus toodetud energiat tarbitakse.“ Arvestada tuleb ka sellega, et äriühing, kelle omandis olev hoone asub Tallinnas, saab toetust taotleda vaid juhul, kui tema tegevusala on kantud EMTAK jakku Q. Pakkumised võrreldamatud Parve sõnutsi on puudusi ilmnenud ka hinnapakkumiste võtmisel: KredEx-ile esitatakse pakkumisi, mis ei ole võrreldavad (seadme võimsus, hind projekteerimisega ning ilma projekteerimiseta). Nii mõnigi kord on puudunud garantiitingimused ja pakkumised ei ole allkirjastatud või on allkirjastatud isiku poolt, kellel ei ole selleks õigust. „Kindlasti peab ka projekti koostajal ja seadmete paigaldajal olema vastaval tegevusalal tegutsemise õigus ja pädevus ning seadmetel peab olema CE-sertifikaat,“ rõhutab Parve. „Müüja ning paigaldaja

Energiatootmisseade paigaldatakse lõunasuunas vahemikus ±25 kraadi ja kaldenurgaga 15–45 kraadi. Energiatootmisseade soetatakse selle valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja tunnustatud edasimüüjalt.

tagavad vähemalt viie aasta pikkuse garantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele,“ lisab ta. Seadme võimsuse määramisel tuleb lähtuda varasemast elektrikasutusest: toetus ei ole mõeldud seadmete paigaldamiseks, mis toodavad elektrit ainult müügiks ehk nn päikeseelektrijaamade püstitamiseks. „Soetatava elektritootmisseadme maksimaalne võimsus on kuni 200 kW ning selle planeeritud aastane tootmismaht ei ületa tarbimiskoha viimase kolme aasta keskmist aastast elektritarbimist. Paneelid paigaldatakse lõunasuunas vahemikus ±25 kraadi ja kaldenurgaga 15–45 kraadi,“ selgitab ta. Taotleja peab teostama toetatavad tegevused 12 kuu jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse esitamist KredEx-ile.

Vajalik on ehitusprojekt energiatootmisseadme paigaldamiseks ja olemasolevate süsteemidega ühendamiseks. Energiatootmisseade paigaldatakse hoonele või kinnistule, mille oluliseks osaks on hoone, kus toodetud energiat tarbitakse. Energiatootmisseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt viie aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Energiatootmissüsteem peab võimaldama tarbimiseks toodetud energiatoodangu andmete mõõtmist ja salvestamist ning peab vastama võrguettevõtja kehtestatud nõuetele. Allikas: KredEx

Taotlemiseks: Kontrolli, et taotleja on Eestis registreeritud avalikõiguslik/eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevuseks on EMTAK jagudes C, O, P, Q ja I grupis 551 toodud valdkond. Taotlus toetuse saamiseks esitatakse KredEx-i kinnitatud vormil. Taotlusvorm koos lisade ja lisadokumentidega esitatakse KredEx-i e-keskkonna kaudu või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Tingimuste kohaselt peab taotleja võtma vähemalt kolm hinnapakkumust. Hinnapakkumused peavad olema võetud maksimaalselt kahenädalase vahega pädevatelt ettevõtjatelt, olema kehtivad, võrreldavad ja allkirjastatud. Hinnapakkumuste tegija peab olema sõltumatu, seega ei tohi osanikud, aktsionärid, liikmed või juhtorgani liikmed omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda teineteise juhatusse või nõukokku. See kehtib ka teise hinnapakkumuse tegija suhtes.

17


ARENDUS

Naerumaa lasteaia päikesepaneelid Tartus aasta eest avatud Naerumaa lasteaia osaliselt ühe, osaliselt kahe ja osaliselt kolme korrusega L-kujulise liginullenergiahoone katusel püüavad kiiri 97 päikesepaneeli. Naerumaa lasteaed ja selle katusele rajatud päikesepark asuvad linnaehituslikult nõudlikus paigas, Maarja kiriku kõrval. Nõudlik asukoht eeldas ka nõudlikku arhitektuuri, seega korraldati arhitektuurikonkurss, mille võitis BOA OÜ. „Meie soov oli, et tegu oleks liginullenergiahoonega,“ sõnas Tartu linna ehitusteenistuse vanemspetsialist Märt Mõttus, kes vastutas tellijapoolse projektijuhina tähtaegadest kinnipidamise, rahastuse jälgimise, projekti ja ehitushan-

18

ke korralduse ning jooksvate ehitusnõupidamiste läbiviimise eest. „Liginullenergiahoone parameetrite saavutamiseks, mis koolieelsetel lasteasutusel on 100 kilovatttundi ruutmeetri kohta aastas, paigaldati hoone kukeharjakattega katusele 97 kompleksset päikesepaneeli.“ Paneelide paigaldajaks valis peatöövõtja Mapri Ehitus OÜ välja alltöövõtja Energy OÜ. „Kui lasteaed 2017. aastal sügisel tööd alustas, olid paneelid ühed viimased, mida häälestati. Seetõttu tagasi vooluvõrku hakkasid need energiat tootma alates novembrist, mis ei olnud kuigi päikseline kuu. Seega vajame lõplike järelduste tegemiseks paneelide tootlikkusest veel ca poole aasta jagu aega,“

selgitas Mõttus. Paneelide eeldatavaks tootlikkuseks on ca 23 000 kilovatti aastas. Täna on näha, et see suurusjärk ka saavutatakse: hoolimata sellest, et käivitusaegne häälestamine pisut viibis, on päikesepargi tootlus olnud seni ca 21 000 kilovatt-tundi, ent saavutatav on ka eesmärgiks seatud 23 000 kilovatti. Naerumaa lasteaia fassaad püüab möödujate pilke, hoone ette on kerkinud otsekui uus linnaplats ja lasteaia külalistele jääb meelde uhke murukatus, kus kasvab suisa 12 liiki kukeharjasid. Samal ajal tunnevad mudilased rõõmu avarusest, värviküllasest ja uhkest loovtoast. 85% uue lasteaia maksumusest kaeti meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“.


SLO Lasteaia päikeseelektrijaam Päikeseelektrijaamas kasutatakse polükristall päikesepaneele BISOL BMU-PS270W. Nimivõimsuseks on 25 920 Wp ja tootlikkus on 23 146 kWh/a. Paneelidel on 10-aastane tootegarantii ning 25-aastane lineaarse võimsuse vähenemise garantii, mis tagab, et 25 aasta pärast on algsest nimivõimsusest säilinud vähemalt 85%.

4'

5'

4

5

6'

Paikneb lamekatusel, kus paneelide nurgaks soovitatakse jätta 5–15 kraadi. Antud projektis paiknevad paneelid 10-kraadise nurga all. Kuna need on tellija soovil vaatega kagusse, mõjutab see maksimaalse nimivõimsuse saavutamist negatiivselt.

Kinnituste raamid on valmistatud alumiiniumist (profiil EN-AW 6060 T5) ning päikesepaneele kinnitavad klambrid roostevabast terasest (profiil A2-70). Kinnitused on projekteeritud tuulekiirusele kuni 110 km/h ning lisaraskustena on kasutusel betoonplaadid. Tootel on 10-aastane garantii.

Paneelide kinnituseks kasutatakse BISOL EasyMount ALU Triangular kinnitusi, mis paiknevad katusel vasturaskustega.

Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

Allikas: Energy OÜ

C' B'

A'

MÄRKUSED A

1. Vihmaveerennide küttekaablite toide teostada kaabliga PPJ. 2. Ehitise normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid tuleb maandada ehitise peapotentsiaaliühtlustusjuhi abil. 3. Hoonevälise installatsiooni korral (näit. hoone katusel ja fassaadil, jne.) peab paigaldatav juhistik olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel.

B katusel Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

C

D'

Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

1.

Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

korruse kilbiruum

vihmavee äravoolu kaev (d= 160 mm)

PV-INV FRONIUS ECO 25

majasisene vihmavee allavoolutoru.

Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

4 TSOONI

majasisene vihmavee kogumis torustik

KAABLITE LÄBIVIIGUD KILBIRUUMI 3x 50mm TORUD, 2TK RESERVIS

Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

D

E

PV-INV 1+ SOLAR 1x6

TINGMÄRGID

Isereguleeruv küttekaabel 1m nt. DEVIiceguard™

PV-INV SOLAR 1x6

6'

Sadevete torude küttekaabel Päiksesepaneel

4-

PV-INV SOLAR 1x6

3-

4+

Päiksesepaneel tuulekattega

PV-INV SOLAR 1x6

4'

PÄIKESEPANEELID 97TK

PV-INV SOLAR 1x6

2-

PV-INV 2+ SOLAR 1x6 3+

PV-INV SOLAR 1x6 1-

PV-INV SOLAR 1x6

3'

Töö nimi

NAERUMAA LASTEAIA ELEKTRIPAIGALDIS TEOSTUSJOONIS

Objekti asukoht Joonise nimi

Tellija

MAPRI EHITUS OÜ

PEPLERI 1A, TARTU LINN, TARTUMAA

KATUSE ELEKTRI PAIGALDIS

E N E RG Y

TÜKI-ÜLEOJA 10 TÄHTVERE VALD 11339104 / TEL000558 61411 TARTUMAA GSM (+372) 5043033, FAX (+372) 56000159

ENERGY OÜ

Joonise nr. Mõõtkava

Leht

Lehti kokku

Projekteeris

R. Raal

1:100

1

Kontrollis

T. Kaskla

MTR nr.

TEL000558

Kinnitas

G. Kaljuvee

Kuupäev

16.05.2017

NAERUMAA LASTEAED:

Peaprojekteerija: Amhold AS

Aadress: Pepleri 1a, Tartu

Arhitektuur: Boa OÜ

Tellija: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond

Sisearhitektuur: Lennuk Sisearhitektid OÜ

Ehitusaeg: juuni 2016–juuli 2017

Ehitaja: OÜ Mapri Ehitus

Ehitaja: OÜ Mapri Ehitus, ehituse projektijuht Reedik Rööpson

Maksumus: 3,6 miljonit eurot, sellest ligi 3 miljonit kaeti Euroopa Liidu regionaalarengu fondi meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“.

Sisekujundus: OÜ Lennuk sisearhitektid

NRG16/45 EP-3K2

1

19


Kuidas sai elekter eesti keelde? SLO-l valmis uus veebipood, kus võõrkeelne tehniline sõnavara on saanud koostöös TTÜ teadlastega eestikeelsed vasted. Arendusplaane tutvustab ettevõtte juht Heiki Liiser. KADRI TAMM

20

Veebipoe tegemine pole tehnilises mõttes enam kuigi keeruline – reeglina on olemas valmismoodulid, kuhu saab sisestada vajalikud andmed. Küll peitub keerukus detailides: oluline on veebimootori taga olev andmebaas. Kõige suurem kivi, millest üle tuli hüpata, oligi erialase terminoloogia ja mõistete tõlkimine eesti keelde. Eesti eripära Eesti taasiseseisvudes oli elektrotehniline sõnavara peamiselt venekeelne. Inglisekeelsele sõnavarale kas puudus ligipääs või olid keelebarjäärid, ja mis seal salata – puudus ka vajadus. Nii kasutati eestikeelseid mugandusi vene keelest: „Tee sinna peremõtška,“ polnud harv, mida kuuldi. Iseseisvuse algaastatel rahvuslikkuse meeleolus oli aga venekeelseid sõnu kasutada pea ilmvõimatu. Nii hakkasidki firmad kasutama erinevaid termineid ja keeli vastavalt oma taustale. Sisse tulid soome, saksa, inglise, rootsi mugan-


SLO

SLO tahab olla turul parim, suure ettevõtte vedamine ja arendustöö on otsekui Tallinna ehitamine, mis kunagi valmis ei saa.

SLO tegevjuht Heiki Liiser on koos ettevõttega astunud suure sammu: avatud on eestikeelne veebipood. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

dused, mõni kasutas endiselt venekeelseid väljendeid. Kuigi ühise mõistesüsteemi loomisest on kõneletud 1990ndate algusest, siis siiani toimisid koos erinevad mõisted ja määratlused, kusjuures iga ettevõte sikutas vankrit veidi enda poole. Maailm on aga võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga muutunud palju avatumaks ja selleks, et üksteist mõista ja turgu hoida, tuli kokku leppida ühtses süsteemis. Mõttest edasi SLO alustas mõistetele eestikeelsete vastete otsimisega viie aasta eest, võttes aluseks ETIM-i rahvusvaheliselt standardiseeritud mudeli. Tõlketöö käigus ilmnes, et nii palju, kui oli spetsialiste, oli ka arvamusi. Nii polnud ettevõttel võimalik aktiivse müügitöö kõrvalt teemaga tegelemiseks piisavalt aega leida. Ka tõlkebüroo abiga ei jõutud edasi – kõik oli küll eesti keeles, kuid valdkonna inimesele mõistetamatu.

Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) võeti ühendust kaks aastat tagasi. Kandvad jõud selles protsessis olid TTÜ professorid eesotsas Tõnu Lehtla, Endel Ristheina ja Raivo Teemetsaga. Tooterühmi, mis aasta jooksul eestikeelsed vasted said, oli paarituhande ringis, mõisteid ning dimensioone aukartustäratavas suurusjärgus: 35 000– 45 000. Tänaseks on ETIM koostöös TTÜ teadlastega tõlgitud, toodete omadused, klassifikatsioon jm on ühtsed ja kõigile arusaadavad. Päris uudissõnu välditi, lähtuti sellest, et mõisteid ja termineid on kasutatud publitseeritud dokumentides. Siiski oli ligi sadakond sõna, mida tuli suuremas kolleegiumis otsustada. Mõisted pidid olema eestikeelsed, kuid siiski kõigile arusaadavad ja kasutuses: nii läks näiteks autotalli asemel kasutusse sõna garaaž. E TIM-süsteem sai alguse Hollandist, levis sealt edasi Belgiasse, Saksamaale jm ning tä-

na on liitumas kogu Euroopa ja koguni ka isepäine Norra. Siinkohal on e-kaubanduse esiletõusmine kindlasti katalüsaator, mis ühtse süsteemi kasutuselevõtmisele hoogu andis. Kui ettevõtted saavad tooteinfot sisaldava faili erinevates programmides automaatselt klappima, siis on see nende jaoks juba selge võit. Samuti on kliendi jaoks aina olulisem saada toote kohta infot ühest kohast – mõõtmed, värv, elektrotehnilised parameetrid, deklaratsioonid jm – ja loomulikult eeldavad kliendid, et samade toodete puhul kasutatakse samu mõisteid. Veebipoe alused Veebipoe üldise loogika paikapanemine käis paralleelselt terminite tõlkimisega, kuid tehniline arendamine sai alata, kui mõistesõnastik oli valmis saanud. Kokku on SLO tootevalikus täna ca 88 000 toodet – nii tuli üle vaadata, et toodetega seotud pildimaterjal oleks olemas, mõisted keele-

21


liselt korrektsed ja õiges käändes (kuna tarkvara on originaalis saksakeelne, oli ka programmi keeleline ülesehitus saksapärane) ning andmed ühilduksid ettevõtte ERPsüsteemi ja veebipoega. Lisaks tuli paika saada veebipoe üldine loogika. Kontserni sees kasutavad sama tarkvaralahendust nii Saksamaa, Tšehhi, Ungari kui Leedu ettevõtted, igaühel on veebipoele aga veidi erinev lähenemine. Näiteks on Saksamaa turumaht, samuti soovid ja võimalused teises mastaabis: nad on segmenteerinud oma kliendigrupid ja teinud erinevatele valdkondadele erialdi veebipoed. Nii on näiteks ehitusega seotud ettevõtetel või tööstustel eraldi veebiaken, kus on välja toodud just seda valdkonda puudutavad tooted. SLO on andnud oma püsiklientidele ligipääsu veebipoodi, samal ajal peeti arenduse juures meeles, et säilima peab kiirus, lihtsus ning funktsionaalsus ilma tarbetute lisaklikkideta. Nüüd oodatakse klientidelt tehtule tagasisidet, et asuda veelgi mastaapsema töö juurde juba koos partneritega. Nimelt on olemas eestikeelne raamistik, kuid toodete nimetused vajavad täpsustamist. Seni on need olnud tarnija otsustada, sestap pole harv, et identsel tootel on 3–4 erinevat nimetust. SLO vaikne soov on, et tarnijad hakkaksid kasutama just Eesti turu jaoks tõlgitud mõisteid. Ja kui kolm tükki juba kasutab, siis neljas võtab üle juba vaikimisi. Puhas ajavõit kõigile Miks veebipoe tegemine ikkagi ette võeti? Aina olulisemaks muutub info kõrval see, kui kiiresti seda sünteesitakse. Määravaks muutub aeg ehk see, kas suudetakse pakkuda kliendile reaalajas tooteid. See kehtib ka veebipoe puhul. Täna pöördutakse SLO poole kahe

22

45 000 mõistet said tänu Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele uued eestikeelsed vasted.

küsimusega: mis toode maksab ja milline on tarneaeg. Kui siiani võttis päringutele vastamine aega, siis veebipoes on toote netohind ja laoseis reaalajas näha nii kliendile kui müügiinimesele. Süsteem teeb seejuures alati kliendile kõige soodsama valiku: kui kampaaniahind on soodsam kui kliendihind, saab huviline kampaaniatoote, kui kampaaniahind on kõrgem kui kliendi netohind, siis pakub süsteem automaatselt soodsama toote välja. Klient saab SLO veebipoodi sisenedes luua ka oma kataloogi, kuhu tõstab ainult teda huvitavad tooterühmad või tooted. Nii ei pea kogu kataloogis orienteeruma ja alati on olemas info, millised on laoseisud teda huvitavate toodete puhul. Programm on ka iseõppiv, pakkudes välja, mis võiksid olla klienti huvitavad tooted. Lisaks on võimalik panna peale filtreid: näiteks saab määrata, millise valgusviljakuse ja värviedastusvõimega valgustid parasjagu huvi pakuvad. Uuenduste ellukutsumisel tekib alati küsimus, kas kliendid uute lahendustega kaasa tulevad. Nagu ka mujal, toimub ka elektrialal põlvkondade vahetus. Inimesed, kes 1990ndatel olid juhtivatel kohtadel, annavad noorematele ohjad üle. Uus põlvkond lausa eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi ning aplodeerib sellistele algatustele. Nii on

SLO väga õigel ajal õiges kohas, või isegi pisut juba hiljaks jäämas. SLO tahab olla turul parim, suure ettevõtte vedamine ja arendustöö on otsekui Tallinna ehitamine, mis kunagi valmis ei saa: kui ETIM6 järgi on nüüd mõisted tõlgitud, siis välja on tulemas ETIM7, samuti tuleb välja juba veebipoe mootori EasyPro uus versioon. Seega tuleb ajaga võidu joosta. Kuhu edasi? Juba kahe aasta jooksul soovib SLO oma tootesortimenti vähemalt kahekordistada 150 000 tooteni. Ka sortiment uueneb ning veebipoe valikusse jäävad need tooted, mille järgi on nõudlust. Kui klient on välja valinud 100 toodet, peaks kogu selle toote sortiment veebipoes ka saadaval olema. Ka elektriala valdkond areneb tohutu kiirusega. Valgustite elutsükkel on täna vaid üks kvartal. See tähendab, et leedvalgustust puudutav sortiment muutub pidevalt. Samuti on oluline mõjutaja asjade internet – kuna komponentide hind on muutunud taskukohaseks, on uue põlvkonna kodumasinad ja telekad juba vaikimisi ühendaud internetiga. See areng saab ka tootevalikus olema määrava tähtsusega. Areneb ka veebipood: SLO soov on, et kõik vajalik oleks ühes kohas toote juures olemas alates vastavussertifikaatidest kuni kinnitusskeemide ja tehniliste detailideni. Eraldi teema saab olema erinevate tootepiltide lisamine, et klient saaks tunnetuse, milline näeb sinine valgusti välja punasel taustal või punane valgusti kollasel taustal, erinevate nurkade alt. Tehniline lahendus pildistamisliini näol on olemas, see on vaja lihtsalt plaani võtta. Vahekokkuvõtte vahepealsetest arengutest SLO veebipoe ja mõistesõnastiku osas saame teha paari aasta pärast, mil täna plaanitu on ellu viidud.


Tallinna-Helsingi

tunneli jaoks pakutakse seni

nägemata tehnoloogiaid Kuidas oleks Tallinnast Helsingisse jõuda 15 minutiga või 7 minutiga või sõita hoopis jalgrattaga – Tallinna-Helsingi tunneli uute tehnoloogiate konkurss tõi välja põnevaid lahendusi. TANEL RAIG

24

Aasta alguses valmis Finest Linki Tallinna-Helsingi tunneli teostatavusuuring. Lihtsaim visioon tunnelist võiks olla samalaadne, nagu on praegune toimiv maailma pikim raudteetunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inimesed liiguvad kiirrongiga ning sõiduautodele ja veokitele on omaette kiired veorongid. Finest Link otsustas aga koostöös Prototroni rahastusega korraldada konkursi tunneli uute tehnoloogiate ideekorjeks.

Pakkuda võis nii innovaatilisi transpordilahendusi kui ka teistsuguseid ärikontseptsioone. Konkursile esitati 7 tööd. Teeme Harjumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö nõuniku ja Finest Linki projektgrupi liikme Kaarel Kose abiga ülevaate viiest põnevamast lahendusest. Konkursil esitleti veel ka geoloogilise funktsiooniga mobiilirakendust Truck Forward, mis kirjeldab veoautojuhile üksikasjalikult maanteeparameetreid ja


SLO Inimesed või väiksemõõduline kaup pannakse transpordikapslisse, mis liigub nullilähedase õhurõhuga torus. Magnetlevitatsiooni põhimõttel töötava elektrilise ajamsüsteemi abil saavutab kapsel kiiruseks ligikaudu 1000 km/tunnis.

peaks seeläbi aitama aega kokku hoida kauba kättetoimetamisel. Lisaks tutvustas Alkutieto OY oma pendelrongide kontseptsioonil põhinevat ärimudelit, mis keskendus aga rohkem uuele trassivalikule kui tehnoloogilistele uuendustele. Hyperloop – 7 minutiga Tallinnast Helsingisse Hyperloop on tehnoloogia, mis ütleb, et Tallinnast Helsingisse on võimalik jõuda lennuki kiirusega, ehk ca 7 minutiga, kuid ilma lennujaama check in’is ja turvakontrollides tundide viisi aega kulutades. Kes tahab teada, kuidas see välja näeb, võib minna Prisma kauplusesse ja vaadata, kuidas torupostiga kassast raha minema saadetakse. Hyperloop on sarnane. Inimesed või väiksemõõduline kaup pannakse transpordikapslisse, mis liigub nullilähedase õhurõhuga torus. Magnetlevitatsiooni põhimõttel töötava elektrilise ajamsüsteemi abil saavutab kapsel kiiruseks ligikaudu 1000 km/tunnis. Kaarel Kose möönab, et Hyperloop võiks olla oma potentsiaalilt väga mugav ja kindlas-

ti kõige kiirem transpordivõimalus Tallinna ja Helsingi vahel. Kuid praegu on sellel tehnoloogial väga suur puudus: toimivat Hyperloopi pole veel olemas. On vaid üks katselõik Nevada kõrbes. Seetõttu ei ole teada turva- ja tehnilised nõuded, mis võivad kogu süsteemi maksumust oluliselt mõjutada. „10– 15 aasta perspektiivis on need küsimused kõik lahendatavad, kuid praegu rajada planeering millelegi, mida ei ole veel olemas, oleks nagu loterii mängimine,” leiab Kose. Hyperloopi lahendusel on veel kaks miinust. Transpordikapslitega saaks vedada ehk pakke ja väiksemaid konteinereid, kuid suuremõõdulised veosed jääksid Hyperloopi lahendusest välja. Samuti ei ühildu Hyperloop praeguste transpordisüsteemidega. See tähendab aga ümberlaadimisi. „Logistikaketis ei ole peamine probleem, kui kiiresti kaup kohale jõuab, vaid kauba kohale jõudmise täpsus ja võimalikult vähesed ümbertõsted, mis tähendab odavamat kauba liigutamist,“ ütleb Kose. Samas oleks Hyperloopil hulga eeliseid. Esmalt võrreldes raudteetunneliga väiksem tunneli diameeter, mis tähendab väiksemat hinda tunneli rajamisel. Hyperloopi esindajad väidavad, et ka tehnoloogia installeerimise kulu on võrreldes raudteega väiksem. Transpordiajas saavutatav võit on teistele tehnoloogiatele ületamatu. Ja kuigi kapslid on rongidest väiksemad ja jäävad seega mahutavuselt rongile alla, on Hyperloopi läbilaskevõime siiski suurem, kuna kapsleid on võimalik teele saata väidetavalt

iga 10 sekundi tagant. Lisaks lubavad nad, et kapslid võivad startida näiteks igast linnaosast eraldi ja inimene saab ühe kapsliga reisida ilma ümberistumiseta lõpuni. Ankurtunnel – meres hõljuv betoontoru Ankurtunnel on Eesti inseneride pakutud lahendus. Sarnaseid tunneleid on maailmas ka varem planeeritud. Nende valmisehitamiseni ei ole siiski jõutud. Tavapäraselt lastakse tunneli ehitamiseks betoonplokid merepõhja ja ühendatakse omavahel. Selline tehnoloogia vajab aga suurt tööd merepõhja ettevalmistamisel, et betoonplokid asetuksid õigetele kohtadele. Lisaks tuleb betoonplokid stabiilsuse tagamiseks katta eraldi materjalidega. Kõik see tähendab väga palju tööd, mida on merepõhjas raske teha. Ankurtunneli põhimõte on tunneli ankurdamine merepõhja ja veeväljasurve hoiab tunnelit hõljuvana. Insenerid väidavad, et tehnoloogia on suuteline hoidma stabiilsena 90 kilomeetri pikkust tunnelit. Ära jäävad merepõhja ettevalmistustööd. Kose tõstab esile ka põnevalt lahendatud evakuatsioonilahendust, kus kasutatakse veepinnale tõusvaid päästekapsleid. Ankurtunneli lahenduse miinuseks on seni testimata tehnoloogia. „Võtta testimiseks kohe 90-kilomeetrine tunnel on natuke liiga raju,” ütleb Kose. Teiseks ei kujuta ta ikkagi ette Soome lahe keskosas 40 meetri sügavusel hõljuvat 90 kilomeetri pikkust toru. „Soome laht on tõsiselt laevatatav ka vee all,

25


siin on palju merepõhja jäävaid infrastruktuuriobjekte ja tegelikult on see ka hõlpsamini saboteeritav kui tavapärane tunnel, kuna ei ole väljastpoolt kaitstud,” loetleb Kose. Ta lisab, et kujutaks taolist lahendust ette Saaremaa püsiühendusena mandriga – seal oleks vahemaa väiksem ja lahendus oleks ilmselt jupp maad odavam kui silla ehitamine. MagDrive – piisavalt kiire ja energiasäästlik MagDrive ehk lineaarne motoriseeritud tunnel on samuti Eesti inseneribüroo AL Engineering väljapakutud lahendus. Idee taga seisev Allan Lahi selgitab, et tunneli jaoks on tegemist ühe võimaliku lahendusega, mida 5–10 aasta jooksul arendada töötavaks rakenduseks. Lahi selgitab, et lineaarmootori tööpõhimõte on samasugune nagu teistel elektrimootoritel. Erinevus on selles, et mootor on n-ö laiali laotatud ja pöörleva liikumise asemel toimub liikumine piki sirget muutuva magnetvälja toimel. Kui tavapärastes transpordilahendustes liigub kaasa ka veojõudu loov pöördmootor, siis lineaarmootor on paigal ja installeeritud transpordi infrastruktuuri, liigutatakse ainult veeremit. Lahi väitel võimaldab see oluliselt kokku hoida energiat, sest puudub vajadus kasutada energiat mootori enese liigutamiseks. Ta tõstab esile ka lineaarmootoris liikuvate osade puudumise, mis vähendab tunduvalt süsteemi hooldusvajadust. Lineaarmootori tuntuimaks lahenduseks on Maglevrongid, kuid seal on Lahi sõnul veerehõõrdumise vähendamiseks tekitatava magnetlevitatsiooni jaoks rongi installeeritud rasked ja kallid elektromagnetid. MagDrive kasutab veerdehõõrdumise vähendamiseks teisi lahendusi. Kui visuaalselt sarnaneb MagDrive ka Hyperloopiga – transpordikapslit liigutatakse kinnises

26

Maglevi raudteesüsteem on kasutusel Hiinas ja Jaapanis.

Maglevi raudteesüsteem võimaldaks Tallinna ja Helsingi vahel liigelda vähem kui 15 minutiga. Sellisel kiirusel ronge võib liikuma panna iga 5 minuti tagant.

torus – siis Lahi sõnul on Hyperloop tööpõhimõttelt sarnane pigem Maglev-rongidele. Hyperloopi puhul toimub liikumine vaakumis, mis seab väga suuri väljakutseid veeremi hermeetilisusele. Samas võimaldab õhutakistuse puudumine saavutada väga suuri kiiruseid. Lahi sõnul aga ei kasva 80–90-kilomeetrise teekonna puhul kiirus eriti suureks, sest kui tegemist ei ole just hävituslenduritega, ei tohiks inimeste transpordil kasutatav kiirendus ületada 0,6-kordset raskuskiirendust. „MagDrive’i liikumine toimub õhus ja siin pole eesmärgiks mitte niivõrd ülikõrge kiirus, kuivõrd nõudlusele kohanduv kiire ning energiasäästlik logistika,“ selgitab Lahi. Kaarel Kose ütleb, et MagDrive on tehnoloogiliselt põnev, kuid ei usu, et see leiab rakendamist Tallinna ja Helsingi vahelises tunnelis. Peamine probleem on, et see ei haaku kuidagi olemasoleva transpordisüsteemiga. „Lisandväärtus,

mida lahendus annaks Tallinna ja Helsingi vahel ei oleks ilmselt piisavalt suur, et õigustaks ebastandardse lahenduse kasutamist,“ leiab Kose. Samas nõustub ta, et paljudes kohtades oleks see igati mõistlik lahendus, näiteks konteinerkaupade liigutamisel erinevate logistikakeskuste sõlmjaamade vahel. Kaupade veol oleksid ka turvalisusele esitatavad nõuded väiksemad. Maglev – Aasia kiirrong sobib ka meie tunnelisse Ülikiire magnetlevitatsiooniga Maglevi raudteesüsteem on kasutusel Hiinas ja Jaapanis. Finest Linki tunneli teostatavusuuringu uusi tehnoloogiaid kirjeldavas osas lubab Maglevi pakkuv SwissRapid AG suurt kokkuhoidu. Nende kogemuste ja uuringute põhjal saab võrreldes tavapäraste kiirrongisüsteemidega Maglevi kasutamine ja hooldamine Soome lahe aluses tunnelis olema esimese 20 aasta


SLO jooksul umbes 8 miljardi euro võrra odavam. Kokkuhoid tuleb peamiselt väiksemast nõutavast tunneli diameetrist, 50% väiksematest rongikoosseisudest, 80% madalamatest kasutus- ja hooldekuludest ning täielikult automatiseeritud isesõitvast süsteemist. Süsteem võimaldaks Tallinna ja Helsingi vahel liigelda vähem kui 15 minutiga. Sellisel kiirusel ronge võib liikuma panna iga 5 minuti tagant. Läbilaskevõime rahuldaks kahe linna vahelise liikumisnõudluse mitmeks põlvkonnaks. Kaupade vedu toimuks õhuveokonteineritega ööpäevaringselt kord tunnis. Raskete ning ohtlike kaupade vedu jääks toimuma parvlaevadega. See kontseptsioon võimaldab kokku hoida veel miljard eurot, mis kuluks kaubadepoodele, kaubarongidele ja täiendavatele ohutusmeetmetele, mis on nõu-

tud ohtlike kaupade vedamiseks tunnelis. Finest Linki projektis osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Killar peab Maglevi väga huvitavaks lahenduseks, kuid möönab, et see pole enam päris uus tehnoloogia. Kose on aga Maglevist vaimustuses, tema sõnul on Maglev toimiv tehnoloogia, millel on selged eelised ja on TallinnaHelsingi vahel igaljuhul atraktiivsem kui ükskõik milline teine transpordiliik. Hyperloop lubab küll veel suuremat liikumiskiirust, kuid seda tehnoloogiat ei ole veel toimivana olemas. Arvestades praegust 2,5-tunnist transpordiaega Tallinna ja Helsingi vahel, siis ei ole suurt vahet, kas uus transpordilahendus võimaldab sama vahemaa läbida 15 või 7 minutiga. 15-minutili-

ne transpordiaeg on piisav, et Kose hinnangul saaks rääkida uuest tekkivast ühisest tõmbekeskusest, kuhu hakkavad kogunema inimesed, innovatsioon ja kapital. Kose sõnul kavatsetakse jätkata Maglevi võimaluste lähemat uurimist. Praegu EL-i TENT-koridoris Magleviga kauba- ja reisijatevoogude vedamisel arvestatud ei ole. Maglev ei ühildu olemasolevate transpordisüsteemidega, ja see ei võimalda täita kõiki ettenähtud eesmärke. Seetõttu poleks Maglevi kasutamisel loota Euroopa Liidu toetust. Tasuvusuuringud aga näitavad, et 40% tunneli rajamise kuludest peaks olema kaetud avalikust sektorist või mõnest toetusfondist. Teisalt lubab Maglevi kasutuselevõtmine võrreldes tavakiirraudteega suurt kokkuhoidu, mis ulatukski juba peaaegu vajamineva 40%-ni.

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Juhtmed ja kaablid Elektrikilbid ja tarvikud Sise- ja välisvalgustus Pistikupesad ja lülitid Küte ja ventilatsioon Hooneautomaatika Piksekaitse ja maandus LAN ja turvavõrgud

ÄRIHOONED

Päikesepaneelid ja inverterid


1 tund 40 min

Helsingi (Pasila)

30 minutit

FinEst lahe piirkond – tunneli abil hakatakse tõstma kinnisvara hinda FineEst lahe piirkond on nimetus kontseptsioonile Peter Vesterbackalt, kes varasemalt on tuntud arvutimängu Angry Birds loonud Rovio turundusnäona. Eva Killar ütleb, et FinEst lahe piirkonna kontseptsiooni iseloomustab uudne projektile lähenemine. Kunagi varem ei ole nii mahukale taristuprojektile lähenetud kui idufirmale. TANEL RAIG

28

Kontseptsiooni alus on tavapärane tunnelilahendus. Kuid võrreldes Finest Linki teostatavusuuringus toodud tunneliga on Vesterbacka plaanitav tunnel suurema diameetriga. Tunnel on 17 meetri laiune. Eesmärk on, et sinna mahuksid nii tänased kui tulevikulahendused. Harjumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö nõuniku ja Finest Linki projektgrupi liikme Kaarel Kose sõnul tähendab see, et tunnel suudab teenindada kahepoolset liiklust, sinna on võimalik sisse panna nii Euroopa kui Venemaa rööpalaius, sinna saab rajada nii gaa-

si- kui elektritrasse. Kose ütlusel lubas Vesterbacka, et tunnelisse tuleb ka jalgrattatee. Vesterbacka kinnitas, et tunneli maksumus on sama nagu Finest Linki uuringus planeeritud tunnelil, kuid Kose usub, et laiema diameetriga toru tähendab siiski ka suuremat maksumust. Tunneli rajamise kulud on kavas katta Hiinast tulevate investeeringute ja tehnoloogia abil. See tähendab, et tunnelis hakkaksid sõitma Hiina kiirraudteega sarnased rongid, mis liiguvad kuni 400 km/tunnis ja läbiksid Tallinna


SLO

2 tundi

Pileti hind reisijale oleks 18 eurot üks suund, autodele 70 eurot ja veokitele 450 eurot

ja Helsingi vahelise vahemaa 20 minutiga. Kontseptsiooni olulisem osa on aga ärimudel, mille kohaselt iga euro kohta, mis investeeritakse maa alla, investeeritakse 10 eurot maa peale. Soomes tuleb tunnel maapeale Espoos, kuhu rajatakse uus ultramoodne kesklinn Euroopa kõrgeimate pilvelõhkujatega. Lisaks rajatakse tehissaar, kuhu on planeeritud 50 000 inimesega linn. Tänu tunnelile tekib uus atraktiivne kinnisvaraturg, millest teenitav raha on arvestatud tunneliprojekti osaks.

Tallinn (Ülemiste)

••• Helsingi–Tallinna tunnel  Raudteetunnel, mis vähendab reisijate ja kauba sõiduaega Helsingi ja Tallinna vahel kahelt tunnilt 30 minutile.  Soome poolel ühendatakse tunnelis reisijad kohalike ja kaugsõidurongide võrku Vantaa lennujaama ühistranspordikeskuses ja Pasila ning Helsingi kesklinna jaamades. Tallinnas ühendub raudteetunnel reisijateveol Rail Balticuga Ülemiste lennujaamas, kus on olemas trammiühendus kesklinnaga. Kaubaveol ühendub raudteetunnel logistikakeskustega Tallinnas, mis hõlmavad Rail Balticu kaubaterminali, Muuga sadamat ja raudteevõrku.  Ehitatakse kaks rongitunnelit (rööpmevahega 1435 mm) ja üks teenindustunnel.   Kontseptsioon hõlmab ka kahe tehissaare rajamist – Uppoluoto ja Tallinnamadal.

 Tunneli hinnanguline maksumus koos raudteede, terminalide ja jaamadega on 13–20 miljardit eurot.   Aastal 2050 liigub Tallinna ning Helsingi vahel 23 miljonit inimest, kellest 12,5 miljonit reisib tunnelis ja 10,5 miljonit laevadega (meretransport jätkab kasvamist ka raudteetunneli ehitamisel tänu Helsingi-Tallinna kaksiklinna vahelise igapäevase pendelrände ja veomahtude kasvule).  Aastal 2050 liigub Tallinna ja Helsingi vahel 8 miljonit tonni kaupa, millest 4 miljonit tonni veetakse tunnelis ja 4 miljonit tonni laevadega.  Reisirongid liiguvad tipptundidel 20-minutilise intervalliga ja nende vahel pannakse käima autode ja veokite pendelrongid. Esialgsete uuringute järgi kasvataks tunnel riikide majandust 0,5%–3% SKP-st.

Allikas: Finest Linki Helsingi-Tallinna tunneli teostatavusuuring

29


Tunneli valmimisel loodetakse „Angry Birdsi  Finest Linki Tallinna-Helsingi tunneli teostatavusuuringu lõppraporti esitlusega lõppes tunneli planeerimises üks oluline osa. Kuna raha projekti edasiarendamiseks veel tulemas pole, valitseks tunneli rajamises vaikus, kui poleks Peter Vesterbackat. Populaarse Angry Birdsi arvutimängu looja Peter Vesterbacka on võtnud eesmärgiks, et 6 aasta pärast kihutame kiirrongiga Eestist Soome 20 minutiga. Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Killar ütleb, et on Vesterbackaga viimasel ajal kohtunud mitmel korral. „Tema entusiasm on kadestamisväärne,“ nendib ta. „Samas pean Vesterbacka lubadust, et

rong sõidab tunnelis 24.12.2024, pigem optimistlikuks,“ möönab ta viisakalt. Algatatud mõjude hindamine Ka Kaarel Kose möönab, et tunneli valmimine 5 aastaga ei ole reaalne. „Tuleme avaliku sektori poolelt ja teame kaua planeeringud aega võtavad,“ lausub ta. Samas on Vesterbacka tänaseks algatanud tunneli keskkonnamõjude hindamise ning Kose kinnitusel üritatakse teda mõlemal pool Soome lahte toetada. Riikide jaoks oleks see ju superlahendus, kui nii kallis infrastruktuuriobjekt valmiks erakapitaliga ilma avaliku sektori raha kasutamata. Mõnevõrra ettevaatlikuks teeb küll asjaolu, et Vesterbacka projektis tuleks raha

Hiinast ning oluline infrastruktuuri objekt Euroopas läheks sellega hiinlaste kontrolli alla. Kose kinnitusel püütakse elus hoida ka Finest Linki algatatud traditsioonilisemat lähenemist tunneliprojektile juhuks, kui Vesterbacka projekt peaks jääma pooleli või tal ei õnnestu piisavat rahastust leida. „Kindlasti oleks sellisel juhul vaja Euroopa Liidu rahalist toetust, kuid Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc on öelnud, et praegu Tallinna ja Helsingi püsiühendus toetust ei saaks. Tunnelit lihtsalt ei ole üleeuroopalise transpordivõrgustiku kaartidel,” möönab Kose. TENT-võrgustikuga liitmine Kose sõnul on eesmärk, et Tallinna-Helsingi tunnel jõuaks järg-

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Juhtmed ja kaablid Sise- ja välisvalgustus Pistikupesad ja lülitid Elektrikilbid ja tarvikud Kodu automaatika Piksekaitse ja maandus Küte ja ventilatsioon

ELAMUD

Päikesepaneelid ja inverterid


SLO

mehele“ misesse Euroopa TENT-võrgustiku programmi, mis pannakse kirja 2023. aastaks. Et Euroopa Komisjon saaks tunneliprojekti tõsiselt kaaluda, peaks see olema jõudnud planeeringute tegemiseni, ehk viie aasta perspektiivis peaks olema tehniline projektlahendus tehtud. Eva Killar lisab, et praegu ollaksegi tunneliprojektiga faasis, kus tegeletakse mitte niivõrd tehnoloogiate kaardistamisega, vaid keskkonnauuringute planeerimise, täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks rahastuse leidmisega jne. „Ilma nende tegevusteta ei ole võimalik rajada ühtegi tunnelit, sõitku seal siis traditsiooniline kiirrong, ülikiire Maglev või kihutagu Hyperloop-kapsel,“ sedastas Killer.

••• Maailma pikim veealune raudteetunnel   Praegu on pikima veealuse osaga raudteetunnel Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel 1994. aastal avatud Eurotunnel.  Tunneli kogupikkus on 50,45 km, millest 37,9 km paikneb merepõhjast kuni 75 m sügavamal.   Kaks tunnelit on läbimõõduga 7,6 m ja nendes sõidavad rongid. Keskel asub kolmas tunnel, mis on mõeldud hooldustöödeks ja evakuatsiooniks.  Sõiduautode ja treilerautode rongide vedamiseks on spetsiaalselt tunneli jaoks ehitatud 6-teljelised elektrivedurid. Rongi maksimaalne kiirus on 160 km/tunnis.   Kokku on võimalik ühele rongi-

le paigutada 12 reisibussi ja 120 sõiduautot. Toimub 4 väljumist tunnis.  Treilerautode rong koosneb 18 poollahtisest platvormist. Igale platvormile mahub 32 rekkat.  Juuni 2018 oli kaubavedude osas tunnelis rekordiline: veeti 142 016 treilerit, I poolaastal kokku 845 000 treilerit.   Reisijatevedu korraldab tunnelis Eurostar. Maa peal on kiirrongide maksimaalne kiirus kuni 300 km/tunnis, kuid tunnelis on see piiratud kiiruseni 160 km/tunnis.  Tippkoormuste ajal suudetakse pakkuda kuni 14 väljumist ühes päevas.

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Tööstusautomaatika seadmed Kaablid ja kaabliteed Võimsuse juhtimise seadmed Valgustus Kilbid ja karbid Tööriistad ja tarvikud

TÖÖSTUS


Nii ülikoolide kui ettevõtete soov on ühine: et oleks rohkem lõpetajaid, kes asuksid tööle õpitud erialal.

Inseneeriaõpe silmitsi väljakutsetega Kuigi inseneritöö on Eestis hästi tasustatud ja töökoht kindel, napib tudengeid sellest hoolimata. Ühest küljest ootab ettevõtja ülikoolidest oma valdkonnas orienteeruvaid spetsialiste, teisest küljest on tegu valdkonnaga, mis seondub pigem sõnadega keerukas ja raske. Seetõttu ootavad ülikoolid, et ka ettevõtjad oleksid noortele eeskujuks. ELEN LUHT

32

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna energiapoliitika professori ja Eesti Inseneride Liidu presidendi Arvi Hamburgi sõnul on inseneeriaeriala suur konkurent IT. „Tihti räägitakse sellest kui omaette valdkonnast, kuid see on vaid töövahend,“ ütles Hamburg. Tema sõnu toetab OSKA 2018. a juuni seisuga koostatud põhikutsealade uuring, mille järgi kutseharidusega tarkvaraarendajate osas ületab pakkumine nõudlust, kuid prob-


SLO ras ühekordseks tegutsemiseks. Nii oodatakse ka ettevõtete suuremat panust eeskuju näitamisel eriala ning hilisema töö tutvustamisel. Kuidas seda täpsemalt teha, on vaja veel välja selgitada. Cleveroni asutaja ja juhatuse liige Arno Kütt sõnas, et kui koostöö puudutab tudengitele ülesande andmist ja lahenduse leidmist, siis on väga head kogemused Eesti Kunstiakadeemiaga. „Mis puudutab aga arendustööd ülikoolidega, siis seal on väga suured käärid. Arenduse kiirus, mida ettevõte ootab, on hoopis teisest klassist, kui ülikoolid täna pakkuda suudavad. Konkurentsis püsimiseks on vaja kiiresti leida häid lahendusi ja seda kahjuks ülikoolidega koostöös täna teha ei saa,“ ütles Kütt. „Ootaksime ülikoolidelt kiiremat tegutsemist ning oleme avatud erinevatele pakkumistele.” leem esineb IKT-kompetentsiga juhtide seas. Vajadus nende järele kasvab eelkõige teistes sektorites. Samas uuringus on enamik inseneeriaerialasid punases ning nõudlus ületab pakkumist. TTÜ Virumaa Kolledži direktori Viktor Andrejevi sõnul võib tudengite vähesus olla seotud erialade kuvandiga – arvatakse, et tegu on keerulise ja raske valdkonnaga ning seetõttu otsustab keskkoolilõpetaja asuda õppima mõnele teisele erialale. Oluline koostöö Olukorra parandamiseks käib kõrgkoolides pidev töö, koostööd tehakse ettevõtetega, et tutvustada tudengitele seda, mis neid kooli lõpetades ees ootab. Samas tõdeb TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu, et sellest jääb väheks. Eeskujusid ja huvi hoidmist oleks rohkem vaja juba põhikoolis, seda nii huviringides kui ka koolitundides. Palu sõnul korraldatakse küll külastusi, kuid see kipub jääma projekti kor-

Mida toob tulevik? OSKA valdkondade uuringud toovad välja kasvava vajaduse erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, erinevate tehnikavaldkondade inseneride järele. Analüüsid näitavad, et arvutiteadustes, elektroonika ja automaatika ametialade puhul võib tulevikus tekkida erialase ettevalmistusega lõpetajate puudujääk. Inseneritaseme töötajate puuduse leevendamiseks plaanitakse suurendada koolituspakkumist ja muu hulgas ühe lahendusena proovida tulevikus lävendi asemel korraldada vastuvõtukonkursse ja seada sisseastujatele täiendavad kriteeriumid. See aitaks välja selgitada, milline on õpilaste õpimotivatsioon ja nende eelnev tase. Nimetatud ettepanekud on kantud eelkõige soovist vähendada väljalangevust ja saavutada suurema arvu lõpetajate tööleasumine oma erialale.

••• Tasub teada Muutused kõrghariduses ja õpetamise meetodites Püsimaks konkurentsis, suureneb tarbitava hariduse maht. Samas selle hariduse omandamise (ostmise) viisid muutuvad – müüjate turg muutub ostjate turuks – paindlikuks, ajakohaseks, nõudmisel, spetsiifilistest vajadustest lähtuvaks ja palju kättesaadavamaks. Futurist Thomas Frey ennustab aastaks 2030 pooltele maailma ülikoolidele ja kolledžitele kollapsit:  Liiga suur üldkulude maht – väheneva tudengite arvu ja kokkukuivavate avalike ressursside tõttu;  Ebakvaliteetsed õppejõud ja õpetajad – olukorras, kus internetis on maailma top 1% õpetlastest vabalt kättesaadavad;   Kõigile nähtav online-reitingusüsteem, kus üksik kesine õppejõud võib viia alla kooli reitingu;  Aja ja koha ebamugavus – kasvava ajasurve ja paindlikuma võimaluse olemasolul eelistatakse e-õpet;  Hinnakonkurents – vabad ja tasuta loengud ainepunktideta versus tasulised loengud ainepunktidega surub hinda alla;  Mandaadiküsimus – õigus väljastada diplomeid ja kraade on seni ülikoolide monopoolne õigus, viimast püüab murda üha suurem ring e-hariduse ettevõtteid ja organisatsioone;   Suhetevõrgustikud – sotsiaalmeedia ja erinevad liikumised on sellele ülikooli rollile üha enam konkureerimas. ALLIKAS: „TÖÖ JA OSKUSED 2025. ÜLEVAADE OLULISEMATEST TRENDIDEST JA NENDE MÕJUST EESTI TÖÖTURULE KÜMNE AASTA VAATES“ OSKA

33


KOMMENTAAR

Cleveron tekitab oma eeskujuga noortes huvi valdkonna vastu

REELIKA MARANIK CLEVERONI VÄRBAMISTURUNDUSE JA SISEKOMMUNIK ATSIOONIJUHT

 Otse koolipingist töölesaajaid on Cleveronis piisavalt. Jagame nii Tallinna Tehnikaülikooli kui Tartu Ülikooli tudengitele stipendiume, mille raames käivad noored Cleveronis praktikat sooritamas, motiveeritud ja nutikad jäävad meie tiimi täiskohaga tööle. Samuti oleme teinud koostööd Estcube’iga, mille tulemusel oleme oma tiimi nutikaid noori saanud. Digiturundus ja otsesoovitused Samuti tegeleme aktiivselt sihitud digiturundusega nii sotsiaalmeedias kui Google’is. Reklaamime kuulutusi lehtedes, palume Cleveroni töötajatel tuttavaid soovitada. Samuti korraldame erinevaid sündmusi, kus räägime ettevõttest, vastame küsimustele ning kirjeldame valdkonnapõhiseid väljakutseid, mis omakorda tekitab publiku seas huvi liitumise vastu. Tippspetsialistide puhul kontakteerume nendega LinkedIn’is otse. Järelkasvu harimiseks jagame stipendiumeid, sponsoreerime erinevaid robootikasündmusi ja -ringe, käime ülikoolides valdkonda tutvustamas ja teeme koostööd kursuste projektitööde raames, et

34

noored saaksid kogemuse, kuidas nii tarkvara, riistvara, disain, projektijuhtimine, turundus kui ka müük peavad koostööd tegema. Samuti osaleme virtuaalõppekavades. Selle aasta sügisel alustame Cleveroni Akadeemiaga, mis toob asjahuvilised kokku ning reklaamib erialavaldkonda. Seega püüame ise turuliidri positsioonil püsida, et noortel tekiks huvi valdkonna vastu ja soov tuleviku loomisel osaleda. Oodatud osavad käed Praktilise kogemuse ja teadmistepagasiga noorte tase on üldiselt kõrge. Loomulikult on palju noori, kel puudub töökogemus ning kõrgkooli maksimaalsed hinded tööde eest on pannud neid arvama, et nad on ihaldusväärsed ka tööturul, mis paneb neid üle oma võimete töötasu küsima. Praktika näitab, et otse garaažist või kutsekoolist väljunud noored on väga osavad ning meile teretulnud: nad teavad, kuidas miski töötab, ja kui ka ei tea, siis nokitsevad, kuni lahendus on käes. Kahjuks on osavate kätega mehi raske garaažist kätte saada, kuna neis puudub tihtipeale ambitsioon kandideerida või siis ei jõua meie kuulutused nende garaaži seinale.

Otse garaažist või kutsekoolist väljunud noored on väga osavad ja meile teretulnud: nad teavad, kuidas miski töötab.


KOMMENTAAR

SLO ABB: õpingud võiks siduda praktiliste kogemustega võimalikult vara ma avatud ning andma koolidele lahendada reaalseid probleeme ja olukordi.

GERDA MARKUS ABB BALTI RIIKIDE VÄRBAMISJUHT

  Täna konkureerime mitmete tugevate ettevõtetega ning lisaks huvitavale tööle peame olema võimelised pakkuma ka lisandväärtusi. Seni on õnnestunud saada otse koolist tööle spetsialiste nii palju, kui turg võimaldab. Oleme hetkel veel heas seisus, kus tööjõudu puudu pole jäänud. Koostöös juhtidega selgitame välja sobiva kandidaadi profiili ja mõtleme, mida põnevat on talle pakkuda. Vastavalt sellele otsime nii kaua, kuni oleme leidnud sobivaima kandidaadi. Oluline kogemus projektides Kool peab andma teoreetilise vundamendi, kuid koostöös ettevõtetega saaks õpingud praktiliste kogemustega siduda juba varasemas staadiumis. Ettevõtted toimivad erinevalt ja laiapõhjaline praktiline kogemus koolist valmistaks tudengid paremini ette tööpõllule astuma. Eelistatud olukorras on kandidaadid, kes töökogemuse puudumisest hoolimata on osalenud reaalsetes projektides. Praktilised kogemused annavad tudengitele võimaluse täita kindlat rolli ja kanda vastutust. Sellest koorub välja ka osaline vastus järgmisele küsimusele, et ettevõtted peaksid ole-

Praktika aitab tööle Meil on järjepidev koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, kus meie insenerid käivad andmas loenguid – oleme välja töötanud spetsiaalse loengute sarja, mis katab nii ettevõtte ootusi kui ülikooli vajadusi. Osaleme ka kõigil olulistel valdkonna messidel ning kaasame sinna ka juhte ja insenere, kes jagavad oma edulugusid ning räägivad, milliste projektidega ABB-s töötades kokku puututakse. Lisaks teeme koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooli, Mainori ja teiste koolidega, et pakkuda tuge praktiliste teadmiste ning kogemuste jagamisel. Koolid tahavad ka ise tudengitele lisandväärtust luua ja teevad selle nimel palju tööd. Mitmed käivad meie tehastes ekskursioonidel, et näidata tudengitele kõrgtehnoloogilist tootmist. Nii oskab tudeng teoorias õpitut samastada reaalsete võimalustega. Lisaks on praktikaprogrammid, mille käigus on tudengitel võimalus õpitut reaalsetes töösituatsioonides ellu rakendada, suur osa neist saab pärast praktikaperioodi meie juures ka tööd.

Praktikaprogrammi käigus on tudengitel võimalus õpitut reaalsetes töösituatsioonides ellu rakendada. 35


Rail Baltic tooks

elektrifirmadele kuhjaga tööd? Rail Baltic enam kui kahekordistab Eesti elektrifitseeritud raudteede kogupikkuse ja toob palju tegevust elektritööde firmadele. Oma osa on lootust saada ka Eesti ettevõtetel. TANEL RAIG

36

Kui praegu on Eesti elektrifitseeritud raudteevõrgu kogupikkuseks 132 kilomeetrit, siis Rail Baltic lisab 213 kilomeetrit elektrifitseeritud paarisrajaga rööbasteed. OÜ Rail Baltic Estonia Eesti põhitrassi projektijuht Raido Kivikangur räägib, et elektri infrastruktuuri osa jaotub uue raudtee ehitusel laias laastus kaheks suureks kategooriaks – Rail Balticu toimimiseks rajatav infrastruktuur ning olemasolevate elektri infrastruktuuride ümberehitamine trasside ristumise tõttu. Eelprojekti kohaselt rajatakse ka neli veoalajaama – Järveküla, Kehtna, Sindi, Häädemeeste. Kivikanguri kinnitusel ei ole tänase prognoosi kohaselt ümberehitatavate elektriliinide maht üleliia suur ning tõenäoliselt mahu-

vad need tööd ühte hankesse. Samuti usub Kivikangur, et siseriiklikul tasandil saavad liitumiste jms töödega hakkama Eesti enda elektriprojekteerimise ja ehitamisega tegelevad ettevõtted. Raudteespetsiifiliste elektrisüsteemide ehitamise hangete raha aga ilmselt Eestisse ei jää. Raudtee veoelektrisüsteemi ehk kontaktvõrgu rajamine ei ole Kivikanguri ütlusel Eesti turule jõukohane. Kuna 25 kV AC kontaktvõrku pole seni Eestis ehitatud, siis pole siin ka sellise tehnoloogia pakkujaid ning puudub vastav kompetents. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnu Vare nendib, et Eesti on väike ja siin tõepoolest ei tasu ettevõtetel mõnedes valdkondades hoida vajalikku kompetentsistruk-


SLO

213

kilomeetrit elektrifitseeritud paarisrajaga rööbasteed lisab Rail Baltic Eesti raudteevõrku.

tuuri. Majanduslikult otstarbekam on see vajadusel väljast sisse osta. „Seega ma ei näe probleemi, et vajalik pädevus võetakse väljastpoolt sisse või tehakse koostööd,“ ütleb Vare lisades, et eestlaste suur väljakutse ongi arendada koostööd välispädevusega. „Kui koostööd ei suudeta teha, siis on paratamatu, et hanke võidab keegi väljastpoolt – majanduse seaduspärasuste vastu on mõttetu võidelda, ebatulus tegevus,“ leiab ta. Ja lõpuks usub Vare, et kohalikult turult võetakse nagunii vajalik materjaliressurss ja ka eripädevust mittevajav tööjõud. Seega saavad Vare ütlusel kohalikud ettevõtted kindlasti suures mahus töid ka Rail Balticu ehitusel. Kui suudetakse teha koostööd, on saadav töö hulk veelgi suurem. Elektritööde ettevalmistused juba töös Ettevalmistused Rail Balticu elektrifitseerimiseks juba käivad. Mai lõpus kuulutas kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail välja hanke „Rail Balticu elektrifitseerimise ja selle kasutuselevõtu strateegia“ eelanalüüsi teostamiseks. Projekt

hõlmab kolme Balti riiki ja eelanalüüsi eesmärk on pakkuda välja lahendus Rail Balticu raudteeliini ühise elektrifitseerimissüsteemi loomiseks. Avaliku konkursi tulemuseks peab olema tehniline analüüs, mis aitab ette valmistada terviklikku hanget energiasäästliku Rail Baltic Global Project elektrifitseerimise loomiseks. Hange peab hõlmama laiaulatuslikku tehnilist ettevalmistustööd ja põhjalikku tarnening turu-uuringut. RB Raili tehniline juht Mart Nielsen ütles hanke väljakuulutamisel, et otsitakse terviklahendust Rail Balticu elektrifitseerimissüsteemi loomisele, mis läbib kõiki kolme riiki ja tagab süsteemi koostalitlusvõime. Töö eesmärk on selgitada välja selleks kõige kulutõhusam viis, tagada ühtne kvaliteedikontroll ja koostada järelevalve mehhanism. „Töö peab välja tooma võimalused, kuidas saame luua energiasäästliku süsteemi, pidades silmas elektriühenduse keskkonnamõju ja kõrgeid standardeid,“ selgitas Nielsen. Rail Balticu elektrifitseerimine aitab vähendada CO2-taset reisijate ja kaubaveo sektoris, toimi-

des seejuures ka energiasäästlikult. Elektriraudtee keskkonnasääst tuleneb eelkõige väiksemast kasvuhoonegaaside emissioonist. Kasutades kaubavedudes elektriraudteed, oleks seal diiselrongide kasutusega võrreldes süsihappegaasi emissioonid kuni 40% väiksemad. Hankeid viib läbi Balti riikide ühismeeskond Eestis moodustavad Rail Balticu hangete läbiviimiseks ühtse projektmeeskonna Rail Baltic Estonia ja kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail (koordineerib põhiprojekteerimist). Mõlemad töötavad selle nimel, et Rail Balticu projekt valmiks aastaks 2025, millele järgneb aastane testperiood. Rail Balticu põhiprojekteerimise esimeses faasis projekteeritakse raudtee infrastruktuur ning erinevad rajatised (sillad, viaduktid, ökoduktid). Lisaks projekteeritakse tehniliselt läbi kõik ristuvad trassid, sh elektriliinid. Raudtee tarbeks kasutatava elektrivarustuse projekteerimisega tegeletakse tänase ajakava kohaselt aastatel 2021–2022.

37


Rail Balticus nähakse uut Siiditeed Hiina ja Euroopa vahel Kui Rail Balticut esitleti alguses peamiselt võimalusena inimeste kiireks transpordiks Balti riikidest Euroopasse, siis üha enam on hakatud uuest kiirraudteest rääkima kui olulist lisandväärtust pakkuvast kaubateest. Möödunud sügisel Tallinnas toimunud Rail Balticu äridebatil tõid nii Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, RB Rail juht Baiba Rubesa ja ettevõtjad esile planeeritava uue kiirraudtee perspektiivi kaubavedudes. Hololei märkis, et kliimamuutuste tõttu muutub Põhja-Jäämeri paremini läbitavaks ning see annab Rail Balticule majandusliku lisatõuke. Rail Balticu abil saavad Põhjala sadamatesse laevadega jõudvad Aasia kaubad kiiresti liikuda Euroopa tarbijateni. Hololei tõi välja ka Aasia ja KeskEuroopa võimalikud ärihuvid – näiteks võivad autotootjad hakata kasutama siinseid sadamaid. Raudtee (mitte kitsalt Rail Baltic, vaid üldiselt nn uus Siiditee Hiina ja Euroopa vahel) pakub tema sõnul ka n-ö vahevarianti kahele praegu kasutuselolevale transpordiliigile Eesti ja Hiina vahel, milleks on konteinerlaevad ja lennutransport. „Laev sõidab 30 päeva, lennukiga saab päevaga. Raudtee oma ühekahe nädalaga on seal vahepeal,” märkis Hololei. Rail Baltic kui uus Siiditee Hiina ja Euroopa vahel Kühne+Nagel Eesti tegevjuht Claudio Richardson näeb Rail Balticu jaoks võimalusi uuel Siiditeel. Tema hinnangul on vaid aja küsimus, millal Hiina kaup ron-

38

giga otse Põhja-Euroopasse jõuab. „Eesti on uuele Siiditeele regiooni parim võimalik sihtpunkt, seda tänu geograafilisele asukohale, ühendustele ja lähiturgudele – lisaks Baltikumile ka Soome ja Rootsi,“ kirjeldas ta. Tallinki kaubatranspordi juhi Håkan Fagerstromi sõnul on juba täna Via Baltical ehk Tšehhist Tallinnasse viival maanteel nii palju kaupa, et tekkimas on ummistus ja veoautojuhtide puudus. „See kaup vajab uut läbipääsuteed ja seal on Rail Balticul võimalus. Ma näen sellel tohutut potentsiaali, kuna ka Kaug-Idast tuleb juba rong otse Kesk-Euroopasse, mis tähendab, et kauba kogus sellel teel üha suureneb,“ ütles Fagerstrom. Uue Siiditee toimivust ei usu siiski kõik. Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal on osutanud, et Rail Balticuga seoses räägitakse Kirkenesi sadamast. Raudtee ja kaubasadama ehituse mõtteid sinna on küll kaalutud, kuid lõplikku otsust seni pole. Samuti väidab Humal, et arktika koridor on mõttekas eelkõige kaubale, mille lõppsihtkoht on Põhja-Venemaa või Põhja-Euroopa. Sealt Euroopa peamistesse sadamatesse sõitmiseks kulub laeval 5 päeva. Rail Balticu kaudu kulgeval marsruudil pole ajalist võitu, kuid hind on oluliselt kallim.

••• Tasub teada Raudteede elektrifitseerimine lähiaastatel Eestis Lisaks Rail Balticu ehitusele, mis lisab 213 kilomeetrit elektrifitseeritud paarisrajaga rööbasteed, on täna teada veel kaks lähiaastatel toimuvat raudteede elektrifitseerimisega seotud projekti: Ehitatakse Riisipere-Turba vaheline elektrifitseeritud raudteelõik kogupikkusega 6,3 kilomeetrit. Raudteelõigul ehitatakse välja kontaktvõrk ning rajatakse seda toitev veoalajaam Riisiperre. Kokku on planeeritud kulutada selle raudteelõigu ehituseks umbes 8 miljonit eurot. Aastatel 2022–2025 peaks toimuma idasuunalise (TallinnaAegviidu) kontaktvõrgu rekonstrueerimine. Selles suunas vajab asendamist umbes 113 kilomeetrit elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrku, mis on ehitatud rohkem kui 40 aastat tagasi, seega ületanud juba oma planeeritud eluea. Lisaks rekonstrueeritakse kontaktvõrku toitev veoalajaam Raasikul ja ehitatakse uus veoalajaam Aegviitu.

2021–2022 tegeletakse Rail Balticu elektrivarustuse projekteerimisega.


Sanktsioonide sõjas kannatav alumiinium mõjutab kaablite hinda Maailmamajanduses toimuvad sündmused on kaasa toonud peadpööritavad liikumised tooraineturgudel, mis avaldavad mõju ka kaablihindadele. TANEL RAIG

Tänavune kevad tuli kaablitootjatele teistmoodi. Kaabli oluline komponent on alumiinium ja vähemalt 30 aastat pole kaablitootjad pidanud vastakuti seisma nii äkilise alumiiniumi hinnatõusuga, kui see oli tänavu aasta aprilli alguses. USA kuulutas aprillis majandussanktsioonid 12 Venemaa ettevõttele. Nende seas oli ka üks maailma suurim alumiiniumitootja Rusal, mille käes on 6% maailma alumiiniumiturust. Rusali aktsiad hakkasid kiiresti kukkuma ning alumiiniumi tarbijad üle maailma ostsid kiiresti alumiiniumi kokku. Tooraineturul tõi see kaasa hinnatõusu, mida

40

sellel sajandil polnud veel nähtud. Londoni metallibörsil tõusis alumiiniumi hind viimase 30 aasta kiireimas tempos, ehk teisisõnu oli see üldse suurim tõus alates 1987. aastast, millal alumiiniumi futuuridega hakati praegusel kujul kauplema. Hinnad kõiguvad sageli Eesti suurima kaablitootja Draka Keila Cables juht Tarvo Leppik võtab asja rahulikult. „Alumiiniumi hinnamuutus kaablitootmises ei ole midagi erakordset. Hinnad muutuvad iga päev,“ ütleb ta. Tema kinnitusel on kliendid sellest teadlikud ja valmis hinnamuudatusteks nii ühes kui teises suunas. „Loomulikult suured hinnakõikumised kedagi

õnnelikuks ei tee, kuid selline on selle äri paratamatus,“ lisab ta. AS-i Esvika Elekter juhatuse esimees Guido Tamm aga möönab, et tänavu kevadel toimunud hinnaralli oli erakordne. Ta ei oska öelda, kas tegemist oli just 30-aastase perioodi kiireima alumiiniumi hinnatõusuga, kuid viimastel aastatel pole tema kinnitusel toimunud nii järsku muutust, kus alumiiniumi hind tõuseb paari nädala jooksul üle 30%. Selle mõju kaabli hinnale oli erinev, sest kaablite hinnastamise loogika on tehastes erinev. Kui mõnel puhul võetakse aluseks tellimiseelse päeva metalli hind, siis mõnel juhul arvestatakse kuu keskmisega. „On ka tehaseid, kes arvestavad veelgi


SLO pikema perioodiga,” ütleb Tamm. „Selge on see, et mida lühem periood hinnastamise aluseks võetakse, seda suuremad on tekkida võivad hinnakäärid,“ lausub Tamm. Lisaks on olukord erinev ka toodete lõikes – mida rohkem on kaablis metalli, seda suurem on ka hinnamuutuste mõju. Ka Tamme sõnul on hinnad tooraineturul pidevas muutuses. Kaablite tootmises põhjustab alumiiniumist suuremaid hinnatorme tavaliselt drastilisemalt muutuv vase hind. Tooraine hinnamuutusi on siiski võimalik reguleerida soetatavate laovarude suurusega, ehk siis soetada tavapärasest suuremaid varusid, kui metallihinnad on madalal. Lisaks toob Tamm välja võimaluse kasutada erinevaid tehinguinstrumente (näiteks hedging), millega saab hinna muutuse riske vähendada. Kliendid ei ole Tamme ütlusel tihtipeale tooraine hinnamuutuse teemaga väga kursis ja eeldavad hindade osas stabiilsust. Hinnamuutusi pannakse tähele ja sellest lähtuvalt tehakse ka oma ostuotsused. Klientide õnneks ja müüjate kahjuks on konkurents Eesti suuremate kaablimüüjate vahel väga tihe ning üksteise tegemisi hinnamuutuste osas jälgitakse pingsalt. Tamme sõnul on aus konkurents igati tervitatav, kuid seni, kuni ei hakata tegema järeleandmisi toote kvaliteedis. „Varasemalt on esinenud juhuseid, kus turule

on toodud alamõõdulisi või standarditele mittevastavaid kaableid. Õnneks on klientide teadlikkus sel alal ajaga paremaks muutunud ning ennetamaks võimalike hilisemaid probleeme, eelistatakse aina rohkem osta tuntud ja tunnustatud tehaste toodangut,“ räägib Tamm. Hinnaralli tõmbas tagasi Pärast aprilli alguse tormilist tõusu hakkas alumiiniumi hind aprilli lõpus taas langema, kuna levisid kuuldused, et USA on valmis leevendama sanktsioone maailma suurimale alumiiniumitootjale Rusalile. Siiski ei ole oodata, et alumiiniumi hind langeks endisele tasemele. Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul kergitasid aprillis alumiiniumi hinda erinevad poliitilised riskid: kaubanduspiirangud ja täiendavad sanktsioonid USA poolt Venemaale, sh ühele maailma suurimale alumiiniumitootjale Rusal. Elmiku sõnul on pärast poliitiliste pingete leevendamist alumiiniumi hind oodatult allapoole liikunud, kuid hinda toetab jätkuvalt tugev nõudlus maailmaturul. Kuid on ka palju äärmuslikemaid hinnaprognoose. Aprilli alguses, kui hind pärast sanktsioonide kehtestamist kiiresti tõusma hakkas, oodati hinna peatset kerkimist 3000 dollarini/tonn. Ja ka aprilli lõpus, kui turg oli juba rahunemas ja hind oma vahepealsest tõusust juba palju kaotanud, teatas UBS Group

•••

Alumiiniumitootja RUSAL 2007. aasta märtsis loodud ettevõtte asutaja on Roman Abramovitš. Ettevõttes, mille peakorter asub Moskvas, on täna üle 60 000 töötaja. Kuni 2015. aastani oli Rusal maailma suurim alumiiniumitootja, kuid siis möödus temast Hiina Hongqiao grupp. Rusali käes on 6% maailma alumiiniumitoodangust. AG, et turud alahindavad võimalikke pakkumistega seotud häireid ja nende prognooside järgi tõuseb alumiiniumi hind 6 kuu vältel taas 2500 dollarini ja 12 kuu jooksul jääb püsima 2300 dollaril. Ilmselt võib aga nõustuda siiski Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmikuga, kelle sõnul sõltub edasine pakkumine Hiina tootmispiirangutest ja USAHiina-Euroopa kaubanduskõneluste järgmistest sammudest.

2549,5

18.04.2018

Alumiinium tegi aprillis kiireima hinnatõusu Alumiiniumi hind USD/tonn

2085,5

10.07.2018

1896

10.07.2017

41


Hora eTec klemmiseeriat iseloomustab kompaktne ja lihtne disain ning paindlikkus kasutamisel.

Uudis klemmimaailmas Eelmise aasta sügisest esindab SLO AS Eesti turul Saksa ettevõtte Hora eTec (endise nimega Leipold) klemmiseeriat, mis katab vahemiku 50 mm2–300 mm2 . 3–4 aastat tagasi otsustas Saksa ettevõte Hora eTec lisaks alltöövõtu pakkumisele maailma juhtivatele klemmitootjatele välja tulla oma klemmiseeriaga. Läbi viidi turu-uuring: koostöös klientide ning tarnijatega kaardistati, millest vajaka jääb ja mille järgi on nõudlus. Turul ei pakutud klemme, mille katvus oleks suurem kui 240 mm2, kuigi vajadus oli selgelt olemas. Selleks, et ühendada suuremaid vask- ja alumiiniumkaableid, kasutati SLO müügijuhi Mika Vatuneni sõnul nii mõnigi kord omal käel väl-

42

jatöötatud lahendusi, mis ei olnud läbi testitud. Tööstusest päikesejaamadeni Hora eTec’i klemme kasutatakse nii tööstuslahendustes, elektrivõrgu kilpides kui päikese- ja tuuleenergiajaamades. Nende peamine eelis on hea ühildumisvõime ja kasutusmugavus: klemm vastab standardile, nii pole enam vaja välja tulla oma lahendustega. Lisaks on edasi arendatud ka mitmeid tehnilisi detaile: näiteks on klemmil avaus, kuhu kinnitada mõõtejuhet, samuti saab klemmi paigaldada kas 35 mm DIN-latile või sõltumata DIN-lati laiusest fikseerida kruviga. Tänaseks on toode olnud müügis juba pea aasta ning nagu ikka: kui kõik töötab õlitatult ja kliendid rahul, on kuulda rahulolevat vaikust.

••• Tasub teada Seeria koosneb: RKA kuni 50 mm2, RKA kuni 95 mm2, RKA kuni 185 mm2 ja RKA kuni 300 mm2. Võrreldes teiste tootesarjadega katab seeria ühe astme võrra suurema vajaduse: näiteks tavapärase 150 mm2 asemel katab klemmiseeria kuni 185 mm2, tavapärase 240 mm2 asemel aga 300 mm2. Kompaktne ja lihtne disain. Lihtne paigaldada. Vastupidav. Olemas nii ühene kui topeltklemm.


KONTAKT: SLO EESTI AS KESK-SÕJAMÄE 3A, 11415 TALLINN TEL 627 2200 E-POST INFO@SLO.EE

Profile for Meediapilt OÜ

SLO Electricity 2018  

Elektriala tervikuna on täna muutuste lävel. Leedvalgustite osas toimub tormiline areng. Olulised märksõnad energiasäästu kõrval on digitali...

SLO Electricity 2018  

Elektriala tervikuna on täna muutuste lävel. Leedvalgustite osas toimub tormiline areng. Olulised märksõnad energiasäästu kõrval on digitali...

Advertisement