__MAIN_TEXT__

Page 1

SUVI 2020


Ole päikeseks valmis!

Akud – uus tõusev trend. Parim võimalus päikeseenergiat salvestada. Akudest on meie valikus kõrge kvaliteediga Sonnen ja BYD. Pakume akudega sobituvaid inverterid. Solar-Log™ – energia juhtimissüsteem, mis muudab elu mugavamaks. Sõltumatu seade, mille abil on võimalik kogu hoone elektri tarbimist juhtida. Wallbox – nutikad elektriautode laadimislahendused

Naps Solar Estonia OÜ napssolar.ee info@napssolar.ee linkedin.com/company/napssolarestonia facebook.com/NapsSolarEstonia

Naps Solar Estonia on Põhja-Euroopa juhtiv päikesepaneelide tootja ja päikeseelektrisüsteemide paigaldaja.

Meil on 40 aastat kogemust ja enam kui 250 000 paigaldatud süsteemi üle maailma.

Pakume päikeseenergia süsteemide täislahendusi: nõustame, projekteerime, toodame, paigaldamine, teostame diagnostikat ning koormusarvestusi. Anname pikaajalise tehasegarantii.

Pakume nii kodu- kui ärilahendusi. Võimalus kasutada liisingut.


Sisu: Osale kodu- ja aiakonkurssidel! lk 4–5 Moostes avati uhke koolitus- ja renoveerimiskeskus lk 8–12 Värvilised linnad täis särtsu ja iseloomu lk 14–15 KredExi toetused ja kinnisvaranõu: servituut lk 16–17 Renoveerimine ja materjalid: uus ajastu ligineb lk 19–20 Kelle vastutada peaks olema miljööala otsused? lk 22–23 Akna väär paigaldus lubab talvel tuule tuppa lk 24–26

Ajakiri Remondi ja Ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile liivi@meediapilt.ee. Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Rõõmus aed: värvide pillerkaar Tahkurannas lk 28–31 Kuidas valida aiamaja? lk 32–34

HOONE VAJUB, TÕSTAME PAIKA! VÕTA ÜHENDUST MEIE SPETSIALISTIDEGA GEOLIFT teostab geotehnilisi inseneritöid, mille abil saab betoonpõrandat ja vundamenti tõsta või loodida ning pinnast stabiliseerida. Meie pakutava tehnoloogiaga pole vaja kaevamist ega lammutamist, tööd tehakse puhtalt ja kiiresti. Sobitame töid viisil, mis ei häiri kliendi tavapärast elurütmi. Meie meeskonnas on oma ala spetsialistid, kellel on rohkem kui kümneaastane kogemus

ehituses, mis hõlmab sealhulgas geoloogiat, geotehnikat ja materjaliteadust. Meeskonna liikmed täiendavad ennast pidevalt, et tagada klientidele ajas kestev parim lahendus.

Kui vajate konsultatsiooni ära vajunud maja, hoone, betoonpõranda, vundamendi, betoonist kõnnitee, lennuvälja, platsi või asfalttee osas, siis pöörduge meie spetsialistide poole.

Polimaris OÜ info@geolift.eu

et.geolift.eu tel: 529 5240


Osale konkurssidel! Eesti kaunis kodu 2020 Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) viib koos maakondade ja suuremate linnadega läbi üleriigilist konkurssi „Eesti kaunis kodu”. Tunnustatakse üksikisikuid, kogukondi ja organisatsioone nii piirkonna kui riigi tasandil. Konkursi patroon on Eesti Vabariigi President. Kodukaunistamise liikumise eesmärk on aidata kaasa Eestimaa kaunimaks muutmisele, ühise elukeskkonna korrastamisele ja kodukultuuri arendamisele. On ju kodu meie jaoks palju laiema tähendusega kui ainult perekonna elupaik ja koduaed. Seega hõlmab konkurss „Eesti kaunis kodu” peale traditsiooniliste kodude ka muid objekte, nagu

Pilt konkursilt Eesti Kaunis Kodu 2019\Lääne-Virumaa. Foto: Avo Seidelberg

koolid, lasteaiad, seltsimajad, kirikud, tootmishooned, mänguväljakud, pargid, kalmistud, külad jne. Konkursil hinnatakse nominente kolmes kategoorias: eramud või korterelamud (tihe-

asustusega piirkonnas) maakodud (hajaasustusega piirkonnas) ühiskondlikud objektid (asutused, tootmiskompleksid, pargid, väljakud vms)

Eesti suurim sisustusportaal


Konkursi „Eesti kaunis kodu” raames toimuvad ka üleriigilised erikonkursid: energiasäästlik kaunis kodu, kolmes grupis: elamud, kortermajad või ühiskondlikud hooned parim tööstusmaastik parim tervisespordirajatis kaunis muinsuskaitseobjekt (koostöös muinsuskaitseametiga) kauneim kortermaja (koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga) Korraldaja: Eesti Kodukaunistamise Ühendus, lisainfo: iluskodu.ee/ eesti-kaunis-kodu/.

Kodu kauniks 2020 Konkursil Kodu kauniks otsitakse, tunnustatakse ja auhinnatakse ilusaid kodusid, huvitavalt kujundatud aedu ja põnevaid ideid. Lähtutakse esteetilisuse, ökonoomsuse ja funktsionaalsuse printsiipidest. Tunnustamist leiab iga osavõtja, parimad pälvivad

rahalise väärtusega auhinnad. Konkursil on kaks põhikategooriat: kodu ja aed. Lisaks antakse välja preemia aiakultuuri edendamise eest, mille määrab žürii ühele või enamale inimesele esitatud kandidaatide hulgast. Žürii valib kõigi osavõtjate hulgast välja finalistid, keda külastavad žürii esindajad ja professionaalne fotograaf. Külaskäigust teavitatakse peret ette ja lepitakse kokku sobiv aeg. Osalemiseks: Otsi üles toredad pildid, mis oled oma aiast aja jooksul teinud, ning saada need 30. juuniks 2020. Kodufotod saada hiljemalt 30. augustiks 2020. Saada fotod või nende allalaadimislink e-postiga kodukauniks@ ajakirjad.ee, paberfotod aadressil Kodu & Aed, Liivalaia 13/15, Tallinn.

Lisa kaaskiri, kus tutvustad oma peret ja kodu. Ära unusta lisada aadressi, telefoninumbrit ja meiliaadressi. Võitjad pärjatakse sügisel.

Aasta kodu 2020

Startis ka konkurss Aasta kodu 2020. Infot ja materjale põnevatest aedadest oodatakse 30. augustiks ning kodudest 1. novembriks. Osalemiseks: Saada 10 fotot ja kaaskiri e-posti aadressile kodukiri@ohtulehtkirjastus.ee. Lisas aadress, e-posti aadress ja kontakttelefon. Lõppvooru pääsenud kodusid ja aedu tunnustatakse konkursi lõpuüritusel veebruaris 2021. Konkursile oodatakse võistlema kodusid ning aedu, mis tänavu teistel analoogsetel konkurssidel ei osale.

Liitu Bauhofi Meistriklubiga!

Meisterlik valik! Tutvu tingimuste ja pakkumistega: www.bauhof.ee

5 aastat garantiid elektri- ja aiatööriistadele. Kinniste pakendite pikendatud tagastusõigus. Kõik ostud alati soodsamad!


REKLAAMTEKST

FILTERS 24 – filtri vahetamine pole enam probleem Uued hooned ehitatakse üldjoontes sundventilatsiooniga ja kasutuses on soojustagastusega ventilatsiooniagregaat ehk teisisõnu ventagregaat. Päris sageli paigaldatakse selline süsteem ka renoveeritavatesse hoonetesse. Soojustagastusega ventilatsiooniagregaadiga süsteemi eelisena saab kokku hoida küttekuludelt: soojusvaheti abiga kantakse väljuva õhu soojus üle sisenevale õhule, kaasaegsete lahenduste kasutegur on suur. Siiski ei tohi unustada, et ka see süsteem vajab korrapärast hooldust ning filtrite vahetamisse tuleb suhtuda tõsiselt. Seega tuleb uut kodu ostes endale kindlasti selgeks teha, kas seal on korteripõhise soojustagastusega ventilatsiooniseade ja mida selle hoolduseks on vaja teha. Uued korterite ja eramajade ventilatsiooniseadmed on ehitatud nii, et neid saab ka ise lihtsalt hooldada, filtreid vahetada ning puhastada. Filters24 pakub laia valikut õhufiltreid kõige populaarsematele seadmele: Komfovent, Vallox, Flexit, Deekax, Systemair, Swegon, jne. Pakkumises on nii analoogfiltrid kui originaalfiltrid. Vajadusel pakume ka filtrite vahetust ja hooldusteenust. Tellida saab mugavalt meie e‑poes www.filters24.eu ja seejärel saadetakse toode Smartpostiga kiiresti üle Eesti. Mõistagi saab soovi korral filtrile ka ise meie Tallinna kontorisse järgi tulla.

MIKS ON VAJA FILTREID VAHETADA? Vanad ja mustad filtrid põhjustavad rõhu langust ventilatsioonisüsteemis, mille tulemusel väheneb puhta õhu sissevool, mis omakorda halvendab sisekliimat. Vana ja räpane filter aitab kaasa hallituse levikule ventilatsioonisüsteemis (eriti niiskes kliimas), kujutades tõsist ohtu tervisele. Uus filter laseb õhku paremini läbi, mille tulemusel säästate ventilaatori töötamisel tekkivaid elektrikulusid. FILTRI VAHETAMINE: Tootjad soovitavad vahetada filtreid 1–2 korda aastas, kütmishooaja alguses ja lõpus. Filtreid võiks sagedamini vahetada siis, kui maja asub intensiivse liiklusega tänava ääres, või siis, kui kodu lähedal on palju puid ja taimestikku, millest lendub õietolmu. Filtrit tellides on oluline täpsustada ventilatsiooniseade nimi ja kontrollida tellitava filtri mõõte. puhas filter must filter

Filters24:

Palju mudelid kohe laos olemas, kiire tarneaeg. Soodushinnad korteriühistule ja kinnisvara hooldusega tegelevatele firmadele Mõistlik hinnatase.


Kuidas kaitsta oma ventilatsiooniseadet hallituse eest? Filters24 pakub universaalset hooldusvahendit, mis on mõeldud ventilatsiooni- ja kliimaseadmete puhastamiseks (ventilaatorid, aurustid, siseruumide kliimaseadmed, soojuse regenereerimisseadmed jms). Omadused: Probiootikumidel põhinev hooldus- ja kaitsesprei bioloogilise kaitsega. Takistab hallituse tekkimist ventilatsiooniseadmes. Võimas kauakestva toimega kaitsev puhastusvahend. Ei jäta kuivades triipe ning tagab tervisliku mikrofloora. Eemaldab efektiivselt mustust pinda kahjustamata. Parandab siseruumide õhukvaliteeti. Optimaalseks siseruumide kliimaks: Filtrite vahetamisel piserdage neid ja õhusisselaskeava selle spreiga. Soovitatav on piserdada toodet ka nende vahele. Korra aastas võite spreiga puhastada ka soojusvahetit. Mis on probiootikumid? Selle Green XL puhastus- ja kaitsevahendiga saate hooldada kõiki HVAC süsteeme turvalisel ja keskkonnasõbralikul viisil. Tegu on bioloogilise liittootega, mis sisaldab detergente, ensüüme ja probiootikume. See toode puhastab pinna ja neutraliseerib kõik lõhnad, vähendades niimoodi efektiivselt ohtlike seente ja allergeenide riski. See toode toimib paremini kui tavapärased keemiatooted ja bioloogilised puhastajad. Green XL puhastajad sisaldavad kasulike bakterite kontsentraati, puhastades põhjalikult ja vähendades mikroobide riski teie kliimaseadmes.

Ventilatsiooni puhastus- ja hooldusvahend probiootikumidega Green XL - 200ml

SÖEFILTRIKOMPLEKTID Mis kasu toob aktiveeritud söefilter? Aktiveeritud söefiltrite kasutamisel on palju plusse. Neid puhasteid võib kasutada selleks, et vabaneda õhus olevatest kahjulikest saasteainetest, mis võivad teie tervist ohustada. Ventilatsioonisüsteemides võib aktiveeritud söefiltreid kasutada koos HEPA filtritega, et püüda kinni tuntud allergeene ja mustust, nagu: tolm, puuvillakiud hallituse eosed suits levinud majapidamiskemikaalid benseen ja teised LOÜ-d Söefiltrid aitavad eemaldada ka ebameeldivat lõhna, et teie siseruumide õhk oleks alati värske. Aktiveeritud süsi kasutatuna koos HEPA filtritega aitab kinni püüda 99,97% õhus olevatest väikestest osakestest, mis on 0,3 mikronit ja suuremad ning enamus suurematest osakestest, eriti eosed. Aktiveeritud söefiltrid on äärmiselt kasulikud inimestele, kel on allergiad või kelle jaoks ebapuhas õhk (sh kokkupuude teisese suitsuga) mõjub ärritavalt. Populaarseid ventilatsiooniseadmete söefiltreid saab tellida meie e-poes.

VALLOX 096 MC/SE/MV SÖEFILTRIKOMPLEKT

TASUTA SAATMINE PAKIAUTOMAATI!


Tule ökoehitust katsetama Mooste mõisas lõi uksed valla hoone, kus proffidelt nõu küsida, käised üles käärida ja käed saviseks teha, kus ootavad seminariruumid ja teadlaste tugi, kus korraldatakse koolitusi, seminare, töötubasid ning tegeletakse ökoehituse tootearendusega. TEKST: LIIVI TAMM

8

Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse ehk äsja renoveeritud uhke hoone Mooste mõisas on otsekui inkubaator, kus hakkavad askeldama looduslike materjalide ja energiatõhususega tegelevad eraisikud, MTÜ-d ning ettevõtted. Mis oleks, kui… õpiks korralikult krohvima, võrdleks segusid ja teeks suurel seinapinnal katsetusi? Uues kompetentsikeskuses on see võimalik. Siit saab nõu ja abi ka tootearenduseks ning sertifitseerimiseks: Euroopa meistrid ja tootjad on eestvedajatele teada ning löövad ideede arendamises kaasa. „Hea, et samas kohas saab too-

det arendada, rahulikult savikrohviga lödistada ja katsetada ning laborikatseid teha,“ kiidab Malvo Tominga Wanawiisiehitus OÜ-st. Ettevõte on üks neist, kes uues hoones kontoripinda rendib ning koolitusi korraldab – ikka nii, et


osalev õpipoiss esimeselt korruselt jutuajamise vahele. „Ei, teist korda ärge veel peale kandke, see peab tahenema,“ juhendab Malvo. „Siis on hiljem ka parem töödeldavus. Ja enne, kui uue seina võtate, tuleb ka niisutada.“ Otsekui möödaminnes saavad koolitatavad ka kiire näitlikustatud õppetunni – kellutäis segu tolmusele põrandale – ei nakku. Kellutäis segu niisutatud põrandale – nakkub. Õpilased noogutavad ja turnivad tellingutele tagasi. „Enamusel niisugustel koolitustel teemegi kolm erinevat segu, et õppida erinevaid tehnikaid ja katsetada, kuidas aluspind käitub,“ räägib Malvo. Koolitus on täies hoos: tehnikad tuleb omal käel läbiproovida. Malvo Tomingas tutvustab savikrohvimise tehnikaid.

Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus: Mooste mõis on ühe korrastatud hoone võrra rikkam.

praktiline töö ja know-how ühendatud. Ka Mooste mõisas tegutsevad Saviukumaja OÜ ja Vanaajamaja MTÜ said juurde olulise verstaposti Eesti ökoehituse edendamisel. Kuigi päris ametliku avamis-

peoni tuleb veel pisut kannatust varuda, on esimesed koolitused juba hoogu sisse saamas ning maja sisemised seinapinnad peagi krohvitud. „Tule alla, meil on tehniline tõrge lubja osas,“ hõikab koolitusel

Igal ruumil kindel funktsioon Ekskursioon aga jätkub kunagise tall-tõllakuuri erinevates soppides: „Siin tehakse praegu katset kahe magistritöö ja ühe doktoritöö tarbeks,“ osutab ta krohviproovidele seinal. „Näiteks Markus Pau uurib Hempcrete´i tehnoloogiaid (komposiitne soojustusmaterjal lubjast ja kanepiluust). Helari Sirelpuu uurib maakivist seintest soolade väljavõtmise võimalusi, teeb katseid nii siin kohapeal kui laboris. Kadri Leiten keskendub kivihoone sisemise soojustamise võimalustele looduslikke materjale kasutades.“ Renoveeritud talli igal ruumil on kindel funktsioon: tagumisest saalist saab koolituse abiruum, kus hoitakse materjale ja tööriistu ning selle ruumi pikimal välisseinal jätkuvad järgnevatel aastatel teadus- ja uurimustööd. Suurest saalist saab koolitus- ja tootearendusruum, näidistesaalis esitletakse tulevikus erinevaid ökoloogilisi ehitus- ja viimistluslahendusi ning liikmete tooteid ja teenuseid. Hoone teisel korrusel on kontoripinnad ja seminariruum koolituste teooriatundideks, nõupidamis-

9


teks ning väiksemate ürituste korraldamiseks. Algus üle kivide ja kändude Mooste kunagine tall-tõllakuur ei olnud veel viie aasta eest kuigi heas seisukorras: mõisa ajal peeti siin sõiduhobuseid, seega olid seintesse ladestunud soolad, nõukogude ajal hoiti hoones väetiseid, mis soolaprobleemi veelgi süvendasid. Halvas olukorras oli katus, majal ei olnud ei vihmaveerenne ega ka katuse ülekatet, nii voolas vesi konstruktsioonidesse, üks hoone ots oli üle elanud tulekahju. „Tahtsime hoone niimoodi korrastada, et oleks arvestatud kolme sambaga: esiteks muinsuskaitse nõudmised, millesse austusega suhtume. Hindame põhimõtet, et tuleb hoida seda, mis võimalik. Teiseks, et muinsuskaitse piiranguid arvestades saaks hoone või-

7

malikult energiatõhus. Kolmandaks, et renoveerimisel kasutataks võimalikult palju looduslikke materjale,“ kirjeldab Eestimaaehitus MTÜ juhatuse liige Mikk Luht. „Saime aru, et ees seisab päris mahukas töö, katusevahetus ja hoone soojustamine, arvestades, et soolad olid kapillaarniiskusega pinnasest seintesse liikunud.“ Sool ja niiskus seintest välja Koostöös partneritega Saksamaalt – ZRS Architekten Ingenieure ja professor Christof Ziegert – pandi paberile ideaallahendus, esialgne soovitus hoone renoveerimiseks. Selle kohaselt tulnuks vundament ja seinad horisontaalselt isoleerida, eraldades need seintest mehaaniliselt. Ideaalne paberile pandud plaan ja tegelik elu aga ei lange rekonstrueeritavate hoonete puhul sageli kokku ja nii juh-

põhjust, miks osta Bauhofi e-poest

Turvaline ostukoht - 14 päeva jooksul tagastamisvõimalus; Paindlikud transpordilahendused - telli mugavalt pakiautomaati või tule tellitud kaubale Sinu poolt valitud kauplusesse järele; Mugav transport ka suurtele toodetele üle Eesti Sinu koduukseni; Järelmaksu taotlemine vaid paari minutiga; Mugav otsing ja hea tootevõrdlus; Digitaalne Meistriklubi konto; Meistriklubi ja Aiaparadiisi blogi ekspertide nõuannetega. 10

tus ka Eestimaaehituse hoone puhul – kuna hoone soklijoon ei olnud konkreetne, eeldanuks soovitatud lahenduse kasutamine Saksamaa spetsialistide ja töömeeste kaasamist. Töö hind oleks moodustanud viiendiku kogu hoone renoveerimise hinnast. Projekteerimishanke võitnud Esplan OÜ soovitas kasutada keemilist injekteerimist, mille efektiivsust hindas professor Ziegert 60–70%-le võrreldes mehaanilise isoleerimisega ning soovitas sellisel juhul soojustussegudes mitte kasutada orgaanilisi lisandeid põrandapinnast kuni meetri kõrgusel. Piiratud eelarve ei võimaldanud lõpuks kasutada ka kulukat keemilist injekteerimist. Hoone katuselt kogutav vihmavesi juhitakse täna kõrval asuvale kinnistule ning hoone on soojustatud kapillaarak-

Eesti suurim igas kodus ja aias! www.bauhof.ee

Tutvu tingimuste ja pakkumistega: www.bauhof.ee

Meisterlik valik!


Tööd jätkub siin igale töötajale kolme täistööaja jagu, aga eks selline keskus on ka missioonitöö. MIKK LUHT

tiivsete looduslike soojustusmaterjalidega, mille uuringuid ja seiret jätkatakse teadustööde käigus hoone kasutusajal. Soolade väljutamiseks seintest kasutatakse savikrohvi kompresse ning uuritakse teadustöö käigus ka teisi looduslikke krohvisegusid. Uue kompetentsikeskuse sünniloos on suure hulga aega ja ener-

giat pannud selle eestvedajad – Mikk Luht ja Kerti Vissel, Ülo Needo ja Marko Kikas. „Tööd jätkub siin igale töötajale kolme täistööaja jagu, aga eks selline keskus on ka missioonitöö. See, et panustada tuleb palju, oli algusest peale teada,“ tunnistab Mikk. Kõik teised organisatsiooni liikmed on andmas oma panust – nii

on kokku lepitud, et igaüks teeb aastas vähemalt kolm päeva vabatahtlikku tööd organisatsiooni arendamiseks, olgu tegu koolituse, messilkäigu või seinte krohvimisega. „Meie koolitusteenus on väga laiapõhjaline – eraisikutele, koolidele, ehitajatele, arhitektidele, kohalikele omavalitsustele, muinsuskaitseametnikele. Ka koolituste formaadid on erinevad, igakuiselt on nii mitmepäevaseid ja nädalasi kui lühikesi koolitusi,“ tunnistab Mikk. „Samuti saab siin korraldada elamuskoolitusi ettevõtetele, viia seminariruumis läbi ajurünnaku või jõuluürituse. Meie fookus on siiski savil, lubjal ja looduslikel kiududel. Tutvustame erinevaid lubja- ja savipõhiseid soojustusja viimistlusmaterjale ning nendega sobivaid looduslikke lisandeid.“

11


Kuidas saada kivimaja seest soojaks?

S

isemise soojustamise teemal on vaidlusi palju ja nende lõppemiseks näib olevat sama palju lootust kui vaidlusel, kas enne oli muna või kana. „Mooste vana tallihoone seintes oli palju ladestunud soolasid ja mineraale. Ka pinnas oli kerkinud ning pinnasevesi pääses hooneni,“ räägib Malvo Toominga. „Seega otsustasime välisseinte puhul meetri kõrguselt soojustada keramsiidi ja lubja või savi seguga – orgaanika puhul näitasid simulatsioonid

ja kalkulatsioonid niiskusega seotud riske, küll aga uuritakse neid lahendusi ja riske reaaloludes teadustööde raames meie katseseinal. Kõrgemale jäänud kolm meetrit seinapinda soojustati aga ka muuhulgas näiteks lubja ja kanepiluu seguga ehk Hempcrete´ga. Sarnane tehnika ei ole tegelikult maailmas midagi uut – niimoodi on soojustatud paljusid Lõuna-Euroopa kirikuid, sarnast lahendust leiab sarnases kliimavöötmes ka Kanadast.

„Eestis on see esimene kord niisugust tehnikat kasutada,“ tunnistab Malvo Toominga. „Soojustuskihi paksus on keskmiselt 15 cm – olemasolevad seinad olid kohati tugevalt sisse või välja vajunud. Erinevaid objektil segatud ning eeltoodetud püsivaid soojustusmaterjalide lahendusi saab hoones olema kümne ringis, lisaks erinevad uurimustööd katseseinal muude materjalidega ning ka nendega, mille kalkulatsioonid välistasid.“

professor Ziegertiga – tegu on Euroopa ja ka maailma mastaabis valdkonna tipptegijaga. Koos võeti hoonest proovid, et selgitada, kuidas renoveerimisega edasi minna, arvestades konstruktsioonide suure niiskus- ja soolasisaldusega. Eesmärgiks oli leida lahendus soolade probleemile ning otsustada, kuidas massiivsete maakivist seintega hoonet energiatõhusalt renoveerida. Muinsuskaitseliste piirangute tõttu ei tulnud väline soojustamine kõne alla. Kuulutati välja riigihange hoone põhiprojekti koostaja leidmiseks – projekt pidi arvestama Saksamaa konsultantide soovitustega ning tingimuseks oli, et koostöö nendega jätkub. Projekteerimise töövõtuleping sõlmiti riigihanke võitnud Esplan OÜ-ga.

2018. aastal esimese ehitushanke tulemusel oli pakkujate hind tellija ülempiirist kõrgem, ent hanke tulemused andsid tegijatele indikatsiooni, kuidas edasi liikuda. Hankedokumentatsioonis tehti muudatused, jättes ära tööd, mida hankija suutis ise hoones ära teha (sisemine soojustus, viimistlemine looduslike materjalidega) – et hoone funktsioon on olla koolitus- ja kompetentsikeskus ning näidisobjekt, sai niisugused tööd teha liikmete panuse, talgute ja koolitustena. Kui Põlva vallalt saadi lisatoetus, korraldati teine hange, mille tulemusena sõlmiti 2018. aasta 5. oktoobril ehituse töövõtuleping JP Ehitus OÜ-ga. Hoone renoveerimine on peaaegu lõpetatud.

15 cm

on keskmiselt soojustuskihi paksus seintel.

AJALUGU: 2015. aastal pöördus Mooste vallavanem Ülo Needo mõisas tegutsevate kodade ja organisatsioonide poole, et nõu pidada remontivajava hoone tuleviku üle. Kuna ehitusvaldkonna koolituskeskuse idee oli juba aastaid peas keerelnud, sai mõte Saviukumaja mahitusel tuule tiibadesse. 2016. aasta alguses koostati projekt ja alustati hoone renoveerimise rahastuse taotlemisega EAS-ilt (nüüdseks tegeleb teemaga Riigi Tugiteenuste Keskus). Asutati ka ametlikult MTÜ Eestimaaehitus – organisatsiooni liikmed olid eelnevalt teinud edukalt koostööd pea kakskümmend aastat. 2016. aastal vastati rahastustaotlusele positiivselt. 2017. aastal algas aktiivne koostöö

12


Värvilised linnad täis JUNGi veebiseminar tõstis fookusesse värvid – nende rolli arhitektuuris ning mõjuka 20. sajandi arhitekti Le Corbusier’ värviteooria. TEKST: LIIVI TAMM

Arhitektuurse terviku osaks on õnnestunud värvilahendus, seda nii arhitektuuris, sisekujunduses kui linnaplaneerimises. „Värvid väljendavad identiteeti – sellega tuleb arvestada ja tehtut edasi arendada. Igal linnal ja värvil on rääkida oma lugu,“ osutasid Dijane Slavic ning Nicole Heptner JUNG Architecture veebiseminaril. Nii on Itaalias asuva Siena domineerivaks tooniks Itaalia ooker, 14

Burano saare erksad kalurimajad tekitavad rõõmsa puhkusemeeleolu ja sarnase värvikirevusega kostitab Tšiilis asuv maaliline sadamalinn Valparaísot. Ka Lõuna-Aafrikas Kaplinnas on maju rüütatud erksatesse toonidesse, tähistades 1994. aastal sümboolselt apartheidi lõppu. Seeva st u Ma roko l i n na Chefchaoueni iseloomustavad indigo- ja taevasiniseks võõbatud maalilised majakesed. See linnake oli kunagi paik, kus turistid ei peatunud. Seda hetkeni, mil paarikümne aasta eest tulid kohalikud naised mõttele värvida majad mediinasiniseks ja ühtäkki muutus Chefchaouen kuulsaks üle maailma. Värvitrendid muutuvad aastaaastalt, olles kaasaegse arhitektuuri oluliseks osaks. Mõjusaks

näiteks on siinkohal Rotterdami turuhoone, mille seina kaunistab 11 000 ruutmeetril Arno Coeneni kunstiteos „Hoorn des Overvloeds” (Küllusesarv). Hiiglaslikel pannoodel on kujutatud puu- ja köögivilju, seemneid, lilli, kalu, lilli, putukaid. Abstraktse maalina mõjub ka Saksamaal asuv Branhorsti muuseum: hoone fassaad peegeldab ümbruse erinevaid toone. Värvidega saab hõlpsalt eraldada maastiku või hoone tsoone, neid võimalusi iseloomustab ka Superkilen ehk kilomeetripikkune linnapark Kopenhaagenis, mis on valitud ka maailma parimaks avalikuks ruumiks. Park koosneb erinevate värvidega tähistatud aladest: punane kutsub nautima linnalikku melu ja kohvikuid, must meelitab jalutusradadele ja purskkaevu veerele lõõgastu-


 Rotterdami turuhoone, mille seina kaunistab 11 000 ruutmeetril Arno Coeneni kunstiteos „Hoorn des Overvloeds”.

Superkilen, kilomeetripikkune linnapark Kopenhaagenis.

Branhorsti muuseum: hoone fassaad peegeldab ümbruse erinevaid toone.

särtsu ja iseloomu ma, roheline kutsub puude-põõsaste vahele piknikku pidama. „Superkilen on hea näide sellest, et vaba aja veetmise ruum ei pea linnaarhitektuuris olema tingimata roheline,“ rõhutati seminaril. Teerajaja Le Corbusier Trende loovaid ja värvilahenduste aluseks olevaid värviteooriaid on arendatud läbi aegade – tuntumate seas on 20. sajandi algusaegadel Bauhausi kunstikoolis õpetanud Johannes Itten, kes järgis ajaloolist 19. sajandi värviteooriat ja andis välja raamatu „The Art on Color“. Olulised on ka kaasaegne värvitoonide standardisüsteem RAL, looduslik värvisüsteem NCS või trende peegeldav Pantone. Modernismi eestvedajatena on olulised Walter Gropius, Ludvig Mies van der Rohe, Frank Lloyd

Wright ja Le Corbusier. Seejuures on just Le Corbusier mees, kellega on tihedalt seotud 1920-ndate Euroopa arhitektuur: ta defineeris arhitektuuri kui meisterlikku, korrektset ja suurejoonelist mahtude ning valguse mängu ning kasutas siseruumides julgelt värve, samuti olid tema loomingus olulisel kohal moodne maalikunst ning skulptuur. Le Corbusier lõi harmoonilisi interjööre loodusvärvide 63 tooni kombineerimisel ja just neid originaalseid värviskeeme kasutab täna ka Jung, et luua interjööris ning tootedisainis ajatuid vär-

Le Corbusier lõi harmoonilisi interjööre loodusvärvide 63 tooni kombineerimisel.

vilahendusi. „Värv aitab muuta objekti äratuntavaks, iseloomulikuks ja toonide kombineerimisel tuleb seda meeles pidada,“ rõhutati seminaril. 15


Korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavad 71 miljonit eurot Tänavu toetatakse korterelamute kordategemist 100 miljoni euroga. Toetussumma hulka kuulub nii juba varem välja kuulutatud 28,5-miljoniline korterelamute rekonstrueerimistoetus kui ka uus eriolukorrast tekkinud vajaduse tõttu väljatöötatud toetus. Eriolukorrast tuleneva rekonstrueerimistoetuse tingimused sarnanevad mulluste tingimustega, kuid tehtud on mõned muudatused. Näiteks kui varem said riigilt abi küsida enne 1993. aastat kasutusse võetud korterelamute ühistud, siis nüüd on seda laiendatud kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele.

Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30–50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. 50% kuludest katab riik nendes piirkondades asuvatel korterelamutel, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on madalam kui 500 eurot ruutmeetri kohta, samuti kõigi väljaspool Tartut ja Tallinna asuvate muinsuskaitsetingimuste all olevate korterelamute rekonstrueerimisel. Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab toetust küsida ka hoone osaliseks rekonstrueerimiseks:

abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30% ulatuses. Selleks saavad abi küsida ühistud, mis paiknevad Ida-Virumaal või piirkondades, kus korterite turuväärtus on alla 200 euro ruutmeetri kohta. Et ehitustöödega oleks võimalik varem alustada, ei pea rahastuse taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, piisab eelprojekti esitamisest. Korteriühistud, kellel on omafinantseeringu katmiseks vajalikku laenu pangast keeruline saada, saavad alates 11. juunist taotleda KredExist korterelamute regionaallaenu. Lisainfo: kredex.ee

Korteriühistute Norra toetuste uus periood panustab muinsuskaitsealadele XIV Suveülikool Norra Kultuuripärandiamet ja Kultuuriministeerium teevad koostööd programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Kultuuriministeerium vastutab selle osa eest, mis keskendub muinsuskaitsealadele. Taotlusvoorust rahastatakse Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru linna muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimist ja neile avaliku kasutuse andmist. Avalik funktsioon ei ole defineeritud. Siin on piiriks vaid taotleja fantaasia, kogukonna vajadused ning hoone ise. Tõsi, eluruume selle toetusraha eest ehitada ei saa. Kuna toetuse eesmärk on elavdada muinsuskaitseala, siis on eelistatud seni tühjana seisnud või alakasutatud, kuid suure ruumi16

mõjuga hooned. Samuti, vajalik on funktsioon, mis tõmbaks ligi palju uusi kasutajaid. Linnasüdames kasutusse tagasi toodud hoone tihendab ja elavdab keskust ning parandab linnapilti ja elukeskkonda. Programmi toel saab rahastada kuni 14 maja restaureerimist ja kasutusse võtmist. Taotlusvooru eelarve on kokku üle 2 800 000 euro. Toetussumma ühe projekti kohta jääb vahemikku 200 000 kuni 500 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 80%. Taotlema on oodatud kõik Eestis juriidilise isikuna registreeritud avaliku ja erasektori asutused ja valitsusvälised organisatsioonid, kellele kuulub või kes valdavad muinsuskaitsealal asuvat maja. Programmi taotlusvoor avaneb 2020. aastal.

6.–7. augustil toimub Võrumaal Kubija hotellis XIV Korteriühistute Suveülikool, mida korraldab Eesti Korteriühistute Liit.

Lisainfo: kulmin.ee

Lisainfo: ekyl.ee

Suveülikooli teemad: Ühistute tegevuse juriidilistest küsimustest, sh milliseid muutusi tõid korteriühistute jaoks kaasa 2020. aasta kevadised seadusemuudatused: kuidas korraldada edaspidi üldkoosolekuid, mida panna tähele põhikirja muutmisel jm. Elamute renoveerimine, sh korterelamute rekonstrueerimise rahastamine, toetuste taotlemine ja praktilised soovitused korteriühistutele.. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks registreeruda esimesel võimalusel.


Servituut – paberid korda GÖZELL HAUG ARCO VARA KINNISVARABÜROO OÜ MAAKLER/ SEADUSTAMISE PROJEKTIJUHT

S

ervituudi ajalugu ulatub Vana-Roomani välja ja juba sellepärast võib öelda, et tegemist on tähtsa kokkuleppega. Ladinakeelne sõna servitus tähendus on teenima, ehk õigust kasutada kellegi teise asja teatud kokkuleppel ja otstarbel. Ka VanaRoomas oli tihti vaja kasutada naabermaatükki, et omi asju ajada – sama on ka tänapäeval, mil kõige levinum servituut on teeservituut, mis annab õiguse sõita läbi teisele kuuluva maatüki. Servituudid jagunevad reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks, need võivad olla kas tähtajalised või tähtajatud, tasu eest või tasuta. Servituudi seadmise leping sõlmitakse notari juures ja see kantakse kinnistusraamatusse. Kui servituut on seatud kindla inimese kasuks, kellele antakse õigus kasutada võõrast asja kindlaksmääratud otstarbel, on tegemist isikliku servituudiga. Reaalservituudi puhul koormatakse üks maatükk, ehk kinnisasi (teeniv kinnisasi) teise kinnisasja (valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks. Reaalservituudi võib seada ka vee- ja kanalisatsioonitrassi või tehnovõrkude rajamiseks läbi teise kinnistu. Lihtkokkuleppest ei piisa Üldjuhul ei puutu inimene servituudiga kokku enne, kui ta hakkab kinnisvara müüma või ostma. Kui omanik müüb oma kinnisvara ise, ilma maakleri abita, siis ei pruugi ta selle peale tullagi, et tee tema maja juurde läheb läbi naabri metsatuka. Ka ei teata tavaliselt

Servituudi seadmise leping sõlmitakse notari juures ning see kantakse kinnistusraamatusse. seda, et servituut seatakse notari juures, see kantakse kinnistusraamatusse ja sinna tuleb kirja panna kõik poolte õigused ja kohustused, tähtaeg ja tasu või asjaolu, et servituut seatakse tasuta. Levinud mõtlemine on see, et kuna naabritega läbisaamine on hea, tülisid pole sel teemal tulnud, siis piisab ka suulisest kokkuleppest. Kahjuks nii see pole, sest kunagi pärivad naabrimehe maja tema lapsed, või müüakse see maha, ning uued omanikud tahavad asjad paberil korda teha. Igasugused suulised ja kirjalikud lihtkokkulepped ei lähe ühe kinnistu omaniku vahetumise korral uuele omanikule üle. Näitena võib välja tuua ühe Lääneranna maja müügitehin-

gu, kus majaperemees oli aastakümneid kasutanud naabri metsateed oma maja juurde sõitmiseks. Naabril ei olnud selle vastu midagi, kuna tema sai naabrimehe loal kasutada suviti kõrvalkrundil olevat puurkaevu. Nüüd aga tekkis olukord, kus majaperemees otsustas oma maja müüa ning tal tekkis servituudi seadmise vajadus – lisaks teeservituudile, tuli seada ka puurkaevu kasutamise servituut. Selleks hetkeks olid juba majale tekkinud kindlad ostuhuvilised. Servituudi seadmiseks tuli naabritega maha istuda, tingimused läbi arutada ja kokku leppida ning sobiv aeg leida notari juurde minekuks. Maakleri abiga lahenes olukord kiirelt ja mõlemad pooled ning ka ostjad jäid kokkuleppega rahule. Oleks võinud aga ka teisiti minna – näiteks oleks naaber võinud nõuda oma tee kasutamise eest ebamõistlikku tasu. Kui naabritega kokkulepet tee kasutamise osas ei oleks saavutatud, oleks müügitehing võinud ära jääda. Tutvu piirangutega Seega tasub kindlasti tutvuda kinnistule seatud piirangutega, seda nii müüjal kui ka ostjal. Elektrooniline kinnistusregister www.kinnistusraamat.rik.ee annab infot servituutide kohta ja kinnistu omanikule on päringu teostamine tasuta. Võimalik on ka kasutada maa-ameti geoportaali: www.geoportaal.maaamet.ee, kust leiab kitsenduste kaardi ning saab vaadata kinnistu piire. Kõikides kinnisvaraga seotud toimingutes saab abiks olla maakler, kes suunab osapooled õige info juurde või aitab kokku panna servituudi tingimusi ja infot notarile.

17


CREDIT24 REMONDILAEN Vaata lisaks credit24.ee

Credit24 pakub Remondilaenu Krediidikonto limiidi alusel. 1000 € laenamisel 12 kuuks, fikseeritud intressimääraga 24% aastas, on KKM 27,24% aastas, tagasimaksete summa 1135 € ja kogusumma 1135 €. Tutvu tingimustega credit24.ee ja pea nõu asjatundjaga numbril 614 3400.


Uus ajastu kuklasse TEKST JA PILDID: TARMO A. ELVISTO

Säästva Renoveerimise Infokeskuse maja enne renoveerimist.

P

ööre keskkonnasäästlikkuse ja taastumatute ressursside vähendamise suunas ei lähe mööda ka ehitamisest. Siiani on valdkond varjatud suure energiakulukuse ja naftakeemia ning muu erineva saaste kasutamise osas küll suutnud varju hoida märksa edukamalt kui energiatootmise või transpordisektor. Seda võib seletada kahe olulise erinevusega. Esiteks pikem ajanihe: ehitusse maetavad kahjulikud ühendid ja energiavõlg hakkavad meid kummitama mitte koheselt, vaid ca 50-aastase nihkega. Teise olulise aspektina pole ehitamine, kui suures osas litsentseeritud ja ehitusteadusele tuginev distsipliin, veel tundnud niivõrd selget kuklasse hingavat uue ajastu alternatiivi, nagu seda on alternatiivenergiatootmised energiamajanduses ja elektri- ning vesinikutransport transpordisektoris. Ressursimahukas ja saastav ehitussektori osa on leidnud ka mitmeid ajutisi pääseteid, olgu selleks siis rangemad energiatõhususnormid või tõhusamad sundventilatsiooniseadmed, mis vähemalt ajutiselt justnagu leevendaksid saastava ja keskkonnakahjuliku tootmise ja kasutamise jätkamist. Ehitusteaduse kehtestatud normid ja regulatsioonid tulenevad endiselt teise maailmasõja järgse tarbimismaailma ideaalidest ja seda toetab muidugi ajas lõpmatule majanduskasvule ülesehitatud majandusmudel, mis mak-

Keskkonnasõbralike traditsiooniliste materjalidega korrastatud hoone on täna Kalamaja ehteks.

sustab tööjõudu kõrgelt ja saastet madalalt. Muutused tulevad Kui lähtuda aga tõsiasjast, et see majandusmudel ei ole enam jätkusuutlik, siis tuleb paraku leppida ka tõdemusega, et ehitusvaldkonda peavad ees ootama suuremad muutused. Et uued ja oluliselt rekonstrueeritavad ehitused peavad valmima energiatõhusad, on Euroopa Liidus muudetud seadusteks, ehk siis kohustuslikuks kõigile.

Seda suunda üldiselt ühiskonnas aktsepteeritakse, sest präänikuna töötab teadmine, et tulevikus tuleb vähem küttekulude eest maksta, ehk investeerime täna tulevase kokkuhoiu nimel rohkem. Kui aga lähemalt vaadata, ei ole pilt sugugi niisama ilus. Endiselt soositakse energiamahukaid ja oma koostises suures osas ka taastumatuid ressursse kasutavaid materjale. Teisisõnu pole tooted keskkonnasõbralikud ja küsimus, mida teha nende materjalidega pärast ehituse kasutusea lõppu, kuidas 19


ja energiakulukus, arvestades elamiskeskkonda tervikuna ja arvesse võetakse ka tulevast utiliseerimist ja sellega kaasnevaid kulusid.

Savikrohv. Hetk koolituselt.

neid utiliseerida ja mis see maksma läheb, ei ole fookuses. Samal ajal on olemas märksa keskkonnasõbralikumad alternatiivid puidu, kanepi, bambuse, põhu, pilliroo jms näol ehk materjalid, millega saavutame samal ajal nii efektiivset energiakokkuhoidu kui parandame sisekliima loomulikku regulatsiooni ja konstruktsioonide toimivust. Otsuste tegemisel need argumendid täna veel ei toimi, sest määravaks on pelgalt hind, mis on kunstmaterjalide kasuks kujunenud põhjusel, et selles ei arvestata keskkonnakahjudega. Vähemalt esialgu ei suuda alternatiivsed keskkonnasõbralikumad lahendused hinna poolest turul domineerivate lahendustega võistelda. Siingi on väga lihtne leida analoogiaid energeetika- ja transpordisektoritest: nii kaua, kui keskkonnahoidu teadlikult ei soositud, tundusid lahendused kallid ja elitaarsed ning neid lihtsalt ei lastud turule. Kui aga keskkonnasõbralikele lahendustele loodi võimalused, siis tänu massiefektile (ja mitte ainult), on nendest ku20

junenud kindel perspektiivne tulevikusuund. Midagi sarnast toimuks ka ehituses, kui loetaks kokku saastava materjali ja tehnoloogiate kahju ja antaks keskkonnasõbralikele lahendustele võimalus. Sel juhul enam tagasiteed ei oleks. Hinnavõit või keskkonnakahju? Tänased riigihankeseadused ja ehituse tava kinnitab, et eelistada tuleb vaid hinnalt soodsamat, keskkonnakahjudega seejuures tegelikkuses ei arvestata. Võib ennustada, et kuni naftakeemia ja energiamahukuse eelistamine ehituses jätkub, ei ole keskkonnasõbralikumatel lahendustel massehituses suurt lootust ning need jäävad teadlike ja tundlike inimeste harrastuseks. Samal ajal on maailm on muutunud ja muutub ka ehitussektor. Maailmas näeme juba palju näiteid puitkonstruktsioonil kvaliteetsetest korrushoonetest, samuti luuakse head sisekliimat ja reguleeritakse hoone püsivust arvestades materjalide energia, niiskussiduvuse ja -juhtivusega. Lisaks on oluliseks muutunud CO2 jalajälg

Ilus pakend või ilus sisu? Ehituses paraku täna ei piirata, vaid reaalelus pigem soositakse mikroplastide ja mürkide keskkonda kandumist ja see, et tegu võiks olla probleemiga, vaikitakse puudulike uuringute tõttu lihtsalt maha. Keskkonnasõbralikud ja kvaliteetsed ökoviimistlusvahendid on olemas ja toimivad ehituses nii sise- kui välisviimistluses, ent nende tootmine ja turustamine ei ole kaugeltki sama kasumlik. Lisaks iseloomustab meie ehitusturgu renoveerimise asemel uue ehitamise eelistamine. Seletus on tegelikult väga lihtne: lisaks keskkonnasaaste puudulikule maksustamisele on oluliseks põhjuseks maksusüsteem, mis maksustab kõrgemalt tööjõu kasutamist ja madalamalt ressursside kulutamist. Seetõttu ongi loodud olukord, et need, kes tahavad täna vana korrastada, peavad maksma väga kõrgeid tööjõumaksusid, mis teeb vana korrastamise kalliks luksuseks. Saastav ning ressursseraiskav lahendus on seevastu tasuvam. Maailmas on küll tekkinud ja levinud mitmeid kvaliteeti ja keskkonnahoidu väärtustavaid ehituse hindamissüsteeme, mille puhul kaalutakse läbi erinevad keskkonnaaspektid. Tuntumatena võib nimetada Suurbritanniast alguse saanud BREEAM ja USA päritolu LEEDS (Leadership in Energy and Environmental Design. Nimetagem veel mõningad: Greenstar (Austraalia), CASBEE (Jaapan), DGNB (Saksamaa), GBI (Malaisia), BEAM Plus (Hong Kong). Ehk tasuks ka meil luua meie oma keskkonda sobiv ja meie traditsioone arvestav hindamissüsteem?


ACO aitab kujundada unistuste vannitoa ACO valik on lai ja võimalusterohke

Sobiva duširenni valimine nii uusehitise kui renoveeritava vannitoa jaoks pole kunagi olnud lihtsam – ACO valik on lai ja võimalusterohke. Pikk kogemus Euroopas ja siin Eestis, kõrge kvaliteediga materjalide kasutamine, usaldusväärne garantii ning mõistlik hinnatase teeb ACO Showerdraini tootesarjast nõutud kauba – value for money. Laias mudelivalikus aitab orienteeruda ning igasse vannituppa sobivaima lahenduse leida meie professionaalne ja kogenud meeskond. ACO duširennid on võitnud ridamisi disainiauhindu ja veel enne aasta lõppu uuendame Eestis enimmüüdud duširenni, ACO Showerdrain C, mudelit. Tootearenduses on meile tähtis disain, efektiivsus ja mõistagi laitmatu tehniline teostus. Uus konstruktsioon suurendab vee äravoolu kiirust. Restide muudetud kuju ja spetsiaalse pinnatöötlusega saavutatakse nägus ja mustust hülgav pind, et renni oleks lihtne puhastada ja hooldada. Paigaldus on lihtsam tänu uuendatud jalgade ehitusele. Restid saab soetada korpusest eraldi, mis on eriti mugav juhul, kui pole veel jõudnud otsustada, milline resti disain paljudest enim meeldib! 2018 tõi ACO turule uue põlvkonna integreeritud hüdroisolatsioonimembraaniga duširennid, mis tänaseks on saavutanud arvestatava turuosa. Lekkekindlus ja vee nõrutamise võimalus hüdroisolatsioonikihilt tagavad paigaldise pikaealisuse ja on väga olulised näiteks puitkonstruktsiooniga eramute puhul ning loomulikult vannitoa renoveerimisel.

Vabadus kujundada ruumi

ACO Showerdrain C on soodsamaid kvaliteettooteid Eesti turul!

Duširennidega vannitoa äravoolu lahendades saame kujundada täiesti teistsuguse vannitoa. Planeerijal on vabadus kasutada suureformaadilist keraamilist plaati, saavutada piisavad ja sujuvad kalded, luua ruum, kus on vähem detaile ja palju avarust. Teisalt võimaldab duširenni paigaldamine seina äärde loobuda tülikatest kabiinidest/dušialustest ning mahutada pesemisnurk stiilselt ka väiksemasse vannituppa ilma, et ruum muutuks rõhuvaks!

Ehituses on oluline paindlikkus

Eritellimusena pakub ACO kiiresti ja vaid vähese lisatasu eest tellija soovitud mõõtudes duširenne. Erinevad ACO mudelid on loodud, et varieerida disainivõimalusi minimalistlikust varbrestist, mis vaid kitsa piluna ühtlast põranda pinda lõikab, erinevate harjatud ja elektropoleeritud metallrestide, klaasist või plaaditava katteni. ACO duširenne on kaetud ka looduskivi, tehiskivi, väärispuidu, mikrotsemendi ja epoksiidmassiga. ACO duširenn on Sinu võimalus kujundada endale unistuste vannituba!

Kui vesi esitab väljakutseid ja otsite parimat lahendust Meie uus koduleht www.aco.ee on kiireim juurdepääs maailma juhtiva tootja knowhowle Helista meile: 688 94 39 ja lepi kokku konsultatsiooniks.


Muinsuskaitse – kes on otsustaja, kes vastutaja? Andry Krass Eesti Omanike Keskliidust osutab, et liidu hinnangul tekitab muinsuskaitseameti ning kohaliku omavalitsuse rollide jagamine ja vastutusala majaomanikes segadust. „2015. aastal reformiti planeerimis- ja ehitusõigust. Kui varem reguleeriti ehitiste püstitamist kuni kasutusloa andmiseni, siis nüüd sooviti saavutada olukord, kus ehitisi jälgitaks kohaliku omavalitsuse poolt kogu nende elukaare kestel ja kohalik omavalitsus saaks sekkuda ka nende omanike tegevusse, kes ei täida oma kohustusi,“ kirjeldab Krass. „Rõhutati, et lisaks ohutusele peab hoone ka projekti mõistes ning visuaalselt korras olema.“ Mitu vastutajat Teine suur muudatus puudutas miljööväärtuslike alade loomist: see õigus anti omavalitsustele, loodi olukord, kus omavalitsus sai õiguse hakata ise otsustama, millised tema territooriumil olevad ehitised ja piirkonnad on väärtuslikud ning vajavad seetõttu säilitamist. Muinsuskaitseameti kõrval hakkasid ka paljud omavalitsused miljööalasid looma. „Loodame, et see probleem laheneb 1. mail 2023. aastal, mil lõpeb tänaste muinsuskaitsealade põhimääruste kehtivus. Me ei näe mingit vajadust paralleelsete süsteemide järele ning leiame, et väärtuslike ehitiste ja alade kaitse peaks toimuma omanikele võimalikult lähedal ehk omavalitsuste tasandil. Vaid siis saab ehitiste omanike ja riigi koostöö olla eesmärgipärane ja

22

On segane, kas omanik peab oma hoonega seoses pöörduma esmalt muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsuse poole. Andry Krass efektiivne.“ Krassi hinnangul vajab väärtuslike ehitistega seotud asjaajamise kord täpsustamist ja lihtsustamist: „Topeltregulatsioonide tingimustes tekitab segadust juba ainuüksi küsimus, kas omanik peab oma hoone remontimisel lähtuma muinsuskaitseseadusest või kohaliku omavalitsuse poolt miljööaladele seatud nõuetest lähtudes või mõlemast. Samuti on hägune see, kas omanik peab oma hoonega seoses pöörduma esmalt Muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsuse poole. Ja, mis saab siis, kui üks vastab omaniku küsimusele jah ja teine ei? Väärtuslike ehitiste omanike jaoks ei ole abi ka ehitisregistrist, sest seal muinsuskaitsega seotud lubadest ja menetlusest ülevaade puudub.“ Tal on tuua ka kurioosne näide Pärnu linnast, kus sama tänava ühel pool asuvate hoonete omanikud pidid oma tegevuse kooskõlastama nii muinsuskaitseameti kui

Pärnu linnaga, sama tänava teisel poolel asuvate hoonete omanikud said piirduda vaid Pärnu linna kooskõlastustega. „Tuumprobleem on üle-reguleeritus ja bürokraatia. Võimekamad omavalitsused, näiteks Tallinnas ja Tartus, on muinsuskaitseametiga sõlminud halduslepingu, ning hakanud omanikega suhtlemisel ka muinsuskaitseametit esindama. Samas tekib küsimus, miks on sellist skeemi üldse vaja.“ Diskussioon kestab Seega on valdkond hetkel muutuste keerises – diskussioon, kas omanikud peaksid suhtlema pigem muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsusega, kestab. Omanike keskliit pooldab, et muinsuskaitsealadega seotud reguleerimisõigus liiguks kohaliku omavalitsuse tasemele: „Ajad, mil kuvalda ja plastikaknaga vana hoone kallale tormati, peaks olema möödas. Nüüd on vaja konkreetset vastutusliini ning suunda sellele, et ehitistega seotud muinsuskaitseline tegevus toimuks võimalikult inimesele lähedal ehk kohaliku omavalitsuse tasandil. Tänane süsteem on sellele aga risti vastupidine, soodustades vastutuse hajumist, laveerimist ja õigusaktide pahatahtlikku tõlgendamist. Kui otsustajaks peaks saama üks ja konkreetne isik, siis langeb see võimalus ära.“ Krassi sõnutsi on tunneli lõpus siiski valgus – liigume selles suunas, kus tänane õiguste ja kohustuste rägastik saab lahti harutatud ja tulemuseks on suurem selgus kõigi osapoolte jaoks.


Muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsetingimused LOAMENETLUS, JÄRELEVALVE

SÄILITAMISKOHUSTUS

TEAVITAMISKOHUSTUS

TAASTAMISKOHUSTUS

ERITINGIMUSED

*Nõmme miljööväärtuslike alade näitel **Nõmme linnaosa miljööväärtuse säilitamise eritingimused: Projekteeritav lahendus ei tohi moonutada ajaloolise hoone välisilmet ega olla miljööväärtuslikule hoonestusalale sobimatu. Hoonete sisemist plaanilahendust võib muuta, kui see ei mõjuta konstruktsioonide kandevõimet ja stabiilsust ega moonuta hoone välisilmet. Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus. Räästajoon tuleb säilitada olemasoleval kõrgusel. Erandkorras on lubatud katuseharja tõsta. Katuseakende või -uukide ehitamise võimalus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. Avatäited on lubatud puidust, hoonega sobiva suuruse, kujundu-

Muinsuskaitsealad

Miljööväärtuslikud alad*

1) KOV loamenetlus; 2) muinsuskaitseameti loamenetlus; 3) muinsuskaitseline järelevalve; 4) muinsuskaitselisest järelevalve poolt mittehõlmatud ehitustegevuse üle teostab järelevalvet omanik ise. Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks peab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima.

1) KOV loamenetlus; 2) järelevalvet teeb omanik ise.

Omanik peab teavitama: 1) ehitist kahjustada võiva ohu puhul; 2) ehitise kahjustumise puhul; 3) ehitise hävimise puhul; 4) ehitise valduse tahtevastase ülemineku puhul; 5) ehitise omanik peab ehitise või selle osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel teisele isikule andmisel asja valduse saajat ehitise asumisest muinsuskaitsealal teavitama. Muinsuskaitsealal asuv väärtuslik ehitis või selle osa taastatakse, kui see on asjaolusid arvestades põhjendatud. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamise kohustuse ja ulatuse otsustab amet. Taastamist korraldab mälestise või ehitise omanik. Väljastatakse uuringu alusel igale ehitisele.

se, jaotuse, profiilide ja avanemissuundadega. Algupärased avatäited on soovitatav restaureerida. Olemasolevad sobimatust materjalist (plast, metall) ning sobimatu välisilmega aknad ja välisuksed tuleb üldjuhul kavandada projektis arhitektuurselt sobivate puidust avatäidete vastu asendatavaks. Säilitada tuleb avatäidete hoonele iseloomulik kaugus fassaadipinnast. Hoonete väljast soojustamisel peab säilima sokli, tulemüüride, kivitrepikoja, räästakarniisi ja teiste arhitektuursete detailide iseloomulik eenduvus. Soojustamisel tuleb kasutada konstruktsiooniga sobivaid soojustusmaterjale. Sokli soojustamine tuleb kavandada terviklahendusena, vajaduse korral koos maa-aluse osaga ja vundamendi hüdroisoleerimisega. Kivikonstruktsiooniga välispiir-

Olemasolevate ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks tuleb säilitada maksimaalselt algupärast substantsi, taastada hävinud tarindeid ja detaile ning kasutada traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale. Teavituskohustus puudub.

Taastada tuleb hoone algupärane arhitektuurne välisilme, lähtudes säilinud algupärastest detailidest, arhiiviandmetest, sama arhitekti ning ajastu analoogidest.

Sätestatud üldplaneeringus**

deid ei ole ehitusfüüsikalistel põhjustel lubatud seestpoolt soojustada. Soklikorruse niisked ruumid tuleb niiskuskahjustuste vältimiseks kavandada n-ö eraldi karbina, välisseintest eemale. Soojapidavuse parandamiseks tuleb kavandada horisontaalpindade, sh keldri lae soojustamine. Soklikorrusel tuleb konstruktsioonide kuivatamiseks tagada võimalus ruume tuulutada ja ventileerida. Siledaks lõigatud, lihvitud ja klombitud paekivisokkel tuleb säilitada eksponeeritud kujul, vuukida lubimördiga. Säilitama peab avatäidete iseloomuliku kauguse fassaadipinnast, puithoonete aknad tuleb tõsta fassaadipinnaga tasa. Dekoreeritud fassaade ei ole lubatud väljastpoolt soojustada. Hoonete (sh abihoonete) katusekattematerjalina on hoone arhitek-

tuursest lahendusest olenevalt lubatud kas valtsplekk (või analoog), keraamilised katusekivid, sindel- või laastukatus, asbestivaba laineline ja väikesemõõduline eterniitplaat ning madalakaldelise katuse puhul rullmaterjal. Korstnapitsid tuleb kavandada ajaloolisele hoonele sobiva kuju ja viimistlusega. Ajaloolisele hoonele peab kavandama sobiva värvilahenduse. Hoonete värvimiseks tuleb kasutada traditsioonilisi värvitüüpe ja värvitoone. Krohvipindade välisvärvimisel tuleb kasutada lubi- või silikaatvärvi. Keelatud on kasutada sünteetilisi krohve. Välisseinte ventilatsiooniavad kavandada sümmeetrilise paigutusega; avade väliskatted tasapinnalised, väikesemõõtmelised, neljakandilised ventilatsioonirestid, värvitud seinapinnaga sama tooni. 

23


Foto: Shutterstock

Nigelalt paigaldatud aken laseb tuule tuppa Akende juures kiputakse esmatähtsaks pidama soojapidavust, hoides fookuse U-arvul ja teistel aknaga seotud näitajatel, samas unustatakse akna õige paigaldusviis. Ent ka kõige kvaliteetsemate akende puhul võib halb paigaldus nullida loodetud kasuteguri.

TEKST: URVE VILK

„Harvad pole olukorrad, kus akende eest ollakse nõus maksma kõrget hinda, aga nende paigalduseks kasutatakse kõige kiiremat, odavamat ja paraku ka kõige ebakvaliteetsemat meetodit. See aga nullib igasuguse otstarbekuse kallite akende soetamisel, näiteks renoveeritavas hoones, kus esmatähtis on just vähendada avatäidete kaudu väljuvat soojusenergiat. Oodatud kokkuhoid võib jääda nii tulemata ja investeering tänapäevastesse akendesse ei ole õigustatud,” kirjeldab VHB Estonia tootejuht Mehis Tiitsar. Ka avatäidete juures on tema sõnul tihti tähtsamal kohal disain, 24

mitte maksimaalne U-väärtus ega parim valgustäitumine siseruumides, rääkimata sellistest tehnilistest aspektidest nagu kinnitamine ja fikseerimine. Põhjamaades on kulukamad kindlustusjuhtumid tekkinud aga just läbi akende montaaži, mis võib viia kuni terve fassaadi renoveerimiseni välja, teab Tiitsar. OÜ Puuaken juhatuse liige Kalle Baumann lisab, et klient küsib eelkõige hinda, mitte kvaliteeti. Kui aga paigalduse kvaliteet pole kliendi jaoks oluline, pannakse aknad ette nii, nagu seda on tehtud aastaid ehk näeb ette tavaline ehitustava. Teadlikum klient siiski oskab tema sõnul küsida ka lisasid ehk on ka neid, keda huvitab kvali-

teetne paigaldus ja kes on nõus selle eest ka rohkem maksma. „Korralikult tasustatud paigalduse hinnad ei tule teenusele järele ja kui teha vähempakkumine, siis selle põhjal lisateenuseid ei saa,“ räägib ta. „Korralikult tehtud paigaldus läheb vähemalt poole kallimaks, kui mitte rohkem ja see on koht, kus klient hakkab asju hinnapakkumisest maha tõmbama.“ Puit hakkab kuivades mängima „Täna kohtab Eestis avatäidete paigaldamisel üsna sageli meetodit, kus aknad või ka uksed tõstetakse puidust raamide abil soojustuskihi sisse,” kirjeldab Tiitsar. Esmapilgul pole sellisel lahendusel justkui viga midagi, kuid kui süü-


vida teemasse, ilmnevad mitmed varjatud puudused. „Puit on elav materjal ehk isegi kvaliteetse puidu kasutamisel jääb alatiseks selle „mängimise“ võimalus õhuniiskuse ja temperatuuri muutumisel. Kui lisada fakt, et tihti valmistatakse abiraamid kaubandusvõrgus leiduvast kõige soodsamast ja ebakvaliteetsemast materjalist, ei saa loota, et hilisem tulemus oleks probleemivaba. Näitena toob Tiitsar levinud SILS-i ehk krohvitud fassaadi kasutuse. „Täna on sertifitseeritud süsteemi pakkujad töötanud välja liitsüsteemid, kus avatäite ja fassaadi maksimaalne nihkumine on lubatud kaks millimeetrit, mis ei sobi üldse kokku puitraami lahendusega, mis on alla kahe millimeetri. Põhjus on avatäidet ümbritseva elastse, liimitava krohvivõrgu servas, mis suurema nihke

Levinuim tagajärg valesti paigaldatud akende puhul on külmasillad. korral lahti rebitakse, ning hiljem vihmaveega täitudes märgab puitu, tekitades veekahjustusi.” Tiitsari sõnul on kõige levinum tagajärg valesti paigaldatud akende puhul külmasillad. „Kui paigaldada aken otse aknaavasse vaid montaaživahu abil (mis on veel tänaseni väga levinud lahendus), siis peagi võib külmasildade tõttu tekkida aknapalede hallitamine, see aga omakorda rikub siseviimistluse ja on tervisele kahju-

lik. „Tänu oma soodsale hinnale on eramuehituses aknapaigaldusel tänaseni populaarsed nn puidust prussiringid ümber akende, mis esialgu tundub soodsa lahendusena, kuid kas ikka on? Immutatud, märg puit hakkab kuivades „mängima,“ purustades nii aknatihendusteibi kui ka montaaživahu. Korralik tulemus on kui õnnemäng,” hoiatab Tiitsar. Liigne kiirustamine tõstab kulusid Ka Baumanni kogemusel tahetakse aken panna enamasti pehme pinna peale, aga aastaid see seal paigal ei püsi. „Aken vajub ära, kui see vati sisse panna,“ hoiatab ta, et nii pole aknal kandvat pinda. „Aga keegi tark on arvutanud, et see on kõige soojem viis, kuigi alati ei pruugi see nii olla.“ Aja jooksul mõjuvad päike ja teised jõud

EHITUSTELLINGUD

UUED JA KASUTATUD • MÜÜK JA RENT

KRUVIVUNDAMENT See kruvi kannab 550 kg ja maksab 28.15 eur/tk

FASSAADITELLING

Hind alates 16 €/m2

ALUMIINIUMTELLING

Hinnad alates 323€

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Roh Rohkem hkem infot: infot: www.alderman.ee www ald ww derman ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

Osta on võimalik nii üksikuid detaile kui ka valmiskomplekte. Tel 5131 044

www.alviron.ee

Küsi täpsemat pakkumist

info@alviron.ee


ning tekib deformeerumine ja vajumine, mille tulemusel ei käi aken enam korralikult kinni või hakkab läbi laskma. Lisaks ei tule ehitustöödes kunagi kasuks kiirustamine. „Peaks olema rohkem aega, et läbi rääkida kiilud ja kinnitused, mida kasutada ja kuhu kinnitada,“ ütleb Baumann. Ka Tiitsari sõnul tapab tempo kvaliteeti. Enamlevinud eramute seinamaterjaliks on täna kiirelt püstitatav kiviplokksein, millega saadakse seinad püsti väga kiiresti. „Tellija ja ehitaja poolt vaadatuna on see väga hea. Samas aga ei anta kiirustamise tõttu erinevatele hooneosadele piisavalt aega tahenemiseks. Nõnda valmib järgmine etapp ehitusest enne eelmise osa lõplikku kuivamist. Siin saavad kokku erinevad materjaliliigid, nagu antud juhul puit ja vett täis kivi, mis lõpuks kaetakse kõik õhutiheda isolatsioonimaterjaliga ja ongi esimene ohumärk käes.” Lisaks eeltoodule võib tema sõnul lisanduda ootamatusi, kui valmistada paigaldusraam sügavimmutatud puidust ja mitte lasta kogu konstruktsioonil enne akende paigaldamist lõpuni läbi kuivada. „Siis ollaksegi olukorras, kus hilisemad tõsised probleemid on vältimatud.“ Tihti minnakse Tiitsari sõnul alt ka sellega, et hoitakse kokku kinnitusvahenditelt puitraami kinnitamisel. „Esiteks ei mõelda sellele, kui suured ja rasked tulevased aknad on ning sellega arvestamata aladimensioneeritakse raamile mõjuvaid koormusi.“ Ebakvaliteetsed kruvid kipuvad murduma Kolme-neljasaja kilogrammiste suurte akende stabiilselt paigalpüsimiseks on vaja korralikku hulka kvaliteetseid kinnitusvahendeid. Kui lisada juurde teadmine, et mõni sellistest suurtest akendest hakkab tulevikus ka avane-

26

galdatud aken ja tavaliselt ei toimu selline liikumine kontrollitult. „Tulemuseks on ebatihedad lekkivad aknaümbrused, lahti rebenenud auru/tuuletõkketeibid, mis sellisel juhul oma ülesannet ei täida. Ruumi seest tulev niiske õhk pääseb aknaümbruses olevasse tihendusvuuki ja muudab selle märjaks, mistõttu see ei toimi enam nii nagu peab.”

Tiitsari sõnul hakkab ehitustel ringi käies silma tõsiasi, et aknaid soovitakse viia müüritisest väljapoole üha kaugemale, peaasjalikult fassaadide soojustuskihi paksuse või arhitektuursete eripärade tõttu. See aga nõuab väga laia ristlõikega puidu kasutamist. Mida laiem on pruss, seda suuremad võivad olla selle kõmmeldumisel tekkivad kujumuutused.

ma ning sellisel puhul mõjuvad aknale hoopis teised füüsikalised jõud, oleks muretsemiseks juba piisavalt põhjust, ütleb Tiitsar: „Kõik sellised kinnitused ja kinnitusvahendid peavad vastama ettenähtud keskkonnaklassidele, näiteks immutatud puidus ei saa kasutada tavalisi kruve ja montaažinurkasid, vaid nendeks sobivad ainut kas roostevabad või galvaaniliselt kaetud kruvid, mille pinnakate on >55my Zn. Kui siin kokku hoida, võib juba mõne aasta pärast olla tulemuseks see, et happeline keskkond on kruve sel määral kahjustanud, et need puidu „mängides“ lihtsalt murduvad.“ Tulemusena muutub puidust abiraam veelgi ebastabiilsemaks ja võib suisa seina küljest lahti tulla. Ja kui juba raam on saanud võimaluse liikuda, liigub ka sellesse pai-

Talvel lisandub jääkristallide purustav mõju Talvel lisandub märjale vuugile veel ka oht külmuda ja jääkristallide purustav mõju, mis muudab vuugi veelgi lekkivamaks. Kui aknaümbrus ei ole stabiilne ja kisub akent kaasa, siis võib osutuda peatselt võimatuks akna reguleerimine, mille tulemuseks on halvasti sulguvad aknad. Baumanni sõnul tuleks soojustust kasutada nii sees, kui väljas. „Soojustama peaks ka akent ümbritsevat välispinda, mida aknapaigaldajad tavaliselt teha ei taha, ega ka need, kes teevad majale üldistust soojustust,“ selgitab ta, et kõik need olulised aspektid tuleks paigaldajaga läbi rääkida. Kui halba paigaldust on tarvis hiljem parandada, tuleb aken lahti võtta ja paigaldada uus auruvõi tuuletõkketeip. „Uutes majades võib vahel olla tarvis ette võtta ka lausa suurem ümberehitus,” ütleb Baumann. Lekkekohti on võimalik kontrollida näiteks termokaameraga. „Klient peaks olema teadlikum, mida ta tahab. Kui valite ehitaja, siis tal on oma nägemus ja ta küsib raha selle eest, mida ta teeb,“ soovitab Baumann süveneda pakutavasse ja teha endale selgeks, kuidas ehitaja plaanib akent paigaldada. „Esindustes küll räägitakse, mis on hea, aga inimesi tuleks rohkem suunata ja selgitada, mis paigaldushinna sees on ja miks see vajalik on,“ usub ta.


AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

2020. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


INKODU ESITLEB:

AED:

6000 ruutmeetrit ja enam kui kümme aastat plaanimist, istutamist, kaevamist, rohimist ja avastamist. Fotograaf Sigrid Absaloni aeda Tahkurannas jagub värvirõõmu igaks aastaajaks. „Ma enam iga päev aias müttama ei peagi, vast ühel päeval nädalas. Aed on nii lilli täis, et umbrohul ei ole vist ruumi kasvada,“ naerab Sigrid. FOTOD: SIGRID ABSALON

28


Laugud on julged pilgupüüdjad. Sigrid tunnistab, et talle on need alati meeldinud, kuigi sibulad on päris kallid. „Ühel aastal siiski võtsin end kokku ja tellisin hulgi. Kahjuks kolme-nelja aastaga jäävad laugud väiksemaks ja kipuvad peenrast kaduma, siis pole muud, kui tuleb uuendada. Mõnedes aedades paljunevad need ka ise, mina ei ole seda saladust veel avastanud.“

Kevadsuvised särajad – tulbid ning viljapuud. Mõne aasta eest pistis Sigrid mulda 1500 tulbisibulat, nüüdseks on nende arv veidi vähenenud: „Hoolas aednik võtab igal sügisel sibulad üles, nii proovisin ka mina ja sortisin sibulad värvide järgi. Paraku arvas ka kuuri murdnud rott need maiuspala olevat: häving oli muljetavaldav. Nüüd olen võtnud selle lähenemise, et kui mõned sordid ja värvid talvega peenrast kaovad, panen lihtsalt maha uued sibulad.“

29


Värvi-värvi-värvi ja õisi nii kevadesse kui sügisesse! Aed, mis näib oma lopsakuses olevat pärit Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust „Suur maalritöö“. Näiteks kasvatab inimesekõrgune liilia suviti kahe varre otsa 60 õit, olles ümbritsetud erinevatest monarda sortidest. „Lisaks püsikutele valin igal aastal erinevaid suvelilli, tänavu kaunistavad vana vankrit petuuniad, peenardesse on heaks valikuks tagetesed, mis taluvad nii vihma kui ka päikest ning võtavad värvihoidja teatepulga üle, kui tulbid õitsemise lõpetavad.” Sigrid on kogenud, et julge kombineerimine on pool võitu ja katse-eksituse meetod aitab sihile: „Aed muutub iga aastaga, mõni taim läheb välja ja siis istutan uue asemele. Öösel mõtlen ja hommikul kaevan. Niimoodi ideed otsa ei saa ja aed kasvab koos pererahvaga.“

30


SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

Mitmekesisust toovad aeda dekoratiivsed puud-põõsad, perenaise lemmikuteks on erinevad tüvivormid. Piltidelt leiab teiste seas punast karva parukapuu, punaste õitega iluõunapuu nimega „August Vaga” ning dekoratiivse lehise, mis juba varakevadel aeda rohelust toob.

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

www.cedo.ee Ilusad asjad Ilusad asjad Lühinumber 1691 algavad Aldermanist algavad Aldermanist Ilusad Ilusad asjad asjad Ilusad asjad eksklusiivseks ja IlusadMuuda asjad oma kodu algavad Aldermanist algavad Aldermanist Muuda omakordumatuks. kodu eksklusiivseks ja algavad Aldermanist algavad Aldermanist Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

kordumatuks. Muuda Muuda oma oma kodu kodueksklusiivseks eksklusiivseks eksklusiivseksjaja ja Muuda oma kodu Muuda oma kodu eksklusiivseks jakordumatuks. kordumatuks. kordumatuks. kordumatuks.

* vt garantiitingimusi * Aldermani vt garantiitingimusi kodulehelt Aldermani kodulehelt ** vt vt garantiitingimusi garantiitingimusi Premium-tasemel väravad ja automaatika. * Aldermani vt garantiitingimusi Premium-tasemel väravad ja automaatika. Aldermani kodulehelt kodulehelt * vt garantiitingimusi Aldermani kodulehelt Alderman 4 Trading OÜ Aldermani kodulehelt 4 Trading Tähetorni Alderman 21b, Tallinn, tel 672 OÜ 6867, 672 6845 Premium Premium -tasemel -tasemel väravad ja ja672 automaatika. automaatika. Tähetorni 21b, Tallinn, väravad tel 672 6867, 6845 www.alderman.ee, info@alderman.ee Premium-tasemel väravad ja automaatika. www.alderman.ee, info@alderman.ee Premium-tasemel väravad ja automaatika. Alderman Alderman 44 Trading Trading OÜ OÜ 4 Trading aiad jaTähetorni väravadAlderman • väravaautomaatika • 672 sepised Tähetorni 21b, 21b, Tallinn, Tallinn, tel tel 672 672OÜ 6867, 6867, 672 6845 6845ja Alderman 4 Trading OÜaiad ja väravad21b, ••väravaautomaatika • 672 sepised ja Tähetorni Tallinn, tel 672 6867, 6845 sepiselemendid trepipiirded • kruvivundamendid www.alderman.ee, www.alderman.ee, info@alderman.ee info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845 sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid www.alderman.ee, info@alderman.ee www.alderman.ee, info@alderman.ee aiad aiadja javäravad väravad••väravaautomaatika väravaautomaatika••sepised sepisedja ja


Kuidas valida

aiamaja?

Hoovimaja on ideaalne koht, kus sooja suveilma saabudes mõnusalt aega veeta. Ken-Kristjan Ruut ja Jan Graps disainitandemist JANKEN Wisespace annavad nõu, kuidas endale sobiv majake valida ja kuhu see aias paigaldada.

kui suur on krunt. Valides paigutust krundil, soovitab ta arvestada nii peamajaga, terassiga, istumisaladega, käimisteedega kui kuuride-garaažidega: „Kõigi nende suhtes tuleb leida majale õige positsioon.“ Lisaks tasub jälgida, kus on hommikune ja kus õhtune päike, kas aiamajake dubleerib suure maja funktsioone või mitte jne.

TEKST: URVE VILK

Targalt valitud asukoht pakub lisavõimalusi „Istumisala koos aia- või grillimajaga võib paikneda nii peamaja läheduses kui ka krundi teises servas. Viimasel juhul pakub see võimaluse luua omaette aiaruum, millesse sisenedes valdavad inimest teistsugused emotsioonid. Istumisalale minek on siis justkui teise keskkonda sisenemine,“ kiidab Graps võimalusi mida terrassi või istumisala abil luua. Reaalsuses on kahjuks olukord siiski sageli selline, et tellitakse majaprojekt ja selle sisekujundus, aga õueala kujundamiseni ei jõuta – enne saab otsa raha või tahtmine. Graps soovitab valmismaja valimisel alustada turu kaardistamisest. „Tasub välja mõelda, milline stiil visuaalselt huvi pakub ja millised on aiamajale esitatavad tingimused.“ Valik sõltub ka eelarvest: „Kõige ökonoomsem va-

Ken-Kristjan Ruut ütleb, et ideaalis võiks peamaja ja aiamaja planeerida koos ja ühtse tervikuna. Ka siis, kui maja on ehitatud arhitekti eritellimusel ja hiljem plaanitakse sellele väike majake juurde lasta ehitada, oleks seda viisakas arhitektiga arutada, et tervik kokku sobituks.” Ka maastikuarhitektuuri osas peaks kogu hoov moodustama ühtse terviku. Hoovimaja saab haakuma panna peamaja asemel ka põõsaste või kiviktaimlaga. „See peaks olema sisearhitekti ja maastikuarhitekti koostöös valmiv terviklahendus,“ rõhutab Ruut. Jan Graps soovitab hoovimajale asukoha valimisel jälgida, millised on looduslikud tingimused krundil ja 32


Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

Aiamaju võib olla ka mitu, Kõik oleneb pere vajadustest ja krundi suurusest Foto: Ants Uus

Kui tahad suvemaja tüüpi hoonet, tasub mõelda verandaga maja peale. riant on merekonteiner ja skaala teises otsas arhitekti poolt projekteeritud peamajaga sobiv aiamaja.” Ruut lisab, et aiamaja võib olla ka midagi erilist ja jõulisemat, näiteks rahvariidemustriga maja, mis on aias aktsendiks ja mis peabki eristuma. Kanajalgadel saun viilkatusega maja kõrval Ei saa öelda, et viilkatusega maja kõrval peaks kindlasti olema ka viilkatusega aiamaja. „Kui jätta kõrvale jõukamad majaehitajad, siis rääkides 1950.– 1960. aastate tüüpilistest viilkatustega majadest, siis need ei nõua enda kõrvale tingimata viilkatusega majakesi. Seda eriti juhul, kui otsitakse ökonoomset lahendust,“ kinnitab Graps. Mingi stiiliühtsus võiks Grapsi hinnangul siiski säilida, kuid see ei välista loovust. Ta toob näiteks, et kui peamaja on modernistlikus stiilis betoonist ehitis, aga peremehe maitse kiiksuga, saab sinna kõrvale valida kasvõi kanajalgadel sauna, kui soov on väheke auru välja lasta. „Kui on maitset, siis inimene teab, mida ta tahab ja kui ei ole maitset, siis tasub küsida spetsialistilt,” ütleb Graps, et valik ei ole tegelikult keeruline, kui teatakse, mis meeldib ja mida tootjad pakuvad.

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


Millega tuleks aiamaja ostes arvestada? OÜ High Trading juhatuse liige Karl Rõõm soovitab enne majakese valikut mõelda sellele, mis otstarbel seda kasutama hakatakse – kas eelkõige varjualusena, eraldatud kodukontorina, külalistemajana või lihtsalt vaba aja veetmise kohana. Evergreen kaubamärgi all toodavad nad aiamaju igas suuruses, ent enamuse pindala jääb vahemikku 20–40 ruutmeetrit. „Ehitusregistris on sel juhul vaja teha vaid teatis, milleks läheb vaja asendiplaani ja projekti, mõlemad on meil olemas,“ räägib Rõõm. Need tuleb esitada omavalitsusele. „Võib-olla küsitakse vahel midagi veel ka juurde – sõltub kohaliku omavalitsuse reeglitest, aga üldiselt on kliendid asjaajamisega ilma meie abita hakkama saanud,“ kinnitab ta. Kuidas tagada kvaliteet? Majakese seinte paksus sõltub sellest, kas seda plaanitakse kasutada ainult suvel või ka jahedamal ajal. Sellest sõltub lisaks akende ja uste kvaliteet. „Mida paksemad on seinad, seda tugevam ja temperatuurile vastupidavam maja on,“ ütleb Rõõm. Kui seina paksus on kuuril 34 cm, siis aiamajal on see 40–68 cm. Ning kui kuuri uks ja aken võivad olla ilma tihenditeta, siis aiamajade uks ja aknad võiksid olla kvaliteetsemad. Mõistagi ei saa hoolimata seinte paksusest talv läbi majakest kasutada ilma, et selles oleks olemas kütteallikas – kamin või radiaator. Rõõmu sõnul valib 70% nende klientidest standardlahenduste hulgast ja 30% majadest ehitatak-

34

se eriprojekti alusel. „Kõige populaarsem on õhukese seinaga mudel, ilmselt kuna selle hinna ja kvaliteedi suhe on kõige parem – see on 25 ruutmeetrit ja maksab 2000 euro ringis. Koostame vastavalt kliendi soovidele hinnapakkumise, praegu pakume vaid puitosa, seda töötlemata, kuid meil on plaanis hakata maju ka ise immutama, et ostjal poleks tarvis kohe peale maja paigaldust viimistlusega tegeleda, vaid tal oleks viimistlusega paar nädalat aega.“ Rõõmu sõnul paigaldab enamus kliente majakese peamajast eemale, ent on neidki, kes panevad selle maja terrassile. „Just neile mõeldes, kes soovivad maja terrassile või tänavakivile paigaldada, pole komplektis põrandat – selle saab vajadusel juurde osta.“ Kui tootja maja ise paigaldab, võtab see aega umbes päeva. Kliendil võib minna veidi rohkem aega. „Alusraami paikasaamisega läheb aega, aga seinad saab kiiresti püsti,“ kinnitab Rõõm.

70%

klientidest valib standardlahenduste hulgast, 30% aiamajadest ehitatakse eriprojekti alusel.

Tasub teada: MAJA TÜÜP: Suvemaja. Kui tahad suvemaja tüüpi hoonet, tasub mõelda verandaga maja peale. Saunamaja. On käepärane, kui maja koosneb mitmest ruumist, kus oleks mugav ka riietuda ja peale kuuma leili lõõgastuda. Aiakontor. Majakese kontorina kasutamise plaani puhul tasuks mõelda, kas oleks vaja eraldi ruumi klientide ja koostööpartnerite võõrustamiseks või võib töö toimuda ühes suures ruumis. TEHNILISED NÄITAJAD: Suurus. Olenemata sellest, mille jaoks kavatsetakse aiamaja kasutada, mõtle läbi optimaalne suurus. Üle 20 m2 suuruse maja puhul arvesta ka lubade taotlemise vajadusega. Uksed. Kvaliteetsed uksed annavad maja välimusele palju juurde: suured klaasist uksed on boonuseks, andes aiast tervikliku ülevaate. Aknad. Arvesta valikul sellega, millist eesmärki ehitis kandma hakkab. Juhul, kui soovid kasutada hoonet aastaringselt, jääb ühekordsest klaasist väheseks, soovitatav on valida klaaspaketiga aknad. Klaas. Kui suuremad klaaspinnad on karastatud klaasist, on see põrutustele vastupidavam ja tunduvalt ohutum, kui tavaline klaas. Allikas: Evergreen


LED dimmer Reguleeri valgusmeeleolu pöörddimmeri või nutitelefoniga: sobivad tehnilised lahendused leiad JUNGilt.

JUNG.EE


tankindoor.ee

SUNOREK ja TANK salongid

Tartu salong

Viljandi salong (Home Gallery)

Kuressaare salong

Mustamäe salong

Pärnu salong

Rakvere salong (Põhjakeskus) Haljala tee 4 56 35 1217 rakvere@sunorek.ee

Jõhvi salong (Jõhvi Kaubakeskus)

Liivalaia 40, Tallinn 56 35 1211 kesklinn@sunorek.ee

Järve salong (Järve Keskus) Pärnu mnt 238, Tallinn jarve@sunorek.ee

Liivalaia salong

503 2953

Sõpruse pst 170, Tallinn 56 35 1213 mustamae@sunorek.ee

Sõbra 54 58 28 1928 tartu@sunorek.ee Akadeemia 1 56 97 0588 parnu@sunorek.ee

Leola 53 56 35 1216 viljandi@sunorek.ee

Tallinna 30 56 94 2522 kuressaare@sunorek.ee Keskväljak 6 56 35 1218 johvi@sunorek.ee

Profile for Meediapilt OÜ

Remondi ja ehita suvi 2020  

Remondi ja ehita jagab näpunäiteid kodu renoveerimiseks, ehitamiseks ning kodu sisustamiseks. Ajakirja 6000 trükieksemplari jagatakse Bauhof...

Remondi ja ehita suvi 2020  

Remondi ja ehita jagab näpunäiteid kodu renoveerimiseks, ehitamiseks ning kodu sisustamiseks. Ajakirja 6000 trükieksemplari jagatakse Bauhof...

Advertisement