__MAIN_TEXT__

Page 1

SÜGIS 2020

HÕLMIKUKSED KÄÄNDUKSED LIUGUKSED GARDEROOBID

AS Sunorek

tankindoor.ee


ERAMAJA

RIDAELAMU

KORTERMAJA

S I N U KO D U N I M E L!

SOOJUSPUMBAD

KÜTTEJAOTUS

SOOJUSKIIRGURID

VENTILATSIOON

PÄIKESEPANEELID

VEEVARUSTUS

PROJEKTEERIMINE

HOOLDUS

EnergiaStuudio +372 5333 5761 TERE@ENERGIASTUUDIO.EE HTTPS://ENERGIASTUUDIO.EE VABAÕHUMUUSEUMI TEE 4/1, TALLINN TURU 47/2, TARTU


Sisu: Ajakiri Remondi ja Ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile liivi@meediapilt.ee.

Inspireeriv suvekodu: kahe magamistoaga Kalaonn! lk 4–8 Seinad isikupäraseks: trafarettmaalingute unikaalne maailm lk 12–13 Kodu uusarenduses: kuidas ostuprohmakaid vältida? lk 14–15 Majale uus kivikatus: millest alustada ja kuidas valida parimad kivid? lk 18–20 Sibullilled talve hakuks mulda: pane aed kevadel õitsema lk 22–23

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, anneli@meediapilt.ee telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Tüliõun naabritega: omandisuhted kortermajas tasub paika panna lk 26

HOONE VAJUB, TÕSTAME PAIKA! VÕTA ÜHENDUST MEIE SPETSIALISTIDEGA GEOLIFT teostab geotehnilisi inseneritöid, mille abil saab betoonpõrandat ja vundamenti tõsta või loodida ning pinnast stabiliseerida. Meie pakutava tehnoloogiaga pole vaja kaevamist ega lammutamist, tööd tehakse puhtalt ja kiiresti. Sobitame töid viisil, mis ei häiri kliendi tavapärast elurütmi. Meie meeskonnas on oma ala spetsialistid, kellel on rohkem kui kümneaastane kogemus

ehituses, mis hõlmab sealhulgas geoloogiat, geotehnikat ja materjaliteadust. Meeskonna liikmed täiendavad ennast pidevalt, et tagada klientidele ajas kestev parim lahendus.

Kui vajate konsultatsiooni ära vajunud maja, hoone, betoonpõranda, vundamendi, betoonist kõnnitee, lennuvälja, platsi või asfalttee osas, siis pöörduge meie spetsialistide poole.

Polimaris OÜ info@geolift.eu

Little tricks for the big fix.

www.geolift.ee tel: 529 5240


Kalaonn on lihtne maja. Maja ei peagi olema keeruline 4

Üks tänavusel konkursil Aasta Puitehitis 2020 kandideeriv hoone on arhitekt Ott Kadariku disainitud Saaremaal asuv suvekodu, mille tellimuse lähteülesanne oli saada kasutajale mugav ja hinnalt soodne maja, mille omanik suudaks ise kohalikest materjalidest valmis ehitada. TEKST: AIN ALVELA FOTOD: KADARIK JA TÜÜR ARHITEKTID


Maja nimetusega „Kalaonn” tellis arhitektilt kirglik harrastuskalamees, kes soovib suviti koos perega – naise ja kahe lapsega Saaremaal mere ääres rahulikult puhata, loodust, merd ja kalapüüki nautida ning kelle eesmärk oli saada suvemaja, mille ta võiks suuresti ka ise koos naabrimehega valmis ehitada. Seejuures valmis ehitada Saaremaal saadaolevast materjalist: soov oli, et materjali ei peaks eraldi mandrilt kohale vedama, nii tuleb see võimalikult soodsalt kätte, aga samas saab tulemus siiski omanäoline. Just sellel viimasel põhjusel ei leppinud laiema avalikkuse eest varju jääda sooviv inimene ka arvukate tehasemajadega. Teine põhjus oli see, et tootjate katalooge ja kodulehekülgi üle vaadates sai talle selgeks, et tehasemaja n-ö leti-

hinnas sisaldub nii mõnigi kord rohkelt varjatud kulusid, mistõttu pole üldse kindel, kas sealt tellitud maja tulebki lõpuks soodsam arhitekti kujundatud hoone hinnast. Nutikus peitub lihtsuses Tänavu jaanipäeva paiku valminud Kalaonni projekt valmis Kadarik-Tüür arhitektuuribüroo arhitekti Ott Kadariku joonestuslaual. Arhitekt ütleb, et maja saigi nendest lähteülesannetest ajendatuna projekteeritud nii, et sel pole ühtegi n-ö üleliigset kohta, nurka ega liistakat. Kalaonn asub Saaremaal looduslikult väga mõnusas kohas – keset vana rannaküla, samas suure hoiualaks tähistatud ürgmetsa serval. Eriliselt uhke on Ott Kadarik aga maja ruumilise paigutuse üle, mis plaaniliselt on lihtne ristkü-

lik – ühes otsas üks, teises teine magamistuba ja keskel suur elutuba. Hoone geomeetria läheb aga nii, et katuseviil on majale justkui valepidi peale pandud – viilkatus on risti maja lühema küljega, mitte nii nagu tavaliselt, katusehari jookseb rööbiti pikema küljega. See annab ruumiliselt selle, et otsmised magamistoad on madala laega, keskmine elutuba aga hästi kõrge ja sealt pääsebki kumbagi magamistuppa. Kokku ligi 90 m² suuruse pinnaga majas pole ühtegi üleliigset koridori ja seega saab seinte perimeetriga piiratud ruutmeetrite arvu hästi ökonoomselt ära kasutada. Nii on nappide ruutmeetrite kiuste maja ikkagi avar, valgust ja õhku jagub täpselt sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Maja ei pea olema keeruline ja see maja 5


Kalaonn on mĂľeldud kĂźll eelkĂľige suvekoduks, ent seda saab kasutada ka aastaringseks elamiseks.

Eesti suurim sisustusportaal


seda ei ole ka. See on lihtne maja, märgib Ott Kadarik. „See maja sai väga täpselt häälestatud just selle koha ja krundi suhtes, kus ta asub. Maja põhiplaan on täpselt põhja-lõuna suunaline ja enamik selle akendest avanevad kas itta või läände. Põhja ja lõunasse on sel majal ainult kaks akent,” kirjeldab Ott Kadarik maja paigutamisel kohapealsete looduslike tingimustega arvestamist. „See tagab tõsiasja, et suvel ei pääse majja sisse kuuma lõunapäikest, selles küljes aga, kus on suured klaaspinnad, kasvavad väljaspool kõrged puud. Kõik see tähendab seda, et hoone suvine jahutusvajadus on võimalik ära korraldada ilma igasuguste masinateta.” Hommikuti, kui päike seisab idataevas, saab avada läänepoolsed aknad, õhtuti vastupidi ning jahe õhk aitab hoida sisekliima

mõnusana. Keskpäeval, kui päike lõõskab lõunataevas, on maja selle poole oma kitsa otsaga, kus aknaid pole ja tänu sellele ei satu ka päikesesoojus majja. Sel suvel juba maja kasutanud omanikud kinnitavad Kadariku sõnul, et ka 30 kraadini ulatuva kuuma ilmaga pole seal tarvis käivitada ühtegi ventilaatorit ega muud jahutusseadet. Kunst maja paigutada Kalaonn on lihtsa konstruktsioonilise lahendusega – valdavas osas harilikust poepuitmaterjalist valmistatav karkasshoone, mis paigaldatud vaivundamendile ja mille puitkarkassis on mõned liimpuitelemendid. Tegemist pole küll mingi tüüplahenduseks pürgiva esiklapsega, ent samas on Kalaonn ikkagi lihtsalt ehitatav, näiteks väikese kogukonna oma jõudude-

ga püstitatav suvemaja, mis annab sellele ka sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutliku mõõtme. Kalaonn on mõeldud eelkõige suvilaks, aga seda saab kasutada ka aastaringseks elamiseks – nõnda on maja ehitatud soojapidavaks, küttelahendusena on kasutusel õhk-vesi soojuspump. Kuna maja on hooajalise kasutusega, seda kogu aeg ei köeta, mis võib tingida teatud kohtade talvise niiskumise tulemusena kopitama mineku, siis ei ole see paigutatud täisvundamendile, vaid ehitis toetub vaiade peale. Vaivundamendile on asetatud liimpuidust raam ja sellele ehitatud juba puitkarkass. Nüüd tunnistab arhitekt, et just selle vundamendi ja liimpuitraami väljamõtlemine osutus Kalaonni juures kõige keerulisemaks kohaks. Sai aga nii, et nüüd on majal n-ö kõhu alla

Liitu Bauhofi Meistriklubiga!

Meisterlik valik! Tutvu tingimuste ja pakkumistega: www.bauhof.ee

5 aastat garantiid elektri- ja aiatööriistadele. Kinniste pakendite pikendatud tagastusõigus. Kõik ostud alati soodsamad!


Lihtsa konstruktsioonilise lahendusega Kalaonn sobitub hästi loodusesse.

meeter vaba ruumi, kust tuul saab vabalt läbi käia. Ott Kadarik ütleb, et tänapäeval on lihtsam maja jahutust korraldada masinaga, kui projekteerimise ajal veidi mõelda ning paigutadagi hoone sedaviisi, et neid masinaid ei oleks vajalik rakendada. „Võib ju arvutada kuidas tahes, aga ega ühtegi valemit puude varju jahutamise võimekuse kohta ju pole. Samas saab seda varju hoone sisekliima reguleerimisel ikkagi ära kasutada,” selgitab Kadarik. „Maja geomeetria on selline, et soe õhk koguneb maja keskosa kõrge viilu alla, kus katuses on üks tuulutusaken, mille avades vuhiseb sealtkaudu kogu soe õhk välja ja siseruumide jahutus toimibki suurepäraselt.” Kõhutunde järgi, otseselt kalkuleerimata, oskab Kadarik hinnata, kui palju ruutmeetreid millise hinnaga kätte tuleb. Ta nendib, et põhilisi apsakaid, mida eramajade projekti tellijad teevad, on see, et oma võimeid hinnatakse üle, tellitakse arhitektilt suur ja uhke maja ja siis ehitamise käigus hakatakse nuputama, kuidas selle hinda ikka allapoole saaks viia. „Tellija peab olema arhitektiga 8

Maja on lähteülesandest ajendatuna projekteeritud nii, et sel pole ühtegi üleliigset kohta, nurka ega liistakat. Ott Kadarik aus ja rääkima välja, millised tema rahalised võimalused on. Muidu tekkib olukord, kus tellija on poole protsessi pealt sunnitud tõdema, et jah, on küll väga ilus maja, aga ma ei jaksa seda valmis ehitada,” kirjeldab Kadarik võimalikke situatsioone. „Ja siis tuleb juba valida, et kas teeme projekti ümber või jätame üldse asja katki.” Puit väärib austust Et puitmaterjalidest ehitamist laialt küll propageeritakse, aga siiski suhteliselt vähe kasutatakse, tuleneb Ott Kadariku hinnangul sellest, et Eestis valitses oma pool

sajandit puidu kui ehitusmaterjali suhtes üleüldine tõrjuv suhtumine. Selle tõttu on ka puidust ehitamise igipõline kultuur meil kaotsi läinud. Ja nii tuleb seda taas viljelema hakata läbi arvukate vigade. Puit on Kadariku sõnul üsna kapriisne materjal ja selle kasutamine sõltub paljudest nüanssidest, mistõttu puidust kauakestev hoone kokku panna on kaunikesti keeruline. Puidust mingit modernset hoonet projekteerida ja ehitada samuti keeruline, mistõttu võib juhtuda, et alguses originaalsena tundunud lahendus on tellijal pärast risuks kaelas. Kadarik tunnistab, et on sellega ka ise mõned korrad näppu lõiganud. Tellitakse ja soovitakse küll puidust hoonet, aga kui midagi vussi läheb, siis on lõpuks ikkagi arhitekt selles süüdi. „Sellepärast ma veidi isegi kardan seda materjali. Või noh, vähemalt tuleb puitu suhtuda austusega,” märgib Ott Kadarik. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu arhitektuurivõistluse Aasta Puitehitis 2020 tulemused kuulutatakse välja 6. novembril toimuval arhitektuuri- ja puidukonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”.


REKLAAMTEKST REKLAAMTEKST

Valgusest tulvil kodu lapsepõlvemaal Kristiine linnaosa roheluses peidab end kodu, kus põlvkondade vahelist sidet hoitakse lapsepõlvest tuttavale krundile kerkinud uues majas, mis valendab kesk sireleid ja õunapuid. „Samal krundil kõrvalmajas asus minu vanaisa kodu. Vanaisa tegi kinnistu pooleks, tekkisid kaks 600-ruutmeetrist krunti. Kui sai selgeks, et me saame siia kodu luua, hakkas projekt peagi füüsilist kuju võtma,“ meenutab peremees Indrek lapsepõlveradadele naasmise lugu.

Sobivat materjali otsimas

Et nii Indrek kui ka perenaine Maret kasvasid üles oma aiaga majas, oli sarnane kodu nende unistuseks. Enne projekti tellimist tuli aga teha nii mõnedki strateegilised otsused. „Soovisime ehitada materjalist, mis ajas kestab,“ teab Indrek. „Otsisime midagi sellist, mis sobiks siinse piirkonnaga ja vanaisa majaga, soovisime fungilikku stiili,“ täiendab Maret. Nii langes kaalukauss kivimaja kasuks – vaatamata esialgsele kartusele, et kivimaja ehitamine võib kulukaks osutuda, ei tundunud kiired odavlahendused pikas perspektiivis mõistlikud – otsus tehti bauroci kasuks.

Ehitusel käed külge

Alguses oli pererahval soov bauroc-plokkidest kodu kerkimisel ka ise käed külge panna, ent müüriladumine jäi siiski professionaalide hooleks – Indrek adus, et ehitajal oli oma

tööjärg ja ta oleks neid pigem seganud: „Kuigi hakkama oleks ma kindlasti saanud, garaažiehitusel bauroc-plokke ladudes sain tööst maitse suhu ja kindluse, et nii on tegelikult lihtne ehitada.“ Siiski sai pererahvas maja valmimisse oma panuse anda – koos isa ja vanaisaga freesis Indrek uue kodu elektrikaablitele sooned. „See töö sai õnneks kergesti valmis, sest baurocisse on lihtne süvistada, kui õigeid tööriistu kasutada“ räägib ta. Ehitus vältas natuke üle poole aasta, suure osa sellest võtsid sisetööd. „Esimese korruse müürid kerkisid nädalaga – seegi näitab sellest materjalist ehitamise mugavust,“ kiidab Indrek. „Lisaks on baurocist kodu õhutihe – esimeses projektis ei olnud meil ette nähtud sundventilatsiooniagregaati, sisse kolides selgus, et see on vajalik. Nii tegime garantiiaja lõpus parandused, nüüd jätkub ka suuremat seltskonda võõrustades toas värsket õhku.“

Õu on toa pikendus

Kodu projekteerimisel tulid appi Erik Karjus ja Kristjan Virma, samuti jätkub pererahval kiidusõnu sisearhitekt Kard Männilile, kes mõtles kaasa üldise arhitektuurse kontseptsiooni loomisel, pakkus välja alternatiivse lahenduse teise korruse ruumiplaanile, disainis trepilahenduse ja andis nõu akende paigutuse ja nende proportsioonide osas. Kodu esimeselt korruselt leiab köögiga ühendatud elutoa, vannitoa, sauna ja abiruumid. „Esiku kõrvale jääb aga tambur, mille taga on suur katlamaja,“ juhendab peremees Indrek ava-


Fotod: Oleg Hartšenko, XOfoto OÜ

ras kodus ekskursiooni. „Ja algusest peale teadsime, et vajame mahukat riiulitega panipaika.“ (Olgu öeldud, et esialgses projektis oli projekteerija panipaiga ruutmeetreid paika pannes selle kogemata suisa eraldi toaks nimetanud – ruumi mõõtmed andsid selleks tiitliks mõõdud välja küll.) „Kui hakkasime kodu planeerima, siis teadsime, et liiga suurt maja me ei soovi, samuti pani hoone mõõtmed paika krundi kuju, suurus ja ehitusalane pind,“ kirjeldab Indrek. „Samuti arvestasime ilmakaartega – soovisime, et kodu oleks valgusküllane ja helge, seega on elutoal suured aknad ja tegime hoone erinevatesse külgedesse kaks terrassi, et saaksime osa nii hommiku-, päeva- kui õhtupäikesest,“ täiendab Maret. Elutoadiivanil oma aiast pärit värskelt pressitud pirnimahla rüübates uitab pilk läbi suurte akende avarale terrassile. „Meil on hoov tõesti toa pikendus, juunis me toas ei söönudki,“ räägib Maret, et hoonele lisamõõdet andev terrass on usinas kasutuses.

hoolimata on tunda, et hoone on heas mõttes sisse elatud, asjad on leidnud oma loogilise paiga ning sisekujunduslahendused on ühteaegu efektsed ja mugavad. „Tegelikult elame siin juba 13 aastat,“ muigab Maret. „Laste tubades oleme jõudnud juba remontigi teha ja trepihalli oleme ümber kujundanud.“ Hoone on ka külalise pilguga hinnates ajale igati hästi vastu pidanud – seda nii välisviimistluse kui ajatu sisearhitektuurse lahenduse osas – võib uskuda, et valgekskrohvitud kodu püsib sama kaunina ka järgmised aastakümned.

Igal lapsel oma tuba

www.bauroc.ee

Teisel korrusel on oma loogilise koha leidnud teine vannituba ja magamistoad – üks mõlemale lapsele ja üks vanematele. „Igaühel peab oma tuba ja õppimiseks oma laud olema,“ teab Indrek. „Ainuke ruum, millest kevadise kodusõppimise ajal pisut puudust tundsin, on eraldi kabinet, aga eks see on mõttekoht tulevikuks.“ Tõsi ta on – õige kodu ei saa kunagi päris valmis. Sellest

Hea teada: Maja on ehitatud bauroc-plokkidest – see materjal võimaldab kiiresti ehitada ja on energiasäästlik ning püsib ajas. Hoonet köetakse pelletitega oma katlamajast, põrandaküte on pererahva kinnitusel optimaalne ja toimiv lahendus. Kokku on hoones 150 m2 pinda, millest alumisel korrusel 80 m2.


INKODU.EE ESITLEB:

Unikaalne sein trafarettmaalinguga Seinte viimistlemisele saab lähenda väga erinevate nurkade alt, üks võimalus on kodu seinte viimistlemisel proovida trafarettmaalinguid.

ANVAR VALGE A-VIIMISTLUSE OÜ

Kuigi kõnekeeles nimetatakse trafarettmaalinguid nii mõnigi kord šabloonmaalinguteks, on siiski tegu kahe erineva tehnikaga: trafarett on tugevasse materjali lõigatud kujutis, muster pannakse korduma seda läbi trafareti aluspinnale kandes. Šabloon seevastu on kujund või muster, mille abil kujutise piirjooned alusele kantakse. Trafarettmaalingut iseloomustabki üldjuhul mustri sage kordamine – tehnikat saab kasutada iseseisvalt või kombineerida teistega – nii on keerukamate maalingute puhul trafaretile iseloomulike korduvate kujunditega loodud alusmaaling ning see omakorda üle maalitud. Tänapäeval on trafarette on võimalik luua savikrohvi peenviimistluskrohvidega, et saavutada 3D-efekt, mida värvidega ei teki. Krohvide toonivalik on lai, ulatudes punakaspruunist halli või kollaseni, toone saab omavahel segada, nt kollast savikrohvi sinisega, et luua rohelist karva segu. Samuti on savikrohvi peenviimistluskrohve võimalik tavaliste muldvärvi pigmentidega toonida. Lisaks traditsioonilisele savise12

gule võib trafarette kanda ka lubikrohvile või stucco tadelaktile. Erilise efekti loomiseks võib seinapinda ka süvendi kraapida – kui niimoodi ettevalmistatud pinnale kanda trafarettmaaling, tekib põnev kolmekihiline kujutis. Restaureerimises võetakse olemasolevatest seinakujutistest ka kuvatõmmiseid, et vana mõisainterjööri taastamisel luua struktuurseid krohvipilte. Jõukohane tehnika Töö alguses tuleb soovitavast kujutisest teha kuvatõmmis. Seejärel kantakse plastiktõmmis seinale ja lõigatakse soovitav kujutis välja. Trafarette saab ka suurendada, et luua just nii suur maaling kui vaja. See on puhas käsitöö. Motiive on erinevaid, neid saab seintel bordena jooksma panna, luua üksikpildina linnu või lille kujutis või hoopis sõnumiga ruunimärk või mandala.

Trafarettidega saab luua korduvaid mustrimotiive, savikrohvi peenviimistluskrohviga saab nii luua ka 3D-efekte. Fotod: A-Viimistluse OÜ


Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

Tasub teada: Trafarettmaalingute ajalugu ulatub sajandite taha: Austraaliast on leitud koopamaalinguid, mis kujutavad ookerpigmendiga seinale kantud käe kujutist. Hiinas asuva Dunhuangi Tuhande Buddha koobaste seintelt on leitud trafarettmaalinguid, mis loodud enam kui 3000 aastat eKr. Esimesed teadaolevad raadiosüsinikmeetodil trafaretid avastati Hiinast ja Egiptusest, kus kirjaoskamatud ülikud andsid trafarettide abil ka allkirju. Eestis kasutati trafarett-tehnikat palju 20. sajandi alguses: laemaalingute puhul dekoreeriti nurkasid, seinapindasid jaotati tahvliteks, olulisel kohal oli trepikodade kaunistamine. Alates 1920. aastatest muutus populaarseks ka trafareti abil seintele kantud bordüür.

SPAAELAMUS SINU KODUS Tähetorni 21b, Tallinn +372 672 6867 +372 501 1733


Uusarenduste ostuprohmakaid saab vältida Uusarendusse kodu valides tasub võtta aeg, et uurida arendaja tausta ja mõelda läbi oma soovid ja küsimused – nii on müüjal kui ka ostjal suurem kindlus, et ootused ja tegelikkus langevad kokku. TEKST: LIIVI TAMM

„Ühel meie koduostjal oli arenduse kohta kirja pandud mitu lehekülge küsimusi, inimesel oli kõik läbi mõeldud,“ julgustab Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ vanemmaakler Marge Saaremets-Luik teisigi kliente paberi ja pliiatsi järgi haarama ja oma soove läbi mõtlema. Kodu valimist tuleks alustada arendaja taustauuringust – sõltub ju arendajast tulevase kodu ehituskvaliteet ja vähemoluline pole kindlus, et võimalikele probleemidele leitakse garantiiperioodil lahendus. Alustuseks tasub selgitada, mida ettevõte on varem ehitanud, milline info on tema kohta äriregistris ja kui korter ja selle asukoht meeldib, siis peaks üle vaatama planeeringu ja tutvuma kogu kättesaadava ehitusalase infoga. „Kui on soov esialgses planeeringus muudatusi teha, tasub julgelt üle küsida, kas see on võimalik ja milline on muudatuste maksumus – projektimuudatuste hind algab 500 eurost ja olenevalt arendajast tuleb tasuda ka lisanduva pistikupesa eest,“ räägib SaaremetsLuik. „Osa lahendusi on ka valikuvariantidega, näiteks see, milline saab olema parketi või vannitoaplaadi toon.“ Mitmed arendajad 14

Kui on soov esialgses planeeringus muudatusi teha, tasub küsida ja uurida selle hinda. Marge Saaremets-Luik on sõlminud koostöölepingud köögimööblitootjatega – kui klient on valmis maksma köögimööbli eest mõne protsendi rohkem, kui seda otse tootjalt tellides, saab köögilahenduse tellida korteri osana ning seeläbi muutub see kulutus eluasemelaenu osaks. Oluline kasutusluba Uusarendusse kodu ostmisel on määrava tähtsusega just esimene võlaõigusleping, millega kaasneb tavaliselt 10–30% suurune sissemaks lepingu lõpphinnast. Just võlaõiguslepingusse pannakse kirja ka detailid ehitatava kinnisvara siseviimistluse kohta, määratletakse parkimistingimused, fikseeritakse, kas korteriga kaasneb keldriboks jmt. „Need tingimused peavad olema lepingu juures, vaja-

dusel ka notar juhib detailidele tähelepanu,“ räägib Saaremets-Luik. „Tasub üle vaadata ka panipaikade suurus ning see, kas maja ümber on plaanitud ehitada aed auto- ja jalgväravaga, et vältida vääriti mõistmisi ja hilisemaid vaidluseid.“ Aega, mil korter on valmis, jääb üleandmine ja hüpoteegi seadmine, ent selleks ajaks on sisulised otsused juba tehtud. „Mõne aasta eest oli tavaline, et pangad määrasid kuupäeva, milleks on kasutusluba vaja. Seda leebemat suhtumist aga hakkasid mõned arendajad ära kasutama ja praegu on pangad võtnud seisukoha, et enne nad tehingut ei tee, kui majal on kasutusluba,“ hoiatab Saaremets-Luik. Ehitusele antav garantii hakkab uusarenduste puhul üldjuhul kehtima päevast, mil tehing saab notaris kinnitatud. On tavapärane, et väikesed vajumisest tingitud praod kipsplaadis ja muud iluvead tehakse korda garantiiperioodi lõpus. Avariiolukordadele, nt tilkuv radiaator, reageeritakse koheselt. „Oluline on siiski igast probleemist kohe kirjalikult teada anda, ka eposti teel saadetud teavitus sobib,“ julgustab Saaremets-Luik. Uusarendusse korterit ostes on eelisseisus need, kes tahavad ja


suudavad tulevase kodu plaane lugeda ja analüüsida, sest sel juhul oskab klient ka oma soove paremini sõnastada. „Kui klient ise plaani lugeda ei oska, siis oskab ka maakler näidata, kus asuvad pistikud ja vajadusel anda soovitusi, mida muuta. Nii ei peaks telekale mõeldud pistikupesa olema vaid ühes seinas – kui tekib soov mööbel ringi tõsta, tekib probleem. Garderoobilahenduse saab aga hiljem palju soodsamalt, kui ehitaja teeb 60-sentimeetrise küljeseina eelnevalt valmis, sest siis ei pea tellima tervet garderoobi ja saab piirduda uste tellimisega. Kui kogu korteri plaan niimoodi läbi analüüsida, saab kodulahenduse paremaks,“ julgustab Saaremets-Luik. „Igaks juhuks tasub selgeks teha ka ventilatsiooniseadme asukoht, et sellest kostev müra hiljem häirima ei hakkaks.

7

Samuti peaks uurima, kuidas jooksevad seina taga elektrijuhtmed, et hiljem pilti või kardinapuud kinnitades halbu üllatusi ei tuleks.“ Iga detaili muuta ei saa Iga soovitud muudatust ei ole siiski võimalik alati sisse viia – nii on kraanikausside asukoht enamasti juba projekteerija poolt paika pandud ja torude paiknemine määrab ka tulevase vannitoa paigutuse. Ü ldjoontes on projektid Saaremets-Luige kinnitusel aastatega siiski paremaks muutunud: vaadates järelturul 10 aasta taguste arendustega kaasnenud apse, tehakse toonaseid vigu üha vähem ja mõeldakse detailid läbi. Enam ei alustata parketiga välisuksest, vaid pannakse sinna plaadid, enam ei unustata, et panipaik on ka korteris vajalik. Samal ajal on ka telli-

põhjust, miks osta Bauhofi e-poest

Turvaline ostukoht - 14 päeva jooksul tagastamisvõimalus; Paindlikud transpordilahendused - telli mugavalt pakiautomaati või tule tellitud kaubale Sinu poolt valitud kauplusesse järele; Mugav transport ka suurtele toodetele üle Eesti Sinu koduukseni; Järelmaksu taotlemine vaid paari minutiga; Mugav otsing ja hea tootevõrdlus; Digitaalne Meistriklubi konto; Meistriklubi ja Aiaparadiisi blogi ekspertide nõuannetega.

jad muutunud üha teadlikumaks ja oskavad juba uurida, kas akendele on plaanitud kahe- või kolmekordne pakettklaas. On täiesti arusaadav, et mida kaugemale ehitus edeneb, seda enam tahavad ka tulevased koduomanikud objekti edenemist oma silmaga üle vaadata. „Tallinnas üldjuhul kliente pooleliolevale objektile ei lubata,“ nendib Saaremets-Luik. „Tartus on pigem lubatud, kui klient kannab kiivrit ja muud ettenähtud turvavarustust.“ Tema sõnul ongi korterite eelmüük raske, kuni ehitustegevus ei käi. „Kui siiski tean, et arendaja on usaldusväärne, siis suudan selle ka ostjale selgeks teha,“ lausub ta. Samas on arusaadav, et oma silm on kuningas ja kui ehitus on alanud, kasvab ka klientide kindlustunne.

Eesti suurim igas kodus ja aias! www.bauhof.ee

Tutvu tingimuste ja pakkumistega: www.bauhof.ee

Meisterlik valik!


suurim audiotehnika valik

Rotel, iga audiofiili unistus:

Marantz Model 30

Detailne ja unustamatu heli igale muusikastiilile Marantz-i kõige uuemad kodukinoresiiverid ja stereovõimendid leiad Audio City kauplusest ja e-poest

RC-1572

• 2 kanali stereovõimendi • 2x350W • Class AB võimendi • XLR sisendid • MM phono sisend • Bluetooth - aptX

RB1590

Cambridge Audio CXN ja CXA61 Soliidse disaini ja detailse heliga võimendi. Võimalusterohke ja moodne võrgumängija

Audio Technica vinüülplaadimängija AT-LPW40WN Uued Audio Technica vinüülplaadimängijad on kohal, tule ja tutvu. Parimad oma hinnaklassis!

Sonos ARC juhtmevabad kõlarid

Audio City

Kadaka tee 1, Mustamäe, Tallinn

Uued Sonos-e mudelid leiad AudioCityst

Elamute ja äripindade helindamine: tel: 650 7470 info@audiocity.ee

Andres Rannu tel: 5594 2222

andres@audiocity.ee


Kõik tooted on saadaval ostmiseks ja kuulamiseks AudioCity kaupluses või tellige meie veebipoest

www.audiocity.ee

Focal Aria936 k2 Tõeliselt akustilised kõlarid, mis sobivad nii kodukino kuulamiseks kui stereo nautimiseks

Moodne kodu, DLS

Kas teadsid, et Audio City Tallinna kauplus on ainuke tehnikakauplus Eestis, kus on väljaehitatud kodukino tuba. 3D heli, Dolby Atmos, DTS:X Tule osta uus ja moodne kodukino Audio Cityst!

flatbox kõlarid


Eramu Värskas: Eksklusiivehitus OÜ ehitatud kivikatus, mis kandideerib tänavu ka aasta katuse tiitlile.

Kivist katus – millest alustada? Katusekatte vahetus on suur investeering: et nii ehitusleping kui katus saaksid vettpidavad, tuleb eeltöö ära teha tellijal. Nõu annab BMI Monier OÜ Eesti müügijuht Erkki Tepper. TEKST: LIIVI TAMM

Millest alustada, kui on kindel plaan katus vahetada? Oluline teema on kooskõlastused. Soovitan pöörduda valla ehitusnõuniku poole ja uurida, kas eraldi projekt katuse vahetamisel on vajalik või mitte. Enamasti on

18

projekt nõutav, kui tehakse suuremaid ümberehitusi või asendatakse katusekate tootega, mis muudab ehitise füüsikalisi omadusi ehk siis koormusskeemi. Seda näiteks juhul, kui katusel on vana puitkimm või sidel ja selle peal eterniit, ent on soov kasutada näiteks kivi ning ehitada juurde veel ka vintskapp.

Kooskõlastus aitab vältida olukorda, kus materjalid on juba objektil kohal ja siis saabub info, et ehitusega ei tohi alustada. Millised hirmud ja eksiarvamused seonduvad kivikatustega? Tüüpiliselt arvatakse kivikatus olevat hea valik, ent eeldatakse, et


see on kindlasti kallis. Kardetakse ka kivide rasket kaalu ja mõeldakse, et paigaldus oleks kulukas. Tegelikult ei ole kivide kaalul eriti uue hoone puhul nii määrav osakaal: seina- ja vundamendikonstruktsiooni ei pea seepärast teisiti tegema, lihtsalt katusekonstruktsiooni ehitamisel tuleb arvestada kivikatuse eripäradega. Ehitajale ei ole see töö keerulisem kui mõni teine ja kivide osas pakutakse ka katusele tõstmise teenust – katuse tasapinnalt nende jaotamine ei ole keeruline töö. Klassikalised katusekatted on üldiselt kõik sarnase hinnaklassiga, olgu tegu teras-, eterniit- või kivikatusega. Mõistagi on ka kivikatuste seas nii keskmise hinnaklassi klassikalisi tooteid kui kallimaid premium-variante. Kunagi ei tasu ühtki toodet kõrvale jätta, mõistlik oleks planeerimisfaasis mõelda, milline lahendus meeldiks ja võtta pakkumine nii sellele lahendusele kui võimalikele alternatiividele. Kuidas korraldada hinnapakkumiste võtmine? Kui otsus katusevahetuseks on tehtud, on esimene asi panna paika katuse pindala – eelpäringu tarbeks saab infot ammutada vanast projektist või teha ise esialgne mõõtmine, et saada aimu eesootava töö mahust. Kui plaan on juba konkreetsem, tasub kontakteeruda umbes kolme erineva ehitajaga, kes vaatavad olemasoleva olukorra üle ja teevad selle alusel pakkumise. Klient peaks paluma nii tööde kui materjalide lõpphinda alates sarikate parandusest kuni viimase liistu paigalduseni, lahti tuleb kirjutada vihmaveesüsteemide, tuulekastide ehitus jne. Lepingusse tasub märkida, et lepingu hind on olemasoleva katuse mahus ja mahud on kontrollinud ehitaja. Kindlasti pole aktsepteeritav, et projekti muudetakse töö käigus nii, et vastutus hajub.

Kivikatuse ehitus valtsplekist neelukohtade ja katusepealsete rennidega.

Millised küsimused veel tuleks ehitajaga hinna täpsustamisel üle rääkida? Oluline on läbi mõelda ka seonduvad tööd, näiteks, kas on vaja paigaldada lisasoojustus. Oluline on katuse turvavarustus – ei ole vaja, et lumi kukub talvel garaaži ette pargitud autole või terrassile, seega lumetõkked on oluline punkt. Samuti peab olema tagatud ligipääs korstnale, et korstnapühkijal oleks tööks kindel jalgealune. Need detailid peavad olema pakkumises kirjas. Alati võib ka materjalitootjalt üle küsida, mida nad soovitavad ehitajaga täpsustada, et töö läheks ladusalt. Enamasti oskavad materjalitootjad soovitada oma partner-

ehitajaid, kelle puhul nad teavad, et ettevõte on pädev ja võimeline töö lõpule viima. Kliendid saavad valida keraamilise kivi ja betoonkivi vahel. Milline on nende tehnoloogiline erinevus? Betoonkivide keha ise on betoonist – betoonimass pigmenteeritakse seest sama värvitooni, millega kivi väljast värvitakse. Lisaks on valikus betoonkivid, mille puhul on lisatud kivi pinnale polümeeriosakestega Protector kattevärv, mis moodustab sinna kileja kihi nii, et sammal ja mustus ei saa katusekivile nakkuda. Betoonkividele kantav värv ei mõjuta nende eluiga, küll aga estee-

19


tilist välimust aastate möödudes. Nii nagu iga värvitud pind kulub ja pleegib ka kivikatuse värv ajas. Keraamilise kivi puhul on pakkumises kolm varianti. Kõige tavalisem lahendus on naturaalne savikivi, mida erialdi ei toonita – sellist kivi võib võrrelda tavalise savipunase lillepoti materjaliga. Kivi peamisest pinnast võib kivisse küll vett imbuda, mis kuivade ilmadega taas välja kuivab, ent kivi alla ei tohi moodustuda tilkasid. Teine võimalus on valida savikivi, mille pinnale on kantud angoobikiht – sisuliselt kantakse kivile eraldi peale vedela savi kiht, mis tekitab sileda vetthülgava pinna. Angoobe pakutakse erinevates värvitoonides, oma mati pinnaviimistlusega on nad väga populaarsed. On normaalne, et sellistele savikivist katustele tekib ajaga looduslik rohekas või kollakas sambla- või vetikakirme, mida saab eemaldada aiapritsist spetsiaalset kemikaali pihustades. Kolmas variant on valida glasuuritud savikivi. Nende puhul lisatakse angoobi sisse klaasipulbrit – mida enam, seda läikivam ja klaasjam pind saavutatakse. Niisugusele klaasjale kattele sammal ei teki ja kivid näevad aastakümned välja nii, nagu nad oleks äsja paigaldatud. Kuna kõik keraamilise kivi katted on kivile põletatud, on nad ajas püsivamad kui värv betoonkivil. Kas ka arhitektuurne lahendus ja kalded võivad kivitüübi valikul määravad olla? Madalatel kalletel ekstreemsetes tingimustes toimib keraamiline katusekivi paremini: kui betoonkividel on lukusoon vaid küljel, siis keraamilistel kividel on veel ka vesilukk ka kivi ülemises servas, mis suunab kivi alla sattunud vee tagasi kivi pinnale. Vesiluku puudumine betoonist kividel on tingitud nende tootmistehnoloogiast: be-

20

Kooskõlastus aitab vältida olukorda, kus materjalid on juba objektil kohal ja siis saabub info, et ehitusega ei tohi alustada. Erkki Tepper toonkivisid toodetakse jooksval liinil, mitte eraldi vormides, nagu keraamilisi katusekive. Kui palju saab klient valida erinevate profiilide vahel – valik on siin ju päris lai? Klassikaline laineline betoonkivi on Eestis väga levinud, ka premium-klassi sileda pinnaga kivi on väga populaarne ja näeme, et selle kivi müüginumbrid kasvavad iga kuuga. Silekivid on jõudnud ka paljude majade fassaadidele, moodustades hoonega arhitektuurselt ühtse terviku. On huvitav teada, et niisuguse fassaadilahenduse hinnaklass ei tule kulukam traditsioonilisest laudisest, boonusena ei ole viie aasta pärast vaja kive uuesti värvida-õlitada, piisab, kui need lahusega üle pesta. Keraamiliste kivide valik on võrreldes betoonkividega laiem just kuju osas. Eestis müüvad ettevõtted on välja valinud 5–6 põhikuju, ent kui selles osas on erisoove, tasub ette võtta väike otsimistöö. Tehased asuvad Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas jne, kõik nad pakuvad lisaks tüüpilistele kujudele ka oma eritooteid, mida teiste tootjate valikust ei leia.

Savi- või betoonkivi, profiilid ja pinnakatted – millest veel hind oleneb? Mida enam mingit kivitüüpi valitakse ja paigaldatakse, seda soodsamaks muutub ka selle hind. Hinda mõjutab ka transport. Keraamilised katusekivid on kallimad, sest nende tootmine on väga energiamahukas ettevõtmine, tootjad peavad arvestama, et iga savi ei kõlba katusekivi tegemiseks või on olemasoleva savi puhastamine lisaainetest lihtsalt väga kulukas protsess. Samuti on keraamilise kivi tootmine tehnoloogiliselt kulukas, järgides igale kivitüübile, kattematerjalile ja toormele ainuomaseid protsesse. Betoonist katusekive saab toota kiiremini ning ka protsessid on lihtsamad ja energiakulu väiksem. Eestis on tänaseni katustel ka 100 aasta vanuseid betoonkive, enamik neist kividest on toodetud veel pooleldi käsitööna. On põnev fakt, et kunagi müüdi katusekivide vorme ka ehituspoodides. Kas erinevate tootjate puhul on ka kvaliteedierinevusi, millega peaks arvestama? Kindlasti soovitan Eesti kliimas kõrvale jätta need tootjad, kes ei ole oma kividele teinud külmatesti. Mitmed maad või nende osad – Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal jne – saavad nautida lumevabasid talvesid ning kui toodangule pole tehtud standardile vastavat külmatesti, siis me ei saa olla kindlad, et need meie külmumis- ja sulamistsükleid vastu peaksid. Võib arvata, et paljud neist katusekividest ka ei läbiks seda testi, sest soojas kliimas kasutatav savi ei läbi reeglina eraldi puhastusprotsessi. Seega on hea, kui keraamilised kivid tulevad piirkonnast, mis on meiega klimaatiliselt sarnane.


REKLAAMTEKST

sisuturundus

LED HOUSE – üle kümne aasta moodsat ja soodsat valgust kui ka kogu ruumis. Valgustugevuse kontrollarvutused tehti kõikidele osadele, mis näitasid juba enne paigaldust valguslahenduse tulemust. „Ehitusinsener OÜ oli nende poolne objekti koordinaator, kellega arutasime läbi kõik lisadetailid ja koos valisime vajaminevad valgustid ja tarvikud,“ meenutab Martin Vabul. „Kontorisse pakkusime aga välja ja ehitasime ise lauavalgustid, mida töötaja saab vastavalt oma soovile reguleerida: valida sooja või külma valguse vahel ning reguleerida valguse tugevus.“

Väärt parimat, ka kodus

esti kapitalil põhinev ettevõte LED House OÜ loodi 2008. aastal. Alustati energiasäästlike LED-pirnide, -valgustite ja -ribade müügiga, tänaseks on jõutud terviklahendusteni. Ehk siis lisaks toodetele pakutakse ka paigaldust, tehnilisi arvutusi ja konsultatsiooni. Ettevõtte klientuuri moodustavad ärikliendid – elektritööde- ja ehitusettevõtted, arhitektuuribürood, aga ka nõudlikuma maitsega erakliendid. Tehnoloogia arenguga käsikäes on arenenud ka tootevalik ja võimalused. LED House tegevjuht Martin Vabul rõhutab, et ettevõte eelistab pakkuda oma klientidele töötavat ja taskukohast lahendust. „Meie valgustid on maitsekad ja kaasaegse disainiga, kuid me ei paku lühtreid ja hirmkalleid disainvalgusteid. Oleme kompetentsed nõuandjad tehnilistes küsimustes ja kui suudame sellega toetada sisustusarhitektide mõttelendu, siis on rõõm ja kasu mitmepoolne. Julgen väita, et meie laos on Eesti parim valik alumiiniumprofiile ja turul selgelt eristuvad tippkvaliteediga LED-ribad, mis võiksid inspireerida ka iga eraklienti olema oma kodu valguslahenduse looja.“

idee oli luua maskuliinsesse ja urbanistliku stiiliga hotelli eriline valgustus, mis lisaks muidu industriaalsele hoonele ka omajagu hubasust. „LED House meeskonna abiga jõudsime päevavalguse temperatuuri imiteeriva valguslahenduseni. Nimelt on hotelli pargi imitatsiooniga konteinerhallis üldvalgus, mis muudab oma tugevust ja temperatuuri sarnaselt päikesevalgusega. Hommikul koos päikesetõusuga „ärkab“ ka hallis valgustus. Alguses on valguse temperatuur külm, peale lõunat hakkab muutuma soojemaks kuni päikeseloojanguni. Öösel on konteinerite vahel hämar, põlevad ainult mõned seinalambid, mis valgustavad käiguteid, et hotellikülaline leiaks oma toa üles.“ Taavi Aunret seob LED Housega aastatepikkune koostöö: „Olen nende tootevalikuga kursis ning saan alati õiget infot toodete sobivuse kohta. Nüüdki aitas LED House meeskond välja valida just selleks eriliseks lahenduseks sobivad valgustid, samuti tegid nad valgustugevuse kontrollarvutused ja pakkusid vajalikud lisaseadmed.“

Kodu kas või üheks päevaks

Käesoleva aasta aprillis kolis valgusreklaamide tootja Volume Design RaeTehnoparki. Uus, 3750m2 tootmis- ja kontorihoone vajas oma erinevate funktsioonidega alade tõttu ka majasiseselt erinevaid valguslahendusi. Juhatuse esimehe Lauri Filipjevi eesmärk oli tagada esindus- ja tööruumides valgus, mis oleks silmale hea nii töökohal

E

Tänavu veebruaris avati Tallinnas Telliskivi loomelinnaku ja Balti Jaama vahetus läheduses omalaadne Hektor Konteinerhotell. Hotell on rajatud tsaariaegsesse veduriremondi depoosse ja hotellitubadeks on uue väljanägemise saanud merekonteinerid. Konteinerhotelli sisekujunduse on teinud UDDU sisearhitekt Taavi Aunre, kelle

� Volume Design. � Hektor Konteinerhotell.

Tuleva aasta lõpus plaanib LED House kolida uude hoonesse, kus ruumi nii müügisalongile kui ka koolitusruumile, kuhu on endiselt teretulnud nii praegused kui ka tulevased koostööpartnerid.Samuti nõudlikuma maitsega erakliendid, kes otsivad oma kodule paremaid valguslahendusi. Alati avatud on ka e-pood, kust tellides saab laos oleva kauba kätte juba järgmisel päeval.

Valgusreklaamide tootja vajas valgustust

LED House OÜ Kadaka tee 3, 10621 Tallinn Nõu saab küsida telefonil: 5620 2303 info@ledhouse.ee www.ledhouse.ee


Sibullilled armastavad kohevamat ja kergemat ning hästi vett läbilaskvat mulda. Foto: Ants Uus

Pane

aed õitsema Sügisese sibullillede istutusega pannakse alus kevadisele õieilule. Kuidas toimida, et esimesed õitsejad meid oma iluga pikalt rõõmustaksid? TEKST: URVE VILK

Ühe Põhjamaade haruldasema sibullillede kollektsioonaia omaniku Sulev Savisaare sõnul on oktoober sibulate istutamiseks väga sobiv aeg. Seda isegi nartsissisibulate osas, mida soovitatakse reeglina veidi varem maha panna. „Meie viimaste aastate soojade sügiste ja talvedega seoses ei juhtu ka nendega midagi. Eelmisel aastal ei külmunudki maa üldse ära ja kuigi muidugi ette täpselt ei tea, milline talv tuleb, siis üldiselt on talved meil läinud kogu aeg pehmemaks,” kinnitab kogenud lillekasvataja. Sibulate jaoks on tema sõnul külmast ohtlikum niiskus – enamus sibullilli eelistavad kuivemat kasvukeskkonda. Eriti halb kombinatsioon on märg maa ja pakane. „Ehkki seda esineb harva, on olnud sellinegi aasta, mil olid tuge22

vad sajud, peale mida tuli lumeta pakane – see oli lillede jaoks hukatuslik, isegi pojengid ja floksid läksid rannikualadel välja, mida muidu väga ei juhtu,” toob ta näiteks. Vaata toidupoodidest kaugemale Poodides pakutakse meil kõige rohkem tulpide, nartsisside ja hüatsintide sibulaid, aga Savisaar soovitab otsida laiema valikuga müügikohti. „Tasub rohkem ringi vaadata kui Maxima ja Bauhof, kus sibulad on küll mugavalt käejala juures ja vahel jaluski – ehkki ka neile sibulatele ei saa mitte midagi ette heita, aga mujal poodides on huvitavaid leide piisavalt,” ärgitab lillekasvataja uut katsetama. „Häda on selles, et kevadel on paljudel lille- ja aiavaimustus, aga sügiseks on see unustatud,” jätkab ta, et inimestel pole sügisel enam meeles, et just siis on aeg, mil tu-

leks sibullilli hankida ja need maha panna, kui soovitakse kevadel õieilu nautida. Ka välismaalt tellimist ei maksa tema sõnul peljata. Vastupidi, kõige huvitavamad ja uudsemad asjad tulevadki Savisaare sõnul just piiri tagant, kust sibulad jõuavad meieni kenasti ning tervena. Tähelepanu soovitab ta siiski pöörata sellele, millal saadetis teele pannakse, sest mõnest firmast võivad sibulad jõuda kohale väga hilja. „On ebamugav istutada, kui pead detsembris need pori sisse panema ja ka väljas on ebameeldiv olla, kui on külm ja kraad on nullilähedane, ei taha käsi mulda pannagi,” soovitab ta tellida sibulad varakult ja sellisest firmast, kes saadab need ära meie kliimale sobival ajal. Seda, et mõnelt meie soodusmüügilt ostetud sibulad kasvama ei läheks, Savisaare hinnan-


Mis ikkagi meie kliimasse sobib? „Ma väldin seda, mida teistel on, kuigi mõned asjad on siiski ka selliseid, mis on laialt kättesaadavad, kuna need lilled on lihtsalt nii ilusad, et kasvatan neid ikka,” ütleb Savisaar. Lemmikutest rääkides toob Savisaar välja sibuliirised (varakevadel õitsevad võrkiirised), ent lisab, et tal on lemmikuid tegelikult paljudest perekondadest, eriti, mis puudutab metsikuid liike, mi-

Foto: shutterstock

gul kartma ei pea. „Üldiselt peaks kõik müügil olevad sibulad kenasti kasvama minema,” kinnitab ta. Omaette küsimus on, kas see, mis pakil kirjas ja mis paistab fotol, ka sada protsenti tegelikkusele vastab. „Alati ei ole need asjad õiged,” hoiatab ta, et poest ostes jääb alati risk, et peenras hakkab kasvama miski muu, kui pilt lubas. Lisaks on fotosid tavaliselt veidi ilustatud ehk kui pakil on mustad tulbid, siis tumedad tulbid on küll küllaltki tumedad ka päriselus, kuid need pole siiski päris mustad, vaid mustal on alati mingi toon taustaks. Valmis tasub olla ka selleks, et õieilu ei jätku väga kauaks, hoiatab Savisaar, et teisel aastal pole sageli sibullillede õied enam nii ilusad, kui esimesel. „Need on nii üles putitatud, et esimene aasta õitsevad suurepäraselt, aga järgmisel aastal on palju nigelamad,” toob ta näiteks hea agrotehnikaga sirgunud hollandi tulbisibulad. „Nad on aetud viimase piiri peale, nii et peale õitsemist tuleb sibulal suurem jagunemine ja järgmisel aastal nii tekkinud viis väikest sibulat enam eriti õitseda ei pruugi. Kuigi aasta hiljem võivad need taas kenasti õitsele minna.” Efektse väljanägemisega tulpide puhul tuleb arvestada soovitusega, et need tuleks igal aastal peale õitsemist üles võtta: „Kompromissina võib seda teha mõne aasta tagant,” nendib Savisaar, et eks see üks tüütu tegevus ole.

SÜGISEL ISTUTATAKSE hüatsinte, kirgaslille, kobarhüatsinte, koerahambaid, krookusi, lauke, lumekuppe, lumikellukesi, märtsikellukesi, nartsisse, siniliiliaid, püvililli, sügislilli, tulpe ja õrnu ülaseid. Kuhu istutada? Sibullilled armastavad kohevamat ja kergemat ning hästi vett läbilaskvat mulda. Kui muld juhtub olema raskem, võib istutada sibulad veidi kõrgemale ja panna sibula alla drenaažiks umbes 5 cm liiva. Rohkem niiskust vajavad märtsikellukesed, nartsissid, kirju püvililled, metstulbid ja ülased, kuivemat pinda eelistavad tulbid, laugud, võrkiirised, mõõkiirised ja harilikud püvililled.Parim on päikeseline koht – enim on neid liike,

mis eelistavad valget kasvukohta. Poolvarju taluvad või varjulembesed on koerahammas, lumekupp, lumikelluke, kollane nartsiss, kirju püvilill, silla, metstulp, võsaülane, ebahüatsint, armeenia kobarhüatsint, kirgaslill. Kuidas istutada? Rusikareegel on, et sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele. Õige istutussügavus sõltub seega sibula suurusest. Istutusaugu põhja võib lisada kihi liiva. Lillesibulad saab peenrast kergemini kätte, kui istutada need rühmiti sibulakorvidega. Nii istutamisel ei lähe sibulad laiali ning lisaks kaitsevad korvid sibulaid ka hiirte ja rottide eest.

da poes ei müüda. Seda, et metsik liik kasvaks inimese poolt aretatuga võrreldes paremini, ta kinnitada ei saa. Vastupidi, paljud neist meil edeneda ei taha, seda niiskusõrnuse tõttu. „Aga nende peal näeb kõige paremini looduse mitmekesisust: aedtulbil on muidugi ka varieeruvust, aga sellega ollakse juba harjunud, millised nad on, samas kui looduslikud tulbid suudavad alati üllatada.”

taluda ka -30 kraadi,” kirjeldab ta, et nii on võimalik meil ka eksootilisemaid asju kasvatada. „Väga palju on krookuse liike, mis õitsevad sügisel, lisaks veel sordid. Osad neist on väga hilised, ehk tahaks õitsema minna alles jaanuaris, mis polnud varem võimalik, kuna talv tuli liiga vara, aga nüüd hakkab see piir nihkuma.” Lisaks sellele, et Savisaare aeda on võimalik suvel huvilistel külastada ja uudistada, pakub ta sibulilli ja istikuid ka müügiks. „Sel aastal telliti kõige rohkem täidisõielist kevadmagunat, mis on nagu valge roos, kuigi mooni sugulane. Palju telliti ka täidisõielist võsaülast,” räägib ta, et ka kaubandusvõrgus pakutakse võsaülase teatud sorte, aga neid on märksa rohkem ja väga eriilmelisi, mis inimestele huvi pakuvad.

Sooja sügise põnevad sordid Uutest liikidest ja sortidest, mida ta on kasvatanud, hävineb umbes kolmandik just niiskusõrnuse tõttu. „Sibullilled ei taha meie niisket sügist ja talve, kuna nende kodumaal on talvel kuiv ja külm ja ei mingit vihma. Kui aga panna nad kiletunnelisse, kus nad märga ei kannata, võivad nad samas

23


REKLAAMTEKST

Hea leili saladus on leitud Soolaioonidega rikastatud leil? Leilisahmakas, mis tuleb õigel hetkel, on mahe ja ei kõrveta? Uudse Saunumi saunaseadme idee on oma lihtsuses lihtsalt geniaalne ja mis peaasi – toimiv.

Saunumi lugu sai alguse kui suur saunasõber, hariduselt soojusenergeetikainsener Andrus Vare hakkas huvi tundma, mispärast teda ja paljusid tema tuttavaid pärast korralikku saunaskäiku imelik väsimus valdab. Ta jõudis järeldusele, et see on eelkõige tingitud temperatuuri väga ebaühtlasest kihistumisest saunaruumis. Enamikes saunades on õhu süsihappegaasi sisaldus niigi soovitatust palju suurem, põhjustades väsimust ja kiirendades pulssi. Kui saunakuumus on veel lae alla kogunenud, võib tekkida stressitunne juba sellest, et süda kulutab suurema osa organismis leiduvast hapnikust aju jahutamisele. Hüvasti, kõrvetav leilipahmak Võrumaalt pärit Vare oli enne Tallinnasse kolimist harjunud käima

Haanjamaa suitsusaunas: viimane on Soome saunast mõnevõrra mahedama sisekliimaga, temperatuur on madalam, õhuniiskuse tase kõrgem. „Olin harjunud pehme ja pika leiliga saunaga, seega sain aru, miks ma linnasaunas käia ei taha. Ja võtsin seda kui väljakutset – tuleb leida süsteem, et sauna sisekliima oleks ühtlasem ja leil ei tabaks laval istujaid äkilise kõrvetava pahvakuna. Alguses otsisin lahendust muidugi vaid enda jaoks,” meenutab ta oma uuringute algusaega. „Kui olin oma sauna neli korda ümber ehitanud, jõudsin lõpuks hea leili saladuse jälile. Kõigepealt tuleb soe anda kividele, need omakorda soojendavad õhku. Sestap peakski kütmine, ka puudega kütmine, toimuma leiliruumist eemal, minul näiteks sügaval tunnelis,

nii et otsest kiirgust leviks võimalikult vähe.”Lisaks kodustele katsetustele tehti Tallinna Tehnikaülikooliga sauna sisekliima ja õhu liikumise kohta saunaruumis teadustöö. Sisustatud saunalabor seisab praegugi tema maja hoovis ja detailide paikatimmimine jätkub. Idee konkursil võidukas Üks on siiski selge: Prototroni startupide konkursil 2016. aastal tuli uudne kliimaseade Saunum viie parima tootearenduse sekka. „Sain aru, et õhukihte on tarvis omavahel segada. Alguses proovisin erinevaid ventilaatoreid seda tegema panna, aga iga variandi puhul tekkis saunas kuum tuul, mis pole kaugeltki meeldiv aisting. Pealegi ei pidanud ventilaatorid kuumuses vastu,” räägib mees.


Niiviisi, samm-sammult, jõudis Vare seadme prototüübini. Seade võtab kerisest saunaruumi lae alla tõusnud kuuma õhu ja põranda lähedalt, näiteks uksealusest avast, sissepääseva külma õhu, segab need ära ja suunab siis ühtlase voona tagasi ruumi. Proportsioon on rohkem ülevalt, vähem alt, vahekorras kas 70:30 või 60:40. Seda kõike, samuti ventilaatori töö intensiivsust, võimaldavad Saunumi seadmed reguleerida. Näiteks siis, kui külma õhku maksimaalselt juurde võtta, on põhimõtteliselt tulemuseks küllaltki leebe temperatuuriga aurusaun.

SAUNUM: Saunumi seade sündis kümme aastat kestnud arendustöö tulemusel, muuhulgas tehti koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga sauna sisekliima ja õhu liikumise kohta saunaruumis teadustöö. Seade muudab leili visates keriselt kerkiva tulise aurupahvaka ühtlase temperatuuriga kuumuseks ja hajutab selle kogu ruumi peale laiali. Saunumi seadet saab osta ja ükskõik millisesse sauna paigaldada – lahendused on olemas nii kodusaunadele kui avalikele saunadele

Tootearendus kestab Muidugi on Saunumi aastatepikkuse arendamise käigus tekkinud teisigi huvitavaid mõtteid, mis toote juures juba ka kasutusele võetud. Näiteks lahendus, et väljasuunatav õhk läheb üle Himaalaja soola pallidest, mis rikastavad õhku soolaioonidega. Samuti on selgeks saanud, et leiliviskamist saab ka automatiseerida ja siin on rohkelt erinevaid reguleerimisvõimalusi. Praegu on Vare välja arendanud neli sauna sisekliima ühtlustamise seadme turunduslikku varianti. Lihtsaim, kodukasutaja seade Saunum Base, kerisega varustatud ja samuti kodusaunadesse mõeldud variant Saunum Premium, Saunum Primary ning peamiselt juba n-ö avalikesse saunadesse mõeldud Saunum Professional. Tänaseks päevaks on paljud kodusaunad tänu Saunumile juba saanud mõnusama sisekliima, ka suuremad kliendid ja spaad kiidavad – nii rääkis näiteks Viimsi SPA saunameister Andres, et pärast uudse seadme paigaldamist veedavad kliendid saunas märksa pikemalt aega, kuna leil on mahedam ja saab pikemalt mõnuleda. Aga Saunum ei ole mitte ainult hea ja kasulik, aga ka ilus – Saunum Premium võitis sel aastal Eesti Disainerite Liidu auhinna BRUNO parima insenertehnilise toote disaini eest!

Saunum Premium

Saunum Base

Saunum Primary

PROOVI TASUTA 10 PÄEVA! Maksa vaid transpordi eest. Tellimiseks: info@saunum.com

www.saunum.com www.facebook.com/saunumsaun tel: 5197 5074


Reeglid paigas – vähem tülisid Mida rohkem jäetakse kortermajas omandisuhted juriidiliselt saatuse hooleks, seda suuremad tülid see varem või hiljem kaasa toob. URMAS MARDI EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIDU JURIST

Samavõrra, kui oma tahtmiste, soovide ja vajadustega, tuleb arvestada samas kortermajas elavate teiste omanike soovide ja vajadustega. Ja nagu igas koosluses, varitseb siingi oht tüli puhkemiseks, mille tulemuseks on vaidlused, uste paugutamised ja sõim, hullemal juhul löömingud, politsei ja aastatepikkused kohtuskäigud. Paari aasta eest jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ütleb, et „korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist“. See tähendab, et seaduse mõistes on korteriühistusse kuuluvad korteriomanikud hoone kaasomanikud ning vaid nende kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest korteriomaniku erikasutusse (seaduse mõistes erikasutusõigus). See siis hõlmab näiteks pööningute ja keldriruumide kasutamist, aga ka näiteks kinnistul asuvate garaažide kasutamist ja parkimiskorda. Parkimine kui tüliõun Kortermajas, kus kinnistu on paljude korteriomanike kaasomandis, oleks siiski hea kokku

26

leppida erikasutusõigus. See tähendab, et määratakse konkreetsed parkimiskohad, iga korteriomanik saab määratud parkimiskoha ning see märge kantakse ka kinnistusraamatusse – nii saavad kõik vaidlused lahendatud. Erikasutusõiguse määramiseks peab aga olema kokkulepe, ehk kõigi korteriomanike 100% nõusolek. Paraku kipub aga praktikas olema nõnda, et pahatahtlikud korteriomanikud kipuvad määramatust ära kasutama. Ainus, mis siin aitab, on omandisuhete korrektne paikapanek – majas peab olema toimiv ja tegus korteriühistu, millel on korrektne põhikiri, korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud KÜ koosolekud, juriidiliselt korrektsed KÜ otsused, seadusest kinnipidamine ja erikasutusõiguse kohta tehtud märked kinnistusraamatus. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt saab juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. See tähendab aga, et rikkumised peavad olema piisavalt

rasked, tõendatud ja dokumenteeritud. Tuginedes riigikohtu praktikale, on tegemist äärmusliku abinõuga, seega tõendid peavad olema veenvad, et nõue oleks edukas. Näiteid võõrandamismenetlustest Eestis juba on. Meie soovid ja naabri vajadused Seaduse kohaselt lasub korteriomanikul kohustus hoida korterit korras, muu hulgas on ta kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme ehk elamu säilimise ning teiste korteriomandite kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Samuti tuleb nii korterit kui ka kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse. Lahtiseletatult tähendab see, et naabritega kala praadimise pärast õiendada ei tohi, samuti tuleb endal käituda nii, et see naabreid ei riivaks. Kui saame aru, et meie soovid, tahtmised ja vajadused on täpselt sama olulised kui kaasinimeste omad, saame oma kodus õnnelikku elu elada.


30. OKTOOBER - 1. NOVEMBER

REEDE 11-18 LAUPÄEV 10-18 PÜHAPÄEV 10-16


S I N U K OD U N I ME L ! SOOJUSPUMBAD

Soojuspump on täisautomaatne ja ei vaja omaniku poolt mingisugust sekkumist, et tuba soe oleks ja kraanist voolaks mõnusalt soe tarbevesi. Kuna enamus energia saadakse loodusest, on see siis maapõuest või otse õhust, on tegemist väga keskkonnasäästliku küttelahendusega.

KÜTTEJAOTUS

Soojusenergia säästlikult ruumidesse jaotamiseks kasutatakse enamasti vesipõrandakütet või radiaatoreid. Nende mõlema puhul on väga oluline kütteprojekt, millest saadakse vajalikud lähteandmed paigaldatud süsteemi tasakaalustamiseks ning seeläbi tagatakse minimaalsed püsikulud.

PÄIKESEPANEELID

Päikesepaneelide abil toodetud elektriga saab toita kasutuselolevaid eriseadmeid või teenida kasumit müües energiat välisesse elektrivõrku. Paneelide paigalduseks on mitmeid võimalusi. Enamlevinud kohad on hoonete katused, seinad ja maapinnale paigaldatavad paneelilahendused.

VENTILATSIOON

Soojustagastusega ventilatsioon võimaldab korraga värske õhu, sooja ruumi ning kokkuhoiu. Läbi ventilatsiooni toimub maja õhuvahetus. Seejuures kasutatakse väljaimetava õhu soojust ära sissepuhutava, külmema õhu soojendamiseks.

VEEVARUSTUS Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku planeerimisel on oluline näha suurt pilti, mis majas toimub, et ei tekiks ristumisi muude eriosadega, mis võivad põhjustada hiljem kulukaid ümberehitusi.

PROJEKTEERIMINE

Projekteerimise mõte on luua läbimõeldud ja ehituslikult teostatavad lahendused ning tagada majale parim funktsionaalsus. Projekteerimise kvaliteedist sõltuvad otseselt tehtavad kulutused ehitusele ja hilisem sääst püsikuludelt.

EnergiaStuudio +372 5333 5761 TERE@ENERGIASTUUDIO.EE HTTPS://ENERGIASTUUDIO.EE VABAÕHUMUUSEUMI TEE 4/1, TALLINN TURU 47/2, TARTU

Profile for Meediapilt OÜ

Remondi ja ehita oktoober 2020  

Remondi ja ehita jagab näpunäiteid kodu renoveerimiseks, ehitamiseks ning kodu sisustamiseks. Ajakirja 6000 trükieksemplari jagatakse Bauhof...

Remondi ja ehita oktoober 2020  

Remondi ja ehita jagab näpunäiteid kodu renoveerimiseks, ehitamiseks ning kodu sisustamiseks. Ajakirja 6000 trükieksemplari jagatakse Bauhof...

Advertisement