Page 1

nr 25 detsember 2018

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

Häid pühi! Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 521 6455

www.lely.com • www.linery.ee


kia.ee

Varustuse tipp! Kia Sportage GT-Line mudelitel soodushinnad.

Tasuta GT-Line varustuspakett! Kia Sportage neliveolised mudelid on nüüd tippklassi varustustasemes ja ootavad teid koos uhke tasuta GT-Line disainipaketiga. 19” valuveljed, võtmeta avanevad uksed ja käivitus, el. seisupidur, uhke disain... Ootame sind põhjamaisele kliimale väärilise linnamaasturiga proovisõidule. Edasiviivaks jõuks loomulikult 4-vedu ja automaat.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51.

TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47.

PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VIL JANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22.

NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25.

KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bilt küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO 2 (g/km): linnas alates 6,5/137, maanteel alates 4,9/102, keskmine alates 5,6/127.


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt reklaam@meediapilt.ee Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

MEEDIAP LT

Sisu: Vahur Tõnissoo: peame ühistegevusele jalad alla saama Persoon: aasta põllumees Jaan Metsamaa hindab noorte panust Tuleval sügisel toimub Tartus põllumajanduse aastanäitus

4 6–10 11

Reformitud nõustamisteenus vajaks jälle muutmist

12–15

Pildigalerii: põllumajanduskoda pidas lõikuspidu

18–19

Lamba- ja kitsekasvatus areneb takistuste kiuste

20–23

PRIA avastab pettureid

24–25

Tehnika, mis aitab vilja põllult salve

26–28

Põllumeestest metsaomanikud saavad toetusi taotleda

30–31

Ühistegevus suurendab tootjate turujõudu

32–33

Põllumajandusplasti kokkukogumisel endiselt probleemid

34

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub jaanuaris 2019.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Edukate riikide ma jandusmudel põhineb ühistegevusel

VAHUR TÕNISSOO EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE LIIGE

N

ovembri lõpus toimus Tartus kaks konverentsi: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks“ ja „Põllumajanduse Äriplaan 2019“. Mõlema läbiv teema oli ühistegevus. Ühistegevuse konverentsil tutvustas Tulundusühistu Farm In nõukogu esimees Jaan Metsamaa ühistulist õlikultuuride töötlemise tehast, mis rajatakse Imaverre. Ühistu liikmed toodavad ca 50 000 tonni rapsiseemet. Liikmetel on kokku 32 000 piimalehma ja rapsikoogi vajadus 2000 tonni kuus. Tehase töötlemisvõimsus saab olema 42 800 tonni rapsiseemet aastas. Rapsikooki hakatakse tootma 26 500 tonni ja rapsiõli 15 500 tonni aastas. Tulevikuplaan on õli rafineerimine ja lõpptarbijale müümine ning ühistulise jõusöödatehase rajamine. Metsamaa rõhutas, et uks on avatud kõigile ühistu liikmeks astuda soovijatele ning suurte eesmärkideni viivad ühised huvid, koostöö ja usaldus. Ühistud konkureerivad Piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas kõneles sellest, et ühistute omavahe-

4

line konkureerimine takistab liikmete huvide eest seismist. Teises ühistus nähakse eelkõige konkurenti, mitte partnerit. Selle põhjuseks on üldine vastandumisele orienteerumine ühiskonnas. Eestis on terve hulk varumisühistuid, kuid ainult kaks arvestatavat lisandväärtusühistut. Need on EPiim ja Saaremaa Piimaühistu, kellel on oma piimatööstused. Jaanus Murakas konstateeris tõsiasja, et rohkem kui 100-aastane arenenud riikide praktika näitab, et ainult suured ühistud suudavad olla konkurentsivõimelised, tagada liikmetele jätkusuutliku arengu ning toe ja kaitse kriiside ajal. Eesti piimaühistute ühinemise vajadus liikmete huvide kaitsest lähtuvalt on ilmselge. Selleks on vaja tekitada diskussioon ja infovahetus ühistute liikmete, mitte ainult juhtkondade tasandil. Vaja on kaasata eksperdid ja koostada pikaajaline strateegia. Murakas tegi ettepaneku üle Baltikumi ulatuva piimaühistu loomiseks. Aiandustootjatel ühistut polegi Äripäeva konverentsil rääkis OÜ Kanepi Aiand juhatuse liige Margus Vahtramäe iluaianduse arengusuundadest. Ta konstateeris, et üks põhjus, mille taha jääb Eesti iluaianduse eksport, on tootjate ühistu puudumine. Probleemiks on tootjatevahelise usalduse puudumine, sest igaüks ajab oma rida. Ühistus kaotaksid tuntud

Ühistute omavaheline konkureerimine takistab liikmete huvide eest seismist.

brändid. Tootjate ühistu oleks vajalik just uusi turge silmas pidades. Viru Peekon OÜ juhatuse liige Mati Tuvi kõneles seakasvatuse võimalikkusest ja võimalustest Eestis. Ta tegi ettepaneku – Eesti seakasvatajad vajavad ühistulist tapamaja. See mõte on olnud korduvalt teemaks. 2006 osteti krunt ja 2011 krunt müüdi. Vaja on tapamaja, lihalõikust ja külmhoonet. Logistiliselt peaks see asuma heas asukohas. Saaks rajada kaasaegse ehitise ja kasutada uusimaid tehnoloogiad. Tapamaja oleks konkurent suurtele ja ühendav väikestele. Ühistulisel tapamajal on suured võimalused. Efektiivsus tuleneb tänapäevasest tehnoloogiast. Suured mahud tagavad odavama omahinna. Ekspordivõimalused on suured, sest meil on kvaliteetne sealiha ja põhjamaise kvaliteedi kuvand. Veel on märke sellest, et sigade Aafrika katk keerab Euroopas ja Hiinas sealihaturu „pea peale“ ja seetõttu võivad tulevikus oluliselt kasvada Eesti ekspordivõimalused. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja Rabaveere talu juht Olav Kreen tõdes, et koostöö tugineb üksteisele arengueelduste loomisele. Näiteks teravilja turustamisel annab ühistu terve rea eeliseid. Nendeks on stabiilsus, kindlus ja terviklik tugisüsteem koos teiste liikmetega. Veel on ühistus võimalus ise osaleda ja otsustada ning otsuseid suunata. Ühine turustamine võimaldab mõista tervikpilti, turgu mõjutada ja panustada Eesti mainele tagatud kvaliteediga partiide kaudu. Lõpuks soovis Olav Kreen kõigile tarkust!


KAUNIST PÜHADEAEGA!


PERSOON

AASTA PÕLLUMEES 2018

JAAN METSAMAA:

Noored toovad uut hingamist 6


Aasta põllumehe konkursi võitja Jaan Metsamaa koos auhinnaks saadud skulptuuriga „Külvaja”. Foto: AP/Liis Treimann

Aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa usub noortesse ja ühistegevusse ning leiab, et igaühelt on midagi õppida. VIVIKA VESKI AJAKIRJANIK

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe korraldataval aasta põllumehe konkursil kümne kandidaadi seast võitjaks valitud Jaan Metsamaa töötab aktsiaseltsi Metsaküla Piim juhatajana. Ühtlasi omab ta 90 protsenti ettevõtte aktsiatest. Ettevõttesse põhikohaga tööle tuli ta 2006. aasta 1. aprillil, täpselt kümme aastat pärast selle moodustamist. Enne Metsaküla Piima tööle asumist oli ta ettevõttes 25 protsendiga aktsionär. 2018. aastal novembri lõpus on tal käsil üks üsna tavaline tööpäev – mis tähendab, et tegemist on palju. Aga teisalt ka ebatavaline, kuna tegemist on veel rohkem kui muidu, sest Metsaküla Piima tegevjuht Lauri Lepassar on puhkusel ja nii tuleb Jaan Metsamaal ka tema tööasjad korda ajada. Iga natukese aja tagant astub keegi kontorisse sisse või helistab, et Jaanilt nõu või abi küsida. „Meil on väga tubli kaader,” ütleb Jaan Metsamaa. Tal on hea meel, et ettevõtte spetsialistid on noored. Loomakasvatusjuhil Innar Viksil saab Maaülikooli lõpetamisest kaks aastat, veterinaararstil Tuuli Lagemaal saab sellest samuti vaid mõni aasta. „Noored spetsialistid on kõik Eesti Maaülikooli haridusega. See on meie ettevõte edu pant, noored toovad uut hingamist ettevõttesse, uut nägemust, suhtumist. Tänu sellele on toodangu tase aasta-aastalt tõusnud,” on Jaan Metsamaa kindel. Lisaks aitab Metsaküla Piim koolitada maaülikooli veterinaare ja Järvamaa kutsehariduskeskuse veterinaarabilisi – võtavad neid praktikale. „Noored spetsialistid on meil head õpetajad, samas ranged, praktikandid saavad siit hea koolituse,” kinnitab Jaan Metsamaa.

Oma ettevõtte spetsialiste on ta omakorda saatnud ettevõtte kulul mitmele poole õppima – Hiinasse, Ameerikasse. „Igalt poolt on õppida. Suur õppimismoment ka see, kui lähed kolleegidega koos kuskile, siis jutu käigus tuleb välja palju kasulikku. Seda tean omast käest. Isegi kehvemal järjel tootmistest on õppida, vaadata, milles seal võiks viga olla ja kuidas ise oled teinud,” räägib Metsamaa. Suured investeeringud Metsaküla Piima laudakompleks asub Harjumaal Harku vallas Kumna külas Keila lähedal. Ettevõtte kontor on sellest umbes kilomeetri kaugusel, töökoja õuel asuvas majas. Kontorihoone on nõnda tagasihoidlik, et selle ülesleidmisegagi on raskusi. Seest on kontoriruumid samuti väga lihtsad, kuigi hubased. Farmikompleksis see-eest on kõik hooned kas uued või renoveeritud, puistesöötade söödahoidla valmis sel aastal. „Suuri investeeringuid praegusesse tootmisse enam teha polegi, selle aastaga lõpetasime ringi ära. Kui tahame laiendada, siis on teine teema,” ütleb Metsamaa. Metsaküla Piim alustas nõukogudeaegsete, varem Ranna sovhoosile kuulunud lautadega. 2005. aastal alustasid nad noorloomalauda, 2008. aastal robot-lüpsilauda ehitust, see valmis 2010. aasta lõpus. Praegu on seal lüpsmas 560 lehma ja kokku on ettevõttes loomi 1200. Jaan Metsamaa on põllumajandusega olnud seotud noorest east peale. Ta õppis Jäneda sovhoostehnikumis agronoomiat ning toonases Eesti Põllumajanduse Akadeemias põllumajandusökonoomikat. 1984. aastast tuli ta Saue

7


PERSOON sovhoosi põllumajandusbrigadiriks, 1987 ülendati osakonnajuhatajaks. „1990. aastatel oli juba sovhoosi asemel Saue agrofirma, eesrindliku mõtlemisega ettevõte. Oli erastamisprotsess, saigi võetud koos sealsete kaastöötajatega endine osakond rendile ja vaikselt ostsime varasid välja, nii ta alguse sai,” meenutab mees. Metsaküla Piimas tegeleb Jaan Metsamaa praegu eeskätt investeeringutega tootmisse ja tulevikunägemuse paika sättimisega, samuti rahalise poolega. Ühistegevus hajutab riske AS Metsaküla Piim on ka tulundusühistu Epiko üks asutajatest. Ühistu tegeleb toorpiima varumise ja müügiga Eestis, Lätis ja Leedus. Samal päeval seisab Jaan Metsamaal ees Epikos kohtumine piimamüügi teemal. Parasjagu on käsil järgmise aasta lepingute arutelu. Jaan Metsamaal tuleb tööd teha nii suurte tulundusühistu lepingutega kui ka Metsaküla Piima enda lepingutega, samuti nende lepingutega, mis Metsaküla Piimal on neile piima müüvate põllumajandusettevõtetega. Metsaküla Piimale müüvad piima kümmekond ümberkaudset talunikku. Tänu sellele, et nad piima ühiselt edasi müüvad, saavad talunikud sama hinna, mis Metsaküla Piimgi. Üksinda oleks väikestel raske müüa. Metsaküla Piim on ka tulundusühistu Farm In asutaja ja liige. Farm In tegeleb lisasöötade maaletoomisega. Lisaks on nad osaühingu Farm In Production üks asutajaliige. See ettevõte rajab Imaveresse rapsiõlitehast. Detsembri lõpus saab valmis esimene etapp. Põllumehed hakkavad sealt ühtlasi saama oma loomadele söödaks rapsikooki. Siin on eesmärgiks seatud ühtlase kvaliteediga rapsikook, nii saab piimatoodangut paremini planeerida. Praegu tuleb Met-

8

Hea teada AS Metsaküla Piim 1200 looma, sealhulgas 560 lüpsilehma Maad kasutavad 1730 hektarit, sealhulgas ligikaudu 700 hektarit põldu, ülejäänu on rohumaa Sõltuvalt hooajast 24–25 töötajat

saküla Piima loomadele rapsikook Ukraina erinevaist tehastest, kuid selle kvaliteet kõigub, nii et mõnikord tuleb söödaratsioone iga päev natuke ümber teha. Ühistegevus toob kõigile kasu Metsamaa kinnitab, et ühistegevusest on kasu nii väiksematele kui ka suurematele põllumajandusettevõtetele. „Ühistegevus hajutab riske. Näiteks mõni aeg tagasi oli Terel raskusi. Kui müüksin üksinda ja olek-

sin müünud Terele, siis oleksin väga raskes olukorras olnud. Kuid meie liikmeskonnal mitte kellelgi ei jäänud ühelgi päeval raha saamata. Epiko maandas riski ära, kuna müüb erinevatele ettevõtetele nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Kõigil korraga ikka kehvasti ei lähe,” ütleb Metsamaa. Metsaküla Piima lehmade piima kaupluses ära tunda pole võimalik, kuid Tere toodetes ta on. Ettevõtte piim läheb Põlvasse Tere tootmisüksusesse – päevas umbes 15–16 tonni. Epikos on korraldatud praegu nii, et Harjumaalt läheb piim Põlvasse, aga näiteks Rakvere kandist Leetu ning Rapla piirkonnast Leetu ja Lätti – sinna, kuhu logistiliselt parem müüa on, ja et võimalikult väikese ringiga saaks piimaauto täis. Müük ja logistika sõltuvad hinnast ja läbirääkimiste tulemustest. „Teeme raamlepingud ära, aga aasta sees tuleb ka muudatusi teha,” selgitab Metsamaa.


Ilma ukrainlastest töötajateta oleksid põllumehed hädas, sest Eestist on sobivat tööjõudu raske leida. Pildil on Eestis tööloaga töötav ukrainlanna Inna Mirošnik Metsaküla Piima poegimislaudas. Innal on varasem loomakasvatuses töötamise kogemus. Foto: Vivika Veski

Tervitame tublisid põllumehi!

Aastalõpu pakkumisi küsi oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 530 93294

Ivan Milinevitš Lääne-, Harju-, Raplamaa 517 0965

Ainar Pajo Virumaa, Järvamaa 511 8555

Maikki Piilbak Valga-, Võru-, Põlvamaa 5562 4067

Tarmo Erlich Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 5918 2990 agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

Kommentaar: Põhjalik ja hea ärivaistuga MÄRT RIISENBERG

EPIKO NÕUKOGU ESIMEES, OÜ FARM IN PRODUCTION JUHATUSE LIIGE, KEHTNA MÕISA OSAÜHINGU JUHATUSE LIIGE

T

unnen Jaan Metsamaad juba paarkümmend aastat. Teeme koostööd Epikos ja nüüd ka Farm In Productionis rapsiõlitehase rajamisel. Ta on väga auväärne mees, väga põhjalik, analüüsivõimeline, hea ärivaistuga, oskab protsesse ette näha. Küllap on needsamad omadused toonud talle edu ka Metsaküla Piima juhtimisel. Aga samuti olen kogenud, et ta on sõbralik kolleeg, kellega on lahe koos olla.


PERSOON

Turutrendid peavad silme ees olema, et teaks tulevikku plaanida

A

asta põllumehe tiitliga pärjatud Jaan Metsamaa hoiab pidevalt silma peal nii maailmaturu kui ka Euroopa trendidel. Näiteks mis sünnib Uus-Meremaal: kas piimatoodang kasvab, sest praegu on seal kõrghooaeg. Euroopas see-eest oli kuiv periood – kas piimatoodang kahaneb? Praegu on piima eksporttoodete, nagu lõssipulbri ja või hind olnud oksjonitel languses. Kui on näha, et järgmiseks aastaks pronoositavad hinnad on kehvemad kui selle aasta omad, siis võib eeldada, et pikas perspektiivis hinnatõusu ei tule, vaid pigem on tegu lauge langusega. Üles-alla sõit Ameerika mägedel „Baltikumi piimahind sõltub Euroopa ja maailmaturuhinnast, neid trende pead ette vaatama. Ja kui teed oma ettevõtte müügi eelarveprognoosi, pead nende trendidega arvestama. Praegu vaatan, et trendid järgmise aasta toorpiimamüügiks ei ole üldse head, pigem võib hind kujuneda kehvemaks kui sel aastal,” nendib Metsamaa. Samas on hinnad olnud viimasel ajal väga volatiilsed, nii et tihti ei saagi aru, millest see kõik mõjutatud on. „Vanasti oli tõusud ja mõõnad lauged, nüüd käivad ülesalla hoopis järsemalt,” tõdeb Metsamaa. Üks põhjus võib olla tema sõnul see, et Hiinast on saanud suurostja, kes teinekord ostab suuri partiisid ja siis jälle mitte, nii et see hakkab kohe mõjutama. Piimahinna prognoose tuleb arvesse võtta ka ettevõtte investeeringuid planeerides. „Kui tahan masinaid osta või midagi ehitada, siis pean enam-vähem teadma, kui palju võiks raha sisse tul-

10

Jaan Metsamaa tunneb rõõmu hiljuti soetatud uue söödamikseri üle.

la,” tõdeb ta. Õnneks saab piimatoodangu mahtu üsna hästi ette planeerida, erinevalt viljatoodangust. „Nii kehva viljasaaki kui sel aastal ei ole mina oma praktika jooksul veel saanud. See on suur tagasilöök, raha jääb saamata,” pole Metsamaa rahul. Seevastu piima hind on tänavu suhteliselt stabiilne olnud. „Sellega võib rahul olla. Järgmine aasta loodame head vilja-aastat. Tänavu oli väga hea sügis, mis sobis taliviljade külviks. Nüüd on pöidlad pihus, loodame, et taliviljad ilusti talvituvad, see looks eelduse heale saagile. 2017 oli liigniiske, 2018 väga kuiv, loodame, et 2019 tuleb normaalne. Kolmas võiks ju normaalne tulla pärast kahte ebanormaalset. Peab olema positiivselt meelestatud,” muheleb mees. Vaja on uut piimatööstust Metsaküla Piim müüb üksnes toorpiima ega ka plaani mingeid piimatooteid valmistama hakata. „Oleme mahule rõhunud, töötlemine on väga kallis,” tõdeb Metsamaa. Küll aga leiab ta, nagu paljud teisedki piimatootjaid, et Ees-

tis võiks olla veel üks tänapäevane piimatööstus, mis toodaks ekspordiks kolmandatesse maadesse. „Eesti turg on kümme-viisteist aastat muutumatu olnud, linnapiimatoodete tarbimist juurde ei tule, Euroopas meid ka keegi ei oota. Tööstus peaks olema orienteeritud selliste piimatoodete müügile, mida saab kaugemale viia – juust, piimapulber, vadakupulber, lõssipulber,” nimetab Metsamaa. Metsaküla hakkab laienema Olemasolevatesse farmihoonetesse on Metsaküla Piimal selleks korraks küll kõik investeeringud tehtud, kuid ettevõttel on ka laienemisplaanid. Ühele uuele laudale on projekt juba poolteist aastat tagasi tehtud, nüüd tuleb seal veidi muudatusi teha. „Meil on isegi ehitusluba olemas. Vaatame, kas jõuame muudatused ära teha ja kuidas järgmisel aasta piimahind on. Kui tekib langus, siis võib-olla ootame. Tänavu oleme väga palju investeerinud. Aga kui kõik on soodne, siis võibolla hakkame suvel ehitama,” tutvustab Metsaküla Piima juht tulevikuplaane.


UUDIS

Aastanäitus toimub 31. oktoobrist 1. novembrini 2019 Eesti Rahva Muuseumis Tartus. Foto: AS TMB

Algas registreerumine Eesti põlluma janduse aastanäitusele

E

esti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab tuleva aasta sügisel esimese Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2019. Registreerumine Eesti põllumajanduse suursündmusele on avatud ning kõik põllumajanduse ja biomajanduse valdkonna ettevõtjad on oodatud sündmusest osa saama. EPA2019 toimub 31. oktoobrist 1. novembrini 2019 Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi avaratel sise- ja välipindadel. See on uue põlvkonna väljanäitus, mis ühendab ärikülastajale suunatud B2B messi, kõrgel tasemel seminariprogrammi ja meeleoluka lõikuspeo. EPA2019 on hea võimalus põllumeestele teha kokkuvõtteid lõppenud aastast, sõlmida äripartneritega tulevikku vaatavaid kokkuleppeid ja ammutada energiat uueks hooajaks valmistumisel. EPA2019 keskmes on ettevõtja ja tema vajadused – see on ettevõtja-

Hea teada Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2019 31. oktoobrist 1. novembrini 2019 Eesti Rahva Muuseumis Tartus Korraldaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda Lisainfo ja registreerumine: tel 600 9334, e-post: epa@epkk.ee, www.epamess.ee

tele suunatud sündmus, mis pakub valdkonna professionaalidele platvormi omavahelisteks kohtumisteks ja mõttevahetusteks. Aastanäitus toob kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid. Kahe päe-

va jooksul tutvustatakse põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada ja leida lahendusi kõige keerulisematele igapäevastele väljakutsetele. EPA2019 eksponentide ja külastajate hulgast leiab ettevõtjad biomajandusega seotud erinevatest valdkondadest: põllumajandus, toidutööstus, söödad ja söödalisandid, väetised ja taimekaitse, digitehnoloogiad, põllumajandustehnika ja -masinad, loomakasvatustehnoloogia, veterinaaria, bioenergeetika, metsandus, aiandus, finantseerimine jne. EPA2019 sünni juures on olnud Eesti juhtivad põllumehed ja põllumajandussektorile teenuseid pakkuvad ettevõtjad. Selle suursündmuse loovad sektoris tegutsevad ettevõtjad ise vastavalt oma vajadustele ja ootustele. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

11


N Õ U S TA M I N E

Ümbertehtud nõuandesüsteem lonkab endiselt 2015. aastal muudeti senist põllumajanduse nõuandeteenuse süsteemi. Kolm aastat hiljem tõdetakse, et kui teenuse tarbijad on uue korraldusega enamjaolt rahul, siis rahulolematud on nõuandeid jagavad konsulendid ise.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Tallinna Ülikooli tehtud põllumajanduse nõuandeteenistuse uuring toob välja, et nõustamisteenuse tarbijad on rahul, kuid teenust osutavad konsulendid ootavad nõustamiskorralduse ülevaatamist. 2015. aastal korraldas toonane põllumajandusministeerium riigihanke, et leida organisatsioon, kellega sõlmida käsundusleping maaelu arengukava vahenditest toetatava nõustamisteenuse osutamiseks põllumajandustootjatele. Kolme pakkuja seast võitis Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Seejärel oli MES-i kord sõlmida käsunduslepingud konsulentidega. MES-i nõuandeteenistuse juhataja Leho Verk kinnitab, et kõigil konsulentidel on võimalus sarnastel tingimustel MES-iga leping sõlmida ja toetatavaid nõuandeteenuseid osutada. „MES on valmis sõlmima lepingu kõigi konsulendi kutset omavate isikutega,“ ütleb Verk. Praegu on MES-i nimekirjas 56 12

konsulenti. Turul tegutseb neid aga rohkem ja mitte kõik konsulendid ei ole jõudnud MES-i nimekirja, kust põllumajandustootja saab valida konsulendi toetatud nõustamisteenuse ostmiseks. Konsulendile ebasoodne leping Iseseisev konsulent Epp Säga ütleb, et lasi endale MES-i käsunduslepingu tutvumiseks saata. „Käsi ei tõusnud seda allkirjastama, käsundisaajal on seal ainult kohustused ja käsundiandjal õigused,“ lausub ta. Säga selgitab, et tal on vaja maksta kontori-, telefoni-, auto-, arvuti- ja muud kulud, mida kliendi nõustamiseks vajab, aga neid kulusid MES kinni ei maksa, neid peab tasuma konsulent oma palgast, mille pealt on maksud juba makstud. „Enne teenin vähem, kui seon ennast palgatöötajana ettevõttega, kes minu töö tegemiseks vajalikke kulusid ei kata. Esitan ise kliendile arve, sellega katan oma kulud ja maksan endale küll miinimumpalka, kuid olen ise enda aja peremees,“ on Säga seisukohal. Kuid on veel takistusi, mis ei

lase kõigil konsulentidel pääseda toetatud nõustamisteenuste osutajate nimekirja. Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuses konsulendina tegutseva Olavy Sülla sõnul on suurim probleem, et MES sõlmib lepinguid vaid füüsiliste isikutega. „Mina olen täiskohaga Pärnumaa Nõuandekeskuse konsulent ja kui tahaksin MES-iga lepingu teha, siis pean olemasoleva töölepingu lõpetama,“ nendib Sülla. „Ükski tööandja ei lubaks oma töötajal töötada samal ajal samas valdkonnas teise tööandja juures,“ selgitab ta. Oma praeguse tööandja juurest lahkumisest ja enda sidumisest MES-iga ei ole ta aga huvitatud, kuna jõuab sarnase tõdemuseni nagu Epp Säga: MES teeb lepingud, kus konsulent peab kõik oma tööga seotud kulud katma oma palgast. „See ei ole vastuvõetav,“ teatab Sülla. MES ei saa midagi muuta Leho Verki hinnangul on tõstatatud probleem väikese huvigrupi, mille suurus on ühekohaline arv, lobitöö, kuna nende ärihuvid on riivatud. Tallinna Ülikooli uuring näitab, et probleemidel on siiski mõnevõrra laiem kandepind. Tõsi, fookusgrupi intervjuudest tuleb välja, et kõige teravamat rahulolematust praeguse süsteemiga näitavad üles ettevõtjate ühendused, mis esindavad nii põllumajandus-


tootjate kui ka turupõhiselt tegutsevate konsulentide (ehk MES-i konsulentide nimekirja mittekuuluvate konsulentide) huve. See fookusgrupp soovis uuringu põhjal nõustamisvõrgustiku loomist, mis hõlmaks kõiki kehtiva kutsetunnistusega konsulente ning toetatud nõuande saamine peaks olema tagatud igas maakonnakeskuses. Praegune süsteem seab MES-iga mitteseotud konsulendid turul ebasoodsasse konkurentsipositsiooni, kuna nad peavad konkureerima riigi toetatud nõustamisteenusega. Kuid praeguses süsteemis näevad probleemi ka MES-iga lepingulistes suhetes olevad konsulendid, kes ei ole rahul lepingutingimustega. Verk ütleb, et MES-il ei ole võimalik konsulentide lepingutingimusi muuta, sest nõuandesüsteemi tingimused on maaeluministeeriumi poolt käsunduslepinguga ette pandud ning märkimisväärset manööverdamisruumi pole. „Nõuandeteenuste hind on fikseeritud ja sellest tegevusest saadava tulu jagunemine erinevate kululiikide vahel on lepingus reguleeritud protsendikümnendiku täpsusega ja MES seda omatahtsi ümber jaotada ei saa. Asi pole selles, et me ei tahaks konsulentide soovidele lepingu tingimuste osas vastu tulla, vaid see ei ole lihtsalt võimalik,“ lisab ta. Sama vastus kehtib ka küsimusele, miks MES ei sõlmi lepinguid juriidiliste isikutega, mis võimaldaks toetatud nõustamissüsteemi kaasata ka konsulente, kes samal ajal seotud teise tööandjaga. Verk selgitab, et toetatavat nõustamisteenust võib vastavalt käsunduslepingule osutada vaid isik, kes on MES-iga lepingulistes suhetes ja kellel on konsulendi kutse asjaomases valdkonnas. Konsulendi kutse saab aga olla vaid füüsilisel isikul, mitte ettevõttel või organisatsioonil. „Seega vastus küsimu-

sele, miks MES ei võimalda lepingu sõlmimist juriidilise isikuga, on see, et MES ei saa selliseid lepinguid sõlmida,“ teatab Verk.

Vastus küsimusele, miks MES ei võimalda lepingu sõlmimist juriidilise isikuga, on see, et MES ei saa selliseid lepinguid sõlmida. Leho Verk, MES-i nõuandeteenistuse juhtaja

Hea teada Nõustamist kasutatakse oodatust vähem Maaeluministeeriumi ja MES-i vahel sõlmitud käsunduslepingu järgi peab igal lepingu kehtivuse aastal toetatavate nõuandeteenuste kogumaht olema vähemalt 40 000 tundi ja osutada tuleb vähemalt 1000 nõustamisteenust. Eelmisel kahel aastal on eesmärgist suudetud täita vaid veidi üle poole. Aasta 2016 Nõuandeteenuse kogumaht 21 053 tundi. Unikaalseid kliente 601. Keskmine leping 30 tundi, rahalises mahus ligikaudu 1150 eurot. Aasta 2017 Nõuandeteenuse kogumaht 21 480 tundi. Unikaalseid kliente 612. Keskmine leping 29 tundi, rahalises mahus ligikaudu 1100 eurot. 2017. aastal osutas MES-i kaudu nõuandeteenuseid kokku 56 konsulenti. Regionaalsed kontaktpunktid asuvad seitsmes linnas (kuni 30.06.2017 igas maakonnas). Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Ministeerium probleemi ei näe Kui konsulendid on rahulolematud MES-iga, kes ei paku motiveerivaid lepinguid ja MES omakorda viitab maaeluministeeriumi etteantud käsunduslepingule, mis ei võimalda midagi paremat pakkuda, siis maaeluministeerium suurt probleemi ei näegi. Ministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kinnitusel on MES kõigile konsulentidele toetatud nõuandeteenuse lepingut pakkunud. Osa konsulente pole sellega ühinenud. Peamise põhjusena on leitud, et majanduslikult mõttekam on pakkuda oma teenuseid nn vabal turul. „See on olnud nende vaba valik,“ leiab Kevvai. Tema ütlusel võib paralleeli tuua tervishoiuga, kus on samuti turul riiklikult rahastatud tervishoiuteenus ning täielikult teenuse kasutaja makstav tervishoiuteenus. Kevvail võib õigus olla – süsteem on sellisena toimiv praegu ka nõuandeteenuse turul. Ka MES-iga lepingut mittesõlminud konsulendid ei ole tööta jäänud. Epp Säga ütleb, et peale uue süsteemi rakendumist jäid kliendid talle truuks. Sama möönab ka Olavy Sülla, et ega kliente oluliselt vähemaks ei ole jäänud. Samas arutleb ta, et ei ole ju teada, kui palju oleks kliente juurde tulnud, kui saanuks pakkuda riigi toetusega teenust. Ida-Virumaa Talupidajate Liidu juht ja konsulent Arvo Aller ütleb, et turupõhisele nõuande osutamisele üleminekul kadus 15% klientidest, kuid püsikliendid harjusid uue olukorraga ja ostavad teenust senini. Tallinna Ülikooli uuring ütleb, et nõuandeteenuse tarbijad on uue süsteemi teenuse kvaliteediga rahul.

13


N Õ U S TA M I N E Kuid on kaks probleemi. Tallinna Ülikool toob oma uuringus välja, et mitmed asjatundlikud ja head konsulendid töötavad turupõhistel tingimustel iseseisvate ettevõtjatena, sest nii on neile tulusam. Põllumajandustootja jaoks ahendab see konsulentide valikut. Nõustamises on eelistatud pikaajalised kliendisuhted ning kasulikum on omada nõustajat, kes saab pakkuda toetatud nõustamist. Ka puuduvad mõnedes piirkondades toetatud nõustamisteenust osutada saavad konsulendid. Teiseks nõustuvad kõik osapooled, et üha vananevale konsulentide ringile puudub piisav järelkasv. Samas pole selles valdkonnas pakutavad tingimused ka kuigi atraktiivsed, et meelitaksid valima konsulendi kutset. Kevvai tunnistab, et erialane nõu pole praegu kõigis piirkondades kahjuks võrdselt kättesaa-

dav. Kevvai ütleb, et MES on pidevalt astunud samme uute teenusepakkujate leidmiseks. Tema sõnul pole praegu MES-iga lepingu sõlminud konsulentidele atraktiivsemaid lepingutingimusi võimalik pakkuda ja juriidiliste isikutega lepinguid sõlmida samuti mitte, sest tingimused on riigihankega paika pandud ning neid muuta pole võimalik. Lõpetuseks möönab ka Leho Verk, et olukord, kus mitmed kogenud ja hinnatud konsulendid on väljaspool ühist süsteemi ega osale selle tegevuses, on halb ega ole jätkusuutlik. „Kuid see ei ole ainus kitsaskoht, mis vajab tegelemist. Järjekordsetest muudatustest ei ole ilmselt pääsu, kuigi kõik asjaosalised nõustuvad, et pikki aastaid kestnud pidev muutmine on üks põhjuseid, miks nõuandesüsteem siit ja sealt lonkab,“ nendib Verk.

Kommentaar TOOMAS KEVVAI MAAELUMINISTEERIUMI TOIDUOHUTUSE NING TEADUSE JA ARENDUSE ASEKANTSLER

S

ubsideeritud nõuande pakkumise piiramiseks oleme astunud samme juba sel perioodil ja plaanime samas suunas ka edasi liikuda. Hea nõuande eest, mis toetab kliendi/põllumehe majanduslikku arengut, on põllumehed valmis kindlasti maksma täishinda. Subsideeritavateks valdkondadeks peaks, kui üldse, jääma vaid need, kus põllumehe otsene majanduslik kasu on väike, aga samas ühiskonna huvi suur (põllumeeste järjest keskkonnateadlikum majandamine, loomade heaolu jms). Oluline on senisest enam panustada nõustajate koolitusse ja järelkasvu.

Toogu imeline jõuluaeg Teile kauneid hetki! Olgu aastavahetus täis maagiat ja sära! Kohtume taas 2019 aastal!


Ettepanekud nõuandeteenuse süsteemi muutmiseks Tallinna Ülikooli uurimisgrupi ettepanekud Konsulentide tegevuse ja nende uue põlvkonna pealekasvu jaoks piisava tegevuskeskkonna stabiilsuse tagamiseks lähtuda praegusest nõustamise korraldusest ja seda vajalikes aspektides kohandada. Luua konsulentidele võimalused tegutsemiseks juriidiliste isikute kaudu (äriühingud, mittetulundusühingud) või FIE-na, et pakkuda toetatud nõustamisteenuseid. Koostöös ettevõtjate ühendustega määratleda toetatud nõustamise kohapealse kättesaadavuse vajadus maakondades ja selle rahuldamise viis. Töötada välja konsulentide ühise infobaasi kontseptsioon ja asuda seda arendama. Luua õiguslikud võimalused erine-

vate nõustamise vormide ettevõtjate vajadustele vastavaks paindlikuks rakendamiseks. Suurendada täiendkoolituste uuenduslikkust, elulähedust, suunatust erialakompetentsile ning konsulentide individuaalsetele vajadustele. Muuta toetatud nõustamise rahastamise korraldus eeskätt tulemustele orienteerituks, jättes toetuse taotlejale senisest suurema vabaduse raha kasutamisel. Allikas: Tallinna Ülikooli 2018. aastal valminud nõuandeteenistuse uuring

Vabaturul tegutsevate konsulentide ettepanekud Toetatavateks teenusteks peaksid jääma vaid erialased valdkonnad (loomakasvatus, taimekasvatus, aiandus jne). Majandusvaldkonnad võiksid jääda toetuse alt välja, kuna vaba

turg ja konkurents pakuvad piisavalt kvaliteetset nõuannet. Tasumise osas ei tohiks olla probleeme, kuna majandusnõuanded on tasuvad ning toovad enamikul juhul tootjale kohe raha tagasi. Nõuanded erialavaldkondades võiksid olla toetatud 75% ulatuses, et ka tootja ise midagi panustaks. Nõustamissüsteemis peab olema koht ka nõustamisettevõtetel. See tähendab, et tuleks võimaldada MESiga lepinguid sõlmida ka juriidilisel isikul, kes maksab ise oma maksud ja kulud. Juriidiline isik võtab MES-i ees vastutuse oma konsulentide tehtud töö eest. Kaotada tasuta nõuandeteenus. Kui põllumajandustootjal on abi ja nõu vaja, siis suudab ta selle eest ka maksta. Allikad: Olavy Sülla, Epp Säde, Arvo Aller

BRANSON 25 seeria

D

A L AT E S

HIN

47hj, 60 hj ruumikas ja mugav kabiin kondititsioneer mehaanilise või hüdrostaatilise transmissiooniga

0€ 0 9 7 1 KM +

Kontakt: Indrek: 504 1986, Keit: 5366 9656, info@talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa


Lely esitleb: robotlüps on võimalik

ilma granuleeritud söödata

Commodity dosaator Lely Astronaut lüpsirobotis pakub rohkem kui ainult ökonoomset alternatiivi. Lely pakub Astronaut lüpsiroboti omanikele võimalust doseerida granuleerimata sööta lüpsirobotis. Seda valikseadet nimetatakse Commodity dosaatoriks ja seade võimaldab piimatootjail säästa söödaostudelt. Sööda hinna vähendamine Sageli öeldakse, et sööda kulu on lüpsirobotitega kõrgem kui teiste lüpsitehnoloogiatega. Enamikul juhtudel on lüpsirobot ideaalne lehmade individuaalseks söötmiseks laudas, kus on söödalaval kasutusel osaratsioon-segusööt. Jõusööda hea maitse on sageli ka lisapõhjus, miks lehmad külastavad lüpsirobotit. Lely pakub nüüd lahendust vähendada söödakulusid Commodity söödadosaatoriga. Süsteem annab võimaluse vahetada suhteliselt kallis granuleeritud jõusööt odavamate söödatüüpide vastu, nagu näiteks oder, kaer, mais või võimalikud teraviljasegud. Piimafarmides, kus kasvatatakse ka teravilja, võib kokkuhoid olla väga suur. Kasutades Commodity söödadosaatorit on farmerid vähem sõltuvad granuleeritud sööda protsessidest ja hinnakõikumistest. Lahendusega opereerimine on võimalik tingimuslikult siduda sööda kuivaineprotsendi, sööda osakeste (fraktsiooni) suuruse ja sööda voolavuse näitajatega. Commodity söödadosaator on hõlpsasti monteeritav kõikidele juba olemasolevatele Lely Astronaut A5 ja Lely Astronaut A4 lüpsirobotitele, mille kasutuselevõtt laudas leidis aset peale 2013. aasta juulikuud. Commodity söödadosaator on kättesaadav alates jaanuarist 2019.

Teave Lely kontserni kohta 1948. aastal asutatud Lely töötab säästliku, kasumliku ja nauditava tuleviku nimel põllumajandussektoris. Ettevõte arendab kvaliteetseid robot- ja andmesüsteeme, mis seavad lehma esikohale ning mis on loodud loomade heaolu ning piimafarmide paindlikkuse ja tootlikkuse suurendamiseks. Lely on juba üle 25 aasta olnud piimafarmerite järjestikustele põlvkondadele juhtivaks automatiseeritud

lüpsisüsteemide müüjaks ning hooldajaks üle kogu maailma. Lely inspireerib iga päev oma töötajaid, et pakkuda klientidele innovatiivseid lahendusi ning olla neile pikaajaliseks, usaldusväärseks ning nõuandeid ja tuge pakkuvaks partneriks. Hollandis asuva peakorteriga Lely kontsern, millel on müügi- ja hooldusteenuste osutamiseks kohaldatud sihtotstarbeliste Lely Center rajatiste ülemaailmne võrgustik, tegutseb enam kui neljakümnes riigis ja annab tööd ligikaudu 1200 inimesele.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee


Farmi majandustulemuste parandamine toimivate põhimõtetega Lely DairyWise´i põllumajandusettevõtete juhtimise optimeerimisprogrammi käivitamine Põllumajanduse ärimaastik muutub: piimatootmisettevõtted kasvavad, kuid töötavad sama tööjõuga ja samasuguseid rutiine kasutades. Tihti võib see kaasa tuua suure töökoormuse ja suurema tööjõukulu ning farmi majandustulemuste parendamiseks on vaja palju pingutada. Sellepärast on Lely välja töötanud DairyWise´i põllumajandusettevõtete juhtimise optimeerimise programmi. Optimeerimisele põhinev põllumajandusettevõtete eriprogramm keskendub eesmärkide seadmisele, jälgides praegust olukorda ja rakendades täiustusi. Selle sammuga laiendab Lely oma farmijuhtimise tugiteenuseid. DairyWise´i programm on õppimise ja pideva täiustamise teekond. Meetodeid tuleks käsitleda pigem tööriistakomplekti kui eelseadistatud lahenduste kogumina. Neid vahendeid saab rakendada põllumajandusettevõtte igat liiki praktikates nagu söötmine ja lüpsmine, loomatervisja reproduktsioon ning personalijuhtimine. Inimesed juhivad tulemusi Edu on meeskonnatöö. Seetõttu aitab DairyWise konsultant kogu farmi meeskonnal hinnata praegust olukorda, määratleda sihid ja korraldab ajurünnakuid, et leida võimalusi parendusteks. Konsultant tagab tervikliku lähenemise ja õpetab meeskonnale, kuidas hinnata protsesside väärtusi ja kuidas leida üles kohti, mis toovad farmile tarbetut kulu. Kõik parandusettepanekud kirjeldatakse protokollides, neid hinnatakse ja kui vajalik, siis võetakse kasutusele järelmeetmed. Kogu farmi meeskonda kaasates saab märkimisväärseid ja pikaajalisi tulemusi saavutada vaid paari kuuga. Tõestatud edu DairyWise´i edu on juba tõestatud paljudes piimafarmides üle kogu maailma ja seda seoses erinevate juhtumite ja olukordadega. Lisaks piimatootmise, loomade tervise ja tootmiskulude parendamisele parandas see ka kommunikatsiooni ning suurendas töötajate kaasamist ja tunnustamist. DairyWise´i programm on olulisim piimakarjakasvatusettevõtete jaoks, kellel on rohkem kui 6 kuud kogemust nelja või rohkema arvu lüpsirobotite kasutamisel. Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust kohaliku Lely keskusega või külastage veebilehte www.dairywise.com.

Raamat: „Lean in farming” EuroTier 2018-l esitasid Nestlé ja Lely ühiselt raamatut „Lean in farming”, kus kirjeldatakse uutviisi põllumajandusettevõtete juhtimist. Raamat koosneb kahest osast: lähenemise osas selgitab kasuliku piimakarjakasvatuse põhimõtteid ning lisaks tutvustatakse praktilisi juhiseid, mis on olulised kasuliku lähenemise alustamiseks.

Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust: Alo Paumets, tel 528 2258


FOTO

Põllumajandus-kaubanduskoda tunnustas koja aumärgiga põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimeest Jaak Läänemetsa (paremal) nii tema isikliku kui ka Kevili panuse eest koja arengusse. Aumärgi andis üle koja juht Roomet Sõrmus.

Lõikuspidu 2018

16. novembri õhtul särasid Laitse Graniitvillas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol üksteise võidu nii kaunid lühtrid kui ka rõõmsate külaliste näod. Rõõmuks oli põhjust, sest autasustati parimaid ning tunnustati koostööpartnereid. PILDID: EVELIN TALVAR


Parim taimekasvataja 2018 on Tartumaa teraviljakasvataja Raivo Sell.

Maaelu Edendamise Sihtasutus andis parima maamajanduse õpilase tiitli Luua Metsanduskooli õpilasele Silver Pärnale (vasakul).

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimehele Raul Rosenbergile (paremal) anti üle koja auliikme tunnistus.

Parimaks maamajanduse õpetajaks valiti Luua Metsanduskooli õpetaja Tõnu Reinsalu. Meeleolukal lõikuspeol said pidulised lisaks söögile-joogile nautida ka tantsupõrandal keerutamist. Tantsulõvide sammudele andis hoogu ansambel Melody Mix.

19


LOOMAD

Lamba- ja kitsekasvatus Nii seadustega sätestatud reeglid kui ka turuolukord muudavad Eesti lamba- ja kitsekasvatajate elu keeruliseks, kuid sellegipoolest areneb sektor jõudsalt.

VIVIKA VESKI AJAKIRJANIK

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) sai hiljuti 90-aastaseks. Põllumehe Teatajale räägivad lamba- ja kitsekasvatuse argipäevast liidu juhatuse esimees ja lambakasvataja Urmas Aava, juhatuse liige, lambakasvataja ja lambakasvatuskonsulent Ell Sellis, liidu liige, lamba- ja kitsekasvataja ja kitsekasvatuskonsulent Marge Salumäe, liidu kitseosakonna liige ja kitsekasvataja Mart Kase ning liidu aretustöö koordinaator ja lambakasvatuskonsulent Katrin Tähepõld. Ajalooliselt koos Lamba- ja kitsekasvatajad on Eestis juba ajalooliselt koos te-

20

gutsenud, sest ühist on neil palju. Lambad ja kitsed on väikemäletsejad, kelle pidamistingimused ja toidulaud on üsna sarnased. Mõlemad on rohusööjad, kelle peamine toit on hein ja silo. Mõlemaid saab kasvatada liha-, piima-, naha- ja villatootmise eesmärgil. Teisest küljest ühendab lambaja kitsekasvatajaid väiksus. Kui teha eraldi organisatsioonid mõlema loomaliigi jaoks, oleks keerulisem sektori eest seista, inimestel ei jätkuks aega ja energiat. Kõige suuremad erinevused on loomapidamise eesmärkides ja väljundis. Lammaste puhul tegeldakse peamiselt lihatootmisega, mis tähendab, et loomadega otseselt iga päev ükshaaval tegelda pole tarvis. Lambakasvatajad müüvad kokkuostjaile elusloomi, kes lähe-

vad suures osas välismaale. Sageli kasvatatakse lambaid ka maastikuhoolduse jaoks. Kitsekasvatajate eesmärk on enamasti toota piima ning valmistada sellest kitsepiimatooteid, mis tähendab igapäevast loomadega tegelemist. Samuti lisandub tootearendus ning toodete valmistamine ja turundamine. Tooteid turustatakse enamalt jaolt kohalikul turul. Viimastel aastatel on Eestisse tekkinud ka esimesed piimalambafarmid ja samuti lihakitsefarmid. Väga sageli on lambakasvatajal ka mõned kitsed ja vastupidi. Mõlemad sektorid arenevad Nii lamba- kui ka kitsekasvatuses otsitakse uusi väljundeid ja turge. Turustamise pool on keeru-


areneb raskuste kiuste maist toodangut järjest rohkem ning lihtsam saada. Ka valik muutub mitmekesisemaks. Liidu juhid tõdevad, et kitsekasvatajad on kindlasti viimastel aastatel olnud aktiivsemad ja edukamad oma toodangu turustamisel kui lambakasvatajad. Maitsvad kitsejuustud ja praejuustud on leidnud Eesti tarbijate hulgast hulgaliselt fänne ning messidel ja laatadel on kitsekasvatajate toodang lõunaks juba müüdud ja letid tühjad.

40%

kitsedest ja üle poolte lammastest peetakse Eestimaal mahedana. line mõlemale, aga eriti lihaloomakasvatajatele. Kohalik turg on väike ja sageli ei osata siin veel lamba- ja kitseliha hinnata, liha letile jõudmise ahelat on keeruline korraldada ning see muudab ka lõpphinna kõrgeks. Samuti on riigi seatud nõudeid just väiketootjail keeruline täita. Sellegipoolest on järjest rohkem tekkinud loomakasvatajaid, kes oma tootearendusega usinalt vaeva näevad. Seetõttu on kodu-

Põllumajandustoetuste toel Lambakasvatajate toodangust toob raha sisse peamiselt liha- ja nahamüük. Suur osa ettevõtete sissetulekust tuleb aga pigem põllumajandustoetustest. Lambavilla realiseerimisel on tekkinud suletud ring. Villa ei osteta, sest Eesti lammaste villa kvaliteet on väga ebaühtlane. Lambakasvataja omakorda ei pööra tähelepanu villa kvaliteedile, sest müüa seda nagunii enamasti ei õnnestu. Lambakasvatajad müüvad loomad suures osas kokkuostjatele, kes turustavad need enamasti Lääne-Euroopasse. Osa ettevõtteid ostab siiski lambaid kokku ka kodumaisel turul müümiseks. Lambaliha on müügil ka Eesti turgudel ja poekettides, aga neid tootjaid, kes suudavad kõigi vajalike tarneahela lülidega ise edukalt hakkama saada, on üksikuid. Kitsekasvatajate põhisissetulek tuleb enamasti piima ja piimatoodete müügist. Lisaks tegeldakse mõlemas sektoris ka tõuloomade ja karjatäienduseks minevate loomade müügiga. Väiketootjatel on suur abi ka neile kohandatud investeeringutoetustest.

Paljud loomapidajad peavad omama põhitöökohta kuskil mujal ja loomadega tegeldakse lisatööna. Kuigi on ka selliseid näiteid, kus terve pere lööb kaasa ning väärindatakse nii lambaliha kui ka vill ja nahad ning suudetakse sellest ära elada. Sageli aga lisandub ka sel juhul mingi muu põllumajandusharu või hooldatakse oma loomadega poollooduslikke kooslusi. Kitsekasvatuses on asi kahetine. Ühelt poolt on paari kitse pidamine enda tarbeks hobi. Kui loomade arv aga suureneb, siis asi muutub. Piim on loomakasvatussaadus ja selle töötlemine ja turustamine on väga täpselt reguleeritud ning nõuded äärmiselt karmid. Kuna Eestis puudub kitsepiima kokkuostusüsteem, siis on piimakitsekasvataja ainuke võimalus rajada meierei ja see on väga suur investeering. Selle töömahu kõrvalt on väga keeruline muul tööl käia. Samadel põhjustel müüb ka lambakasvataja oma loomad kokkuostu. Liha töötlemine nõuaks sellises mahus investeeringuid, et see ei tasuks väiketootjale ära. Toetuste varjupool Lamba- ja kitsekasvatajad on väiketootjad võrreldes enamiku sea- ja veisekasvatajatega nii käibe kui ka töötajate arvu järgi. Toetustega kaasnev bürokraatia – nõuded loomapidamisele, tootmisele, nõuetele vastavuse kontrollid – laieneb neile aga täies mahus. Liidu esindajad selgitavad ka seda, et investeeringutoetust saab vaid ettevõte, kus põllumajanduslik tulu on vähemalt 50 protsenti. Põllumajandustoodang on aga vaid loom, mida ta müüb. Kui ta müüb villast tehtud lõnga, siis on see tekstiilitoode. Kui loom on vää-

21


LOOMAD rindatud vorstiks, siis see on toit. Siit tekib vajadus erinevate ettevõtete loomiseks, aga siis on jälle probleem, et nõutud aastakäive jääb kättesaamatuks, sest paraku kõrvaltegevused on tulusamad kui otsene looma kasvatamine. Noortaluniku toetuse taotlemisel on praktiliselt võimatu täita põllumajandusliku omatoodangu realiseerimise kohustust. Alustav ettevõte, kes soetab endale noorloomad – lambad või kitsed –, saab loodusseadustest tulenevalt esimesed talled oma loomadelt, kui need on minimaalselt kümne kuu, aga pigem siiski pooleteise aasta vanused. Aega kulub ka tallede kasvamiseks. Esimene lihalambakasvatusest saadav tulu saab seega tekkida järgmisel sügisel pärast tallede ostmist. Alustava põllumajandusettevõtte toetuse loogika aga sellega ei arvesta ja nii peabki alustav noortalunik kalkuleerima, kes toidab ilma rahata tema loomad ajal, kui ta ise tegeleb kõrvaltegevustega, et teenida raha esimese nõutava põllumajandusliku müügitulu tarbeks. Kitsepiim ei käi toetuste ega hangete alla, mille kaudu jõuab lehmapiim koolidesse ja lasteaedadesse, kuigi kohaliku tootja toodetud kitsepiima viimine sinna oleks ELKL-i esindajate hinnangul õige samm. Samuti ei loeta tõusikkusid ega -jäärasid eraldi toetust väärivaiks loomadeks, vaid tavalisteks lihaloomadeks. Kuigi nende ülalpidamiseks läheb peaaegu kõige rohkem aega, raha ja prusse, mille nad peaga pooleks löövad. Mahepidamine on moes Veidi üle poolte lammaste ja umbes 40 protsenti kitsedest peetakse Eestis mahedana. Palju maid, mida karjatatakse lammastega, on nagunii sellised, mida oleks keeruline väetada. Kuna aga väga intensiivset söötmist vajava-

22

Üvasi talu kitsetalled. Foto: Kristina Traks

Hea teada 90-aastane liit Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu (ELKL) eelkäija Eesti Lambakasvatajate Selts asutati 1928. aasta novembris ning taasasutati 1990. aastal. Liidul on 180 liiget. Liidu põhitegevused on lamba- ja kitsesektori ning liidu liikmete huvide esindamine ning lammaste aretustöö. ELKL on Eesti suurim lambaaretusorganisatsioon, omades tegevusluba nelja lambatõu – EV, ET, dorper, lleyn – aretamiseks.

te loomade jaoks on sööta keeruline mahedana toota või osta, siis oleks keeruline seda numbrit ka palju suuremaks ajada. Mahetoetused ei kata vahet, mille võrra mahejõusööt on kallim tavajõusöödast. Kui kits annab üle viie liitri piima päevas, siis ta vajab väga head jõusööta, mahe-

dana pole sellist sööta Eestis olemas. Kui seda aga Hollandist sisse tuua, siis muutub mahepiimatootmine mittetasuvaks. Unistus fookusega restoranist Lamba- ja kitsekasvatuse eestvedajad unistavad, et Eestis võiksid olla mõned restoranid, mis seisavad lamba- ja kitseliha väärtustamise ja propageerimise eest. Samuti võiks Eestis olla restoran, mis väärtustab kitsepiima. Kitse- ja lambapiimast tehakse toorjuustu, juustu, kohupiima, võid, jogurtit ja vadakut, millest omakorda saab valmistada mustmiljon toitu, eelroogadest magustoitudeni. Lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhid on kogenud, et inimesed sageli ei teagi, kui väärtuslik algmaterjal on kitse- ja lambapiim. Sama olukord on ka lamba- ja kitselihaga. Fookusega restoran oleks üks õige samm, aga see algatus vajaks restoraniäri seest karismaatilist juhti, leiavad eestvedajad.


Lettidele peavad tulema omamaised tooted

E

esti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu sünnipäeva tähistamisel novembris sai liidult tänukirja Saarte Lambakasvatajate Ühistu juht Veiko Maripuu, kes on lambaid kasvatanud 12 aastat. Praegu paarisajapealist lambakarja pidav mees meenutab, et lambakasvatust alustades uskus ta, et nii on võimalik olla vaba inimene vabal maal ehk täiesti sõltumatu – lammas annab liha, piima, sõnnikut, elurikkust, nahka, villa, jõusaali, vaimuerksust jne. „Peagi aga sain aru, et igal heal on oma tumedam pool,” tunnistab ta. Maripuu peab probleemiks, et lambakasvatajate sissetulekutest suurema osa moodustavad toetused. „Toetamise eesmärk peaks olema jätkusuutlikkus. Toetamine võiks olla lühiajaline,” leiab ta.

Samas on ta kogenud, et investeeringutoetusi jätkub Eesti lambakasvatajatele minimaalselt, sest valdav osa ettevõtjatest ei kvalifitseeru selleks. „Ehk oleks mõttekas toetuste omaosalust suurendada? Lahenduseks on ka riigigarantiiga pikaajalised laenud. Nõuded on praegu paindumatud ning tihti ebaõiglaselt karmid ja mõttetud,” leiab ta. Maripuu on näinud, et avalikkuse ees domineerib eeskätt kas lambakasvatuse päikeseline või siis tume pool. Esimesel juhul räägitakse toetusmeetmetega käivitatud ettevõtmistest või lambakasvatusega kaasnevast elustiilist, teisel juhul kiskjakahjudest või muudest jamadest. Rohkem võiks aga tema hinnangul rääkida hoopis majandusest ja tootmisest.

TEAGLE TOMAHAWK RULLIPURUSTAJAD

...JA PÕHUVESKID võimaldavad ühtlast lühikest haket vastavalt valitud sõelale Laukna, Raplamaa | tel 505 7936 Tartu | tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee | www.stt.ee

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Maripuu imetleb väiketootjaid, kes ausa lõpptootega turule jõuavad. „Kuid mastaapset ühismajandust on samavõrd vaja. Eesmärk peaks olema võõramaise liha, villa, naha, piimatoodete ja teiste importkaupade asendamine omamaistega,” leiab ta. Maripuu räägib, et Eesti lambakasvatuses domineerivad hobipidajad, kes ei panusta majandusse otse, vaid kaudselt. „Maastikuhooldusega hoiame liigirikkust, otseturundusega hoiame üleval rahvuslikku rikkust ja nutikat toidujulgeolekut, enamik lambakasvatajatest on õnnelikud oma otsustes ja tegudes,” toob ta näiteid. Ta lisab, et lambakasvataja elu pole küll stabiilne, kuid näeb ka selles helgemat poolt – ebastabiilsus hoiab vaimu erksana.


TOETUSED

Miks kasutab PRIA taotluste menetlemisel riskianalüüsi?

KRISTI SELL

RANDO UNDRUS

PRIA KONTROLLIOSA-

PRIA NÕUNIK

KONNA JUHATAJA

E

namik PRIA vahendatavaid investeeringutoetusi on suunatud tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele. Seepärast on üheks levinumaks nõudeks taotlejale omatoodetud põllumajandusliku müügitulu olemasolu. 27. detsembril algab maaelu arengukava meetme „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ taotlusvoor ning sealgi kehtib kindlas mahus müügitulu nõue. Paraku pole harvad juhtumid, kus ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu toetuse saamise tingimustele ei vasta ning vastavust püütakse saavutada trikkidega, jätmaks muljet tingimuste täitmisest, ilma et need päriselt täidetud oleksid. Riskianalüüs pidurdab trikitajaid Viimastel aastatel kasutab PRIA üha rohkem riskianalüüsi, et üles leida pettuse kahtluse tunnustega taotlusi. Kaardistame võimalikud riskid, mille hulgas on nt ettevõtja kunstlik müügitulu, fiktiivsed hinnapakkumused jmt. Riskianalüüsi tehakse paljude andmete põhjal ja arvesse võetakse ka kliendi varasemat käitumist toetustega seoses. Ohumärgid, et taotleja on tekitanud nõutava müügitulu kunstlikult, on riskianalüüsides üha paremini kindlaks tehtavad. Selli-

24

sed taotlused suunatakse põhjalikumasse kontrolli. Nii soovime maandada riski, et tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele suunatud toetus määrataks näiteks riiulifirmadele, mille taga on isikuid, kes ise ei tohiks toetusi saada. Põhjalikumasse kontrolli suunatud taotleja peab suutma meid veenda, et tema kasutuses on näiteks piisavalt maad, millelt on võimalik müüdud kogus toodangut saada. Seega ei hinnata omatoodetud põllumajandusliku müügitulu nõude täitmist üksnes müügitulu näitajate baasil, vaid arvesse võetakse ka taotleja võimekust nimetatud toodangut toota. Oskustele lisaks peaks tal olema tootmiseks vajalik põhivara ja tööjõud. Tootmiseks on vaja teha ka muid kulutusi – seeme, väetised, taimekaitsevahendid jms. Ainuüksi rendimaale pindalatoetuste taotlemine ei tähenda veel, et on toodetud põllumajandustoodangut. Fookus on ise tootmisel, mitte toodete-teenuste vahendamisel. Omatoodetud põllumajandustooteks ei saa lugeda sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahendamise abil, teenuse sisseostmisel või koostöös teiste ettevõtjatega olukorras, kus taotlejal endal puuduvad töövahendid kauba või toodangu valmistamiseks. Esinenud on olukordi, kus omatoodetud müügituluna näidatakse

Ohumärgid, et taotleja on tekitanud nõutava müügitulu kunstlikult, on riskianalüüsides üha paremini kindlaks tehtavad.

toodangut, mis on kasvatatud mujal ja mille taotleja on üksnes ümber töödelnud. Seda ei saa lugeda omatoodetud põllumajandustoodanguks. Fookus on ise tootmisel Teenuste arvestamine omatoodetud põllumajandustulu hulka võib samuti olla problemaatiline. Kui taotleja müüb omatoodetud põllumajandustoote töötlejale, kes töötleb seda ning müüb omakorda taotlejale tagasi, kes omakorda müüb selle maha, siis sellisel moel tekitatud tulu ei arvesta PRIA omatoodetud toodete müügitulu hulka. Kui aga taotleja ostab sisse teenuse omatoodetud põllumajandusliku toodangu töötlemiseks ja teenuse sisseostu kohta on olemas leping, siis arvestatakse tulu omatoodangu müügitulu hulka. Omatoodetud toode on esmatootmisest kuni müügini ettevõtja omandis. Seega, kui toote tootmisel kasutatakse teenustöid, kuid toote omandisuhe ei muutu, siis on see omatoodetud põllumajandustoode. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega. Riigikohus on oma lahendites defineerinud põllumajandusliku tootmisega tegelemist kui taime- ja loomakasvatust eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ka on riigikohus leidnud, et tulu saamise tingimus tähendab seda, et põllumajanduslik tootmine on kestnud vähemalt nii kaua, et tootmistsükkel võimaldab vastavat kaupa müüa.


Kunstlik müügitulu ei aita toetust saada

P

RIA on arendanud riskianalüüsi võimekust, et tuvastada vahetult pärast taotluste vastuvõttu kunstlikult tekitatud müügitulu kahtlusega taotluseid. Seega on kunstlikult tekitatud müügituluga taotlejatel kahtluse korral suurem tõenäosus põhjalikumasse kontrolli sattuda. Kõik kahtlustäratavad asjaolud selgitab PRIA välja enne toetuse määramist ja kunstliku müügitulu puhul toetust ei määrata. Valetajad toetust ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 artikkel 60 ütleb, et toetust ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult,

vastupidiselt toetuste õigusaktides kirjeldatud eesmärkidele. PRIA-l on riskianalüüsi kasutamisega head kogemused põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse meetme 2017. a esitatud taotluste menetlemisest. Ka toona oli eesmärk leida esitatud taotluste hulgast erinevate riskidega taotlused (sh müügitulu manipuleerimise kahtlusega taotlused) ja lahendada võimalikud probleemid enne toetuse määramise otsustamist. Riskipõhise analüüsiga tuvastati 16 taotluse juures alus taotluse rahuldamata jätmiseks või loobusid ettevõtjad ise edasisest taotlemisest. Kokku oli nende esialgne taotletud summa 2,81 miljonit eurot. Suuremate riskidega taotluste arvel vabanes eelarvevahendeid vähemalt 20 nõuetekohase taotlu-

se jaoks, mis muidu jäänuks eelarve ammendumise ja paremusjärjestuses väiksemate hindepunktide tõttu toetusest ilma. Taotleja vastutab andmete eest Probleemide avastamine enne otsuse tegemist on kasulik ka taotlejatele: nii hoitakse ära võimalik hilisem tagasinõue või kulukad kohtuvaidlused. PRIA soovitab taotlejail enne taotluse esitamist alati veenduda taotluse andmete õigsuses – ka siis, kui taotluse ettevalmistamine on usaldatud teistele isikutele. Taotluses probleemide ilmnemisel, näiteks hooletusest või tahtlikult valeandmete esitamise tuvastamisel jääb kannatajaks ikkagi taotleja. Lisaks toetusest ilmajäämisele võib kannatada ka tema renomee.

AGD 18 18m3 AGD 15 15m3

AGD 10 10m3


TEHNIKA Suurtootmises on teravilja vibrosorteer osa kuivatikompleksist, kust juba puhas vili otse veokile laaditakse. Foto: Agri Partner

Teravilja tee põllult salve Teraviljakasvataja iga-aastane hool ja vaev seondub saagi põllult kättesaamise kõrval ka sellega, kus koristatud vili ladustada, kuidas seda puhastada, kuivatada ja sorteerida, et hiljem jõuaks kokkuostupunkti parima kvaliteediga vili. AIN ALVELA AJAKIRJANIK

26

Vilja käitlemise protsess ja lõpptulemusele esitatavad kvaliteedinõuded olenevad suuresti sellest, millise kategooria vilja toodetakse. Igal juhul peab teraviljatootjal olema korralik koht, kus põllult tulevat vilja vastu võtta. Ideaalis võiks vili enne kuivatisse minemist läbida eelsorteerimise, kuigi tänapäevased kombainid on nii võimekad, et hoolsa seadistamise korral tuleb kombaini punkrisse vili juba sedavõrd puhtana, et seda eraldi sorteerida polegi vaja. Seda ka sellepärast, et sageli tuleb kokkuostja viljale juba põllule järele ning korraldab edasise käitlemise ise.

Põllult läheb vili kuivatisse, kus seda kuivatatakse seni, kuni niiskus on vajalikul tasemel, seejärel lülitatakse ahi välja ja järgneb vilja väliskeskkonnast võetava õhu jugadega jahutamine. Siis suunatakse vili kuivatist välja ja edasine tegevus sõltub sellest, mida viljaga edasi tehakse – kas seda on tarvis veel sorteerida ja puhastada või mitte. Teatud prahisust kokkuostjad lubavad – söödavilja puhul keskmiselt 1%, maksimaalselt 2%, toiduvilja puhul vilja sees prügi näha ei soovita. Toidu- ja söödateravilja niiskusesisaldus peab jääma keskmiselt 11–14% piiresse, mõned kokkuost-


jad võtavad vastu ka niiskema vilja ning kuivatavad selle üle, mõned saadavad liigniiske kraami tarnijale tagasi. Kuivatisse pääsemist ootav vili vajab tuulutamist Põllumajandustehnikat, sh teraviljakäitlusseadmeid müüva OÜ Agri Partner juhataja Argo Kukk aitab kirjeldada, millistel etappidel milliseid seadmeid on õige kasutada, et kogutud saagist võimalikult palju müügikõlbulikuks saada. Kõigepealt tuleb põllult kombainipunkrist toodud vili ladustada. Kui kuivati ei suuda kogu vilja järjest vastu võtta, siis kallatakse see kuivati juurde kõva pinnaga platsile või katusealusesse viljalattu, kuhu vili mõneks ajaks seisma jääb. Selleks, et märg vili kuumaks ja hunniku sisemuses hallitama ei läheks, tuleb kuhilat ventileerida. Ventileerimine aitab ka kahjurite levikut ja paljunemist vähendada. Mõned põllumehed, kes vilja lahtisel platsil ladustavad, segavad tuulutamiseks viljahunnikut traktori frontaallaaduriga. Tuulutamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid ventileerimiskruvisid või ventilaatoriga varustatud automaatset tuulutussüsteemi, kus viljahunniku sisemuses kuumenenud õhk imetakse kuhila põhja paigutatud torude kaudu viljakuhilast välja. Ennekõike vajab sellist ventileerimist ja jahutamist vili, mille niiskusesisaldus on suurem kui 20%. Muide, Eesti keskmine teravilja koristusjärgne niiskusesisaldus on 23%. Ventileerimiskruvid keeratakse viljakuhilasse, aeg-ajalt tuleks neid ühest kohast teise ümber tõsta. Statsionaarne viljalao ventileerimissüsteem peaks olema paigaldatud nii, et teravilja puhul on püstakute optimaalne vahemaa kahekordne viljakuhila kõrgus, rapsiseemne puhul 1,7-kordne kuhila kõrgus.

23%

on Eestis keskmine teravilja koristusjärgne niiskusesisaldus. „Ventileerimiskruvid on väga populaarsed näiteks Inglismaa farmerite seas, eks ikka sellepärast, et ka sealmail käib viljakoristus tihti üpris niisketes oludes,” räägib Argo Kukk. „Eelmisel aastal, kui kuivi koristuspäevi oli üksikuid, tulid nende kruvide head omadused hästi esile. Harvadel koristuspäevadel võeti põllult maksimum, kuivatite võimsusest jäi aga vajaka, vilja tuli kusagil hoida. Ventileerimiskruvidega võib vilja kuhilas isegi mitu nädalat säilitada, ilma et see rikneks. Seejärel saab vilja laoplatsilt järjest võtta ja kuivatamisele viia.” Kohapeal saab vilja liigutada tigutransportööriga Kui laoplatsilt on teravili tarvis edasi transportida näiteks sorteerimisliinile või traktorihaagisesse, on üks võimalus kasutada laadimiseks viljatigusid või terade pneumotransportööre. Suuremate koguste puhul, eriti, kui ladu asub kuivati lähistel, transporditakse vilja traktorite esilaadurite ning koppelevaatori abil, väiksemaid koguseid, eriti, kui selleks on piisavalt aega, võib liigutada ka tigude abil. Tigude häda on selles, et nad kipuvad terasid lõhkuma. Selle vältimiseks tuleks tagada vilja pealevool selliselt, et teo toru oleks pidevalt vilja täis – siis koondub liikuv viljavoog teo tsentrisse ja voolab sujuvalt. Kui teri tuleb peale väikeses koguses, jäävad need teoserva ja toru korpuse vahele ning siis hakkab tigu teri puruks muljuma. „Tüüpiline vilja laadimiseks

mõeldud tigutransportöör on varustatud elektrimootoriga, tavaliselt on see 4–6 meetri pikkune, vilja sissevõtuava ees on võre, tigu tõmbab kuhjast vilja sisse ja suunab selle siis kas autokasti, elevaatorisse või Big-Bag kotti,” kirjeldab Argo Kukk protsessi. „Kohapeal vilja ümberlaadimiseks sobivad ka väiksema jõudlusega teod, aga kuna 30–40-tonnise viljaveoki laadimisele on ette nähtud maksimaalselt tund, siis selleks tuleb kasutada juba tigusid, mille toru läbimõõt on 200 mm, mida käitab 5,5 kW mootor ja mille tootlikkus küünib 60 tonnini tunnis.” Kui vili läheb transpordihaagisesse otse kuivatist, siis seal on spetsiaalsed pealelaadimispunkrid. Pneumaatiliste viljatransportööride omapära on see, et nende energiatarve on suur, aga tootlikkus küllaltki väike. Selleks, et taoline transportöör suudaks liigutada tosin tonni teri tunnis, vajab süsteem 15 kW elektrimootorit. Sestap neid autode laadimiseks ei kasutata. „Teatud oludes on selline imur või puhur väga hea, näiteks kui elevaatorisse on jäänud suur kogus märga vilja, siis saab selle välja tõmmata või edasi lükata,” selgitab Kukk. „Suuremate viljakoguste liigutamiseks on teod või koppelevaatorid.” Müüki minev vili peab olema puhas Enne vilja kuivatisse suunamist on tarvis see suuremast prahist, kividest ja umbrohuseemneist võimalikult puhtaks saada, et kuivatiressurssi ei kasutataks üleliigse ballasti kuivatamiseks, mis samuti sisaldab niiskust ning kokkuvõttes suurendab kuivatamise kulu. Vilja sorteerimiseks kasutatakse põhiliselt mehaanilisi plaat- või võrksõeladega trummelsorteere, millega saab lisaks teraviljale ja rapsile sorteerida ka tatart, uba,

27


TEHNIKA hernest. Iseäranis universaalsed on võrksõelad. Sõltuvalt sorteeritavast materjalist ja sellest, kas tegemist on eel- või järelsorteerimisega, tuleb valida ka vastava avasuurusega sõelad. Vibreerivaid või võnkuvaid kalde all olevaid sõelsorteeri kaste on kaks – esimesest sõelutakse läbi puhtad terad, suurem praht jääb sõelale, teine, väiksemate avadega sõel jätab terad peale, kust need liiguvad kogujasse, läbi aukude aga raputatakse välja peenema fraktsiooniga praht, umbrohuseemned jmt. Üldiselt on sellised sorteerid universaalsed, st vastavalt seadistusele saab neid kasutada nii eelpuhastina, vilja sorteerimiseks kui ka täpsemaks seemnevilja eraldamiseks. Kasutusalast oleneb ka seadme tootlikkus – kui eelsorteerimise funktsioonis on see näiteks 15 t/h, siis järelsorteerimise etapis 10 t/h ja veelgi täpsema sorteerimise käigus 5 t/h. Aga on ka võimsaid sorteere. Sorteerimistulemuse kvaliteet on parem, kui masinas kasutatakse tavalise aukudega plaadi asemel traadist punutud sõelu. Olemas on ka aerodünaamilised sorteerid, mida kasutavad enamasti seemneviljatootjad, kel tarvis kuivatatud vilja täpsemalt seemne raskuse, suuruse ja kuju järgi klassifitseerida – kergemini lenduv kraam, näiteks kaera puhul sõklad, lendab kaugemale, raskem aga kukub lähemale. Sääraste sorteeride tootlikkus jääb eelpuhastuse ajal vahemikku 5–100 t/h (võimsustarve vastavalt 0,5–11 kW), sorteerides on tootlikkus 2,5–50 t/h. Eraldi on seemnetootjatele mõeldud vibro- ehk gravitatsioonilaud. Terad lastakse vibreerivale lauale ja need hakkavad seal kulgema erinevat trajektoori mööda vastavalt tera kaalule. See süsteem võimaldab välja võtta ühesuguse suurusega terad, mida sõelaga eristada ei saa. 28

Teraviljasorteer VibroMax 10222, mille kaks sorteerimissektsiooni asetsevad üksteise peal. Foto: Agri Partner

Hea teada Teraviljasorteer VibroMax 10222 Toodetud Tšehhi Vabariigis. Mõeldud suurema koguse teravilja eel- või järelsorteerimiseks. Saab kasutada kõikide teraviljade, kaunviljade, aga ka tatra, linaseemnete, soola, saepuru ja teiste puisteainete sorteerimiseks. Sõelade vahetamine on lihtne, sellega saab hakkama üks inimene. Tootlikkus oleneb materjali mahukaalust, niiskusest, puhtusest ja masina seadistusest. Masinas on kaks traatsõela, üks suurema, teine väiksema fraktsiooni eraldamiseks. Muuta saab sõelakasti kaldenurka, vibratsiooni amplituudi, ventilaatori võimsust ning kasutada erinevate avadega sõelu. Ventilaator eemaldab õhujoaga kõik viljas sisalduvad lenduvad osakesed. Vibratsiooni tekitavad kaks ekstsentrikmootorit. Tootlikkus näiteks 750 kg/m³ suuruse mahukaaluga nisu põhjalikul sorteerimisel eelpuhastina 100 t/h, järelsorteerimisel 50 t/h ja seemneeraldamisel kuni 25 t/h. Sõelapind 6,8 m². Elektrivõimsus ventilaatoril 7,5 kW, vibromootoril 1,1 kW. Kaal 900 kg. Allikas: JK Machinery s.r.o.


UUDIS

15 uut pääsukesemärgiga toodet

E

esti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis hiljuti pääsukesemärgi kandmise õiguse 15 uuele kodumaisele ja kõrge kvaliteediga tootele. Toiduainete kvaliteeti hinnati Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas 22.–26. novembrini. Toote kõrgele kvaliteedile ja kodumaisele päritolule viitav Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk antakse tootele, mille põhitooraine on sajaprotsendiliselt eestimaine ning mis läbib edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Hindasid eksperdid „Heameel on tõdeda, et nüüdsest on viie toidutööstuse tooteportfell täienenud Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärgiga toodetega. Seekord väärivad tunnustust Saaremaa Piimatööstus, Arke Lihatööstus, Cristella VT, Eesti Leivatööstus ja Eesti Pagar, kes on juba aastate jooksul väärtustanud kodumaist toorainet ja tarbijatele pakkunud hea kvaliteediga toidutooteid,“ selgitas põllumajandus-kaubanduskoja kvaliteedijuht Evi Randpere. Randpere sõnul hindasid toidutooteid toiduainetööstuste, teadusasutuste ja -laborite erialaspetsialistidest koosnevad eksperdikomisjonid. Toodete hindamine toimub objektiivsete kriteeriumide alusel, ekspertide isiklikud maitseeelistused arvesse ei lähe. Objektiivsuse tagamiseks hindavad eksperdid tooteid anonüümselt, ilma et nad teaksid konkreet-

Hea teada Pääsukesemärgi said järgmised tooted: Saaremaa Piimatööstus: Seltskonna juustuampsud peekoniga, Kohupiimakreem mustasõstra, Kohupiimakreem pohla-kama, Kohupiimakreem jõhvika Arke Lihatööstus: Kodune sült Cristella VT: Vaarika-kohupiimakook, Peekoni-munapirukas, Mustasõstra-toorjuustukook Eesti Leivatööstus: Pagari sepik, Pagari sai, Tartu peenleib, Rukis minileivake, Rukis palaleib rukkijahust, Rukis palaleib seemnetega Eesti Pagar: Nisuleib durumjuuretisega Pääsukesemärk on jätkuvalt Eesti kõige tuntum toidumärgis, mida viimaste uuringute andmetel tunneb juba 93% vastajatest. Põllumajandus-kaubanduskoda on toidukvaliteedimärke välja andnud 1998. aastast alates. Vaata veebist kogu nimekirja Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärkidega toodetega saab tutvuda põllumajandus-kaubanduskoja veebilehel http://epkk.ee/toidumargid/margiga-toodete-nimekiri.

se toote valmistajat ning kaubamärki. Järelhindamine läks kenasti Novembri lõpus toimus ka pääsukesemärki kandvate toodete pisteline kvaliteedi järelhindamine. Kokku hinnati 22 ettevõtte 58 toodet, enamik toodetest said hindamisel positiivsed hinded ja õiguse jätkata pääsukesemärgi kandmist. Neljale ettevõttele saadetakse tagasiside ja tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

29


METSANDUS

Erametsaomanik saab taotleda mitmeid toetusi TOOMAS KELT

sataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetus (istutus + taimed) on kuni 400 €/ha. Metsakultuuri hooldamise toetus. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha.

KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONI-

M

SPETSIALIST

etsaomanikele makstavate toetuste eesmärk on soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele ja loodushoiule. Toetusi vahendab SA Erametsakeskus, mis alustas erametsanduse toetuste maksmisega 2000. aastal siseriiklikest vahenditest ja alates aastast 2005 Euroopa Liidu vahenditest. 2007. aastal oli juba 37 erineva nimetusega toetust, mistõttu aastaks 2009 koondati mitmed toetused ühiste nimetajate alla. Tänavu oli metsaomanikul võimalik taotleda 11 erinevat toetust. Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest. Järgnevalt kirjeldatud metsandustoetuste järjekorra aluseks on nn „metsamajandaja tegevusring“, mis algab kavade tegemisega ja metsauuendusega. Metsa inventeerimise toetus Toetust saab taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetust saab taotleda läbi metsaühistu. Toetuse suurus on inventeeritud metsamaa kohta 10 €/ha. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas, detsembri keskel. Metsa uuendamise toetus See on siseriiklik toetus, mida saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad

30

Mõne aja eest istutatud kuusetaim.

inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Toetust saab taotleda tavaliselt kaks korda aastas – suvel ja talvel. Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik, kuid iseseisvalt toetust küsides on toetuse määrad kaks korda väiksemad. Metsa uuendamise toetuse alla kuuluvad mitmed toetatavad tegevused: Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 x 40 cm. Toetuse suurus on kuni 96 €/ha. Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus. Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt met-

EL-i rahastatav metsameede Sellega toetatakse hooldusraieid, kasvavate puude laasimist ja ulukikahjustuste ennetamist. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka erinevate metsatarvikute soetamiseks. Tuleval aastal toimub esimene metsameetme taotlusvoor 5.–25. veebruaril. Hooldusraied jagunevad valgustus- ja harvendusraieteks. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm diameetriga metsas, sellega kujundatakse puistu liigilist koosseisu ning parandatakse puude valgustingimusi. Harvendusraiet tehakse üle 8 cm diameetriga metsas, selle käigus tekitatakse alles jäävatele puudele kasvuruumi. Harvendusraieks tuleb kindlasti esitada metsateatis. Toetuse suurus on 153 €/ha (arvet ei pea olema). Kasvavate puude laasimist tehakse puudel (min 200 tk/ha), mis valitakse välja lõppraideks. Laasimine aitab kasvatada kvaliteetsemat ning hinnalisemat sortimenti. Laasida võib kuni 15 cm keskmise rinnasdiameetriga puid (seda kontrollitakse kehtivate inven-


teerimisandmete alusel). Toetuse suurus on 100 €/ha (arvet ei pea olema). Ulukikahjustuste ennetamine on noore metsa puhul ülioluline. Ulukite tõrjeks kasutatakse ulukipeletusvahendeid, mida pritsitakse või määritakse puude võrsetele ja latvadele. Mehaanilist kaitset pakuvad ladva- ja tüvekaitsmed. Metsatarvikute soetamise toetust saab taotleda ainult metsaühistu. Toetusega võib katta 30% soetavate seadmete ja tarvikute maksumusest. Natura 2000 ja teised toetused Euroopa Liidu finantseeritav on ka Natura 2000 toetus erametsamaale, mis kompenseerib erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal. Toetuse suurus on Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja

kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis 110 €/ha aastas; Natura 2000 piiranguvööndis ja hoiualal või projekteeritaval alal kuni 60 €/ha aastas. Toetust saab taotleda metsaomanik e-PRIA kaudu. Metsamaaparandustööde toetuse abil saab korda teha metsas olevad maaparanduskraavid. Kindlasti peavad kraavid olema arvel maaparandussüsteemide riiklikus registris! Toetust saab maaparandussüsteemide uuendustööde planeerimiseks ja tegemiseks. Pärandkultuuri säilitamise toetus aitab tagada erametsamaal asuva pärandkultuuriobjekti säilimise, avalikkusele tutvustamise ja juurdepääsu. Töödega saab alustada pärast toetustaotluse esitamist. Toetuse suurus on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 € pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas.

Hea teada Taotlemine ühistu kaudu Mitmeid toetusi saab metsaomanik ise taotleda e-PRIA keskkonnas, kuid ka metsaühistu kaudu. Mõnda toetust saabki taotleda vaid metsaühistu kaudu (st toetust taotleb metsaühistu metsaomaniku eest). Lisaks on osade toetuste määr kuni poole suurem, kui taotleja on ka metsaühistu liige.

Tulevik selgusetu

Artiklis mainitud toetuste taotlemine ei pruugi mõne aasta pärast enam võimalik olla, kuna praegu maaelu arengukavas kokkulepitud toetusmeetmed lõppevad 2021. aastaks. Hiljuti toimunud üleriigilisel metsanduse infopäeval sai selgeks, et üle-euroopaliselt ootab ees toetussummade vähendamine, kuid kui palju ja milliseid toetusi vähendatakse konkreetselt Eesti jaoks, selgub edaspidi.

-


KO O S T Ö Ö

Ühistegevus suurendab tootjate KAIE LAANEVÄLI MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA OSAKONNA PEASPETSIALIST

U

uel ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) programmiperioodil laiendatakse oluliselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide toetusvõimalusi. Eestis pole praegu ühtegi tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Tingimused ja keskkond, milles põllumajandustootjad tegutsevad, on aastate jooksul oluliselt muutunud. Põllumajandustoodete hinnad on märkimisväärselt langenud, Euroopa Liit (EL) on maailmaturgude jaoks avatumaks muutunud ning võtnud rahvusvahelisi kohustusi seoses kliimamuutuste leevendamisega. ÜPP ülesanne on toime tulla probleemidega, mis nende muutustega kaasnevad. Seetõttu räägitakse uue ÜPP raames rohkem koostööst ja ühistegevusest. Ühistegevus on olulisel kohal nii ÜPP järgmise programmiperioodi kujundamises kui ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikus arengukavas (PõKa) 2030. Tegutseb sadakond ühistut Eestis tegutseb üle 100 põllumajandusühistu. Kolmveerand neist järgivad rahvusvahelisi ühistegevuse põhimõtteid ja tegutsevad oma liikmete huvides. Sellised ühistud võib jagada neljaks. Turustusühistud koondavad oma liikmete toodetud põllumajandustooted ja viivad need turule. Töötlevate ühistute eesmärk on oma liikmete toodetud põllumajandustoodete töötlemine ning saadud kõrgema lisandväärtusega toodete turule viimine. Hankeühistud hangivad oma liikmetele soodsatel tingimustel sisendeid.

32

38

tunnustatud tootjarühma on Eestis. Abiteenuseid pakkuvad ühistud, nagu nimi ütleb, on ellu kutsutud oma liikmetele tootmiseks vajalike teenuste pakkumiseks. Lisaks eelmainitutele tegutseb Eestis tulundusühistuid, mis peamiselt registreeriti äriregistris aastatel 1996–1998, kui põllumajandusreformi käigus toimus ühismajandite reorganiseerimine tulundusühistuteks. Ühismajandite baasil loodi peamiselt kahte tüüpi tulundusühistuid: osa jätkas olemasolevat vara kasutades tootmistegevust ja teiste eesmärk oli olemasolevat vara kasutades pakkuda põllumajandustootjatele teenust. Mitmete ühistute liikmeteks said endiste ühismajandite loomisel ühistatud vara endised omanikud ning ühismajandis tööosakut omavad isikud või nende õigusjärglased. Seega paljud ühistute liikmed ei olnud ise põllumajandustootjad ning neist kujunesid tootmisüksused, mis pigem meenutavad osaühingut ja aktsiaseltsi. ÜPP kontekstis on ühistegevusest rääkides kesksed mõisted tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tunnustatud tootjarühmad. Kuigi Eestis on valdavaks tootjate koostöö vormiks tulundusühistud, on erinevates liikmesriikides tootjate majanduslikuks koostööks kasutusel erinevaid ettevõtlusvorme. Põhjus, miks ÜPP raames räägitakse nii tunnustatud tootjarühmast kui ka tunnustatud tootjaorganisatsioonist, tuleb soovist ergutada tootjate vahelist koostööd. Kuigi tootjarühm ning tootjaorganisat-

sioon on mõlemad rühm koostööd tegevaid tootjaid ja enamikus liikmesriikides tegutsevad nad ühistulises vormis, on nõuded tunnustamisele need, mis neid üksteisest mõnevõrra eristavad. Tunnustusse võib suhtuda kui kvaliteedimärki, mis tagab, et koostöövorm teenib koostööd tegevate tootjate huve. Eesti põllumajandusühistud on valdavalt kokku puutunud tunnustatud tootjarühma mõistega. Tunnustatud tootjarühm võib olla nii tulundusühistu kui ka mittetulundusühing, mis turustab põllumajandussektoris põllumajandustootjate ja metsandussektoris erametsaomanike toodangut. Tunnustamise eeldus on kindlaksmääratud müügitulu omamine ja teatud nõuded on sätestatud liikmetele. Eestis on tunnustatud 38 tootjarühma, millest 37 on tulundusühistud ja üks mittetulundusühing. Ligipääs toetustele motiveerib Ühistutele on peamine stiimul end tootjarühmana tunnustada ligipääs maaelu arengukava meetmetest makstavatele toetustele. Tunnustatud tootjarühmade loomisele ja arendamisele suunatud toetusmeede on üks põhjus, miks alates 2013. aastast tõusis hüppeliselt viieliikmeliste ühistute arv. Eesti koos Luksemburgi ning Leeduga on üks kolmest EL-i liikmesriigist, kus tunnustatud tootjaorganisatsioonid puuduvad. Tunnustatud tootjaorganisatsioon on tootjate algatusel loodud, tootjatest koosnev ning tootjaliikmete poolt demokraatlikult kontrollitud organisatsioon. Lisaks on seatud nõuded tegevusele, liikmete arvule, turustatava toodangu väärtusele jne. Seega Eesti kontekstis oleks valdavalt tegemist ühistutega, mis on viinud ennast vastavusse tunnustamise nõuetega. Tunnustatud


turu jõudu tootjaorganisatsioonidele kehtivad teatud erandid konkurentsieeskirjadest, nagu õigus pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi tarnelepingute üle. ÜPP reform 2013. aastal tugevdas tootjaorganisatsioonide rolli ning erandeid konkurentsieeskirjadest on laiendatud tunnustatud tootjaorganisatsioonidele kõikides põllumajandussektorites. Tootjaorganisatsioonidel on oluline roll pakkumise koondamisel, turustamise kavandamisel ja kohandamisel vastavalt nõudlusele. Lisaks omavad tootjaorganisatsioonid olulist tähtsust tootmiskulude optimeerimisel, omahindade tasakaalustamisel ja oma liikmete käsutusse antud riskijuhtimise vahendite haldamisel. See on ka põhjus, miks järgmise programmiperioodi ÜPP-s seatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonid veelgi kesksemale kohale. Euroopa Komisjon on tunnustatud tootjaorganisatsioonidele järgmiseks ÜPP programmiperioodiks välja pakkunud võimaluse rakendada sektoripõhiseid sekkumisliike. Eesmärgid on koondada tarneid, planeerida tootmist, edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, juhtida riske jpm. Eesmärkide saavutamiseks lubatakse investeerida põhivarasse, rakendada meetmeid, mille eesmärk on suurendada toodete transpordi jätkusuutlikkust ning toodete säilitamist, luua ühisfonde jne. Sekkumisliike võiks rakendada 3–7-aastaseks perioodiks koostatud rakenduskava alusel. Seda rahastatakse rakendusfondist, mis koosneb 50% ulatuses tootjaorganisatsiooni liikmete sissemaksetest ja 50% ulatuses liidu finantsabist. Samas on määratud liidu rahalise toetuse ülempiir: maksimaalselt 5% tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

Eesti ühistud on väikesed ja killustunud

E

esti põllumajandusühistutest enamik on väikesed ja killustunud. Peaaegu poolte põllumajandusühistute müügitulu jääb alla 500 000 euro ning üle 80% ühistute müügitulu alla 2 miljoni euro. Ainult 8% ühistutest teenivad müügitulu üle 10 miljoni euro. Viimased koondasid suuremat arvu liikmeid või turustasid kõrgema lisandväärtusega tooteid. Suurema liikmete arvuga ühistud teenivad suurema tõenäosusega kasumit ning on jätkusuutlikumad. Arengul lagi ees Ühistute väiksus ning killustatus annab tunnistust ühistute madalast omafinantseerimise võimekusest, mis omakorda on takistus ühistegevuse arengule. Ei ole oluline, kui palju Eesti ühistuid on ennast tunnustanud tootjarühma või tootjaorganisatsioonina, vaid kui palju on ühistutesse koondunud tootjaid, kes koostöös tugevdavad oma läbirääkimispositsiooni tarneahelas. Põllumajandusühistutel on tähtis roll nii põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri säilitamisel kui ka põllumajandustootjate õiglaste ning stabiilsete sissetulekute tagamisel. EL-i meetmed aitavad selle eesmärgi täitmisele kaasa. Praegu kasutab enamik liikmesriike loodud võimalusi ära. Prantsusmaal on üle 700, Itaalial üle 500, Poolal üle 200 tunnustatud tootja-

organisatsiooni. Meie lähematel naabritel Soomel ja Lätil on neli tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Jätame võimaluse kasutamata Üks suuremaid takistusi tootjaorganisatsioonide loomisel, peamiselt organiseerituse tasemelt maha jäänud liikmesriikides, teiste hulgas Eestis, näib olevat vastastikuse usalduse ja kogemuste puudumine. Majandusliku jätkusuutlikkuse ja võimekuse tõstmiseks peaksid ühistud koonduma või kasvama. See on väljakutse, millega ühistud üksi toime ei tule. Suurimad arengut takistavad tegurid on seotud ühistu juhtimise ja finantseerimisega. Ameerikas, Lääne-Euroopas ning muudes pika ühistegevuse ajalooga riikides on välja töötatud erinevad ühistulise organisatsiooni struktuurid ning juhtimismudelid. Need võimaldavad üle saada olulisematest kapitali kaasamise ning liikmete erinevate huvidega seotud probleemidest, mis sageli saavad peamisteks põhjusteks, miks ühistu laguneb. Eesti ühistegevusel on potentsiaal, mille realiseerimiseks tuleks luua paindlik meede, mis tegeleks aktiivselt uue põlvkonna põllumajandustootjate mentaliteedi kujundamisega ja looks võimalused koostöö arengut takistavate tegurite ületamiseks, et suudaksime sarnaselt teistele liikmesriikidele arengule kaasa aitavaid meetmeid maksimaalselt ära kasutada.

Üks suuremaid takistusi tootjaorganisatsioonide loomisel, peamiselt organiseerituse tasemelt maha jäänud liikmesriikides, teiste hulgas Eestis, näib olevat vastastikuse usalduse ja kogemuste puudumine. 33


J Ä ÄT M E D

Nokk kinni, saba lahti HELI LEHTSAAR-KARMA

K

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

uigi põllumehed peaksid silokile ja muu põllumajandusplasti saama kogumispunktidesse tasuta ära anda, kestab olukord, kus põllumajandusplasti ei taha meelsasti kokku koguda ei selle maaletoojad/tootjad ega jäätmekäitlejad. Tekkinud olukorra põhjus on asjaolu, et varem oli põllumajandusplastist tekkinud jäätmetel rahaline väärtus, sest seda sai Hiinasse müüa. Tänavu pani Hiina oma turu välismaalt tulevatele jäätmetele kinni ning seetõttu pole Eestis tegutsevatel põllumajandusplasti maaletoojatel ning jäätmekäitlejatel seda enam võimalik kasumlikult realiseerida. Esmalt tasub võimaluste kohta küsida maaletoojalt Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane soovitas põllumajandusplasti kasutajatel pöörduda ettevõtte poole, kellelt nad põllumajandusplasti ostsid ning uurida, kuidas nad saavad põllumajandusplasti jäätmeid üle anda. „Seadusest tulenevalt peavad põllumajandusplasti tootjad vastu võtma põllumajandusplasti koguses, mis

Hea teada Jäätmeseaduse tähenduses on põllumajandusplast põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör.

oli tema eelneval kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti mass,“ selgitas Kerli Rebane. Tegelikult pole keskkonnaministeeriumi soovitust väga lihtne järgida. Baltic Agro silotarvikute ja lisandite tootejuht Tiina Meikar nentis, et nemad on põllumajandusplasti kokkukogumiseks seni kasutanud jäätmekäitlejatest koostööpartnerite abi. Sel aastal aga ollakse olukorras, kus jäätmekäitlejadki ei taha põllumajandusplasti vastu võtta, sest seda pole kuhugi panna. „Meil ei ole täna lahendust,“ möönis Tiina Meikar. Põllumehed aga muudkui helistavad, et uurida, kuidas nad kasutatud plastist lahti saaksid. „Viimased pool aastat olen pidanud pidevalt olukorda selgitama. Kahjuks pole praegu muud soovitada, kui kannatlikkust – maaletoojad tegelevad lahenduse otsimisega nii Eestist kui ka kaugemalt,“ rääkis Meikar.

Jäätmekäitlusfirma Paikre OÜ ostu-müügijuht Allan Vainikk sõnas, et nemad võtavad praegu põllumajandusplasti vastu, aga põllumehel tuleb arvestada ooteajaga. „Võtame põllumajandusplasti vastu kokkuleppel. Kõik sõltub jäätmete koosseisust ning kogusest – kas tahetakse tuua traktorikäruga või poolhaakes, viimasel juhul on ooteaeg pikem,“ selgitas Vainikk. Plasti äraandmist peab ootama nagu eriarstile pääsemist Seda, kui pika ooteajaga peaks põllumees arvestama, Vainikk ei ütle. „Pole võimalik öelda, sest see sõltub paljudest detailidest. Kuna Eestis pole ühtegi põllumajandusplasti ümbertöötlejat, viime plasti välja, aga Eestile lähemal asuvad ümbertöötlejad ei võta aasta lõpuni rullsilokilet vastu,“ rääkis Allan Vainikk. Praegu viib Paikre plasti Poolasse ümbertöötlemiseks, varem sai viia ka Leetu, kus praegu plasti vastu ei võeta. Üks Läti ümbertöötleja on sootuks pankrotistunud. Vainikk arvas, et praegune problemaatiline olukord põllumajandusplasti kokkukogumisel ja käitlemisel on ajutine ning aasta jooksul peaks asi taas rööbastele jooksma.

Hind tõuseb järgmisel aastal kindlasti Varem olid põllumehed harjunud, et nad said kasutatud plasti kogumiskeskustesse tasuta ära anda, sest jäätmekäitlejatele oli plasti kokkukogumine majanduslikult kasulik. Puhastatud ja pressitud materjal oli väärtuslik materjal, mida sai Aasiasse kasumlikult realiseerida. Seetõttu ei lisa34

nud maaletoojad silokile ja -võrgu ning muu põllumajandusplasti hinnale ka kogumise ja käitlemise tasu, kuigi jäätmeseadus seda võimaldab. Kuna praegu on kasutatud põllumajandusplasti kokkukogumine ning käitlemine keeruliseks muutunud, ootab meid järgmisel aastal

ees põllumajandusplasti hinnatõus. „Kas silokile hind tõuseb järgmisel aastal 8, 10 või 15 protsenti, praegu veel ei tea. See ei sõltu maaletoojatest, vaid sellest, mis hinnaga jäätmekäitlejad seda kokku koguma ja käitlema hakkavad,“ selgitas Baltic Agro silotarvikute ja lisandite tootejuht Tiina Meikar.


Timo Jaaska Veiste põhisöödana kasutatakse heintaimedest, maisist ja ka teraviljast valmistatud silo. Kõrgekvaliteedilist silo on keeruline toota. Sileerimise edukus sõltub sileeritavast taimsest materjalist, silo valmistamise tehnoloogilistest võtetest ja lisatavast silokindlustuslisandist. Silo keemiline koostis sõltub peamiselt heintaimede kasvufaasist ning fermentatsiooni kvaliteedist. Paraku ei saa mõjutada silokultuuride optimaalses kasvufaasis koristamise aegset ilmastikku. Rasked sileerimistingimused soosivad soovimatute mikroorganismide (nt enteropatogeenid, klostriidid, batsillid, pärmid, hallitused) arengut, mis omakorda põhjustab sööda riknemist ja toitainete kadusid. Silo kvaliteedi hindamisel on esmatähtsad just fermentatsiooninäitajad (nt pH, hapete

koguhulk jm). Mida enamate näitajate alusel sileerimise edukust hinnatakse, seda parem ülevaade on võimalik saada sööda kvaliteedi kohta. Sileerimisprotsessi positiivses suunas mõjutamiseks kasutatakse teaduslikult välja töötatud piimhappebaktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid, mis tagavad sööda käärimise kiirendamise, piimhappe kontsentratsiooni suurendamise, pH alandamise ja seeläbi toitainete kadude, ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsiooni vähendamise.

Tartus on juba 14 aastat tegutsenud teadus-arenduskeskus BioCC OÜ, mille teadlased muuhulgas tegelevad piimhappebakterite arendamisega silokindlustuslisanditeks. Bakterid, millega BioCC igapäevaselt tegeleb kannavad teaduslikku

nimetust Lactobacillus plantarum E98 ja Lactobacillus plantarum TAK 59. Bakterid kuuluvad BioCC OÜ-le ja on BioCC teadlaste poolt Louna- ja Lääne Eesti põldudelt isoleeritud laktobatsillid. Mõlemad on deponeeritud rahvusvahelises mikroobikollektsioonis Šotimaal numbrite all NCIMB 30236 (E-98) ja NCIMB 42150 (TAK 59). Nende bakteritega läbi viidud paljude teaduslike uuringutega on kindlaks tehtud, et mõlema bakteriga saab kõikidest rohusöötadest teha väga hea kvaliteediga ja pikaajalise säilivusega sööda. Bakterid toetavad ja suunavad silo fermentatsiooni tekitades piimhapet ja viies seeläbi keskkonna kiiresti happeliseks, happeliseks vähendades silo riknemist põhjustavate mikroorganismide poolt produtseeritavate ammoniaaklämmastiku - ja võihappesisaldust, konserveerides sööda ning säilitades silos toitained. Tagades silo kõrge toitainete sisalduse, kajastub selle söötmine loomade paremas toodanguvõimes.

BioCC OÜ-s läbi viidud teadustöö tulemusel välja arendatud bakteritele on positiivse hinnangu andnud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) sööda ja söödalisandite (FEEDAP) teaduspaneeli eksperdid. Positiivse ekspertiisi tulemusel kanti E-98 silokindlustuslisandina 2011 Euroopa Liidu söödalisandite registrisse kolmanda bakterina EL-s, TAK 59 registreeriti 2017. aastal. Söödalisandite registrisse kandmine kinnitab, et neid baktereid ning nende baasil loodud söödalisandeid võib müüa igas EL-i riigis, kuna bakterite toime on tõestatud ja ametlikult Euroopa Komisjoni määrustega kinnitatud. E-98 puhul on tegemist Eesti ja Baltikumi põllumajanduse innovatsioonis suurima saavutusega ja TAK 59 näol selle eduka jätkuga.

TAK 59 bakter on ka patenteeritud Euroopas (EP3027734), kuna parendab olulisel määral erinevatest heintaimedest valmistatud silo kvaliteeti. BioCC OÜ litsentseeris bakterid E-98 ja TAK 59 aastate jooksul teadusuuringuid toetanud ettevõttele Starter ST OÜ, mis töötas E-98 baasil välja seda bakterit sisaldavad silokindlustuslisandid NordSil® ja NordSil® PLUS. Bakter TAK 59 on hetkel tootearenduse lõppfaasis ja Starter ST OÜ juhataja Üllas Jaaska plaanib seda bakterit sisaldava uue tootega turule tulla 2019. aasta silohooajaks.

Starter ST OÜ meeskond on tootearenduses tuginenud oma 30 aastasele silo valmistamise kogemustele. Tootearenduses pööratakse erilist tähelepanu kasutusmugavusele: NordSil®, NordSil® PLUS ja loodavad uued tooted kui ka nende bakterite abil silo valmistamise tehnoloogiad on kohandatud vastavalt viimastele silovalmistamise trendidele maailmas (nt ULV-ultra low volume - mikrodoseerimine). Üllas Jaaska soovitab silokindlustuslisandi valikul vaadata laiemat pilti ja mitte keskenduda vaid hinnasoodsusele, kuna iga toode on eripärane sõltuvalt selles leiduva bakteri isikupärastest omadustest. Erinevate bakteritega valmistatud siloga söödetud karja piima koostis võib veidi erineda (nt juustupiima tootjatel on mõistlik kasutada sööda tootmisel vähem äädikhapet produtseerivaid baktereid ehk homofermentatiivseid baktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid). Heterofermentatiivseid baktereid (nt L.buchneri ja L.brevis) sisaldavad silokindlustuslisandeid sobib pigem kasutada silodes, mis kipuvad peale hoidlate avamist kuumenema. Seega tuleb teha oigeid valikuid vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele.


! O O H H O H O kes kobistab ukse taga?

kauneid pĂźhi ja lahket jĂľulutaati soovib meediapilt

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, detsember 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, detsember 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement