Page 1

nr 16 juuni 2017

scandagra.ee

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

Sobib kõikidele TERAVILJADELE Kaitseb kindlalt kõiki

KÜSI LISA Scandagra Eesti AS Tähe 13, 71020 Viljandi Telefon 435 4333 scandagra@scandagra.ee www.scandagra.ee


GARANTII 5 a

100 000 km

VEOVÕIMSUS

3 500 kg

KÜTUSEKULU

7 l/100

KANDEVÕIME

1 120 kg

TAGURDUSKAAMERA

AdBlue®-d POLE TARVIS

GARANTII 5 a VÕI 100 000 km


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Riskijuhtimine aitab järgmisest kriisist läbi tulla Väiketootjad avavad üksteise võidu oma poode

4 6–9

Persoon: piimakarjakasvataja ja õpetaja Kaja Piirfeldt

10–15

PRIA hakkab satelliitseire abil rohumaade niitmist kontrollima

16–17

Juuni lõpus saavad pisiettevõtjad taotleda investeeringutoetust

18–19

Uus loomatervise määrus muudab seniseid reegleid

20–21

Pildigalerii: noored võistlesid parima noortaluniku tiitlile

22–23

Rändlinnud tulid ja võtsid, põllumees jääb pika ninaga

26–29

Mida suudab kaasaegne rohutehnika?

30–33

Balti põllumehed tegid ÜPP-sse ühised ettepanekud

34–36

Maaülikooli uuring: MAK 2014–2020 rakendamine vindub

38–41

Üritus: talupäevad toimuvad tänavu Võrumaal

42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub augustis 2017.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Ehitajate tee 8 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Aeg on hakata valmistuma järgmisteks kriisideks

T

seks. Aga ka sissetulekute stabiliseerimise meedet ühisfondi loomise kaudu. See eeldaks tootjate valmisolekut ka ise panustada. EL-is on ülevaatamisel sissetulekute stabiliseerimise meetme reeglid, mis võiks selle instrumendi atraktiivsust tõsta.

Riskijuhtimisega peab tegelema Tõstatasime kevadel teraviljafoorumil riskijuhtimise teema, sest tundus, et kriisiajal pakutud lahendused põllumajandustootjate sissetulekute stabiliseerimiseks olid taas soiku jäänud. 2015. aastal jõuliselt poliitilisse päevakorda tõusnud mõttest luua riigi osalusega äriühing, mille eesmärk on turu madalseisudes pakkuda põllumeestele lahendusi hädaorust läbi tulemiseks, millegipärast enam eriti kõva häälega ei räägita. Kuluaarides kõlavad arglikud vihjed, et pelgalt mõte riigi osalusega uue äriühingu loomisest tundub rahandusministeeriumi ametnikele pehmelt öeldes hirmutavana. Teraviljafoorumi järel sai riskijuhtimise teema üsna laia järelkaja, aga ikkagi kõlas kahtlus, kas lisaks põllumehe enda arukamale tegutsemisele on üldse kriiside vastu mingit muud rohtu. Kui nii võib öelda, siis meie „probleem“ peitub selles, et Eesti ettevõtjad on kriisides karastunud – senine kogemus on näidanud, et häda korral peab igaüks ennast ikkagi ise aita-

Vaja põllumeeste tahet Julgen öelda, et seni on nende võimaluste kasutamine jäänud eelkõige põllumeeste vähese huvi taha. Küllap on see ka mõistetav, sest usaldame ikka pigem iseennast, kui loodame riigi hoolele. Kui pakkuda ettevõtjale valikuvõimalus, kas raha otsetoetusena kohe kätte või pigem riigi tugi tulevikuraskuste korral, siis on seni olnud valik selge – parem varblane peos kui tuvi katusel. Mõistma peab sedagi, et viimased kümmekond aastat on Eesti põllumajandus olnud kiires investeerimisfaasis, kus on püütud tagasi teha taasiseseisvumise esimesel kümnendil tekkinud suurt mahajäämust. Oleme aga jõudmas ajajärku, kus peame rohkem mõtlema ka tehtud investeeringute kaitsmisele. Ettevõtete huvi riiklike riskijuhtimise meetmete rakendamise vastu sõltub kindlasti ka sellest, mis on meetmete loomise katteallikad. EPKK on valmis riskijuhtimise teemaga edasi minema, vastasel juhul oleme kaitsetud järgmiste kriiside tekkimisel. Riskijuhtimise meetmed pole vaid n-ö nõrgemate jalul hoidmiseks, see on vajalik kogu sektori arengu, stabiilsuse ja võlausaldajate kindlustunde tagamiseks. Loodan, et sel korral jätkub piisavalt tahet järgmiseks kriisiks valmistumiseks nii ettevõtjatel, ametnikel kui ka poliitikutel.

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

uruolukord paraneb, mured ununevad, ettevõtja vaatab tulevikku. Viimast turukriisi on nimetatud täiuslikuks tormiks, kus kõik ebasoodsad asjaolud kokku langesid. Usume, et seda enam ei juhtu – idapiir on nagunii suletud, kvoodid kadunud jne. Nii mõtlesime ilmselt ka eelmistel kordadel, mistõttu jääb hinge kripeldama kahtlus, kas suudame möödunud kriisidest õppida?

4

Kui vaid suudaksime ära hoida möödunud piimakriisi tulemusel nähtud pilte, kus ettevõtte säästmiseks müüakse moodsad laudad loomadest tühjaks. ma. Tugevamad jäävad ellu, nõrgemad lahkuvad turult. Tunnustust väärivad maaeluministeeriumi ametnikud, kes koja initsiatiivile vastasid ja võimalike kriisijuhtimise lahenduste väljatöötamiseks mai keskel ümarlaua kokku kutsusid. Maaelu arengukava raames on võimalused riskijuhtimise meetmete rakendamiseks olemas. Kasutada saaks kindlustuse või ühisfondide meedet ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguste, kahjurite leviku või keskkonnajuhtumi tõttu tekkivate kahjude hüvitami-


MÜÜK

Väiketootjad avavad oma müügikohti Väiketootjad rajavad aina usinamalt oma müügikohti, kuid mitte seetõttu, et nad ei pääseks oma toodanguga suurte jaekettide lettidele. Väiketootjad tahavad hoopis oma klientidega suhelda, pakkuda neile kogu sortimenti ja saada otse tagasisidet, et seda tootearenduses ära kasutada. 6

TEKST: TANEL RAIG

Lääne-Virumaal toimetav Matsimoka on algusest peale valinud strateegia müüa oma lihatooteid jaekettide asemel enda müügikohtades. Alustati laatadel. Veel aasta tagasi oldi oma müügipunktiga vaid kahes kaubanduskeskuses ‒ kodukandis asuvas Põhjakeskuses ning Tartu Kaubamajas ‒ ja julgeti mõelda, et ühe müügikoha lubab tootmisvõimsus veel teha. Kuid aasta on kujunenud tormiliseks – ainuüksi Tallinnasse on tehtud kolm oma väikest kauplust ning juuni alguses avati müük ka Pärnus. Jan Inno Matsimoka perefirmast ütleb, et aasta tagasi oligi kolm müügikohta nende tootmisvõimekuse piir, kuid lihatööstuse juur-


Matsimoka meeskond Tartu Kaubamajas asuvas müügikohas. Vasakult esimene on Jan Inno, üks Matsimoka perefirma omanikest, mis asutati koos isa Aivari, venna Steni ja vennanaise Maikeniga. Foto: Matsimoka

deehituse tõttu on ka tootmisvõimekus kasvanud. Oma toodangu ise müümine annab Matsimokale suurema vabaduse. Inno selgitab: „Kasutame toodangut valmistades naturaalset laagerdust, st liha ja lihamass soolduvad enne vorstide või suitsuliha valmistamist 5‒9 päeva madala temperatuuri juures. See nõuab üsna täpset valmistoodangu koguste planeerimist kaks nädalat ette. Oma müügikohtades on planeerimine oluliselt lihtsam, kui ennustada edasimüüjate tellitavaid koguseid.“ Kliendist saab tootearenduses hindamatu abiline Ka tootearenduses on oma müügikoht hindamatu abiline. „Uue toote turule toomine on väga lihtne. Pärast toote väljatöötamist tee-

me väiksemad kogused ja viime müüki. Kui inimestele meeldib, siis saame tootmist suurendada. Kui ei meeldi, saame sellest kiiresti teada,“ räägib Inno. Klientidega suhtlemine ja neilt saadav vahetu tagasiside ongi alustala, millele Matsimoka on oma müügikohtade kontseptsiooni üles ehitanud. Matsimoka müügiinimesed on saanud põhjaliku koolituse müüdavate toodete kohta ja oskavad selgitada, kuidas need on tehtud ning millest koosnevad. „See on klientidele oluline lisandväärtus, mida suurtest poodidest ei saa,“ leiab Inno. Samuti leiab Inno, et kundede jaoks on eraldi müügikohas peatumine ja kauba ostmine lisategevus, mille peab kompenseerima müüdava kauba erilisus ja ehtsus ning kauba ja teeninduse kvaliteet. „Eraldi müügikohas pole mõtet müüa supermarketis olevaga samasugust või sarnast kaupa, sest sel juhul puudub inimestel mõte seal (eraldi müügikohas ‒ toim) peatuda,“ võtab Inno kokku, millal tasub tootjal oma müügikoha avamisega tegeleda. Eesti Lihatööstus tegi esinduspoe Balti jaama turule Sarnaseks võib pidada ka hiljuti tegevust alustanud Eesti Lihatööstuse põhjendusi, miks hõivati oma 54-meetrise lihaletiga pea pool mais avatud Balti jaama turu lihasaalist. Eesti Lihatööstus on oma tooteid edukalt saanud müüki ka jaekettidesse, kuid lihatööstuse juht Mart Luik kinnitab, et Balti jaama turu müügikohast on plaan kujundada esinduspood, kust saab osta kogu tööstuse tootevalikut. „Meil on Balti jaama turul teine väike tööstus lisaks põhitoot-

misele Põlvamaal. Keeduvorsti või suitsusinki me kohapeal muidugi valmistada ei saa, aga kõik, mida on võimalik valmistada värskest lihast, valmib sealsamas,“ väidab Luik. „Vahetu suhtlus ostjatega, kohapealne tootmine, sortimendi pidev täiendamine ja paindlik hinnapoliitika – see kõik on võimalik ikkagi turul, mitte kaubanduskeskuses,“ põhjendab ta turul oma müügikoha avamist. Balti jaama turg ei ole Eesti Lihatööstuse ainus oma müügikoht. Juba eelmistest omanikest on legendaarseks saanud Vastse-Kuustes asuva tootmise juures olev tehasepood, kuhu Luige sõnul sõidavad inimesed liha ja lihatooteid ostma nii lähedalt kui ka kaugelt. Lisaks kaubeldakse ka Tartu turul. Väikesed tootjad panevad seljad kokku Andre Juustufarm tegi samuti hiljuti algust müügikoha loomisega. Veidi üle kuu on nende tootmise väravas avatud oma farmipood. „Oma keskkonnas müük on n-ö lihtne müük,“ räägib farmi perenaine Erika Pääbus. „Inimene tuleb ainult kohale saada. Kuna külaliste arv on olnud arvestatav, siis tahtsime pakkuda head teenindust. Kontoris ruumi napib, et tooteid meeldivalt degusteerida ja müüa. Oli valik, kas teeme ruumi, kus külalisi vastu võtta, või teeme veidi rohkem.“ Tehti veelgi rohkem ja lisaks enda toodetele võeti müüki ka teiste väiketootjate kaupa. Teiste kampa võtmise eesmärk ei olnud äririskide maandamine, vaid lähtuti sellest, et valik oleks mitmekesisem. Poest saab leiba, võid, juustu, vorsti, midagi maiustamiseks, karastusjooke, snäkke, juustu kõrva-

7


MÜÜK le sobivaid moose, pasta- ja jahutooteid, mune, mett jne. Pääbuse kinnitusel on plaanis võtta müüki ka köögi- ja puuvilju ning käsitööd. „Kui meil on võimalik enda juurde tuua hea toit, siis me seda ka teeme. Oleme oma poe igapäevased kliendid,“ ütleb ta ja lisab, et lähim veidigi parema valikuga pood asub 23 kilomeetri kaugusel. Suuremadki tootjad pakuvad tavapärasest enamat Oma müügikohad ei ole trend ainult väiketootjate hulgas. Ka veidi suuremad tootjad on oma kauplusi avanud. Saaremaa Lihatööstusel on pood Nõmme turul ja Rotermanni kvartalis, samuti lihaletid paljudes jaekettides. Kuid oma kauplustes nähti võimalust pakkuda kliendile veel suuremat valikut. Müügidirektor Koit Repnau ütleb, et oma kauplustes saab valmistada tooteid täpselt kliendi soovi järgi, mis muutub kaubanduses järjest tähtsamaks. Olulisel kohal on ka eksklusiivtooted, mida klient tuleb otsima pigem erikauplustesse kui suurde kaubandusketti. Rotermanni kvartalis asuvas Saaremaa Butchery’s on müügil näiteks kuivlaagerdatud Saaremaa lihaveiseliha, krokodilli-, känguru- ja sebraliha, mida ketikauplustes ei müüda.

Rotermanni

kvartalis asuvas Saaremaa Butchery’s on müügil näiteks kuivlaagerdatud Saaremaa lihaveiseliha, krokodilli-, känguru- ja sebraliha, mida ketikauplustes ei müüda. 8

Andre Juustufarmi peremees Aivar Alviste ja perenaine Erika Pääbus. Foto: Scanpix

Oma pood on suure tulu asemel pigem investeering

O

ma kaupluste pidamine on taandunud pigem reklaamija turundustegevuseks, ütleb Saaremaa Lihatööstuse müügidirektor Koit Repnau. Suurte tuludega ei kiitle ka teised. Veidi üle kuu aja oma poodi pidanud Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus tunnistab, et kasumisse pole nad poega jõudnud. Aga kasu on tema kinnitusel tuntav, kuna kliendid on hästi teenindatud ja rahulolevad. Pääbus räägib, et kui varem pidid kliendid tegema juustumeistrite kodusoleku väljaselgitamiseks kontrollkõne ‒ ja seda tegid ainult julgemad ja näljasemad ‒ siis nüüd on inimestel võimalik iga päev kl 10.00–20.00 juustu osta. Kui panna oma poe kõrvale veel ka e-pood ja müük jaekettides, siis ega jaekettide müügile siiski vastu ei saa. E-pood on küll kõige kuluefektiivsem müügikanal, kuid ka kõige väiksema müügimahuga. Pääbus tunnistab, et kuna neil on vaid üks toode – juust, siis ei olegi nad e-poele suuremaid lootusi pannud. „E-pood päästis meid, kui

meie juustu veel poekettides ei olnud,“ ütleb ta. Päris rahul ei ole Balti jaama turu müügikoha tulemustega ka Eesti Lihatööstus. Kuigi turul käis esimesel nädalal ligi veerand miljonit inimest, siis tunnistab lihatööstuse juht Mart Luik, et argipäeviti ootas ta veidi rohkem rahvast. Eesti Lihatööstus plaanib Balti jaama turul müüa nädalas 10 000–15 000 kg oma tooteid. Kõige rohkem on oma müügikohtade majandusliku käekäiguga rahul ilmselt Matsimoka, kes avas juuni alguses kuuenda müügikoha. Jan Inno ütleb, et seni on müük olnud ootuspärane. Tema sõnul on esimesed paar kuud müügikoht uus ja huvitav ning ostjaid on palju. Seejärel läbimüük langeb korraks, kuid hakkab siis püsiklientide tekkimise tõttu taas vaikselt tõusma, kui pakutav kaup ja teenindus on väga head. Ka odav hind ei ole see, mis väiketootjale edu tagaks: näiteks on Matsimoka tooted Eesti Lihatööstuse omadest kallimad, kuid müük on ikkagi hea.


Väiketootjal raske vastata kaubanduskeskuse ootustele

K

ui turul võetakse vabade kohtade olemasolul reeglina vastu kõik oma müügikoha soovijad, siis suuremate kaubanduskeskuste ootused ja väiketootjate võimalused oma müügikoha avamisel lähevad tihti lahku. Matsimoka on väga tänulik Rakveres asuva Põhjakeskuse juhtkonnale, kes nägi neis kaks aastat tagasi olulist lisandväärtust oma klientidele ning pakkus hea asukohaga üüripinda. Seejärel nägi sama ka Tartu Kaubamaja juhtkond. „Peale kvaliteetlihapoodide avamist Rakvere Põhjakeskuses ja Tartu Kaubamajas olid meil väga atraktiivsed näited läbirääkimisteks teiste kaubanduskeskustega,“

räägib Jan Inno Matsimokast, kes on tänaseks avanud müügikohad ka Tallinnas Solarise, Rocca al Mare ja Ülemiste keskustes ning Pärnus Port Artur 2-s. Kaubanduskeskused on kindlasti huvitatud kodumaisest väikeettevõttest, kuid ainult sellest ei piisa. „Kaalukeeleks jääb siiski rentniku pakutav lisandväärtus kaubanduskeskuse klientidele,“ ütleb Inno. Ülemiste Keskuse direktor Guido Pärnits tunnistab, et ilmselt on suurte kaubanduskeskuste kuvand väiketootjate jaoks selline, et neisse eriti ei püütagi kohti saada, sest postiivseid kogemusi ei ole just väga paljudel. „Kuna keskus on ise kõvasti investeerinud, siis nõutak-

se ka väiketootjalt suuremat investeeringut kui lihtsalt puidust lett üldalal,“ ütleb Pärnits. Lisaks ei pruugi ka läbimüük olla nii suur, et õigustaks keskuste suhteliselt kõrgeid rendihindu võrreldes turgudel kauplemise või väiksemates keskustes pakutavate koridoripindadega. Pärnits nendibki, et lõpuks ei taandu asi ainult sellele, kas väiketootja suudab head kaupa pakkuda (mida ta üldiselt suudab), vaid partnerite ootustele ja soovidele, mis paljuski ei kattu. Turgudele on pääsemine lihtsam. Balti jaama turult öeldi, et nende juures saab kaubelda nii pikaajaliste lepingute alusel kui ka lühiajaliselt.

Paide, Tallinna 46 tel 525 3736, kool@jkhk.ee Õppekohad asuvad Paides ja Säreveres

KUTSEKESKHARIDUSÕPE IT- süsteemide nooremspetsialist 3a Puhastus- ja kodumajandus 3a Kokk 3a Logistiku abi 3a Sõiduautotehnik 3a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 3a Ehitusviimistleja 3a Teedeehitaja 3a Põllumajandustöötaja 3a 6k Hobuhooldaja 3a

Põllumajandustootja 6k: taimekasvatus-, veisekasvatus-, hobusekasvatus-, küüliku- ja karusloomakasvatus-, linnukasvatus-, lamba- ja kitsekasvatusspetsialist

JÄTKUÕPE Puhastusteenindaja-juhendaja 6k Puhastustööde juht 6k Laohoidja 6k Biogaasijaama operaator 1a

PÕHIHARIDUSE BAASIL Tegevusjuhendaja 1a (töökogemus) Hooldustöötaja 2a Laotöötaja 1a 6k Müürsepp 1a 6k

KESKHARIDUSE BAASIL Veekäitlusoperaator 2a Müügikorraldaja 2a Veokorraldaja 1a 6k Loomaarsti abiline 1a 6k Tegevusjuhendaja 1a

Suvine põhivastuvõtt 5. juuni – 15. august. Võimalus esitada avaldusi ja saata dokumente veebikeskkonnas.

Pottsepp-sell 6k Plaatija 6k Puhastusteenindaja 1a Kalakasvataja 1a Müüja-klienditeenindaja 1a Hobuhooldaja 2a Põllumajandustöötaja 1a: taimekasvataja, veisekasvataja, linnukasvataja, karusloomaja küülikukasvataja, lamba- ja kitsekasvataja PÕHIHARIDUSE NÕUDETA IT- tugiisik 1a Puhastusteenindaja 1a Abikokk 1a Sisetööde elektrik 1a 6k Teetöömasinate juht 6k

www.jkhk.ee


TEG IJA

Harjumaal Anija vallas Lilli külas asuvas Remmelgamaa talus peab Kaja Piirfeldt 60 lüpsilehma ning teist sama palju on karjas noorloomi. Peaaegu kõiki neist tunneb Kaja nime- ja nägupidi. Fotod: Julia-Maria Linna

10

Mida külvad, seda lõikad


Lisaks viis Kaja läbi töökohapõhist õpet Väätsa Agros ning valmistus bakalaureusetöö kaitsmiseks Tallinna Ülikoolis juunikuu teisel päeval. „Praegu on hullumaja jah,“ muigab Kaja. Aga seejuures mitte väsinult, vaid hoopis energiliselt! Pilk Kaja käsivarre sisekülje tätoveeringule, mille kaunid kalligraafilised tähed moodustavad ingliskeelse ütlemise „Comes around goes around“ ehk maakeeli „mida külvad, seda lõikad“, aitavad mõista, miks Kaja kümnel rindel rabeleb. „See on minu elufilosoofia nii põllumehe kui ka õpetajana: mida külvad, seda lõikad,“ kinnitab Kaja.

See kevad tuli Remmelgamaa talu perenaisele Kaja Piirfeldtile teisiti. Lisaks tavapärasele tööle Remmelgamaa piimafarmi juhina ja õpetaja ametile Järvamaa Kutsehariduskeskuses tuleb tal ohjata ka lüpsilauda rekonstrueerimistöid. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Töö, mille üle saab uhke olla Kaja, neljandat põlve põllumees, on oma ameti üle varjamatult uhke. Kuid see pole alati nii olnud. Kui Kaja vanemad Eesti taasiseseisvumise alguses Remmelgamaa talus piimakarja pidamisega algust tegid, oli väike tüdruk pidevalt loomadega ninapidi koos ja lüpsis laudatäie lehmigi ära. Teismelisena asi muutus. „Siis oli periood, mil ma ei tulnud laudale lähemalegi kui 200 meetrit – see tundus häbiväärne ja ebaatraktiivne, sest ühiskonna suhtumine põllumajandusse oli hästi negatiivne. Kuid kui koolid ära lõpetasin ‒ alguses õppisin põllumajandust ja seejärel raamatupidamist – siis hakkasin talus paberitööd tegema. Kui mind oleks vanemad survestanud, siis ma ei oleks seda kindlasti teinud,“ rõhutab Kaja. Ta meenutab, et tabas end paar päeva tagasi hilisõhtul paberitööd tehes ja aknast välja kiigates äsjasündinud vasikat märgates mõtlemast, et küllap oleks tal mõnes suurfarmis töötades rohkem nii vabu päevi kui ka raha. „Kuid ma teen seda sellepärast, et mul on loomad ja see on minu töö, ning

11


TEG IJA

kõiki asju rahasse ümber arvutada ei saa!“ Kuid see muidugi ei tähenda, et Remmelgamaa talu end ära ei majandaks. „Umbes viis aastat tagasi, kui meil oli ainult 30–40 lüpsilehma, oli kasum korralik – aastas ca 50 000 eurot, aga selle põhjuseks oli see, et tegime kõik tööd vanematega ise ära: seemendamisest raamatupidamiseni. Palgalist tööjõudu polnud, piimatoodang oli hästi hea, kõik sündinud vasikad jäid ellu. Ma tegelesin iga loomaga personaalselt – nii söödaratsiooni arvutamise kui ka kõige muuga,“ rõhutab Kaja. Visa töö andis ka tulemust: kolme aastaga suudeti karja piimatoodang 6000 kilo pealt kasvatada 10 000 kilole ning Remmelgamaa talus oli aas12

tatel 2014–2015 toodangult Harjumaa parim piimakari. Nüüd, mil Kaja ema ja isa on talupidamisest kõrvale tõmbunud ning lüpsilehmi ja noorloomi karjas kokku 120, on Remmelgamaale ka kolm palgatöötajat võetud. Kui mais avaldatud palgastatistika ütleb, et 60% Eesti töötajatest teenib alla keskmise palga, siis kuidas Remmelgamaal palgaga lood on? „Minu töötajad teenivad kõik üle Eesti keskmise palga. Ma arvan, et kui leiad hea töötaja, siis näita talle, et sa teda hindad,“ on Kaja kindel seisukoht. Muu hulgas rõhutab Kaja, et põllumehele on majandusalased teadmised üliolulised ja neid tuleb osata kasutada. „Näiteks pakkus Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu viis

Ma usun,

et õpetaja ei pea andma ainult teadmisi, vaid ka emotsiooni – see on hästi oluline!

aastat tagasi võimalust seemendamise kursusele minna. Nüüd seemendangi ise, aga teenusena ostes maksaksin 70 eurot. See tähendab ühes kuus 1500–2000 eurot, kui on seemenduste hooaeg. Jah, ma teen seda teinekord hommikul kell ne-


 Sellest sai kõik alguse: Remmelgamaa talu esimene laut, mille ehitas Kaja Piirfeldti vanavanaisa 1929. aastal.

li või õhtul kell kaheksa – aga väikeses farmis on niimoodi võimalik väga palju kokku hoida,“ leiab Kaja. Teine oluline asi, mis edu tagab, on korraliku plaani olemasolu. „Minu eesmärk oli müüa tõuloomi – kõik vasikad pidid ellu jääma ja lehmaks kasvama, karjast läheb välja minimaalselt loomi – ja seda ma ka saavutasin. Müüsin aastas 15 ja rohkemgi tõumullikat, üks neist maksis 30 000 krooni: see oli väga suur raha,“ meenutab Kaja. Pagulased lehmalaudas Praegu, mil Remmelgamaal on käsil karja suurendamine, enam vasikaid ei müüda. Vastupidi, neid võetakse juurde. „Möödunud aastal, kui piimanduses olid rasked ajad ja farmerid oma loomi müü-

Uuemas laudas, mille Eesti taasiseseisvumise algusaastatel ehitas Kaja isa, käivad põhjalikud rekonstrueerimistööd. 

sid, jäi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kogumiskeskus nendega suisa hätta. Otsustasin siis, et võtan sealt endale 12 pagulast,“ muigab Kaja. Aga miks ta neid tosinat looma pagulasteks nimetab? Kaja näitab karjamaal lüpsilehmale, kel Garramba nimeks. „Tema on üks neist mullu võetud pagulastest, me kutsume teda põrguliseks. Nii kui need 12 looma kohale jõudsid, lõid nad minu loomad sööda juurest minema ja kukkusid õgima,“ selgitab Kaja tagamaid. Kuid Garramba pole muidugi ainuke loom, keda perenaine nimepidi teab. Tegelikult tunneb ta nime- ja nägupidi kogu 120-pealist karja, võib-olla vaid mõnele noorloomale pole jõutud nime panna või siis pole see veel meelde jää-

nud. „See siin näiteks on Hülgu,“ viipab Kaja musta-valgekirju mullika poole ja põhjendab nimevalikut: vastsündinu oli lihtsalt väga hülge nägu olnud. Varsti saavad Hülgu, Garramba ja kõik teisedki endale kaasaegsema peavarju – Remmelgamaal käib parasjagu lüpsilauda rekonstrueerimine ning sellega käib kaasas ka lõaspidamiselt ja torusse lüpsilt üleminek platsilüpsile. „Sain PRIA-st investeeringutoetust. Ilma selleta ei oleks lauda rekonstrueerimine olnud võimalik,“ on Kaja tänulik ja rõhutab, et just väiketaludele on investeeringutoetused väga olulised. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutusest saadud üheprotsendilise intressiga – jah, te lugesite õigesti! – pikaajali13


TEG IJA ne ettevõtluslaen oli vägagi abiks. Tagantjärele tarkusena saab Kaja küll öelda, et tegelikult oleks olnud mõistlik vana lauda rekonstrueerimise asemel hoopis uus ehitada – oleks olnud nii vähem kulu kui ka tööd. Mitme asjaga peabki tegelema Pole vist üllatav, et Kaja ei jaga üsna levinud seisukohta, et mitme asjaga tegelemine on vale, sest siis ei jõua millelegi õieti keskenduda. „Mina arvan, et väiketalunik peabki tegelema mitme asjaga – esiteks, et majanduslikult ellu jääda, ja teiseks, et vaimselt elus püsida,“ rõhutab Kaja. Vajadus vaimselt virgena püsida ja koolis õpitud teoreetilisi loomakasvatusalaseid teadmisi ajakohasena hoida oli ka üks põhjus, miks temast, Tallinna Ülikoolis kutsepedagoogikat tudeerinud tuden-

gist, sai kaks aastat tagasi Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomakasvatusainete õpetaja. Sama kooli on Kaja ka ise lõpetanud. „Tunnen, et saan oma 12-aastast n-ö laudas istumise kogemust jagada. Mu praktiline taust väga toetab mind õpetajatöös. Mu õpilased saavad aru, et ma olen ise põllumehe tööd teinud – mitusada vasikat vastu võtnud, lehmi lüpsnud – ja see muudab mind usaldusväärsemaks,“ rõhutab Kaja. Oma tundides kasutab Kaja palju aktiivõppe meetodeid: rühmatöödest mininäidenditeni. „Õpetaja peab olema nagu artist, et ta suudaks hoida õpilasi põnevil ja aktiivsena. Ma usun, et õpetaja ei pea andma ainult teadmisi, vaid ka emotsiooni – see on hästi oluline! Ma naudin seda, kui õpilased küsivad juurde ja tunnevad huvi,“ räägib Kaja õhinal, lisades, et annab

endast õpetades 100% ja on päeva lõpuks täiesti läbi. Aga küllap on mõnusaim tasu õpetajatöö eest see, kui õpilastel hästi läheb – näiteks mais Türil peetud noortalunike kutsemeistrivõistlusel saavutasid Kaja õpilased esimese ja kolmanda koha! Kaja unistused seoses õpetajaametiga on suured. „Ma valutan Eesti põllumajanduse tuleviku pärast südant. Kui ma suudan kasvõi ühe õpilase panna uskuma sellesse, mida ta teeb ja suudan talle õige töössesuhtumise kaasa anda, siis on see ülioluline! Põllumajandussektoris on võimalik head karjääri teha – väärt juhtidest ja keskastme juhtidest on meil väga suur puudus. Nii et need, kes karjääri alguses sitaviskamist ära ei põlga, võivad jõuda väga kaugele,“ kinnitab Kaja. Tema enda kogemus on sellele väitele parim tõestus.


Särav, arukas, vastutulelik AIVE KUPP JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE PÕLLUMAJANDUSERIALA JUHTÕPETAJA

K

aja on oma erialal väga asjatundlik. Sellest annab kinnitust see, et kui ta on teinud täiskasvanutele koolitusi, on tagasiside olnud väga positiivne. Ta on väga tugev praktik, kes saab oma kogemusi koolitades edasi anda. Nii kui Kaja klassi astub, ta särab, ja õpilastele see meeldib. Lisaks on Kaja väga vastutulelik: alati, kui meil on koolis vaja külalisi vastu võt-

ta või üritusi korraldada, on Kaja alati valmis seda tegema. Ta on valmis kõikideks uuteks väljakutseteks ja saab igas situatsioonis hakkama. Kaja on ka väga hea suhtleja. Üks ilmekas näide on see, et hiljuti astus ta klassiruumist välja, et minna alumisele korrusele asju ajama. Seal aga kohtus ta ühe Soome ametikooli õpetajaga, asus temaga vestlusesse ja selle tulemusena sõlmiti kokkulepe, et Soome õpetaja tuleb meie tunde vaatama – selleks, et näha, kuidas Eestis praktilist õpet läbi viiakse.

 Taluperenaine rõõmustab: juuni alguses Tallinna Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö sai hindeks väga hea.

GEMU KO

S

25 A

AS

TAT

FARMISEADMED EESTI TOOTJALT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

VASTUPIDAVAD pvc-hallid lao JA tootmispinna laiendamiseks

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner! Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

PVC-kattega ja kuumtsingitud teraskarkassil hallid on parim võimalus lao- või tootmispinna laiendamiseks. www.scandipro.ee • www.scandipro.lv • www.scandipro.fi • www.scandipro.se


NIITMINE

Rohumaade niitmist hakatakse satelliidipiltide abil tuvastama KAI RAUDVERE PRIA OTSETOETUSTE OSAKONNA KONTROLLIBÜROO JUHTIVSPETSIALIST

M

itu aastat on PRIA-s piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist. Euroopa Komisjon kutsus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ellu programmi Copernicus, mille raames on võimalik hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel-seeria satelliidid. Nende andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS. Arendus eeldab koostööd Teemaga hakati PRIA ja Tartu Observatooriumi koostöös tegelema juba 2011. aastal. Esimesena hakati arendama niitmise tuvastamise teenust. Selleks kasutatakse nii radar- kui ka optiliste satelliitide andmeid. Kuna Eestis on ilm maist kuni oktoobrini umbes 70% ajast pilvine, siis andis arendustööle tõuke radarsatelliitide suur ee-

16

lis optiliste piltide ees ‒ sõltumatus päikesevalgusest ning võime „näha“ maal toimuvat läbi pilvede. Tartu Observatooriumi väljatöötatud algoritm võimaldab kindlaks teha, kas põldu on vegetatsiooniperioodi jooksul niidetud või mitte. 2016. aastast liitus arendustöödega IT- ja äriteenuste ettevõte CGI, kelle ülesanne on ehitada satelliidipilte töötlev ja niitmise algoritmi „jooksutav“ tarkvara ja liidestada see PRIA teiste infosüsteemidega. Töid rahastatakse Euroopa Liidu (EL-i) struktuurifondide toetuse abil. Niitmise tuvastamise aluseks on satelliidipiltide aegridade pealt tehtavad analüüsid. Analüüsiks vajalikud satelliidipildid laaditakse praegu Euroopa Kosmoseagentuuri serveritest CGI-s paiknevale serverile, kus ka andmeid töödeldakse. Tõenäoliselt hakkab CGI serverit 2018. aastal asendama EstHub ehk Eesti ühtne satelliiditeenuste server, mida saavad kasutada ka teised riigiasutused. EstHubis laetakse Sentinel-pildid alla ja tehakse esmane töötlus. Niitmise

jälgimise teenus ühendatakse samuti selle serveriga. Pindalatoetusega põllud Niitmist tuvastatakse kogu Eestis: analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita. SATIKAS kasutab ePRIA kaudu sisestatud põllupiire. Niitmise indikatsiooniks on põldudel oleva biomassi muutused ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse meteoandmeid meteoradaritelt Sürgaveres ja Harkus ning ilmajaamadelt. Niitmise analüüsi tehakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa ja seejärel ühtlustatakse tulemus tervele põllule. Rohumaadel kasvab erinevaid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik. SATIKAS ei ütle täpselt, milline põlluserv on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi hulga väärtus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, saame öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud. Tulemusi väljastatakse keskmiselt üks kord nädalas.


Hea teada

Nutika SATIKA abil saab kindlaks teha, kas põldu on vegetatsiooniperioodi jooksul niidetud või mitte.

Kuidas näha SATIKA töö tulemusi PRIA ei hoia SATIKAST saadud teavet ainult endale. Seda saavad kasutada nii PRIA inspektorid kui ka pindalatoetuste taotlejad. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, kus on eraldi kiht „Niitmise tuvastamine“. Prognoosime, et avalikkus saab niitmise tuvastamise tulemusi näha juuli keskpaigaks. Kui hakkab lähenema rohumaade niitmise tähtaeg, on võimalik saata taotlejatele lühikesi meeldetuletusi e-kirja või SMS-ina. Selle eesmärk on distsiplineerida taotlejaid toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust täitma. Veel pole teada, kas jõuame SMS-teavitused juba 2017. aasta suvel realiseerida, kuid see võimalus on arendamisel. Ainult SATIKA niitmisanalüüsi tulemuste järgi taotlejaid hooldamata põldude eest tänavu ei sanktsioneerita. Küll aga aitavad need andmed lahendada vaidlusi taotleja ning inspektori vahel. SATIKA analüüsi tegemisse inimese käsi ei sekku, nii puudub seal täielikult subjektiivsuse moment. Kõigi analüüside tulemused säilitatakse. Niitmise tuvastamise arenduse lõpetame 2017. aasta lõpuks. Järgmisena ootavad põllumajandusmaa harimise ja loomade karjatamise tuvastamise arendused.

INFO:

Valmar Vaater, 53 469 427

www.agrotrade.ee

E� Sinu põ�d näeks järgmine aasta sarnane välja, osta tal�ekindel ja saagikas taliraps SORDID:

ROHAN, MERCEDES, RAFFINESS, MENTOR, ORIOLUS

AGROTRADE OÜ-st


TOETUSED

Pisifirmad saavad investeeringutoetust põllumajandustoodete töötlemiseks 26.-30. juunini saavad mikro- ja väikepõllumajandusettevõtted esitada PRIA-le taotlusi toetuse saamiseks, mis aitab neil rahastada põllumajandussaaduste töötlemiseks vajalike investeeringute tegemist. Selle toetusmeetme eesmärk on luua investeeringute abil rohkem võimalusi põllumajandussaadustele lisandväärtuse andmiseks. See aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele. Põhitegevusala peab olema toidu- või joogitootmine Toetust saavad taotleda mikroja väikeettevõtjad, kelle põhitegevusala oli juba taotlemisele eelnenud majandusaastal toiduainete ja/ või jookide tootmine. Samuti saavad toetust taotleda mikroettevõtjad, kes on kahel eelnenud majandusaastal saanud omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist tulu mõlemal majandusaastal vähemalt 14 000 eurot ning see moodustas mõlemal majandusaastal vähemalt 50% ettevõtte kogu müügitulust. Toetust saab põllumajandustoodete töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajalikeks ehitis-

18

Toetuse

maksimaalne suurus ettevõtte kohta on 500 000 eurot kogu 2014–2020 rahastusperioodi kohta kokku. teks ning samal otstarbel seadmete soetamiseks. Toetust saab ka kasutatud seadme soetamiseks, mis pole üle kolme aasta vana. Täpsemad tingimused ning nõuded taotleja ja abikõlblike kulude kohta sätestatakse meetme määruses, mille muudetud versioon ei olnud artikli kirjutamise ajal veel maaeluministeeriumis kinnitatud. Pärast määruse ilmumist avaldab PRIA taotlusvooruga seotud materjali ja vormid oma kodulehel.

Kavandatava objekti näol peab olema tegemist alginvesteeringuga: see olgu vajalik kas uue ettevõtte asutamiseks, senise ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamiseks, tootmisprotsessi täielikuks ümberkorraldamiseks, ettevõtte toodangu mitmekesistamiseks päris uute toodetega. Alginvesteeringuks loetakse ka vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud; selle ostab müüjaga mitteseotud investor, mitte üksnes ettevõtja aktsiate omandamiseks. Seega peab ettevõtja tõendama, et tema kavandatav investeering täidab vähemalt ühte loetletud tingimust. Alginvesteeringu mõnesid tingimusi on selgitatud ka EL-i regulatsioonis. Taotlejatel tuleb arvestada, et toetust ei saa taotleda paiksete objektide jaoks aladel, mis jäävad Rail Balticu trassikoridoriks planeeritud maale. Mahetoodangu töötlemiseks saab veidi rohkem toetust Toetuse maksimaalne suurus ettevõtte kohta on 500 000 eurot kogu 2014–2020 rahastusperioodi kohta kokku. Toetust antakse kuni 40% abikõlbliku kulu maksumusest, mahetoodangu töötle-


mise korral kuni 45%. Ülejäänud maksumus tuleb taotlejal katta omaosalusega. Saabuva taotlusvooru eelarves on toetuste maksmiseks 3,65 miljonit eurot. Kui toetusesoove on rohkem, määrab PRIA eelarve ulatuses toetusi paremusjärjestuse alusel. Hindamiskriteeriumid ja hindepunktide lävendi, mis on vajalik taotluse pääsemiseks paremusjärjestusse, kehtestab meetme määrus. Investeering tuleb toetuse saajal ellu viia kahe aasta jooksul pärast toetuse määramist. Investeeringu tegemist tõendavaid dokumente võib PRIA-le ühe taotluse kohta esitada kuni kaheksas osas (liisingu kasutamise korral on nõuded teistsugused, täpsemat infot saab määrusest). Investeeringu abil saadud objekti tuleb säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat pärast PRIA-lt viimase toetuseosa saamist. Dokumendid ja andmed peavad olema korrektsed Millised dokumendid tuleb toetuse taotlemisel koos vormikohase avaldusega esitada, sätestab meetme määrus ja selle kohta avaldab ka PRIA ka oma kodulehel info. Lisadokumentide vajadus sõltub kulutustest, mille jaoks toetust soovitakse. Näiteks on enamasti vajalikud kolm võrreldavat hinnapakkumust. Ehitiste puhul on nõutavad dokumendid seotud ehitusseadustikus sätestatuga. Kui planeeritakse ehitist, siis peab selle alune maa olema taotleja omandis või peab tema kasuks olema seatud hoonestusõigus, mis kestab vähemalt toetusega seotud kolmeaastase järelevalveperioodi lõpuni. Analoogsed nõuded kehtivad ehitise kohta, kuhu planeeritakse paigaldada toetusega soetatud seadmeid. PRIA senine kogemus kahe va-

Hea teada Mikroettevõtjaks liigitatakse alla 10 töötajaga ettevõte, kelle käive on kuni 2 mln eurot aastas. Väikeettevõtjal on alla 50 töötaja ja käive kuni 10 mln eurot aastas.

3,65

mln eurot on seekordse taotlusvooru eelarve. rasema taotlusvooru dokumentide menetlemisel näitab, et sageli ei ole taotlusele lisatud kõiki nõutavaid dokumente. Näiteks puudub veterinaarja toiduameti õiend taotleja tegevusloa kohta; kohaliku omavalitsuse tõend tulevase objekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta; puudub ehitise põhiprojekt; hinnapakkumused pole piisavalt detailsed ja ei esitata pakkumuste võrdlustabelit jne. Võib ka esineda juhtumeid, mil dokumendid on küll esitatud, kuid need on puudulikult täidetud, näiteks on avalduses lehed või veerud jäänud täitmata. Samuti on olnud esitatud andmetes eksimusi ja vastuolulisust. Näiteks ei ühti avaldusel näidatud müügitulu äriregistrile esitatuga või hinnapakkumustes olev info avaldusse kirjutatuga. Puudustega taotluste kohta peab PRIA tegema hulga järelepärimisi ‒ see takistab ladusat ning kiiret taotluste menetlemist ja toetuste määramist. Kutsume kõiki taotlejaid üles kõiki dokumente ja andmeid enne taotluse esitamist põhjalikult üle kontrollima ning palume mitte jätta taotluse esitamist viimasele päevale. PRIA TEABEOSAKOND

Noortalunikud saavad augustis toetust taotleda

N

oortalunikud saavad 28. augustist 4. septembrini PRIA-st taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Toetust saab taotleda ainult e-PRIA vahendusel ning 21. augustil avatakse ePRIA-s eeltäitmine. Seda toetust rahastatakse maaelu arengukava meetmest 6.1, mille tänavune eelarve on 5 miljonit eurot. Üks taotleja võib 2014‒2020 rahastusperioodil saada noortaluniku toetust ühel korral kuni 40 000 eurot. Toetuste määramise kohta teeb PRIA otsused 60 tööpäeva jooksul pärast taotluste vastuvõtu lõppu. Tingimused toetuse saamiseks on valdavalt samasugused, nagu mullu sügisel toimunud esimeses taotlusvoorus. Tingimused kehtestab maaeluministri määrus, millesse on saabuva taotlusvooru eel tehtud sisulisi muudatusi: Muutus taotluse vanusepiiri nõue – varem pidi ettevõtja olema taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vana, nüüd saavad taotlusi esitada ka 40-aastased. Teine muudatus sätestab, et toetust ei saa sellise tegevuse elluviimiseks, mis jääks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringute kohaselt Rail Balticu trassikoridori. Lisaks neile sisulistele muutustele tehti määruses normitehnilisi ja sõnastust täpsustavaid muudatusi. Uus määrus on kättesaadav Riigi Teatajas. Toetuse taotlemise kohta paneb PRIA info välja oma kodulehele: www.pria.ee. 19


TERVIS

Loomatervise reeglid Viimase kümne aasta jooksul oleme saanud tunda, mida tähendab ohtlik ja laialt leviv loomataud loomakasvatajale, veterinaarteenistusele ja riigi majandusele laiemalt. ENNO PIISANG MAAELUMINISTEERIUMI TOIDUOHUTUSE OSAKONNA LOOMATERVISE BÜROO JUHATAJA

Eesti loomapidajad on erinevalt Lääne-Euroopa ametivendadest eelkõige meie riigi nõukogudeaegse suletuse tõttu saanud aastakümneid toimida nii, et meie karjad on olnud taudivabad. Veterinaaria valdkonnas on praegu üle 400 õigusakti, mille lihtsustamiseks ja korrastamiseks rakendub Euroopa Liidus (EL) 2021. aastal uus loomatervise raamseadus, mis muu hulgas määratleb esimest korda põllumajandustootja vastutuse toiduohutuse ja loomatervise teemal. Uus raamseadus lihtsustab praegu kehtivaid õigusakte Eesti liitumiseks EL-iga 2004. aasta mais olid meie loomatervisealased nõuded viidud vastavusse EL-i seadusandlusega. EL-i loomatervishoiu õigusraamistik hõlmab umbes 50 baasdirektiivi ja määrust, mõned neist võeti vastu juba 1964. aastal. Veterinaaria valdkonnas on üle 400 õi-

20

gusakti ja kõik nõuded on koostatud vastavalt rahvusvahelistele lepingutele ning standarditele: näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) leping ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) juhised. Arvestada tuleb ka loomade heaolu, toiduohutust, rahvatervist, loomade söötmist, veterinaarravimeid, keskkonnakaitset, ametlikke kontrolle ja ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivaid õigusakte. Selles kõiges on aga keeruline orienteeruda. Nõuded on tihti liiga jäigad ning ei arvesta piisavalt tegelikke riske. Seetõttu algatas Euroopa Komisjon 2010. aastal uue loomatervise määruse eelnõu. Määruse koostamisele eelnesid läbirääkimised põllumajandustootjate katusorganisatsioonidega. Määruse eelnõu koostamiseks peeti Euroopa Komisjonis ja hiljem nõukogus ning Euroopa Parlamendis läbirääkimisi kuus aastat. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus – LTM), võeti vastu 09.03.2016 ja rakendub 21.04.2021. Loomataudide ennetamist, nendest teavitamist, loomataudide tõrjet ja likvideerimist käsitlevatest EL-i tasandil kokkulepitud ühetaolistest reeglitest saadav kasu on olnud eriti selge hiljutiste loomataudide puhangute ajal Euroopas, muu hulgas sigade Aafrika katku tõrjel Eestis. Nende kriiside lahendamine näitas, et EL suudab kiiresti rea-

geerida, piirata taudide levikut ja vähendada nende mõjusid. See on võimalik peamiselt tänu kooskõlastatud lähenemisele tauditõrjele, aga ka arvestatavale rahalisele toetusele, mida EL andis taudipuhangute likvideerimiseks ja taudikahjude katmiseks. Aga eeldus on ühetaolised reeglid ja nende ühetaoline rakendamine. Selged nõuded kaupadele ning ühtsem ja tõhustatud kontroll nii EL-i siseselt kui ka piiridel aitavad oluliselt kaasa sellele, et turule lastakse ja seal on kättesaadavad ainult ohutud ning nõuetele vastavad kaubad. Elanikkonna jaoks vähenevad paremini korraldatud ennetussüsteemi rakendamisel toiduga seotud riskid. Uus EL-i loomatervise määrus võtab kehtivad reeglid kokku LTM koondab ja sõnastab uuesti üle 400 EL-i õigusaktiga kehtestatud nõuded. Tauditeadlikkuse, taudiks valmisoleku, taudiolukorra jälgimise ja hädaolukorras reageerimise süsteemide tõhustamisega on eesmärk vähendada nii palju kui võimalik loomataudide kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele, loomade heaolule, majandusele ja ühiskonnale. LTM käsitleb ainult teatud loomataudidega seonduvaid küsimusi. Määrus ei reguleeri loomade heaolu, üksikloomade patoloogia, veterinaarkontrolli, veterinaarkulutuste, söötade, ravimite ja veterinaarhariduse küsimusi. Loomseid kõrvalsaadusi, spongioosseid entsefalopaatiaid ja zoonoose käsitletakse ainult teatud artiklites, kui see on vajalik seoste loomiseks muude õigusaktidega.


on muutumas Eeldatavalt

väheneb Eesti asjakohaste seaduste ja määruste arv oluliselt, mis korrastab ja lihtsustab valdkonna õigust nii loomapidajate ja ettevõtjate kui ka järelevalve tegijate jaoks.

LTM-i reguleerimisalas on mitte ainult inimese peetavad loomad, vaid teatud määral ka metsloomad. Loomataudid liigitatakse EL-i kontekstis olulisuse järgi. Läbivalt on sisse kirjutatud suurem paindlikkus ning arvestamine kohalike oludega, kui sellega ei kaasne riske loomade ning inimeste tervisele. Tootja vastutab toiduohutuse ja loomatervise eest LTM kehtestab loomapidajate jaoks täpsemad reeglid taudipuhangute ennetamiseks ja ärahoidmiseks ja nendega tõhusamaks võitlemiseks. Olulisel kohal on bioturvameetmed, taudidest teavitamine, loomade jälgimise kohustus, teatud taudimeetmete rakendamise kohustus, loomade märgistamise ja arvestuse pidamise kohustus jne. Loomapidajale kehtivad teavitusja bioturvalisuse nõuded laienevad ka teistele loomadega tegelevatele osapooltele ning seejuures ar-

vestatakse kohalikke olusid ja peetavate loomade liiki ja arvu. Osaliselt on need nõuded ka kehtivas õiguses tauditõrje eeskirjade tasemel, esmakordselt antakse kogu see pakett üldisena ja otsekohalduvas õigusaktis. Jagatud vastutuse põhimõtte kohaselt on LTM-s esmane vastutus oma loomade tervise eest loomapidajal. Riik saab teda aidata nii nõuandeteenistuse, riikliku järelevalve kui ka toetuste ning kompensatsioonide kaudu. Määrusega kehtestatakse erinevate loomadega tegelevate osapoolte kohustused ja vastutus, taudipuhangute ennetamiseks rakendatavad bioohutusmeetmed ja nõuded loomakasvatajatele loomatervisealaste teadmiste tagamiseks. Loomapidajal peavad olema loomatervisealased teadmised peetavate loomade kohta. Uus määrus suurt investeeringuvajadust kaasa ei too Loomatauditõrje seaduses on juba praegu sätted, mille kohaselt peavad loomapidajad rakendama bioohutusmeetmeid, teavitama haigestunud ja hukkunud loomadest ning rakendama muid ennetus- ja tõrjemeetmeid järelevalveametniku korraldusel. Seetõttu ei too uue määruse rakendamine loomapidaja jaoks kaasa olulist investeeringuvajadust. Loomapidajale vajalike teadmiste nõue sisaldub loomakaitseseaduses. Eeldatavalt väheneb Eesti asjakohaste seaduste ja määruste arv oluliselt, mis korrastab ja lihtsustab valdkonna õigust nii loomapidajate ja ettevõtjate kui ka järelevalve tegijate jaoks.

Hea teada 2021. aastal jõustuvad Eestis uued loomatervist reguleerivad õigusaktid Loomatervise määruse (LTM) rakendumine aitab kaasa Eesti õigusaktide lihtsustamisele ning suuremale õigusselgusele. Kattuvuste tõttu LTM-i ja Euroopa Liidu otsekohalduva määruse ja selle allaktidega tuleb valdkonna õigusaktid kehtetuks tunnistada ja sätestada LTM-i kohaselt liikmesriikidele otsustada jäävate meetmete ja põhimõtete rakendamine. Lisaks jäävad õigusaktidesse Eesti kontekstis LTM-i rakendamiseks vajalikud sätted. Samas on Eestil õigus kasutusele võtta karmimaid meetmeid ja tõrjuda ka muid loomataude, kuid need ei tohi takistada Euroopa Liidu sisest kaubandust. Praegu valmistatakse maaeluministeeriumis ette uue seaduse väljatöötamiskavatsuse dokumenti. Eesmärk on jätkata praeguste nõuetega uues ja selgemas vormis, kuid loomapidaja peab teadma, et 2021. aastast on tegevuste aluseks kõigepealt LTM ja selle allaktid ning nendega kooskõlas olevad Eesti õigusaktid. LTM-i tekstiga saab tutvuda Euroopa Liidu Teatajas veebiaadressil: http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/HTML/?uri=CEL EX:32016R0429&from=en.

21


FOTO

Noored mehed on ametis või tegemisega. Vahukoor purki, purgile kaas peale ja nüüd polegi muud, kui loksuta, loksuta ja veelkord loksuta! Võidab see, kes on kõige kiirem. Fotod: Vadim Albrant, Järvamaa Kutsehariduskeskus; Ann Riisenberg.

Üks võistlusaladest oli ka traktori täpsussõit, mh tuli osata slaalomit sõita.

22

Üks korralik noor põllumees peab oskama veise eluskaalu määrata mõõdulindiga looma rinnaümbermõõtu mõõtes.


Võistelda tuli kümnel alal, muu hulgas pidi oskama ka väetiste külvinormi arvutada.

29 noore mehe ja naise seast, kes parima noortaluniku tiitli nimel võistlesid, tunnistati parimaks Felix Lavrentjev.

Viljakoti kaalumine pole sugugi lihtne, kui kasutada ei saa kaasaegset kaalu, vaid hoopis vanaaegset mõõteriista: margapuud.

Noored talunikud võtsid mõõtu Maikuu 19. päeval peeti Türil juba 17. korda noortalunike kutsemeistrivõistlusi. Parimaks noortalunikuks tunnistati Felix Lavrentjev Järvamaa Kutsehariduskeskusest, teise koha sai Rando Kiviste Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ja kolmandale kohale tuli Meelis Lindret Järvamaa Kutsehariduskeskusest. 23


55% SILOPÕHIST PIIMATOODANGUT PILLERIIN PUSKAR, ALLTECH EESTI OÜ

Sil-All – põhjendatud kindlustuslisandi valik. Eesmärgiks on toota kvaliteetset sööta, mitte osta odavat lisandit. Nii saavutatakse kulude kokkuhoid eeloleval söödavarumise ja piimatootmise aastal. Lehm on mäletseja, kellele on igapäevaselt vaja piisavalt kvaliteetset koresööta. Oluline ei ole vaid ratsiooni toitainete sisaldus, vaid ka päevane kuivaine söömus. Söötmisel lähtutakse ratsiooni koostamisel liiga palju arvutiprogrammidest, mis tegelikkuses on toitumismudelid, tulenedes ühe konkreetse lehma alusel määratletud vajadustest, mitte aga suurema grupi lehmade vajadustest. Farmerid üle kogu Euroopa ning ka Eestis teavad, et kvaliteetse silo tootmine mõjutab märkimisväärselt farmi kasumit. Mida kvaliteetsem on silo, seda vähem on vaja teha kulutusi ostusöötadele, loomad on tervemad ja püsivad karjas kauem. Ettevõttes toodetud silo kvaliteet ei mõjuta ainult söötmist, vaid ka looma tervist ja seeläbi ka farmi kasumlikkust. Selle tõsiasja mõistmine aitab loomakasvatajatel enam panustada tehnoloogiatesse, mis võimaldavad silo kvaliteeti parandada. Hallituse ja mükotoksiinide kahjulik mõju silo kvaliteedile on tänapäeva farmides hästi teada, kuid kuidas on lood teiste mikrobioloogiliste probleemidega? Tuleb hoiduda bakteritest Üks probleem, millega kõik veisekasvatajad silmitsi seisavad, on subakuut-

ne vatsa atsidoos (Sub Acute Rumen Acidosis, SARA). SARA esinemine on väga harva seotud silo piimhappesisaldusega: seda põhjustab hoopis liigne propioon-, äädik- ja võihappe tootmine vatsas ja vatsa piiratud võime neid happeid piisavalt kiiresti ümber töödelda, mis viib vatsa pH-taseme languseni. See on sageli seotud sööda madala seeduva kiudaine sisalduse ja/ või kõrge teravilja osakaaluga. Vale oleks SARA tekkepõhjusena tuua välja piimhappelist fermentatsiooni, tegelik probleem on sööda tootmise ja söötmise korraldus. Silo kõrgema kuivaine sisalduse (selle tagab närvutamine), kiirema fermentatsiooni ja biogeensete amiinide vähenemise vahel on tõestatud positiivne seos. Lactobacillus bakteritüvesid sisaldavate bioloogiliste lisandite kasutamine fermentatsiooni kiirendamiseks aitab parandada silo kvaliteeti ja kaitsta loomade tervist. pH-taseme kiire langus sileerimise esimestel etappidel vähendab haljasmassis oluliselt enterobakterite sisaldust. Kuid kui silos on aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajärjeks olla pH taseme tõus ning enterobakterite arvu kasv looma jaoks ohtlikule tasemele. pH-taseme tõus Hapnik tekitab haljasmassi sileerimisel mitmeid probleeme. Ebapiisavast tallamisest tingitud õhu juurdepääs aeglustab ja isegi peatab fermentatsiooni, mille tulemuseks on ebastabiilne riknemistunnustega silo ja võimalik sekundaarne fermentatsioon. Clostridium tyrobutyricum on ka happelises keskkonnas võrdlemisi vastupidav ja muundab piimhappe võihappeks ja vesinikuks, mis omakorda tõstab silo

pH-taset ja võimaldab teiste soovimatute mikroobide kasvu. Clostridium botulinum on silos üsna haruldane, kuna see ei ole happelisele keskkonnale nii vastupidav. Kuid eoseid tekitava organismina on see võimeline kasvama pH-taseme vahemikus 5,3 kuni 6,5 (tüüpiline riknevale silole). Probleemid silo hügieeniga Paljud „silo hügieeni“ probleemid saab taandada sileerimisel sööta jäänud õhule ja õhu jätkuvale ligipääsule silo fermentatsiooni ja säilitamise ajal. Sõltuvalt silo tihedusest ning „avade“ suurusest kiles/seinapaneelide vahel tungib õhk silomassi erinevale sügavusele. Kirjeldatud aeroobsed tingimused võimaldavad ka Listeria spp. kasvu, mis on looma tervisele suureks ohuks. Anaeroobne keskkond ja madal pH-tase üldjuhul pärsivad listeeriabakteri kasvu, kuid aeroobsetes tingimustes võib see ellu jääda ka kuni 4,2 pH-taseme korral, mis võib loomadel põhjustada aborti, samuti piima saastumist. Silo kokkupuutel õhuga toimub silo pinnal silmaga nähtav bakterite levik, kuid see leiab aset ainult siis, kui aeroobne kokkupuude toimub silo pinnal. Kui õhk tungib läbi küljeseinte, ei pruugi bakterite kasv söötmisel nähtav olla, kuid loomade jaoks võivad sellel olla dramaatilised tagajärjed. Piimafarm on tundlik ettevõte, mis võib toimida täielikus kooskõlas või kannatada probleemide all, mistõttu on kogu tootmine häälest ära. Paljud probleemidest on omavahel seotud ning kui need lahendada, võib see parandada karja jõudlust ja kasumlikkust.


Miks kasutada Sil-All silokindlustuslisandit? TÄIUSLIK BAKTERITE JA ENSÜÜMIDE TOIMESPEKTER SILEERIMISEST SÖÖTMISENI

KIIRE FERMENTATSIOON

AEROOBNE STABIILSUS SÖÖTMISEL

Piimhape tagab niitemassi kiire pH languse. Sil-All koostis kindlustab kiire fermentatsiooni, mille käigus toodetakse piisavalt piimhapet, mis on määravaks toiteväärtusele, aeroobsele stabiilsusele söötmisel ning silo kvaliteedile. Sil-All sisaldab ka pärm ja hallitusseente kasvu pidurdavat bakteritüve Propionibacterium acidipropionici tagamaks nii kiire fermentatsiooni kui ka veelgi parema aeroobse stabiilsuse.

SÄILITAB ROHUSÖÖDA ENERGIA JA PROTEIINI Sil-All sobib kasutamiseks kõikide dosaatorsüsteemidega, võimaldades valmislahuse lisamist vahemikus 50 ml-2 L/ tonni kohta.

TAIMSED SUHKRUD

Haljasmassi kiire fermentatsioon ja kõrgem:

KUIVAINE ENERGIA

PROTEIIN

SEEDUVUS

SIL-ALL 4X4 + FVA SIL-ALL LV

1 000 000 kasulikku bakterit 500 000 kasulikku bakterit

UUS TOODE

ENSÜÜMID: α-amülaas tsellulaas β- glükanaas ksülanaas.

SILONÕUANNE JA TOOTEINFO: Alltech Eesti OÜ, Pilleriin Puskar ppuskar@alltech.com Tel.: +372 505 2846 Scandagra Eesti AS, Kristen Laaneväli kristen.laanevali@scandagra.ee Tel.: +372 553 8786


LINNUKAHJUD

Rändlinnud kardavad pauku ja autoromu Kui haneparved kevadel Eestist põhja poole pesitsusaladele lahkuvad, tulevad põldudele keskkonnaametnikud lindude põhjustatud kahju hindama. TEKST: VIVIKA VESKI

26

Mai lõpus käis keskkonnaameti Põhja regiooni kaitsekorralduse spetsialist Käthlin Rillo rändlinnukahjusid hindamas Harjumaal Aruküla lähedal asuval Hellema talu kolmel oapõllul. „Kolme kahjustatud põllu 25 hektarist on minu hinnangul puhtaks söödud 60 kuni 70 protsenti. Kusjuures kui tavaliselt otsivad linnud terasid maa seest, siis sel aastal tõmbasid nad tärganud taimi koos seemnega välja,” kirjeldas olukorda Hellema talu peremees, mullu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima taimekasvataja tiitli pälvinud Ivo Eenpalu. „Ilmselgelt ei vasta tõele jutt, et rändlinnud uba ei söö.” Põldudel lai valik maiuspalu Kuigi tõepoolest peetakse lindude lemmikuks pigem õlikultuure, pidas Hellema talu raps tänavu hanerünnakule hästi vastu, samuti teravili. „Taliteraviljad ja raps olid sel aastal hästi talvitunud ja tugeva juurestikuga ning rändlindude poolt ära söödud taimed on tänaseks hästi taastunud ja eeldatavasti erilist saagi vähenemist ei pea kartma. Varasematel aastatel olen mõned talinisupõllud pidanud kevadel ümber külvama,” rääkis Eenpalu.


Püsivat kahju põhjustasid rändlinnud 20. aprillil külvatud oapõldudel. „Jaheda kevade tõttu tegid rändlinnud umbes kuuajase vahepeatuse ja tekitasid suurt kahju, vaatamata sellele, et neid pidevalt peletamas käisime,” mainis Eenpalu. Oapõllul ümberkülvi teha pole aga enam mõistlik. Kui kahju ulatus oli selgunud, esitas Eenpalu keskkonnaametile taotluse kahjude hindamiseks. Ise hindas ta kahju suuruseks umbes 4500 eurot – kui võtta arvesse ainult tööd ja materjali kulu. Kui suureks kujuneb saamata jäänud tulu, see selgub sügisel, kui kahjustatud põlde saab võrrelda kahjustamata põldudega. „Tõenäoliselt mattub hõre oataimestik umbrohtudesse ja reaalselt ei õnnestu koristada kuigi palju,” ennustas Ivo Eenpalu. Kahju hindamas käinud ekspert selgitas, et ei vasta tõele arvamus, et kahju põllul hinnatakse vaid lindude väljaheidete järgi. Hinnatakse ka põllu üldist väljanägemist, sest väljaheidete lugemine ei anna alati tõest pilti. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitas, et keskkonnaameti eksperdid hindavad pärast kahjuteatise saamist põllul kohapeal kultuu-

3200

eurot maksimaalselt hüvitatakse linnukahjusid ühele taotlejale ühes kalendriaastas.

rile tekitatud kahjusid. Seda tehakse rändlindude jäetud tegutsemisjälgede järgi ning visuaalselt. Iga kahjustuskohta hinnatakse eraldi ning sügisel, pärast saagikuse õiendi laekumist, arvutatakse andmete järgi kahju suurus. Esitatud paarkümmend taotlust Eelmisel aastal maksis keskkonnaamet rändlindude tekitatud kahjustuste hüvitisena välja 127 kahjusaajale kokku üle 333 200 euro. Tänavu oli mai teise poole seisuga üle Eesti esitatud juba paarkümmend taotlust. „Kindlasti laekub neid juurde. Seaduse järgi on kahjusaajal võimalus pärast kahjude kohapeal akteerimist esitada kahju hüvitamise taotlus ühe kalendriaasta jooksul,” selgitas Talvi. Kahjutekitajateks on põldudel rändepeatusel

olevad haned, valgepõsk-lagled ja sookured. Hellema talu peremehe kogemuse kohaselt sundis jahe kevad rändlinde Eestis pikemalt peatuma, Talvi hinnangu järgi oli aga asi just vastupidi. „Kuna kevad oli väga jahe ja hiline, siis näib, et sel aastal olid rändlindude põldudel peatumise ajad lühemad ning kahjud tagasihoidlikumad,” jagas Talvi oma kogemust. Küll aga on põlde hindamas käinud eksperdid märganud, et tänavu on kultuuridele palju kahju teinud hoopis soe ja lumevaene talv. Hüvitis arvutatakse sügisel Nagu viimastel aastatel tavaks, on ka sel aastal enam teatisi rändlindude tekitatud kahju kohta tulnud Ida- ja Lääne-Virumaalt, Tartu, Jõgeva, Harju ja Lääne maakonnast. Üksikuid juhtumeid on ka teistes maakondades. Kahjuhüvitis arvutatakse välja sügisel pärast seda, kui kahjusaaja on taotluse juurde lisanud saagikuse õiendi, mis võimaldab kokkuostuhindasid arvesse võttes teha kahju suuruse arvestuse. Ühele taotlejale hüvitatakse seaduse järgi ühes kalendriaastas kuni 3200 euro ulatuses tekkinud kahjusid.

27


H I N DA M I N E

Määrus käsib vara kaitsta

K

ahju hindamise ja hüvitamise määrus näeb ette, et omanik peab oma vara kaitseks loomade ning lindude eest rakendama asjakohaseid abinõusid. Kui need osutuvad efektiivseks, on põllumehel võimalik tagasi saada ka osa peletusvahenditele tehtud kulust. Peletad küll, aga abi pole Keskkonnaameti väljaantud loomade kahjustuste ennetamise juhendi kohaselt on rändlindude tekitatavate kahjustuste vältimise abinõud visuaalsete või heliliste peletusvahendite – peeglid, tuulerattad, lehvivad lindid, õhupallid, helitekitajad – kasutamine põllumaadel tihedusega vähemalt neli peletusvahendit hektari kohta ning

rändlindude regulaarne peletamine inimese poolt. Hellema talu peremees Ivo Eenpalu on aga kogenud, et rändlinnud inimest ei pelga, sest jahti neile ju pidada ei tohi. Samuti ei kohuta linde põllutöömasinad. Küll aga kardavad nad põllutöömasinatest kiiremini liikuvaid autosid, pauku ja laserpeletit. „Kõige efektiivsem on väidetavalt püssi lask vastu kivi – siis hoiavad kauem eemale. Samuti aitab autoromude põllule paigaldamine,” nimetas Eenpalu tõhusaid abinõusid. Lahendusena rändlinnukahjude oluliseks kahandamiseks näeb ta aga, nagu paljud teisedki põllumehed, linnujahti külvatud põldudel. „Tekitatud kahju on liiga suur, see

ei ole jahikeeluga proportsionaalne,” leidis Eenpalu. Põllumehed on hinnanud oma kahju kümnetesse tuhandetesse eurodesse, samal ajal kui hüvitist makstakse oma kümme korda vähem. Kevadine linnujaht pole eetiline Pooleteise aasta eest tegi Eesti Põllumeeste Keskliit keskkonnaministeeriumile ettepaneku, mille kohaselt võiks Eesti riik taotleda Euroopa Liidult luba kevadrändel olevate lindude põllul küttimiseks. Keskkonnaminister Marko Pomerants laitis mõtte maha põhjendusega, et kevadine linnujaht ei ole tänapäeva Euroopas eetiliselt aktsepteeritav, sest kevad on lindude pesitsusaladele naasmise ja poegade kasvatamise periood.


Hea teada

Keskkonnaameti Põhja regiooni kaitsekorralduse spetsialist Käthlin Rillo käis kahjusid hindamas Hellema talu oapõldudel.

Millega tuleb arvestada rändlinnukahjustuste ärahoidmisel Suuri linnuparvi on võrreldes väiksematega kergem peletada ja põllukultuuridest eemal hoida. Pikema aja jooksul välja kujunenud lindude toitumiskohti ja -harjumusi on keeruline kiiresti ja otsustavalt muuta. Põllul toitutakse enamasti paari tunni vältel pärast päikesetõusu ja enne loojangut. Ohu puudumise ja suurema toiduvaliku korral eelistavad linnud maitsvamat ja suurema toiteväärtusega toitu, näiteks õlikultuure ja liblikõielisi viljaorasele, viljaorast karjamaarohule jne. Linnud harjuvad kiiresti samas kohas monotoonselt toimivate peletitega, mistõttu tuleb vahetada ja kombineerida peletite asukohti ning töövorme.

Inimese poolt peletamine Inimese poolt regulaarne lindude põllumaadelt eemale peletamine on töömahukas ja järjepidevust nõudev tegevus. See sarnaneb veidi karjase tööle. Kuna valdav osa põldudel toituvate lindude rändeaktiivsusest jääb enamasti mõne nädala kuni kuu pikkusele perioodile kevadel ning paari nädala pikkusele perioodile sügisel, on sellel ajal siiski mõistlik arvestada ka inimese poolt lindude peletamisega. Linde saab põllumaadelt eemal hoida jalgsi või kergema mootorsõidukiga (ATV, mootorratas) ringi liikudes. Mõju suurendamiseks võib lisaks kasutada õpetatud koera, tugevat häält, käed laiali liikumist (meenutab röövlinnu lendu), paugutamist jm lisaefekte. Allikas: Tõnu Talvi „Looma tekitatud kahjustuse ennetamine” (Keskkonnaamet, 2014)

peugeot.ee/partner

SUPERHINNAGA PEUGEOT PARTNER L1 FT Premium 1.6 HDi 75hj

Ietaupījums

5,2 l/100 km

136 g/km

710 kg

3,3 m3

Peugeot Partner L1 FT Premium 1.6 HDi

ERIHIND

13 570 €

püsikiirusehoidja koos kiirusepiirajaga / kerevärvi põrkerauad / LED päevasõidutuled CD/MP3 raadio + pardakompuuter / suurendatud kandevõime / esiistmete soojendus manuaalne kliimaseade / elektriliselt kokkuklapitavad soojendusega küljepeeglid 1 + 2 esiistmed, juhiistme kõrguse reguleerimine / 6 koormakinnitusaasa kaubaruumis

tavahind 18 070 € / Lisavarustusena 4 aastane garantii läbisõidupiiranguga 150 000 km hinnaga 449 €

PROFFIDELT PROFFIDELE


TEHNIKA

Tehnika peab omavahel kokku sobituma Niidukite, kaarutite jm rohu- ja silotehnika Eesti edasimüüjate tooteportfellides sisaldub tänavu üksjagu uudistooteid. Uuenduste ühisosaks võib nimetada töö efektiivsust ja mugavust ning võimsuse ja võimekuse kasvu. TEKST: TÕNU PARTS

Nii tuleb silotegemiseks turule üha võimsamaid rohumassi hekseldamise masinaid, mis on iseliikuvad ja mida paljuski väljanägemise tõttu nimetatakse silokombainideks. Varem liigitusid sellised riistad valdavalt niiduk-purustite või järelveetavate silokombainide alla. Rohutehnika uueneb suisa tormiliselt AS-i Dotnuva Baltic Kvernelandi tootegrupi juht Urmas Lees märkis, et nagu kogu põllutehnika, nii uueneb ka rohutehnika pidevalt ‒ võiks isegi öelda, et tormiliselt. Tema sõnul on Kvernelandil rohumasinate osas päris palju märkimist väärivaid uuendusi, näiteks jätkub pallitajate kiire arendamine. „Muutuva kambriga presse on neli mudelit, kaks neist mõeldud põhiliselt kuiva materjali, heina ja põhu pallitamiseks ning kaks silo tegemiseks,“ kirjeldas Lees. „Viimased on saadaval ka koos kiletajaga kombimasinana. Kõikidel pressidel on uus ja tõenäoli-

30

selt maailma kiireim ning kasutaja jaoks mugavaim sidumise mehhanism.“ Pallipressidele lisandunud uuendustena nimetas Urmas Lees veel automaatset vaalu „otsimise“ süsteemi AFC. Viimane kindlustab alati korrektse palli kuju ja võtab operaatorilt kohustuse n-ö pendeldada vaalul. Suurt vastukaja on põllumeestelt saanud revolutsiooniline FastBale. Mis masin see siis on? „See on rullipress, mis töötab nõnda, et ei pea rulli sidumiseks peatuma, vaid see sõidab pidevalt ühtlase kiirusega,“ selgitas Lees. Eestis väheneb aasta-aastalt rullisilo tegemine, asendudes rohumassi dranžees sileerimisega. Seda suuresti sellepärast, et rullimiseks kasutatav kile on nüüd klassifitseeritud kui probleemne pakendimaterjal, mida tuleb eraldi koguda ja taaskasutusorganisatsioonile anda ning see tekitab põllumehele ilmselgelt lisakulusid. Siiski on ka n-ö tavaline Kvernelandi kiletaja saanud kaks täiustust. Urmas Lees märkis, et karussell-tüüpi kiletaja saab nüüd kasu-

tada kahte kilerulli, mistõttu töökiirus kahekordistub. Leesi sõnul tuleb peagi välja uus muljur-niidukite seeria (nii traktori küljele monteeritud kui ka tagahaakes kahepoolne „liblikas“), kus riputamiseks-vedrustamiseks kasutatakse ideed, mis pärineb võidusõiduauto esivedrustusest. See annab tema hinnangul niidukile palju väärtuslikke omadusi. Tähelepanuväärne on ka uus 15 meetri laiune vaaluti Kverneland 97150 C. Vaaluti valiku puhul on alati oluline jälgida, et see sobiks ülejäänud rohutootmise masinatega. Vaaluti peab tegema sobiliku vaalu järgneva masina jaoks, olgu see siis hekseldi, haagiskogur või press, lisaks veel toime tulema hooaja jooksul alati muutuvate rohukasvu tingimustega. Lely rohutehnika uuest aastast Fendti värvides AGCO gruppi kuuluva Saksamaa firma Fendt põllutöömasinaid Eestis esindava OÜ Agriland müügijuht Mihkel Timmermann rääkis, et Fendt on oma viimaste aastate strateegias väljendanud sõnumit, et kunagisest peaasjalikult ainult traktoreid ja kombaine tootvast ettevõttest peab arenema kõiki põllumajandusmasinaid tootev ettevõte. Praegu kannab Agrilandis müüdav rohutehnika suures osas Pöttingeri kaubamärki, peagi


lisanduvad neile ka Fendti grupist tulnud riistad. Selleks, et jalg tugevamini rohutehnika turul ukse vahele saada, ostis Fendt ära Hollandi firma Lely heinatehnika tootmise üksuse, mis tähendab, et näiteks teadatuntud nelikant- ja ümar-rullpressid saavad nüüd Fendti brändinimistusse. Lisaks kuuluvad Lely tootevalikusse ka kaarutid-vaalutid, haagiskogurid ja niidukid. Lely tehnika peaks juba n-ö Fendti värvides Eestisse jõudma 2018. aastal. Timmermann selgitas, et igal heinatehnika tootjal on üldiselt olemas komplekt kogu heinatehnikast, mis üksteisega kokku sobituvad ja töö sujuvamaks muudavad. Saab, aga pole kuigi mõistlik kasutada näiteks niitmiseks ühe firma niidukit, seejärel teise firma vaalutit ning siis veel kolmanda kogurit. Tulemus on efektiivsem, kui kõik need põllul järjestikku üksteist täiendavaid operatsioone tegevad riistad on ühe tootja komplekteeritud ja on juba arvestatud järgmisena tuleva masina töölaiuse, jõudluse ja eesmärkidega. Näiteks Pöttingeri valikus on kolme meetri laiune niiduk, Lelyl aga 3,2-meetrine ja sõltuvalt niiduki laiusest peaks neile ka vaaluti olema vastavalt kas 6 või 6,4 meetri laiune. Kui tahetakse niita korraga palju ja kiiresti, kasutatakse esihaake niidukit kombineeritud tagahaakes oleva „liblikaga“, mis teeb niite laiuseks 8 meetrit. Selline süsteem vajab juba ka 8-seeria Fendti traktorit ehk võimsust vähemalt 200 hobujõudu. Küsimusele, kas mai alguseks olid põllumehed hooajaks vajamineva tehnika juba ära soetanud, vastas Agrilandi müügispetsialist Marko Saksjaak eitavalt. „Ikka arvatakse, et äkki veab veel sel aastal vana tehnikaga välja, aga pärast paari päeva põllul selgub, et ega ikka ei vea küll,“ nentis Marko Saksjaak.

Agrilandi rohutehnika spetsialist Marko Saksjaak ütleb, et spetsiaalse kombainiga on silotegu muidugi lihtne ja kiire, aga kui farmis lüpsilehmi vähem kui 700, tasub mõelda haagiskoguri kasutamisele. Tuleb odavamalt kätte. Foto: Sven Arbet

31


TEHNIKA

Loomasööda kvaliteet on ülioluline

P

iimatootmise efektiivsuse saavutamiseks on oluline leida võimalikult soodne kvaliteetse sööda tootmise viis, sest lehmade piimatoodang ja tervis sõltuvad otseselt sööda kvaliteedist. Üks kõige odavamaid söötasid on tänapäeval silo. Silo kvaliteedi määravad tehnoloogiad ühes ajafaktoriga. Õigel ajal korrektse tehnoloogiaga toodetud silol on kõige suurem väärtus piima efektiivses tootmises. Üha suuremaks paisuvad piimafarmid esitavad aga tõsiseid väljakutseid masinatootjatele. AS-i Konekesko Eesti tootejuht Marko Mirme ütles, et Claasi tootevalikus on olemas just suurtootjatele väljatöötatud silomasinad. Alljärgnevalt on kirjeldatud ühte kombinatsiooni masinatest, mis

sobiksid ehk kõige paremini Eestis suures koguses silo tootmiseks. Silomassi niitmisel on üks lahendus 10,7 m töölaiusega niidukikombinatsioon Claas Disco 1100 RC. Tähistus RC tähendab rohumassi niidujärgset töötlemist rullmuljuriga. Rullmuljuri eelis on vastupidavus kividele ja muudele võõrkehadele. „Tihti juhtub põllul olema mõni kivi või kännujuurikas, mis niidumasinast läbi käib. Klassikalise metallpii muljuri puhul võib juhtuda, et muljuri võll saab kahjustada, mis omakorda viib süsteemi tasakaalust välja ja tekkivad vibratsioonid mõjuvad niiduki konstruktsioonile hukatuslikult,“ kirjeldas Marko Mirme. „Rullmuljuri puhul on selline oht minimaal-

ne ja niidumasina eluiga võib olla aastaid pikem,“ lisas ta. Rohumassi niitmiseks kasutavad Claasi rootorniidukid uuenduslikku niidulatti, mida iseloomustavad spetsiaalne tugev konstruktsioon, ülihea niidukvaliteet ja ökonoomsus. Nimelt on nende niidukite niidulati sisse ehitatud ecojõuülekanne, mis omakorda annab võimaluse kas traktori mootoripöörete vähendamise arvelt kütust säästa või sileda põllu korral niita kiirustel üle 20 km/h. Silomassi kaarutamiseks on olemas kaaruti Volto 1300T. See suudab haarata ühe töökäiguga 13 m. Töö kvaliteedi tagab Max Spreadsüsteem, mis võimaldab spetsiaalse piivarte paindenurga abil maksimaalse laotusühtluse.

-


Kvernelandi kaaruti 97150 C, mille töölaius on muljetavaldav 15 meetrit. Foto: kverneland.com

„Lisaks suurtele järelveetavatele mudelitele on maanteetranspordiks kasutusel ülivinged kokku pakkimise lahendused, mis teevad liiklemise näiteks Saaremaa kitsastel põlluvaheteedel mugavaks,“ selgitas Mirme. Silomassi vaalutamiseks leiab tootevalikust vaaluti Claas Li-

ner 4000, mis võimaldab vaalutada materjali 15 m ulatuses. „Kõikidel Claasi vaalutitel kasutatakse tugeva konstruktsiooniga, õlivannis juhtteega rootorite keskreduktoreid, mil on Profix-nuutühendusega piivarte kiirkinnitused,“ selgitas Mirme. Mirme usub, et silokogumiseks

on parim masin maailmas liikurhekseldi Claas Jaguar. „See on aastaid olnud turuliider terves maailmas, nii on see ka Eestis enim kasutusel olev hekseldi,” ütles Mirme. „Hea juhi kätes, kes tagab stabiilse korraliku hoolduse, suudab Jaguar toota kvaliteetset sööta efektiivselt pikki aastaid,“ kinnitas Mirme.

a Tehnik

HAKKEKÜTE ON ÜKS ODAVAMAID KÜTMISVIISE! » 35-100kW hakkekatlad Bioburner põletiga » 150-300kW hakkekatlad Aritermi põletiga » UUS! 150kW-750kW restkoldega hakkekatlad

GEMU KO

S

25 A

Rapla Metall OÜ, www.raplametall.ee, info@raplametall.ee, telefon 486 8244

AS

TAT


POLIITIKA

Ühist põllumajanduspoliitikat Võrdsed konkurentsitingimused, tugev eelarve, paindlik rohestamine – Balti riikide põllumehed tahavad õiglasemat ja lihtsamat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat. TEKST: VIVIKA VESKI

Euroopa Komisjon viis läbi üleeuroopalise ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teemalise avaliku konsultatsiooni, kus küsiti kõigi huvigruppide seisukohti. Balti riikide põllumehed ja põllumajandusorganisatsioonid esitasid ühised seisukohad, mille põhisõnum oli, et vaja läheb tugevat ja hästi rahastatud Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat, mis oleks senisest lihtsamate reeglitega ja õiglasem, soodustaks keskkonnahoidlikku ja ressursitõhusat tootmist ning pakuks põllumajandustootjatele suuremat stabiilsust. Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid aprillis Tartus, et kokku leppida ühistes seisukohtades Euroopa Liidu ÜPP kujundamiseks pärast 2020. aastat. „Arutelud ÜPP tuleviku üle on täie hooga käima läinud, mistõttu on just nüüd viimane aeg alustada ühiste seisukohtade tutvustamisega poliitikakujundajatele,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus. 18. mail kohtusid Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindajad oma seisukohtade tutvustamiseks Eu34

roopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani kabineti liikme Dermot Ryaniga. Sõrmus selgitas, et arutelude keskmes on jätkuvalt EL-i põllumajandustoetuste ühtlustamine ja võrdsete konkurentsitingimuste loomine kõikidele EL-i põllumajandustootjatele. Käimasoleva rahastusperioodi lõpuks jõuab Eesti otsetoetuste tase arvestuslikult 75 protsendini EL-i keskmisest – seega on Eesti toetused jätkuvalt tunduvalt madalamad paljude teiste riikide toetustest. Samas saavad Eestis kõik põllumehed suhteliselt sarnasel tasemel otsetoetusi, kuid enamikus liikmesriikides on otsetoetuste tase ka riigi sees väga erinev – osa tootjaid saab väga kõrgeid toetusi ja teistel võib toetuste tase olla Eestiga sarnane või isegi madalam. Otsetoetused – vajalikud või mitte Sõrmus tõdes, et Euroopa Liidus on kõik enamjaolt seda meelt, et ÜPP-d tuleb muuta. Arvamused lahknevad selle koha pealt, kuidas seda muuta ja mil määral. On neid, kes leiavad, et süsteem vajab vaid nii-öelda peenhäälestust, teised tahaksid kõik ümber teha. Sõrmus viitab, et Eestis on näiteks keskkonnaorganisatsioonid avaldanud seisukoha, et tänane põllumajanduspoliitika ei kõlba kuhugi. Baltimaade põllumehed leiavad, et ÜPP tugeva eelarve kaudu tuleb tagada rahastamine nii ÜPP esimeses kui ka teises sambas. Esimene sammas tähendab otsetoetusi põllumajandustootjatele, teisest sambast rahastatakse maaelu arengut. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasile (FADN) viidates väidavad põllu-

mehed, et ilma toetusteta enamik traditsioonilisi põllumajandusharusid toime ei tuleks. Keskkonnaorganisatsioonid seeeest näevad selget seost otsetoetuste suuruse ja pestitsiidide kasutamise vahel Euroopas. Eestimaa Looduse Fondi merekaitse ekspert Aleksei Lotman ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak analüüsisid ajakirja Akadeemia tänavuses märtsinumbris ÜPP-d ja leidsid, et seal, kus on hektari kohta suuremad otsetoetused, kasutatakse ka rohkem mineraalset lämmastikuväetist ja pestitsiide1. „Toetuste raha liigub põllumeestelt edasi põllumajanduskeemia müüjatele, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega,” nentis Lotman ELF-i blogis „Jätkusuutliku põllumajanduse poole”2. Kuid ka põllumajandustootjad juhivad tähelepanu otsetoetuste nõrkadele külgedele. „Kuna Euroopa elanikud on pidanud õigeks sätestada väga kõrged nõudmised tootmisstandarditele, siis turul konkureerimiseks on vaja saada selle eest ka õiglast kompensatsiooni. Kui aga otsetoetused muutuvad maa hinna määrajaks, millest saavad kasu eelkõige spekulandid, pole see kindlasti enam õige ja tuleb leida parem lahendus,” leidis Lääne-Virumaa teraviljakasvataja ja EPKK nõukogu esimees Olav Kreen. Lotman leiab, et ÜPP vajab põhimõttelist ja suurt muutust ja eelkõige praegu selle eelarvest 75 protsenti võtva otsetoetuste süsteemi kaotamist. „Sellega kaoks ära meie põllumeeste õigustatud mure toetuste ebavõrdse taseme ja toetusi saatvate bürokraatli-


ootavad ees muutused ke nõuete pärast. Vabanevat raha saaks kasutada keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse toetamiseks, mis tagab tõelise toidujulgeoleku. Toetused peavad lähtuma selgelt sõnastatud ja ühiskonna poolt avaliku debati käigus aktsepteeritud eesmärkidest,” märkis Lotman. Rohestamise koormav bürokraatia Üks oluline teema ÜPP-s ongi põllumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmine ehk rohestamine. Põllumehed soostuvad, et keskkonda tuleb säästa, kuid leiavad, et praegused rohestamise nõuded on segadusttekitavalt keerulised. „Vajalik on radikaalne lihtsustamine – vastasel korral ei mõista ÜPPd ei põllumehed ega tarbijad,” leidis Sõrmus. „Ehkki alates aastast 2005 on räägitud vajadusest põllumajanduspoliitikat lihtsustada, on vähemalt Eesti põllumeestele läinud asjad keerulisemaks,” tõdes ka Kreen. Ta tõi näiteid kurioosselt segaste nõuete kohta: millal peavad kraavid ja kivihunnikud olema põldude osad ja millal ei tohi? Millal saab karistuse, kui puudealuse karjamaa põllumajandusliku maa hulka arvad? Milline „linnuke” taotlusel tähendab, et oled eriti „keskkonnaohtlik” ja millise tegematajätmisega jääb ka pool rahast saamata? „Kõikide nende küsimustega tegelemine tundub ametnike poolt vaadates olevat ainuõige tegevus, aga põllumees peaks tegelema eelkõige oma tegevuse paremaks muutmisega ja loodusesse sobitamisega. Muidu on tulemus nagu vene ajal: mõõdame mikromeetriga, märgime kriidiga ja lõikame kirvega!”

Hea teada Balti riikide põllumehed ja põllumajandusorganisatsioonid esitasid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika suhtes ühised seisukohad. Vaja läheb tugevat ja hästi rahastatud Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat, mis oleks senisest lihtsamate reeglitega ja õiglasem, soodustaks keskkonnahoidlikku ja ressursitõhusat tootmist ning pakuks põllumajandustootjatele suuremat stabiilsust. EL-i põllumajandustoetuseid tuleb ühtlustada ja luua võrdsed konkurentsitingimused kõikidele EL-i põllumajandustootjatele. Arvestama peab liikmesriigi kohalikke looduslikke eripärasid. Näiteks tuleks üle vaadata metsasuse erisuse kriteeriumid. Tuleks kaotada püsirohumaa säilitamise nõue või muuta see paindlikumaks.

EPKK ja teiste Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide hinnangu järgi peaks ÜPP arvestama liikmesriigi kohalikke looduslikke eripärasid. Näiteks tuleks üle vaadata metsasuse erisuse kriteeriumid. „Meie harime põldu sisuliselt metsa sees,” ütles Sõrmus ja selgitas, et nendes riikides, kus on palju metsa, ei pea teatud nõudeid täitma. Kui metsa hulka arvestataks ka sood ja rabad, mida praegu ei tehta, siis oleks Eestis suurem hulk valdasid, kus ei peaks nii palju erinevaid nõudeid rakendama. „Me ei taha keskkonnale midagi halba teha või väga intensiivselt toota, vaid küsimus on selles, et kõikide, ka rohestamise nõuetega, kaasneb väga suur halduskoormus ja bürokraatia,” ütles Roomet Sõrmus.

Samuti leiavad põllumehed, et tuleks kaotada püsirohumaa säilitamise nõue või muuta see paindlikumaks. ÜPP näeb ette püsirohumaade teatud suhte. Kui riik piirmäära ületab, nagu Eesti puhul on juhtunud, ei tohi ettevõttes enam püsirohumaid üles künda. Näiteks loobus Eestis viimase piimakriisi ajal osa ettevõtteid piimakarjakasvatusest. Osa neist oleksid tahtnud teraviljale üle minna, aga nad ei tohtinud püsirohumaid põlluks harida. „Kõikidele riikidele kohustuslikuks tehtud püsirohumaade säilitamine on kindlasti õigustatud mägistes piirkondades, kuid Eestis ei ole see õigustatud mujal kui keskkonnatundlike rohumaade korral,” täiendas Kreen. „Ökoaladega on palju kisa, vähe villa. Kõikide kraavide ja kivihunnikute kaardistamine, vastavuse kontrollimine ja segaduste karistamine tundub enamikul Eesti territooriumil küll asendustegevus olema.” Kehtivate reeglite kohaselt tuleb kasutada viit protsenti põllumajandusmaast ökoloogilise eesmärgiga, näiteks teha põllule roheribad või jätta osa maad sööti. Üks võimalus on kasvatada liblikõielisi kultuure. Nende hektar ei lähe küll arvesse terve hektarina, vaid koefitsiendiga 0,7. Praegu on lubatud sealseil aladel kasutada kuigipalju taimekatsevahendeid. „Tõenäoliselt need reeglid muutuvad, nii et rohestamise aladel ei tohi enam kasutada taimekaitsevahendeid. Mis võib tähendada seda, et kuigi praegu on kaunviljade all olev pind päris hoogsalt suurenenud, ei pruugi kaunviljakasvatus tulevikus enam olla põllumeeste jaoks nii atraktiivne,” mainis Sõrmus. Ta tõdes, et liikmesriikides on 35


POLIITIKA väga erinevad tingimused. Mõnes on väga intensiivne tootmine ja ehk ongi vaja tuua leevendust ning muuta tootmine vähemintensiivseks. „Kui me vaatame Eestis põllumajandusliku maa kasutust, siis Euroopa kontekstis võib öelda, et meil on see väga ekstensiivne. Meil on väga suur mahepõllumaanduse ja rohumaade osakaal. Olen praegu Belgias, siin on iga ruutsentimeeter ära kasutatud,” rääkis Sõrmus. Põllumajanduspoliitika põllumeestele „Üldiselt on põllumajandus ju kõige keskkonnasõbralikum tegevus, kuna kasvatatakse taimi ja loomi ning toimib kohalikele varudele ehk maale tuginev ringmajandus,” leidis Kreen. Sõrmus ütles, et põllumeeste arvates peaksid keskkonnareeglid olema sellised, mis pakuvad kasu nii keskkonnale kui ka tootmisele. „Peaksime rohkem julgustama tootjaid kasutama normaalseid häid põllumajanduspraktikaid nagu viljavaheldus, karjatamine jne. Vahel on tunne, et piiranguid tahetakse kehtestada piirangute enda pärast ega mõisteta, et tootmine peab ka majanduslikult olema võimalik,” märkis Sõrmus. „ÜPP peaks olema suunatud eelkõige aktiivsetele põllumeestele, kes tegelevad tootmisega, „euroheina” tegemine ei tohiks olla maksumaksja poolt paremini tasustatav kui päriselt toodangu andmine,” märkis Kreen. Ta lisas, et ÜPP-l on vähendatud turukorralduse sammast, kuid see on Eesti põllumeestele viimaste aastate kriiside ajal valusalt tunda andnud. „Seega turgude ja kriisidega peaks ÜPP praegusest paremini hakkama saama,” ütles Kreen. Muutused põllumajanduspoliitikas saavad toimima hakata kõige varem 2021. aastast, mil algab uus eelarveperiood.

Üleminekutoetus segab veiselihamüüki

Ü

leminekutoetuse saamiseks korraldasid põllumehed kaks aastat tagasi koguni Toompeal meeleavalduse. Nüüd on see toetus riigieelarves, kuid ilmneb, et kõigi põllumajandussektorite jaoks see ei sobi. Liivimaa Lihaveise juhataja Katrin Noorkõiv leiab, et sellised vanade reeglite järgi antavad toetused ei motiveeri tootjat mõtlema näoga turu poole, vaid elama toetustest. Miks te ei ole rahul üleminekutoetusega? Probleem on selles, et seda toetust antakse vanade reeglite järgi, mida Eestis muuta ei saa. See on ka üks põhjus, miks eelmised ministrid ei pidanud seda toetust meie turusituatsioonis perspektiivseks. Vanad reeglid tähendavad seda, et toetus ei turguta ettevõtjat mõtlema turu peale, vaid paneb ta raamidesse, kus ta pigem ootab oma toetust ega ole motiveeritud oma toodangut turul maha müüma ja selle eest raha saama. Vana reegel on see, et peab olema pidamisperiood ehk sulle antakse toetust kindla arvu loomade pealt, keda hoitakse teatud kindla aja karjas. Sa ei tohi neid selle pidamisperioodi jooksul müüa. Või õigemini võid küll müüa, aga siis jääd toetusest ilma. Müüme Liivimaa Lihaveise kaubamärgi all Rootsi veiseliha. Oleme üles ehitanud stabiilse lihapakkumise süsteemi. Paraku aga pidime stabiilsest lepingust loobuma, sest loomade kättesaadavus selle kvaliteediga, mida meil vaja on, muutus liiga raskeks. Kõik pidasid oma pidamisperioodi, et toetust teenida.

Saan tootjast selles mõttes aru, et temal on ükskõik, kas liha müüa või mitte, kui riik andis talle teise võimaluse teenida. Mis oleks lahendus? Sellist toetust pole vaja, see ei paranda kuidagi lihaveisekasvatuse olukorda. Lihaveisekasvatus on täna selgelt tõusuteel, tootmine suureneb ja hinnad on aastatega pidevas kasvutrendis olnud. Mida tuleks lihaveisekasvatuses toetada? Kas üldse tuleks toetada? Kui riik tahab suunata, peaks suunama täna rohkem investeeringuid, et lihaveisekasvatajad saaksid investeerida infrastruktuuri, vajalikesse varjualustesse ja aedadesse, et nad saaks loomi ületalve pidada. See on Eestis praegu väga suur probleem, et lihaveiste arv on küll suur, aga samas ei ole üldse mõeldud sellele, kuidas loomi ületalve pidada. Sügisel tekib suur vajadus loomi müüa ning selline ilma infrastruktuurita tootmine soodustab lisandväärtuseta tootmist. Noorloomi lihtsalt viiakse Eestimaalt välja. Pigem tuleks kogu sektorit arendada. Üleminekutoetus ei anna sektorile küll midagi juurde, ei lühemas ega pikemas perspektiivis, ainult segab lihamüüki. Pigem peaks olema investeeringutoetus, mis aitab rahuldada neid vajadusi, mis meil praegu on. 1

Lotman & Kasak „Euroopa liidu ühine põllumajan-

duspoliitika – kas ka päriselt roheline?”. Akadeemia 2017 (3). 2

http://estcap.blogspot.com.ee/search/label/et


Keskendume eesistumisel ühisele põlluma janduspoliitikale MADIS PÄRTEL MAAELUMINISTEERIUMI EUROKOORDINATSIOONI OSAKONNA JUHATAJA

E

estit ootab 2017. aasta 1. juulist ees uusi kogemusi täis poolaasta: esimest korda täidab Eesti Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistuja rolli. Eesistumise ajal seisab maaeluministeerium hea põllumajanduse ja toiduohutuse valdkonna teemade eest. Eesistujariigi peamine ülesanne on Euroopa Liidu seadusloome suunamine ja institutsiooni poliitika kujundamine nõukogu erinevate otsustustasandite kaudu. Ennekõike tuleb olla aus vahemees ja aidata osapooltel kokkuleppele jõuda. Eesistumisperioodil saab riik end mitmel moel tutvustada ja Eesti ametnikel on hindamatu võimalus kogeda EL-i õigusloomeprotsessi nüansse, mida liikmesriigi esindajad tavaolukorras näha ei pruugi. Sellega kasvab meie võimekus edaspidi veel tõhusamalt EL-i arengutes kaasa rääkida. Maaeluministeeriumi prioriteedid eesistumise ajal on: ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine ja moderniseerimine, põllumajandusturgudega seonduvad teemad, antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemine ning põllumajandusmuldade fookusesse tõstmine. Ühine põllumajanduspoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks kesksemaid Euroopa Liidu poliitikaid ja see mõjutab otseselt Eesti põllumeeste käekäiku. Eesti eesistumise alguseks selguvad ÜPP moderniseerimise avaliku konsultatsiooni tulemused. Eesti

Euroopa

riikide põllumajandusministrid kohtuvad septembris Tallinnas ÜPP riskijuhtimismeetmete tuleviku teemal. jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd ÜPP tuleviku arutamisel ja 2017. aasta lõpus avaldab Euroopa Komisjon teatise, mis toob välja võimalikud ÜPP tulevikusuunad. Tavapäraselt korraldatakse üks mitteametlik ministrite kohtumine eesistuja riigis. Hiljutisest kriisist põllumajandussektoris ja sagedasest hindade kõikumisest ajendatuna arutlevad põllumajanduse ministrid septembris Tallinnas ÜPP riskijuhtimismeetmete tuleviku teemal. Tugevad tegijad turul Soovime, et EL-i põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. Viimastel aastatel on põllumajandusturgudel esinenud suuri kõikumisi ja kriise, seda nii piima-, puu- ja köögivilja- kui ka sealiha sektorites. Eesistujana oleme valmis turuolukorra muutustele arutelude kaudu kiiresti reageerima, samuti peame oluliseks tootjate positsiooni tugevdamist tarneahelas. Ravimiresistentsus on ohtlik Resistentsus antibiootikumidele ohustab tervist. Ravile allumatute mikroorganismide tõttu sureb Eu-

roopas igal aastal hinnanguliselt 25 000 inimest, teadlased prognoosivad selle arvu kasvu. Peame oluliseks võitlust üleilmselt kasvava mikroobide antibiootikumiresistentsusega. Oluline on tegeleda kogu ahelaga ‒ nii loomade ja inimeste antibiootikumidega ravimisega kui ka laiemalt keskkonnaga, kuhu kasutatud antibiootikumide jäägid jõuavad. Terve muld on tervise alus Viljakas ja terve muld on inimese ja muu eluslooduse tervise aluseks. Teadlaste sõnul sõltub üle 95% meie igapäevasest toidukogusest ja kvaliteedist otseselt mullast. Inimkonna saatus sõltub suuresti sellest, mis toimub maapinna ülemises 20 cm paksuses kihis ning sademete hulgast. Eesistujana soovime tõstatada põllumajandusmuldade kaitse ja kasutamisega seotud väljakutsete teema. Tutvustame Eesti toitu, kultuuri ja loodust. Eesistumise jooksul korraldab maaeluministeerium kaks kõrgetasemelist üritust: mitteametlik põllumajandusministrite kohtumine ja ministrite konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv”. Lisaks korraldame 15 eksperditaseme üritust, millest võtab osa ligi 2000 inimest. Samuti toimub Eesti eesistumise ajal Brüsselis ja Luksemburgis neli põllumajanduse ning kalanduse ametlikku ministrite nõukogu. Ürituste üks eesmärk on tutvustada Euroopast saabunud külalistele Eesti kultuuri ja loodust, kohalikke maitseid, pärandikultuuri ning põllumajandusega seotud kohtasid.

37


A R E N G U K AVA

MAK 2014–2020 rakendamine MATI MÕTTE, KERSTI ARO, JÜRI LILLEMETS, KARIN KAUER, KATRIN LEMSALU, KATRIN KREEGIMÄE, RISTO SIRGMETS, EESTI MAAÜLIKOOLI MAAELU ARENGUKAVA PROGRESSI HINDAMISE TÖÖRÜHM

E

esti majandusareng ei peegeldu põllumajandustootjate investeeringute aktiivsuses, kuna neid on pidurdanud põllumajandustoodangu keskmisest madalam hind aastatel 2014–2015. Maaelu arengukava (MAK) meetmete ja prioriteetide eesmärkide saavutamiseks on soovitatav tegevusvaldkondade põhine seire ja hindamine, mis peab aitama arengukava rakendamist operatiivselt juhtida. Samuti on vaja toetusi kiiremini menetleda ja sellesse peab investeerima nii tööjõudu kui ka IT-tehnoloogiat. Tänavu 6. veebruarist 10. maini hindas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut maaeluministeeriumi tellimusel Eesti maaelu arengukava 2014–2020 progressi. Uuel programmperioodil on eesmärgid koondatud prioriteetide ja sihtvaldkondadena, millesse panustab paralleelselt mitu erinevat ja üksteist täiendavat meedet. Järgnevalt vaatleme toetuste progressi Eestis rakendatud kuue prioriteedi alusel. Ellu viidud projekte üsna vähe Võrreldes 2007–2013 arengukava algusega, kus esimesel rakendusaastal tehti väga aktiivselt investeeringuid, kuid mis sai tagasilöögi majandussurutise tõttu, on käesoleval perioodil 2016. a lõpuks ellu viidud projekte suhteliselt vähe. Toetuste taotlemise aktiivsus on olnud siiski ootuspärane, mis näitab jätkuvat huvi ja va-

38

Hea teada Kuus prioriteeti Prioriteet 1: teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades (panus horisontaalselt teistesse prioriteetidesse), hõlmab meetmeid 1.1–1.3 ja 2.1, 2.3. Prioriteet 2: põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine, mis hõlmab meetmeid 4.1, 4.3, 6.1, 6.3, 16.0, 16.2 ja finantsinstrumenti. Prioriteet 3: toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses (hõlmab meetmeid 3.1, 3.2, 4.2, 5.2, 14.1, 16.4 ja finantsinstrumenti). Prioriteet 4: põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine, mis hõlmab meetmeid 4.3, 4.4, 8.3, 8.4, 10.1.1–10.1.7, 11.1, 11.2, 12.1, 12.2, 14.1, 16.0–16.9. Prioriteet 5: loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, mis hõlmab meetmeid 4.2, 8.6, 10.1.1, 10.1.3, 10.1.4, 10.1.7, 16.016.9 ja finantsinstrumenti. Prioriteet 6: sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades, mis hõlmab meetmeid 6.3, 6.4, 19.1–19.4 ja finantsinstrumenti.

jadust toetuste kasutamise järele. Heakskiidetud projektidele eelarvest määratud osa näitab toetuse kasutamise aktiivsust. Väga vähe toetust (13,2% planeeritud eelarvest) on kasutatud prioriteedis 1 ehk teadmussiirde ja innovatsiooni

tugevdamiseks ning samuti prioriteedis 3 (15% planeeritud eelarvest) toiduahela korraldamiseks. Samal ajal on väga aktiivselt kasutatud meetmeid prioriteet 2-s põllumajanduse elujõulisuse suurendamiseks (41% eelarvest kasutatud), samuti prioriteedis 5 kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele üleminekul (44% eelarvest) ja prioriteedis 6 majanduskasvu ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks (35% eelarvest). (Vt tabel lk 39). Võrreldes eelmise perioodiga on olulisem toetada innovatsiooni ja koostöö edendamist ning teadmistebaasi arendamist (prioriteet 1). Samas oli lõpetatud projektide toetuse summa 2016. aasta lõpu seisuga 1,3 ja määratud toetuse summa 2,3 miljonit eurot (vt tabel), moodustades vastavalt 0,16% ja 0,23% eelarvest. Lisaks peab arvestama, et see tulemus baseerub peamiselt individuaalse nõustamisteenuse toetuse (meede 2.1) kasutamisel. Prioriteet 1 meetmete rakendamisel on takistusi olnud nii programmiperioodi hilise alguse kui ka sisuliste uute tegevuste rakendamisega. Hindamise käigus toodi intervjuudes välja, et tegemist on asjakohaste meetmetega ning uute tegevustena rakendunud õpiringe ja ettevõtete külastusi võimaldavad meetmed on vajalikud. Samuti hinnati asjakohaseks ja kasu toovaks ettevõtete vahelise koostöö ning innovatsiooniklastrite arengut. Arendamist vajab praegune koordineerimata ja vähene teabevahetus teadlaste, konsulentide, koolitajate ja tootjate vahel ning investeeringute tagasihoidlikkus teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Samuti uute teadmiste loomine ja edasiandmine koolitajatele ja konsulenti-


pole hooga käima läinud Väikseim huvi on prioriteedi 1 vastu Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rakendamine heakskiidetud ja lõpetatud projektide alusel seisuga 31.12.2016 Heakskiidetud projektid Lõpetatud projektid Eesti maaelu projektide määratud eelarvest projektide makstud osakaal arengukavas rakendatud arv toetus, mln kasutatud, arv toetus, mln määratud prioriteet eurot % eurot summast, % Prioriteet 1

1 012

2,3

13,2

963

1,3

58

Prioriteet 2

958

97,9

37

234

14,0

14

Prioriteet 3

2 202

15,5

15

2 173

6,1

39

Prioriteet 4

11 054

79,1

22

10 846

78,0

99

Prioriteet 5

945

9,1

44

330

1,4

15

Prioriteet 6

1 582

64,6

35

705

15,3

24

17 753

266,8

27%

15 251

116,1

44%

Kokku

dele ning tippkonsulentide vähesus. Parendamist vajab konsulentide koolitussüsteem. Meetmete 16.2 (uute toodete arendamine) ja 16.4 (lühikesed tarneahelad) tegevused ei olnud hindamise ajaks veel piisavalt toetanud põllumajanduse, toidu tootmise ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamist, sealhulgas paremat keskkonnajuhtimist ja tulemuslikumat keskkonnategevust. Seda seetõttu, et projektid veel kestavad ja lõpetatud projekte ei ole. Innovatsiooniklaster huvitab Innovatsiooniklastri (meede 16.0) rakendumine on olnud samuti tagasihoidlik. 2016. aasta lõpus oli heakskiidetud projekte kaks: MTÜ Piimaklastri projekt ja MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklastri projekt. Meede on küll atraktiivne ja taotlusi toetuste saamiseks on esitatud arvestataval määral, kuid enamik taotlustest

olid mittevastavad. See on omakorda seotud innovatsiooniklastri meetme nõuetega, mis soovivad näha koostööd suurema hulga sidusrühmade vahel ning selleks tuleb koostada tegevuskava. Lõplikult välja makstud investeeringutoetuste projektide summa on samuti väike (vt tabel). Näiteks prioriteet 2, mille eesmärke täidab peamiselt meede „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamisse“ (meede 4.1), projekte on lõpetatud toetuse summas 14 miljonit eurot, millest omakorda 3,1 mln on kasutusele võetud laenuna (Maaelu Edendamise Sihtasutuse rakendatav rahastamisvahendite skeem). Selles meetmes on toetatud 234 investeeringuprojekti ning 22 projekti on seotud laenu (finantsinstrumendi) kasutamisega. Ettevõtjate arvu alusel moodustab 234 tootjat 1,27% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest. Järeldame, et toetuse abil investeerinud tootjate

arv on praegu tagasihoidlik. Lisaks ei olnud seisuga 31.12.2016 prioriteedi 2 alt välja makstud noorte põllumajandustootjate toetust (meede 6.1). Toetus oli määratud 100 noorele talunikule summas 4 mln eurot. Vähe investeeringuprojekte Kuna investeeringuid hõlmavate prioriteetide lõikes oli väga vähe lõpetatud projekte, ei olnud mõistlik hinnata toetuse saajate tulemuslikkust ja konkurentsivõimet. Erand tehti prioriteedi 2 raames investeeringut teinud ja tegevate põllumajandustootjate puhul. Aastate 2015 ja 2014 majandusnäitajate võrdlemisel leiti, et toetuse saajate keskmine toodang kasvas 5,5 tuhat eurot ja ka tootjatest 73% arvas (küsitluse andmed), et meetmete raames tehtud investeeringute tulemusel nende ettevõtte toodang suureneb. Investeerinud ettevõtjatel suurenes keskmine aasta tööjõuühikute summa 0,13 ühikut

39


ehk kasv oli üksnes 234 töötundi. Meetmetest toetust saanutel suurenes ühe töötaja poolt ühes tunnis valmistatud toodang (tööviljakus) 0,9 euro võrra enam kui teistel sarnastel ettevõtjatel. Peaaegu pooled küsitlusele vastanud tootjatest arvasid samuti, et meetmete mõjul kasvab toodangu maht töötundidest rohkem. Seega võib väita, et meetmest toetust saanud ettevõtete keskmine tööviljakus kasvas. Lisandus uusi tootjarühmi Prioriteet 3 raames ei ole veel olulises mahus investeeringuid tehtud ja arengukava panus on seotud tootjarühmade toetamise (meede 1.9) ning loomade heaolu meetme (meede 14.1) toetuse maksmisega (välja makstud toetus 5,3 mln eurot). Viimane ei hõlma siiski investeeringuid ning on ootuspäraselt rakendunud. Lisaks eelnevale perioodile on loodud juurde 5 uut tootjarühma, sh 2 metsanduse- ja 3 põllumajandussektori tootjarühma. Probleemseimaiks on osutunud kvaliteedikavade meetme (meede 3) rakendamine, mis ühtpidi on olnud tingitud meetme käivitumisega kaasnenud tõrgetest (juriidiliste regulatsioonide koostamine ja kinnitamine), kuid teisalt tõid intervjueeritavad välja ka meetme mitteatraktiivsuse, pidades küsitavaks selle meetme puhul eesmärgi saavutamise programmiperioodi lõpuks. Edukalt on rakendunud prioriteet 4 eesmärkidesse panustavad keskkonnatoetused. Keskkonnatoetuste (meetmed 10.1.1−12.2) mõju hindab Põllumajandusuuringute Keskus. Nende andmetele tuginedes on elurikkust kirjeldavate kimalaste ja lindude näitajad arengukava meetmete lepingu alusel maal kõrgemad kui lepingu alt väljas oleval maal, vaid lindude liigirikkuse näitajad on langenud. Samuti paranesid rohumaaribade taimestiku näitajad (rohumaaribade

40

kvaliteet). Elurikkust soodustavate keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike koosluste ja kogu mahepõllumajandusliku maa pindalad suurenesid 2016. aastal võrreldes 2013. aastaga vastavalt 3000 ha ja 30 000 ha võrra. Pinnavee kvaliteet rahuldab Vee kvaliteeti mõjutava lämmastiku ja fosfori ülejääk põllumajandusmaal ei ole oht veekeskkonnale, mille tulemusena pinnavee kvaliteet ei kuulu praegu üheski seirepunktis halba ega väga halba kvaliteediklassi. Ka põhjavee kvaliteet on seireandmete järgi jätkuvalt hea. Taluvärava põhine lämmastiku bilanss oli mõõdukalt positiivne, kuid lämmastiku kasutamise efektiivsus on mulla omaduste tõttu madal, millega võivad kaasneda lämmastikukaod vette. Fosfori bilanss oli tasakaalus, seega oli ka leostumisoht väike. Taimestikuga kaetuse tõttu on toiteelementide leostumine rohumaadelt väiksem kui üheaastaste põllukultuuride pinnalt, seetõttu panustavad veekvaliteedi parandamise eesmärki mahepõllumajanduse toetus (MAHE), piirkondlik mullakaitsetoetus (MULD), Natura 2000 (NAT) toetus põllumajandusmaale ja poollooduslike koosluste toetus (PLK). Lämmastiku leostumine oli oluliselt madalam keskkonnasõbralikult majandatud (KSM) põldudelt võrreldes ühtse pindalatoetuse (ÜPT) aluste põldudega. Kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi emissioon sõltub muu hulgas põllumajandusliku maa pindalast ja loomühikutest. Põllumajandusliku maa pindala on Eestis suurenenud Eurostati 2010.−2013. aastate andmetel 1,8% ja loomühikute arv 1,3%. Kasvuhoonegaaside emissioonist suurenes põllumajanduse osa 2010. a 5,8%-lt 6,2%ni 2014. a. MULD ja PLK meetmega toetatud pind moodustas 2013.

a 2,6% ning KSM põhi- ja veekaitse lisategevuse ja keskkonnasõbraliku aianduse (KSA) meetmega toetatud pind 36%. MAK-i meetmete toetusealuse pinna osakaal oli PKT, MAHE, NAT meetme alusel kokku 60% põllumajanduslikust maast ja sel on oluline panus kliimamuutuste vähendamise eesmärgi täitmisel. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavalt mõjuvad püsirohumaade rajamine ja mustkesa pinna vähendamine. Sarnaselt kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisele avaldab rohumaade pindala säilitamine ja suurendamine ja mustkesa pinna vähendamine positiivset mõju ka CO2 sidumisele ja säilitamisele. Püsi- ja lühiajaliste rohumaade osakaalu vähenemisel võib aga suureneda CO2 emissioon KSMtoetust kasutanud ettevõtete põllumajandusmaal. 600 uut töökohta toetuse abil Prioriteet 6 hindamisel on kõige olulisem näitaja loodud töökohtade arv. Lisaks on LEADER-meetme puhul väga oluline sotsiaalse kaasatuse tagamine. Mitmekesistamise meetme (meede 6.4) toetuse saajad kavatsesid toetuse taotlemisel luua 69,5 töökohta. 2017. a aprilliks oli töökohti loodud 39,4 ehk 57% planeeritust. Investeeringuteks mittepõllumajanduslikesse tegevustesse maapiirkondades maksti toetust 36 ettevõtjale, sh 12 põllumajandustootjale. Hindamise ajaks ei olnud rakendatud töötleva tööstuse (meede 4.2) investeeringuid, mis osaliselt samuti panustavad selle prioriteedi eesmärki. Investeeringud on panustanud maapiirkonnas tööhõive parandamisse, kuigi piiratud tegevuste arvu juures on panus olnud pigem tagasihoidlik. Arvestades sihtvaldkonna eelarvet ja projektide mahtu, siis võib toetuse abil maapiirkonda juurde tekkida kuni 600 töökohta.


LEADER-meede on hästi käivitunud

E

estis tegutseb 26 kohalikku LEADER-tegevusgruppi, mille tegevuspiirkondades elab 499 457 elanikku (84% maapiirkonna elanikkonnast). Huvi ja aktiivsus LEADER-meetmest toetuse taotlemise vastu on sarnaselt MAK 2007–2013 perioodile suur. LEADER-meetmes välja makstud ja lõpetatud projektide summa on 3,7 mln eurot, mis moodustab 4,1% LEADER-meetmele ettenähtud summast. Piirkondlike strateegiate koostamisel korraldasid kohalikud tegevusgrupid strateegiate koostamiseks koolitusi ja üritusi ning tegid uuringuid, kokku 513. Neist tegevustest võttis osa 15 117 inimest. Fookusgrupi arutelul toodi positiivsena esile seda, et nii noorte kui

ka ettevõtjate (sh turismiettevõtjate) kaasamine strateegia koostamisse võrreldes eelmise programmperioodiga suurenes. Samas toodi negatiivsena välja seda, et kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide esindajaid küll kaasati, kuid nende ettepanekutega arvestamine on küsitav. Samas pärast strateegiate rakendamise esimest aastat on välja makstud ja lõpetatud projekte vähe (kokku 31), mille on arvatavasti tinginud asjaolu, et LEADER-meetme projektitoetus on võrreldes eelmise programmperioodiga suunatud rohkem ettevõtluse arendamisele, koostööle ja ühisprojektidele, mille tegevuste ellu viimine võtab kauem aega. Keskmine väljamakstud toe-

tus ühe projekti kohta on 7646 eurot. Toetuse saajateks on valdavalt MTÜ-d (54% toetuse saajatest) ja ettevõtjad (43%). Üks toetuse saajatest on kohalik omavalitsus. Koostööprojekte on kaks. Mõlemad projektid on piiriülesed koostööprojektid. Kokkuvõttes saab öelda, et LEADER-meetmest toetatud projektidel ja koostööprojektidel on positiivne mõju maapiirkondade üldisele arengule, seda just kaasamise kaudu. On näha, et maapiirkondades elukvaliteet tõuseb. Fookusgrupi arutelul leiti, et LEADER-meede oleks maapiirkondades vaesuse vähendamisel tõhusam, kui LEADER-i puhul saaks kasutada erinevate fondide vahendeid.

Raptor SD Lõikelaius 122cm Mootor 22HJ

FasTrak SDX Lõikelaius 137cm Mootor 23,5HJ

Raptor Flip - Up Lõikelaius 122cm Mootor 22HJ

X-ONE Lõikelaius 137cm Mootor 23,5HJ

Priit Värnomasing

5801 3334

priit@werneco.ee

werneco.ee


ÜRITUS

Talupäevad uues kohas ja uuel a jal TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

E

estimaa Talupidajate Keskliidu korraldatavad traditsioonilised talupäevad muudavad tänavu nii toimumisaega kui ka -kohta: Eestimaa 26. Talupäevad ja 12. Võrumaa Põllumeeste Päev toimuvad 8. juulil Võrumaal Rõuge vallas Sännas. Nii juhtubki, et tänavu saavad maaelust ja talupidajate tegemistest huvitatud inimesed osaleda suisa kahtedel talupäevadel: 8. juulil Võrumaal ja 29.‒30. juulil Jänedal, kus talupäevad seni on toimunud. Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõunik Kerli Ats selgitas, et taluliidul oli koha ja aja muutmise põhjuseid mitu. „Taluliit ei taha konkureerida Jänedal juuli lõpus toimuva üritusega. Kuid tundus, et Jäneda talupäevad jäid meie jaoks liiga suureks ja me kadusime sinna muude sündmuste vahele ära. Nii olemegi mõelnud, et hakkame talupäevasid korraldama igal aastal erinevates kohtades, et tutvustada uusi paiku ja kohalikku põllumajandust,“ avas Kerli Ats muudatuse tagamaid. Ta rõhutas, et seekord soovitakse rõhku panna just Eesti toodangule – välismaine kaup talupäevadele näitusele ega müügile ei pääse. Tahetakse rohkem koostööd kohalike taluliitudega Lisaks on taluliidul talupäevade korraldamisel kavas teha senisest rohkem koostööd kohalike taluliitudega. Sel aastal sünnivad talupäevad koostöös Võrumaa Talupidajate Liiduga ning seega on loogiline, et koos talupäevadega toimub ka Võrumaa Põllumeeste Päev. „Nii saame pakkuda rohkem erinevaid

42

Hea teada 8. juulil tihe programm Künnivõistlus ja võitjate väljakuulutamine Konkursside Eesti Talu 2017 ja Ehtne Eesti Talutoit 2017 võitjate väljakuulutamine Taidlejate etteasted Maarahva tegevuste tutvustus Talutoodangu ja tarvikute müük Koduloomade näitus Talumehe lõunasupp Õpitoad Kohal nii kaasaegne kui ka kolhoosiaegne tehnika Lasteprogramm

Hakkame

talupäevasid korraldama igal aastal erinevates kohtades, et tutvustada uusi paiku ja kohalikku põllumajandust.

tegevusi, et külastajatel oleks vaheldust,“ lootis Ats. Küllap jagubki vaheldusrikkaid tegemisi küllaga, sest Kerli Atsi sõnul leiab talupäevadel aset künnivõistlus, taidlejate etteasted, koduloomade ja talutoodangu ning -toidu näitus. Samuti saab uudistada uut ja vana põllutehnikat ning lastele mõeldes on loodud suisa eraldi programm. Eestimaa Talupidajate Keskliidu talupäevadega on alati kaasas käinud ka Eesti parima talu ning parima talutoidu konkursi võitjate väljakuulutamine – nii ka seekord. Aasta talu tiitli väärilisi kandidaate kümmekond Kerli Atsi sõnul jäi parima talu konkursil sõelale üle kümne talu, mille hulgast selgitatakse välja võitjad kolmes kategoorias. „Talukonkursile esitavad kandidaate kohalikud taluliidud oma liikmete seast, kelle kohta arvatakse, et nad väärivad tunnustamist. Talud ise on suhteliselt tagasihoidlikud ja arvavad, et peavad veel enne palju tööd tegema, kui saavad konkursile kandideerida,“ möönis Ats, julgustades samas talunikke enesekindlusele. Eneskindluseks on põhjust, sest juuni alguses koos hindamiskomisjoniga mööda konkursile esitatud talumajapidamisi ringi sõites jäi Kerli Atsile silma, et kõik olid väga tublid ja tugevad kandidaadid. „Väga raske on võitjaid välja valida,“ nentis Ats. Ta lisas, et eks talunike tagasihoidlikkusel on põhjust ka, sest maal ei lõpe töö ju kunagi. „Kuid peame tunnustama neid, kes on püüdlikud ja tahavad maal elada, lapsi kasvatada ja on leidnud talupidamises enda jaoks väga hea väljundi,“ rõhutas Kerli Ats.


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


DeLavali toitumushindamine BCS Rohkem piima täpsema söötmise abil

• täpne söötmine • tervemad lehmad • parem sigivus • sobib igasse farmi www.facebook.com/DeLavalEE www.delaval.ee

Pollumehe Teataja, juuni 2017  

Põllumehe Teatajat antakse välja koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Ajakirja koondame põllumaj...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you