riigilt abikätt ritud FIE-d, äriühingud vms. „Toetuse saamiseks tuleksid paljud mesinikud end ametlikult arvele võtma ja saame parema pildi, kui palMeetoodang 1154,8 ju meil on tegelikult Eestis mesitonni 1116,5 lasperesid ja mis seisus on mesindus,“ leiab Puusepp. 1097 Maaeluministeeriumi andme957 tel on Eestis mesindussektorit toe978,7 tatud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 erinevate meetmete kaudu 3 857 673 euroga. Lisaks on mesindusprogrammi 2017– 681,5 2019 eelarve 165 600 eurot aastas. 693,8 Ministeeriumi loomakasvatussaa575 duste büroo juhataja Liina Jürgenson kinnitab, et alates 2015. aastast on ministeerium taotlenud lisarahastust, et viia ellu ka mesilaspere 501 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 pidamise toetus. 2018. aastaks taotletakse riigieelarvest selleks 800 000 eurot. „2018. aasta riigieelarve Mesilasperede arv 47,8 46,8 seaduse eelnõu menetlus on veel tuhat tk 44,4 pooleli, kuid seni ei ole meie ettepanek heakskiitu leidnud,“ nendib 41,4 Jürgenson detsembri alguses. Kümnendiga Eestis mett ja mesilasi poole enam
39
Kahjude hüvitamine jääb mesinike korraldada Mesinike teine soov on, et põllumajandusameti või Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde loodaks kahjude hüvitamise fond. Kui mesilaspered peaksid taimekaitsetööde tagajärjel hukkuma, siis hüvitaks fond mesinikule kahju ja mesinik saaks hakata kohe tegelema mesilasperede taastamisega. Fond aga tegeleks süüdlase väljaselgitamise ja kahju sissenõudmisega. Jaanus Tulli selgitab, et fondi olemasolul jääks kahju saajal ehk mesinikul ära pikk ja kohmakas protseduur otsimaks ja tõestamaks, kes või mis oli süüdi me-
26,4
2011
2012
2013
2014
2015
silasperede kahjustamisel ja hukkumisel. Fondi loomises ei ole mesinikel õnnestunud ministeeriumit veenda. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütleb, et Eestis on võlaõigusseadusega kehtestatud mehhanismid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Suu möönab, et mesinikele tekitatud kahjude puhul räägitakse palju kohtusse pöördumisest, kuid tema sõnul on esmane võimalus jõuda kahju tekitajaga kokkuleppele. „Sellistele kokkulepetele on jõutud,“ kinnitab Suu. „Kui kokkulepet ei saavutata, on järgmine võimalus pöörduda kohtusse.“ Kahjude korvamise fondi loomise algatamiseks riigi poolt Suu lootust ei anna. „Kõigil osapooltel on võimalik moodustada ühine eraalgatuslik riskifond, kuid algatus peaks tulema mesindussektorilt või laiemalt põllumajandussektorilt,“ jätab Suu fondi loomise mesinike enda kanda.
Toetuse saamiseks tuleksid paljud mesinikud end ametlikult arvele võtma ja saame parema pildi, kui palju meil on tegelikult Eestis mesilasperesid ja mis seisus on mesindus. Maarika Puusepp Puusepa Mesindustalu
2016
21