Maaeluministeerium esitas novembri lõpus Euroopa Komisjonile teavituse erakorralise kohandamistoetuse maksmise põhimõtetest, millega said paika kriisiabi maksmise tingimused 2017. aastaks. Raskustes põllumajandussektorile makstakse kokku 16,16 miljonit eurot kriisiabi, millest ligikaudu 12,7 miljonit eurot suunatakse piimatootjate ning 3,4 miljonit eurot sealihatootjate toetuseks. 8,08 miljonit eurot eraldas Eestile Euroopa Komisjon ja teist sama palju ehk võimaliku maksimumsumma, mida kriisiabi jagamise kord ette näeb, lisas Eesti riik veel ise juurde. Arvestati põllumajandusorganisatsioonide ettepanekutega „See on väga positiivne – näeme, et riigil on huvi meie sektori vastu, ei jätku ükskõikne suhtumine,” ütleb 400-pealist lüpsikarja pidava OÜ Kaisma tegevjuht Ly Kivikas. Ta tõdeb, et ega kogu kriisi tekitatud kahju antav summa ei leevenda, aga abi on sellest kindlasti. „Võrreldes senisega on olukord kindlasti oluliselt parem,” leiab ka Põlvamaa noor seakasvataja Ave Haamer, kelle Maalehe lugejad valisid tänavu rahvapõllumeheks. Veriora vallas Haameri talus kasvab täistsükliga tootmises ligikaudu 8500 nuumsiga aastas. „Mina kui seakasvataja tunnen, et sellel aastal on seakasvatajaid rohkem märgatud, on nähtud, et me vajame abi.” Eelmisel aastal emise kohta määratud summa oli Haameri sõnul naeruväärne, justkui narrimine. „Aga nüüd näen, et on tööd tehtud nende toetustega. Suur tänu nendele inimestele, kes on selle ette võtnud ja meile selle välja kaubelnud,” lisab Haamer. „Kriisiabi ootame pikisilmi,” kinnitab Eesti Põllumeeste Kesklii-
Mina kui seakasvataja tunnen, et sellel aastal on seakasvatajaid rohkem märgatud, on nähtud, et me vajame abi. Ave Haamer, seakasvataja Põlvamaalt
du juht Vahur Tõnissoo. „See raha on hädavajalik, et peatada karjade ja loomade arvu vähenemine. See annab turule selge signaali, et lõpetage sektorist väljumine, jätkame tootmisega.” Eesti lehmade arvukus on vähenenud viimase paari aastaga ligi 14 protsenti ja kodusigade arvukus umbes veerandi võrra. Kolm põllumajandustootjate esindusorganisatsiooni – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) – on tegutsenud üheskoos selle nimel, et Eesti riik põllumajandustootjat raskes olukorras toetaks. Nad kohtusid riigikogu fraktsioonide esindajatega ja saatsid uuele valitsusele juba koalitsiooniläbirääkimiste ajal kirja oma ettepanekutega. EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et kohandamistoetuse maksmise kava, mille endine maaeluminister Martin Repinski novembri lõpus veel üle vaatas, arvestab suures osas esindusorganisatsioonide ettepanekutega. Piimatootja vastaku ühele kolmest tingimusest Piimandussektoris makstakse toetust piima turustavatele või jõudluskontrollis osalevatele pii-
matootjatele, kes vastavad ühele kolmest tingimusest: on väiketootjad ei suurenda piimatootmist on ühinenud mõne maaelu arengukava keskkonnatoetuse skeemiga. Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller selgitab, et Euroopa Komisjon on andnud erakorralise kohandamistoetuse maksmiseks ette rea kriteeriume, mille alusel on võimalik seda maksta. Valik võimalike kriteeriumide vahel tehti koos põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Lehmade suhtes jõudsid põllumeeste esindajad seisukohale, et tootjal peab olema veterinaar- ja toiduameti kehtiv luba toorpiima turustamiseks. Eestis on praegu 1500 piimalehmakasvatajat ja 6000 lehma, kellel see luba puudub. Tegu on üldjuhul ühe või kahe lehma pidajatega, kes tarbivad oma piima ise ära. Seega ei osale nad turul ega saa kanda ka kahju, kui seal hind langeb. Siiski jõudsid organisatsioonide juhid koostöös ministeeriumiga seisukohale, et kui kehtivat toorpiima turustamise luba ei ole, siis on oluline jõudluskontrollis osalemine, kuna eesmärk on, et seal osaleks rohkem lehmi. Kolmanda tsooni seakasvatajatele suurem kohanemisabi Sarnase kolme tingimuse alusel nagu piimakarjakasvatuses makstakse toetust ka seakasvatussektoris. Tänavu sigade Aafrika katku tõttu III tsooni jäänud sigade puhul on ühikumääraks 27,24 eurot looma kohta, eelmisest aastast jätkuvalt III tsoonis olevate sigade puhul 22,52 eurot looma kohta ning muudes piirkondades 13,62 eurot emise ja 8 eurot sea kohta. Seakasvatajad, kes on III tsoonis teist aastat, said erakorralist toe-
7