Ka piimatöötlemisettevõtted prognoosivad poliitilisi ja turumajanduslikke muutusi. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures toorpiima kättesaadavusele. Piimatööstusesse investeeringuid kavandavad ettevõtted jälgivad väga teraselt tööstusega seotud piimatootmisettevõtete tuleviku tarnevõimekust. Selleks kasutatakse näiteks tootjate küsitlusi, milles palutakse prognoosida tootmise arendamise plaane tulevikus. Nende küsitluste tulemusi kasutatakse ka töötlemisvõimsuste kohandamiseks. Loomulikult hinnatakse ka võimalikke turustusvõimalusi, sh uutel turgudel nagu näiteks Hiina. Euroopa piimatootmise konkurentsivõime on EL-i piimaturu korralduse reformide ning piima esmatootmise ja töötlemise tasemel toimunud kohanduste tulemusel kasvanud. Käesoleval ajal on Euroopa piimatootmise konkurentsivõime võrreldaval tasemel teiste maailma olulisemate piimatootmisregioonidega (nt USA, Uus-Meremaa, Austraalia, Tšiili, Argentiina jne). Milliste meetmetega on võimalik piimatootjatele saavutada suuremat hinnastabiilsust? Juba praegu on olemas hinnastabiliseerimise instrumendid, mille kasutamine on ennast teistel põllumajandusturgudel õigustanud. Piimaturu jaoks on eelkõige sobiv futuuride turu kasutamine. Tulevikutehingute kaudu on piimatööstustel ja -tootjatel võimalik börsil hinnad fikseerida. Frankfurdis asuval börsil Eurex kaubeldakse või, lõssipulbri ja vadakupulbri futuuridega. Tulenevalt asjaolust, et futuurilepinguid sõlmitakse 5-tonniste partiide kaupa, on see instrument eelkõige sobiv piimatööstustele. Siiski on ka piimatootjatel võimalik vastavalt ettevõtte ümberarvestatud piimakogu-
sele osta sobivas mahus futuure ja selle kaudu piima hind teatud ajavahemikuks kindlustada. Hinna stabiliseerimise võimalusi on võimalik rakendada ka tootjate ja töötlejate vahelistes suhetes. Piimatööstustel on võimalik toorpiima tarnijatele pakkuda erinevaid hinnastamise mudeleid. Nt on tööstustel võimalik rakendada nn garanteeritud hinnastamise mudelit, mille kohaselt oleks tootjatele makstav hind soodsa turuolukorra puhul turuhinna tipptasemetest natuke madalam ja turu madalseisu puhul tegelikust turuhinnast natuke kõrgem. Selline hinnastamine võiks pakkuda tootjatele suuremat stabiilsust, mis aitaks näiteks rahavoogusid paremini planeerida. Maailma suurim ühistuline piimanduskontsern Fonterra katsetas sellist hinnastamise mudelit 2015. aasta alguses. Sellise lahenduse eeliseks on asjaolu, et see ei mõjutaks ühistuliste piimatööstuste puhul põhikirjas ettenähtud tootjate tarnekohustust või tööstuse poolt vaadatuna piima vastuvõtmise garantiid. Ühtlasi oleks tootjatel võimalik valida hinnastamise mudel, mis leevendaks turuhinna kõikumisi. Tulevikus peaksid tootjad riskide juhtimisel veelgi aktiivsemalt kasutama turuinfot. Riskijuhtimise võimalike meetmetena on võimalik kasutada börsil futuuridega kauplemist, tootmissuundade mitmekesistamist, tootmisprotsesside optimeerimist ja selle läbi tootmiskulude alandamist, samuti tuleb mõelda teatud reservide kogumise peale, et tagada likviidsus keerulisematel aegadel. Konkreetne meetmete valik sõltub siiski iga ettevõtte olukorrast. Kuidas hindate olemasolevaid võimalusi piimatootjate ühistegevuseks? 2013. aastast loodi Euroopa Liidus avarad võimalused põlluma-
jandustootjate ühistegevuseks ja tootjaorganisatsioonide loomiseks, nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt. Tootjatel on lubatud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühendusse koondada 3,5% EL-i piimatootmise kogumahust või 33% kõnealuse liikmesriigi tootmismahust. Saksamaal on 143 piimanduse tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja kaks tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu. 2013. aasta andmetel oli ühistutesse koondatud kokku umbes 11,2 miljonit tonni toorpiima. Tootjaorganisatsioonid on väga erineva suurusega, kuid EL-i tasemel lubatud piirideni Saksamaa piimaühistud ei küüni. Saksamaal töödeldakse 70% tarnitud toorpiimast ühistulistes tööstustes. Ühistud peavad hindama jätkuva ühinemise vajalikkust. Kas Teie arvates on praegused piimaturu kriisileevenduse meetmed Euroopa Liidu tasemel piisavad? Turukriiside põhiliseks avaldumisvormiks on madalad turuhinnad. Hinnakõikumistel on turule oluline tähendus, sest need annavad turusignaale turu varustatuse taseme kohta. Hinnakasv annab märku, et turule ei suudeta pakkuda piisavas koguses kaupa, samas kui turu küllastumine toob esile hinnalanguse. Neid turusignaale peaksid eelkõige arvesse võtma pakkujad ning kohandama turusignaalidele tuginedes oma käitumist ehk tootmist. Põllumajandussaaduste tootmisel on selline kohanemine tootmise iseärasustest tulenevalt reeglina võimalik teatud ajalise nihkega. Hinnakõikumised on piimatootjate jaoks majandamise igapäevane osa, mis mõjutavad lisaks teistele faktoritele ettevõtte tasemel tehtavaid otsuseid. Hinnakõikumised käivad seega majandusliku ettevõtluse juurde ja on eelkõige era-
9