MAHEVILI
Maheviljaterminal õigustab end
K
aks aastat tagasi avas Wiru Vili Avinurme külje all Baltimaade esimese maheviljaterminali, kus üle Eesti kasvatatud mahevili kuivatatakse ja ladustatakse. Toona avaldati lootust, et see võimaldab suurendada siseriiklikku mahevilja tarbimist, kuid endiselt läheb enamus viljast ekspordiks. Tammistu Agro juhatuse liige Mait Nõmmsalu sõnul oleks tarbimine Eestis suurem, kui juurdehindlus ei oleks nii suur. „Ma võiksin oma 650 hektaril kasvatatud viljaga 1,5 aastat tervet Eestit toita, kuid siinsel turul pole nii suure kogusega midagi peale hakata,“ ütles Mait Nõmmsalu, kelle sõnul on Eestis turgu vaid 20–40 hektari meestel. Wiru Vili müügijuht Marti Kedder kinnitas, et terminalist on väga
Ma võiksin oma 650 hektaril kasvatatud viljaga 1,5 aastat tervet Eestit toita, kuid siinsel turul pole nii suure kogusega midagi peale hakata. Mait Nõmmsalu, Tammistu Agro OÜ juhatuse liige palju kasu ja see on end juba õigustanud, eriti sellisel aastal nagu tänavu, mil kõik viljad valmisid ühel ajal. Pakkujaid oli palju, kuid terminalis sai kõik ilusti vastu võetud, kuivatatud ja sorteeritud,“ ütles Kedder. Kedderi sõnul kasvasid mahe-
vilja kogused algaastatel igal aastal kordades. Nüüd on stabiilne tase saavutatud ja sellist kordades kasvu enam ei saa loota, sest mahepõllumajanduses kasutatavaid hektareid ei tule nii palju juurde. „Meie sõnum on see, et mahetootjad võtaks rohkem mahemaad kasutusse, et nad julgeks seda teha,“ rääkis Kedder. „Eelnevatel aastatel on hinnad kukkunud ja see on tootjaid hirmutanud, kuid praegu pole seda ette näha.“ Samas ei saa keegi kunagi midagi garanteerida, sest kui mingit kaupa on turul liiga palju, avaldab see mõju hinnale. Wiru Vili on suutnud luua Eesti mahetootjatest maailmas usaldusväärse kuvandi, kelle toodang on puhas. Seda toodangut on eksporditud nii Soome, Rootsi, Taani, Saksamaale, Hispaaniasse kui ka Austriasse.
Teadlased ja praktikud otsivad uusi lahendusi tootlikkuse tõstmiseks
M
aheviljeluse konkurentsi tõstmiseks on vaja katsetada ja kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, kus lisaks teistsugustele teadmistele kasutatakse ka teistsuguseid masinaid, nenditakse Eesti teraviljasektori arengukavas aastateks 2014–2020. Maheteravilja saagikus on võrreldes tavatootmisega keskmiselt 30% madalam, kuid viljakamatel muldadel kasvatades võib saagikus küündida tavateraviljale lähedale. Üheks väljakutseks on sobiva kasvatustehnoloogia leidmine, kuna kasutatav kasvatustehnoloogia on sageli vaid tavatootmise lihtsustatud variant, milles on taimede kasvu toetavad mineraalväetised 24
ja keemilised taimekaitsevahendid ära jäetud, aga kõike muud tehakse samamoodi nagu tavaviljeluses. Lisaks teadlaste ja tootjate koostöö parandamisele oleks vaja ka investeerida, uued maheviljelusse sobivad tehnoloogiad vajavad teistsugust masinaparki, mille soetamiseks ja kasutamiseks oleks abi ühistulisest koostööst. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul jätkub koostöö ja teadusarendus mahepõllumajandusse sobivamate tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks. See ei saa aga arvatavasti kunagi valmis ja sestap ei saa öelda, et lahendus on x või y. „Õnneks saab öelda, et maheet-
tevõtjad on huvitatud oma valdkonna teadusarenduses osalemisest või lausa selle vedamisest,“ ütles Suu. „Küllap on üheks motivaatoriks eluline vajadus saada mahepõllumajanduse reeglitega vastuollu minemata paremaid saake ja kasu majandustegevusest.“ Parimaks koostöönäiteks on tänavu tootjate poolt mahetootjate teadusja tehnoloogiaarenduseks moodustatud MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda. Maaeluminister kehtestas innovatsiooniklastri toetusega üheks prioriteetseks tegevusvaldkonnaks 2015. aastal mahepõllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise. Selles valdkonnas esitati kaks klastrit.