Page 1

number

28

EH ITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA N O V E M B E R 2019

Uuest aastast uus kauplus! Marja 7, Tallinn AINULT PROFFIDELE. PROFFIDELT. pkvarvikeskus.ee


Click& Clean

18

System

V

⌀216mm


SISUKORD

Aasta ehitaja: Sergei Strigin lk 8–12 Aasta ehitaja konkursi nominendid ja kandidaadid lk 14–17 Aasta ehitusprojekt: Maakri kvartal lk 18–21 Aasta ehitusprojekti tiitli nominendid ja kandidaadid lk 22–26 Aasta rajatis: Eesti kommunismiohvrite memoriaal lk 28–31 Aasta rajatise tiitli nominendid ja kandidaadid lk 32–33 Aasta ehitusinsener: Tiit Karri lk 34–38 Aasta digitaalse innovatsiooni projekt lk 42–45 Terminite rubriik. Ehitusprojekti etapid ja osalised lk 48–50 Maailma parimad katused on valitud lk 52–54 Vana arhitekt. Vilka-vilka, pimedus saabus! lk 56–57

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

ISSN 2382-8382

Aitame realiseerida Teie unistusi turvalisest, kvaliteetsest ja jätkusuutlikust töö- ja elukeskkonnast

Maru Ehitus AS pakub järgmisi teenuseid: • • • • •

Foto: Maris Tomba

• •

projekteerimine projekteerimis-ehitustöövõtt ehituse peatöövõtt ehituse projektijuhtimine teraskonstruktsioonide paigaldustööd katendite paigaldustööd kinnisvaraarendus

Oleme laia väärtuspakkumisega, kvalifitseeritud personaliga inspireeriv tööandja. Keskendume hoonete ja rajatiste ehitusnõustamise, projekteerimise ja ehitusteenuse täislahenduse pakkumisele Eestis ja Soomes. Maru Ehitus AS I Järvevana tee 5, 10132 Tallinn I Tel 657 5850 I ehitus@maru.ee I www.maru.ee


KONVERENTS

Fookuses digiareng, koostöö ja tootlikkus Konverents Ehitus 2020+ tõi ühisesse arutellu ehitusettevõtjad, arhitektid ja ehitusinsenerid. Pikal seminaripäeval sai osa paljudest väärt ettekannetest. Avaldame ülevaate esinejate põhisõnumitest.

Ehitusvaldkonna tuleviku hetkeseis

Linnastumine, kliimamuutused, turupiiride kahanemine, tehnoloogia kiire areng ja muud makrotrendid panevad ehitussektori kohanemisvõime proovile. Kuidas leida nendes trendides võimalusi oma konkurentsivõime tõstmiseks? Peame julgema ühiselt tulevikku ennustada, et need ennustused saaksid täituda. Riik saab sellise perspektiiviga olla sektorile parem partner, täna astume samme selleks, et homne elukeskkond oleks parem. IVO JAANISOO, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

Ehitusvaldkonna väljakutsed muutuvas keskkonnas

Ehitussektorit kõige valusamalt puudutavad murekohad on üle maailma sarnased. Paistame majanduses silma ebaefektiivsuse-

ga, kvalifitseeritud tööjõu kasvava puudusega, madala läbipaistvuse ja keskmisest väiksema vastuvõtlikkusega digitaalsete lahenduste rakendamisel. Tänane sektorisisene koostöötahe ei toeta siin arvestatavaid muutusi, kuigi edasiminekuks ja arenguks on vaja just koostööd ja tahet. Tehnoloogiline revolutsioon on maailmas kestnud juba mõnda aega ja ei ole tõenäoline, et see ehitussektorit ei puudutaks. Ajaga kaasas käimine on vältimatu ja kuigi muudatused võivad võtta aega, saab sektori kuvandi parandamiseks ja kaasajastamiseks samme ette võtta kohe. Meie võimalus on leida siin kokkupuutepunkte koostööks ja võtta ise aktiivne roll sektori kaasajastamisel, et luua lootus neis, kes kaaluvad tulevikus selles valdkonnas oma tähelendu sooritada. GERD MÜLLER, EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT


Digiarengud tootlikkuse teenistuses

Infomudel sillana ehitise elukaares

Teadmiste ja tehnikakultuuri mõju ehituskvaliteedile

Küsimus, kuidas ehitisregister saab ettevõtjat või kodanikku aidata, paneb praegusel hetkel ilmselt nii mõnegi mõistmatult õlgu kehitama. EHR koos oma menetlustega on pigem takistus, millest on vaja nii väikese vaevaga vabaneda, kui võimalik. Nii võikski MKM võtta e-ehituse valdkonna digiarendustes eesmärgiks muuta süsteemid võimalikult vähem tülikaks, võimalikult nähtamatuks. Ja kindlasti ongi see üks eesmärkidest. Kuid kui tahame aidata kaasa ehitussektori tootlikkuse kasvule, on vaja tegeleda ka ehitussektori defragmenteerimisega, mis muuhulgas tähendab reaalset väärtust pakkuva koostööplatvormi loomist ning (maa-aluse) infrastruktuuri andmebaasi koondamist.

Ehitiste elukaares on projekteerimise ja ehitamise vahel neid ühendav sild olemas ja seda tänu BIM-ile, järgmisena on vaja rajada sild teostusmudelist haldusmudelisse. Selle silla rajamisega oleme juba alustanud. Hoone elukaare kulud jagunevad järgmiselt: 5% projekteerimine, 20–25% ehitamine ja 70–75% haldus, millest omakorda 30% moodustab energia tarbimine. Hoone omaniku jaoks on oluline hoida hoone elukaare kõige suuremad kulud ehk halduskulud kontrolli all. Tuues projekteerimise faasis fookuse projekteerimise hinnalt halduskuludele, saame läbi digitaalse halduse tagada hoone omanikule halduskulude olulise kokkuhoiu ekspluatatsioonis.

Ehituskonstruktori tähtsaimaks tööks on arvutusskeemi koostamine, mille digitaliseerimisega seotud nimetus on arvutusmudeli koostamine ja selle lahendamine numbrilistel meetoditel põhinevate programmidega. Projekteerimist kui protsessi silmas pidades on seejuures tähtis õigete eelvalikute tegemine, arvutusmudeli lihtsustamine otstarbekal tasemel ja tulemuste õige tõlgendamine. Projekteerimisja ehitustegevuse kvaliteedi määravad arhitektide ja inseneride teadmised, oskused ja kogemused. Eesti Ehitusinseneride Liit saab digiuuendusi vahendada koolituste korraldamisega. Meie panus saab olla ka ehitusalase terminivaramu korrastamine; terminite ja nende definitsioonide selgus toetab informatsiooni täpsemat edastamist.

TAAVI JAKOBSON, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

JOONISED INFO JA TELLIMINE tellimused@grano.ee

KAITIS VÄÄR, EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT, NOVARC GROUP AS

INFOTAHVLID

RIHO ORAS, EESTI EHITUSINSENERIDE LIIT

SILDID, VIIDAD


A A STA E H I TA J A

Aasta ehitaja

Sergei Strigin:

kui hästi ei suuda ehitada, siis parem ära üldse alustagi

8


TEKST: AIN ALVELA FOTOD: MEELI KÜTTIM, TIIT VEERMÄE

Alates käesoleva aasta suvest AS-i Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktori asetäitja kohuseid täitva Sergei Strigini viimased tööd seonduvad mitme Tallinki objektiga. Kõige silmatorkavam neist on pealinna sadama kvartalis asuv laevandusettevõtte uus büroohoone koos selle kõrval asuva hotelli ümberehitusega. Nimelt sai Tallinki uue büroohoone valmimisega väärtuslikku täiendust kogu Tallinki hoonekompleks – 2009. aastal valminud ja toona aasta betoonehitiseks tunnistatud arhitekt Meelis Pressi „Jäämaja“ sai naabriks uhiuue, samuti Meelis Pressi arhitektuuribüroos tehtud projekti järgi valminud „Tulemaja“. Kogu töö tulemusena moodustus büroohoonete ja 2019. aastal põhjalikult renoveeritud ja selle käigus viienda korruse saanud Tallink Express hotelli vahele uus geomeetriliste mustrite ja omapärase haljastusega linnaväljak.

Aasta ehitaja tiitli võitja on Merko projektijuht Sergei Strigin – mees, kellel ehitamisest rääkimine paneb silma särama ja kes kirglikult sukeldub igasse uude projekti.

Kvaliteet peitub detailides Sergei Strigin ise peab Tallinki büroohoone ehitamist väga huvitavaks ja väljakutseid pakkuvaks tööks, kus arhitekti poolt pakutud lahendus oli küll äärmiselt pretensioonikas, aga samas viimse detailini läbi mõeldud, nii et sellise projektiga töötamine oli ehitajale puhas rõõm. „Meelis Press on tuntud n-ö puhta lahenduse viljelemisega, kus kõik, alates põrandakatetest, lõpetades valgustusega, peab olema korrektselt ära joondatud, kõik hoone detailid omavahel sobitatud ning et kõik kompleksi kooslused annaksid mulje kui tervikust,” kirjeldab Strigin. „Nii on juba kümme aastat tagasi ehitatud esimese hoone fassaadil olevad betoontaladest ristid peegeldatud nüüd rajatud kiviplatsile, uue hoone kolmandal ja neljandal korrusel näha olevad

kolmnurgad on aga nendesamade ristide kujuteldav pikendus. Ja nende projektsioon on kantud ka kõrvaloleva hotelli seintele.” Kuigi Tallinki uue büroohoone maapealne betoonkarkass on ehitatud küllaltki tavapäraselt, siis vastutusrikkaid ja eelkõige just konstruktori ja ehitaja nutikust nõudvaid etappe oli ehitusprotsessis küllaga. Näiteks tuli vahelaed teha n-ö puhtana, mis tähendab, et mingit lisaviimistlust peale vaipade põrandale enam ette nähtud ei ole. See aga nõudis betoonivalu juures erilist täpsust tolerantsides. Fassaadile tahtis arhitekt aga just klaasi nimega Royal Blue, mis annab helesinise visuaalse efekti. Tehnoloogiliselt polnud sellele võimalik midagi värvida ning fassaadil praegu nähtav raster tuli lamineerida paketti kahe klaasikihi vahele. Selleks võeti paketti tavaline kirgas klaas, selle peale prinditi raster, siis liimiti see välimise klaasiga kokku ja tulemuseks oli kohati neljakihiline klaaspakett, millest mõned kaaluvad üle 800 kilo. Hoone välisvalgustuse reguleerimiseks on olemas kahe meetri kõrgune kapp täis elektroonikat, lisaks on palju muid selliseid nüansse, millest kogu lahendus koosneb. See objekt on küllaltki eriline ka selle tõttu, et olulisi projekti ümbertegemisi ei olnud vaja, lihtsalt sellepärast, et projekt oligi juba sedavõrd täpselt ja korrektselt tehtud. Kogu projekteerimine kanti üle ka 3D-mudelitesse, mille põhiline efekt seisnes Strigini sõnul võimaluses kogu objekti logistikat ning materjalide hankeid paremini ja võimalikult efektiivselt planeerida. Nii juhtuski, et kui ehitamisega alustati 2017. aasta sügisel, siis juba sama aasta novembrikuus tegeles Strigin fassaadi paigaldamise erinevate lahenduste vaagimisega, kuigi reaalsed fassaaditööd algasid 9


A A STA E H I TA J A

alles järgmise aasta maikuus. Töö sujumise seisukohast peab ta oluliseks, et objektijuht suudab töövõtjale selle ülesanded nii täpselt formuleerida ja selgitada, et ehitajal ei ole muud, kui tulla ja teha. Tänu sellele saab kokku hoida üsna palju aega ja ka materjali. „Meeskonnana oli meil küllaltki täpne objektitööde plaan, millises järjekorras tegutseda. Tööd olid prioriteetide järgi pingeritta seatud, kui hoone karkass sai valmis, oli 70% ülejäänud tegevused juba konkreetselt paika pandud – olid olemas materjalid, lahendused ja tegijad,” iseloomustab Sergei Strigin ehitustööde organiseerimist objektil. „Kui sa seda ei tee, ei suuda sa ka võimalikke ette tulevaid kriitilisi olukordi lahendada. Aga neid võib ehitusel ikka ette tulla. Ja tänu sellele, et me asjad varakult läbi mõtlesime, ei tul-

Chilleri puhurkonvektorid kaugjahutuse piirkondadesse

Õige lahendus kaugjahutuse objektidele Chilleri puhurkonvektorite soojusvahetid valmistatakse optimaalseina vastavalt objekti jahutusvee parameetritele. Täpse dimensioneerimisega saab kindlustada projekteeritud jahutusvõimsuse ja saavutada ruumides soovikohased olmetingimused nii temperatuuri kui ka helitaseme osas.

Innovaatilised jahutuse-, kütmise- ja energialahendused Chiller Oy, Eesti piirkonna esindaja Hr. Ain Kuus / Mob. 506 2986 / info@chiller.fi / www.chiller.eu


Sergei Strigin on Tallinki büroohoones saavutatud tulemuse üle tõesti uhke ja tunneb iga detaili valminud hoones, näidates lahendusi, põhjendades materjalivalikut, selgitades, kuidas ühe või teise tulemuseni jõuti.

nud vähemalt meie Tallinki büroohoone ja hotelli ehitusel ka midagi erilist projektis muuta ega ümber teha.” Ehitaja loob ajalugu Projektijuht peab tagama objektil rahumeelse ja töise õhkkonna ning tundma oma meeskonda. Nimelt peab Strigin oluliseks, et objekti meeskond ei oleks närviline ega üksteise vastu kriitiline, et energia ei jookseks tühja vigade otsimisele või nende põhjendamisele, vaid kõik teeksid tööd kõigile selge eesmärgi saavutamiseks. „Kui ma näen, et inimene on pinges või närvis, siis on minu asi temaga suhelda ja need pinged maha võtta,” leiab ta. „Ma panen oma meeskonna tööle, näen, kuidas nad toimetavad ja kui vaja, tuleb minna appi.” Strigin tunneb kevadel valmi-

Enam kui ainult laadurekskavaator! MASINAD. SEADMED. VARUOSAD. HOOLDUS. RENT. stokker.ee/ehitus

nud „Tulemaja” peensusteni, paremini, kui mõni teine oma taskute sisu. Ta teab täpselt, et sillutisse on paigaldatud 860 graniitplaati, teab, kuidas on paigaldatud fassaadi klaaspaketid nii, et vahelagede kohad näha ei jääks, teab sedagi, kuidas täpselt kanti klaaspaketile värviline raster, mis hoone ülaosa kaunistab. Ta ei pea seda ehitist mingiks eriliseks disainiimeks, vaid ütleb, et tegemist on premium-klassi büroohoonega, mille väljanägemine ja sisekujundus on maitsekad ka ütleme kolmekümne aasta pärast. Tema sõnul pole selles mingeid liigseid detaile, samas on kõik ehituslikud nüansid tehniliselt peensusteni läbi mõeldud. „Isegi väikeste detailide väljamõtlemine ja teostus võib küll palju aega võtta, aga tulemuseks on „Vau!”. Mulle meeldib ehitada ja


A A STA E H I TA J A

olen väga õnnelik selle ameti valimise üle,” kinnitab Sergei Strigin. „Esiteks sellepärast, et sa lood nõnda sõna otseses mõttes ajalugu. On ju iga ehitis omaette kunstiteos. Ja ehitajale on nende objektide kaudu antud võimalus jätta oma jälg ajalukku. Kõnnid mõnest juba kümmekond aastat tagasi valminud hoonest mööda ja mõtled – näed, seisab, püsib, on ilus ja inimesed tunnevad sellest rõõmu.” Teda ei häiri see, et tavapäraselt jääb ehitise loojana ajalukku ikkagi arhitekt. Strigin ütleb, et see on tunnetamise küsimus – sa ise, sinu lapsed ja tuttavad ju teavad, kes selle või teise hoone tegi. Eks sellepärast ei ole tema jaoks ka vahet, kas ehitada büroohoonet Tallinna kesklinna või rajada kusagile maale farmikompleksi. „Mõlemal juhul peab ehitaja olema tellija ja projekteerija käsutuses ning tegema valmis hoone selliselt, et projekteerija on rahul ja tellija happy,” kinnitab Strigin. „Isa on mind kogu eluteel õpetanud – kui sa midagi teed, mida iganes sa ette võtad, sa pead seda tegema professionaalselt. Et kõrvalt vaadates inimesed saavad aru, et seda tegi oma ala asjatundja. Kui sa seda ei suuda või ei taha, siis pigem ära üldse hakkagi tegema,” ütleb Strigin. „Ehitaja peab iga talle usaldatud objekti ehitama valmis nii, nagu ta teeks seda endale. Mina olen alati sellest põhimõttest lähtunud. Sellepärast tänangi siinkohal oma vanemaid, et nad on mu kasvatanud selliseid põhimõtteid hindavaks.”

Ma panen oma meeskonna tööle, näen, kuidas nad toimetavad ja kui vaja, tuleb minna appi. Sergei Strigin

12

Fassaadi ilmestavad üles ja alla „kukkuvad“ klaasfassaadi riiglid hoone viimasel korrusel ja klaaspakettide kollane „raster“.

Sergei Strigin Sündinud 30. augustil 1978 Novošahtinskis Venemaal. Aastatel 1996–2003 omandas Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneri VI taseme hoonete ehituse alal. Ametikäik: 1998–1999 OÜ Megaron-E, töödejuhataja 2000–2001 OÜ Terg E&M, projektijuht 2001–2002 OÜ Bestorgate Ehitus, eelarvestaja-müügijuht 2002–2003 OÜ Bestorgate Ehitus, projektijuht 2003–2004 OÜ Ferdmaster eelarvestusjuht 2004–2006 OÜ Ferdmaster, projektijuht

2006–2012 AS Skanska EMV, projektijuht 2013–2017 AS Eesti Energia Õlitööstus, arendusprojektide planeerimisjuht 2017–2019 AS Merko Ehitus Eesti, projektijuht 2019– ... AS Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktori asetäitja Suuremad objektid projektijuhina: 2012 ENEFIT-280 õlitehase retordihoone üldehitustööd 2012 ENEFIT-280 turbiinihoone ja jahutuskanalite ehitus 2019 Tallinki büroohoone 2019 Tallink Express hotelli laiendus 2019 Tallink SPA hotelli 1. korruse rekonstrueerimine


LUMI & LUMO VENTILATSIOONIPLAFOONID

ÕHU JUHTIMINE

DISAINILT SULANDUVAD TEHNILISELT VÄLJAPAISTVAD

DISAIN PLAFOONID

LUMI & LUMO KASULIKUD OMADUSED • • • • • • •

Kaasaegne disain Lihtsalt kohandatav välimus Mustust hülgav CleanVent® pinnatöötlus Lihtne paigaldada, seadistada ja fikseerida Täpsed õhuhulgad ja mõõtetulemused Suurused Ø100, 125, 160 ja 200 mm Saadaval nii sissepuhkele (Lumi) kui väljatõmbele (Lumo)

FläktGroup uued LUMI ja LUMO ventilatsiooniplafoonid on välja töötatud disainerite, lõpptarbijate ja paigaldajate poolt saadud tagasiside põhjal. Tulemuseks on uudne sissepuhkeja väljatõmbe-plafoonide tootevalik mis on sobiva ja paindliku disainiga ning katab tehniliselt laia ala. Hästi kujundatud disain sobib peaaegu igasse keskkonda ja seda on ise võimalik isikupäraselt kujundada tänu nutikale isiksustamise funktsioonile. Need plafoonid on tõesti ka tehniliselt silmapaistavad, väga lihtsad paigaldada, vähese hooldusvajaduse ja täiustatud madala müratasemega.

FläktGroup Eesti OÜ, Pärnu mnt 105, tel 66 22 780, heikki.jurilo@flaktgroup.com


A A STA E H I TA J A N O M I N E N D I D

Parima ehitaja nominendid Taavi Mitt AS Eviko projektijuht Taavi Mitt on töötanud ettevõttes juba 15 aastat – kohusetundlik, hea suhtlemisoskuse ja pingetaluvusega Mitt ning on juhtinud erineva suurusega ehitusobjekte alates väiksematest remonttöödest kuni suurte projektideni. Muude tööde hulgas on tema juhtida olnud näiteks Nursipalu teeninduslinnaku või Narva-Jõesuu asenduskodude ehitus, ta on ehitanud laskemoonaladusid Kaitseliidule ning renoveerinud Paikuse lasketiiru Sisekaitseakadeemiale. Taavi Mitt oli abiks ka Paldiski tuumasarkofaagi ehitustöödel ja renoveeris mitmeid muinsuskaitsealuseid objekte, näiteks Piiri kõrtsihoone Vastseliinas. Ükski

Suure-Jaani Tervisekeskus. Foto: Eviko

töö ei ole olnud tema jaoks liiga väike ega liiga suur, kõik alustatud tööd on ta kenasti lõpule viinud. Aasta ehitaja konkursile jõudis Taavi Mitt seekord SuureJaani Tervisekeskuse ehitusjuhina. Konkursi žüriile avaldas muljet tervisekeskuse ehitustööde kõr-

Ahti Suppi AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahti Suppi on suurte kogemustega ehitusjuht: enam kui kümne aasta pikkune kogemus on kujundanud Ahtist tõelise ehitushundi, kelle meeskonnas valitseb alati kord ning süsteemne töövaim. Ahti oskab hoida häid suhteid nii tellijate ja ehitusjärelevalve teostajate kui ka oma objektimeeskonna liikmetega, koostab pädeva tegevuskava ja innustab meeskonda eesmärgi saavutamisel. Eesmärgile pühendumine on Ahtile eriliselt oluline – mees, kes on läbinud mitmeid Ironmani võistlusi, teisiti ei saakski. Ahti meeletu töövõime on eeskujuks kõigile. Ahti juhtimisel on valminud üks Eesti eksklusiivsemaid elukondliku kinnisvaraarenduse ob14

ge kvaliteet ja läbimõeldud arhitektuur. Taavi Miti juhtimisel valmisid hoones kõrge ehituskvaliteediga ka need ruumid, kuhu tavakülastaja igapäevaselt ei satu, olgu tegu ventilatsioonikambri või prügimajaga.

Staapli kvartal. Foto: Tiit Veermäe

jekte – Noblessneri sadamalinnaku kortermajade komplekt, kus kaasaegne arhitektuur ja väärikas ajalugu moodustavad uue elu- ja ärikeskkonna. Staapli kvartali neli äripindadega korterelamut on unikaalne hoonetekompleks, mis on ehitus-

tehniliselt täpne ja arhitektuurselt uuenduslik panus Eesti linnaruumi. Ahti Suppi saab Staapli kvartali projekti kokkuvõttes uhkusega öelda, et just tema juhtimise all ehitati valmis Eesti kõige merelähedasem korterelamu.


Roland Vaikmäe Roland Vaikmäe töötab AS-is EG Ehitus projektidirektorina alates 2018. aastast ja asus juhtima Balticconnectori maismaatorustiku ehitustööde läbiviimist. Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori 43,4 miljoni eurose maismaatorustiku projekteerimine ja ehitus on Eesti taasiseseisvumisaja suurim toruehitus ning insenertehniliselt väga nõudlik töö. Ühenduse maismaaosa pikkus on Eestis 55 kilomeetrit. See tähendab, et töid teostati korraga kõigis omavalitsustes, mida toru läbib – Kiili, LääneHarju, Saku ja Saue vallas ning Keila linnas. Projekteerimiseehitusetöövõtuleping võimaldab teatavat paindlikkust, kuid teisest küljest tõstab ka vastutust. Roland Vaikmäe hoidis rahvus-

Balticconnectori maismaatorustiku ehitus. Foto: Tiit Veermäe

vahelise meeskonna juhina õhkkonna sõbraliku ja töisena ning kõik osapooled, nii projekteerijad, peatöövõtja, tellija, maaomanikud, omanikujärelevalve kui alltöövõtjad, pingutasid ühise eesmärgi nimel. Rolandi jaoks on väga tähtis meeskonnasisene suhtlus ja ühise rütmi leidmine.

Roland Vaikmäe juhtis ehitustööde läbiviimist rahvusvahelise meeskonna koosseisus, kuhu kuulusid EG Ehitus ja Scanweld Eestist ning Alvora Leedust. Üle 12 aasta projektijuhina töötanud mehel on volitatud ehitusinseneri tase 8 hoonete ehituse ehitustegevuse juhtimise alal.

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee


A A STA E H I TA J A K A N D I DA A D I D

Tarvi Jürimaa

Ettevõte: Hausers Ehitus OÜ Nimi: Linnamäe Tornid Aadress: Linnamäe tee 42a, Tallinn Tellija: Linnamäe Majad OÜ Peatöövõtja: Hausers Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: DVS Grupp OÜ, Avi Haljastus OÜ Arhitekt: Indrek Kallas Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus OÜ Omanikujärelevalve: Pikk Silm OÜ Ehituslik maksumus: 10 miljonit eurot Ehituskestvus: 25 kuud

Hellar Eerik

Ettevõte: Hausers Grupp OÜ Nimi: ibis Tallinn Center hotell Aadress: Juhkentali 28, Tallinn Tellija: Tallinn House OÜ Peatöövõtja: Hausers Ehitus OÜ Peamised alltöövõtjad: Konest OÜ (Erki Tuik); ET 5 OÜ (Aivar Uutar) Arhitekt: Margit Valma Projekteerija: KARISMA arhitektid OÜ Omanikujärelevalve: Ehitusekspertiisibüroo OÜ (Teet Sepaste) Ehituslik maksumus: 6,6 miljonit eurot Ehituskestvus: 20 kuud

Ettevõte: Tallinna Ehitustrust OÜ Nimi: Punane Maja, Telliskivi tn 60a/8, Tallinn Aadress: Telliskivi tn 60a/8, 10412 Tallinn Tellija: Telliskivi Maja OÜ Peatöövõtja: Tallinna Ehitustrust OÜ Peamised alltöövõtjad: OÜ Lustrum Teenused, AS Raunopol, OÜ Rannala, OÜ Danite Elektritööd, AS Viimsi Keevitus, OÜ Tekaproff, Tonito OÜ, OÜ EM Konstruktor, AS Fesnster Alumiinium, Skone Grupp OÜ, Fenestra AS, OÜ Katusetööd, Eesti Otis AS, Capr Ehitus OÜ, OÜ Virestcon Ehitus, Imoko OÜ, Alarmest OÜ, Emero Wall OÜ, Abertson OÜ, Rõduklaasid OÜ, Tresco Metall OÜ, ML Viimistlus OÜ, NRK Ehitus Grupp OÜ, Lukupood OÜ, Raunder TRM OÜ, Vamos Automaatika OÜ, Kenomer OÜ, Floor Covering OÜ, Perimex OÜ jt Arhitekt: OÜ Salto AB, Ralf Lõoke Projekteerija: Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Andro Mänd, Salto AB OÜ Omanikujärelevalve: Margus Mändmets, Balfour Projektijuhtimise OÜ Ehituslik maksumus: 4,72 miljonit eurot Ehituskestvus: 13 kuud

Tõnu Püks

Joonas Matteus

Allar Kuusk

Ettevõte: Maru Ehitus AS Nimi: Kakumäe jahisadama ellingu- ja sadamahoone Aadress: Lesta 16/18, Tallinn Tellija: BMGS EESTI FILIAAL Peatöövõtja: Maru Ehitus AS Peamised alltöövõtjad: Maru Metall AS, KVT Ehitus OÜ, Royaltex OÜ, HR Tecno OÜ, Parmet AS, AEK OÜ, APK Ehitus OÜ, Filsi OÜ, Alarmest OÜ Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ Projekteerija: Maru Ehitus AS Omanikujärelevalve: Telora-E AS Ehituslik maksumus: 8 867 000 eurot Ehituskestvus: 14 kuud

Rene Jürgen

Ettevõte: Maru Ehitus AS Nimi: Mustamäe CHP ehitustööd Aadress: Kadaka tee 181, Tallinn (Vinkli tn 6, Tallinn) Tellija: Utilitas Tallinn OÜ Peatöövõtja: Maru Ehitus AS Peamised alltöövõtjad: Maru Betoonitööd OÜ, Tref Nord, Tavepro OÜ, Corle OÜ, Hansavalve OÜ, Maleko AS Arhitekt: Sweco Projekt Projekteerija: Sweco Projekt Omanikujärelevalve: Telora Ehituslik maksumus: 6,3 mln eurot Ehituskestvus: 17 kuud

16

Ettevõte: Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS Nimi: Vaba Lava Narva teatrikeskus Aadress: Linda 2, Narva 20309 Tellija: Vaba Lava SA Peatöövõtja: Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS Peamised alltöövõtjad: Fixdem, Savekate, Hearum, Alpimer Ehitus, Patribus, Katevara, Welldone, Lansec, Ariego, Baltisigma, Joveld, Muuga betoonelement, Narva Bark, CPR OÜ Arhitekt: Indrek Tiigi Projekteerija: Allianss Arhitektid OÜ Omanikujärelevalve: Jaanus Krikk Ehituslik maksumus: 2 489 139 eurot Ehituskestvus: 12 kuud

Rein Pokk

Ettevõte: Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS Nimi: Aquaphor tootmishoone rekonstrueerimise- ja juurdeehitustöö Aadress: L. Tolstoi 4, Sillamäe 40231 Tellija: Westaqua Invest OÜ Peatöövõtja: Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS Peamised alltöövõtjad: RTG Projektbüroo, Savekate, Kurmik, RTS Infraehitus OÜ, Matise, Tavepro, Freshest, Hearum, Helmot, Lansec,

Palmer Grupp, Laduks, Eesti Betoonelement, Narva Bark Arhitekt: Kati Haki Projekteerija: RTG Projektbüroo AS Omanikujärelevalve: Jaanus Krikk Ehituslik maksumus: 7 138 036 eurot Ehituskestvus: 17 kuud

Ahti Suppi

Ettevõte: AS Merko Ehitus Eesti Nimi: Noblessneri, Staapli ala arendus Aadress: Staapli 2, Staapli 3, Staapli 4, Staapli 8 ja Staapli 12, Tallinn Tellija: Kodusadam OÜ, BLRT AS Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: PR Betoon OÜ, SA.MET AS, AS Click, Katusetööd OÜ, Arsam OÜ Arhitekt: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ, Indrek Suigusaar Projekteerija: AS Merko Ehitus Eesti Omanikujärelevalve: OÜ Ehitusagentuur, Kaupo Reinvee Ehituslik maksumus: 43 miljonit eurot Ehituskestvus: 32 kuud

Sergei Strigin

Ettevõte: AS Merko Ehitus Eesti Nimi: Tallinki büroohoone Aadress: Sadama tn 9, Tallinn Tellija: OÜ Hansa Hotell Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: AS Merko Ehitus Eesti, AS Komfort, AS Hardmeier Arhitekt: M. Pressi Arhitektuuribüroo AS, Meelis Press Projekteerija: OÜ Civen, Paavo Pikand Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ, Aare Eessalu Ehituslik maksumus: 7,86 miljonit eurot Ehituskestvus: 18 kuud

Roland Vaikmäe

Ettevõte: AS EG Ehitus / Scanweld AS / Alvora Nimi: Kiili-Paldiski DN700 54 gaasitoru projekteerimis- ja ehitustööd Aadress: Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju vald Tellija: AS Elering Peatöövõtja: Konsortsium: AS EG Ehitus, AS Scanweld ja UAB Alvora Peamised alltöövõtjad: OÜ Kaurits, Telegrupp AS, Maru Ehitus AS, Koveti Elekter AS, Demidas UAB, Elsis TS UAB Projekteerija: UAB Ardynas Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ, OÜ Keskkonnaprojekt, Sweco EST OÜ, Tallinna Linnaehituse AS Ehituslik maksumus: 43,4 miljonit eurot Ehituskestvus: 18 kuud


Taavi Mitt

Ettevõte: AS Eviko Nimi: Suure-Jaani Tervisekeskus (Tervisekoda) Aadress: Pärnu 4, Suure-Jaani, Viljandimaa Tellija: Suure-Jaani Vallavalitsus Peatöövõtja: AS Eviko Peamised alltöövõtjad: Electrum AS, Sovek AS, Viljandi Õhumeister OÜ, Basseinitehnika OÜ, OÜ Selko Security, Timorvara OÜ, AS Pristis, Ektaco AS, Harvia Estonia OÜ, Mentli OÜ, 2K Services OÜ, Vecta Design OÜ, Selektiiv OÜ Arhitekt: Arhitektuuribüroo Arhitekt Must OÜ Projekteerija: Novarc Group AS Omanikujärelevalve: P.P.Ehitusjärelevalve OÜ Ehituslik maksumus: 5 341 594 eurot Ehituskestvus: 19 kuud

Joosep Nõupuu

Ettevõte: Mapri Ehitus OÜ Nimi: WOHO 2. etapp PIPEDRIVE maja Aadress: Mustamäe tee 3, Tallinn Tellija: Ekerepol OÜ, Reigo Randmets

Peatöövõtja: OÜ Mapri Ehitus ja Nordecon Betoon OÜ Peamised alltöövõtjad: Temiir AS, Evocon Grupp OÜ, Parmet AS, KH Energia Konsult AS, Rekman OÜ Arhitekt: PIN Arhitektid, Neeme Tiimus Projekteerija: OÜ Mapri Ehitus ja Nordecon Betoon OÜ Omanikujärelevalve: Hannes Kase, Ehitusekspertiisibüroo OÜ Ehituslik maksumus: ca 12 mln eurot Ehituskestvus: 22 kuud

Aivo Pedak

Ettevõte: Oma Ehitaja AS Nimi: Noblessneri valukoda Aadress: Peetri 10, Tallinn Tellija: Noblessner Park OÜ Peatöövõtja: Oma Ehitaja AS Peamised alltöövõtjad: LinFas OÜ, TP Katus OÜ, Salava Grupp OÜ, T-Tammer OÜ, Savekate OÜ, KH-Energia Konsult AS Arhitekt: KAOS Arhitektid OÜ Projekteerija: KAOS Arhitektid OÜ Omanikujärelevalve: Sweco Eesti OÜ Ehituslik maksumus: ca 5 mln eurot Ehituskestvus: 13 kuud

Germo Koppel

Ettevõte: Oma Ehitaja AS

MASSAAŽITOOLIDE RENT JA MÜÜK al.

59. /kuus

SPA ELAMUS KODUS VÕI KONTORIS massaazitoolide meistriklass

Nimi: Kristiine Keskuse renoveerimine Aadress: Endla 45, Tallinn Tellija: Kristiine Keskus OÜ Peatöövõtja: Oma Ehitaja AS Peamised alltöövõtjad: Katusetööd OÜ, Stik-Elekter AS, Enertec Group OÜ, Mikrovai OÜ, Moodul Projekt OÜ, Langeproon Hüdroisolatsioonitööd OÜ Arhitekt: Novarc, Lauri Laisaar Projekteerija: CES, Aksiaal, eD Insenerid Omanikujärelevalve: Projector OÜ Ehituslik maksumus: ca 14 mln eurot Ehituskestvus: 24 kuud

Oleg Kaas

Ettevõte: Nordecon AS Nimi: Lesta 10 korterelamud Aadress: Lesta tn 10/1, 10/2, 10/3, Tallinn Tellija: Haven Kakumäe OÜ Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Raunopol AS, Abertson OÜ, Soojusexpert OÜ, K-Kate OÜ, Elkoral OÜ Arhitekt: AB Pluss OÜ, Indrek Suigusaar Projekteerija: Inseneribüroo Püloon OÜ, Riho Märtson Omanikujärelevalve: Inseneribüroo Telora OÜ, Vaido Salis Ehituslik maksumus: 10,8 mln eurot Ehituskestvus: 17 kuud

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

Väike vihje kingiideedeks: magusaimad pakkumised leiate meie kodulehelt www.massaazitool.ee m.me/massaazitoolidest m.me/massaazi oolidest

Aldermani Metall OÜ | Tähetorni 21b, Tallinn | Тel. 672 6867, 50 11 733

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


A A STA E H I TU S P R OJ E K T

Maakri kvartali seitsmest uuest hoonest kaks on kþrghooned. Fotod: Tiit Veermäe

18

Aasta ehitusprojekt: Maakri kvartal


Maakri kvartal moodustub täiesti uutest hoonetest ja rekonstrueeritud muinsuskaitsealustest ehitustest – seega oli insenertehnilisi väljakutseid tavapärasest rohkem. Maakri 19/21 asub südalinna tuiksoonel, kus krundi täisehitamise protsent ulatus peaaegu maksimumini. See tähendas erakordselt põhjalikku tööde planeerimist, läbimõeldud ehitusjuhtimist, lisaks tuli leida ühine keel ehitusplatsi ümbritsevate naabritega. Seitsmest hoonest kaks on ka kõrghooned – üks neist 10-korruseline ja teine 30-korruseline. Efektne kooslus uuest arhitektuurist ja vanadest hoonetest.

Erinevad hooned koosluses „Sellise mastaabiga suurprojekti õnnestumine eeldas projekti kõigi osapoolte väga head koostööd,“ märkis AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal oma soovituskirjas. Arhitektid OÜ-st ARS Projekt tõstsid esile, et erinevate hoonete kooslused muutsid projekteerimise küll keeruliseks, aga samas ka huvitavaks: kõrvuti uued hooned ja muinsuskaitsealused arhitektuurimälestised, ehitamine-lammutamine, kõrghooned ja madalamad hooned, ning lõpuks ka etapiviisiline ehitamine, et säilitatavaid hooneid saaks üüripinnana võimalikult kaua kasutada. Projekteerimise väljakutsed Tihedas kvartalis osutus palju läbimõtlemist vajavaks teemaks tuleohutuse ja evakuatsiooni planeerimine: tuli ju arvestada mälestiste tingimustega ja erinevate hoonete konstruktsioonide tule-

püsivusnõuetega, kus kohati kõrghoone nõuded laienesid ka olemasolevatele hoonetele. Väljakutse insenerile Peaprojekteerija AS Merko Ehitus Eesti pidi uusehitiste rajamisel lahendama keerulisi inseneriülesandeid ehitusaegse süvendi, vundeerimislahenduste ja hoonete koosmõju arvestamisel. 30-korruselise hoone puhul lisandus kõrghoonetele omased spetsiifilised teemad, näiteks tuulekoormuste analüüs ning mõju, omavõnkesagedused jmt. Rekonstrueeritavate hoonete puhul viidi läbi kümmekond eksperthinnangut, et saada selgus olemasolevate konstruktsioonide kandevõime osas, vajadusel projekteeriti tugevduslahendused ja uued konstruktsioonid – vahelaed, katuslaed, jne. Esile tuleb tõsta ka kõrgendatud tähelepanu projekteerimisjärele-

Tihedas kvartalis osutus palju läbimõtlemist vajavaks teemaks tuleohutuse ja evakuatsiooni planeerimine: tuli ju arvestada mälestiste tingimustega ja erinevate hoonete konstruktsioonide tulepüsivusnõuetega. valvele konstruktsiooniosa projekteerimisel: eksperthinnangud võeti erinevates ehitusetappides. Projekteerimisel kasutati ka 3Dinfomudelit, mis Maakri kvartali projekti puhul oli konstruktsiooniosa projekteerimise oluline töövahend. 19


A A STA E H I TU S P R OJ E K T

Ehitamise pikk ja põnev teekond

TAAVI LIPP PROJEKTIJUHT AS MERKO EHITUS EESTI

M

aakri ärikvartali ehitus on olnud pikk ja põnev teekond, mida võib pidada iga ehitusinseneri unistuseks. See ei olnud lihtsalt üks maja, see oli kompleks seitsme hoonega, millest igaüks eriline. Üheks suuremaks katsumuseks oli 30-korruselise kõrghoone ehitamine, mille karkassi rajamise rütmi suudeti häälestada kümnele päevale ühe korruse kohta. Ülemiste korruste ca 630 m2 suurust põrandapinda valati ühe korraga – see tähendas, et tuli leida lahendus, kuhu paigutada ajutiselt kõrgustes vajalikud töövahendid põrandate valamise ajal. Mida kõrgemale ehitusega jõuti, seda keerulisemaks osutus tuulega


seotud probleem – teiste kõrghoonete vahel tekkisid jõulised tuulekoridorid. Töö kõrgustes Ehitustööde toestamiseks nii keerulistes tingimustes kasutati spetsiaalseid tuuleseinu. Betooni pumpamiseks korrustele, mis olid betoonipumba tööraadiusest väljas, rajati hoone sisse terastorudest betooniliin, mille kaudu saadi betoon ülemistele korrustele. Raudbetoonseinte valamiseks kõrgustes toodi betoonitootja Ruduse poolt esmakordselt Eestisse spetsiaalne seade „elevant“, millega lahendati betooni jagamine kõrgetel korrustel. Ehitustehniliselt keerukad olid ka tööd 10-korruselise hoone all. Hoonealuse parkla ehituseks tuli paigaldada sulundsein, aga seda ei saanud teha vibreeriva mee-

todiga, mis seadis töödele tehnilised piirangud. Samuti osutusid tehnoloogiliselt keerukaks vaiatööd ca 40 meetri pikkuste vaiadega, millest suurimad olid 1,5-meetrise diameetriga. Kompleksi maapealse osa üheks suuremaks projekteerimiseks ja ehituseks oli nn „klaaskuubik“, mis pidi ühendama uut B-hoonet ja vana C-hoonet. Siin selgus, et erinevate koormusolukordade tõttu ei saagi kõike ainult klaasist teha, nagu arhitektid algselt soovisid. Lõpptulemuse nimel tehti koostööd väga intensiivselt ning leiti tehniliselt toimiv ja kõigile sobiv lahendus. Tallinna siluett täienes Niivõrd mastaapse ehitise toimivas lõpptulemuses mängis väga suurt rolli, et juba objekti algfaasis

Maakri ärikvartal Peaprojekteerija: AS Merko Ehitus Eesti Konstruktor: OÜ Neoprojekt Arhitekt: OÜ ARS Projekt Tellija: Maakri Kvartal OÜ Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

kaasati pakkumusprojektist alates tugev tehnosüsteemide kompetents elektritööde ja KVVKJ erialaspetsialistidega. Kõrghoonete projektis väärib esile toomist hoonekompleksi automaatne kõrgsurve tulekustutussüsteem. Süsteemi eeliseks on ennekõike hoone tarbevee liitumisel arvestatava kustutusvee vajaduse vähenemine kuni 35% võrra. Maakri kvartali ehitamine oli vägev insenertehniline väljakutse, mille käigus muudeti arvestatavalt Tallinna linnaruumi, ka Tallinna siluett täienes uue väljapaistva kõrghoonega.

OHUTUSVÕRGUD vastavalt standardile EN 1263-1:

• ehitatavate struktuuride perimeetri piiramiseks • isikute ja materjalide allakukkumise takistamiseks • tööplatvormideks

: ellimine Info ja t 1 110 11 e +372 56 iskaitse.e m u k k u info@k

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2


A A STA E H I TU S P R OJ E K T I N O M I N E NT

Fotod: Maris Tomba

Kakumäe Haven jahtklubi ja ellinguhoone Kakumäe sadama jahtklubi ja ellinguhoone Peaprojekteerija: Maru Ehitus AS Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ, Jan Skolimowski Tellija: AS BMGS Eesti filiaal Ehitaja: Maru Ehitus AS

Kakumäe Haven jahtklubi ja ellinguhoone projekteerimis- ja ehitustööd algasid Maru Ehitus AS-i jaoks 2018. aasta sügisel ning lõppesid 2019. aasta maikuus. Detailplaneerimise, eelprojekti koostamise ja ehitusloa taotlemise protsess olid põhjalikud. Hoone tellija soovis funktsionaalset maja: seadmed ja piirid olid ette antud ning ümber nende piiride hakati hoonet projekteerima. Tavalise paadikuuri asemel sooviti visuaalselt silmapaistvat 22

ja keskkonda sobituvat hoonet. Nii tehti katus kumeraks painutatud naturaalsest alumiiniumvaltsplekk-paanidest, mis ajapikku hakkavad tuhmuma. Sama efektne on ka graafilise kleebisega sein, millel on kujutatud purjeregatti. Jahtklubi varikatus meenutab visuaalselt paadi põhja - puidu valimine selle ehitamiseks algas juba kaks aastat enne ehituse algust, selgitamaks, milline materjal ja millise töötlusega peab kõige paremini ilmastikule vastu. Kõik postide jaotused ja silded arvestavad tellija soove: posti sammud majas sees tulenevad sellest, millised paadiriiulid olid hoonesse projekteeritud. Fermide kujud ja mõõtmed arvestavad tõstukite manööverdusaladega ja lubavad ruumi maksimaalselt ära kasuta-

da. Hoone kuju esitas väljakutseid ka projekteerimisele: konstruktorid leidsid lahendusi näiteks olukorrale, üks fermi külg oli meetrikõrgune ja teine üle 5 meetri ning sille seejuures ligi 34 meetrit. Kuna tegemist on ellinguhoonega, siis on ühes otsaseinas kaks suurt kangasväravat mõõtudega 9 x 20 meetrit ja 12 x 20 meetrit. Selliste uste mahutamine ja väravaraamide lahendamine oli antud hoones keerukas väljakutse – kangas pidi üles tõmmatuna ära mahtuma, kuid hoone kõrgust suurendada ei olnud võimalik. Kogu hoone töötab õhk-vesi soojuspumpadel, mis kütab ja jahutab samal süsteemil. Kõik eriosad, sealhulgas ventilatsioonikamber, on ehitatud ellinguhoone fermide vahele.


Sein eraldab, uks ühendab

Soovime tänada oma töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes on avanud meile oma ukse. Kuuelapselise suurpere isal Raigo Tammol jätkus 1995. aastal tarkust ja julgust avada oma elus uus uks. See uks on viinud meid imelisele teekonnale toota uksi nii ehituskui ka laevandussektorile. Tammer on tänaseks kasvanud 200 töötajaga suurimaks metalluste tootjaks Baltimaades. Üheskoos oleme tuultest ja tormidest hoolimata suutnud püstitada mitmeid tugevaid seinu, mis aastate jooksul eraldust pakkunud. Mõnest esialgsest seinast on saanud hoopis uks, mis meid ühendab. Aastate jooksul on meie ühisel teel olnud palju uksi. Mõned uksed on jäänud suletuks, mõned uksed on juba väsinud, mõned uksed avanevad justkui automaatselt ning tekib tunne, et oled õigel ajal õiges kohas. Teele on jäänud uksi, mis on esitanud mitmeid väljakutseid ning uksi, mille avamine on tundunud esmapilgul võimatuna, kuid mis sihikindla töö tulemusena on siiski avanenud.

Täname teid kõiki selle imelise teekonna eest ning loodame, et avame ühiselt veel mitmeid uksi. Loodame, et need uksed, mis aitavad täita teie eesmärke, on Tammeri valmistatud uksed. Tammeri kollektiiv ja tegevjuht Anti Tammo

TERASPROFIILUKSED / SILEMETALLUKSED / TULETÕKKEUKSED

TAMMER OÜ Väike-Paala 4 | 11415 Tallinn Tel 614 5500 | info@tammer.ee www.tammer.ee


A A STA E H I TU S P R OJ E K T I K A N D I DA A D I D

Türi Tervisekeskus

Ehitise valmimise aeg: 26.08.2019 Projekteerimise peatöövõtja: Sweko Projekt AS Projekteerimise projektijuht: Mark Skirta Vastutav arhitekt: Peep Urb Vastutav konstruktor: Jaanus Natka VK vastutav insener: Jekaterina Tšitšikalova Sisearhitektuurne projekt: OÜ Rabatron Projekt, vastutav arhitekt Andres Kask KVJ projekt: Amecon OÜ, vastutav spetsialist Igor Moistus Tugevvoolu elektripaigaldise projekt: OÜ Keskkonnaprojekt, vastutav spetsialist Tõnu Pomerants Nõrkvoolupaigaldise ja automaatika projekt: Domik OÜ, vastutav spetsialist Denis Karin Päikeseelektrijaama projekt: AS Eleväli Tellija: Türi Linnavalitsus Ehitaja: AS Paide MEK

Tallinki büroohoone

Ehitise valmimise aeg: 2019. a, kasutusluba 02.05.2019 Peaprojekteerija: AS Merko Ehitus Eesti – Sergei Strigin, Vitali Tšernonožkin, Madis Ploompuu, Hans Anion, Andres Aldoja Konstruktor: Civen OÜ – Paavo Pikand, Tanel Sepp Arhitekt: M. Pressi Arhitektuuribüroo AS – Meelis Press, Margus Vain, Indrek Pottisep, Kadri Benrot, Mari-Liis Suiste Eriosad (KVVKJ): Projektide Agentuur OÜ – Oliver Tärk Eriosad (elekter, nõrkvool): Contactus AS – Mati Lüiste Tellija: OÜ Hansa Hotell Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

T1 Kaubanduskeskus

Ehitise valmimise aeg: 2019. a, kasutusluba 06.02.2019 Peaprojekteerija: AS Merko Ehitus Eesti Konstruktor: Civen OÜ, E-Betoonelement AS Arhitekt: Novarc Group AS Küte, ventilatsioon, jahutus: IB Aksiaal OÜ Veevarustus ja kanalisatsioon, sprinkler: Novarc Group AS Elektri tugev- ja nõrkvoolupaigaldis: Melior Projekt OÜ BIM-mudeli koordinaator: AS Merko Ehitus Eesti Tellija: Tallinna Moekombinaat AS Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskus

Ehitise valmimise aeg: 22.02.2019 Peaprojekteerija: Novarc Group AS, projektijuht Kätlin Simberg Arhitektid: Arhitekt Must OÜ, Alvin Järving, Mari Rass, Ott Alver, Kaidi Põder, Katrin Vilberg, Gert Guriev, LiinaLiis Pihu, Märten Peterson Sisearhitektid: Kuup Disain OÜ, Riin Kärema, Kerli Lepp, Mari Põld Ehituskonstruktsioonid: Novarc Group AS, Teet Dooner, Anna Grišina Küte, ventilatsioon, jahutus: Novarc Group AS, Marina Karpova; IB Aksiaal OÜ, Peeter Parre Veevarustus ja kanalisatsioon: O3 Inseneribüroo OÜ, Tauri Vilipõld Elektri tugevvoolupaigaldis: Novarc Group AS, Kalle Linask Elektri nõrkvoolupaigaldis: Vaimar Engineering OÜ, Vaikko Vilsar Automaatika: Imoko OÜ, Mihhail Simanovits Teed ja asendiplaan: Novarc Group AS, Taavi Sadam Tuleohutus: Tulipunane OÜ, Ardon Kaerma Tellija: Põhja-Sakala vallavalitsus Ehitaja: Eviko AS

Sisekaitseakadeemia uus peahoone

Ehitise valmimise aeg: veebruar 2019 Peaprojekteerija: Arhitekt 11 OÜ Autorid: Eero Endjärv, Illimar Truverk, Janar Toomesso, Katrin Vannas, Hannelore Kääramees Sisearhitektuur: Maarja Varkki, Hannelore Kääramees, Elina Steinpilm Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Terje Ong, Liina Einla Kaasa töötas: Karl Kiisel Tellija: Sisekaitseakadeemia Ehitaja: Nordecon AS

Mustamäe tee 3 ärihoone, WoHo II (Pipedrive’i maja)

Ehitise valmimise aeg: 08.02.2019 Peaprojekteerija ja projektimeeskonna koosseis:PIN Arhitektid OÜ (Neeme Tiimus, Jaan Port, Katrin Kaevats, Markus Nimik, Veiko Valge, Silvia Leet); Nordecon Betoon OÜ (Taavi Kaiv, Maidu Tamm, Taivo Tuulik, Andrei Kervališvili); VP Projekt OÜ (Joonas Vaabel); Finnlog Infra OÜ (Marko Mäekivi); Aet Piel Disain OÜ (Aet Piel); K-Projekt AS (Tiina Parm); OÜ 1Kelvin (Kerstin Luige) Tellija: Ekerepol OÜ

Ehitaja: Nordecon Betoon OÜ, Mapri Ehitus OÜ

Miki lasteaia projekteerimine Keilas

Ehitise valmimise aeg: august 2019 Peaprojekteerija: Esplan OÜ Projektijuht: Kermo Mägi Arhitekt: Vilve Enno Sisearhitekt: Ainiki Niinelaid Maastikuarhitekt: Sulev Nurme Ehitusinsenerid: Helene Abel, Priit Tõnissoo KVJVK insener: Aleksei Ivanov Elektriinsenerid: Vahur Kull ja Anna Balaš Tellija: Keila Linnavalitsus Ehitaja: Haart Ehitus OÜ

Maakri kvartal

Ehitiste valmimise aeg: mai–juuni 2018 Peaprojekteerija: AS Merko Ehitus Eesti – Gunnar Kingo, Marek Hergauk, Taavi Lipp, Ando Salundi, Alo Adler, Priit Laug Konstruktor: OÜ Neoprojekt – Marti Sein, Piret Voore, Priit Luure, Allar Nõges, Tõnis Haaviste, Matis Teeäär Arhitekt: OÜ ARS Projekt – Rasmus Tamme, Kristjan Männigo, Kaido Areda, Rene Safin, Alo Kaste, Ülle-Evelin Eelma, Jaanus Saarepera, Ats Budell, Andrei Pleskatšjov, Joonas Saan, Kristina Oolu, Kristel Puksand KVVKJ: OÜ PB Teinos – Peeter Luurmees Tugevvoolu paigaldis: OÜ ITK Inseneribüroo – Taisto Tammearu, Argo Stallmeister Nõrkvoolu paigaldis: OÜ Melior Projekt – Maria Aarand Tuleohutussüsteemide automaatika: OÜ Imoko – Igor Andrejev Kõrgsurve veeudu tuletõrje süsteem: Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja VP Projekt OÜ – Andrus Nurga, Joonas Vaabel Tellija: Maakri Kvartal OÜ Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

Kohtla- Järve Gümnaasium Ehitise valmimise aeg: august 2019 Peaprojekteerija: BOA OÜ (tööprojekt) Arhitektid: Margus Soonets, Anto Savi, Maiu Hirtentreu, Jürgen Lepper Projekteerimise projektijuht: Jaan Aru Sisearhitektuur: Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ (tööprojekt) Sisearhitektid: Pille Lausmäe ja Kerli Lepp

25


Asendiplaan, välisruum: Lootusprojekt OÜ (tööprojekt) Maastikuarhitekt: Kersti Lootus Ehituskonstruktsioonid: Gravity OÜ (tööprojekt) ja Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ (põhiprojekt) Konstruktor: Tõnis Agasild, Andrei Kervališvili Küte, ventilatsioon ja jahutus: O3 Technology OÜ (tööprojekt) ja Covente OÜ (põhiprojekt) Veevarustus ja kanalisatsioon: Smart Pipes OÜ (tööprojekt) Tugevvool: RR Elekter OÜ (tööprojekt) Nõrkvool: Pristis AS (tööprojekt) ja Teleprojekt OÜ (põhiprojekt) Automaatika: Pristis AS (tööprojekt) ja AT-Meister OÜ (põhiprojekt) Energiamärgis: Covente OÜ, Argrov projekt OÜ (tööprojekt) ja Covente OÜ (põhiprojekt) soojusvarustuse välisvõrgul Peatöövõtja/ehitaja: Nordecon AS Tellija: Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: Nordecon AS

Kakumäe sadama ellinguja jahtklubihoone Ehitise valmimise aeg: 30.09.2018, 02.05.2019 Peaprojekteerija: Maru Ehitus AS Projekteerimise projektijuht: Rauno Lõhmus Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ, Jan Skolimowski Sisearhitekt: Arch-D OÜ, Viacheslav Deev Välisruumi osa peakonstruktor: Tambet Vähi Konstruktor: Marko Leemet, Andres Vaher VK projekteerija: Anastassia Bukovskaja KVJ projekteerija: O3 Technology OÜ Elektri osa: O3 Technology OÜ Projektijuht: Tõnu Püks Objektijuht: Rauno Lõhmus Objektiinsener: Kerdo Kadak KVVK projektijuht: Margus Rahuoja Elektritööde projektijuht: Alar Orion Tellija: BMGS Eesti filiaal Ehitaja: Maru Ehitus AS

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade ja heintaimede aretuskeskus Seemne 10, Jõgeva alevik Ehitise valmimise aeg: 09.2019, kasutusluba 03.09.2019 Peaprojekteerija: BOA OÜ Arhitektid: Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets, Maiu Hirtentreu

26

Projektijuht: Jaan Aru Välisarhitektid: Kersti Lootus ja Andrus Heno Sisearhitekt: Kristiina Voolaid Konstruktor: Tõnis Agasild Küte, ventilatsioon, jahutus: Ivar Kravets Vesi, kanal: Veiko Loorents Gaas: Tarvo Sarapuu Tugevvool: Rain Randmaa Nõrkvool: Ilvi Rimm Automaatika: Argo Ojamäe Tellija: Eesti Taimekasvatuse Instituut, Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: AS Ehitustrust ja OÜ Tallinna Ehitustrust

Välisruumi osa: T-Model OÜ, Veiko Veerpalu, Andres Reisenbuk Peakonstruktor: Tambet Vähi Konstruktor: Kristjan Põldsalu VK projekteerija: Anastassia Bukovskaja KVJ projekteerija: Inseneribüroo Raivo Kukk OÜ, Raivo Kukk Gaasivarustuse osa: Heat Consult OÜ, Igor Krupenski Elektri osa: Contactus OÜ, Mati Lüiste, Mart Roosileht Projekteerija: Eliisa Petmanson, Imbi Sõstra Tellija: Chemi-Pharm AS Ehitaja: Maru Ehitus AS

Eesti Traat tootmishoone

Haapsalu piiskoplinnus

Ehitise valmimise aeg: 31.10.2018, kasutusluba 22.11.2018 Peaprojekteerija: Maru Ehitus AS Projekteerimise projektijuht: Tauno Murakas Arhitekt: Guru Projekt OÜ, Ivo Rebane, Aleksandra Papunova Sisearhitekt: Guru Projekt OÜ, Ivo Rebane, Aleksandra Papunova Välisruumi osa: T-Model OÜ, Veiko Veerpalu, Roland Laugason Peakonstruktor: Tambet Vähi Konstruktor: Kristjan Põldsalu VK projekteerija: Anastassia Bukovskaja KVJ projekteerija: EstKonsult OÜ, Alne Lepna Gaasivarustuse osa: Heat Consult OÜ, Igor Krupenski Elektri osa: Contactus OÜ, Margus Leoste, Anti Pääro, Mart Roosileht, Sergei Zajarin Projekteerija: Valentin Andronenko Projektijuht: Eduard Kikkas Objektijuht: Juri Fjodorov, Markel Luik Projekteerimise projektijuht: Tauno Murakas KVVK projektijuht: Indrek Pärn Elektritööde projektijuht: Argo Milpak Tellija: Eesti Traat OÜ Ehitaja: Maru Ehitus AS

Chemi-Pharm tootmis- ja büroohoone

Jälgimäe tee 17, Saku vald Ehitise valmimise aeg: 05.02.2019, kasutusluba 25.03.2019 Peaprojekteerija ja projektimeeskonna koosseis: Peaprojekteerija: Maru Ehitus AS Projekteerimise projektijuht: Marven Aus Arhitekt: Loob Projekt OÜ, Jüri Pilliroog Sisearhitekt: Stuudio GaDIS AS

Ehitise valmimise aeg: juuni 2019 Peaprojekteerija: KAOS Arhitektid (Margit Argus, Margit Aule, Elo-Liina Kaivo, Laura Ojala) Projektimeeskond: Konserveerimise osa: Vana Tallinn OÜ (Elo Sova) Ehituskonstruktsioonid: Ehitusekspertiisibüroo OÜ (Tõnu Vana, Tiit Bürkland) Küte, ventilatsioon, vesi, kanalisatsioon: Hevac OÜ Elekter: Edites OÜ Valgusdisain: Marko Kuusik, Siim Porila Graafiline identiteet: Katri Haarde (KAAK OÜ), Jaana Davidjants Ekspositsiooni graafiline disain: Stuudio Stuudio GD OÜ Haljastus: Kristiina Hellström Konsultant: Urve Kallavus (TTÜ) Tellija: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Ehitaja: Restor AS

IT-agentuuri peahoone

Ehitise valmimise aeg: 01.07.2018, kasutusluba 05.07.2018 Peaprojekteerija: DAGOpen OÜ Arhitekt: Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras Projekteerimise projektijuht: Jaan Aru Sisearhitektid: Margit Teikari, Tuuli Trei Automaatika: Urmas Leppik Veevarustus ja kanalisatsioon: Iren Kaskman Küte, ventilatsioon, jahutus: Urmas Saksakulm Nõrkvool: Ljudmila Petrištševa Konstruktsioonid: Kaido Pärl Tellija: Siseministeerium, Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: Fund Ehitus OÜ


Sa

i l a v sk a k

t s a a teet

9 9 8 sa t 1

PLATESAED TIKKSAED JÄRKAMISSAED FREESID LINTSAED KETTSAED LIHVMASINAD

ESINDAJA EESTIS: MECHELIN EESTI OÜ, LAKI 15, TALLINN WWW.SENCO.EE, SENCO@SENCO.EE , 656 3875


A A STA R A J AT I S

Tänavuse aasta ehitusprojekti konkursi parimaks rajatiseks valiti mullu avatud kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel – eestimaalaste jaoks oluline maamärk, mis rajatud ühendamaks olnut olevikuga, läinuid jääjatega, elavaid surnutega.

Foto: Arne Maasik

TEKST: AIN ALVELA

Aasta rajatis: kommunismiohvrite memoriaal 28

Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaali rajamise konkursi võitnud idee ja selle hilisem edasiarendus sündis kolme arhitektuuribüroo inimeste koostöös – rajatise peaprojekteerijad on JVR Arhitektuuribüroo, Ninja Stuudio ja Stuudio Truus, projekti konkreetsed autorid on vastavalt nimetatud arhitektuuribüroode esindajad Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann ja Tiiu Truus. Eesti Arhitektide Liitu kuuluv Jaan Tiidemann räägib projektiga tegelema hakkamise algusaega meenutades, et see konkreetne objekt oli muidugi äärmiselt ainulaadne, absoluutselt sellist tüüpi rajatis, mille projekteerimise au saab ühele arhitektile osaks vaid kord elus. Kaks ja pool aastat tihedat tööd Ettevõtmine, mis pole lihtsalt konstruktori- ja ehitustöö, vaid nõuab ennekõike mõtestatud kontseptsiooni, kuidas see mõjub inimestele hingeliselt, kuidas annab ülevaate ajaloosündmustest, kuidas ühendab neid, kes toona olid sunnitud lahkuma nendega, kes jäid ning nendega, kes elavad tänases päevas. „Võistluse protseduuris ei olnud eriti midagi uut, kõik enamvähem aimasid, kuidas koos töötada on ja mis ees ootab,” kirjel-


dab Tiidemann. „Meil hakkasid kohe alguses need maailmad ja mõtted klappima. See oli võistlus, kus oli vahepeal aega mõelda, mida me täpselt teeme. Ei pidanud viimasel öösel seletuskirja sõnastama, nagu teinekord konkursside puhul juhtub, meil oli see õnn, et saime selle, mida me teeme, ära sõnastada juba veidi enam kui kaks nädalat enne tähtaega. Sõnad „teekond” ja „koduaed” said juba ammu enne töö valmimist välja öeldud. See aitas ka keskenduda ja otsustada, mis on oluline, mis mitte.” Nagu Jaan Tiidemann räägib, oli alguses lähtekohaks taluõu, mille sõnastamist otsima hakati. Aja edenedes kadusid ära talu ja selle hooned ning kandva metafoorina jäi alles „Koduaed”. Konkreetsete objektide asukoha paigutuse etteantud krundil määras suuresti ära kogu Maarjamäe olustik ja see, mis seal juba olemas. Töö käigus pidi palju tegelema memoriaali osade ruumilise paigutusega. Kõigepealt tuli lahendada küsimus, kuhu asetada koduaed, et see ei jääks kõrvalasuva suure ja mastaapse memoriaaliga võrreldes pisem, vaid vähemalt samaväärsena mõjuks: „Võtsime kogu olemasoleva krundi täises mahus enda kasutusse ja kui koduaia koht hakkas paika saama, oligi järgmine küsimus, kuidas sinna jõuda. Ja nii tekkis see tunnelis kulgev tee – teine metafoor „Teekond”,” räägib Tiidemann. „Kaks ja pool aastat tihedat tööd kulus kogu selle loo väljakujundamisele ja detailide paika panemisele. Alguses sai tehtud eskiis, mis läks võistlusele. Seejärel sai see juba täpsema kuju, siis eelprojekt ehitusloa jaoks, põhiprojekt ehitushanke jaoks, lõpuks tööprojekt. Ja selle protsessi käigus tuli muudkui küpsetada, küpsetada ja küpsetada ka seda lugu. Et algne idee jääks kestma ja et memoriaalist saaks tervik.” Osapooli oli palju – haljastaja,

Sõnad „teekond” ja „koduaed” said juba ammu enne töö valmimist välja öeldud. See aitas ka selgelt keskenduda, mis on oluline, mis mitte. Jaan Tiidemann

skulptor, disainer, kõik nad pidid saavutama oma töös ühisosa ja tulemuse täpsuse – sõna, mida Jaan Tiidemann eriliselt rõhutab. Näiteks on memoriaalil ülitäpselt seotud kanalisatsioonikaevud ja sillutise sisse paigaldatud valgustid. Oli vaja, et kõik osapooled, näiteks erinevate osade ehitajad, tulevad nende ideedega kaasa, mõtlevad ühes taktis ja tegutsevad ühisel meelel. „Kui te seal kõnnite ja vaatate maha, siis märkate seda täpsust. Samuti on tahvlite moodul nii pikkuses kui kõrguses väga konkreetne, mis läheb kokku seintega ja vahepealse sillaga, et teekonna algus oleks parajal kõrgusel ja selle tagumine ots parajalt all orus varjatud,” kinnitab ta. Eriline töö, mis liitis tegijad Memoriaali materjalide valik lähtus alguses paika pandud kontseptsioonist – domineeriv teras ja raud oli juba algusest peale üsna kindel valik. Aeg-ajalt sai mõeldud, et äkki võiks see olla ka graniit, aga leiti, et see oleks muutnud memoriaali liialt haualikuks ja ehk ka liialt pidulikuks. „Nii sai teekonda kujutada toonase võimu raudses haardes olevaks, nii tuli see õigemini välja,” iseloomustab Tiidemann. „Ja ega rohkem materjali polegi peale betooni ja natukese klaasi. Me välistasime igasugused kallid vää-

riskivid, vaid mälestuskivid on graniidist. Seejuures mängib rolli ka hooldamise küsimus, sest on ju kõik vääriskivid mingis mõttes poorsed ja võivad ilmastiku või ka inimeste meelevalla käes n-ö rikki minna.” Tiidemannile ei meenu, et kogu protsessi ajal oleks ette tulnud tuliseid vaidlusi või erimeelsusi, kui, siis ainult pisidetailides, näiteks, kas küünlaalused teha veidi laiemad või kitsamad. Aga põhilises, kui kontseptsioon oli juba sõnastatud, oldi ühel meelel ja siis jäi see kõik ainult paberile ja arvutisse joonistada. Igaüks teadis täpselt oma töölõiku ja usaldas teisi osapooli nende töös. Ta iseloomustab kommunismiohvrite memoriaali projekteerimist kui väga erilist tööd, mis oli seda kõigile töös ja tegevustes osalenutele, mitte ainult arhitekti või ehitaja jaoks. „Ka protsesside menetlejatel näis olevat sootuks erinev suhtumine võrreldes mõne tavalise maja projekteerimise ja ehitamisega, kus tuleb ikka takistusi ja vaidlusi ette, asjad viibivad, kaikad lendavad ja kõik ei lähe kaugeltki nii, nagu loodetud,” arutleb Tiidemann. Kumba aga memoriaal selle ühele loojale rohkem sisendab – lootust või lootusetust, on ju mõlemad osad meie saatusest seal esindatud? „Iga inimene näeb seal niivõrd erinevat asja, mõni ühte, teine teist ja kolmas kolmandat. Minu jaoks on memoriaal hoopis isemoodi asi, oleme ju olnud kaks ja pool aastat selle kõige n-ö sees projekti autoritena, ma tean ja tunnen seal iga mutrit. Minu jaoks on seal lisaks nendele kahele metafoorile müriaad igasuguseid detaile,” kirjeldab Jaan Tiidemann. Kokkuvõttes valmis memoriaal koostöös: erinevate erialade töö on siin muutunud üheks detailirohkeks tervikuks, nii õnnestus ehitada mitmekihiline arhitektuuriteos. 29


A A STA R A J AT I S

Memoriaali ehitusprojektist: Memoriaali ehitusprojekt valmis kolme aasta jooksul: võistlustöö kavandati aprillist maini 2016, eelprojekt valmis märtsis 2017, põhiprojekt juunis 2017, tööprojekti viimased joonised juulis 2018, üks kuu enne memoriaali pidulikku avamist. Lisaks arhitektuursele osale hõlmas memoriaali ehitusprojekt maastikuarhitektuuri-, disaini- ja skulptuuriosa. Samuti eriosad: drenaaži- ja kanalisatsiooniosa, elektri- ja nõrkvooluosa. Memoriaali ehitusprojekt kavandati valdavalt mudelifailina arhitektuuri- ja inseneribüroode koostöös. Infomudelit kasutasid eelkõige arhitektid, IFC-mudelit ka eriosade insenerid. Peaaegu kõik ruumielemendid alates maastikust kuni väikevormideni (sh videokaamerad, prügikastid) modelleeriti ning kontrolliti 3D-mudelis. Memoriaali skulpturaalne 30

osa kujutab mesilassülemit. Iga mesilane on roostevabast terasest prinditud vastavalt kunagi eksisteerinud „pärismesilase” 3D-skanneeringule. Mesilaste failidest koostati komplektid, mida sai seinal pöörata erinevatesse asenditesse, nii saavutati juhuslikkuse efekt. Oluline oli koostöö graafilise disaineriga, kes küljendas nimetahvlid, tekstid, luuleread ja infotahvlid. Väljakutseks oli 441 nimetahvli faili automaatne konverteerimine laserlõikusfailideks, samuti kõikide nimetahvlite loogika ja numeratsiooni väljatöötamine ning ehitusprojektile kohandamine ning projektiga tagamine, et iga tahvel satuks memoriaalil õigesse kohta. Üks osa projektist oli välimiste terastahvlite täpsed joonised koos kõigi küljendatud tekstide ja nende kinnitamiseks vajalike aukudega.

Omaette ülesanne oli valgustusla henduse modelleerimine ja väljatöötamine koos Siim Porilaga firmast Silmani Elekter. Valgustugevused modelleeriti ning valgustite mõõdud seoti projektis täpselt sillutistega. Ohvitseride fotod ja valgustid töötati välja koos disainer Margus Triibmanniga ettevõttest Keha3. Konstruktsioonide inseneridega ettevõttest Estkonsult vahetati projektifaile ja IFC-mudeleid. Elektrilahendused kavandati koostöös ettevõttega Contactus, kelle andmete alusel said paika kilpide asukohad ja suurused ning seoti need memoriaali põhjaseinas olevate niššide ja hooldusluukidega. Oluline koostöölõik oli drenaaži ja kanalisatsiooni projekteerijatega: kaevude andmed seoti arhitektuurses projektis sillutistega millimeetri täpsusega.


 Tänu ehitajale õnnestus saavutada objektil erakordne täpsus nii betoonitöödel, terasega seotud töödel kui peentes ja väikestes detailides väikevormide juures.

Memoriaali projekteerimistööd Peaprojekteerijad: Arhitektuuribüroo JVR, Ninja Stuudio, Stuudio Truus. Autorid: Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus Meeskond: Martin Prommik, Kersti Nigols, Liis Voksepp, Annika Liivo, Marianna Zvereva Skulptuur: Kirke Kangro Haljastus: Lidia Zarudnaya Graafiline disain: Martin Pedanik Ohvitseride mälestusmärgi tehniline lahendus: Margus Triibmann Eriosade peaprojekteerimine, konstruktsioonid, drenaaž, teed-parklad, vertikaalplaneerimine: Estkonsult Elektri- ja nõrkvooluosa projekt: Contactus

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Maarjamäel Põhimõtteline otsus rajada kommunismiohvrite memoriaal sündis 2011. aastal, mitmeid aastaid vältasid arutelud selle asukoha ümber. Näiteks Memento soovis memoriaali rajada Tallinna kesklinna Tõnismäe kanti. 2014. aastal toimunud ideevõistlusel pakuti memoriaali asukohana kõige rohkem Maarjamäed. Toonase ideekonkursi võitis Koit Ojaliiv tööga „Mälutulbad”. 2015. aasta jaanuaris otsustas valitsus, et kommunismiohvrite memoriaal ja mälestusmärk ohvitseridele rajatakse Maarjamäele. Arhitektuurikonkurss kommunismiohvrite memoriaali rajamiseks Maarjamäele kuulutati välja 2016. aasta maikuus, võitjad kuulutati välja sama aasta lõpus. Esimese preemia pälvinud töö „Teekond” sai žüriilt üksmeelse toetuse. Selle kandev idee on kannatuste teekond läbi 200 meetri pikkuse tun-

neli, mille seinad kaetud ohvrite nimedega ja millest väljudes on kodumaale pääsemise sümboliks koduaed. 2017. aasta novembri algul sõlmisid Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja konsortsium, kuhu kuuluvad OÜ Tafrix, Graniittirakennus Kallio Oy, Verston Ehitus OÜ ning GRK Infra AS, ehituslepingu. Rajatis avati 2018. aasta augustis. Kommunismiohvrite memoriaal hõlmab 3,8 hektari suurust maa-ala juba olemasoleva Maarjamäe mälestusala naabruses, mille kogupind on 13 ha. Memoriaalis on ära märgitud kõigi teadaolevate kommunistliku võimu ohvrite nimed, kellest paljud surid kaugel kodumaast ning kelle matmispaik on teadmata. Alguses planeeriti ehitustööde maksumuseks 4,45 miljonit eurot, lõpuks kujunes selle maksumuseks 6,6 miljonit eurot. Allikas: autorid


A A STA R A J AT I S E N O M I N E N D I D

Vanasadama liikluskorraldus Tallinna Vanasadama lõunaosa eskiis-, eel- ja põhiprojekti koostamine Projekteerija: K-Projekt AS Tellija: AS Tallinna Sadam Ehitaja: Lemminkäinen Eesti AS

Vanasadama liikluskorraldus vajas uut terviklikku lahendamist, sest reisijate hulk erinevatel laevaliinidel suurenes järjest, ent checkin-i läbilaskevõime oli piiratud. Ka uute operaatorite mahutamine kindlale maa-alale oli raske. K-Projekt AS koostas Vanasadama lõunaosa liikluse projektlahenduse osana terviklikust Targa Sadama süsteemist. Süsteem on mõeldud nii sõidu- kui ka veoautoga reisijatele, kaasates kõiki nelja Tallinna Vanasadamas tegutsevat ro-pax laevaoperaatorit. Liikluslahenduste koostamisel võeti kogu laevadele suunduva ja neilt tuleva liikluse korraldamisel efektiivsemalt kasutusele D-terminali alad. Projektiga la-

hendati sisse-/väljapääs sadama alale Reidi teelt ja Ahtri tänavalt Uus-Sadama, Petrooleumi, Lootsi ja Pikksilma tänava kaudu, samuti nähti ette tagavaraväljapääs avariiolukordadeks. Projekti mahus määrati läbipääsupunktide arv, uu-

te väravate asukohad ning veokite ootealad. Koostati veoautode check-inpääslahoone ning tolli- ja piirivalvekontrolli pääslahoone projektid, samuti lahendati ala tehnovõrgud.

Parima rajatise nominendid Valgesoo vaatetorn Nominent kategoorias „Parim rajatise ehitusprojekt 2019” Peaprojekteerija: Esplan OÜ Arhitekt: Lever Lõhmus Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Ehitaja: Nordpont OÜ

Valgesoo vaatetorni projekteerimis- ja ehitustööde käigus asendati seal varem paiknenud puidust vaatetorn uue, 30 meetrini kõrguva torniga, mis liigitub nüüd Eesti kõrgeimate hulka. Tornil on neli tasapinda, millest kõrgeim küündib 24 meetrini. Vaatetorni elegantne arhitektuur rõhutab looduse ja geomeetriliste vormide sümbioosi. Uue tor32

ni kandekonstruktsioonide materjaliks valiti kestev teras, seega ulatub rajatise kasutusiga 50 aastani. Kuna eelistati monteeritavat terast ja puitelemente, saab detaile vajadusel asendada. Sihvakat vaatetorni ilmestavad kandekonstruktsioonidele kinnituvad puidust fassaadielemendid. Kogu projekti puhul kasutati läbivalt sarnaseid arhitektuurseid lahendusi: näiteks on kõrgeima platvormi piire ning maapinnal asuv ohutuspiire projekteeritud visuaalselt ühetaolise terasest ja puitprussidest komposiitlahendusena. Täna on Valgesoo vaatetornist kujunemas piirkonna oluline maamärk.


A A STA R A J AT I S E K A N D I DA A D I D

Tallinna Vana-Pirita tee põhiprojekti koostamine

Laulupeo väikevorm „Süda“

Ehitise valmimise aeg: 28. detsember 2018 Peaprojekteerija: K-Projekt AS Meeskond: Taavi Agasild (projektijuht, vastutav insener teede osas, foorisüsteemid), Kardo Koplus (teede projekteerija), Kersti Lootus (Lootusprojekt OÜ, vastutav insener maastikuarhitektuuri osas), Signe Kangur (maastikuarhitektuur), JohannJakob Nurm (tugev- ja nõrkvool), Liina Tiiter (veevarustus ja kanalisatsiooni välisvõrk) Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Ehitaja: Tallinna Teede AS

Ehitise valmimise aeg: Tartu – 1. juuni / Tori – 6. juuni / Viljandi – 6. juuni / Elva – 10. juuni / Muhu – 12. juuni / Tallinn – 17. juuni 2018 Peaprojekteerija: Kino maastikuarhitektid OÜ Projektimeeskond: Karin Bachmann, Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Henn Runnel Tellija: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Ehitaja: ehitaja Lars Laj Eesti OÜ, kleebised Duo Invest OÜ (Marko Linnus)

Tallinna Vanasadama lõunaosa eskiis-, eel- ja põhiprojekti koostamine Ehitise valmimise aeg: 30. aprill 2018, kasutusluba 21. november 2018 Peaprojekteerija: K-Projekt AS Meeskond (K-Projekt AS): Priit Annusver (projektijuht), Robert Peterson (teed ja liiklus), Liina Tiiter (veevarustus ja kanalisatsioon), Konstantin Rudenko (elekter, side ja tänavavalgustus), Piret Kümmel (haljastus ja dendroloogia) Alltöövõtjad: Sweco Projekt AS (hooned), OÜ SystemTest (pumpla automaatika), Netroo OÜ (konsultatsioonid) Tellija: AS Tallinna Sadam Ehitaja: Lemminkäinen Eesti AS

Tallinna pildistamistaust Ehitise valmimise aeg: juuni 2019 Arhitektuur: KUU OÜ, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Johannes-Madis Aasmäe, Liis Juuse Konstruktsioonid: Liigend OÜ / Tõnu Peipmann Valgustus: Silmani Elekter AS / Siim Porila Snapchat liides: Frost FX OÜ / Andres Kluge Tellija: Tallinna Kommunaalamet / Tarmo Sulg Terase osa ehitaja: HN Steel OÜ / Kalle Pruuden Platsiehitus: Siltau Systems OÜ / Tauno Tali

Lääne 11a mänguväljak, Tartu linn Ehitise valmimise aeg: 28. august 2018 (augustisse pikenes lõplik vastuvõtmine seoses valgustustööde üleandmisega, kuigi ehitustööd lõpetati juba 1. juunil 2018) Peaprojekteerija: Kino maastikuarhitektid OÜ Projektimeeskond: Karin Bachmann, Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel Tellija: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond Ehitaja: Kivipartner OÜ Järelevalve: Lacados OÜ Haljastus: Roheline Ruum OÜ

Kärdla lennuvälja liiklusala renoveerimise projekteerimine Ehitise valmimise aeg: september 2018, kasutusluba 9. november 2018 Peaprojekteerija: Roadplan OÜ, projektijuht Edgar Berman Teedeehituslik osa: Roadplan OÜ, projekteerimise eest vastutav isik: Markus Toon, projekteerija Erki Lember Ehituskonstruktsioonide osa: OÜ Estkonsult, projekteerija Martin Pihl Elektrivarustuse osa: AAC Aviation & Airport Consult GmbH, projekteerija Lutz Teichler Tellija: AS Tallinna Lennujaam Ehitaja: AS YIT Infra Eesti

Urban Jungle – T1 kaubanduskeskuse aatriumipark

Arhitektid: Sille Pihlak ja Siim Tuksam (PART Arhitektid) Maastikuarhitektid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart (KINO Maastikuarhitektid); Sten Mander (TÜ Botaanikaaed) Insenerid: Bollinger Grohmann Ingenieure GmbH (Austria); E.Kivi Inseneribüroo OÜ Tellija: T1 Mall of Tallinn Peatöövõtja: PART Arhitektid (PART OÜ) Projektijuht: IC Project Teraskonstruktsioon: tootmine ja ülesehitus AGMA OÜ Vineermaastik: tootmine ja installatsioon Mudel Arhitektid ja RaSun Mööbel

Kommunismiohvrite memoriaal Ehitise valmimise aeg: august 2018 Arhitektuurne lahendus: JVR Arhitektuuribüroo JVR, Ninja Stuudio, Stuudio Truus Autorid: Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus Meeskond: Martin Prommik, Kersti Nigols, Liis Voksepp, Annika Liivo, Marianna Zvereva Skulptuur: Kirke Kangro Haljastus: Lidia Zarudnaya Graafiline disain: Martin Pedanik Ohvitseride mälestusmärgi tehniline lahendus: Margus Triibmann Eriosade peaprojekteerimine, konstruktsioonid, drenaaž, teedparklad, vertikaalplaneerimine: Estkonsult Elektri- ja nõrkvoolu osa projekt: Contactus Tellija: Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: Haart Ehitus OÜ

Valgesoo vaatetorni rekonstrueerimine Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa Ehitise valmimise aeg: juuni 2019, 07.06.2019 Peaprojekteerija: Esplan OÜ Arhitekt: Lever Lõhmus Projektijuht: Peet Põder Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Ehitaja: Nordpont OÜ

Ehitise valmimise aeg: veebruar 2019 Peaprojekteerija: PART Arhitektid (PART OÜ)

33


A A STA E H I TU S I N S E N E R

Maakri kvartal, kus Tiit Karri täitis viie aasta jooksul omanikujärelevalve üldehituse projektijuhi ülesandeid. Foto: Tiit Veermäe

Aasta ehitusinsener Tiit Karri: hea töö toob uued tellimused Aasta ehitusinsener 2019 tiitli võitja, Inseneribüroo Telora omanikujärelevalve projektijuht Tiit Karri peab suurimaks tunnustuseks seda, kui tellija või tellija tuttav soovib oma järgmises projektis omanikujärelevalve tegijaks just teda või tema tööandjat Telorat. „See näitab usaldust,“ kinnitas Karri. 34


tänava ääres enam kui sajandijagu seisnud kolme-neljakorruselised majad restaureeriti hoolikalt muinsuskaitseameti järelevalve all. „Maakri tänava äärsed hooned on tõelised juugendstiili pärlid,“ rõõmustas Tiit Karri, et nende pärlite vahepeal tuhmuma löönud ilu taas päevavalgele toodi.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Usalduse võitmine on Tiit Karril hästi õnnestunud – olgu selle viimaseks näiteks kasvõi asjaolu, et tänavu Kadriorus Kiikri tänaval valminud kortermajade ehitusel soovis tellija Metro Capital omanikujärelevalve rollis näha just teda. Loomulikult ei sünni usalduslikud töösuhted üleöö. „Mul jookseb ehituses neljakümnes aasta, neist viimased kümme olen tegelenud omanikujärelevalvega. Eks eelnev 30-aastane ehitustööde juhtimise kogemus tegi mulle omanikujärelevalvega alustamise veidi lihtsamaks kui noorematele meestele, kes tulevad kas kohe pärast kooli või lühikest töökogemust omanikujärelevalvet tegema. Neil võib enesekindluses ja väljaütlemiste julguses puudujääke olla, sest nad pole kõiki asju veel näinud,“ selgitas Tiit Karri, miks ehituses on omanikujärelevalve rollis kogemusel väga suur tähtsus. Võimalus öelda „ei“ Kogemus ja vanus võimaldavad tal enda sõnul vajadusel ka mõnele tööle „ei“ öelda. „Ehitusturul on nii mõnedki peatöövõtjad, kelle üle ma ei ole nõus omanikujärelevalvet tegema. Minu töös on väga tähtsal kohal järjepidevus. Hea on jätkata endiste tellijatega ja saada objektid, kus tegutsevad tugevad peatöövõtjad, keda võib usaldada. Uue meeskonna tundmaõppimine ja nende alatuste piiride kompamine võtab ju aega,“ põhjendas Tiit Karri, miks kõiki töid ei pea vastu võtma. Tõsi, väljend „alatuste piiride kompamine“ kõlab huvitavalt – mida see võiks tähendada? „Eks kõigil on oma äriplaan ja eelarve ning kui objekt on saadud alapakkumise abil, siis lähebki petmiseks. Näiteks pärast masu oli ehitusobjektil kokkuhoiukohtade

Vanade hoonete rekonstrueerimine on keerulisem, samas paeluvad uusehitiste uued tehnoloogiad. Tiit Karri

leidmise eest suisa preemiagi ette nähtud, õnneks on need ajad möödas,“ meenutas Karri ja lisas, et praegu enam tugevate tellijate ja peatöövõtjatega peitust ei mängita. Tema viimane, ja küllap ka karjääri üks kalleimaid objekte, Tallinna südalinnas asuv Maakri 19/21 arendus, sündis samuti koos väga tugeva peatöövõtja, Merko Ehitus Eesti AS-iga. 2015. aasta sügisel uue hoo sisse saanud Maakri kvartali arendus koosneb nii uutest kui ka vanadest hoonetest. Uutest püüab pilku 30-korruseline torn, selle kõrval asub 10-korruseline büroohoone, mille esimesed viis korrust on parkla päralt. Sõidukite jaoks on kvartalis ka suur maa-alune parkla. Maakri

Kuidas kavaldada üle betoon? Tiit Karri täitis Maakri kvartalis viie aasta jooksul omanikujärelevalve üldehituse projektijuhi ülesandeid ja juhtis neljaliikmelist omanikujärelevalvega tegelevat kolleegide meeskonda. Nii et liialdamata võib öelda, et tema valvsa pilgu alt on läbi käinud kõigi seitsme hoone, sh 30-korruselise pilvelõhkuja põrandad, vundamendid, vaiad, laed, seinad, armeerimised ja sisetööd. Kuna pilvelõhkuja oli käesoleva kümnendi esimene uus üle 100 meetri kõrgune hoone Tallinnas, kasutati selle ehitamisel uudseid ja põnevaid lahendusi. Näiteks tehti betoonkarkassi ehitamisega samaaegselt tööd klaasfassaadide kallal. „Selleks, et klaasfassaadide töödega saaks alustada, peavad betoonkonstruktsioonid olema saavutanud piisava kandevõime ja ka oma lõpliku paiknemise. Kuid tööde tegemise graafik ei võimalda alati nii pikalt oodata. Konstruktorid Neoprojektist koostöös klaasfassaadide teostajaga Windoor võtsid arvesse betooni siirded (betoonkonstruktsioonid on peale betooni valutöid mõnda aega veel n-ö elus) ja määratlesid ajahetked, millal betoonkarkassi kandekeha muutused on kahanenud nii väikeseks, et nad ei kujuta fassaadide stabiilsusele ohtu. Seetõttu saime fassaaditöid alustada varem,“ meenutas Tiit Karri ehitusprotsessi huvitavamaid etappe. Märkimist väärt on ka hoonetesse paigaldatud veeudusprinkleritega tulekustutussüsteem, mida

35


A A STA E H I TU S I N S E N E R

Eestis pole kuigi palju kasutatud. „Udusprinkleri erinevus võrreldes tavasprinkleriga seisneb selles, et ta pihustab vee laiali uduna – järelikult uputab vähem ja ka veekulu on väiksem,“ tõi Karri välja erinevused. Uudne on ka kõrghoone katuselt vihmavee ärajuhtimise süsteem, kus kasutati Geberiti lahendust Pluvia. Süsteem koosneb väiksema läbimõõduga torudest ja spetsiaalsetest klapiga katuselehtritest. Katusele kogunenud vesi imetakse kiiresti klapi kaudu alla. Kõrghoone kanalisatsioonipüstikutes on kasutatud Geberiti Sovent lahendust, kus voolukiirust piiratakse igal korrusel. Kuna Maakri tänava sadeveeärastus ei võta suurte sadudega kogu tänaval voolavat vett vastu, siis on hoonesse projekteeritud 90 m3 puhvermahuti vihmavee kogumi-

seks katuselt. Mahutis olevat sadevett aga kasutatakse osade üldalade tualettides. „Seda võime nimetada ka rohelise mõtlemise lahenduseks,“ täiendas Karri. Kas eelistada vana või uut? Arvestades, et Tiit Karril on kogemusi nii vanade hoonete restaureerimisel kui ka uute ehitamisel, siis on paslik küsida, kumb on talle hingelähedasem: vana või uus? „Vanade hoonete restaureerimine on keerulisem ja probleemiderikkam. Sageli ei pruugi vanu jooniseid alles olla. Samas on restaureerimine huvitavam kui uusehitus, kus sageli kasutatakse tüüplahendusi ning ehitamise tempo on aetud kiireks. Uusehitused muudavad atraktiivsemaks uued ning huvitavad tehnoloogiad,“ võrdles Karri. Mängu tuleb veel üks aspekt.

30

korrust on Maakri kvartali kõrgemal uuel hoonel. „Kui peaks ainult „vanadega“ toimetama, on tempo aeglasem, käibed madalamad ja ka paratamatult sissetulek väiksem – ma ei saa nii palju reisimas ja suusatamas käia, kui tahaks,“ viskas Karri nalja, lisades, et ei oskagi kokkuvõttes välja tuua, kumb on hingelähedasem, uus või vana. Kui ajast juba juttu tuli, mainis Karri, et omanikujärelevalve ei tohi muutuda ehitust pidurdavaks teguriks – töömees peab saama kogu aeg tööd teha. „Loomulikult


peatame ehitamise, kui tegemist on eluohtliku olukorraga või kasutatakse valesid materjale. Muul juhul aga peab omanikujärelevalve oskama vahet teha sellel, mis on väga tähtis, tähtis ja vähetähtis küsimus ning mitte tekitama vähetähtsatest asjadest suurt probleemi,“ kinnitas Karri. Ainult kiites head nahka ei tule Tiit Karri nentis, et ehituses on autoritaarsus endiselt aukohal, sest teisiti ei saa. „Tõstan esile oma kunagist tööandjat Rein Tallermot, kes oli väga otsekohese ja karmi ütlemisega nõudlik juht. Tema tegi selgeks, et ainult headusega ei saa, peab olema võimeline ütlema nii nagu asi on – paljudele see ei meeldi, aga toimib. Lõpptulemusena läheb kvaliteet paremaks, objektid valmivad õigeaegselt ning ka tühje vaidlusi on vähem,“ kinni-

Vanerex OÜ Veemeistri Vanerex tee 7, Haage, OÜ Tartumaa 9995 Vanerex OÜ Tartumaa Veemeistri tel tee5650 7, Haage, Veemeistri tel tee5650 7, Haage, 9995 Tartumaa tel 5650 9995

tas Karri kunagise ülemuse sõnade paikapidavust. Põhjus, miks kohati peab karm olema, on tema sõnul lihtne: ehituses on mängus väga suured rahad ja rikkumiste korral ähvardavad tõsised sanktsioonid. Seetõttu peavadki nii peatöövõtjate, alltöövõtjate kui ka omanikujärelevalvet tegevate ettevõtete juhid suutma oma abilistele, vaheastme juhtidele ja töömeestele selgeks teha, et ühte või teist asja tuleb teha just niimoodi ja mitte teisiti. Sest kui objekt määratud tähtajaks ja kokkulepitud maksumuse ja kvaliteediga valmis ei saa, siis on keegi paratamatult süüdi ning järgnevad sanktsioonid. Oma töös ajabki Karril harja punaseks olukord, kus on raske teisi inimesi sundida tegema seda, mida on vaja, ja veel sellisel moel, et inimesed saaks aru, et nii peabki

Tiit Karri Inseneribüroo Telora OÜ Ehitusinsener/omanikujärelevalve projektijuht Kutsetunnistus: volitatud ehitusinsener tase 8

olema. Reeglina juhtub seda vanemate ehitusjuhtide ja ehitusmeestega, kes ütlevad, et nad on seda asja 20 aastat niimoodi teinud ja ei tagane oma arvamusest. „Aga võib juhtuda, et nad on 20 aastat valesti teinud,“ mainis Karri, kes sellistegi juhtumite puhul vaidlemist ei pelga, sest omanikujärelevalve töös on oma arvamus vaja maksma panna. Seda enam, et klient tahab ju omanikujärelevalvelt kindlust, et asjad on korras ja hea oleks, kui omanikujärelevalve suudaks suuri probleeme ka ennetavalt ära hoida.

Vineerist riiulisüsteemid ja Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele Vineerist riiulisüsteemid sisekatted kaubikuteleja sisekatted kaubikutele

vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex vanerex@vanerex.ee vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex FB: www.facebook.com/vanerex

www.vanerex.ee www.vanerex.ee www.vanerex.ee


A A STA E H I TU S I N S E N E R

Veel üks viimase aja olulisi töid, millega Tiit Karri tegeles: Kiikri tänava kortermajade ehitus ja maa-alune parkla.

Piiride taga hangiti hulk põnevaid kogemusi

T

iit Karri lõpetas 1980. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina ja asus tööle Harju KEK-i töödejuhataja ametikohale. Aasta enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist läks Karri tööle ÜE Estconde meeskonda ja juhtis järgmised 15‒16 aastat ehitusprojekte väljaspool Eestit, peamiselt Venemaal. „Need olid tõeliselt huvitavad objektid. Eestis 1990. aastatel tellijatel raha nappis, vähe kasutati uusi ehitusmaterjale ning tehnilisi lahendusi. Moskvas ja Peterburis oli kõik see olemas. Mainima peab ka asjaolu, et tellijad olid targad, nõudlikud, maailma näinud ja oskasid uudseid lahendusi küsida,“ meenutas Karri ja lisas, et mitmed

38

toona valminud objektid olid väga luksuslikud. Nii ehitaski ta kuus aastat Moskvas, viis aastat Peterburis ja Viiburis. Huvitav aeg oli ligi aasta Siberis, kus Hantõ-Mansiiskis rekonstrueeriti valitsushoonet. „Tehniliselt äärmiselt huvitav projekt oli Riias, kuhu ehitasime Daugava jõe vanasse sängi linnaku 11 kortermajaga. Viie-kuue meetri paksusele turbakihile rajati ujuvana infrastruktuur ja majad ehitati vaiadele,“ meenutas Tiit Karri väljakutseid. Põnevad projektid Eestis Masujärgne aeg tõi Tiit Karri tagasi Eestisse, kus tema ampluaaks sai omanikujärelevalve tegemine.

Neist üks esimesi oli Iru prügipõletustehase rajamine, mis Karri mäletamist mööda oli unikaalne ja väga huvitav projekt. Väljakutseid jätkub „Eks kõik eelnevad tööd ongi põhjus, miks nüüd olen saanud teha torne,“ viitas aasta ehitusinseneri tiitliga pärjatud Karri nii Maakri 19/21 hiljuti valminud 30-korruselisele pilvelõhkujale kui ka sellest üle tee kerkivale 26-korruselisele Skyoni-hiiglasele. Arvestades asjaoluga, et Skyoni maa-aluse osa ehitustempo aina kasvab, ei saa Tiit Karri loorberitele puhkama jääda, vaid teda ootavad taas ees kiired ning pingelised ajad.


A A STA E H I TU S I N S E N E R I N O M I N E N D I D

Inseneride väärt lahendused Konkursi „Aasta ehitus insener 2019” nominent Peeter Talviste Eestis leidub geotehnikavaldkonna spetsialiste väga vähe. Peeter Talviste on IPT projektijuhtimine OÜ juhatajana ja geotehnika eriala spetsialistina aidanud valmida keerulistel töödel, mis nõuavad valdkonna süvateadmisi. Põhitöö kõrvalt on ta osalenud teadustöös nii tegijana kui juhendajana, jaganud teadmisi ehitusinseneridele mõeldud koolitustel, avaldanud publikatsioone, esinenud konverentsidel. Peeter Talviste 2019. aastal valminud tööde hulgas eristuvad kolm tööd. Tema osalusel on valminud Eesti Energia Estonia kaevanduse päikesepargi projekt, mis on suuKonkursi „Aasta ehitusinsener 2019“ nominent Marko Leemet Marko Leemet on töötanud Maru Ehitus AS-is konstruktorina alates 2000. aasta detsembrist ning enne seda veel Maru Ehitus AS-i eelkäijas Maru Konstruktsioonid OÜ. Selle aja jooksul on ta kokku puutunud mitmete keerukate projektidega, nagu Saku Suurhall, A. Le Coq Arena, Narva Õlitehas, VKG Ojamaa kaevandushoonete kompleks, Riga Arena, samuti mitmed kaubanduskeskused nagu Rocca al Mare kaubanduskeskus ja Nautica, Espak ehituspoodidekett, lisaks erinevad tootmis-, kaupluse- ja ärihooned, PVC-hallid ning eramajad. 2019. aastal valminud huvitavaimaks ning keeruliseimaks tööks sai Haven Kakumäe jahisadama ja ellinguhoone konstruktsioonide projekteerimine ning konstrukto40

Peeter Talviste.

rim Balti riikides. Projektijuhina osales Talviste pinnase- ja kaljupinnase uuringutes, et määrata projekteerimiseks vajalikud normsuurused ning tegi ettepanekud

Marko Leemet.

rite meeskonna juhtimine. Haven Kakumäe ellinguhoone puhul on tegemist arhitektuurselt keeruka ning silmapaistva hoonega, mis pani ka konstruktsioonide projekteerijad erinevate väljakutsetega silmitsi seisma. Hoones on arhitektuurselt kombineeritud eri-

nõlvade ning maa-aluste kaevanduskäikude stabiliseerimiseks. Teiseks on ta Kohtla-Järve altkaevandatud ala Sinivoore, Outokumpu ja Katse tänava elamute aastatel 1970–1990 tehtud vajumispildi analüüsi ning edasiste vajumiste prognoosi autor aastani 2019. Tänavu tegi ta vajumiste analüüsi ja võrdluse prognoosiga ning analüüsi kaevanduskäikude varingumustrite kirjeldamiseks, et saaks otsustada edasisi tegevusi. Kolmandaks suuremaks tööks on Reidi tee, kus ta osales konsultandi ja järelevalvajana projekteerimiseks vajalike pinnaseuuringute tegemisel, meretasemest ca 10 meetrit sügavamale rajatava pumpla süvendi toestamisel ja sügavkollektori puurimisel. nevaid materjale: puit, betoon, kivi, teras ja alumiinium. Ellinguosa kasutatakse talveperioodil veesõidukite hoiustamiseks ning suveperioodil näiteks kontserdipaigana. Jahtklubis asuvad restoran, kontori- ning olmeruumid. Hoonest leiab mitmeid innovaatilisi ja insenertehniliselt keerukaid lahendusi, mille projekteeris või mille projekteerimist koordineeris Marko Leemet. Hoone pakkus väljakutseid nii teras-, betoonkui puitkonstruktsioonide projekteerimises. Maru Ehitus AS-i jaoks oli tegemist projekteerimis-ehitustöövõtuga. Paratamatult tähendab see väga kiiret ajagraafikut ning projekteerimise ja ehitamise käsikäes kulgemist. Selle kõigega tuli Marko Leemet suurepäraselt toime ning täna ilmestab Rocca al Mare rannajoont omanäoline Haven Kakumäe jahtklubi ja ellinguhoone.


WÜRTH ANKURDUSMASSID + Kasutamiseks betoonis, poorbetoonis ja müüritistes + Paigaldustemperatuurid -20 kuni +40 °C + Koormustaluvus kuni 225 kN (∅ 32 mm, hef = 640 mm) + Kinnitus ei tekita materjalis pingeid

Pragudega betoon

Pragudeta betoon

Järelkinnitatavad sarrusevardad

Poorbetoon

Täistellis

Kärgtellis

Würth AS ℅ Vana-Tartu mnt 85, Rae vald 75312 Harjumaa ℅ Tel 6511 222 ℅ telli@wuerth.ee ℅ www.wuerth.ee


PA R I M D I G I TA A LS E I N N OVATS I O O N I P R OJ E K T

T1 õnnestunud mudelprojekteerimine T1 kaubanduskeskuse projekteerimisprotsessi ja koostöökorralduse alusdokumendiks oli mudelprojekteerimise rakenduskava, kus lepiti kokku, kuidas peab toimima koostöö projekteerimise ja ehitusjuhtide meeskonnas ja millistele nõuetele peavad vastama ehitusinfomudelid. Rakenduskava töötati läbi koos projekteerijatega, nii jõuti ametliku dokumendini, mis sai aluseks ka projekti vältel toiminud koostööle. Arvestades asjaoluga, et 2015. aastal oli mudelprojekteerimine Eestis väga vähe levinud, tehti lähteülesande koostamiseks põhjalikku eeltööd ning tutvuti nii Suurbritannia kui ka teiste riikide praktikatega. Kokkuvõttes projekteeriti ja ehitati hoonet ehitusinfomudelitel põhinedes, seda kasutasid tellija, järelevalve, projekteerijad, alltöövõtjad ning peatöövõtja. Objekti ja mudeli muutis keeruliseks selle suurus, oli ju objekti brutopind 130 000 m2. Sellest tulenevalt jagati mudelprojekteerimise protsess etappideks ning lepiti kokku 6 suuremat haardeala, mille kaupa käis mudelprojekteerimine ja mudelite kvaliteedikontroll. Projekteerimise kestel korraldati ka eraldi mudelprojekteerimise koosolekuid. Nii leiti optimaalsemad lahendused tehnosüsteemide asukohtadele ning arhitektuursetele ja konstruktiivsetele sõlmedele. Mudelprojekteerimist koordineeris AS Merko Ehitus Eesti koostöös Novarc Groupiga ja iga lahendamist vajava teema kohta peeti vastutusmaatriksit. Lahendust vajav teema oli koondmudelis kajastatud ning sellele oli ligipääs 42

kogu projekteerimismeeskonnal. Koondmudelit hoiti tarkvaras Tekla BIMsight ja kokku oli koondmudelis 31 osamudelit alates arhitektuurist ja monteeritavate elementide mudelitest kuni gaasisüsteemide ja vaaterattani välja. Osamudeliteks jagamine põhines projekteerimisvaldkondadel ja ka töölõikudel, näiteks konstruktsioonimudel oli jagatud omakorda teraskonstruktsioonideks ja monoliitbetoonist konstruktsioonideks. Detailselt lahendati keerukad konstruktiivsed sõlmed – keerukad kuplid hoone katusel, fuajee teraskonstruktsioonid, ventilatsioonikambrid katusel – tehnosüsteemide vastuolud viidi miinimumini ning need ehitati AS Merko Ehitus Eesti töömahus ehitusinfo mudelite põhjal. Mudel aitas projekteerimise käigus teha ka erinevaid energiatõhususe arvutusi, et valida ökonoomseimaid lahendusi.

T1 MALL. Fotod: Tiit Veermäe


T1 kaubanduskeskus mudelis.

Ehitustööde korraldamisel oli BIM-mudelist suur abi Koostöö alltöövõtjatega Peatöövõtja meeskond läbis Merkos koolituse mudelite kasutamiseks ehitusprotsessis. Igapäevaselt oli mudel kasutuses ehitustööde planeerimiseks, vajalike mõõtude võtmiseks, projekteeritud lahenduste mõistmiseks. BIM-mudel on töövahend, mis võimaldab vajadusel joonistel kajastamata lisamõõte ja selgitusi saada otse nö ehitatava hoone 3D-teisikust. Alltöövõtjad kasutasid BIM-mudelit iseseisvalt, vajadusel kasutati Merko objektijuhtide ja objektiinseneride abi. Loodi ka tööarvuti alltöövõtjatele, kus oli võimalik igal ajal kasutada uusimat koondmudeli versiooni. Alltöövõtjatel oli ligipääs ka enda arvutitest. Ehituslogistika, 4D Lisaks jooksvale ehitustööde plaanimisele kasutati T1 objektil ehitusinfomudeleid monteeritavate raudbetoonelementide tarnete haldamiseks. E-Betoonelement sisestas infomudelisse koodid, mis kajastasid raudbetoonelementide staatust (staatused: joonis valmis, valu planeeritud, valatud, tarnitud). See koostöövorm võimaldas paremini hinnata võimalikke takistusi ning planeerida montaažijärjekordi. Ehituslogistika ja montaaži haldamiseks kasutati nii Tekla BIMsighti kui Autodesk Navisworksi tarkvara.

Ehitusmahtude arvutamine T1 kaubanduskeskuse BIM-mudelid olid kasutusel ehitushangete jaoks mahtude arvutamisel. Näiteks kasutati mudeleid monteeritavate elementide, monoliitbetoonist hooneosade, kergseinte, kiviseinte, fassaadipaneelide, ripplagede, katuste, põrandavalude kui ka torude värvimiseks vajaminevate materjali mahtude arvutamisel. Suurte koguste mahtude arvutamiseks kasutati Merko mudelprojekteerimise spetsialistide abi. Tarkvarana kasutati Autodesk Navisworksi. Lisaks hangete jaoks kogutavatest mahtudest tehti jooksvaid ehitusmahtude kontrolle mudeli põhjal nii objektijuhtide kui objektiinseneride poolt. Ehitusobjektil kasutatamiseks sobib suurepäraselt tarkvara BIMvision. BIM-mudelid võimaldasid oluliselt parandada täpsust ning vähendada mahuarvutusele kuluvat aega. Digitaalsed töövahendid ehitusobjektil Ehitusjuhid olid varustatud tahvelarvutitega, mis võimaldas ligipääsu projektile otse ehitusobjektilt. Ehituse käigus koguti märkuseid kvaliteediprobleemide, objekti heakorda ning tööohutust käsitlevate teemade kohta rakendusse Plangrid. Ühtne keskkond lahendamist vajavatest teemadest

võimaldab ehitusjuhile ja ka töövõtjale oluliselt paremat ülevaadet olukorrast objektil. Ehitise tellija seisukoht mudelist Tellija kasutuses oli kogu ehitustegevuse kestel hoone koondmudel, mis andis ülevaate juba ehitatud ning alles tulevikus ehitatavatest hoone osadest ja tehnosüsteemidest. Kuna mudel vastas täpselt ehitatule, siis võimaldas see saada ülevaate ehitusplatsil loodavast ilma kontorist lahkumata: näiteks kõik rendipinna kasutamist kitsendavad lae alused tehnosüsteemid olid kontrollitavad ja mõõdetavad ilma ehitusobjektile minemata. See võimaldas hoida kokku aega, mis tellijal tavapäraselt kulub objektiülevaatusteks. Kindlasti lihtsustas ehitusmudeli olemasolu tellijal geomeetriliselt keerukatest ehituskonstruktsioonidest arusaamist ja tehnovõrkude kulgemisest ülevaate saamist ja võimaldas seeläbi kiiremat projektlahenduse kooskõlastamist või sisulisema tagasiside andmist. Samuti oli mudel kasutuses esitlusmaterjalina tulevikus valmivate rendipindade tarbeks, selle abil oli ülevaatlik näidata rendipinna paiknemist hoones ja võtta gabariitmõõtmeid. Allikas: Merko Ehitus Eesti

43


D I G I TA A LS E I N N OVATS I O O N P R E E M I A K A N D I DA A D I D

Urban Jungle – T1 kaubanduskeskuse aatriumipark

Ehitise valmimise aeg: veebruar 2019 Peaprojekteerija: PART Arhitektid (PART OÜ) Arhitektid: Sille Pihlak ja Siim Tuksam (PART Arhitektid) Maastikuarhitektid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart (KINO Maastikuarhitektid); Sten Mander (TÜ Botaanikaaed) Insenerid: Bollinger Grohmann Ingenieure Gmbh (Austria), E. Kivi Inseneribüroo OÜ Tellija: T1 Mall of Tallinn Peatöövõtja: PART Arhitektid (PART OÜ) Projektijuht: IC Project Teraskonstruktsioon: tootmine ja ülesehitus AGMA OÜ Vineermaastik: tootmine, installatsioon: Mudel Arhitektid, RaSun Mööbel

Kommunismiohvrite memoriaal

Ehitise valmimise aeg: august 2018 Peaprojekteerija: Arhitektuuribüroo JVR, Ninja Stuudio, Stuudio Truus

Autorid: Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus Meeskond: Martin Prommik, Kersti Nigols, Liis Voksepp, Annika Liivo, Marianna Zvereva Skulptuur: Kirke Kangro Haljastus: Lidia Zarudnaya Graafiline disain: Martin Pedanik Ohvitseride mälestusmärgi tehniline lahendus: Margus Triibmann Eriosade peaprojekteerimine, konstruktsioonid, drenaaž, teedparklad: Estkonsult OÜ Elektri- ja nõrkvoolu osa projekt: Contactus AS Tellija: Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: Haart Ehitus OÜ

Tallinki büroohoone

Ehitise valmimise aeg: 02.05.2019 Peaprojekteerija: AS Merko Ehitus Eesti – Sergei Strigin, Vitali Tšernonožkin, Madis Ploompuu, Hans Anion, Andres Aldoja Konstruktor: Civen OÜ – Paavo Pikand, Tanel Sepp Arhitekt: M. Pressi Arhitektuuribüroo AS – Meelis Press, Margus Vain, Indrek Pottisep, Kadri Benrot, Mari-Liis Suiste Eriosad: Projektide Agentuur OÜ

Elekter, nõrkvool: Contactus AS Tellija: OÜ Hansa Hotell Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

T1 Kaubanduskeskus

Ehitise valmimise aeg: 06.02.2019 Peaprojekteerija: AS Merko Ehitus Eesti Konstruktor: Civen OÜ, E-Betoonelement AS Arhitekt: Novarc Group AS Küte, vent, jahutus: IB Aksiaal OÜ Veevarustus ja kanalisatsioon, sprinkler: Novarc Group AS Elektri tugev- ja nõrkvoolupaigaldis: Melior Projekt OÜ BIM-mudeli koordinaator: AS Merko Ehitus Eesti Tellija: Tallinna Moekombinaat AS Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti

Mustamäe tee 3 ärihoone, WoHo II (Pipedrive’i maja)

Ehitise valmimise aeg: 08.02.2019 Peaprojekteerija ja projektimeeskond: PIN Arhitektid OÜ (Neeme Tiimus, Jaan Port, Katrin Kaevats, Markus Nimik, Veiko Valge, Silvia Leet), Nordecon Betoon OÜ (Taavi Kaiv, Maidu Tamm, Taivo Tuulik, Andrei Kervališvili), VP Projekt OÜ (Joonas Vaabel), Finnlog Infra OÜ (Marko Mäekivi), Aet Piel Disain


OÜ (Aet Piel), K-Projekt AS (Tiina Parm), OÜ 1Kelvin Tellija: Ekerepol OÜ Ehitaja: Nordecon Betoonn OÜ, Mapri Ehitus OÜ

Kohtla- Järve Gümnaasium Ehitise valmimise aeg: 30.08.2019 Peaprojekteerija: BOA OÜ Arhitektid: Margus Soonets, Anto Savi, Maiu Hirtentreu, Jürgen Lepper Sisearhitektuur: Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo Välisruum: Lootusprojekt OÜ Ehituskonstruktsioonid: Gravity OÜ (tööprojekt), Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ (põhiprojekt) Küte, ventilatsioon ja jahutus: O3 Technology OÜ (tööprojekt), Covente OÜ (põhiprojekt) Veevarustus ja kanalisatsioon: Smart Pipes OÜ (tööprojekt) Tugevvool: RR Elekter OÜ (tööprojekt) Nõrkvool: Pristis AS (tööprojekt) ja Teleprojekt OÜ (põhiprojekt) Automaatika: Pristis AS (tööprojekt) ja AT-Meister OÜ (põhiprojekt) Energiamärgis: Covente OÜ Soojusvarustuse välisvõrk: Argrov

Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorter

projekt OÜ (tööprojekt) ja Covente OÜ (põhiprojekt) Peatöövõtja/ehitaja: Nordecon AS Tellija: Riigi Kinnisvara AS

Kakumäe sadama jahtklubi ja ellinguhoone Ehitise valmimise aeg: 02.05.2019 Peaprojekteerija: Maru Ehitus AS Projekteerimise projektijuht: Rauno Lõhmus Arhitekt: KAMP Arhitektid OÜ, Jan Skolimowski Sisearhitekt: Arch-D OÜ, Viacheslav Deev Välisruumi konstruktor: Tambet Vähi Konstruktor: Marko Leemet, Andres Vaher VK projekteerija: Anastassia Bukovskaja KVJ projekteerija: O3 Technology OÜ Elektri osa: O3 Technology OÜ Projektijuht: Tõnu Püks Objektijuht: Rauno Lõhmus Objektiinsener: Kerdo Kadak KVVK projektijuht: Margus Rahuoja Elektritööde projektijuht: Alar Orion Tellija: BMGS Eesti filiaal Ehitaja: Maru Ehitus AS

Ehitise valmimise aeg: 05.07.2018 Peaprojekteerija: DAGOpen OÜ Autorid/arhitektid:Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Erko Luhaaru, Ioannis Lykouras, Pille Noole Projekteerimise projektijuht: Jaan Aru Asendiplaan, arhitektuur, maastikuarhitektuur, tuleohutus, BIM koordineerimine: DAGOpen OÜ / LÜNK arhitektid OÜ BIM-koordinaator: Erko Luhaaru Maastikuarhitekt: Kristiina Hellström Sisearhitektuur: Stuudio TEMA OÜ Sisearhitektid: Margit Teikari ja Tuuli Trei Konstruktiivne osa: Amhold AS Küte, ventilatsioon, jahutus ja energiatõhusus: Kliimakonsult OÜ, Urmas Saksakulm Veevarustuse ja kanalisatsioon: VP Projekt OÜ, Joonas Vaabel Tugevool, nõrkvool ja automaatika: Rausi OÜ, Urmas Leppik ja Lauri Inno Teed: Mellson Grupp OÜ, Aivar Vahtel Tellija: Riigi Kinnisvara AS Ehitaja: Fund Ehitus OÜ

Teraskindel partner projekteerijale ja ehitajale. Nii on.

Kandvad profiilplaadid Sandwich paneelid katusele ja seina Terasroovid Viilhallid Katuse- ja seinaprofiilid Homecon profiil komposiitkonstruktsioonidele ESCO AS / WECKMAN EESTIS

Aiandi tee 25, 74001 Viimsi Telefon: +372 605 5690

E-post: info@weckman.ee facebook.com/weckman

www.weckman.ee


TALLINNA LENNUJAAMA PARKIMISMAJA VÕRRATU FASSAAD Aastal 2018 ehitati Tallinna lennujaama üle 1200 auto mahutav parkimismaja. Liiklustiheda Tartu maantee ääres asuv hoone moodustab kogu lennujaamale võrratu fassaadi. Hoone fassaadi katavad Ruukki fassaadilamellid Cor-Ten. Parkimismaja koosneb viiest hoonest, igaühes kolm tasandit. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam tellimusel ehitatud hoone valmimiseks kulus alates projekteerimisfaasist üks aasta. Objekti projekteeris ja ehitas KMG Inseneriehituse AS.

Parkimismajast sai kogu lennujaama nägu. See ei ole maastikul domineeriv neljakandiline karp, vaid sulandub ümbrusse, jätmata lennujaamahoonet varju. Märkimist väärib asjaolu, et fassaadilamellide ülaservad järgivad lennujaamahoone katuse järsku kallakut.

„Oli ilmselge, et vajame uusi parkimiskohti. Viimastel aastatel on reisijate arv kasvanud ja parkimiskohti nappis. Praeguseks on parkimiskohtade arv kolmekordistunud: nüüd on neid endise 400 asemel 1200,“ ütles Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts.

PINNAS JA KATKEMATU LIIKLUS PANID EHITAJAD PROOVILE

ASUKOHT MÄÄRAS VÄLISILME

Projekti juhtinud KMG Inseneriehituse ASi projektijuht Marko Pikk ütles, et kogu projekti keerukaim etapp oli vundamendi ehitamine. Osaliselt oli põhjuseks hoone asukoht Ülemiste järve paekaldal, aga ka asjaolu, et parkimismaja ehitus ei tohtinud lennujaama tööd katkestada.

„Meie tähtsaim kriteerium oli, et ehitada tuleb hästi toimiv hoone. Kuna maja asub nähtavas kohas, tuli pingutada veidi rohkem, et see oleks õhuline, kaasaegne ja kaunis,“ selgitab Margot Holts.

Hoone kõige muljetavaldavama osaga – fassaadiga – probleeme polnud. Õhulise mulje loomiseks paigaldati Cor-Ten fassaadilamellid konstruktsioonile vertikaalsete liistudena.

Hoonele ei seadnud nõudeid mitte üksnes tellija, vaid ka Tallinna linn. Vaja oli muljetavaldavat ehitist, mis oleks ühtlasi lennureisijatele linna väravaks.

„Paigaldusega mingit lisatööd ega probleemi ei tekkinud, kuna kogu töö oli eelnevalt hoolikalt kavandatud. Lamellide kinnitamisel oli arvesse võetud


isegi pinnase liikumise mõju,“ selgitas projektijuht Marko Pikk. PALJU PRETENDENTE Mis puutub hoone välisilmesse, siis vastab Cor-Ten’i fassaadi värv nii Tallinna lennujaama kui ka Tallinna linna kriteeriumitele. „Ruukki kasuks kallutas otsuse Ruukki toodete pikk garantiiaeg ja asjaolu, et fassaadi pind on hooldusvaba,“ mainis Marko Pikk. Fassaadile lisab õhulisust Cor-Ten lamellide perforatsioon. Tänu perforatsioonile on täidetud päästeameti nõue, et pool sissetulevast õhust peab hoonest kohe väljuma. Perforatsiooni ja avade suurust testiti koos Ruukkiga. Fassaadi tegemisest oli peale Ruukki huvitatud veel kolm ettevõtet. „Kuna hoone asub väga nähtavas kohas, tahtsid paljud ettevõtted projektis osaleda. See on hea koht ka Cor-Ten’i näitamiseks,“ ütles Marko Pikk.

TULEMUSED VASTAVAD OOTUSTELE Marko Pikk on Ruukkiga rahul. Plaanid koostati koos, lahendus leiti koos ja tarned olid kiired. Uut hoonet on märgatud. „Avamisel ja külastustel on arhitektid andnud hoone kohta kiitvaid hinnanguid. Märgitud on ka seda, et betoon ja Cor-Ten sobivad hästi kokku,“ kiidab Marko Pikk. Tallinna linnavalitsuselt saadud tagasiside kohaselt on nemadki parkimismajaga rahul – nagu kavandati, on hoonest saanud õhuvärav linna. Tulemusega on rahul ka Tallinna lennujaam. „Meile meeldivad hoonele valitud tooted. Need loovad elegantse ja kaasaegse välisilme. Parkimismaja on saanud tunnustust ja positiivset tagasisidet,“ märkis Margot Holts. „Kuigi ehitusprojekt polnud lihtsate killast, viidi see edukalt ja ajakava kohaselt lõpule. Muidugi olen ka mina projekti ja suurepärase tulemusega väga rahul,“ on projektijuht Marko Pikk vaimustuses.


TA S U B T E A DA

TERMINID

Ehitusprojekti etapid ja osalised RIHO ORAS TEHNIKAKANDIDAAT, VOLITATUD EHITUSINSENER, CONVISO OÜ VANEMKONSULTANT,

E

EESTI EHITUSINSENERIDE LIIDU ASEESIMEES

elmise kuu EhitusEST-is ilmus allakirjutanu artikkel „Ehitusala oskussõnavara“, mis käsitles mõiste, termini ehk oskussõna ja definitsiooni ehk määratluse olemust ning ehitusala oskussõnavara probleeme üldiselt. See artikkel sisaldas ka üleskutset avada ehitualase terminivara rubriik. Et sellele mõttele hoogu anda, alustan siinkohal ise, et pakkuda üht võimalikku varianti, kuidas terminite ja definitsioonide arutelu võiks arendada. Esitatava käsitluse omapära on, et terminid on esitatud lisaks eesti keelele ka inglise, soome ja vene keeles. Selline mitmekeelne terminite esitamine täidab kahte eesmärki. Esmalt aitab ta siduda ja selgitada ehitusprojekti termineid Eestis elluviidavates rahvusvahelistes projektides, kus osapoolteks on erinevaid keeli rääkivad spetsialistid. Teiseks aitavad teistes keeltes esitatud terminid täpsustada ka eestikeelseid oskussõnu. Siinkohal tuleb mul meelde mu kolleegi Peep Tederi, kes käesoleval ajal tegeleb erinevate standardite tõlkimisega, ütlus, et sageli aitab ingliskeelsele terminile eestikeelse vaste leidmisel hoopis saksa keel. Seda seletab saksa ja eesti keele varasem ti-

48

he kokkupuude, eriti tehnikavaldkonnas. Eeltoodut arvestades oleks otstarbekas terminite esitamisse sisse tuua ka saksa keel, kuid allakirjutanu saksa keele oskus on olematu, mistõttu ma pole seda kasutanud. Oleks hea, kui keegi lugeja appi tuleks. Antud artiklis kasutatud terminite ja definitsioonide esitamise vormi on kasutatud ka Eesti Betooniühingu juhendites. Nendeski on ühel juhul olnud esitatud ka saksakeelsed terminid, millest hiljem on siiski loobutud. Määratluste juures on kaldkirjas esitatud ka selgitavad kommentaarid. Antud kirjatöös olen vaatluse alla võtnud ehitusprojekti üldisemad terminid, mis omakorda on jaotatud kaheks jaotiseks. Esitatavad terminid ja määratlused on „küpsenud“ koostöös Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu töögrupiga, kes valmistab ette ehitusjuhi käsunduslepingu üldtingimusi.

seks vajalikku teavet. Sellise määratluse taga näen kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni projekteerimispraktikas kehtinud määratlust, et ehitusprojekt on üks mappide kogum. Sel ajal mingit kompleksset tegevust projektiks ei nimetatud ja ka mõistet projektijuhtimine ei kasutatud. Ehitusseadustikus on selline käsitlus juristide poolt kasutusse jäetud. Tehnilist dokumentatsiooni, mis määrab ehitustöö sisu, kvaliteedi ja teostamise viisi, tuleks nimetada ehitise projektdokumentatsiooniks. Konsulteerides TTÜ õppejõududega, kes õpetavad ehitusjuhtimist, sain kinnitust, et nemadki käsitlevad ehitusprojekti ühe „saba ja sarvedega“ ettevõtmisena, protsessina. Tabelis esitatud ehitusprojekti määratlus on võetud projektijuhtimise valdkonna varasalvest.

EHITUSPROJEKTI ETAPPIDE TABELI SELGITUS (LK 41)

Antud jaotises toodu osas on järgmised selgitamist vajavad küsimused: 1. Esmalt vajab selgitamist „ehitusjuhi“ mõiste. Selle mõiste kasutamise ajalugu on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 vastu võetud määrusega nr 73 „Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loe-

Antud jaotises toodu osas on üks oluline selgitamist vajav küsimus. Nimelt on ehitusseadustikus on defineeritud, et „ehitusprojekt“ on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitami-

EHITUSPROJEKTI OSALISTE TABELI SELGITUS (PÖÖRDEL)


Ehitusprojekti etapid: TERMIN

MÄÄRATLUS EHK DEFINITSIOON

ehitusprojekt construction project rakennushanke, -projekti, -kohde проект строительства

Alguse ja lõpuga tegevuste kompleks ehitusliku eesmärgi saavutamiseks. Tegevused võib jagada järgmisteks põhietappideks: 1) projekti käivitamine; 2)  projekteerimine; 3) ehitamine.

projekti käivitamine project initiation projektin ehdotusvaihe, valmistelu технико-экономическое обоснование проекта

Majanduslike ja tehniliste põhiandmete kogumine, analüüs ja dokumenteerimine tellija või kasutaja vajaduste määramiseks ning ehitusprojekti eesmärkide formuleerimiseks. Ehitusprojekti kui terviku vaatevinklist võib vaadelda järgmisi all‑etappe: 1) vajadusuuring, mille tulemusena koostatakse uuringu aruanne ja tehakse investeerimisotsus; 2) projekti plaanimine, mille tulemusena esitatakse soovitud ehitise kontseptuaalne lahendus, vajalikud ehitusuuringud, tasuvusuuring.

projekteerimine design work suunnittelu проектирование

Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehitus-tehniline, aga samuti ehitises kasutatava tehnoloogia, kavandamine. Ehitusprojekti kui terviku vaatevinklist võib vaadelda järgmisi all‑etappe: 1) projekteerimise ettevalmistamine; 2) projekteerimine.

ehitamine construction rakentaminen строительство

Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, ümberehitamine, renoveerimine või lammutamine. Ehitamise tulemusel tekib uus ehitis või muutuvad ehitise füüsikalised omadused või esteetiline väljanägemine. Ehitamise aluseks on ehituse projektdokumentatsioon. Ehitusprojekti kui terviku vaatevinklist võib vaadelda järgmisi all‑etappe: 1) ehitamise ettevalmistamine; 2) ehitamine; 3) ehitustööde üleandmine-vastuvõtmine.

ehitustööde üleandmine-vastuvõtmine handover, comissioning vastaanotto приёмка-передача

Eriprotseduurina ehitustööde lõpus töövõtja poolt kokku kutsutav üleandmis-vastuvõtuülevaatus, mille otsuse põhjal fikseeritakse kas tööde põhiline või lõplik valmidus. Eristatakse lepingulist ja ametkondlikku üleandmist-vastuvõttu.

kasutamine ja korrashoid exploitation and maintenance käyttö ja ylläpito эксплуатация и обслуживание

Toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse kavandatud tingimustel.

telu“, kus ehitusjuhtimise tegevusalana on määratletud ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine. Keeleliselt võiks sellise nimetusega olla määratletud ka spetsialistid, kes töötavad ehitusplatsil. Minu mäletamist mööda see dilemma lahendati ehitusinseneride kutsestandardi koostamise raames 2012. aastal, kui „platsimehi“ hakati nimetama ehitustegevuse juhtideks. Selline käsitlus on praeguseks Eesti ehituselus kinnistunud ja selliselt on see esitatud ka antud juhul. 2. Selles jaotises olen olnud hädas mitme võõrkeelse terminiga. Esmalt seesama „ehitusjuht“. Pole kindlust, kuidas seda ametit nimetada inglise keeles. Samuti olen segaduses soome keelega – soomlastel on hea sõna „rakennut-

Siin kirjatöös on vaatluse all ehitusprojekti üldisemad terminid, mis omakorda on jaotatud kaheks jaotiseks. taja“, mis osutab ehituste tellimismeeskonnale vastandina ehitajat tähendavale terminile „rakentaja“. Antud juhul olen olnud kimbatuses otsuse tegemisega, jagades „rakennuttaja“ terminit nii ehitustellijale kui ka ehitusjuhile. Teiseks vajavad täpsustamist „ehitise omaniku“ inglis- ja soomekeelsed vasted. Tegelikult on taustal hõljuvaks probleemiks meil selgelt kasutuses

oleva jaotuse – ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks – sisukas tõlkimine nendesse keeltesse. Head lugejad, selle kirjatööga on esitatud üks kont, mis vajab puremist. Palun avaldage a r va mu st. A r va mu sed on oodatud e-posti aadressil toimetus@meediapilt.ee märgusõnaga „Terminid“ ja koopia aadressile riho.oras@conviso.ee. Esitatud seisukohti refereeritakse järgmistes ajakirja numbrites. Eesti Keele Instituudi juures on piisavale tasemele arendatud terminitööks vajalik töövahend, sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex. Selle võimalustega võib tutvuda aadressil https://ekilex.eki.ee. On ilmselge, et ehitusalane terminikogum peab sinna siirduma. Eelnevalt tuleks leida kokkulepe, kellel on õigus selles terminivaras muudatusi teha. 49


TA S U B T E A DA

Ehitusprojekti osalised: TERMIN

MÄÄRATLUS EHK DEFINITSIOON

ehitise või kinnistu omanik owner of a construction works or a property rakennuksen tai kiinteistön omistaja собственник строения или собственник земельного участка

Isik, kellele kuulub kinnistu, millele ehitist kavandatakse või millel asuvat ehitist rekonstrueeritakse, renoveeritakse või lammutatakse. Omaniku tellimusel viiakse ellu ehitusprojekt. Omanik võib olla ka ehitustellija.

ehitustellija construction client, customer of a construction project rakennuttaja, rakennushankkeen tilaaja застройщик

(Volitatud) isik, kelle tellimusel viiakse ellu ehitusprojekt või mingi selle etapp. Ehitustellijaks võib olla omanik, temale kuuluva organisatsiooni osakond või töötaja või väljastpoolt omaniku organisatsiooni palgatud isik.

ehitise kasutaja user rakennuksen käyttäjä пользователь строения

Isik, kes kasutab (hakkab kasutama) ehitist ja selle territooriumit oma eesmärgipäraseks tegevuseks või kes elab (asub elama) ehitusprojektiga haaratavas hoones.

ehitusjuht construction project manager, contractee rakennuttajakonsultti, tilaajan edustaja, rakennuttaja руководитель строительства

Ehitustellijana või tema esindajana tegutsev professionaalne projektijuht, kes korraldab ehitusprojekti läbiviimist. Ehitusjuht esindab ehitustellija huvisid ja kasutab talle antud volituste piires tellija otsustusvõimu.

projekteerimistööde tellija customer of design works suunnittelutöiden tilaaja заказчик проектных работ

Isik, kellele projekteerija lepingu alusel koostab ehitise projektdokumentatsiooni. Ehitusprojekti tellijaks võib olla näiteks ehitise tellija, ehitise tellija nimel vastavate volitustega tegutsev ehitusjuht, projekteerimise peatöövõtja, projekteerimis-ehitustöövõtja.

projekteerimise projektijuht design manager suunnittelun johtaja руководитель проектных работ

Projekteerimise juhtimise alase kompetentsusega isik, kes korraldab ja koordineerib projekteerimist. Projekteerimise projektijuhi ülesandeid võib täita ka ehitusjuht. Projekteerimise projektijuhi ja peaprojekteerija ülesanded määratakse ehitusjuhi käsunduslepingu ja projekteerimise töövõtulepinguga.

peaprojekteerija principal designer pääsuunnittelija главный проектировщик

Projekteerimisalase kompetentsusega isik, kes juhib projekteerimist ning vastutab projektlahenduse erinevate osade kokkusobivuse eest.

projekteerija designer suunnittelija проектировщик

Arhitekt või insener, kes loob ja kavandab arhitektuuri- ja/või insenerivaldkondade projektlahendusi ning koostab projektdokumente.

ehitusjärelevalve building inspection authority; rakennustarkastaja строительная инспекция

Õigusaktides ehitustegevusele sätestatud nõuete järgimist kontrolliv riiklik järelevalve asutus. Osa riikliku järelevalve kohustusi on delegeeritud kohalikele omavalitsustele.

omanikujärelevalve construction supervision by owner of a construction project, site supervision tilaajan rakennusvalvonta строительный надзор собственника

Isik, kes kontrollib ehitise omaniku või ehitustellija ülesandel ehitustööde vastavust tehnilistele nõuetele. Teatud osa ehitusjärelevalve kohustusi on delegeeritud omanikujärelevalvele.

peatöövõtja main contractor pääurakoitsija генеральный подрядчик

Isik, kes ehitustellijaga sõlmitud töövõtulepingu alusel juhib, korraldab ja koordineerib ehitustööde tegemist ehitusplatsil ning vastutab ehitustööde projektdokumentidele vastavuse ja kvaliteedi eest või üldistatuna lepingujärgse lõpptulemuse saavutamise eest. Ehitustöid teostatakse peatöövõtja oma jõududega ja/või alltöövõtjate poolt. Peatöövõtjale võivad olla allutatud ka otsetöövõtjad.

otsetöövõtja nominated contractor sivuurakoitsija подрядчик

Isik, kes ehitustellijaga sõlmitud töövõtulepingu alusel juhib, korraldab ja teeb ehitustöid, toodab ja tarnib ehituselemente või paigaldab tehnoloogilisi seadmeid lepinguga määratud ulatuses ning vastutab nende tööde projektile vastavuse ja kvaliteedi eest. Otsetöövõtja võib teha töid iseseisvalt või allutatuna peatöövõtjale.

alltöövõtja sub-contractor aliurakoitsija субподрядчик

Isik, kes peatöövõtjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel juhib, korraldab ja teostab ehitustöid lepinguga määratud ehitusosa valmistamiseks ning vastutab nende tööde projektile vastavuse ja kvaliteedi eest.

ehitustegevuse juht construction manager rakennustöiden johtaja руководитель строительных работ

Töövõtjana või tema esindajana tegutsev spetsialist, kes korraldab ehitustegevust ehitusplatsil või ehitustoodete valmistamisel – kavandab ja juhib ehitustöid või ehitustoodete valmistamist ning kontrollib tööde kvaliteeti.

50


TÕSTAME KÕIKJAL JA KÕIKJALE! Kraanateenused, mobiilsed- ja roomikkraanad ning eritransport Havator Kraana OÜ Aruküla tee 51, Jüri, Rae vald, Harjumaa, 75301 Eesti Info: +372 5860 0003 www.havator.fi Follow us:


K ATU S E U U D I S E D

Kaldkatuste parim: Jingmen Dunhuang Chateau glasuuritud piibrisabakatusekividest mosaiikkatus.

Maailma parimad katused

Edinburghis IFD kongressi pidulikul galaõhtul kuulutati 5. korda välja IFD AWARD 2019 võitjad: ajavahemikus jaanuar 2017 kuni 31. juuli 2019 valminud maailma parimad katused ja fassaadid.

52

PEETER KÄRP IFD AWARD 2019 ŽÜRII LIIGE , EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIDU JUHATUSE ESIMEES

Konkurss toimus traditsiooniliselt 3 katusekategoorias – metallkatused, kaldkatused (kivi, eterniit, puit jt) ning lamekatused, lisaks teist korda uue kategooriana tuulduvad fassaadid, mida paljuski ehitavad samad firmad, kes kaldkatuseidki. Augustis Berliinis kogunenud 8-liikmeline rahvusvaheline žürii valis konkursile esitatud ca 90 objekti hulgast kõigis neljas kategoorias 4 nominenti ning ka iga kategooria võitja. Seekord oli esitatud objektide geograafia märksa laiem kui varasematel konkurssidel, peale enamiku Euroopa riikide ka USA-st, Kanadast, Hiinast ja LAVst. Eestist oli Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu poolt esi-


Metallkatused: Steeple Square.

Lamekatuste üks võitja: lätlaste muuseumikompleksi PVC-rullmaterjalist valtskatuse imitatsioon.

90

objekti püüdsid parima katuse tiitlit. tatud 3 kandidaati: metallkatuste kategoorias Arvo Pärdi Keskus – katuseehitaja Eksklusiivehitus OÜ, Tartu maantee ja Liivalaia nurgal asuv „Stalini maja“ – katuseehitaja AS Toode ning lamekatuse kategoorias T1 Mall Tallinn – katuseehitaja AS Maleko. Metallkatuste tihe sõel Žürii valis kõigepealt igas kategoorias 10 paremat, seejärel kümnest neli nominenti ning suurima puntide arvu saajana võitja. Konkurss oli väga pingeline, no-

minentide ning esimeste väljajääjate vahe oli paar punkti. Žürii hindas eelkõige katuseehitajate meisterlikkust, katuse keerulisust ning väiksema tähtsuskoefitsiendiga ka arhitektuurilist väljapaistvust. Kõige pingelisem oli konkurents metallkatuste kategoorias, kus nominentide hulka jõudsid tehniliselt keerukad kirikukatused ja -tornid ning üks keeruka kujuga alumiiniumsindlitest katus. Mõlemad Eestist esitatud metallkatused pääsesid esimese kümne hulka, Arvo Pärdi Keskus jäi napilt välja nominentide hulgast. Paremad Eesti plekksepad on väga heal tasemel, jätkuks vaid eksklusiivsete, keeruliste ning paratamatult ka kallimate katuste tellijaid ja projekteerijaid. Võitjaks osutus Steeple Square, endise nimega St. Mary kirik. Torni katmiseks vasksindlitega kulus

15 000 naela ning dekoratiivsete detailide valmistamiseks 10 000 naela vaske. Kirikutorni ehitajaks oli The Durable Restoration Company, objekti esitajaks SRCA – PõhjaAmeerika kiltkivikatuseehitajate assotsiatsioon. Keerukamate liidete tegemisel kasutati anglo-ameerika plekkseppade koolkonnale omaselt tinutamistehnikat. Kaldkatuste ootamatu lahendus Konkurentsitiheduselt järgmine kategooria oli kaldkatused, kus põhilisteks katusematerjalideks olid keraamiline katusekivi, kiltkivi ning Dacora (kiudtsement) katuseplaadid. Peafavoriit oli Venemaa tuntud katuseehitusfirma Altes ehitatud Tšetšeenia peamošeekompleks, mis on suurim Euroopas. Kuna peamiseks kasutatud katu-

53


Tšetšeenia uhke peamošeekompleks uudsete kiudklaasist paneelidest katusega.

Fassaadipreemia läks Ventspilsi Muusikakõrgkooli ja kontserdisaali fassaadile.

sekattematerjaliks olid kiudklaasist paneelid, ei saanud žürii paraku objekti hinnata, kuna nimetatud materjal ning tehnilised lahendused olid niivõrd uudsed, et ei olnud konkursireglemendis materjaliloetelus kirjas. Parimaks valiti Jingmen Dunhuang Chateau glasuuritud piibrisabakatusekividest mosaiikkatus. Kesk- ja Lääne-Euroopas on enamike peakirikute katustel see suhteliselt tavaline katusekattevariant, katusemeistrite meisterlikkus väljendub siin eelkõige täpse ja keerulise mosaiigimustri ladumises. Katuseehitajaks firma Beijing 54

Hanbo Technology Development Co., Ltd. Lamekatustest fassaadideni Konkurentsitihe oli konkurss ka lamekatuste kategoorias. Siin valiti Maleko T1 Mall nominentide hulka. Võitjateks osutusid võrdsete punktidega lätlaste muuseumikompleksi PVC-rullmaterjalist valtskatuse imitatsioon, mille ehitajaks firma SIA Almont, ning KTM Motohalli roheline katus Austrias, ehitajaks firma Heinrich GmbH&Co KG. Lätlaste lamekatusevariant on Põhjamaades juba aastakümneid laialdaselt ka-

sutatud bituumenrullmaterjalist. Selles kategoorias tekkisid žüriiliikmete vahel eriarvamused: Läti ja Eesti esindajad arvasid, et hinnata tuleks pigem konkreetselt lamekatuseehitajate tööd, mis roheliste katuste puhul piirdub veekindla aluskatuse, drenaažikihi ning soojustuse ehitamisega, peamine kiht on vähemalt läänepool peaasjalikult aiandusfirmade töö. Tundub, et seekord jäi idapoolsema piirkonna arvamus peale, nominentide hulka pääses kolm klassikalist rullmaterjalist katust ning üks roheline katus. Viimaseks kategooriaks oli tuulduvad fassaadid, kus konkurents oli tulenevalt kategooria uudsusest kõige väiksem. Esikohale tuli lätlaste Ventspilsi Muusikakõrgkooli ja kontserdisaali fassaad, kus oli kasutatud keraamilisi fassaadipaneele ning alumiiniumkomposiitpaneele. Kindlasti oleks Eestist olnud esitada mitmeid esikohakonkurentsivõimelisi fassaade, kui vaid ehitusfirmad aktiivsemad oleks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et esmakordselt füüsiliselt kokku kogunenud žürii tagas tulemuste suurema objektiivsuse võrreldes varasemate konkurssidega. Eesti katuse- ja fassaadifirmadele jääb soovida ainult suuremat aktiivsust konkursil osalemiseks ning selle abil iseenda suurepärase töö turundamiseks. Tuleval kevadel ehitusmessil kuulutame välja Eesti aasta katuse ja fassaadi konkursi võitjad. Juba on alustatud kandidaatide ankeetide vastuvõtmist. Info lähitulevikus katusemeistrite liidu kodulehel www.katuseliit.ee. Konkureerida saavad valmisehitatud objektid ajavahemikus 2018–2019 ja seda neljas kategoorias: kaldkatused, metallkatused, lamekatused ja tuulduvad fassaadid. Eesti žüriis saame kasutada IFD rahvusvahelise žürii kogemusi.


PILKAJA

Liginull.

Riigifirma ei kindlusta, hoiab kokku ja võtab dividende!

VANA ARHITEKT

O

len arhitekt. Olen arhitekt nii südamest kui ametilt ja olen selle üle ülevoolavalt uhke. Ja nagu arhitektile kohane, olen innovaatiline, rohelise mõtteviisiga, kokkuhoidlik, vaatan maailma sügavuti ja struktuurselt. Kallistaksin neid paljusid koolilapsi, kes koolis käimise asemel apokalüpsist kuulutavad, kui neid kohe kuulama ei hakata. Ka mina ei viitsinud alati kooli minna, ka mulle meeldis unistada valgetest purjedest, mille all üle Atlandi purjetada, viikingitelt päritud ruuged kiharad tuules lehvimas. Olen sallimatu kõige suhtes, mis risustab keskkonda, inimhinge. Vahel küll vääratan, söön räpastest kalakasvatustest püütud toorest kala, kuid kuniks ei tapa – saan tugevamaks! Olen uhke liginull-lihasööja, sest suurte murunäksijate peeruhais saastab meie kaunist planeeti. Seepärast ei poolda ma ka suurte rohusööjate kaitsmist, nagu ninasarvikud, elevandid, jõehobud, tohutud sebra ja piisonikarjad. Vilka-vilka ja pimedus kattis maa! Äsja oli suursündmus – ostsin auto. Mitte mingi tossava süsinikdioksiidi ja muid jubedusi välja purskava sisepõlemismootoriga fossiili, vaid ilusa, siniste LED-triipudega salapäraselt helkiva märgiga elektrilise sõiduvahendi! Ilus teine, ehkki lubatud tegevusraadius pole just väga kiita. Võtsin teekonna kohe jalge alla ja sõitsin Tartust Moostesse – külla tädile. Tema on ka niisugune uuendusmeelne proua – meeldivad elektritõuksid, nutiseadmed jms keskkonnasõbralik kraam. Ta lammutas minu soovitusel isegi puupliidi välja, sest ei soovinud olla saastaja. Ja tippis koduõue päikesepaneele täis – saab uhkusega olla naabritele eeskujuks keskkonnasõbralikkusega! Need mõned õunad saab Coopi

56

poestki osta ja muruplatsi pole tarvis niita. Eks see antoonovkapuu oligi ajast ja arust keset õue – polnud nende õuntega muud teha, kui komposti riisuda. Vahva oli sõita, tundes, et looduse südamerütm on korras – ei mingit süsinikku ega selle jubedaid ühendeid lendumas, need jäid kõik kaugele Aasiasse maha, minul ainult puhas energia ja sõidulust! Vahel küll mõtlen Mumbai ja Delhi ja Pekingi ja Shanghai sududele, et miks nad seal käivad marlilapid nina ees, kuid kui hingan kopsud värsket kodumaist männimetsaaroomi täis, ununevad need rumalad mõtted kiiresti! Tädil oli hea meel mind näha, oli head-paremat laualegi leidnud. Ja siis ühtäkki, vilka-vilka, ja pimedus kattis kogu maa, vähemalt Lõuna-Eestis! Alul oli kõik arusaadav. Katuseplekk – va aus Rannila-profiil tuli kehvakese töö tõttu roovi küljest lahti ja lendas otseteed selle sama riigiettevõtte traatidesse, millest kõik eluolulised seadmed elektrit saavad, kustutades korrapealt kogu valguse, lootuse veele, soojale kodule ja ajaviitele suurel osal maast. Edasi oli kõik arusaamatu. Mina ei näinud hirmsat tormi, väheke tuulutas õues ja puud kohisesid, kuid mida nad siis ikka oleksid pidanud tegema? Paanikaks polnud justkui põhjust! Õige asja, väheke tuult! Paar plekitükki traatides, küll nad sealt ära lendavad, kuid võta näpust – nii kõva tuul jäi tulemata. Kuid pinge kasvas, kahjuks mitte elektritraatides! Nutiseadmed vaikisid, arvuti akust sai energia otsa; vesi kraanist ja samaaegselt kerkis aroomitase vesiklosetis enneolematusse kõrgusse. Vanatädi liginullenergia majake ägas ja oigas, ventilatsioon ega rekuperatsioon ei töötanud. Kogu nädalavahetuseks muretsetud toit muutus üheks suureks listeeriabakterite kasvulavaks. Oli juba oldud samuti, olin viisakalt tänanud ja asusin tagasiteele. Aga minu „kaunitar“ kääksatas korraks ja siis vilgutas kõiki „silmi“ ning oligi kõik, mida teha oskas. No-noh, elektrit ei olnud ju ka pistikus, millest soovisin akudele jõudu ammutada. Ei muud, kui tädi küünlavalgel ülestehtud ase! Mure kasvas, sest tuba jahenes, veepumbad ei töötanud, ventilatsioon soojustagastuseta või ilma ei töötanud, muidu nii nutikad küttesüsteemiosad vaikisid, arvuti oli „surnud“ ehk kõik oli mokas! Ainult vanast Alpinisti patareidega raadiost teatas diktor iga natukese aja tagant, et tuulekiirus Lõuna-Eestis on kaks-


kümmend viis kuni kolmkümmend meetrit sekundis. Mina imestasin, et kuidas nad küll teavad: meil siin kogu elekter läinud, ei telefone ega arvuteid, aga nemad Tallinnas teavad! Pistsin nina õue ja ega seal rohkem puhunud, kui kunagi ammu nooruses Pirita rannas promeneerides! Aga eks nad seal Tallinnas teavad. Isegi siseminister ütles, et riigi käed jäävad lühikeseks, rääkimata tema enda omadest! No siis kihvatas! Kui mina riigiettevõttele ehitusprojekti teen, pean olema kindlustuslepingu teinud, et juhul, kui eksin, siis kindlustusfirma korvab otsesed ja kaudsed kolmandatele isikutele tehtud kahjud, aga temal sindrinahal jäävad käed lühikeseks! Riigifirma ei kindlusta, hoiab kokku ja võtab dividende! Ka mina oleksin saanud kindlustuse pealt kokku hoides osta palju nooblima ja pikemaid vahemaid läbiva elektriauto! Vastik on kuulata hädist halamist kunagi rõõmsat pillimeheelu elanud ministrilt, mina ei mõista kuidas küll inimesed ühtäkki saamatuks muutuvad! Näe, mina istusin Keskerakonna poolt ellu kutsutud tasuta bussi ja vurasin rõõmsalt sinna, kus elekter särtsus, jätsin kogu Lõuna-Eesti toredad inimesed vinduma muredes, milles isegi riigiminister midagi parata ei saa, sest ta käed on lihtsalt lühikesed! Nad ikka teadsid, mida tegid, kui tasuta riigibusside süsteemi ellu kutsusid! Elektriruuna asemele bensiinimootoriga ruun Olen nüüd justkui ümber sündinud! Kiiresti vahetasin elektrilise raudruuna veel uuema bensiinimootoriga raudruuna vastu. Igapäevases menüüs vahetusid kaugete maade eksootilised ja väga tervislikud puuja köögiviljad ning toidusegud kodumaise liha-kartuliga, metsast ja koduaiast korjatud marjade ja sõbra mesila meega. Lubasin tädile paar õunapuud istutada ja kevadel porgandi-peedipeenra teha. Üks hea salvkaev kulub samuti ära ning majatagune kuivkäimla. Oma liginullenergiaelamusse ahju ehitamise meistri juba leidsin ning igavesti suletud aknasse tuulutusakna tegemine on käsil. Vaatan tädi päikesepaneele, mõeldes, et las jäävad, kuid siiski muretsen ka talle sisepõlemismootori ja kütusemahutiga elektrigeneraatori, no nii igaks juhuks, kui riigi käed jälle lühikeseks jäävad. Päikesepaneelide alla saab mõned küülikupuurid paigutada! Ega nad nii hullusti ka puuksuta! Ah jaa – loen ka määrust hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest hoopis teisest vaatenurgast, mis vaataks direktiive olukordades, kus riigi käed lühikeseks jäävad või kui nendes käsivartes enam jõudu ei jätku, et liginullenergiahoonete rajamiseks vajaminevaid imporditavaid kalleid vidinaid osta. Vähemalt senikaua, kui meil omal mõistust ja riigi küünarnukituge nende arendamiseks-tootmiseks napib.


ARHITEKTUUR

Tartus jagatakse arhitektuuripreemiaid

P

eagi selguvad 2019. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid: auhinnatseremoonia toimub 6. detsembril Tartus Kammivabrikus, piletite müük suursündmusele lõpeb 30. novembril. 2019. aasta arhitektuuripreemiate sündmuse peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Tänavu on kavas laiendada klassikalise tseremoonia piire ja katsetada uusi formaate, jäädes truuks selle pidulikkusele, kuid pakkudes külalistele vabamat elamuslikku keskkonda, kus ühiselt tähistada. Sel aastal valiti auhinnatseremooniaks koht, mis mahutab hoopis uue ruumi loomist enda sees – Kammivabriku endine tehasehoone. Loodav ruum mängib oma rolli lavastuses, peaosades on muusika ja Tartu linnaruum, inimmõõtmeline ja linnalooduserohke. Tartu on asukohaks valitud mitmel põhjusel: siin on ruutmeetri kohta maastikuarhitektuuribüroosid rohkem, kui kuskil mujal Eestis. Tartus on ülikool, mille aastas lõpetab kümmekond värsket maastikuarhitekti, siin asub ka maastikuarhitektide liit ise. Igal aastal tõuseb linnaruumi kvaliteet, kerkib ilus arhitektuur ning siseruumide tasemele pööratakse teravamat tähelepanu. Saame võõrustada külalisi maastikuarhitektuuri pealinnas ja suunata tähelepanu pealinnast väiksematele Eesti linnadele, mis üha rohkem mõtestavad oma väliruume ning lubavad kaasaegsel arhitektuuril sekkuda inimeste igapäeva ellu. Tartu valikuga me tähistame seda olulist muutust meie kultuuri jaoks. Sel aastal oli erakordselt palju kandidaate arhitektuurivaldkonna loomeliitude ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiatele ja nen-

58

Hea teada Eesti Arhitektuuripreemiad on algatatud juba 2015. aastal, et ühiselt tunnustada silmapaistvamaid saavutusi Eesti kaasaegses arhitektuurivaldkonnas ja toetada erialaülest koostööd. Eesti Arhitektuuripreemiad on Eesti arhitektuurivaldkonna aasta suurim sündmus, mida korraldavad ühiselt kolm loomeliitu: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit koostöös Arhitektuurikirjastusega. Arhitektuuripreemiate raames annavad oma aastapreemiad üle Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ning artiklipreemiad annavad arhitektuuriajakiri Maja ja kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetus. Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle ühisel auhinnatseremoonial iga-aastaselt detsembri alguses. Samal ajal ilmuvad kogumikud „Eesti arhitektuuripreemiad” ja „Ruumipilt” kõikide aasta nominentide autorite intervjuude ja žüriide kommentaaridega. Info/piletid: www.arhitektuuripreemiad.ee

de hulgast valitud nominente on ka rohkem kui ühelgi teisel aastal. Nomineeritute hulgas on väga palju avalikke ruume ja hooneid, mis räägib sellest, et väga hea kvaliteediga ruum saab Eesti inimestele järjest kättesaadavamaks, see ei ole enam „kitsas nišš” ja „elitaarne nähtus”, vaid see saab uueks normaalsuseks inimeste eludes. Ka eratellijad õpivad head kvaliteetset ruumi tellima. Arhitektuuripreemiatele 2019 laekunud tööde seast valisid loomeliitude ja Kultuurkapitali moodustatud žüriid 62 nominenti. Kõikide nominentidega saab tutvuda arhitektuuripreemiate kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Tänavu valiti preemiate nominentideks: Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia Arvo Pärdi keskus, Eesti Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, Eesti suursaatkond Moskvas, Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum, Maakri kvartal, näitus „Liginull”, näitus „Nõrk monument”, näitus „Oma tuba. Feminist küsimused arhitektuurile”, näitus „Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos”, näitus „Uuri ruumi!”, näituse disain: Lübecki meistri Bernt Notke maali „Surmatants” uus ekspositsioon, Park Hotell Viljandi, projekt „Tartu Toomkirik” raamat ning välinäitus avalikus ruumis, Roseni hotellkorterelamu-büroohoone, Suure-Jaani Tervisekoda, Valga keskväljak, Jaak-Adam Looveeri arhitektuurialane tegevus, Ilona Gurjanova tegevus Disainiöö korraldamisel 14 aasta jooksul Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia Arvo Pärdi keskus, Eesti kommunismiohvrite memoriaal, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone Eesti Arhitektide Liidu eramupreemia Eramu Kloogarannas, eramu Nõmmel, eramu Pirita-Kosel, eramu Tilgul, Laasuma suvetalu, Lusthoone saun, suvila Murastes Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia „Balti paviljon”, Baltimaade ühine ekspositsioon Veneetsia XV arhitektuuribiennaalil 2016. aastal, Eesti kommunismiohvrite memoriaal, Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni mälestusväljak, Lääne tänav 11A mänguväljak Tartus, Paide keskväljaku ruumieksperiment, Põlva keskväljak, Pärnu Iseiseisvuse väljak, Valga keskväljak Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia ARS Projekti büroo, Arvo Pärdi keskus, Bernt Notke maali „Surmatants” uus ekspositsioon, Codeborne’i büroo, Eesti Kunstiakadeemia uue hoone sisearhitektuur, Eesti suursaatkond Moskvas, FRAKTAL-i büroo, Harjumaa kohtuhoone, IT-agentuuri uus peahoone, meelelahutuskeskus FORREST, näitus „MOEJOON: pidulik rõivamood 1920-1940″, näitus „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast”, Park Hotell Viljandi, Rapla Riigigümnaasium, pitsarestoran Pomo, restoran R14, restoran Tokumaru, restoran Ülo, siseakaitseakadeemia uus peahoone, Suure-Jaani tervisekoda, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond, Tallinna Tehnikakõrgkooli uuenemine, Theatrum, Toom-Kuninga 21 korterelamu


EESTI ARHITEKTUURIPREEMIATE AUHINNATSEREMOONIA

ESTONIAN ARCHITECTURE AWARDS CEREMONY

6. detsembril

on

19:00 TARTUS KAMMI VABRIKUS Kuulutatakse välja: Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp 2019. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid

Hauraton toodete edasimüüja Eestis ja Lätis

19:00 at TARTU COMB FACTORY

Lavastaja Priit Strandberg

PILETID JA INFO WWW.ARHITEKTUURIPREEMIAD.EE

TSIVIILEHITUS

December 6

MAASTIKUEHITUS

Esinevad: Karl Tipp, Johan Randvere, Aike Randmann ja Marion Strandberg Uksed kell 18 Järelpidu samas kohas

INFILTRATSIOON

koduleht: www.puurimise.ee Hauraton Estonia tel: 515 6592 , 508 7615

SPORDIRAJATISED

N Ä I TA M E V I H M A L E T E E D , K U H U V O O L ATA


JUBA AASTAT MÕISTLIKKE KÜTTELAHENDUSI!

• • • • •

gaasikatlamajade ja gaasitrasside ehitus vedelgaasimahutite paigaldus pelletikatlamajade ehitus küttesüsteemide ehitus projekteerimine, hooldus

Kyte.ee OÜ, Kalda 7B Tallinn, Tel. 6776600, info@kyte.ee

Profile for Meediapilt OÜ

EhitusEST november 2019  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST november 2019  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement