Ü M A R L AU D
Kes ja miks vajab õpipoissi? Kutseharidussüsteemi õpipoisiõppe süsteem vajab arendamist: teema on aktuaalne, ent motivatsiooni napib nii õppureil kui tööandjatel. LIIVI TAMM MEEDIAPILT
Indrek Peterson (Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Tõnu Armulik (Tallinna Ehituskool), Lauri Matteus (AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg) ning Taavi Varb (OÜ Maru Betoonitööd) pidasid nõu. Õpipoisiõppe põhimõtte kohaselt läbitakse vähemalt 2/3 õppekavast ettevõttes praktilisi oskusi omandades ja koolis keskendutakse pigem teoreetilisele osale. Mõnes riigis, näiteks Saksamaal, toimib niisugune lahendus väga hästi, samas on seal selline korraldus tekkinud väga pika traditsiooni tulemusel, mida Eestil ette näidata pole. Tõnu Armulik: Meilgi on koolidele töökohapõhise õppe arendamiseks raha eraldatud, on olemas ka koolitustellimus õpipoisiõppeks, ent kõigil koolidel ei ole õppekavad valmis. See on aga riikliku koolitustellimusena õppe alustamisel eelduseks. Õppekava tegemine ja kinnitamine on pikk protsess: asi võib taker12
duda ka kirjavigade taha ning õppekava kinnitamine venib ka niisugustest marginaalsetest probleemidest tingituna. Süsteem on liialt bürokraatlik ja see on üks põhjustest, miks õpipoisiõpe hästi käima ei lähe. Täiendõppe osas on asi lihtne, ent tasemeõppe osas need nõudmised õppe läbiviimist ei toeta. Taavi Varb: Ettevõtjate seisukohast ei ole iseenesest vahet, kas tegu on täiend -või tasemeõppega. Tõnu Armulik: Teine aspekt on see, et need õppijad, keda õpipoisiõppesse saada püütakse, saavad sarnast teavet ka õhtuses õppes, täienduskoolitustel või sessioonõppes. Sihtgrupp on sama ja segment on kitsas. Kolmandaks peab õpipoisiõppeks toimuma koostöö ettevõttega. Kui õpipoisiõppesse tuleb inimene, kes on juba näiteks betooniettevõttes tööl, siis on asi lihtne: see inimene saab koolis õppida teooriat ja ülejäänud aja teeb oma ettevõttes praktikat. Kui aga inimene töötab näiteks kaubamajas ja soovib hoopis elukutset vahetada, siis tekib olukord, kus ta peab lisaks oma põhitööle 2/3 ajast koolis töötama. Indrek Peterson: Ilmselt tuleks ka läbi arvutada, et kui palju rakendatakse õpipoisiõppesse töötuid? Tõnu Armulik: Kui võtame näiteks Tallinna Ehituskoolis õpipoisiõppena käivitunud betoneerijate või lamekatusekatjate eriala, siis töötuid ei ole kummaski grupis. Eks asi ole ka teavitustöös: osad ettevõtted ei ole sellest kuulnud. Püüdsime sügisel õpipoisiõppe programmi tutvustada ka läbi betooniühin-