Page 1

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 14 apr i l l 2017

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty


SISUKORD

Ehitusettevõtjad: mida tulevik toob? lk 6–7 Materjalitootjad: oli hea aasta lk 8–9 Aadu Kana seisab betooni maine eest lk 10–14 Ümarlaud: liidud ootavad uusi liikmeid lk 16–21 Metallitoote pöördkäibemaksustamine lk 23–24 Eesti betoonitootjad välismaal lk 26–28 Puitmajatootjad ekspordivad tublisti lk 30 Seadus: tuleohutusalane klassifikatsioon lk 32 Aknad: abiks ostjale lk 34 Põnev objekt: Kvartali keskus lk 36–40 Uus ehitusprojekti standard lk 42–45 Katusemeistrid teevad tulevikuplaane lk 46

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

ISSN 2382-8382


MESS

Eesti ehitab: 21. kord! E esti suurimal ehitusmessil tutvustavad oma tooteid ligi 300 ehitamisega või ehitusmaterjalidega seotud ettevõtet. 5.–8. aprillil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimuv Eesti suurim ehitusmess on traditsiooniliselt kevadise ehitushooaja avalöögiks. Tänavu on sisustatud 4 statsionaarset halli, spetsiaalselt ehitusmessiks püstitatud kerghall, lisaks avaväljakud. Suurimate väljapanekutega osalevad käesoleval aastal Saint Gobain Ehitustooted AS, Vennad-Dahl AS, Velux AS, Espak AS, Balteco AS, Airwave AS, Lasita Aken AS, Wienerberger AS, Paroc AS, EM-Serv AS jt. Ra hvusva helisi eksponente on oodata Belgiast, Šveitsist, Valgevenest, Saksamaalt, Poolast, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist. Mahukas seminariprogramm Tänavuses seminariprogrammis on tähelepanu keskmes katuse- ja fassaaditeemad. Eesti Katuseja Fassaadimeistrite Liit korraldab mõlemale teemale pühendatud tea-

4

bepäevad. Lisaks toimub Ehitusala koolitus eripäraste katuste teemal. Messi töötubades keskendutakse muuhulgas katuse ja fassaadide materjalidele ja paigaldamisele. Ka energiasäästlik ehitamine ja renoveerimine on traditsiooniliselt üks olulisi teemasid: infot jagatakse ESAKOJA teabepäeval reedel ning Hoiame Kokku Grupi seminaril neljapäeval. Traditsioonilisi ning ökolahendusi ehituses tutvustab Eestimaaehitus MTÜ koos oma partneritega. Arhitektuurne ringkäik Esmakordselt on tänavu kavas ka arhitektuurne jalutuskäik, mis tutvustab messikeskuse ümbruses paiknevaid arhitektuuripärle. Ehitusala ringkäigu „Pirita tee ja Maarjamäe arhitektuuriväärtused” juhatajaks on arhitektuurimuuseumi teadur Mait Väljas. Eesti ehitab raames kuulutatakse 6. aprillil välja ka Eesti Puitmajaliidu ja puitmajaklastri korraldatud konkursi „Aasta tehasemaja 2016“ võitjad.

Eesti ehitab

MESS ON AVATUD:

Kolmapäeval, 5. aprillil 11.00–18.00 Neljapäeval, 6. aprillil 10.00–18.00 Reedel, 7. aprillil 10.00–18.00 Laupäeval, 8. aprillil 10.00–17.00 Külastajatele on parkla avatud Tallinna lauluväljaku territooriumil. PÕHITEEMAD:

arhitektuur ja projekteerimine üld- ja eriehitustööd ehituskrundimaterjalid ja -tooted ehitiste konstruktsioonimaterjalid ja -tooted avatäited pinnakattematerjalid elektriinstallatsioonmaterjalid kütte-, ventilatsiooni- ja veevarustusseadmed jäätmemajanduse seadmed ehitusmasinad, -seadmed, -tööriistad ja -vahendid kokkupandavad ja tüüpehitised töökaitse ja -ohutus; tööriided ja -kaitsevahendid ehitusalane teadus-, nõustamis-, koolitus- ja kirjastustegevus kinnisvaraprojektid ja -arendus finantstooted


SUURIM EHITUSMESS EESTIS! 5.-8. aprill 2017 Eesti Näituste messikeskuses Lisainfo: Eesti Näituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 Tel 613 7335 e-post:estbuild@fair.ee www.fair.ee/eestiehitab


E H I T U S E T T E V Õ TJ A D

Indrek Peterson: 2016. aasta tulemused olid ootuspärased Ehitustöid veidi enam kui mullu mln eurot 3000 2500

2100

2000 1500 1000

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

K

ui viimasel paaril aastal on Eesti ehitusturg püsinud langustrendil, siis eelmise aasta kokkuvõttes ehitasid statistikaameti andmetel Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mida oli 3% rohkem kui 2015. aastal. Ehitusmahtude kasvu mõjutas enim hoonete ehitus, kus tõusutrend püsib juba alates 2013. aastast ja kus mahud kasvasid 2015. aastaga võrreldes koguni 9%. Endiselt püsis languses rajatiste ehitamine, kus mahud eelmise perioodiga võrreldes langesid taas kümnendiku võrra. Vähenes ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht. Hoonete ehituses võib eeldada mahtude stabiilsust Välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aastaga võrreldes 3% ja moodustas kogu sektori ehitusmahust 11%. Väljastatud ehituslubade statistikast võib järeldada, et nõudlus uute elamispindade järele püsib ka veel vähemalt 2017. aasta esimeses pooles.

6

500 0

2007

2008

2009

2010

2011

2016. aastal väljastati ehitusluba 6021 eluruumi ehitamiseks, mida on 8% rohkem kui 2015. aastal. Samas mitteeluhoonete osas väljastati ehituslubasid 1,158 miljonile ruutmeetrile kasulikule pinnale, mis on ligikaudu 6% vähem kui 2015. aastal. Eeltoodud statistikast võib järeldada, et ehitusmahtude edasist kasvu hoonete ehituses ilmselt oodata ei ole. Pigem püsivad ehitusmahud veel mõnda aega stabiilsetena ja võib-olla aasta teises pooles on oodata ka kerget langust. Mis puutub teede- ja rajatiste ehitamisse, siis selles segmendis on ilmselt üle mitme aasta taas oodata ehitusmahtude kasvu, kuna on käivitumas mitmed suuremad teedeehitusprojektid. Ehitussektori käekäiku 2016. aastal jäävad ilmestama veel kaks olulist tegurit: Ehitussektori keskmised palgad püsisid juba teist aastat alla vabariigi keskmise taseme. Ehitushinnaindeks langes 2015. aastaga võrreldes 0,8%, kusjuures viimati oli ehitushinnaindeks languses 2010. aastal.

2012

2013

2014

2015

2016

Milliseks kujuneb ehitussektoris aasta 2017? Kuna riigihangete osakaal ehitusinvesteeringutes on endiselt madal, siis on selles segmendis pigem oodata konkurentsi jätkuvat tihenemist. Remondi- ja rekonstrueerimistööde osakaalu vähenemine survestab kõige rohkem väikeste ning keskmiste ettevõtete konkurentsi. Endiselt püsib ehitussektoris suur nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele, mis võib sektorile palgasurvet tekitada. Kuna hoonete ehitusmahud suure tõenäosusega ei kasva (pigem on oodata mahtude mõningast kahanemist), siis ka ehitushindades suuri kõikumisi oodata ei ole. Ehitustööde kogumaht ehitussektoris jääb ligikaudu samale tasemele. Elukondlike hoonete ehitus jääb suure tõenäosusega aasta kokkuvõttes 2016. aasta tasemele, kuid mitteeluhoonete ehitusmahud 2017. aastal pigem langevad. Teede ja rajatiste osas on üle 5 aasta oodata taas ehitusmahtude mõõdukat kasvu.


Ehitustööde osakaal välisriikides protsentides 10

9%

8

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

6

4

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

2

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga protsentides 30 25 20 15 10 5

2,5%

0 -5 -10 -15 -20 -25 -30 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016


E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Materjalitootjad:

hea aasta on olnud

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

A

astale 2016 saavad ehitusmaterjalitootjad üldises plaanis vaadata tagasi kui positiivsele aastale. Käibed ja mahud keskmiselt kasvasid, eriti positiivne oli koduturu ehitusmaterjalide nõudlus. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive kasvas 10% võrra võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga – 453 miljoni euroni. Samas on tunded kahetised – areng oli küll positiivne, kuid valitsus on mõista andnud, et teenuseid peaks pigem toetama ja tööstust peaks pigem maksustama (erinevad tööstust mõjutavad maksutõusud). Terve käesoleva sajandi jooksul on meile mõista antud, et tööstust peab aina enam maksustama – sellest räägivad keskkonnatasude, kütuseaktsiiside, elektri hinna jms hüppelised tõusud. Kas edasi läheb samamoodi? Maksud ja toetused Tõsi küll, tööstust on lubatud ka toetada – eriti tuleks kiita majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi ja kesk-konnaministeeriumi – juba on välja pakutud erinevad toetusvõimalused ja ette valmistatakse järgmisi. Aga – see sarnaneb väga ümberjagamisele – läbi maksutõstmiste saame rohkem raha, et seda siis osaliselt jälle nendele samadele ettevõtetele tagasi jagada (need, kes on abikõlblikud ning need, kes oskavad ja suudavad bürokraatiast läbi närida).

8

Ettevõtted käibe järgi 2016. AASTA, MILJON EUROT

Suurima käibega, samuti suurima eksportkäibega on vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja Krimelte OÜ 1. Krimelte OÜ 2. AS Saint-Gobain Ehitustooted 3. AS E-Betoonelement 4. AS ETS Nord 5. AS Rudus 6. AS Pipelife Eesti 7. AS Lasbet Tootmine 8. OÜ TMB Element 9. AS Talot 10. OÜ T-Tammer 11. AS Nordkalk 12. AS Viking Window

Keskmised käibed ja mahud kasvasid ka koduturul. Võib-olla oleks arukam mitte toetusi jagada ja maksutõusud ära jagada – päris märkimisväärne kulu läheb ju ka ümberjagamise bürokraatiaprotsessi rahastamisele. Tööstusettevõtted annavad väga olulise osa meie riigi sisemajanduse kogutoodangust (ainuüksi töötlev taastus ca 13%). Eksport tõusuteel Ei saa jätta märkimata, et meie maksutõusud avaldavad negatiivset mõju nii ekspordi konkurentsivõimele kui välisfirmade soovile meie tööstusesse investeerida. 2016. aastal eksportisid meie

88,2 29,9 26,5 24,4 22 19,6 19,5 19,4 16,4 15 13,8 13,2

ehitusmaterjalitootjad toodangut 154 miljoni euro eest, mis on veidi enam kui eelmisel aastal. Enamuse oma toodangust viis Eestist välja rippfassaade tootev ja ehitav AS Metus-Est, aga samuti ventilatsioonitoodete valmistaja AS ETS Nord ning uksetootjad OÜ T-Tammer ja AS Saajos. Endiselt on väga tublid betoonelementide eksportijad: OÜ TMB Element, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement, AS E-Betoonelement. Poole või enama oma ehitusmaterjalialasest käibest on eksportinud akende-uste tootjad AS Viking Window, AS Malmerk Fassaadid ja AS Saku Metall Uksetehas, plasttorude valmistaja OÜ Haka Plast, lubjakivitoodete valmistaja AS Nordkalk, seinamaterjalide tootja AS Aeroc Jämerä ning betoonilisandite valmistaja OÜ Remei Baltica.


EETL ehitustoodete m端端k miljonit eurot 500

453,3

400

PUITMATERJALE

300

200

100

0

2011

2012

2013

2014

2015

2016

EETL ehitustoodete eksport miljonit eurot

154,3

150

100

50

0

2011

2012

2013

2014

2015

2016

EETL ehitustoodete m端端k Eestis miljonit eurot

299

300

250

200

150

100

50

0

Suurim valik

2011

2012

2013

2014

2015

2016


PORTREE

Järjepidev töö mainega on viinud selleni, et betoonehitiste üle võib uhke olla, tõdeb Aadu Kana. Foto: Raivo Tiikmaa

10


Aadu Kana:

enam koledast betoonlinnast ei laulda Aadu Kana pühendunud töö betoonehituse arendamisel aitas kaasa materjali hea maine tekkimisele. TEKST: URVE KASK

Betooni maine oli paarkümmend aastat tagasi kehv – lauldi koledast hallist betoonlinnast ning betoonarhitektuuri mõistest meil rääkida ei saanud. „Järjepidev töö mainega on viinud selleni, et betoonehitiste üle võib uhke olla,” räägib 17 aastat Aasta betoonehitise konkursi žürii esimees olnud Aadu Kana. Muutunud ajad Kana tunnistab, et ehitus on ajaga väga palju muutunud. Seda, kuidas ehitati Lasnamäge, Mustamäge või Õismäge, ei saa praeguse praktikaga võrreldagi, ei oskuste ega materjalide osas. Aadu Kana ise juhtis 1990. aastani riiklikku ehituskomiteed ja selle järgselt ehitusministeerimi. Tol ajal oli seal 300 töötajat, mis oli ilmne liialdus. Ta tunnistab, et on olnud ehitussektori pärast väga mures – 1990ndate lõpus ja 2000ndate aastate alguses valitses suur segadus

ja ei teatud, mida ning kuidas teha. „Mõtlesin, millal tuleb suuremat sorti avarii, aga meil on läinud õnneks, seda pole juhtunud,“ tunnistab ta. Tänaseks on tema sõnul erialaliidud teinud head tööd, ka ettevõtted ise koolitavad end. Palju ettevõtete aega võttis ka erinevate eurodirektiividega vastavusse viimine, ent ka selles osas on kõik paika loksunud. „Ehitada saab, midagi väga segavat pole,“ lausub ta. Maine paranes 1992. aastal, mil AS Kunda Nordic Tsement sündis, ehitusturg heas tempos ei arenenud. „Omariikluse esimestel aastatel oli majanduses allakäik ja ehituses seisak,“ kirjeldab Kana. Otsiti võimalusi olukorda parandada, arutati pärast ühisettevõtte tekkimist koos Soome kolleegidega, mis saab edasi – selleks, et tsementi toota, peab olema betoonehitisi, tsement peab muutuma betooniks kas elementide või kaubabetoonina. „Hakkasime suhtlema Soomega, kus oli oma betooniliit ja ajakiri Betoni, mille peatoimetaja Maritta Koivisto on viimased kümmekond aastat olnud ka Eesti betoonikonkursi žürii liige,“ meenutab ta. Soomes on Aasta betoonehitise valimine toimunud alates

1970. aastast. „Otsustasime Kunda Nordic Tsemendiga sellise konkursi ka Eestis käivitada – siis betooniühingut veel polnud,“ meenutab Kana. Esimene kord toimus see Eesti Rahvusraamatukogus septembris 2000. „Tänaval olid puhkpillid, mis kutsusid betoonipäevale ja Aljoša vaatas hirmunult, et kuhu rahvas läheb,“ kirjeldab ta muiates. Üritus oli üles ehitatud üksikute ettekannetena, möödunud aasta võeti kokku Aasta betoonehitise valimisega. Eesmärk oli rõhutada betoon-arhitektuuri olemasolu, ehkki tol ajal polnud seda terminit veel kasutusel. „See oli uus asi, ehkki tänapäeval tahab arhitekt ehedaid või töödeldud betoonpindu eksponeerida, jättes need klaasi, terase ja puidu kõrval vaadeldavaks. Lugematuid võimalusi betoonüinmdade ilmestamiseks pakub ka graafiline betoon.“ Betoonil palju plusse Kana kiidab, et betoonil on palju plusse. See on vormitav – tänapäeva rakiseid kasutades on võimalik teha voolavaid elemente, samuti turvaline, kauakestev ja taaskasutatav. „Lammutatavaid betoonelemente saab taaskasutada, võtame kasvõi rahandusministee-

11


PORTREE

riumi lammutatud torni – killustik taaskasutatakse osaliselt nelja ministeeriumi uue hoone ehitusel,“ räägib Kana. „Betoon on kasvuhoonegaaside seisukohast keskkonnasõbralik ja võib öelda, et isegi musikaalne, mõeldes Cromatico heliskulptuurile.” 17 aastat tagasi oli tarvis võidelda aga betooni halva mainega. „Siis lauldi vihatud Lasnamäest ja hallist betoonlinnast, mis on kole. Vaja oli mainet muuta ja see ongi muutunud,“ ütleb Kana. Samas on meil materjalide osas konkurents tihe – teisedki erialaliidud tutvustavad kodumaiseid materjale, näiteks puidu populariseerimisse Eestis panustab tublisti Eesti Puitmajaliit. Samas on ka betooni kasutamises alati arenguruumi. Viimasel betoonipäeval esinenud vene arhitekt Philip Nikandrov rääkis et-

Meie trükime

Aadu Kana Kunda tsemenditehases.

tekandes kahest ülivõimsast hoonest – 465-meetrisest Gazpromi pilvelõhkujast, millest tuleb üks Euroopa vingemaid ehitisi, ja Moskvas asuvat 246 meetri kõrgusest spiraalsest hoonest Evolution Tower. „Naljaga pooleks võib öelda, et kui meie tegime ERM-i 350 meetrit horisontaalis, siis võimalik on minna ka 450 meetrit kõrgusesse,“ räägib ta. 15 aastat tagasi plaa-

nis Eesti kõige suurem betoonelementide tootja E-Betoonelement koos Kunda Nordic Tsemendiga rajada oma tehase kõrvale betoonipargi. „Umbes nii, et kui perekond tahab hakata uut kodu rajama, võetakse laps käe kõrvale ja minnakse betooniparki, mis on nii mänguline, atraktiivne ja tore, et tekitab mõtte, et kodu peaks olema just betoonist,“ kirjeldab


Kana. Toona selleni siiski ei jõutud, ehkki mõlemad ettevõtted olid nõus panustama tol ajal miljoni väärtuses kroone. Küll aga on E-Betoonelemendis olemas väljapanekuid ja näitusi võimalike pinnatöötluse variantide kohta. Mäng pinnaviimistlusega „Tänapäeval valdavad arhitektid teemat, ka sel aastal loeti betoonpindade eritöötluse kasutus konkursil eriauhinna vääriliseks,“ toob Kana näiteks Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ tootmis-, teenindus- ja büroohoone, kus fassaad saadi mängima, kasutades seal kolme erinevat betoonitöötlust. Märkimist leidis teinegi trend: nimelt kasutatakse väärikate hoonete väärikuse rõhutamiseks valget betooni. „Narva rannahoone on nagu valge luik maastikul Ivangorodi ja Hermanni linnuste

vahel,“ räägib Kana ja osutab, et ka arhitekt Kalle Vellevoog ei kaalunud pikalt, otsustades kasutada just valget betooni. Rannahoone sai eriauhinna arhitektuuri eest. „See oleks ehk isegi peaauhinda väärt olnud, aga mitu seina lammutati ja ehitati uuesti ning ehitajad ei olnud esialgu arhitekti väärilised, mistõttu tulemus natuke kannatas,“ räägib Kana, et tegu on näitega, kuidas odav ehitushange võib hea arhitektuuri rikkuda. Kvaliteet määrab Žürii ei vaata Kana sõnul parima valikul sugugi vaid seda, kui palju läks ehitusse betooni. „ERM-i puhul tingis aasta betoonehitiseks saamise, et betoon oli paigaldatud kõrge kvaliteediga. Ka ruumides, kuhu tavakülastaja ei jõua – hoidlad, koridorid – olid seinad-põrandad-trepid tehtud väga kvaliteet-

selt,“ kiidab Kana. Palju sõltub tulemus siiski tellijast. Pikalt on räägitud naeruväärsetest hankehindadest, õnneks on selles osas olukord muutumas: „Olukord on paranenud – viimasel ajal olen märganud, et pakkumishinnad on läinud küllaltki ühele tasemele.“ Arvestada tuleb, et suurte ehitiste juures võib ehituse peatöövõtjal olla isegi sadu alltöövõtjaid. „Näiteks ERM-i puhul oli tegijaid sedavõrd palju (peatöövõtjana Fund Ehitus OÜ), et betoonipäeval Tartus võttis nende nimetamine tükk aega. Betooni tarnis kaks ettevõtet, raketisi kolm. Neli ettevõtet saatsid ehitusele oma betoonist valmistoodangut. Betoonitööde tegijaid oli 21 firmat,” räägib ta. Sellises olukorras peavad omanikujärelevalve, tellija ning peatöövõtja koos kvaliteedi tagama.

REMU sõelkopad

• pinnasetöödel • komposteerimisel • ümbertöötlusel • sõelumisel • trasside tagasitäitel ja teistes tööstusrakendustes

KÕRGMARGILISEST PAEKIVIST KILLUSTIKU TOOTMINE

25 AASTAT EESTI TURUL OTSE TOOTJALT: • KILLUSTIK • PAEKIVI • KIVILIIV (1–4 mm) • SIDUMATA SEGUD(ETTETELLIMISEL) • TRANSPORT

Maaletooja ja müüja: SAMI MASINAKESKUS OÜ SAUE 76505, Tule 20, tel 528 2732, 521 8462 VALGA 68204, Petseri 40, telt 524 1759 www.sami.ee

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee


PORTREE

Aadu Kana on seeniorspordi eestvedaja

A

adu Kana on tunnustatud paljude aunimetustega, ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti Betooniühingu auliige, Harku valla teenetemärgi saaja ja Esto Maxibasketi aupresident. Selle aasta 23. jaanuaril nimetati Aadu Kana pikaajalise ning tulemusliku tegevuse eest ka seeniorspordi ja spordiveteranide tegevuse korraldamisel Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu (ESL) auliikmeks. Märk anti üle 9. veebruaril ESL-i 50. aastapäeva pidulikul tähistamisel Estonias. Aadu Kana jaoks on korvpall olnud läbi aastate elu oluliseks osaks, ta on oma korvpallurikarjääri vältel tulnud 1960ndatel toonase Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI, täna Tallinna Tehnikaülikool) ja Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meistriks ning olnud Eesti karika võitjaid. Olles Eesti Korvapalliliidu president aastail 1986–1994, sai tema eestvedamisel alguse seenioride korvpalli arendamine Eestis, hakati korraldama meeste Eesti meistrivõistlusi ning meeskonnad hakkasid osalema rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Ühtlasi jätkas ta oma enam kui kuuekümneaastast korvpallurikarjääri seenioride liigas, võites erinevaid medaleid rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Kana on tulnud ka rohkem kui kahekümnel korral Eesti seenioride meistriks. Liikumist peab Kana väga oluliseks: kaks korda nädalas käib ta tennist mängimas, korra nädalas korvalli mängimas, lisaks külastab jõusaali ja ujulat. Päevas teeb ta palju rohkem samme kui soovituslik 10 000, oma osa mängib selles 6-aastane beagle Triki, kellega igapäevaselt jalutada tuleb. Vormi hoidmiseks teeb Kana igal hommikul ka tiibeti võimlemist. „See pole rumal jutt, vaid annab tõesti terveks päevaks energiat,“ kiidab ta.

14

TPI meeskond tuli Eesti meistriks 1962. aastal. Esireas vasakul Aadu Kana.

Aadu Kana Sündinud: 29.12.1940 Tallinnas Haridus: Tallinna Reaalkool; Tallinna Tehnikaülikool, 1964, ehitusinsener Töö: 1965–1979 tehase „Metallist“ peainsener 1980–1985 vabariikliku trusti „Santehmontaaž“ juhtaja 1985–1987 ehitusministri asetäitja 1987–1990 riikliku ehituskomitee esimehe esimene asetäitja, minister 1991–1993 ehitusministri asetäitja 1993 majandusministeeriumi asekantsler 1993–2000 keskkonnaministeeriumi ehitusosakonna juhataja 2001–2010 AS-i Kunda Nordic Tsement vanemnõunik 2005–... Harku vallavolikogu liige ja ehitus- ja planeerimiskomisjoni esimees Tegemised: Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu auliige Spordiselts Kalev volikogu liige Eesti Betooniühingu auliige MTÜ Esto Maxibasket asutaja ja aupresident Eesti Korvpalliliidu aukohtu esimees AS Eesti Talleks ja OÜ Strantum nõukogu liige BC Kalev/Cramo aupresident Harku valla aukodanik Abielus, kaks täiskasvanud tütart Huvid: korvpall (viiekordne Eesti meister, Eesti Korvpalliliidu president 1986–1994, seeniorite kahekordne maailmamängude võitja). Mäesuusatamine ja tennis.


Epopõrandakatted vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

■ Epopõrandate professionaalsed paigaldusmeistrid ■ Epopõrandate asjatundjad – materjalitootja teadmised ja paigaldamise kogemused aastast 1990 ■ Erinõuetele vastavate põrandate paigaldamise oskused ■ Superfloor - lihvitud ja poleeritud betoonpõrandad

EPOX OÜ

RLT www.epox.ee

RLT A A S TA S T

RLT

1 9 9 2

Peterburi tee 73, Tallinn Tel: +372 505 2200 info@epox.ee www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua!


ÜMARLAUD

Erialaliidud ootavad uusi liikmeid

Ehitusvaldkonna erialaliitude juhid pidasid nõu, kuidas motiveerida ettevõtjaid organiseeruma ja kuidas liitude kaudu tõsta ehitusettevõtluse taset. TEKST: VIVIKA VESKI FOTOD: MEELI KÜTTIM

Eestis tegutseb üle seitsme tuhande ehitusettevõtte, Eesti Ehitusettevõtjate Liitu kuulub neist alla saja ja neistki 14 on kutseõppeasutused. Projekteerijaid ja ehituskonsultante ühendav Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) ühendab ligikaudu 60 ettevõtet. Turul tegutseb seda laadi ettevõtteid kümme korda rohkem. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL), Eesti Betooniühing (BÜ), 16

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL), Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit (EKFML) ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ühendavad vaid väikese osa valdkonnas tegutsevaist ettevõtetest. Samas loovad liitudesse kuuluvad vähesed ettevõtted üle poole valdkonna käibest.

Miks kuuluda erialaliitu? Indrek Peterson: Ehitusvaldkonna erialaliitude ühine mure on ettevõtjate nõrk organiseerituse tase. Kui olen käinud ministee-

riumides mitmeid teemasid arutamas, on ette heidetud, miks me ei propageeri, ei tõhusta, ei teavita. Aga nendeni, kes pole meie liikmed, me ei jõuagi. Eestis on palju mikro- ja väikeettevõtteid, kellel on üsna nõrk haldussuutlikkus. Paljud ei tea isegi seda, et nad ei tea või mida nad peaksid teadma, et ehitustegevust nõuetekohaselt läbi viia, millised nõuded on kehtestatud, millised on seadused. Me ei suuda praegu kriitilist massi teavitada arengutest, nõuetest, normidest, heast tavast. Loomulikult oleksid head teavitamise kohad


Ümarlauas osalesid: Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Peeter Kärp (Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit), Märt Viileberg (Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Indrek Peterson (Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Toomas Vainola (Eesti Betooniühing), Kalle Karron (Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit), Henrik Välja (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

erialaliidud, kutseühendused, ettevõtlusorganisatsioonid, aga kahjuks ettevõtetel praegu väga suurt huvi liitudesse kuuluda ei ole. Öeldakse: „Aga mis me sinna astume? Te teete seal küll tänuväärset tööd, aga me saame teie töö vilja niisama ka kätte, miks me peaksime tulema ja liikmemaksu maksma?” Kuidas saaksime ettevõtjat motiveerida rohkem organiseeruma ja kuuluma ettevõtlusorganisatsioonidesse ning ameti- ja erialaliitudesse? Nii tekiks ühtlasem tase ka sektoris endas. Oleme liitudena täna riigile väga olulised partnerid seadusloomes, aga meie haldussuutlikkusel on piirid. Kuna liikmeid on vähe, on ka meie eelarvebaas väike. Näen ehituses palju probleeme, mida oleks vaja lahendada. Palgalisi töötajaid on meil liitudes tavaliselt üks kuni kolm. Palju tööst tehakse ühiskondlikel alustel, kahjuks on sellel oma piirid. Märt Viileberg: Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit loodi enam kui 20 aastat tagasi Soome Sähkö-

Meie liidu liikmetele on koolitused tasuta ja kes kõrvalt tuleb, see maksab. Peeter Kärp, EKFML

ja teleurakoitsijaliitto (STUL) eeskujul, mis tegutseb 1930. aastatest. Sinna on koondunud üle 3500 elektri- ja telealaga tegeleva ettevõtja. Kui proportsiooni vaadata, siis meil peaks liikmeid olema 500 või 1000 (aga on olnud läbi aegade 100 ringis, praegu on 92). Elektrialal tegutsevad maksu- ja tolliameti andmeil 1700 ettevõtjat, kellest 43 protsenti ei tee peaaegu midagi, ei maksa makse ka. Praegu tegelen sellega, et Lõuna-Eesti ettevõtjaid liitu kaasata. Nad ütlevad, et kõige efektiivsem ettevõte on viis inimest. Neil pole mõtet kasvada, sest hanked on enamasti nii väikesed, et nad ei suuda rohkem inimesi palgal hoida. Indrek Peterson: Minu käest on ka küsitud: „Kuidas te nii kehvakesed olete? Vaadake üle lahe Soome, seal kuulub üle 90 protsendi ehitusettevõtetest liitudesse. Aga seadusruum ja tavad on Soomes pika aja jooksul niimoodi välja kujunenud. Teine asi – Soomes on tugevad ametiühingud, kellega ettevõtjad peavad teisele poole joont reastuma, et suuta sotsiaaldialoogi pidada. Tõenäoliselt Eestis ei teki ehitusvaldkonda kunagi tugevaid ametiühinguid, järelikult peab muu tee valima, kuidas olukorda parandada. Henrik Välja: Osalesin hiljuti Viinis samateemalisel üleeuroopalisel arutelul tööandjate liitude esindajatega. Seal tõdeti sama asja, et ettevõtjate valmisolek liitudesse kuuluda on igal pool kahanenud. Samuti on ametiühingute populaarsus kadumas. Võib-olla siis paljud ettevõtted ei näe hädavajadust kuuluda liitudesse? Mitmed suured liidud on teinud ümberkorraldusi ja hakanud oma liikmetesse suhtuma nagu klientidesse, kellele nemad on teenuse pakkujad. Ka meie oma liiduga oleme natuke hakanud seda tööd tegema. Tuleb sõnastada väga konkreetne väärtuspakkumine. Muidu uus liige ütleb, et see on tore, et te 17


ÜMARLAUD nii teete, aga mida mina konkreetselt saan. Teine asi, tuleb pidevalt kommunikeerida seda, mida teed. Kommunikatsiooni roll kasvab, see on paratamatu. Märt Viileberg: Meie oleme oma väärtuspakkumise teadlikult ümber sõnastanud. Praegu pakume liikmetele välja kolm põhiteemat. Esiteks saad sa erialatoimkonna kaudu mõjutada ärikeskkonda, teiseks saad ise kasvada ja areneda ning kolmandaks ise liitu panustada. Kui selle välja pakkusime, tegime ka rahuloluuuringu ja rahulolu oli tõusnud ligikaudu 80 protsendini endise 50–60 protsendi asemel. Kalle Karron: Meil on praegu EKEL-is käimas liidu strateegia uuendamine, mille käigus küsisime nii liikmetelt kui ka projekteerimissektoris tegutsevatelt mitteliikmetelt sisendit, milliste probleemide lahendamisega ning eesmärkide saavutamisega peaks EKEL te-

Paljud väikeettevõtjad ei tea, kuidas ehitustegevust nõuetekohaselt läbi viia, millised on seadused. Indrek Peterson, EEEL

gelema. Küsitluse tulemused näitavad, et ootused liidule on suured. Kõige rohkem ootavad valdkonna ettevõtted seadusloomes osalemist, ehitusvaldkonna ärikultuuri mõjutamist ja ehituskonsultatsiooniteenuse kvaliteedi tõstmist. Aga ka avaliku arvamuse mõjutamist, ekspordi edendamist, tellijate koolitamist ja ehitussektori tehnoloogiliste uuenduste eestvedamist. Osa ootusi on seotud otsese praktilise kasuga, nagu näiteks kokkuhoid läbi ühiste tarkvarahangete.

Kuidas saada juurde uusi liikmeid? Henrik Välja: Austrias on ettevõtjatel liitudesse kuulumine kohustuslik. Sundkorras astumist isiklikult ei toeta. Indrek Peterson: Meie ehitusettevõtjatele heidetakse ette vähest tööviljakust ja tootlikkust, mis pi-

PROJEKTANDMED VEEBIS IGAL AJAL, IGALPOOL!

INNOVATIIVSED 3D, CAD, CAM JA BIM LAHENDUSED

AruCAD Süsteemid on Autodeski Sertifitseeritud Koolituskeskus. Individuaal- ja meeskonnakoolitused. BIM tarkvaralahenduste konsultatsioonid.

- 2D ja 3D failide jagamine ja vaatamine - Toetatud formaate üle 100 - Kommentaaride ja märkuste lisamine faili - Kasutatav mobiilirakenduses Lisainfo - www.arucad.ee/A360

LÄHIMAD KOOLITUSED: Revit baaskoolitus

11.-13.04, 16.-18.05.

AutoCAD baaskoolitus

11.-12.04, 10.-11.05.

Revit Structure koolitus

19.-21.04, 24.-26.05.

AutoCAD edasijõudnutele

10.04, 17.04.

Revit Family koolitus

06.-07.04, 27.-28.04.

Inventor baaskoolitus

05.-06.04, 03.-04.05.

AruCAD Süsteemid OÜ | Lõõtsa 4 | www.arucad.ee | +372 6306551


di olema oma neli korda väiksem kui Soomes. Aga ei saa viia sektoris läbi laiapõhjalisi arenguhüppeid, kui meie ettevõtete tase on nii ebaühtlane. Saksamaal on teatud valdkondades kehtestatud ettevõtlusmaks, see ei ole suur, aga need ettevõtjad, kes kuuluvad ettevõtlusorganisatsioonidesse, on sellest vabastatud. See motiveerib ettevõtjaid. Ettevõtlusmaks on iseenesest kole sõna, meil ta sellisena läbi ei lähe. Samas varem tuli meil majandustegevuse registris teatud kuupäevaks kinnitada oma andmete õigsust ja kui seda ei teinud, siis edasi tegutseda ei saanud. Kui erialaliitu mittekuuluval ettevõtjal tuleks oma andmete kinnitamise eest kord aastas tasuda näiteks sada kuni paarsada eurot, siis see talle üle jõu ei käiks, aga riik saaks selle raha suunata ettevõtjaid ühendava kolmanda sektori

haldussuutlikkuse tagamisse. Siis ettevõtjad hakkaksid mõtlema, kas maksta see summa riigile või astuda erialaliitu, kust oleks võimalik ka ise midagi vastu küsida. Seda võib nimetada kasvõi ettevõtluskeskkonna tasuks, loome seda ju kõigile ettevõtjatele. Täna me tegelikult nõustame kõiki. Oleme hea tava kandjad ja see ongi meie kohus seda võimalikult laialt propageerida. Teine mõte, mis liidu töörühmast tuli – leppida liitudega omavahel kokku, et kõikide kokkuleppinud liitude korraldatavad koolitused, konverentsid, seminarid ja ka muud tasulised teenused oleksid liitude liikmetele ja nende esindajatele näiteks 20 kuni 30 protsenti soodsamad. Sellise kokkuleppega võiks kutsuda ühinema ka teisi ehitusvaldkonna koolitajaid. Usun, et see hakkaks tulevikus kindlasti või-

VASTUPIDAVAD pvc-hallid lao JA tootmispinna laiendamiseks

PVC-kattega ja kuumtsingitud teraskarkassil hallid on parim võimalus lao- või tootmispinna laiendamiseks. www.scandipro.ee • www.scandipro.lv • www.scandipro.fi • www.scandipro.se

malike liitujate liikmeks astumisele positiivset mõju avaldama. Peeter Kärp: Oma väikese liiduga teeme juba kolm aastat nii, et oma liikmetele on koolitused tasuta ja kes kõrvalt tuleb, see maksab. Enno Rebane: Soomes on liidud keskendunud koolitustele ja juhendmaterjalide koostamisele. Võimalik on see selle tõttu, et on olemas (piisavalt) suur hulk ettevõtjaid, keda koolitada ja kes materjale vajavad ning selline süsteem töötab. Kalle Karron: Registreeringute lõivu kehtestamise kaudu liikmelisuse kasvatamise idee väärib kindlasti arutamist. Samas tagab vabatahtlik liitumine suurema motivatsiooni liidu tegemistesse oma aega panustada. Väärtuspakkumine on oluline. Kuna liikmetele soodsa ärikeskkonna loomiseks tehtavad tegevused on väga pikaajalise perspektii-

Tere tulemast Bostiku maailma!

Pakume laias valikus: PAIGALDUSLIIMID SEINA- JA PÕRANDALIIMID TAPEEDILIIMID URETAANMASSID HÜDROISOLATSIOON PÕRANDASEGUD Jne...

BOSTIK ametlik esindaja Eestis: Flagest OÜ, info@bostik.ee, +372 58047913


ÜMARLAUD viga, siis osade liikmete jaoks on hoopis tähtsam vahetu ja praktiline kasu.

Kuidas võiksid liidud tegutseda ja panustada? Henrik Välja: Riigi ootused erialaliitude panustamisele seadusandlusesse on viimasel ajal väga suured. Kui mistahes uut kava või eelnõu välja töötatakse, kutsutakse töörühma. Indrek Peterson: Võiksime anda ühiselt teada, milliste küsimuste lahendamisel me osaleme, millesse panustame. Siis saame võtta ka jutuks, kust tuleb tulubaas. Saaksime niimoodi liiduna olla paremad partnerid riigile. Sõlmime näiteks halduskoostöö lepingu. Kui suudame ettevõtluskeskkonna tasu kehtestada, siis me ka vastutame selle eest, et me seda keskkonda arendame. Ja niikuinii me seda teeme – erinevate standardite kaudu, kümnetes töörühmades. Aga kuna meid on ainult üks-kakskolm liidus, siis me ei suuda kõike. Kalle Karron: Täna on minu hinnangul ehitussektori peamised probleemid ebaühtlane kvaliteet ja innovatsiooni puudumine. Viimase 20 aasta vältel pole ehitussektoris olulisi muudatusi toimunud, ehituses puudub innovatsioon. Liitudel on väga suur potentsiaal, mida riik täna ära ei kasuta. Ehitusvaldkonna kvaliteedi parandamine on kõige olulisem. Kvaliteet tagab nii aja kui ka raha kokkuhoiu, samuti ohutuse. Kui küsida kindlustusseltsidelt liikmetele soodsamaid tingimusi, siis vihjatakse kohe kindlustusjuhtumite arvule. Peeter Kärp: Kui kinnitate, et tagate oma liidu liikmete taseme, siis kindlustusseltsid aktsepteeriksid seda. Indrek Peterson: Täna oleme nokk-kinni-saba-lahti-olukorras. Ühest küljest peaksime tegema sisupakkumise oma potentsiaalsetele liikmetele, aga samas me ei saa 20

Tuleb pidevalt kommunikeerida seda, mida teed. Henrik Välja, EMPL

väga palju lubada, sest meil ei ole ressurssi. Aga kui on ressurssi ja suudad teenused tõsta lauale, siis on kindlasti atraktiivsem keskkond ka potentsiaalsele liitu astujale. Henrik Välja: Sellepärast peabki liidu tegevus olema kombinatsioon seadusloomes osalemisest ja käegakatsutava kasu pakkumisest. Näiteks meie teeme sektori statistikat, ettevõtjatele pakub see huvi. Indrek Peterson: Meil on nõustamisteenus. Aga kahjuks kui mingi suurem seadusandlik akt või seadusemuudatus hakkab minema menetlusse, siis suurem võhm läheb riigiga suhtlemise peale, vahetu fookus liikmetelt kaob ära.

Kas kõik ettevõtjad kõlbavad erialaliidu liikmeks?

Oluline on, et erialaliitudes tekivad ühtsed arusaamad. Enno Rebane, EETL

Toomas Vainola: Kui näiteks sundkorras kõik ettevõtted tuleksid liitu – kas sa tahad neid kõiki oma liitu? Liitude üks tähtis tegevus on ka ausa konkurentsi propageerimine, aga kahjuks teame, et ehitusvaldkonnas on veel küllalt palju musta äri. Neid ettevõtjaid ei saa võtta liitudesse, kes ei järgi ausa konkurentsi reegleid. Indrek Peterson: Erinevalt Austriast peab liitudesse kuulumine olema rangelt vabatahtlik, aga ettevõtluskeskkonna tasu peab olema nii suur, et see motiveerib liitu astuma. See, kas me vastu võtame, on meie otsustada. Kui ettevõtja head tava ei järgi, siis enne vastu ei võta, kui ta end parandab, niikaua peab ta riigikassasse maksma. Toomas Vainola: Aga kui sul on mingil hetkel kolm korda rohkem liikmeid, kas oled siis valmis nende kõigi eest vastutama, garanteerima, et nende tase on väga hea? Ilmselt täna me kõik oma liitudes võime väita, et meie liikmete tase on väga hea ja käitumine korras. Indrek Peterson: Mina ei saa seda väita, aga kontroll liikmeks vastuvõtmisel oli, on ja jääb. Teeme oma liikmetele ka pistelist tausta-


kontrolli. Täna on palju raskem ära öelda, kui oleks siis, kui ukse taga oleks tulijad järjekorras. Kalle Karron: Liitu kuulumine peab näitama teatud standardit, kvaliteedimärki. Seda tuleb igal juhul jälgida. Peeter Kärp: Vastuvõtukriteeriumid liitu võiks paika panna näiteks kutsetasemetega. Kui sul on firmas inimesed, kes on ametlikult eksamid teinud, siis võetakse firma liitu vastu. Muidu on lootusetu kvaliteeti parandada. Tuleks muidugi anda aeg, et eksam ära teha. Enno Rebane: Oluline on, et meil erialaliitudes tekkivad ühtsed arusaamad sellest, mida tähendab heade tavadega ettevõtja.

Kuidas ettevõtete maksukäitumist parandada? Märt Viileberg: Ausa konkurentsi tagamine on kõigile oluline.

Kolm aastat tagasi kirjutasin maksuameti tollase asepeadirektoriga alla memorandumile, kuidas hoiame liidu liikmete maksekäitumist kontrolli all. Meie liikmed pidid andma nõusoleku, et kui maksuamet leiab, et nende palgatase on liiga väike võrreldes valdkonna keskmisega, siis antakse sellest liidule märku. Päris kõik liidu liikmed ei andnud nõusolekut, nende kohta me ei saanud nimelist tagasisidet, aga kui mõned tagasisided tulid, siis tegelesime nende ettevõtjatega ja olukord paranes. Koostööd maksuametiga pean samuti väga oluliseks. Kutsun liituma meie koostöömemorandumiga, et üheskoos ausa konkurentsi suunas kiiremini edasi liikuda. Kalle Karron: Kes kasutab odavamat kvalifitseerimata tööjõudu ega maksa korralikult makse,

saab odavama pakkumise teha – see on üks põhjus, miks kvaliteet alla käib. Indrek Peterson: Sellepärast ongi kriitiline mass oluline. Haridusministeeriumist küsiti, miks te ei lepi kokku, et maksate näiteks kutselistele töötajatele 20 protsenti rohkem palka, miks te ei väärtusta kutsetunnistusi. Praegu me võime oma sajakonna ettevõttega kokku leppida ja hakatagi rohkem maksma ja siis poole aasta pärast avastada, et kellelgi ei ole enam tööd. Aga kui oleks motiveeriv mehhanism, mis tagaks, et enamik tublisid ettevõtjaid on organiseerunud, siis on meil alati võimalik liidu sees kokku leppida, et kui keegi on rikkunud hea käitumise tava, peatada liikmelisus. Kui moodustub kriitiline mass, siis ehk hakkab tellija ehitajat otsides rohkem väärtustama ka ettevõtja liitu kuulumist.


Liitu Eesti suurima profiklubiga!

www.bauhof.ee • Info: 606 1444

Meisterlik valik!


PROBLEEM

Metalltoodete pöördmaks sõltub nimest ja koodist TEKST: VIVIKA VESKI

S

ellest aastast kehtiv metallitoodete siseriikliku pöördkäibemaksustamise kord on toonud segadust ettevõtetele, kes soetavad oma tegevuse jaoks teatud metalltooteid. Ventilatsiooni- ja soojusisolatsioonitöödele spetsialiseerunud ettevõtte Clik nõukogu liige Villu Põldmäe räägib, et uue korra kehtimahakkamisel ei saatnud nad terve nädala välja ühtegi arvet, kuna polnud selge, kuidas seda tuleb teha. Pöördkäibemaks tähendab seda, et teatud kaubaartiklite puhul tasub käibemaksu mitte kauba müüja, vaid selle käibemaksukohustuslasest soetaja. Siit aga Põldmäe sõnul segadus algabki. Nimelt sõltub see, kas kaup pöördkäibemaksustatakse, selle nimetusest ja CNkoodist (Combined Nomenclature – Euroopa Liidu kood). „Erinevad tarnijad kasutavad sama asja kohta erinevat CN-koodi. Riigiti ka, kui impordime kaupa, tuleb sama kaup ühest riigist ühe ja teisest riigist teise koodiga. Kui üks kood läheb pöördkäibemaksu alla ja teine mitte, tekib küsimus, kumma alla me selle paneme. Seaduse mõte on selge, aga kogu vaidlus on selle üle, mis asjad mis gruppi kuuluvad,” tõdeb Põldmäe. Kokku on koodiraamatus CN-koode tuhandeid. Segadus raamatupidamises „Kes metallitoodete impordi ja ekspordiga tegelevad, peavad nüüd CN-koodidega väga hästi kursis olema. Samas, miks peaksid näiteks vihmaveerennide tootjat need koodid huvitama?” arutleb Põldmäe. Ta lisab, et nad te-

Pöördmaksustatakse küll torusid, aga kui torud müüakse koos vajalike tarvikutega, nii et need moodustavad komplekti kasutamiseks ehituskonstruktsioonides, siis sellele pöördmaksustamise erikorda ei rakendata. Sirje Pulk, Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

gelevad spetsiifilise osaga metallikaubandusest – õhukesest plekist toodetega, mida ventilatsioonis kasutatakse. „Nimetamise küsimus. Kui on toru, siis peaks olema pöördkäibemaksustatud, aga kui on muu toode, siis pole pöördkäibemaksustatud. Kõige lihtsam oleks müüa metalltoodet öeldes, et meil on mingi komplekt, siis ei oleks mingit pöördkäibemaksu, samas pole see ka eesmärk,” räägib Põldmäe. Eeskätt tekitab uus kord segadust ettevõtte raamatupidamises, samuti on ettevõtetes kasutatavat arvutitarkvara keeruline uuele nõudele kohandada. Seadusemuudatuses ei ole Põldmäe hinnangul iseenesest midagi halba, kuid see ei olnud ehk piisavalt ette valmistatud. Praegu teevad ettevõtted Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu kaudu koostööd rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliametiga ning loodavad saada selgust. Toru või komplekt Seni rakendati siseriiklikku pöördkäibemaksu erikorda metallijäätmete, väärismetalli ja teatud kinnisasja ostu-müügi tehingute puhul. Selle aasta algusest laiendati seda ka teatud metalltoodete ostu-müügi tehingutele. Rahandusministeerium koostas metalltoodete pöördkäibemaksustamist puudutava käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu metallisektori ettevõtjate ettepanekul, et vähendada käibemaksupettusi ja tagada ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused. Pettuses kasutati puhverettevõtteid, kes märkisid arvele käibemaksu, kuid seda riigi tuludesse ei tasunud. Samas

23


kauba ostja küsis riigilt tagasi arvele märgitud käibemaksu. Ausad, maksuseadustest lähtuvad ettevõtjad, kes puhverettevõtteid ei kasutanud, ei olnud seetõttu oma toodete müümisel konkurentsivõimelised. Kokku on koode, mille alla kuuluvaid metalltooteid pöördmaksustatakse, ligi 30. Need hõlmavad näiteks torusid, lehtmetalli, ehitusarmatuuri, terasprofiile. Rahandusministeeriumi tollija aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk ütleb, et metalltoodete pöördmaksustamine on metallisektori ettevõtete sõnul oluliselt parandanud konkurentsitingimusi. Mõningaid probleeme on tekkinud ehitusmaterjale müüvatel ettevõtetel eelkõige toodete väljaselgitamisel, mis kuuluvad ja mis ei kuulu pöördmaksustamisele. Pulk selgitab, et esines juhuseid, kus pöördmaksustati ka neid tooteid, mida ei tul-

sutamiseks ehituskonstruktsioonides, siis sellele pöördmaksustamise erikorda ei rakendata.

KOKKU LIGI

30

koodi, mille alla kuuluvaid metalltooteid pöördmaksustatakse. nud pöördmaksustada. „Aga selliseid juhtumeid on vähemaks jäänud,” kinnitab Pulk. Esines juhtumeid, kus pöördmaksustati näiteks katuseluuke, kruvisid, seibe, toruliitmikke, rakiseid, range, klambreid. Need aga pöördmaksustamisele ei kuulu. Pöördmaksustatakse küll torusid, aga kui torud müüakse koos vajalike tarvikutega, nii et need moodustavad komplekti ka-

Ühel või kahel arvel Probleeme on põhjustanud ka see, et praegu kehtiva seaduse järgi tuleb siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade kohta väljastada eraldi arve, viitega „pöördmaksustamine”. Seega, kui müüakse nii üldkorra järgi maksustatavat kaupa kui erikorra järgi maksustatavat kaupa, on tulnud väljastada kaks arvet. Kavandamisel on selle sätte muudatus, millega võimaldatakse nii siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade kui ka tavareeglite järgi maksustatavate kaupade ja teenuste müüki kajastada ühel arvel juhtudel, kui kaup väljastatakse enne arve esitamist või koos arve esitamsega, ehk teisisõnu, kui ei esitata ettemaksuarvet.

Hea teada

Tehases valmistatud palkseinad professionaalsele ehitajale

Vipson Projekt OÜ • Jeedasküla, Vastseliina, Võrumaa Tel 520 8041 • faks 785 1400 • info@vipson.ee

www.vipson.ee

Kuna siseriiklikku pöördmaksustamist saab rakendada ainult kahe Eesti käibemaksukohustuslase vahelisele tehingule, peab müüja veenduma, et talle ostja poolt teatatud käibemaksukohustuslase number on kehtiv ja pöördmaksustamist saab ka tegelikult rakendada. Käibemaksuseaduse § 411 lõikes 5 on praegu sätestatud, et siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluva tehingu kohta tuleb väljastada eraldi arve, millele tuleb lisada viide „pöördmaksustamine“. Rahandusministeeriumis on kavandamisel selle sätte muudatus, millega võimaldatakse nii siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade kui ka tavareeglite järgi maksustatavate kaupade ja teenuste müümisel ühe tehinguga kajastada need tehingud ühel arvel. Tingimuseks seatakse, et kõigi arvel kajastatud tehingute käibe tekkimise ajaks on kas kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päev või täieliku ettemaksu laekumise päev, mitte vastava kauba või teenuse eest osalise ettemaksu laekumise päev.


Ainulaadne valik

GRANIITKILLUSTIK ja -tooted

LIIMITAVAD äärekivid

LISAKS: Betoonist taristuelemendid, tugimüüri elemendid, torud ja kaevud, side- ja veekanalid jne. Vaata täpsemalt: www.rudus.ee

PREMIUM sillutuskivid

Tel. 6 349 560 rudus@rudus.ee

53


B E T O O N I T O O TJ A D

ASi TMB juht Vallot Mangus. Foto: Väinu Rozental/ Äripäev

Betoonelementide tootjad naudivad edu Kümmekond aastat tagasi Eesti betoonitootjatel betoonelementide eksport sisuliselt puudus, täna on mõni ettevõte käivet arvestades välismaal rohkem tuntud kui Eestis. Meie tehastest viiakse betoonelemente Skandinaavia suuremate tehaste ja kõrgeimate hoonete ehitusplatsidele. TEKST: TANEL RAIG

26

„Betoonelementide tootjate eksport väärib kõvahäälset kiitmist,“ ütleb Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane. Tema väitel kümmekond aastat tagasi elemente sisuliselt ei eksporditud. Kuid majanduskriis pani otsima uusi võimalusi ja nii leiti ka ekspordivõimalused. Tänaseks on ekspordiga jõutud Rebase ütlusel tähelepanuväärsete tulemusteni. Ta toob näiteks seinaelemendid, mis on üheks olulisemaks eksporttooteks. Kui 2009. aastal oli nende eksport veel üsna väike, siis 2012. aastaks ületas seinapaneelide välismaale müük juba kodumaise tarbimise. Mõne aas-

ta pärast elavnes küll ka koduturg ja aitas kodumaise tarbimise taas järele, kuid eelmisel ja tänavusel aastal lisanduvad tootmisvõimsused ja Skandinaavias kasvavad ehitusmahud tõstavad eeldatavasti taas ka ekspordimahte. Eesti betoonitootjate suuremad ekspord itu rud ongi Skandinaavias – Rootsi, Soome ja Norra. Suuremad eksportijad on AS TMB, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement ja AS E-Betoonelement. Välismaal suurem kui kodus AS TMB on üks nendest ettevõtetest, kelle käibest suurem osa tu-


lebki juba väljastpoolt Eestist. 2016. aastal oli ettevõtte ekspordimaht üle 60%. Eelmisel aastal ehitas ettevõte peamiselt korterelamuid Stockholmi, Malmö ja Göteborgi piirkonnas. Rootsi tootsid betoonelemente kontserni nii Eesti kui Läti tehased. Viimastel aastatel oli aga TMB kontsernis nulli kukkunud eksport Soome. Möödunud aasta augustis omandati Soome ettevõte Betonimestarit OY koos kolme tehasega. Sellega lisandus kontsernile taas Soome turg, kuid lähemale saadi tootmine ka oma peamiseks ekspordituruks olevale Rootsile. Soome tehase head tulemused Juba möödunud aasta 9 kuu kokkuvõttes teatas TMB kontsern, et omandatud Soome ettevõtte ärija tururiskid on osutunud prognoositust väiksemaks. 2016. aasta kokkuvõtteks ütleb TMB juhatuse liige Vallot Mangus, et Soome tehaste tulemused olid väga head, ületades nii käibe kui kasumi osas 2015. aasta tulemusi. Ettevõtte tänane positsioon Soome elemenditootjate seas on 3–4 ja Manguse kinnitusel see neid rahuldab. Tõeline jackpot ootas aga alles ees, millest Manguse kinnitusel Soome tehaseid ostes ei teatud. Betonimestarit sõlmis 40 miljoni euro suuruse töövõtulepingu Rootsi tööstuskontserniga BillerudKorsnäs AB, mis on üks maailma suuremaid pakkematerjalide tootmise kontserne. Lepingu järgi tarnitakse betoonelemente kontserni uue tehase ehitamiseks Gruvönisse. TMB grupi jaoks on aga tegemist ajaloo kõige suurema töövõtulepinguga. Lepingu täitmiseks toodavad ja tarnivad TMB tehased Eestis ja Soomes üle 80 000 tonni betoonelemente. Elementide tootmine läks lahti tänavu veebruaris ja betoonelementidest ehituskonstruktsiooni püstitamiseks on ettenähtud 8 kuud. Manguse sõnul ongi TMB kontserni täna-

Leosk ütleb, et koduturg on väike ja väga volatiilne ning kohalik tootmisvõimsus ületab kohalikku nõudlust tunduvalt. „Eesti betoon-elementide tootjatele on sektori eksport normaalseks toimimiseks hädavajalik,“ lausub ta.

Eksport kasvab käive ja kasum, mln eurot

76,4

80 70 60 50 40

33,9

30 20 10 0

2014

2015

2016

4 suurima betoonelemenditootja koondkäive ja -eksport (AS TMB (Eesti osa), AS E-Betoonelement, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement. Allikas: EETL

Eesti betoonelementide tootjatele on eksport sektori normaalseks toimimiseks hädavajalik. Vaido Leosk, E-Betoonelement

vune peamine prioriteet keskenduda Gruvöni pakendivabriku tarnete täitmisele. Ühtlasi aga täidetakse tänavuse aastaga 2015. aastal püstitatud eesmärk jõuda kontsernis kogukäibeni 100 miljonit eurot aastas. Lähikuudel saavad Manguse ütlusel paika uued strateegilised eesmärgid aastaks 2020. E-Betoonelement on seni tugevam olnud just Soome turul. Ettevõtte tegevdirektor Vaido

Eksport aitab toimida Leosk on väga rahul, et eelmisel aastal käivitus taas pikemal pausiperioodil olnud eksport Rootsi: „Tootsime Skärveti eluhoone objektile eksklusiivsed telliskivifassaadi elemendid hallikasvalge betooniga. Klient oli väga rahul.” Ka Soome tarnitakse tavaliselt keerukamaid fassaadi- ja siseseinaelemente. Sellel aastal osaletakse Soome kõrgeima hoone Redin Majakka ehitusel. Leosk näeb üle mitme aasta Soomes tänavu ka kasvupotentsiaali, kuna madalseisus olnud ehitusturg on elavnemas. „Näeme mahtude osas umbes 20% kasvu,” ütleb Leosk Soome kohta. Ta lisab, et ekspordimahtusid mõjutab E-Betoonelemendi jaoks oluliselt ka koduturu olukord, mis eelmisel aastal oli elamute sektoris väga aktiivne. Ekspordikäive oli E-Betoonelemendil eelmisel aastal 6,3 miljonit eurot, mis on kogukäibest ligikaudu veerand. Kolmas suurim eksportija on AS Lasbet Tootmine, kelle põhilisteks turgudeks on Läti ja Rootsi, kus tehakse peamiselt korterelamuid Stockholmi ja Malmö piirkonnas. Juhatuse esimehe Andrus Koolme sõnul on Rootsis nõudlus ehitusmaterjalide järele suur. Eesti tootjate eeliseks on natuke odavamad hinnad kui kohalikel tootjatel. Lasbet Tootmise kogukäibest on eksport 70–75%. Ja kuigi olemasolevaid tootmisvõimsusi paremini ära kasutades eksport tänavu aasta mõningal määral tõuseb, siis ei plaanita Koolme kinnitusel ekspordimahtu kogukäibest üle 75% kasvatada. 25% toodangust jääb endiselt Eestisse.

27


B E T O O N I T O O TJ A D

Laienemiseks sobimatu Soome osutus edukaks

M

öödunud aastal laienes TMB kontsern Soome turule, ostes sealse betoonitootja. Laienemine on osutunud väga edukaks, kuigi esialgu Soomet laienemiseks perspektiivse turuna ei arvestatud. TMB juhatuse liige Vallot Mangus ütleb, et enne Soome investeeringut oldi harjunud ettevõttes pikalt plaani pidama, sest laienemiseks peavad olema visioon ja ambitsioonikad eesmärgid, mis sobivad omanikele, arvestavad turu-

dünaamikat ning finantsvõimalusi. „Pärast langusaastatest toibumist ja ehitajatest omanike väljaostu 2012. aastal, olime koos äripartneri Jaan Lutsuga kaalumas mitmeid arenguvariante Eesti ja Läti suunal ning ka laienemist Rootsi,” räägib Mangus. Senised kogemused koduja lähiturgudel ütlesid, et Soome ei ole hea laienemisvõimalus. 2015. aasta kevadel pakkusid aga Betonimestari OY omanikud firmat müügiks. „See võimalus vääris kaalumist,” meenutab Mangus.

Probleemid ähvardavad rikkuda betoonitootjate ekspordiedu

E

esti betoonitootjate ekspordi konkurentsivõimet ähvardavad lämmatada riiklikud regulatsioonid, mis teevad tootmise ja logistika Eestis naaberriikidega võrreldes kallimaks. „Kasvavad ressursikasutamise tasud, jätkuvalt oluliselt madalam lubatud koormate kogumass võrreldes põhiliste eksportturgudega Skandinaavias, on vaid mõned näited, mis vähendavad Eesti tootjate konkurentsivõimet välismaal,” tunnistab E-Betoonelemendi tegevdirektor Vaido Leosk. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane möönab, et ekspordiedu ei pruugi kaua jätkuda. Ka tema väitel on selle juures negatiivne roll Eesti riigil, sest järjepidevalt tõstetakse tootmise sisendhindasid: keskkonnatasude pikaaegne ja järjepidev kasvatamine, kütuseaktsiisi tõstmine, plaanitav gaasiaktsiisi tõstmine ja teekasutustasu kehtestamine. Lisaks on meie teedel naabritest oluliselt suuremad massipiirangud – piltlikult öeldes võib meie teedel võrreldes Rootsi või Soome omadega „poole koormaga“ sõita. „Sealjuures otsivad nii Soome kui Rootsi jätkuvalt võimalusi veelgi lubatud massi kasvatada,” tõdeb Rebane. Esialgu võib prognoosida elemenditootjate ekspordi jätkumist, kuna Skandinaavia riigid ehitavad eelmise aastaga võrreldavas mahus. Teisalt peitub siin oht – kui seal peaks tulema tagasilöök, siis mõjub see väga negatiivselt ka Eesti tootjatele.

28

Variante oli toona mitmeid – mõned sobisid ostjale ja olid müüjale vastuvõetamatud ning vastupidi. „Nüüd on ostu-müügitehingust möödas üle poole aasta ja AS TMB tänased omanikud on rahul, sealhulgas ka endised Betonimestari omanikud, kes omavad 23% ettevõttest,” kinnitab Mangus. „Täna saame rääkida rahvusvahelisest TMB grupist, mille strateegiat kujundame, sest varasemad eesmärgid on saavutatud või muutustele jalgu jäänud,” lisab ta.

Üks küsimus: Mis on Eesti betoonelementide tootjate konkurentsieeliseks eksportturgudel? VALLOT MANGUS

S

TMB JUHATUSE LIIGE

oome turg, nii nagu Eesti ja Läti turud, on väga hinnapõhised ja müüki mõjutab oluliselt transpordikulu. Rootsi turg aga ootab tooteid ja täisteenust alates projekteerimisest ning lõpetades montaažiga. Lisaks ollakse huvitatud ka muudest tarnetest (metall, aknad, uksed jm). Seega ei ole läbirääkimised surutud kitsastesse hinnaraamidesse, vaid oodatakse pakkumisi, millest ei saa ära öelda. Kui oled usaldusväärne ja ennast juba tõestanud, lähevad läbirääkimised ladusalt. Arvestama peab aga sellega, et usaldus võib ka kiiresti kaduda. VAIDO LEOSK

E

E-BETOONELEMENT TEGEVDIREKTOR

esti elemenditootjate konkurentsieeliseks on meie oskuslik tööjõud. Me oleme tootlikkuselt lähedal oma Põhjamaa kolleegidele. Kui tootmisse tulevad keerukamad tooted, näiteks seinad, kus automatiseerituse tase on madal, siis pääsevad meie töötajate oskused maksvusele. Loomulikult on oluline tegur ka madalam palgatase. Samal ajal peame arvestama, et väga paljuski teevad seda tööd Põhjamaade tehastes meie poolt välja õpetatud meie endised töötajad. Parema meelega teeksid nad seda kodus, kui majanduslik reaalsus seda võimaldaks.


kunstkivi kõrgsurvelaminaadid fassaadipaneelid töötasapinnad

RESOPAL tooted on kõrge kvaliteediga ja neil on palju kasutusvõimalusi.

Vesse 5, Tallinn, 11415 Eesti | Tel: +372 5648 5756 | www.acrulam.ee


PUITMAJAD

Puitmajatootjad: panustame ekspordile VASTAS: LAURI KIVIL EESTI PUITMAJALIIT

Kui suure mahu moodustavad puitehitised hinnanguliselt Eesti ehitusturu kogumahust? Eramuehitusest enam kui pooled hooned on puitmajad. Kahe või enama korteriga ehitatavatest elamutest on puitkonstruktsioonil ligikaudu 20%. Puitmaju tootvate ettevõtete arv on alates 2008. aasta majanduskriisist püsinud suhteliselt stabiilselt 140 ettevõtte juures, viimastel aastatel on küll märgata uute ettevõtete lisandumist, mille tulemusel on täna Eestis ligi 170 puitmajatootmisega tegelevat ettevõtet. Kuigi ettevõtete arv on kasvanud, püsib töötajate arv stabiilselt 2800 töötaja juures: paljud ettevõtted suurendavad tootmismahtu eelkõige läbi ettevõtte efektiivsuse suurendamise. Missugused on Eesti puitmajatootjate põhilised ekspordiartiklid? Ekspordime nii karkassmaju, elementmaju, palkmaju kui aiamaju. Ekspordimahu poolest on kindlasti suurimad moodul- ning elementmajad ning freesprussaiamajad. Eesti puitmajade eksport on kriisist alates suurenenud üle 200%. Kui majanduskeskkond püsib stabiilne, siis sektor suure tõenäosusega kasvab. Suundumustest rääkides võib esile tuua, et käsitööna toodetud palkmajade maht püsib stabiilne ning tõenäoliselt ei ole lähiaastatel selle osas ka muutusi näha. Element- ning ruumelementmajade tootmismaht on kasvavas trendis. Eesti turu maht on endiselt kogu sektori toodangu mahust ligi 10%.

30

Eesti puitmajad norrakatele meelepärased eksport, eurot, 2016. aasta TOP 10 Norra

102 849 737

Saksamaa

54 817 538

Rootsi Suurbritannia Prantsusmaa

51 980 924 18 975 654 17 435 206

Holland

16 328 265

Soome

15 274 412

Tšehhi

3 377 378

Itaalia

3 086 448

Hispaania

2 746 775

Kus on ekspordis kasvuruumi? Kindlasti on kasvavad mahud moodul- ja elementmajade segmendis. Kiiremat, energiatõhusamat ja keskkonnasäästlikumat ehitustehnoloogiat kindlasti hetkel ei ole ning seda teadvustab kogu Euroopa ehitussektor. Ajas püsiv toode on kindlasti ka freesprussaiamaja, mille funktsioon säilib tõenäoliselt muutumatult ka kaugemas tulevikus. Arvestades seda, et kogu Euroopa puitmajaehituse mahtudest toodab Eesti natukene enam kui 4%, on EL-i turul piisavalt nõudlust. Mis on tänased kitsaskohad? Peamistel sihtturgudel arenevad konkurendid jõuliselt. Samuti mõjutab meid Läti ja Leedu konkurentide madal palgatase: keskmine brutopalk 2016. aastal Eestis oli 1146 eurot, Lätis 859 eurot ja Leedus 784 eurot kuus. See võimaldab neil saavutada väga suure hinnaeelise võrreldes meie majatootjatega. Lisaks mõjutavad meid Euroopa turul nõutavad toodete sertifikaadid. Kohalikul tasandil toovad 90% ettevõtetest probleemina välja spetsialistide puuduse, lisaks kallinevad järjest sisendmaterjalide

hinnad, logistika ning transpordikulud. Mis võiks arengule veelgi kaasa aidata? Kuna enamus ettevõtteid tegutsevad Eestis maapiirkondades ning ekspordivad oma toodangut, siis neid ettevõtteid aitaksid riiklikud maksusoodustused, näiteks tööjõukulude väiksema maksustamise näol. Samuti aitaks riigi välisesinduste, poliitikute ja riigijuhtide poolt teadlik Eesti edulugude rääkimine rahvusvahelisel tasandil. Nende lugude hulka kuulub ka Eesti kui EL-i suurim puitmajasektori eksportöör. Eestis tehakse palju allhanget, kuidas saada juhtpositsioon? Puitmajatootjad on spetsialiseerunud eelkõige tootmisele. Peatöövõtja positsioonile on võimalik tõusta eelkõige sihtturul edukalt toimiva ettevõttega ühinemise kaudu. Samas on Eesti puitmajasektor eelkõige kohalikul kapitalil põhinev ning reeglina ei soovi ettevõtted välisosanikke kaasata. Sealjuures ei ole tegevuses allhankijana midagi halba, kui pakkuda kvaliteetset toodet stabiilsetele partnerile.


SEADUS

Ehitustoodete tuleohutusalane klassifikatsioon täpsustub

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

T

uleohutus on üks ehitustoodete omadusi mõjutavast seitsmest olulisest omadusest. See on nn horisontaalne omadus (horisontaalsed omadused on näiteks ka müraohutus ja ohtlike ainete mõju), kus ühesugune klassifikatsioon kehtib paljudele ehitustoodetele. Toodete tuleohutusomaduste algsed tõed pärinevad eelmisest sajandist, kuid nende muutmine ja täiendamine toimub siiani. Tuleohutusealaselt on tegemist eelkõige kahe omadusega: tuletundlikkus ja tulepüsivus. Kummalgi on olemas Euroopa ühtne klassifikatsioonisüsteem. Eeldatakse, et kõikides Euroopa riikides on kehtestatud riiklikult asjakohased (selsamal klassifikatsioonil põhinevad) nõuded – näiteks millist tuletundlikkust nõutakse teatud seina-, põranda- või laekonstruktsioonidelt. Tootjad peavad määrama oma toodete tuletundlikkusalase klassifikatsiooni ja nii saadakse teada, kus milliseid tooteid kasutama peab. Tuleohutusomadustel on olemas õiguslik alus – Euroopa Komisjoni otsus. Sealjuures tuletundlik-

32

kuse osas on jõutud ka uue dokumendini, mis on kehtestatud juba Euroopa ehitustoodete määruse alusel – tegemist on delegeeritud määrusega (Komisjoni delegeeritud määrus 2016/364). Delegeeritud määruses on kirjeldatud kõik tuletundlikkusklassid ja nende määramise alused. Ehitustoodete tuletundlikkusklassid on A1, A2, B, C, D, E ja F. Klass A1 iseloomustab sisuliselt mittepõlevat materjali. Eraldi klassifikatsioon on mõnele spetsiifilisele tooterühmale: näiteks põrandamaterjalid (nende puhul on klassi sümboli juures alaindeks FL, näiteks A1FL), torude soojusisolatsioonitooted (nende puhul on klassi sümboli juures alaindeks L, näiteks A1L) ja elektrikaablid (nende puhul on klassi sümboli juures alaindeks ca, näiteks Aca). Omaette käsitletakse katuste tuletundlikkust ehk välistuletundlikkust. Euroopa Komisjoni otsused Tuletundlikkuse all mõistetakse toote käitumist tule mõjul (inglise k reaction to fire). Lisaks põhisümbolile saab ehitustoodete iseloomustamiseks kasutada veel kahte sümbolit: s (suitsu eraldumine) ja d (põlevad tilgad). Eraldi on määratud ehitustooted, mille puhul need automaatselt loetakse klassi A1 kuuluvaks, ilma et nende määramiseks katset teha

Tootjad saavad kõige parema teabe tootestandardist.

vaja oleks. Selliste toodete nimekiri on fikseeritud Euroopa Komisjoni otsusega (otsus 96/603/EÜ koos muudatustega), näiteks tsement, kips, keraamika, betoon, klaas jne. Samuti on olemas Euroopa Komisjoni otsuseid ja delegeeritud määrusi, mille alusel on teatud toodetele kehtestatud teatud tuletundlikkusklassid kui miinimumklassid – loetakse, et nende toodete omaduste määramiseks on tehtud piisavalt katseid ja edaspidi võib teatud taseme neile toodetele omistada ilma edasisi katseid tegemata. Info tootestandardist Tootjad saavad kõige parema teabe tootestandardist, kaasa arvatud viited etteantud tuletundlikkusklassidele, kui see on asjakohane. Kõige olulisem standard on vast tuletundlikkuse klassifikatsioonistandard EVS-EN 135011, kus on toodud kõik asjakohased määratlused, klassid ja asjakohased ehitustoodete rühmad. Muu hulgas ka tuletundlikkuse klassifikatsiooniprotokolli vorm. Standard on tõlgitud eesti keelde. Välistuletundlikkus (inglise k external fire performance) on katuseid puudutav omadus, pikemalt kasutatakse nimetust „katusekatete klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel“. Klasside sümbolid on siin sarnased, kuid alaindeksis on ROOF, näiteks BROOF. Katsemeetodid ja klassifikatsioon on siiski erinev. Klassifikatsioonistandard on EVS-EN 13501-5. Ka siin on klassifikatsiooniprotokolli vorm toodud eraldi esile standardi lisana. Standard on tõlgitud eesti keelde.


AKNAD

Tarviline tarkus uue akna tellijale ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE

A

LIIDU TEGEVDIREKTOR

knatootjad pakuvad väga erinevate parameetritega aknaid, tellijal on valiku virr-varris nii mõnigi kord keeruline selgusele jõuda, millist parameetrit oluliseks pidada. Aken on ehitustoode ja ehitustootena peab aken olema varustatud CE-märgisega ning sellega peaks olema kaasas kasutusjuhend (muu hulgas juhised akna paigaldamiseks ja hooldamiseks). Akende kohta kehtib Euroopa sta nd a rd EVS-EN 14351-1. CE-märgises (näiteks aknaga kaasnevates dokumentides) peavad olema deklareeritud vähemalt järgmised omadused: soojusläbivus, veepidavus, õhuläbilaskvus, vastupanu tuulekoormusele; soovitavalt ka heliisolatsioon (e mürakaitse), lisaks peab olema kirjas tootja nimi ja tema aadress, samuti standardi number (EVS-EN 143511:2006+A1:2010). Võrdle võrreldavat Mugavuse ja väiksema küttekulu nimel tuleb eelistada väiksema soojusläbivusega ehk nn U väärtusega uksi ja aknaid. Võrrelda on mõtet täpselt üht mõõtu ja ühtmoodi jaotatud akende soojusläbivust: näiteks võrreldakse omavahel standardmõõtmetega aknaid – 1,23×1,48 meetrit. Et uutes ja oluliselt rangemates energiasäästu nõuete tingimustes toime tulla, peaks standardakna soojusläbivus olema mitte rohkem kui 1,1 (st kui aknast erinevatel pooltel olevate keskkondade temperatuurierinevus on 1 kraad, siis peaks 1 ruutmeetrisest aknapinnast läbikanduv soojushulk olema mitte rohkem kui 1,1 W).

34

Üldistades võib öelda, et tänapäevane akna konstruktsioon võiks minimaalse nõudena koosneda klaaspaketist, milles kolm klaasi, nendest kolmest klaasist võiks kaks olla selektiivklaasid (st asjakohase pinnakattega klaasid) ning klaaside vahemikud võiksid olla täidetud argoongaasiga. Paigaldusel tehakse vigu Sama oluline, kui on aken ise, on ka akna paigaldamine. Akna ja seina liitekohta võiks käsitleda kolmekihilisena. Kõige välimine kiht vuugis peab tagama liitekoha ilmastikukindluse (kuid peab läbi laskma veeauru – selleks, et võimaldada vuuki sattunud veel välja aurata) – näiteks auru läbilaskev lint või isepaisuv tihend; keskmine kiht tagab vajaliku soojapidavuse ja mürapidavuse – näiteks soojustusvaht või soojustusmaterjal; kõige sisemine kiht on aurutõkkekiht (et vältida veeauru tungimist vuuki) – näiteks aurutõkkelint. Tellijatel tasuks kindlasti uurida tootjate paigaldusjuhendeid ja tutvuda juba paigaldatud akendega, samuti on mõistlik küsida vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, andes võimalikult palju infot pakkumise tegijale – milline on maja, kus asub (haljastus, tuuled, müra), mida konkreetsetes ruumides tehakse ja kui sageli viibitakse, millisesse ilmakaarde üks või teine aken jääb jne. Pädev müüja oskab juhtida tähelepanu asjakohastele võimalustele või riskidele.

Abiks tellijale Akent tellides selgita välja: Uue akna omadused: mehaanilised omadused (vastupanu tuulele, lumele ja muudele koormustele), veepidavus, õhuläbilaskvus, heliisolatsioon, soojuslikud omadused (soojapidavus) jms. Ventilatsioon: tänapäevased aknad on õhutihedad; enne akende vahetust tuleb läbi mõelda, kuidas toimub edaspidi ruumis piisav õhuvahetus ja kas see on energiasäästlik. Piisav õhuvahetus on tervisele mõeldes väga tähtis, selle olulisust kiputakse alahindama. Paigaldamine: kas koos akna paigaldamisega tehakse vajalikud lisatööd, st akna põskede parandused ja viimistlemine, sisemine aknalaud, väline veeplekk jms. Akna ja seina liitekoht: peab tagama akna omaduste kestvuse, st olema vajalikul määral ilmastikuja veeaurukindel ning soojapidav. Kasutatavus: mõtle läbi, kui lihtne on akent puhastada, kas aken käib lahti, millist hooldust vajab jms. Välimus: kuidas aken sobib hoone fassaadiga, teiste akendega, piirkonna arhitektuuriga. Hind: akna, vajadusel ka selle paigaldamise ja lisanduvate toodete/tööde hind. Garantii: garantii kestus, garantiivälistused, kas müüjaks on tootja või vahendaja, kui suure tõenäosusega vastutab müüja oma toote eest ka 5 aasta pärast.

Mugavuse ja väiksema küttekulu nimel tuleb eelistada väiksema soojusläbivusega ehk U-väärtusega uksi ja aknaid.


PĂ•NEV OBJEKT

Vundamendiaugust toimiva kaubanduskeskuse valmimiseni kulus poolteist aastat.

Kvartal kaunistab 36


Tartus asuv Kvartali keskus rajati Eesti sügavaimasse vudamendiauku ja seda projekteeris Eesti parim ehitusinsener. Tulemus sai hea tiheda ajagraafiku kiuste. TEKST: LIIVI TAMM

Kaubandus- ja vabaajakeskus Kvartal ühendab endas parkla, erinevad kaubandus- ja teeninduspinnad, spaahotelli ja konverentsikeskuse. „Hoone fassaadil olgu kasutatud vaid kvaliteetseid materjale,” sedastasid arhitektuurse lahenduse loojad Kadarik Tüür Arhitektid OÜ-st ega olnud siinkohal valmis mingiteks kompromissideks. „Tellija eesmärk oli, et fassaad peab olema tõeliselt hea, liigendatud, loomulikku valgust andvate akendega ja korralikke materjale näitav,“ kirjeldab Tari AS juht Maidu Saar. „Fassaad ongi hoone see osa, mis kõige enam välja paistab.“ Muuhulgas arvestati ehitamisel ka võimaliku laienemisega: nurkadesse saab peale ehitada kahe kuni kolme korruse jagu äripindu.

PILDID: AS TARI, KADARIK JA TÜÜR ARHITEKTID

Tartut

Pingeline ajakava Kui uurin, kuidas Tari AS selle töö juurde sattus, tunnistavad mehed, et neil oli juba varemgi edukas koostöö Kadarik ja Tüür arhitektidega. „Arhitektuurikonkurss toimus 2012. aastal,“ meenutab Maidu Saar. „Tegime inseneriosasid ja läkski nii, et 30 töö hulgast valiti välja just see võistlustöö. Ka tellija soov oli, et projekteerija oleks Tartust.“ 2013. aastal sõlmiti arhitektuurse lahenduse leping, millele järgnes inseneriosade leping ning järg-

37


PÕNEV OBJEKT

mise aasta lõpuks valmisid juba eelprojekt ning pakkumisprojekt. „Ehitaja sai valitud ning 2014. aasta suvel löödi kopp maasse,“ meenutab Olak Kvartali keskuse saamislugu. Jõuludeks olime juba õigele sügavusele jõudnud ning uuest aastast algasid tööd raketise ning armatuuriga. Tipphetkel töötas objektil 12 konstruktorit.“ Hugo Olakil jätkub kiidusõnu ka ehitaja aadressil: „Nad mõistsid hästi, et tuleb olla konstruktiivne, et sellise objektiga õigeks ajaks valmis saada: lõpptähtaeg oli kindlalt paigas ja seotud juba rentnikega sõlmitud lepingutega. Muidugi tuli ka muudatusi, on tavaline, et rentnike soovid viimase hetkeni täpsustuvad ja asju tuli ka ringi teha.“ Maidu Saare ja Hugo Olaki kinnitusel oligi suureks väljakutseks pingeline ajagraafik: hoonest ei

leia suuri konsoole ega keerulisi erilahendusi, ent tempo oli kiire ning lisaks said tegijad ette näidata töö Eesti kõige sügavamas vundamendiaugus. Ehitust kergendas asjaolu, et hoonele sai ligi neljast küljest: ladustamise pinda küll nappis, ent kaupa sai ehitusobjektile tuua mitmest suunast ja hoones sees aitasid tööd teha neli tornkraanat. Keeruline 0-tasand „Kõige keerulisem oli 0-tasandi ehitus,“ tunnistab Tari AS juht Maidu Saar ehitusele tagasi vaadates. Hoone ülemisel korrusel asuva spaa basseinidest mõjub veesurve hoonele ülalt, ent veel suurem surve on altpoolt. „Parkimiskorrused ongi vee all olevas tasapinnas, seda 2,5 kuni 3 korruse jagu,“ rääkis Tari AS pea-

konstruktor Hugo Olak. „300 tonni vett ülalt ei ole seda konkreetset hoonet arvestades nii palju, postid keldris kannavad tunduvalt enam.“ Ehituse ajal hoidis pinnast ja sealt tulevat vett tagasi vaisein ja pumpadel oli pidevalt tööd, täna istub hoone piltlikult öeldes 6,5 meetri sügavuses vannis: üleslükkavat jõudu põhjaplaadile on 7 tonni kuupmeetrile. Seitsmekorruselise hoone põhjaplaadi paksus on 750 mm ehk ligikaudu 7000 m3 betooni ja see on valatud umbes 8 meetrit alla pinnaveetaset. „Keldriosa tegemine ning vundament olidki kõige keerulisemad kohad. just see ülesanne, et hoida ehitusfront kuiv, sest pinnaseks oli hästi filtreeruv liivakivi,“ tunnistab Olak. Pumpamisega tuli jätkata niikaua, kuni vann sai veekindlaks –

Värv, mida võid usaldada! Kogemus aastast 1948.

Teknos on kõikjal meie ümber: terrassidest tuumajaamadeni. • Ehitus-, puidu- ja metallvärvid kodukasutajale, ehitajale ja tööstussektorile. • 1300 oma ala spetsialisti enam kui 20 riigis üle maailma. • Lahustivabade värvide väljatöötamise ja juurutamise teerajaja Põhjamaades. • Paljud tooted kannavad M1 ohutusklassi tähist, valikusse kuuluvad ka antimikroobsed ja allergiavabad värvid. • Edasimüüjad üle Eesti – Espak, Bauhof, Bauhaus ja mitmed teised professionaalsed värvikauplused.

Vaata lisainfot ja leia lähim edasimüüja kodulehelt www.teknos.ee


ehitusplatsil oli killustikalus ning vesi suunati drenaažitorude abil puurkaevudesse. Kaugjahutusel hoone Kvartali keskus on ka esimene vastloodud kaugjahutuse võrguga ühendatud hoone Tartus. Jaam kasutab jahutamiseks jõevett, seega ongi külmakandjaks vesi. Tänaseks on kaugjahutuse võrguga ühendunud teisigi hooneid, näiteks Postimehe toimetuse uus maja. „Kaugjahutus tagab, et hoone katus on puhas, seda ei risusta jahutuse kondensaatorid, ka müra on vähem,“ kiidab Maidu Saar lahendust. Tegu on Eestis uue tehnoloogiaga, mille on siia toonud Fortum. Olgu öeldud, et Tartus on veel teinegi, Aardlas asuv kaugjahutusjaam, mis hakkab tuleviks teenindama uut Lõunakeskust.

Žürii kiitvaid sõnu teenis Kvartali keskus lisaks aasta ehitusprojekti konkursile ka aasta ehitaja ning aasta betoonehitise žüriilt. Žürii tunnustus „Kvartali arenduse puhul saan esile tõsta arhitektide ja inseneride head koostööd,” lausus arhitekt Mihkel Tüür aasta ehitusprojekti auhinda vastu võttes. „Mitte alati ei õnnestu leida ladusat kooskõla arhitektide loomingulisuse ja inseneride pragmaatilise lähenemise vahel. Kvartali puhul see sünergia tekkis. Oluline osa oli selles peaprojekteerija rolli täitnud AS-il Tari.” Tüüril jätkus kiidusõnu ka ehitustöid teostanud Rand & Tuulberg AS-i ning Ehitustrust AS-i aadressil, kuna kõigile ehituse käigus kerkinud probleemidele leiti kiired lahendused.

Kvartali keskus Tartus Peaprojekteerija: Tari AS Arhitekt: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ Peatöövõtja: konsortsium AS Rand ja Tuulberg ja AS Ehitustrust Tellija: TTK Investeeringud OÜ Omanikujärelevalve: Rispeto OÜ Betoonitööde teostajad: monoliit – Kontek AS, Savekate OÜ ja Klemmer OÜ, montaaž – Klemmer OÜ ja Savekate OÜ. Betoonelemendid – OÜ TMB Element, betoon – Rudus AS ja Betoonimeister Tartu AS, raketised– Doka Eesti AS ja Peri AS Ehituslik maksumus: 37 000 000 eurot + km Ehitamine: 11/2014–05/2016


PÕNEV OBJEKT

Aasta ehitusinsener: Hugo Olak

A

asta ehitusinsener 2016 tiitli võttis tänavu vastu 25 aastat AS-is Tari töötanud Hugo Olak. Olak ise tunnistab tagasihoidlikult, et konkursi võit tuli pisut ootamatult ja kiidab kogu projekteerimismeeskonda. „Tänapäeval on projekteerimine meeskonnatöö, tegelikult ei saa ma ühtki objekti päris enda nimele kirjutada,“ räägib ta. „Jah, ühe töögrupi juht saab pisut suuremat tähelepanu, aga tegelikult vastutab ju igaüks oma lõigu eest. Ühemehetööd selles valdkonnas praktiliselt ei olegi.“ Olak žürii tööd ei kadesta – eks ole sellisel konkursil töid päris keeruline ritta sättida, kui hinnang tuleb anda üheaegselt huvitavale väikevormile ja suurele arendusele: „Igal hoonel on oma head ja vead ja omad nüansid, mida arvestada, ka Koda on oma väiksuses põnev, arvestada tuleb ka arhitektuuri.“ Kvartali keskuse juures tõstab Olak esile osapoolte koostööd ja hoone arhitektuurset lahendust, peitub ju lihtsuses võlu. Põnevad tööd AS-is Tari on Olak töötanud peaaegu selle sünnist saati: ettevõte asutati 2001. aastal ja Olak liitus meeskonnaga vaid aasta hiljem. Pika karjääri ühe põnevama tööna nimetab Olak Hugo Treffneri kooli rekonstrueerimist. „Olen ka ise selle kooli lõpetanud, ilmselt ka seepärast oli selline tore kodune tunne,“ muigab ta. Ka Treffneri gümnaasiumi puhul otsiti parimat lahendust arhitektuurivõistlusel ja valmima pidi terve kvartal: 2001. aastal oli Olak veel suhteliselt noor insener ja oli põnev väljakutse liita uus spordisaal ja olemasolev osa. Huvitava tööna toob Olak esi-

40

Aasta ehitusinsener 2016: Hugo Olak

Täna on projekteerimine meeskonnatöö, tegelikult ei saa ühtki objekti ainult enda nimele kirjutada. le ka 2006–2007. aastal Riiga kerkinud 24-korruselisi elumaju, mis said nimeks Skanstes Virsotnes: 4 majale lisaks tuli lahendada kahekorruseline järelpingebetoonist parkla. „Viimastest objektidest on Kvartal siiski pindalalt suurim,“ nendib ta. Olulised väliskliendid Hetkel askeldab Hugo Olak Tartusse Pikale tänavale rajatava majadekompleksi lahenduste kallal, palju tähelepanu nõuavad ka väliskliendid. „Meie büroo projekteerib monteeritavaid raudbetoonosasid

ka Rootsi, teeme nii montaažikui tööjoonised,“ sedastab Olak. „Sellised tellimused raudbetooni tootvatelt tehastelt võtavad umbes poole tööajast. Aja jooksul on tekkinud kindlad kontaktid, otsesuhtlus Rootsis eeldab rohket suhtlemist erinevate osapooltega,“ tunnistab ta. Vaadeldes Rootsi ja Eesti erinevusi, on Rootsis Olaki sõnutsi rohkem spetsialiseerumist: kui Eesti bürood teevad põhiprojekti või tööprojekti, lahendades kogu hoone, siis Rootsi praktika kohaselt jaotatakse töö väiksemateks alalõikudeks, erinevad tegijad võivad lahendada katuse- ja teraskonstruktsioonide osa. „Kitsalt ühe toote osa projekteerib aga selle toote valmistaja,“ kirjeldab ta. Eesti turul valitseb tegijate hinnangul samal ajal tihe konkurents. Ehitusvaldkond huvitas Ent kuidas Hugo Olak ehitusinseneri elukutse kasuks otsustas? „Eks siin ole ka juhusel oma roll mängida, ent õppima minnes teadsin siiski, et soovin töötada ehitusega seotud erialal. Elasin Tartus, soovisin siin õppida ja tol hetkel suurt muud valikut ei olnudki, kui tänase Maaülikooli maaparanduse eriala, kus õpiti ka hüdrotehnikat ja teisi ehitusega seotud erialaaineid. Nii läbisingi seal 5-aastase õppeprogrammi,“ meenutab ta. Tänaseid arenguvõimalusi vaagides leiab Olak, et uuendustega tuleb end pidevalt kursis hoida ja loorberitele puhkama jääda ei saa, olgu siis tegu uute normide või kutsesüsteemiga. „Ka erialakirjandusega tuleb end pidevalt kursis hoida. Meil on olukord siiski parem kui Lätis, seal ei ole isegi sellist asja nagu ehituskonstruktori käsiraamat,“ võtab ta jutu kokku.


STA N DA R D

Uus ehitusprojekti Lootuste ja ootuste kohaselt võetakse tänavu hiliskevadel kasutusele uus Eesti standard EVS 932 „Ehitusprojekt“.

INDREK TÄRNO Standardi koostamise töörühma juht

Standard EVS 932 on järeltulijaks standarditele EVS 811 „Hoone ehitusprojekt“ ja EVS 907 „Rajatise ehitusprojekt“. Tegemist on mõlema standardi edasiarendusega ühtede kaante vahel, mis on täiendatud oskusteabega. Sellise oskusteabe senine puudumine on argipäeva toonud rea väärarusaamu ja lonkava praktika. Standardi EVS 932 käsitlusalaks on ehitusprojekti olemus, selle koostamise töökorraldus, ehitusprojekti staadiumid ehk arengujärgud ning arengujärkudes tehtav projekteerimistöö, esitatav info ja selle detailsus. Standard ei anna juhised projektlahenduste arhitektuurse ja insenerliku sisu kavandamiseks. Selle poolest erineb EVS 932 enamustest teistest projekteerimisalastest standarditest. Standardi sihtrühmaks ja kasutajaskonnaks on ehitusvaldkonna professionaalid – ehitiste projekteerijad, professionaalsed ehitiste 42

tellijad, ehitusjuhid, ehituse omanikujärelevalve spetsialistid, ametiasutuste ehitusspetsialistid, arhitektuuri- ja insenerierialade õppejõud, nende hulgast omakorda eelkõige tellijad ja projekteerijad. See tähendab, et standardi sisu mõistmiseks ja kasutamiseks on vajalikud üpris põhjalikud eelteadmised ehitusvaldkonnast, kuna temaatika on spetsiifiline ja keeruline. Ehitusprojekti standard ei ole kontrollnimekiri, kust võib lugeda, et mis täpselt ja kui detailselt peab projektis olema käsitletud ning kirjeldatud, sest projekteeritavaid objekte on väga erinevaid, nii projektlahenduste sisu kui ka objekti mastaabi poolest. Kõikide olukordade jaoks universaalselt sobivat juhist ei ole võimalik koostada. Küll on defineeritud põhimõtteid ja antud raamistik, mille alusel teha ehitusprojekti sisu ning detailsust puudutavaid otsuseid. Üldjuhised ja oskusteave Standardi teemadest kõige olulisemad on üldjuhised ja oskusteave, mis kirjeldavad projekteerimise kui tegevuse ning ehitusprojekti olemust, ehitusprojekti kohta ja rolli ehituse tervikprojektis, ehitusprojekti staadiume ehk arengujärke. Selgitusi on antud põhjalikumalt kui varasemates standardiversioonides, lausa õpiku või käsiraamatu laadselt, alustades rohujuure tasandilt, definitsioonidest ja kesksetest põhimõtetest. Sellel on

oma põhjus – teemakohane eestikeelne kirjasõna praktiliselt puudub, arhitektide ja inseneride õppekavad ülikoolides ei ole seni pakkunud piisavat selleteemalist ettevalmistust. Igapäevapraktikas on tulemuseks igaüks-vastavaltoma-arusaamale-töökorraldus, vähene kompetents ehitusprojekti tellimisel, tihtipeale nukraks tegeva kvaliteediga ehitusprojektid ning närvilised tellija-projekteerija suhted. Standardisse kirja pandu ei muuda hoobilt tänaseid käitumisharjumusi, kuid lisab ühe kivi ehitusprojekti kvaliteetse tellimise ja koostamise müüri ning annab tellijatele ning projekteerijatele võimaluse kokku leppida ühistes arusaamades. Standardisse kirja pandud üldjuhised keskenduvad projekteerimise olemuse mõistmise vajaduse ning koostöö tähtsuse rõhutamisele. Projekteerimine on ajatöö ning maksumuse aluseks on ajakulu, mida omakorda mõjutavad objekti keerukus ja esteetiline tase. Koostöö omakorda hõlmab projekteerijate omavahelist koostööd ehitusprojekti kavandamisel – selles me täna eeskujulikud ei ole ja see on ka nukraks tegeva kvaliteediga ehitusprojektide üheks põhjuseks – ning lisaks tellija ning projekteerija vahelist koostööd. On oluline sõnum tellijatele, et ehitusprojekti lähteülesanne on keskse tähtsusega ja projekteerimine tähendab arendustööd. Ehitusprojekti


standard valmimas ei koostata „vastavalt standardile“, vaid lähtuvalt tellija lähteülesandest. Ja tellija lähteülesande üheks sisendiks on ehitusprojekti standard. Erinevat tüüpi ehitised Standardis esitatud üldjuhised ja oskusteave muudavad uue EVS 932 kasutatavaks pea kõikide ehitiste puhul. Standardi temaatika kontekstis ei ole olulist vahet, kas ehitusprojekt hõlmab hoonet, teed, kaid, tunnelit, masti või mõnda muud ehitist. Tuginedes üldjuhistele, suudab kõrge kutsetasemega kogenud projekteerija koostada sisuliselt misiganes ehitise ehitusprojekti staadiumid. Sellele vaatamata, kuivõrd EVS 932 näol on tegemist EVS 811 ja EVS 907 temaatika edasiarendusega, on uues standardis esitatud üpris detailsed juhised rea objektide ehitusprojekti koostamiseks. Nendeks objektideks on hoone, tehnovõrgud, tee ja teerajatised, haljastus ning välisruumi kujunduslikud rajatised. Juhised hõlmavad enamlevinud ehitusprojektide koosseise ning tehtavat projekteerimistööd. Tähtis on just tehtav töö ja esitatav info. Vormistus käib kaasas ajaga Uues standardis peame oluliseks ehitusprojekti ja projektdokumentide sisu. Vormistuse ning esitusviisi – näiteks kas paberil või digitaalselt, seletuskirjad-joonised või ehitise infomudel – määravad õigusaktid, standard seda ei käsitle. Standardi sellise ülesehitusega soovitakse rõhutada ehitusprojekti sisu prioriteetsust formaal-

Uue standardi üldjuhised Ehitusprojekti koostamine on üks ehituskonsultatsiooniteenustest. Muude tellija poolt soovitavate teenuste osutamine, näiteks ehitusloa taotlemine, materjalide koguste kokkuvõtte koostamine, ehitusmaksumuse hindamine jms, tuleb tellijal lähteülesandesse kirja panna ning tellija ja projekteerija vahel kokku leppida, need ei kaasne vaikimisi ehitusprojekti koostamisega. Eskiis ei ole ehitusprojekti staadium ning eskiisi ei nimetata Eesti projekteerimisterminoloogias eskiisprojektiks. Ehitusprojekti staadiumid ehk arengujärgud on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eskiis on ehitusprojekti koostamisele eelnev etapp ning see kuulub olemuselt ehitusprojekti lähteülesande juurde. Eelprojekti staadiumi peamiseks eesmärgiks ei ole ehitusloa taotlemine. Õigusaktid seda küll võimaldavad, kuid ehitusloa taotlemise pidamine eelprojekti põhifunktsiooniks on piiratud arusaam. Eelprojekti staadiumi keskseks ülesandeks on objekti projektlahenduse alternatiivide analüüsimine, kõige sobilikuma välja valimine, põhilahenduste välja töötamine. Eelprojekti staadiumis valitud põhilahendusi hakatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumites detailiseerima. Selle staadiumi

se vormi ees. Samuti on nii jäetud võimalus uute ja arenevate infoesitusviiside paindlikuks juurutamiseks. Täna on ehitusprojekti vormistuseks ja esitusviisiks majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt joonised ja seletuskirjad. Võib-

töö sisukus ja kvaliteet mõjutavad tulevast ehitist kõige enam, tehtavad otsused on tellija jaoks kõige suurema kaaluga. Ehitustööd tehakse ainult tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti alusel. Sellist dokumentatsiooni nimetatakse keelelise mugavuse huvides tööprojektiks. Eelprojekti staadiumis olev ehitusprojekt ning põhiprojekti staadiumis olev projekt ei ole ehitustöö aluseks. Lisaks tööprojektile võib dokumentatsioonina välja anda ka eelprojekti ja põhiprojekti, kuid see ei ole kohustuslik ning oleneb tellija lähteülesandest. Eel-, põhi- ja tööprojekti sisu ning detailsus ei sõltu projekteerimisel kasutatavatest tehnoloogilistest abivahenditest. Praktikas on hakanud levima väärarusaamad seoses ehitise infomudeli kasutamise jõudsa arenguga. Kahjuks võib mõnede tellijate lähteülesandest välja lugeda nõude, et eelprojekti nime all tuleb esitada praktiliselt tööprojekti staadiumile kohase detailsusega teave projektlahenduse kohta. See tähendab sisuliselt ühestaadiumilist projekteerimist ning seda ka mastaapsete ja keerukate objektide puhul. Põhjendus – kuna projekteerimisel kasutatakse infomudelit. Infomudel on küll tõhus abivahend, kuid ei vähenda vajadust staadiumite järele.

olla mõne aasta pärast otsustame, et aeg on küps täielikuks üleminekuks ehitise infomudelile või mõnele muule selleks ajaks välja arendatud esitusviisile. Standardis kirjeldatud põhimõtted ja projekteerimistöö sisu jäävad sellele vaatamata kehtima. 43


STA N DA R D

Mahukas standard koondab alusinfo

U

ude ehitusprojekti standardisse kaasatud teabe hulk sai suur ning suureks sai seeläbi ka EVS 932 lehekülgede arv. Mahukas standard ei ole mugav, kuid olukord sundis tegema valikuid. Eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis tehtava projekteerimistöö ja esitatava info kohta toodud detailseid juhiseid ei ole võimalik korrektselt rakendada, kui puuduvad ehituskonsultatsiooniteenuste ja sealhulgas ehitusprojekti koostamise põhiteadmised. Loodetavasti edaspidi, kui põhimõtted on uue standardi abil üle korratud või omandatud, saab tulevased uustöötlused jagada eraldi vihikuteks, mis käsitlevad esmalt ehitusprojekti üldisi põhimõtteid ja seejärel tehtavat tööd üksikute

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

2017

hiliskevad on uue standardi kasutuselevõtu aeg. projekteerimisvaldkondade kaupa. Tasub kaaluda, kas standard on ehitusprojekti puudutava hea tava väljendamiseks kõige sobilikum dokumendi tüüp. Tulenevalt kavandatavate objektide mitmekesisusest ja erinevustest ei ole võimalik ehitusprojekti unifitseerida ning väga ühtsetesse detailsetesse raamidesse suruda. Ehitusprojekti puhul on võimalik standardisee-

rida vaid põhimõtteid ning seda on EVS 932 puhul ka tehtud. Aga võib-olla piisaks standardi asemel ka lihtsalt erialaliitude juhendmaterjalist. Standardi interpreteerimisel tuleb silmas pidada, et standardi juhiste ja selgituste tõlgendamise keskseks aluseks on, et tellija ning projekteerijad käituvad heas usus ehk käituvad nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev inimene. Heas usus käituvad inimesed teevad koostööd, edastavad omavahel informatsiooni, tegutsevad ühise eesmärgi saavutamise nimel kahjustamata üksteise huve. Tellija ja projekteerija ning projekteerijad omavahel peaksid üksteisesse suhtuma eelkõige kui partneritesse, kellel on ühine eesmärk.


Uue standardi valdkonnad haljastusest peaprojekteerimiseni UUS MÕISTE: VÄLISRUUM Projekteerimisvaldkonnad, mille eel-, põhi- ja tööprojekti sisu kohta antakse uues standardis juhiseid, pärinevad suuresti standarditest EVS 811 ja EVS 907. Kuid ka siin on temaatikat edasi arendatud. Projekteerimisvaldkond ja ehitusprojekti osa, mida seni nimetati asendiplaaniks, on nüüd saanud nimeks välisruum. Seda kahel põhjusel – esiteks tähistas sõna asendiplaan seni nii ehitusprojekti osa kui üht konkreetset joonist ning seeläbi oli raske mõista, kumba täpselt silmas peeti. Välisruuminimelises projekteerimisvaldkonnas ja ehitusprojekti osas tähistab sõna asendiplaan vaid üht konkreetset joonist. Teiseks annab sõna välisruum oluliselt paremini edasi projekteerimisvaldkonna sisu ja olulisust. Välisruum on kõige mastaapsem projekteerimisobjekt ja kvaliteetse keskkonna alus. TEED JA TEERAJATISED Uues EVS 932 standardis leidis koha ka teede ja teerajatiste projekteerimisvaldkond. Aastaid on teede

valdkond ja muude ehitiste valdkonnad käinud formaalselt erinevat rada, kuigi projekteerimistöö põhimõtetes mastaapseid erinevusi ei ole. Standardis on teede projekteerimise töökorralduslikud põhimõtted viidud kooskõlla ehitusprojekti staadiumite ideestikuga ning sätitud käima sama jalga muude ehitistega. Paraku ei jõutud üksmeelele tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid sätestava õigusakti korrigeerimises ja nii tuli seada piirang – erisusena ei rakendata EVS 932 avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee ehitusprojekti koostamisel. HALJASTUS Projekteerimisvaldkondadeks, mille kohta leiab standardist juhiseid, on tõusnud ka haljastus, välisvalgustusdisain, hoone sulused ja lukustus, valgustusdisain, mehaaniline suitsutõrjepaigaldis, hoonesisene tuletõrjeveevärk, automaatne sprinklersüsteem, tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis. Samuti on eraldi esile toodud ehitusprojekti ühisosa, mille koostami-

ne ja ehitusprojektis esitamine on eriti asjakohane kompleksse, mitmetest projektiosadest koosneva projekti puhul. PEAPROJEKTEERIMINE Olulise teemana on standardis põhjalikumalt lahti kirjutatud peaprojekteerimine. Eestis on harjutud seda sageli nimetama projekteerimise projektijuhtimiseks, kuigi päris üks-ühese sisuga need tegevused ei ole, projekteerimise projektijuhtimine moodustab suure osa peaprojekteerimisest, kuid mitte kõik. Lisaks aetakse peaprojekteerimine sageli segamini projekteerimise peatöövõtuga. Terminid „peaprojekteerimine“ ja „projekteerimise peatöövõtt“ ei ole sünonüümid. Peaprojekteerimine on töövaldkond ja ülesanded ehitusprojekti koostamisel, projekteerimise peatöövõtt seevastu töövõtu vorm, töövõtja poolt tellija ees võetava vastutuse sisu ja määr. Ehitusprojekti koostamisel kavandatakse projektlahendusi paljudes projekteerimisvaldkondades ja peaprojekteerimise rolliks on korraldada terviku moodustumine.


K ATU S E U U D I S

Katusemeistrid vaatavad tulevikku

E

esti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu üldkoosolekul võeti fookusesse kutsehariduse olukord ning standardite uuendamine. Tutvustati kutsehariduse olukorda, õppekavade ja -suundade toimimist Eestis ning võimalusi anda kutset kinnitavaid eksameid. Tallinna Ehituskooli õppejõud, õppekavade ja kutsestandardi looja Marko Ponder rõhutas, et hetkel toimub nii õpe kui eksamite sooritamine veel riigieelarveliste vahenditega, mis on ettevõtete jaoks suur stiimul, saatmaks oma töötajaid kooli. „Alates sügisest 2017 on aga oodata riigieelarveliste vahendite vähenemist antud eksamite korraldamiseks,“ nentis ta. Pädevad kutsetunnistusega katusemeistreid napib Tegelikult oleks vaja suuremat hulka ettevõtteid ja õppureid eksameid andma, et saavutada n-ö „kriitine mass“ kutsetunnistusega pädevaid katusemeistreid. Töökogemusega katusekatjatele on plaanis luua ka 5-päevane kursus pilootprojektina, kus antakse ülevaade teoreetilisest baasist ja seejärel sooritatakse praktiline eksam. „Õppesuunad on praegu päris hästi paigas,“ hindas Toode AS müügijuht Erki Loigom. „Tallinna Ehituskoolis on võimalik õppida III või IV taseme lamekatusekatjaks, samuti hakatakse koolitama kaldkatuseehitajaid. Katuseehitusele spetsialiseerunud plekkseppi koolitatakse Lasnamäe Mehaanikakoolis. Ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses koolitatakse plekkseppi ja tulevikus ka kaldkatuseehitajaid.. Tulevikus peaks siia nimekirja lisanduma ka Viljandi

46

Tulekul Fassaadipäev Messil Eesti Ehitab toimub Eesti fassaadipäev, kus räägitakse uutest materjalidest ja trendidest ning tutvustatakse katuseehituse tehnilisi lahendusi. Fassaadipäev 6.aprillil Eesti Näitused A2 10.00–13.45 Fassaaditrendid Euroopas. Ehitusmess BAU 2017 Rheinzink, KME, Prefa.Metallkatused (vask, titaantsink, alumiinium). Materjalid ja tehnilised lahendused. Eternit Baltic. Cedral fassaadisüsteemid. Ruukki metallfassaadid.Materjalid ja omadused. Projekteerimine ja omadused. Eluiga sõltuvalt keskkonnaklassidest. EQUITONE fassaadisüsteemid. Dacora fassaadiplaadid. Tehnilised lahendused. SFS intec. Fassaadiplaatide kinnitustrendid ja lahendused. Nõuded kinnitustarvikutele (CE).

Kutsehariduskeskus. Seega on tehniline baas päris hea. Ka ettevõtted on huvitatud ja annavad õppe läbiviimiseks ka materjale.“ Standardid täienevad ning uuenevad Koosoleku käigus kerkis üles vajadus avada Eesti rahvusliku standardi sari dokumente täiustuste ja muudatuste tegemiseks, sest esimesed standardid on olnud jõus ligi 4 aastat. „Nelja aastaga on selgunud uusi nõudeid ja lisandunud uusi materjale,“ osutas Loigom. „Kasvõi

Katusepäev 7.aprillil Eesti Näitused A2 10.30–16.00 EKFML tegevusest 2016–2017 EKFML hariduskomisjoni tööst. Inseneride kutsetest ja ehitustööliste tasemeõpingutest. Velux. Uued tooted ja insenerilahendused. Rheinzink, KME, Prefa.Metallkatused (vask, titaantsink, alumiinium). Materjalid ja tehnilised lahendused. Keraplast. Uued tehnilised lahendused. Creaton katusekivid.Dacora katuseplaadid. SFS intec. Katuse turvatarindid, standard ja nõuded. Lamekatuse tuulekoormusarvutus ning EVSstandard. Puitkonstruktsiooni kinnitustarvikud (CE). Technonikol tootesarja uudised. Icopal OÜ. Tooteuudised. Täpsem info ja registreerimine www.katusekool.ee

valtspleki tihendamisel uusi nõudeid, teatud kalletel tuleb kasutad ka mastikseid. Siin on praktikud teinud omapoolsed täiendusettepanekud.“ Probleemiks liidu töö korraldamisel on jätkuvalt vabatahtliku töö suur hulk. „Tegijad on liidus tõesti tublid olnud, ent tulevikku silmas pidades on vaja leida võimalused ka nende töö tasustamiseks: valdkonna arengutega kursis olemine ja kogu korraldustöö on väga ajamahukas,“ nentis Erki Loigom töökorraldust kommenteerides.


REKLAAMTEKST


KONVER ENTSI K AVA

Teadmistepõhine ehitus 2017 27.04.2017 8.30–17.00

Viru konverentsikeskus, Viru väljak 4, Tallinn EKVÜ, TTÜ, EEL ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskus korraldavad järjekorras kuuenda iga-aastase ehitusala spetsialistide foorumi “Teadmistepõhine ehitus”.

08:30–09:00 Registreerumine ja kohv 09:00–12:30 Suur saal 09:00–09:20 2018 ja 2019 uuendused ehitusmaastikul Karin Sillmann, MKM 09:20–09:50 EU QualiCheck: Compliance and Quality situation on the ground (inglise keeles) Peter Wouters, INIVE EEIG Brussels 09:50–10:10 Õhulekked, külmasillad ja ülekuumenemine EL QualiCheck’i riikide metoodikates Kalle Kuusk, TTÜ 10:10–10:30 Uue toetusmeetmega renoveeritud korterelamute monitooring Alo Mikola, TTÜ 10:30 –10:50 kohvipaus 10:50–11:20 nZEB as investment for building owner – experience based on HAMK case study Jyrki Kesti, Technology director, Ruukki Construction 11:20–11:40 HAMK energiatõhususe analüüs avaliku liginullenergiahoone näitena Jevgeni Fadejev, TTÜ 11:40–11:55 Superministeeriumi kogemus – mis energiatõhususe tase on tasuv investorile? Eiki Rump, Fund Ehitus 11:55–12:10 Põlva koolimaja energiatõhususe lahendused ja simulatsioonid Indrek Raide, Nordic Energy Solutions 12:10–12:30 Lokaalse taastuvenergia mahud ja tasuvus liginullenergiahoonetes Jarek Kurnitski, TTÜ 12:30–13:30 Lõuna 13:30–17:00 Paralleelsektsioon 1 Niiskusprobleemid: ehitusaegse niiskuse haldamine ja paranduslahendused 13:30–13:50 Niiskuskahjustuste ja terviseohu põhimehhanismid Targo Kalamees, TTÜ 13:50–14:20 Aktiivsöekihiga põrandakatte C-trap renoveerimislahendus (inglise keeles) Lennart Larsson, Lundi ülikooli professor 14:20–14:40 Koolide ja lasteaedade siseõhu kvaliteet Kaili Sillamaa, Terviseamet 14:40–15:00 Lähte ühisgümnaasiumi juhtumi kogemus Jelena Laarin, Terviseamet

15:00 – 15:20 kohvipaus 15:20–15:50 Niiskuse väljakuivamise hindamise metoodika ja niiskuse mõõtmine (inglise keeles) Sami Niemi, Vahanen Rakennusfysiikka 15:50–16:10 Skaneeriv niiskuse mõõtmine ajaloolistes hoonetes Lembit Kurik, TTÜ 16:10–16:30 ERM-i hüdroisolatsioonilahendused Priit Langeproon, Langeproon 16:30–16:50 Seestpoolse soojustuse külmakindlus Paul Klõseiko, TTÜ 13:30–17:10 Paralleelsektsioon 2 Energiatõhususe uuringud 13:30–13:50 Energiamärgiste uuring: Arvutuslike ja tarbimisandmete põhiste energiamärgiste kokkulangevus büroohoonetes Anti Hamburg, TTÜ 13:50–14:10 Energiamärgised korter- ja väikeelamutes Tuule Mall Kull, TTÜ 14:10–14:30 Eluhoonete liginullenergialahenduste uuring: kuluoptimaalsed tüüplahendused ja näidisprojektid Endrik Arumägi, TTÜ 14:30–14:50 Liginullenergia eluhoonete arenduse kogemus Aivar Villemson, Laam kinnisvara 14:50–15:10 Ülekuumenemise vältimine liginullenergiahoonetes ja arvutusmetoodika uuendused Raimo Simson, TTÜ 15:10–15:30 kohvipaus 15:30–15:50 Energiatõhususe juhendmaterjal arhitektidele Rein Murula, TTÜ 15:50–16:10 Päevavalgus ja insolatsioon liginullenergiamajades (inglise keeles) Francesco de Luca, TTÜ 16:10–16:30 Iot energiakulude kaugseire reaalajas Aivar Uutar, Energiateenus 16:30–16:50 Taastuvenergia tootmisega hoonete energiasüsteemide konfiguratsioonid Alo Allik, EMÜ 16:50–17:10 Päikesepaneelide toodangu ja tarbimise kokkulangevus korterelamutes ja süsteemi ühendamine lokaalsete elektrijaotusvõrkudega Argo Rosin, TTÜ

Tasu EKVÜ ja EEL liikmetele 40 €, mitteliikmetele 80 € ja üliõpilastele 20 €. Kohtade arv on piiratud. Koolituse hind sisaldab lõunat. Vajalik eelnev registreerumine aadressil www.ekvy.ee EEL liikmetel ja üliõpilastel palume registreeruda e-posti teel: ekvy@ekvy.ee. Üliõpilased peavad märkima õppeasutuse ja eriala ning sisseastumise aasta. Koolituse läbinud saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu täienduskoolituse punkte: 6 TP Koolituse läbinud saavad ehitiste energiatõhususe kutseala täienduskoolituse punkte: 7,2 TP


K A S U L I K R A A M AT

Käsiraamat loob selgust korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

U

us korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustub 2018. aasta alguses. See kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab ilmselt olema vaevaline. „Värske käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlas uue seaduse normidega.“ Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele. „Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trüki-

se sisu. Korteriühistu juhtidele on toodud välja ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Täiendavalt on käsiraamatu lisades igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised. Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor ja Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja. Raamat on müügil Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja suuremates raamatukauplustes üle Eesti. Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja Maht: 320 lehekülge Kinnisvarakooli raamatupood: www.kinnisvarakool.ee/raamatud

Tuulduvad fassaadid

P

rojekteerimisel tuleb leida võimalus saavutada tuulduva fassaadi vastupidavus, tehniline toimivus ning fassaadi arhitektuurne väärtus. Tuulduvates fassaadides kasutatavate materjalide ja kinnitusvariantide paljusus annab arhitektile samal ajal võimaluse luua vaheldusrikkaid ja mitmepalgeli-

50

si fassaade. Materjalide paljusus esitab tarindi projekteerimisele väljakutsed, mistõttu koguti info erinevate tuulduvate fassaadide kohta ühte projekteerimis- ja teostusjuhisesse. Väljaanne on mõeldud kõigile ehitushanke osapooltele, nagu

näiteks arhitektid, ehituskonstruktorid, materjalitootjad, töövõtjad ning kinnisvaraomanikud. Oluline koht on raamatus just projekteerimise soovitustel ning tarindidetaile kirjeldavatel näidetel.


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


EhitusEST aprill 2017  

Meediapilt annab välja koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu, Eesti M...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you