ATE J A T E P Õ A J ILASTE P Õ I L O O K A AL
E N I L ALA DJA
TEKAN T Õ M A J – E L HÄÄ
nr 3 (87) märts 2010
Selles lehes: ❂ mõtisklused ❂ intervjuud ❂ koolielu ❂ omalooming ❂ muistendid
MILLISES EESTIS TAHAN ELADA? Olen eestlane, minu vanemad, vanavanemad on kõik eestlased. Elan Eestis, olen siin elanud 16 aastat. Tean ainult sellist Eestit, nagu ta meil praegu on. Mõned aastad tagasi oli elu parem. Nüüd on minu riigis ja kogu maailmas raskem aeg, majandus käib allamäge. Ettevõtted lähevad pankrotti, inimesi jääb järjest töötuks. Sellist Eestit ma ei taha. Tahan elada Eestis, kus kõigil inimestel läheb hästi. Minu maal ei tohi olla töötuid. Kõigile, kes soovivad ja suudavad tööd teha, peab töökohti jätkuma. Minu riigis ei tohi olla kodutuid. Kõigil inimestel peab olema kas korter või maja. Kellel on väike sissetulek, seda peab aitama riik, andma korteri, mille eest tuleks vähem üüri maksta. Minu kodumaal ei tohi olla ühtki tänavalast. Igal lapsel peab olema mõnus kodu, kus on ema ning isa, õed ja vennad. Lapsed peavad tundma kodusoojust, nad peavad tundma, et neid armastatakse, et neist hoolitakse. Meie teedel juhtub palju avariisid ja neis hukkub asjatult palju inimesi. Riik peaks olema nii rikas, et jätkuks raha paremate teede ehituseks. Teedel sõit peab olema turvaline. Meie autojuhid peavad olema head juhid, mitte mõttetud kihutajad. Tahan, et minu riigis ei rüüstataks, lõhutaks ega varastataks. Soovin, et kõik inimesed tahaksid õppida, et Eestis oleks haritud rahvaga riik. Selline riik ei teki iseenesest. Mina ja minu sõbrad peame selleks kaasa aitama oma hea õppimise ja käitumisega. Martin Järv 9. klassi õpilane