Luuletused, mis osalesid konkursil "Valgamaa keskkonnaobjektid"

Ala Põhikool

KONKURSS „VALGAMAA KESKKONNAOBJEKTID“

luuletused

2014

Helme koopad Grete Ehatäht 6. kl

Piibeleht Jaanika Paluste 6. kl

Koopad, koopad – Helme koopad, suured ja uhked nad ning natuke ohtlikud ka.

Nende lähedal linnuses sisse müüritud on Anna, ta võtit kellelegi ei anna.

Koopad, koopad – Helme koopad, suured ja uhked on nad.

Piibelehe õied on valged nagu lumi, säravad nad päikse käes kaunilt nagu jää roheliste lehtede vahel.

Nõiduslik on tema lõhn – seda tundnud on kevadel kõik.

On ravimtaimekski piibeleht, kuid igaüks teadma peab, et marjad ja muu on tal mürgised – hoia tast eemale suu!

Helme koopad Kevin Köster 4. kl Helme koopad väiksel rajal, mis on seisnud lossi najal.

Kuigi lossi enam pole meil, on vaatamist seal siiski palju teil.

Seal on käänulisi radu, mida inimesi läbinud on sadu.

Tekkinud ka sinna väike oja, mida näinud on ka meie Kaja.

Vaatamist veel palju muud ja vahvaid legende rääkinud on suud.

Nautima te tulge seda head, mida rääkima teistele ka pead.

On lossil, koopal oma lugu, mida rääkinud on naissugu.

Küll see koht on alles ilus, mis ei asu metsa vilus.

Lehetäid Ketlin Ruutna 6. kl Lehetäid õrnad ja väikesed, neile ei meeldi päikene.

Lepatriinule nad toiduks, välja tulevad vaid koiduks.

Neil väga meeldib lehtedel käia, kuid lehetäidega nakatunud taimed näevad siirupised välja.

Lehetäid on lepatriinude lüpsilehmad, jooksimises nad on kehvad.

Sipelgad kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest, lähevad läbi tulest ja veest.

Piibelehed Merily Siirak 6. kl

Turb Madis Sillaots 6. kl

Piibelehed ilusad kasvavad vilus.

Leida võid neid pargist, mitte väiksest karbist. Õied neil on valged kellukese palged, lehed sügavrohelised, üsna, üsna suurekesed.

Putukaid nad meelitavad, lõhna aina levitavad.

Punakasoranžiks muutub sügiseks nende mari – aga neid sa ära puutu!

Turb ise on paks, aga nina lame nagu põrsal.

Elab kiirevoolulises jões, kus forell endal pesa teeb.

Ta ajab forelli minema.

Forell vannub kurja: „On nüüd tulnud turb põhjamaadest siia ülbitsema, vallutab varsti kõik jõed siin Eestimaal!“ Turb palju kahju toob ja kätte teda kavalat ei saa.

Turb elab ka Vanamõisa järves, tema kaaslaseks on särg.

Seal sinkjasrohelises vees ujuvad ka ahven ja haug.

Turb vaikselt ujub kaldavees ja putukaid ta jahib, kuid varsti tuleb kalamees, kes ta kinni nabib.