Konservatiivide Vaba Sõna, 1/ 2019 (Valimiste erileht)

VAL TEEIMIST JUH E T MUstamäe ja nõmme ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 1 / 2019 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme

EKRE toob poliitikasse kauaoodatud muutuse Lk 2

EKRE kandidaadid Mustamäel ja Nõmmel Lk 5–7

Martin Helme

Elu mõte on laste õnnes!

Lk 8

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee

Kadri Vilba

Lapsevanematele tuleb anda kindlus homse suhtes Lk 9

EKRE programm Riigikogu valimisteks Lk 10–11

On ainult üks erakond, kelle valimine toob riigi juhtimisse põhimõttelise muutuse – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

MART HELME ekre esimees

2

valimiste teejuht 2019

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

EKRE toob poliitikasse kauaoodatud muutuse Miks on senine niinimetatud poliitiline eliit Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu sõjakäigule asunud? Sest nad on taibanud, et me tõepoolest kavatseme hakata ellu viima poliitikat, mis lähtub Eesti suveräänsusest ja rahva tahtest, kirjutab EKRE esimees MART HELME.

K

ui praegune USA president Donald Trump oma valimiskampaania ajal teatas, et ehitab illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks USA-Mehhiko piirile tara, naersid oponendid selle kui kuluka ja mõttetu idee välja. Ühtlasi väitsid nad, et võimule saades ei hakkaks Trump seda ideed kui puhast kampaania aegset populismi nii või teisiti ellu viima.

Praegu on needsamad liberaalid, kes Trumpi müüriidee välja naersid, aga hädas. Vähe sellest, et Trump on illegaalse immigratsiooni peatamise ja illegaalide välja saatmise osas astunud järjest jõulisi samme – ta on alustanud ka piiritara ehitamist. Samamoodi nagu ta vastavalt oma lubadustele on asunud kaitsma ameeriklaste majandushuve suhetes muu maailmaga, nõudnud liitlastelt NATO-s, et need lõpetaksid USA turjal liugu laskmise, lõpetanud senise Põhja-Ameerika Vabakaubandusleppe (NAFTA) ja sõlminud selle asemel uue, USAle oluliselt tulusama leppe jne.

Teisisõnu, erinevalt sellest, mida oleme pikkade aastakümnete vältel harjunud nägema USA-s ja mujalgi – Eesti kaasa arvatud –, on Trump asunud tegema seda, mida keegi temast ei uskunud, nimelt ellu viima oma valimislubadusi.

Enamikule ameeriklastest – rääkigu vaenulik propaganda mida iganes – see meeldib. Ja tegelikult võtab just see asjaolu Trumpi vastastelt rünnakutelt jõu ja teravuse.

Ent kuidas on lood selle võrdluse taustal meil Eestis? Riigikogu valimiste lähenedes näeme ka meie, kuidas oma programmis Eesti muredele sisulisi lahendusi pakkuvat Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda populismis süüdistada püütakse. Lisaks muidugi etteheide, nagu poleks meie lubaduste täitmiseks võimalik leida raha.

Vale! Raha on Eestis piisavalt, küsimus on vaid selles, milleks

Maksupoliitika peab tagama palgakasvu ja likvideerima häbiväärse palgavaesuse!“ Mart Helme

meil riigieelarves olevat raha kasutatakse.

Kust tuli raha siis, kui Estonian Airis, Auveres, praamihangetel ja idapiiri ehitusel sadu miljoneid eurosid ära põletati? Kust tulevad need sajad miljonid, mida kavatsetakse kulutada kogu Eestit lõhestava ja olematuid kaupu ning reisijad Poola piirile tupikusse vedava Rail Balticu trassi rajamiseks? Kust tulevad need sajad miljonid, mida raisatakse kõikvõimalike ideoloogiliste sihtasutuste ja MTÜ-de rahastamiseks? Kust tulevad need miljonid, mida Eesti jagab arenguabina?

Ei, küsimus ei ole rahas, küsimus on prioriteetides.

Selleks, et Eesti uuesti käima tõmmata, on kõigepealt vaja diagnoosi, seejärel ratsionaalseid otsuseid ja alles lõpuks vahendeid. Mis aga veel olulisem, on vaja otsuseid, mis ei jää pelgalt valimislubadus-

„Tahame Eestit, mis on kirjas meie põhiseaduses. Riiki, mis püsib vabadusel ja õiglusel ning milles kõrgeima võimu kandja on eesti rahvas, mitte lääniisandad Brüsselis.”

Foto: ekre

teks, vaid on otsused, mida hakatakse pärast valimisi valitsuses olles kõigi raskuste kiuste ka ellu viima.

Ja just see on põhimõtteline erinevus EKRE ja kõigi teiste vahel.

Erinevalt kartellierakondadest, kes on oma sõnamurdlikkust riigivalitsemisel korduvalt tõestanud, on EKRE mitte ambitsiooni-, vaid missioonierakond.

Just see, muide, on ka põhjuseks, miks kogu senine niinimetatud poliitiline eliit EKRE vastu sõjakäigule on asunud. Nad on taibanud, et me tõepoolest kavatseme Eestis oma programmile tuginedes viia ellu tõelise riigireformi.

Me kavatseme reformida õi­­ gus­ s üsteemi, et Eestist saaks tõe­­poolest – mitte vaid valimisloosungina – õiglane riik kõigile.

Me kavatseme reformida tervishoiusüsteemi, et oleks tõepoolest nii – mitte vaid valimis­ loosungina –, et igaüks loeb.

Me kavatseme tõsta meie iseseisva kaitsevõime tasemele, kus

Eesti elu peab suunama ja kavandama eesti rahvas, mitte rahvusvahelised bürokraadid ja bürokraatpoliitikud.“ Mart Helme

tõepoolest võib päriselt – mitte plakatlikult – öelda, et isamaa on kaitstud.

Me kavatseme käivitada regionaalsed maksuerisused ja suured infrastruktuuriinvesteeringud, mille puhul on kõigile selge, et see on tõeline pikk plaan Eestile.

Me kavatseme toetada laste saamist, õppimist ja kodu soetamist maksusoodustuste ja riiklike stipendiumite ning kodulaenutagatistega, nii et igaüks mõistaks, et selle tulemusena ehitame reaalselt paremat tulevikku, mitte ei demonstreeri naerataval poliitikunäol valimisreklaami.

Me mõistame, et inimesed on poliitikas ja poliitikutes pettunud.

Liiga palju on olnud valetamist.

Liiga palju on antud lubadusi, mida pole suudetud või pole kavatsetudki täita. Seepärast mõistame ka, missugune tohutu vastutus meil lasub, et inimesed ka meis ei pettuks. Ja seepärast kavatsemegi me olla riiki juhtides need, kes hakkavad oma programmilisi eesmärke ellu viima.

Ent on veel üks põhimõtteline vahe Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja kõigi ülejäänud poliitjõudude vahel. Selleks on suhtumine eesti rahvasse ja Eesti suveräänsusesse.

www.ekre.ee

MUstamäe ja nõmme

valimiste teejuht 2019

3

Foto: Scanpix

EKRE tõotab: teeme Eestist jõuka, eestimeelse, õiglase, iseseisva, hooliva ja kultuurse riigi!

Eesti peab jääma eestlaste rahvuskoduks!

Algupärase rahvuskultuuri taastootmine ja eesti keele õitsemine on meie riigi üks eesmärke. Ilma nendeta ei saa püsida meie rahvuslik identiteet, eestlaseks olemise minapilt ega enesekindel vaade laia maailma. „Eestlane olen ja eestlaseks jään” ei ole meie jaoks tühipaljas loosung!

Just seetõttu on ülioluline, et haridussüsteem oleks alates lasteaiast kuni doktoriõppeni välja õigetel alustel, eestikeelne ja -meelne. Meie ülesanne on anda noortele inimestele tugev

rahvuslik identiteet, vajalikud teadmised elus hakkama saamiseks ja oskused, muu hulgas eesti keele oskus, ning väärtussüsteem, mis aitab olla õnnelik, enesekindel ja tugev.

Peame vajalikuks alustada eesti keele intensiivset õpetamist muukeelsetele lastele juba lasteaias, koolisüsteemi järk-järgulist üleminekut eesti keelele ning eesti keele positsioonide ja kasutuse parandamist kõrghariduses.

Tagame kodulähedaste koolide ja lasteaedade säilimise;

nii hoiame elu maal ja aitame kaasa kohalike kogukondade tugevnemisele. Välistame multikultipropaganda tegemise võimaluse lasteaedades.

Peame vajalikuks toetada senisest rohkem rahvakultuuri, harrastus- ja huvitegevust, samas plaanime toetada ka eesti kultuuri viimist laia maailma.

Jõukas, eestimeelne, õiglane, iseseisev, hooliv ja kultuurne riik on võimalik, kui toetad Riigikogu valimistel meie erakonna kandidaati!

Madalate maksude majanduspoliitika on end maailmas tõestanud ja toob hüppelise jõukuse kasvu Kuidas on võimalik, et me langetame korraga makse ning samas tahame suurendada lastetoetusi ja pensione ning ehitada suured maanteed neljarealiseks? Kas nii ei lähe riik pankrotti?

Tegelikult on meil just tänu maksulangetustele võimalik viia ellu oma ülejäänud plaanid. Me ei taha teha Eestist katsejänest.

Nii Ronald Reagan, Margaret Thatcher kui ka John F. Kennedy tõestasid, et jõuliste maksualanduste ning sellega kaasas käiva bürokraatia vähendamisega antakse majandusele võimas kasvutõuge.

See aga toob endaga nii palgakasvu kui ka maksulaekumiste tõusu. Palgakasv toob

omakorda automaatselt kaasa pensionitõusu.

Tänu maksualanduse plaanile saame lubada tuge noortele peredele ja sissetulekute kasvu pensionäridele.

Mis puudutab laenuraha, siis tuleb hoolega kaaluda, milleks seda kulutada. Oleme ainus riik Euroopas, kes ei ole laenanud meie kõigi jaoks oluliste asjade valmis tegemiseks. Korralikud teed edendavad majandust ka maapiirkondades, muudavad transpordi odavamaks ja liikumise turvalisemaks.

Korralikud koolid, haiglad, spordirajatised ja kultuuriasutused tõstavad inimeste elukvaliteeti ning aitavad edendada elu ka väljaspool suuri linnu. Ja

Foto: shutterstock

2018. aasta sügisel ÜRO Peaassambleel esinedes ütles Donald Trump (tsiteerin mälu järgi): Ameerika ei nõustu kunagi, et meie maad hakkavad juhtima rahvusvahelised bürokraadid, keda ameerika rahvas pole valinud ja kes ei ole ameerika rahva ees aruandekohustuslikud. Ameerikat juhivad ameeriklased!

Meie, EKRE juhid ja liikmed kinnitame kõigile eestlastele sedasama: me ei nõustu kunagi sellega, et Eesti elu suunavad ja kavandavad rahvusvahelised bürokraadid ja bürokraatpoliitikud (olgu nad Euroopa Komisjonis, Euroopa Parlamendis, ÜRO-s või kus iganes), keda eesti rahvas ei ole valinud ja kes järjest jultunumalt ajavad poliitikat, mis on vastuolus meie põhiseaduse ja eestlaste kui rahvuse huvidega.

Me kinnitame: 2003. aastal, kui toimus referendum Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses, ei andnud eesti rahvas ühelegi poliitikule või erakonnale õigust ­liikuda

liitriigi suunas ja muuta meie iseolemise aluseks olev põhiseadus sel moel sisuliselt ajalooliseks dokumendiks.

Me deklareerime, et 2003. aastal rahva poolt valitsejatele antud mandaat on ammendunud ja edasise osas tuleb rahvalt küsida uut mandaati. Just sel põhjusel soovime me seadusandluses sätestada ka rahvaalgatuse ja referendumite läbiviimise korra.

Kõik see ei tähenda, nagu kavandaks me Eesti väljaviimist euroliidust. Järgides rahvusriikide suveräänsuse kaitsmise ja taastamise liini, millele on asunud eelkõige Poola, Ungari, Tšehhi, Itaalia ja Austria (ükski neist riikidest pole Euroopa Liidust lahkunud ega ole sellega ähvardanud!), tahame ka meie, et riigi juhid ei tegutseks mitte nii, nagu see neile mugav tundub, vaid nii, nagu eesti rahvas neilt ootab.

Ja lõpetuseks. Eestit on juhitud liiga kaua rahva arvel. Kui 28 aastat pärast taasiseseisvumist elab ikka veel kolmandik meie inimestest vaesuses, siis pole see mitte üksnes majanduslik, vaid ka moraalne probleem. Sestap käsitlemegi kõigis oma programmides – puudutagu see makse, maaelu, peresid või tervishoidu – probleeme mitte üksnes rahanduslikust, vaid ka moraalsest aspektist vaadatuna.

Pensionide maksustamine on ebamoraalne, tööaasta ja pensioniaasta peavad võrdsustuma ning pension peab katma hooldekodu maksumuse!

Maksupoliitika peab tagama palgakasvu ja likvideerima häbiväärse palgavaesuse!

Laenu võtmist elu edendamiseks ei tohi käsitleda mingi müstilise eelarve tasakaalu, vaid majanduse edendamise seisukohast!

Riigi püsimise ja toimimise nimel oma elu kaalule panevad inimesed (nagu päästjad, politseinikud, piirivalvurid ja kaitseväelased) peavad sotsiaalsete garantiide võrgustiku näol tundma, et neid hinnatakse ja väärtustatakse ning et neid ei visata parim enne möödudes prügimäele!

Laste saamine ei tohi olla karistus ja vaesusesse määramine, vaid rõõmu, uhkuse ja parema elujärje saavutamist stimuleeriv eluetapp!

Eesti eest, meie ühise Eesti eest!

isegi siis, kui teeme laenurahaga suured maanteed neljarealiseks ning ehitame valmis haiglad, spordirajatised ja kultuuriasutused, jääb meie laenukoormus endiselt Euroopa väikseimaks.

Samas saaksime siis pakkuda tööd oma inimestele, keda soovime Soomest ja mujalt tagasi tuua ning kasvatame Eesti rikkuselt ligilähedaseks Soomega.

valimiste teejuht 2019

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

Foto: shutterstock

4

EKRE tõotab:

Tugev traditsiooniline perekond on ühiskonna nurgakivi. Ilma lasteta ei ole tulevikku ei rahval ega riigil. Laste jaoks on kõige parem ja turvalisem kasvukeskkond oma kodus koos ema, isa, õdede ja vendadega.

Jah, elu viib pered sageli lahku ning meil on palju üksikvanemaid, ent see ei muuda ideaali, mille poole peaksime pürgima.

Just seetõttu peame oluliseks, et lasteaedades ja koolides

hoitaks au sees traditsioonilisi soorolle ja peremudelit. Me ei ole nõus, et homosuhted kuulutatakse võrdseks traditsioonilise heterosuhtega või seatakse lausa eeskujuks. Me ei ole nõus, et noortele „tutvustatakse“ transsoolisuse ideoloogiat.

Selleks, et aidata noortel luua oma pere ja kasvatada lapsi, peame oluliseks riigi moraalse ja ainelise toe olemasolu. Kõige tähtsam on aidata noored pered

oma koju, praegu on see väga raske.

Tahame vähendada lastega perede maksu­koormust ning tagada, et lastetoetused aitaksid katta ka tegelikke vajadusi.

Peame vajalikuks vähendada kulusid, mis on seotud ainult laste kasvatamisega – lasteaia kohatasu ja toiduraha, trenniraha jne. Peame vajalikuks muuta laste kasvatamise töös­taaži osaks.

Iga ühiskonna moraalseks mõõdupuuks on tema suhtumine kõige nõrgematesse. Eestis on süvapuudega inimesed, nende pereliikmed, aga ka ööpäevaringset hooldust vajavate omaksed, jäetud oma murega üksi. Pensionid on jätkuvalt Euroopa ühed madalamad.

Lähedaste aitamine on ühiskonna moraalne kohustus, selle jaoks vahendite leidmine on riigieelarve prioriteetide küsimus. Tõstame sügava puudega inimeste hooldamise eest makstava hooldajatoetuse miinimumpalgani.

Pensionite kasv on eelarve jaoks tunduvalt suurem väljakutse, kuid meil on olemas plaan nii pensionisüsteemi kui ka tervishoiu rahastamise reformimiseks. Teise pensionisamba muutmine vabatahtlikuks ning sellest väljumise võimaldamine vabastab jooksvate pensionite tõstmiseks vähemalt 250 miljonit eurot.

Samuti oleme välja arvutanud, et haiglate ehituskulude ee-

Foto: Scanpix

Kasvatame pensionid nelja aastaga kahekordseks ja tõstame omastehooldaja toetuse miinimumpalgani

maldamine Haigekassast ning vajalike ehituste rahastamine meie investeerimisprogrammist vabastab sadu miljoneid, millega on taas võimalik suurendada pensione. Kui lisame siia juurde meie majandusplaani realiseerumisel tekkiva palgakasvu ja

maksulaekumiste paranemise, siis on täiesti reaalne, et järgmisteks Riigikogu valimisteks on keskmine pension tõusnud 800 euroni ehk praegusega võrreldes umbes kahekordseks. Seda on oluliselt rohkem, kui lubab Keskerakond.

Loome ühiskonna, mida ei juhita Brüsselist, vaid kus maksab Eesti inimese sõna!

Elame ajastul, mil vabadus on taas rünnaku all. Meie riigi iseseisvust murendab võimu vaikne koondumine Brüsselisse.

Meie põhivabadusi püütakse ära võtta, vastuseis immigratsioonile või väärastunud sooideoloogiale tembeldatakse vihakõneks.

Näeme, kuidas kohtud ei mõista õigust, prokuratuur kuritarvitab võimu ja valimised on muutunud vormitäiteks, sest suurt vahet ju pole, kas võimul on Reformierakond või Keskerakond.

Soovime luua tõelise kodanikuühiskonna, kus inimeste hääl pannakse maksma siduvate referendumitega, presidendi otsevalimise ja valimissüsteemi muutmisega.

Meie plaanitav justiitsreform ei ole mitte kohtute politiseerimine, vaid vastupidi, poliitika välja võtmine kohtupidamisest.

Prokuratuuri üle peab toimuma reaalne järelevalve, et hoida ära omavolitsemine ja võimu kuritarvitamine. Julgeolekuasutused ei tohi juhtida ja kontrollida poliitikat, vaid alluma valimistel mandaadi saanud poliitikutele – seda nimetatakse tsiviilkontrolliks.

Me ei nõustu Eesti muutumisega Estonia-nimeliseks europrovintsiks, kus põlisrahval pole

Foto: Scanpix / sille annuk

Loome noorte jaoks soodsa keskkonna oma kodu rajamiseks ja laste kasvatamiseks

soovime luua tõelise kodaniku­ühiskonna, kus inimeste hääl pannakse maksma siduvate referendumitega, presidendi otsevalimise ja valimissüsteemi muutmisega.

mingeid eeliseid. Eesti rahvas andis mandaadi liituda rahvusriikide Euroopaga, Eesti valitsusel ega Riigikogul pole õigust nõustuda Euroopa Liidu föderaliseerimisega.

Meie eesmärk on rahvusriikide Euroopa. Kui selle saavutamine Euroopa Liidus võimalik ei ole, paneme oma liikmelisuse EL-is taas rahvahääletusele. Me ei ole nõus, et meie immigratsioonipoliitikat või makse määravad aruandekohustust mitteomavad poliitametnikud.

Loe Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmi täismahus lk 10-11!

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

valimiste teejuht 2019

5

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid Nõmmel ja Mustamäel

nr

701

Martin Helme poliitik

Peame viima erakonna võimule!“ Tartu Ülikooli ajaloo osakonna lähiajaloo eriala lõpetanud ja pikalt poliitikas aktiivne olnud Martin Helme töötas enne 2015. aasta Riigikokku valimisi viis aastat kirjastuse Kunst juhatajana. Varasemalt on ta teinud tööd ajakirjanikuna ja ajalooõpetajana ning töötanud kahes erinevas muuseumis.

2003. aastal asutas ta Uurimiskeskuse Vaba Euroopa (UKVE), et analüüsida kriitiliselt Eesti perspektiivi ühineda Euroopa Liiduga. Aastatel 1995-2000 töötas ta välisministeeriumis. 2005. aasta sügisel käivitas ta koos mõttekaaslastega arvamusportaali Terve Mõistuse Sündikaat.

1999. aastal loodi mõttekaaslastega kahasse Konservatiivide Klubi; 2001. aastal oli ta Matti Pätsi presidendivalimiste meeskonnas; 2003. aastal osales aktiivselt Euroopa Liidu liitumisreferendumil liitumisvastaste poolel; 2006. aastal lõi koos aatekaaslastega Eesti Rahvusliku Liikumise; 2009. aastal kandideeris üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti ja 2011. aastal taas üksikkandidaadina Riigikokku. 2012. aastal oli ta Eesti Rahvusliku Liikumise ja Rahvaliidu ühinemise üks eestvedajaid.

EKRE ridades on ta osalenud kohalikel valimistel Tallinnas 2013. ja 2017. aastal, viimasel korral sai ka volikogu liikmeks. 2015. aastal valiti ta Riigikogu liikmeks. „Kandideerin, et viia meie erakond võimule ning viia ellu kõik need vajalikud plaanid, mida oleme juba pikemat aega avalikkusele tutvustanud,“ ütleb Martin Helme. „Neil valimistel on vaja otsustada, kas Eestit valitsevad edasi kartellierakonnad ja kõik jätkub vanaviisi või saame me suunata riigi uuele kursile, taastada meie põhiseaduses sätestatud eesmärgid ning muuta Eesti tõeliselt demokraatlikuks, vabaks ja jõukaks eestlaste rahvuskoduks.“

nr

702

Kadri Vilba nõunik

Laste ja perede kindlustunnet on vaja tõsta!“ Kadri Vilba töötab Tallinna linnavolikogus EKRE fraktsiooni nõunikuna, enne seda oli ta pikalt ametis rahandusministeeriumis ning mitmel pool erasektoris.

Ta on omandanud haldusjuhtimise eriala Tallinna ­Tehnikaülikoolis ning täiendanud ennast Kopenhaageni Ülikoolis. Praegu õpib taas TTÜ-s personalijuhtimise magistriõppes.

Poliitikasse astus ta juba 2006. aastal pronksiöö rahutuste ajal, liitudes toona Eesti Rahvusliku Liikumisega, kus oli mõned aastad ka juhatuse liige.

Emaks saades tõmbus Kadri Vilba poliitikast ajutiselt kõrvale, kuid 2016. aastal oli aeg küps, et astuda EKRE liikmeks. 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisetel Nõmmel kandideerides platseerus ta EKRE Tallinna nimekirjas üheksandale kohale.

Kadri Vilba kandideerib Riigikokku, sest näeb tervet hulka parandamist vajavaid kitsaskohti – tema soov on muuta Eesti elu paremaks. Valituks osutudes peab ta oma teemadeks teedeehitust, maksundust, laste heaolu ning loodushoidu. „Teedeehituses on vaja oluliselt tõsta kvaliteeti, ehitada välja neljarealised põhimaanteed ning asfalteerida ennaktempos kruusateid. Tõsta on vaja laste ja perede heaolu Eestis ning suurendada nende kindlustunnet,“ loetleb ta, lisades, et plaanis on kaotada lasteaiakohatasu, lõpetada sooneutraalsuse ja LGBT propaganda ning laste varane seksualiseerimine koolides ja lasteaedades. „Kolme lapse emana on mul vastutus enda ja teiste laste ees. Hoolin sellest, milline elukeskkond jääb meist neile päranduseks,“ rõhutab Kadri Vilba.

nr

703

Wesse Allik kaitseliitlane

Toeta tervet mõistust riigi juhtimisel!“ Wesse Allik on Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni liige, samuti kuulub ta Kaitseliitu. Nõnda peab ta riigikaitset väga oluliseks, võrreldes seda hea turvauksega: „Pole väga mõistlik alustada kodu ehitamist ja hästi sisustamist, kui naabruses elav narkomaan saab kirjaklambrist tehtud muukrauaga ukse lahti muukida ja kõik minema viia.“ Wesse Allik leiab, et puudulik toidulaud on praegu paljude jaoks igapäevane reaalsus – Eestis elab 300 000 inimest suhtelises vaesuses. „Siinjuures on tähelepanuväärne, et see arv ei ole vähenenud ei liberaalide ega sotsialistide valitsemise ajal. Mis on ka loogiline, sest esimesed on lootusetult kinni kiilunud uljastesse üheksakümnendatesse ning teised kaheksakümnendate sotsialismi, mida üritatakse uuesti esitleda inimnäolisena,“ kirjeldab ta.

Kui Eesti tahab kunagi tõesti rikkaks saada, peab Eesti hakkama tööle – see tähendab parimat võimaliku infrastruktuuri, kõige odavamat energiat, maavarade maksimaalset väärindamist ning väga hästi haritud inimesi, kes seda kõike ära oskaks kasutada.

6

MUstamäe ja nõmme

valimiste teejuht 2019

www.ekre.ee

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid Nõmmel ja Mustamäel

nr

704

Mart Kallas nõunik

Pensionäridel on õigus veeta oma elusügis väärikalt!“ Mart Kallas töötab pereettevõttes nõunikuna ja on Tallinna linnavolikogus EKRE fraktsiooni liige, lisaks ka Tallinna volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige. Ühtlasi on ta EKRE Lääne-Tallinna ringkonna aseesimees ja EKRE Mustamäe osakonna juht.

Riigikogus kavatseb Mart Kallas seista rände- ja pagulaslepete tühistamise ning immigratsiooni piiramise eest.

Immigratsioon peab olema topeltkontrolli all, et ka kohalik omavalitsus saaks otsustada, kes tema piirkonnas elab; maksu- ja tolliamet peab kontrollima migratsiooni idast – ei mingit töötamist siin, kui riigile makse ei laeku; visuaalne ja pisteline kontroll tuleb sisse seada ka sadamas. „Eestis tuleb minna üle üksnes eestikeelsele haridusele alates lasteaiast. Kahjuks ei ole see praegu võimalik, sest Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaa haridusministrid ei ole pööranud mingitki tähelepanu õpetajate katastroofilisele puudusele, mistõttu tuleb alustada programmiga „Õpetajad kooli”, mis tekitaks ülikooli lõpetajatel soovi asuda tööle õpetajana,“ räägib Mart Kallas, kelle sõnul peab õpetaja saama autoriteediks klassi ees.

Palju on tema hinnangul teha ka sotsiaalhoolekande vallas, kus puuetega inimeste elatusrahad on alla igasugust arvestust. Ka pensionäridel on õigus veeta oma elusügis väärikalt ja hoolitsetult.

Mart Kallas on kahe tütre isa ning kahe tütretütre vanaisa.

nr

705

Eve Pärnaste vabadusvõitleja

Tuleb jätkata oma elutööd!“ Võitlust Eesti Vabariigi taastamise eest õigusega oma elutööks pidav Eve Pärnaste on õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis sotsiaalpsühholoogiat. Mure Eesti saatuse pärast viis teda kokku dissidentidega ning kümneaastane tegevus vastupanugrupis lõppes samal ajal, kui algas tema poliitikutee – 23. augustil 1987, mil ta astus Hirvepargi miitingul Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) liikmeks.

Sealt edasi järgnes Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise ettepanekule allakirjutamine.

20. augustil 1988. aastal Pilistvere kirikus asutatud ERSP oli esimene demokraatlik partei Nõukogude Liidus. Ja selle partei eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine.

Eve Pärnaste oli neli aastat ERSP juhatuse liige, ta tegeles Eesti Vabariigi kodanike komiteede loomise ja Eesti Kongressi ettevalmistamisega.

Ta oli ka Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee juhatuse liige (aastatel 1990-1992). Eve Pärnaste oli Riigikogu VII koosseisu nõunik ja lühikest aega Riigikogu asendusliige.

Eve Pärnaste lahkus poliitikast 1995. aastal, mil pühendus maalimisele, tal on olnud kokku 28 personaalnäitust.

Peale selle on ta talletanud lähiajalugu raamatutes „Eesti Kongress. Siis ja praegu“, „Põhiseaduse tulek“, „Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei: ERSP aeg“. „Sellist Eestit, kus üha süveneb riigi juhtide ja rahva vaheline lõhe, aina rohkem antakse käest oma otsustamisõigust, ma ei tahtnud. Seepärast tuleb jälle võtta sisse oma koht rindejoonel iseseisva Eesti rahvusriigi kestmise eest ja jätkata oma elutööd,“ rõhutab ta.

nr

706

Raivo Põhjakivi ettevõtja

On aeg kaitsta taas eesti rahva huve!“ Valgast pärit Raivo Põhjakivi on lõpetanud TTÜ mehaa­nikateaduskonna mehhaanikainseneri erialal ning töötanud erinevatel ametikohtadel insenerina, töökoja juhatajana, müügijuhina ja ettevõtte juhina.

EKRE liikmeks astus ta ülemöödunud aastal, mil osales ka kohalike omavalitsuste valimistel.

Ta tunneb, et uuesti on saabunud aeg asuda kaitsma eesti rahva huve ja õigusi elada ning toimetada Eestis selliselt, nagu meile meeldib, mitte nagu meile peale surutakse.

Riigikokku kandideerimisel peab ta eelkõige oluliseks seda, et on aeg asuda kaitsma eesti rahva huve ja õigust elada ja toimetada Eestis selliselt nagu meile meeldib, mitte nagu meile peale surutakse. „Arvan, et seda suudavad teha just nimelt ideelised inimesed – rahvuslased, kellele läheb korda see, et Eesti on ka edaspidi riik, kus ka tegelikult täidetakse meie põhiseadust,“ ütleb Raivo Põhjakivi, kes on end alati rahvuslaseks pidanud.

Ta usub, et on aastatega omandanud piisava kogemuse ja kompetentsi rääkimaks kaasa mitmel Eesti elu puudutaval teemal, oma peateemadeks peab ta aga maksuküsimusi, immigratsiooni, eesti keele staatust, iivet ja ääremaade probleeme.

Ta on abielus, poja ja tütre isa.

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

valimiste teejuht 2019

7

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid Nõmmel ja Mustamäel nr

707 708 709 710

Tõnis Tähe

finantsnõustaja Nõnda jätkates on Eesti ise-­­ olemine määratud hääbumisele.“ Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud ja hiljem end Viinis ja Brüsselis finantsalal täiendanud Tõnis Tähe omab pikaajalist töökogemust finantsvaldkonnas ja juhtimiskogemust pangandus ja erasektoris. Viimase kümnendi on ta tegutsenud eraettevõtjana finantsnõustamise ja raamatupidamise valdkonnas.

EKRE liikmeks astus ta 2016. aastal, kui temani jõudis tõdemus, et senisel viisil jätkates on Eesti riiklus ja iseolemine määratud hääbumisele.

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kogus ta Nõmme valimisringkonnas nii palju hääli, et need aitasid oluliselt kaasa ringkonnas ühe mandaadi saamiseks.

Ta on abielus, kolme lapse isa ja värske vanaisa.

nr

nr

nr

Andre Pere

Jüri Böhm

Ain Pedajas

muusik

Õpetajatööd tuleb tähtsus­ tada!“ Andre Pere on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli tšello erialal, kõrghariduse omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias samuti tšello erialal, edasi on täiendanud end veel Toronto Ülikoolis, Milano Konservatooriumis ja Bremenis.

Lisaks on ta õppinud TTÜ-s ja EBS-is.

rahvuslane

Peale eestlaste pole keegi huvitatud meie riigi ja rahva heast käekäigust.“ Eesti Rahvusliku Liikumise asutajaliige Jüri Böhm tuli poliitikasse 2006. aasta 9. mail.

Lisaks muusikamaailmale on ta kursis ka ettevõtlusega, olles tegutsenud üle kümne aasta haljastus-, kinnisvara- ja transpordisektoris.

Eelmisel suvel asutas ta Eestis esimese süsinikkiud keelpillidega kvarteti Pink String Quartet.

„Pidage meeles, et peale eestlaste pole keegi huvitatud meie riigi ja rahva jõukusest ning heast käekäigust. Veel vähem saab aga kellegi teise peale loota meie põhiseaduse preambuli elluviimisel läbi aegade,“ pöördub Jüri Böhm valijate poole.

Võõras ei ole tema jaoks ka maaelu, sest oma suvekodus tegeleb Andre Pere loomakasvatuse ja põllumajandusega.

Lisaks muule töötab ta tšelloõpetajana Märjamaa muusika- ja kunstikoolis ning peab õpetajatööd üheks olulisemaks ametiks, sest just õpetajad koolitavad tuleviku Eesti kodanikke. Nõnda seisab ta just õpetajate palgatõusu eest.

Ta kutsub olema vastutustundlik, sirgeselgne kodanik ja peremees oma isade maal – vaid nii saab kõik jälle korda.

Tsiteerides klassikuid: „Viga on seni viga, kuni pole tehtud vigade parandus!“

elektroonik

Kõige tähtsam on rahvuse kestmine.“ 30 aastat Nõmmel elanud Ain Pedajas omandas hariduse Tallinna Reaalkoolis, kus omandas tugevate reaalainete kõrval ka elektrooniku, automehhaaniku ja autojuhi eriala.

Hiljem sõitis ta filharmoonia heliinseneri abina läbi kogu endise Nõukogude Liidu.

Eesti taasiseseisvumise järel omandas ta kogemusi USA-s, kus töötas telekommunikatsioonide firmas elektroonikuna ja arvutivõrkude paigaldajana.

Ta on toonud kõik oma töö- ja reisikogemused välismaalt tagasi Eestisse. Nüüd paigaldab ta juba aastaid turva- ja signalisatsioonisüsteeme. „Selleks, et rahvus säiliks, on vaja kutsuda koju kümneid tuhandeid eestlasi, kes ehitavad üles teisi, mitte meie riiki. Et neil oleks, kuhu naasta, peab riik noortele appi tulema. Kui meil pole rahvast, kui ei sünni lapsi, siis on mõttetu rääkida keele ja kultuuri säilimisest,“ kinnitab Ain Pedajas.

Ain Pedajal endal on kaks last ja kolm lapselast.

8

valimiste teejuht 2019

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

Viie lapse isa

Martin Helme

Elu mõte on laste õnnes! „Hüüatusi, et „me rahvana jääme väikseks!“ või „sureme varsti niikuinii välja!“ ei pea võtma tõsiselt. Kui igas Eesti peres oleks keskmiselt kolm last, siis oleks meid kolme inimpõlve pärast kolm miljonit,“ ütleb EKRE aseesimees MARTIN HELME. Milline oli Sinu lapsepõlv?

Mul oli imeilus lapsepõlv, mul on sellest helesinine mälestus. Kõik vanavanemad olid olemas ja aastal, mil me kaksikõega sündisime, ehitati suvila Pärnumaale. Mängisime suvel indiaanlasi, parvetasime, sõudsime paadiga ja ronisime puu otsas. Isa elas mõned aastad maal ja pidas loomi – pulle, sigu, kanu, hanesid. Romantika! Mõlemad vanaisad olid olnud Saksa sõjaväes. Niikaua kui mäletan, räägiti kodus poliitikast, kuulati Ameerika Häält, kiruti kommuniste ning venelasi. Soome televisioon oli aken maailma. Teismeeas algas laulev revolutsioon. 1987. aastal kolis pere Lasnamäele. Lauluväljak koos oluliste sündmustega oli jalutamise kaugusel, aga siin võis ka peksa saada selle eest, kui rääkisid eesti keelt või nägid eestlase moodi välja.

Vahel näib, et need ajad on tagasi. Fanaatiliste võitlevate vasakpoolsete ajakirjanike mõju alla langenud meedia juurutab multikultit ja hurjutab rahvuslasi. Kuidas Sulle tundub?

Kui vaadata praegust Eesti meediat, siis võib suhtumise konservatiividesse ja rahvuslastesse võtta kokku kolme sõnaga: sõim, laim ja mahavaikimine. Meedia tahab võtta inimestelt ära isegi sõnavara. Teatud teemad ei ole peavoolumeediale parketikõlblikud – ei tohi rääkida illegaalsest immigratsioonist, seksuaalvähemuste kirjeldamiseks on leiutatud nomenklatuurne sõnavara. Sellistest poliitkorrektsuse reeglitest tuleb teadlikult keelduda.

Kahtlemata on igas toimetuses ka nn süvariigi niiditõmbajad, kes mõjutavad arutelusid ja seda,

Lääneriikides juuritakse metoodiliselt välja inimeste loomulikku ellujäämisinstinkti. Kui see on saavutatud, siis laseb mees pigem vägistada oma naise ja lapsed, peaasi et teda rassistiks ei nimetataks.“ Martin Helme

kuidas ning kellest kirjutada. Üks näide – Indrek Tarandi sigatsemine rändeleppe vastasel miitingul andis ainest kaheks nädalaks ja ettevalmistatud provokatsioonile oli juurde planeeritud ka infooperatsioon. Eesti 200 provokatsioon Vabaduse väljakul ei läinud läbi, ehkki plaan oli, et rahvuslased lööks kasvõi näpuotsaga last ja tema välismaist isa. Kuna provo-

Martin Helme poja Edwardiga mere ääres Pärnumaal

katsioon läbi ei läinud, siis meedia seda praktiliselt ei kajastanud.

Tehti paar-kolm lugu. Õnneks näeb üha rohkem inimesi manipulatsiooni läbi. Peavoolumeedia võim väheneb igal juhul.

Rahvuskonservatiivsel uudisteportaalil Uued Uudised (www.uueduudised.ee) on siin oluline roll, kusjuures selle külastatavus on peaaegu sama nagu ERR-i portaalil.

Oled Riigikogu EKRE fraktsiooni esindajana ERR-i nõukogu liige. Kuidas Sa ERR-i tegevusega rahul oled?

Tunnen, et minust on ERR-is kasu vähe, sest nõukogu ei taha midagi muuta. Teeseldakse, et midagi määratakse, ent tegelikkuses puudub nõukogul tahe avaldada juhatusele survet. Näiteks võiksime ju juhatuse välja vahetada. Aga keegi teine nõukogus isegi ei mõtle nii.

Ega mul seal muud teha pole, kui juhtida tähelepanu eetikanormide ja ajakirjandusstandardite rikkumisele. ERR-i peale kulub aastas 40 miljonit maksumaksja raha, ent organisatsioon läheb järjest hullemaks.

EKRE on korduvalt avaldanud seisukohta, et „eliit“ ei kuula enam oma rahvast. Kas tõesti on nõukogudeaegne privilegeeritute seltskond asendunud euronomenklatuuriga?

Koorekiht ise ju selgelt vastandab end rahvaga sellistel teemadel nagu Rail Baltic, aktsiisitõusud, kooseluseadus, immigratsioon, presidendi otsevalimised. Eliit ütleb, et jah, me teame, et rahvas on sellele vastu, aga me teeme seda ikkagi. Sellisel juhul tekib kaks küsimust. Esiteks – kust nad võtavad oma legitiimsuse? Meie praegune koorekiht – ma väga vastumeelselt nimetan seda „eliidiks“, pigem klikk – teab selgelt, et tema legitiimsus tuleb Brüsselist, mitte rahvalt. Teiseks – klikk vastandab end rahvaga teadlikult, süüdimatult ja tagajärgedest hoolimata. Sellest tulenevalt ei saa demokraatia toimida. Juhtub üks kahest – klikk kas hääletatakse

Foto: erakogu

Ma ei näe erilist vahet selles, kas Eesti uputatakse üle immigrantidega idast või lõunast. Kumbki stsenaarium ei ole vastuvõetav.“ Martin Helme

maha, nagu on juhtunud Itaalias, Austrias, USA-s, või avastavad inimesed, et demokraatiat tõepoolest ei ole. Nagu Brexiti puhul, et jah, tahtsite EL-ist välja, aga me teeme nii, et seda lahkumist sisuliselt ei toimu. Kõrgema võimu kandja ehk rahva suunised oma esindajatele ei oma kliki otsustele enam tähtsust.

Millisel juhul liigume me paratamatult kas autokraatia või revolutsiooni suunas.

Kas EKRE on populistlik?

Populismi võib defineerida mitut moodi. Rahva kuulamine, rahva poole hoidmine ja rahvalt mandaadi saamine on samuti populism. Poliitiline populism on päevapoliitiliselt kasulike, sageli vastukäivate lubaduste jagamine kavatsuseta lubatut täita. Selliselt on kõige populistlikumad parteid Keskerakond ja Reformierakond.

EKRE on juba nime poolest rahvaerakond ja kindlasti mitte poliitiliselt populistlik. Kuulame oma liikmeid ja valijaid. Me huvitume sellest, mis inimestele korda läheb. Me ei räägi transsoolistest, sest see on pseudoteema. Me ei räägiks ka homodest, kui see ei oleks pealesurutud teema, sest inimeste mured on mujal – toimetulek ja identiteet.

Toimetuleku ja identiteediga on seotud Euroopa Liidu teema.

Oled öelnud, et Eesti ei pea EL-ist välja astuma, sest euroliit laguneb ise. Mis saab sellisel juhul Eestist?

Euroopa Liit on eksistentsiaalses kriisis ja kas selle lagunemine juhtub kahe või viie aasta pärast, me ei tea, ent see saab teoks igal juhul.

Sellisel juhul kannatab Eesti, kes

on ehitanud kõike-kõike orientatsiooniga Brüsselile, kohutavalt.

Vastutustundlik oleks teha praegused otsused selliselt, et kui EL laguneb, siis saame ise hakkama.

Kui NSVL lagunes, siis see protsess tõi kaasa väga tõsiseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. EL-i lagunemine toob kaasa samad protsessid.

Eesti valitsuse ülesanne on isoleerida Eesti nii palju kui võimalik lagunemisega kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest.

Kuidas käitub sellises olukorras Venemaa?

Venemaa üritab olukorda kindlasti ära kasutada. See, et venelased oma revanšistlikke huvisid realiseerivad, ei tähenda, et me peame leppima Brüsseli ülemvõimuga. Meie olukord ongi keeruline. Oleme kahe meile vaenuliku, meie suhtes ülemvõimu taotleva suurvõimu vahel.

Soovides end turvaliselt distantseerida Venemaast, ei pea me saama sakslaste jalamatiks. Pealegi, ma ei näe erilist vahet selles, kas meid uputatakse üle immigrantidega idast või lõunast. Kumbki stsenaarium ei ole vastuvõetav.

Kas Eesti kuulub pigem Põhjamaade või Kesk-Euroopa regiooni?

Kümme aastat tagasi oleks võinud öelda, et pürgime Põhjamaade hulka. Ent praegu seal immigratsiooni näol toimuv on kõige hirmutavam hoiatus. Ammugi ei imetle ma nende maksusüsteemi.

Sealne majandusmudel on end ammendanud.

Meil on Kesk-Euroopaga sarnane ajalooline kogemus ja huvid.

Nendega on ühist rohkem kui Rootsi ja Soomega, kus inimesed

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

on harjunud usaldama riiki, ent riik ei ole enam inimese poolel ja juurib metoodiliselt välja loomulikku ellujäämisinstinkti. Kui see on saavutatud, siis laseb mees pigem vägistada oma naise ja lapsed, peaasi et teda rassistiks ei nimetataks. Kui võitlemise asemel ollakse valmis surema, siis peabki ära surema, ja häbiga. Ja surraksegi, iga päev sada korda. Iga kord kui moslem või neeger sind tänaval paika paneb või sinu rahva kallal seksuaalset vägivalda tarvitab, ilma et keegi midagi ette võtaks, surrakse jälle ühe korra.

Mida tähendab Sinu jaoks perekond kui mõiste?

Mul on viis last. Kõik ühe naisega. Pere koosneb mitmest ringist.

Esmalt naine ja lapsed, aga saan väga hästi läbi ka oma teise ringiga – õdedega ja nende laste ja oma vanematega. Mul on ka poolõde, poolvend ja kasuvend, aga ma pean neid ka päris õeks-vendadeks.

Peretunnetus ja suguvõsavõrgustik toimivad meil korralikult. Pere on ka esmane turvavõrk, millele toetud nii heas kui ka halvas.

Mul on väga kurb vaadata neid, kes ei saa läbi oma lähisugulastega.

Traagiline on vaadata inimesi, kellel ei ole lapselapsi. Minu vanaemal oli seitse, emal on üheksa lapselast ja loodan, et minul tuleb neid veel rohkem. Hüüatusi, et „me rahvana jääme väikseks!“ või „sureme varsti niikuinii välja!“ ei pea võtma tõsiselt. Kui igas Eesti peres oleks keskmiselt kolm last, siis oleks meid kolme inimpõlve pärast kolm miljonit. EKRE programmis olevate meetmetega on see võimalik.

Elame ju isekuse ajastul. Elatakse iseendale, oma huvide realiseerimisele ja mõnude rahuldamisele.

Lapsed on lühikeses perspektiivis segav faktor. Pikas perspektiivis ei paku aga lastest suuremat rõõmu mitte miski. Võib hankida hunniku kasse ja koeri, käia mitu korda aastas reisil, aga kui puudub perspektiivitunne, et annad edasi oma pärandit, oma sugu ja perenime, siis mille nimel teha karjääri ja ajada kokku raha? Elu mõte on laste õnnes. Need lastetud poliitikud, kes juhivad Euroopat, ei saagi aru, mis immigratsioonis valesti on.

Mis siis, et Saksamaal on põhikoolis kolmandik õpilasi immigrandid.

Nende poliitikute lapsed ju neis koolides ei käi.

Millega sisustad oma vaba aega?

Vaba aega on väga vähe. Jõulupühade ajal ei lugenud posti, ega vastanud kõnedele. Suvel olen poolteist kuud levist väljas, puhkan maal mere ääres, sest muidu ei jaksa. Riigikogu palk võimaldab käia kord aastas perega mõnel reisil. Talvel kestavad tööpäevad kümme-kaksteist tundi. Kodust väljun enne kaheksat, enamasti enne kaheksat tagasi ei jõua. Kui on vaja käia mõnes õhtuses telesaates või kaugemas kohas üritusel, olen kodus peale kümmet, vahel peale südaööd. Aga kui selliseid päevi ei ole, veedan kogu aja perega.

valimiste teejuht 2019

9

Kadri Vilba

Lapsevanematele tuleb anda kindlus homse suhtes Selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi, on vaja anda vanematele kindlustunne, et ka pärast emapalga lõppemist ei jää pere nälga, leiab Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni poliitikanõunik KADRI VILBA.

P

oliitikale andis haldusjuhtimist õppinud Kadri käe juba kuraditosin aastat tagasi, 2006. aastal, mil Jüri Böhm pani Eesti lipuga Aljoša juures seistes pronksisõjale alguse. Nimelt asutati siis Eesti Rahvuslik Liikumine, EKRE eelkäija, mille tegevust juhtisid Martin Helme ja Henn Põlluaas.

Liikmeks astus ka Kadri ja asutamiskoosolekul valiti ta juhatusse. „Osalesin juhatuse töös kaks-kolm aastat, siis jäin lapseootele ning panin kõik ühiskondlikud tegevused ootele. Tahtsin pühenduda kõige olulisemale – laste kasvatamisele.“ Kümmekond aastat hiljem, 2016. aastal sai Kadrist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. „Ühel hetkel otsustasin, et nüüd on ka endal taas aeg Eesti paremaks tegemisel osaleda ja esitasin avalduse.“

Mõtleme rohkem lastele Kadri lööb aktiivselt kaasa EKRE Lääne-Tallinna ringkonna tegevuses ning on alates 2017. aastast, mil EKRE pääses Tallinna linnavolikokku, fraktsiooni nõunik. „EKRE toetajaid on 2018. aasta jõulude seisuga 21%. Rahvuslikult või konservatiivselt meelestatuid on veelgi rohkem. Peavoolumeedia ja valitsuse jaoks aga pole neid inimesi justkui olemas, või kui on, siis ainult selleks, et noomida neid tagurlikult mõtlemise eest. Aga need on inimesed, kes hoolivad oma maast ja rahvast. Inimesed tunnevad, et neid ei kuulata ning teerull sõidab neist lihtsalt üle.

See ei ole ainult Eesti probleem, peaaegu kogu Euroopas on sama muster,“ ütleb Kadri.

Kolme lapse emana on Kadri andnud oma isikliku panuse sellesse, et Eesti rahvaarv suureneks.

Selleks, et kogu rahvas rohkem laste peale mõtleks, on vaja nii suhtumise muutust kui ka riigi tuge. „Ajaloos on praegu huvitav ajajärk – varasemalt tähendasid lapsed peres alati lisapotentsiaali ja võimalust kasvatada jõukust.

Praegu on aga laps vaesusriski allikas, justkui perekonna puue. Siin ei ole ühest präänikut, muutusi oleks vaja alates inimeste endi suh-

Kadri Vilba: „Selleks, et kogu rahvas rohkem laste peale mõtleks, on vaja nii suhtumise muutust kui ka riigi tuge.“

Foto: erakogu

tumisest kuni riiklike meetmeteni välja,“ räägib Kadri.

Ta möönab, et lapse sünd on Eestis üsna hästi kaetud – on riiklik sünnitoetus, kohalike omavalitsuste toetused ja emapalk. „Aga kui emapalk läbi saab, on mured käes. Ideaalis võiks laps olla vähemalt kolme aastaseks saamiseni emaga kodus, kuid riiklikul tasandil on see justkui laisklemine, sest ei kogune pensionistaaži. Ja inimeste suhtumine peab ka muutuma.

Sage on seisukoht, et emad istuvad mehe kulul tittedega kodus istmikku laiaks. No mis jutt see selline on!?“

Tasuta lasteaiakoht aitab tuhandeid peresid Paketi üheks oluliseks osaks on tasuta lasteaed. „Selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi, on vaja anda vanematele kindlustunne, et ka pärast emapalga lõppemist ei jää pere nälga. Kuna palgad on väikesed, peavad enamikus peredes tööl käima nii ema kui isa, lasteaed on pigem sundvalik,“ ütleb Kadri. „Vaesuses ja suhtelises vaesuses elavates peredes, aga ka keskmiselt hakkama saavates peredes, on kohatasu suur väljaminek, eriti, kui lasteaias käib mitu last.

Päris vaeste perede lapsed ei jõua raha pärast üldse lasteaeda. Jah, saab taotleda kohatasusoodustust.

Just nimelt soodustust, aga mitte vabastust. Kuid selleks on vaja käia ametnikelt pabereid nuru-

Inimesed tunnevad, et neid ei kuulata ning teerull sõidab lihtsalt üle. See ei ole ainult Eesti probleem, peaaegu kogu Euroopas on sama muster.“ Kadri Vilba.

Kadri osutab, et EKRE-l on perede jaoks korralik pakett.

EKRE näeb noorte perede aitamiseks ette kodulaenu kustutamist veerandi võrra iga sündiva lapse pealt, lapse ülalpidajate tulumaksu vähendamist samuti veerandi võrra iga lapse pealt, lasteaia ja kooli püsimist kodu lähedal, tasuta huviringi võimaldamist igale lapsele ning laste kasvatamise arvestamist vanemate tööstaaži hulka.

mas, jagada instantsidega oma pangaväljavõtteid ja lõpuks otsustab ikkagi lasteaed, kas ja kui palju soodustust üldse antakse. Paljud ei soovi seda alandavat kadalippu läbida ning loobuvad soodustusest, millele neil õigus oleks.“ Kadri osutab, et 2018. aastal on Tallinnas kohatasu 61 eurot, 2019. aastal miinimumpalk tõuseb, seega tõuseb automaatselt ka lasteaia kohatasu. Võrdluseks – rii-

gilt saadav lapsetoetus on 55 eurot kuus. „Lasteaia kohatasu kaotamine on riigile jõukohane. Raha selleks on olemas. 65 miljonit on kommiraha võrreldes Kreekale antavate abipakettide, Rail Balticu ja Eesti Energia kõrbeprojektidega.“

Vaatame oma mätta otsast kaugemale Mis motiveerib Kadrit poliitikas tegutsema? „Ma loodan jätta oma lastele ja lastelastele Eesti, kus emakeel on eesti keel, kus jätkub lasteaiakohti, kooliharidus on tasemel, inimesed elavad tervelt ja kvaliteetselt, kus kõigile jätkub tööd ja leiba ning kus on säilinud puhas loodus oma soode, metsade ja rabadega.“ Kõige selle saavutamiseks on Kadri sõnul tarvis, et eelkõige poliitikud suudaksid vaadata oma mättast kaugemale. Ent seda ei peaks suutma mitte ainult poliitikud, vaid ka poliitikuid võimule valivad inimesed. „Näiteks olen pidanud kuulma väidet, et „mina autoga ei sõida, järelikult ei ole vaja Tallinn-Tartu maanteed neljarealiseks ehitada“.

Soovitan sellistel inimesel mõtelda, kuidas jõuavad poodidesse talle vajalikud kaubad ja kui palju läheb hukkunuga liiklusõnnetus maksma riigile ning hukkunu perekonnale.

Me ei räägi mitte ainult õnnetuse otsestest kahjudest, vaid ka näiteks hukkunu tegemata jäävast tööst, maksmata maksudest ja sellest, et paremast teeühendusest tuleneks Lõuna-Eesti majanduskasv, sellest omakorda suureneksid riigitulud, mis omakorda mõjutavad pensionide suurust ja palju muud.“

10

valimiste teejuht 2019

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

EKRE PROGRAMM RIIGIKOGU VALIMISTEKS Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seisab Eesti eest!

Seisame meie inimeste turvalisuse eest; meie inimeste jõukuse eest; meie inimeste heaolu eest ka siis, kui nad on haiged või vanad. Seisame õiglase, ausa ja vaba riigi eest. Seisame traditsioonilise abielu ja tervete peresuhete eest. Seisame rahvuslike huvide ja Eesti riigi suveräänsuse eest, õiguse eest ise otsuseid teha, nii riigina kui ka kodanikkonnana. Palume valijatelt toetust, et saada valitsusse ning viia ellu järgmised lubadused:

Hooliva Eesti eest!

Jõuka Eesti eest!

44

Paneme kasvama palgad ning pensionid. Tänu maksualandustele jääb keskmisele Eesti perele aastas kätte ligi 1000 eurot rohkem raha!

44 44

44 44 44 44 44 44 44 44 44 44

Alandame kütuse- ja alkoholiaktsiisid tasemele, mis toob nende tarbimise ja maksutulud Lätist tagasi Eestisse.

Alandame käibemaksu 15 protsendile, et anda majandusele oluline kasvutõuge ning jätta inimestele kätte rohkem raha. Laiendame 9%-list soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale, vabastame käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, samuti elektriautod.

Muudame Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas. Selleks vähendame gaasi- ja elektriaktsiise, elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.

Käivitame riikliku ehitusprogrammi ja ehitame kaheksa aastaga valmis neljarealised teed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narvani ning Saaremaa püsiühenduse.

Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut. Parendame olemasolevaid siseriiklikke raudteeühendusi.

Taastame abikaasade ühise tuludeklaratsiooni.

Vabastame pensionid tulumaksust.

Maksustame välisfirmade hiigelkasumid, mida praegu Eestist maksuvabalt välja viiakse.

Kehtestame range piirangu võõrtööjõu sisseveole, et soodustada palgakasvu Eestis.

Kvoodi alt vabastame vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis.

Selgitame koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning tühistame või teeme need ümber, et muuta majanduskeskkonda ettevõtjasõbralikumaks.

Viime sisse regionaalsed maksusoodustused maaelu edendamiseks.

Eelistame riigihangetel eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid ja toetame riikliku tellimuse kaudu kohalikku ettevõtlust ja töökohtade loomist.

Eesti perede eest!

Aitame noored pered oma koju. Lapsed on meie tulevik, leiame võimaluse lastega perede kindlustamiseks eluasemega, tugevdame traditsioonilist abielu ja pereväärtusi.

44 44 44 44 44 44 44 44

Tasume abielus oleva noore pere kodulaenust või kodu rajamiseks tehtud kulutustest 25% iga lapse sünniga, arvestades keskmise kodulaenu summat.

Määratleme abielu Põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna.

Seisame traditsiooniliste pereväärtuste eest, tühistame kooseluseaduse ega luba samasoolistele paaridele laste adopteerimist.

Lasteaed peab jääma lapsele vabatahtlikuks.

Vähendame lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Väärtustame laste kasvatamist, arvestades laste kasvatamise alates teisest lapsest vanemate tööstaaži hulka.

Tagame igale lapsele vähemalt ühe tasuta huviringi ning võimaluse käia vähemalt korra õppeaasta jooksul tasuta teatris või kontserdil.

Toetame aastaringset noortesporti olemasolevate spordisaalide rekonstrueerimise ja uute rajamisega. Peame vajalikuks käivitada riikliku investeeringuprogrammi igasse linna nüüdisaegse spordikeskuse rajamiseks.

Hoolime kõigist meie inimestest. Väärtustame eakaid ja hoolekandes toetame puuetega inimesi ning nende perekondi, et ühiskond oleks õiglasem ja tugevam.

44 44 44 44

Lubame, et järgmise nelja aasta jooksul tõuseb keskmine pension kahekordseks, st ligikaudu 800 euroni.

Tõstame sügava puudega inimeste hooldamise eest makstava hooldajatoetuse miinimumpalgani.

Suurendame puuduva töövõimega inimeste toetust vähemalt miinimumpalgani. Lõpetame korduvate taotluste esitamise nõude puude tõestamiseks.

Arendame puuetega laste ja noorte kogemusõppevõimalusi. Vaimupuudega noortele loome võimaluse ametiõppeks.

Tagame hooldekodu koha kättesaadavuse või omastehooldaja toetuse kõigile, kes seda vajavad.

Terve Eesti eest!

Teeme korda tervishoiu rahastamise. Tagame lühikesed ravijärjekorrad ja kvaliteetse arstiabi ka väiksemates haiglates ja tervisekeskustes.

44 44 44 44 44 44 44 44 44

Viime läbi tervishoiu rahastamise reformi, mille tulemusel kaovad Eestis ebanormaalsed ravijärjekorrad.

Vähendame EMO koormust ja raviraha ebamõistlikku kulutamist, suunates rohkem raha perearstisüsteemi paremasse toimimisse.

Tagame kvaliteetse ravi kättesaadavuse ka väikehaiglates, lõpetame meditsiini koondamise kahte suurde keskusesse.

Tõstame hambaravihüvitist ja muudame selle patsiendiga kaasaskäivaks.

Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muuhulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest.

Tagame, et tervisekeskustes on valveajad ja igas omavalitsuses on valveapteek.

Vabastame ravimid ja erivajadusega inimeste abivahendid käibemaksust.

Loome narkomaanidele ja alkohoolikutele sundvõõrutuskeskused, kus on tööteraapia, sotsiaalne- ja psühholoogiline abi ning hingeline nõustamine.

Vabastame lapsed eriarsti visiiditasust ja voodipäevatasust.

Haritud ja kultuurse Eesti eest!

Viime Eesti haridussüsteemi üle eestikeelsele õppele ja kasvatame koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. Väärtustame nii kõrgkultuuri kui ka rahvakunsti. Edendame rahvuslikel traditsioonidel põhinevat loomingulist huvi- ja harrastustegevust, seome kogukonna ja rahvusliku identiteedi ühtseks tervikuks.

44 44 44 44 44 44 44 44 44 44

Viime koolid üle eestikeelsele õppele ja muudame Eesti ülikoolid taas eestikeelseks.

Parandame gümnaasiumiõpilaste võimalusi omandada gümnaasiumiõppe kõrval ka kutseoskus. Tõstame otsustavalt kutsehariduse mainet.

Toetame rahvusliku kasvatusega tegelevaid organisatsioone ja loodushuvi.

Tagame kodulähedaste koolide säilimise.

Kujundame Eesti kutse- ja ülikooli hariduspoliitika vastavaks Eesti tööturu nõudlusele.

Seame tasuta kõrghariduse eelduseks, et lõpetanu töötab lõpetamise järel vähemalt 5 aastat Eestis. Eesti riik ei pea koolitama tööjõudu välisriikidele.

Muudame kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks ja tõstame teadusinvesteeringud 2 protsendile SKP-st.

Välisfondide poolt Eesti haridusse ja teadusesse suunatud vahendid peavad kandma Eesti riigi ja ühiskonna huve.

Toetame Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumist, suurendame koorijuhtide ning tantsuõpetajate rahastamist.

Toetame riiklikult oluliste eesti ajaloo- ja kultuuriobjektide renoveerimist ning vaatame üle muinsuskaitse nõuded.

www.ekre.ee

MUstamäe ja nõmme

valimiste teejuht 2019

11

Eesti eest!

44 44

Korraldame ümber Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu jt kultuurirahastute tegevuspõhimõtted, lähtudes omariikluse ning kultuuripärandi säilitamise, edendamise ja kultuuri levitamise vajadustest.

Toetame Eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma.

Eesti küla eest!

Kindlustame oma regionaalpoliitikaga Eesti isevarustatuse toiduainetega, paneme maaelu ja külad uuesti elama, toome maale tagasi ettevõtluse ja noored.

44 44 44 44 44 44 44 44

Teeme vigade paranduse läbikukkunud haldusreformile ja moodustame omavalitsusliitude põhjal maakondade esinduskogud.

Piirame maa ja metsa müüki välismaalastele ja välismaistele juriidilistele isikutele.

Kehtestame aastase raiemahu piirangu, lähtudes metsandusteadlaste soovitustest, statistilise metsainventuuri (SMI) tulemustest, metsa aastasest juurdekasvust ja liigilisest koosseisust.

Kehtestame lageraietele lankide maksimaalse suuruse ja mõistliku mahu.

Tagame kõikide põllumajandustootjate võrdse kohtlemise olenemata nende suurusest.

Edendame talunike asendusteenistust.

Jätkame noortalunike toetamist, töötame välja meetmed talude üleandmiseks vanematelt järglastele, sh varasem pensionile jäämine, sooduslaenud, maksepuhkus, jm.

Tagame maakoolide, lasteaedade, arstiabi, operatiivse päästeteenistuse ja politsei, internetiühenduse, panga-, side- ja kaubandusteenuste kättesaadavuse sõltumata elukohast.

Ajakohastame ühistranspordi liine ja graafikuid, säilitades tasuta sõidu maakonnasisestel liinidel.

Vaba ja õiglase Eesti eest!

Seisame õiglase ühiskonna eest. Rahvahääletus ja aus valimissüsteem tugevdavad demokraatiat, kohtusüsteemi korrastamine ja kohtutäiturite omavoli piiramine kaitseb Eesti inimesi. Anname kodanikkonnale kui kõrgeima riigivõimu kandjale otsesed instrumendid poliitiliste otsuste tegemiseks.

44 44 44 44 44 44 44 44 44

Taastame rahvaalgatuse õiguse siduvate referendumite korraldamiseks.

Muudame presidendi rahva poolt valitavaks.

Reformime valimissüsteemi nii, et lõppeb häälte ülekandumine, muudame valimisringkondade piire nii, et mandaatide arv oleks ühtlasem.

Viime läbi justiitsreformi, mille eesmärk on tagada kohtute depolitiseeritus, tõhus järelevalve prokuratuuri ning julgeolekuasutuste üle ja kohtutäiturite tegevuse kontroll.

Muudame riigikohtunikud valitavaks, kehtestame kohtunikele tähtajalise ametiaja ja seame sisse vandemeeste kohtu ning erasüüdistuse.

Loome Riigikogus erikomisjoni, mis teostab järelevalvet kohtute ja prokuratuuri üle. Loome eriprokuröri ametikoha, mille saab ellu kutsuda ka parlament. Lühendame oluliselt kriminaalmenetluse tähtaegu.

Muudame korruptsioonivastase võitluse riikliku kriminaalpoliitika prioriteediks, vaatame üle korruptsioonikuritegude karistused ja aegumistähtajad.

Saadame riigist välja riigivastase tegevusega seotud või rahvuslikku vaenu õhutavad välismaalased ja tühistame neile naturalisatsiooni korras antud kodakondsuse.

Sulgeme Eesti-vaenulikku propagandat vahendavad infokanalid.

44 44 44 44 44 44 44

44

Seisame vastu eurodirektiivide valimatule ülevõtmisele ega rakenda meie suveräänsust ja põhiseaduse aluspõhimõtteid riivavaid määrusi ning direktiive.

Hoiame ära massiimmigratsiooni Eestisse, lõpetame Euroopa Komisjoni poolt määratud kvoodipagulaste vastuvõtmise ja saadame illegaalselt Eestis viibivad isikud riigist välja.

Kehtestame kodakondsuse naturalisatsioonikvoodi, mis ei tohi aastas ületada 0,2% sünnijärgsete kodanike arvust.

Väärtustame kodakondsust, kehtestame omavalitsuste valimisõiguse ainult kodanikele ning seisame vastu topeltkodakondsusele.

Seame Eesti välispoliitika strateegiliseks eesmärgiks toetada transatlantiliste suhete kõrval Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis iseseisvate rahvusriikide strateegilise alliansi loomist.

Tühistame Venemaaga sõlmitud põhiseadusvastase piirilepingu. Nõuame okupeeritud Petserimaa ja Narva-taguse ala tagastamist Eestile ning nende alade jätkuva okupeerimisega tekitatud kahjude hüvitamist.

Vaatame üle Eesti kuuluvuse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, jätkates liikmelisust vaid neis, mis edendavad Eesti huve. Välistame põhiseadusliku garantiina Eesti astumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, millest puudub väljaastumise protseduur või võimalus.

Aitame kaasa sõdades kannatanud piirkondade ülesehitamisele, saates sinna tagasi Eestis viibivad pagulased.

Tugeva Eesti eest!

Tagame laiapõhjalise riigikaitse toimimise koostöös tsiviilstruktuuridega. Tugevdame Eesti kaitsejõude, järgides totaalkaitse põhimõtteid. Vankumatu iseseisev kaitsevõime, sõjaväestatud piirivalve ning head liitlassuhted tagavad meie julgeoleku.

44 44 44 44 44 44 44 44 44

Lisame Põhiseadusesse klausli Eesti kaitsmise kohta igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

Teeme peaministri riigikaitse kõrgeimaks juhiks.

Tugevdame Kaitseliitu, varustades selle võitlevad üksused kaitseväega samal tasemel; kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks ja vabatahtlike pealikele nende allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.

Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.

Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.

Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga. Vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised.

Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa liitlastelt.

Teeme kõik endast oleneva Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATO-s.

Tagame 1,2-kordse keskmise palga patrullpolitseinikele ja päästjatele.

Iseseisva Eesti eest!

Toetame rahvusriikide Euroopat. Teeme selle saavutamiseks koostööd meiega sarnaseid väärtusi jagavate Euroopa riikidega ning seisame vastu Euroopa Liidu föderaliseerimisele.

44 44

Euroopa poliitikas võtame suunaks rahvusriikide Euroopa Liidu. Seisame vastu kõikidele katsetele EL-i föderatsiooni, ühisarmee ja -eelarve loomiseks ning teeme selle raames koostööd rahvusriiklust väärtustavate EL-i riikidega.

Võimu jätkuval koondamisel Euroopa Komisjoni kätte paneme Eesti edasised sammud, ja vajadusel ka Euroopa Liidu liikmelisuse, rahvahääletusele.

www.ekre.ee, www.facebook.com/rahvuspartei

12

valimiste teejuht 2019

MUstamäe ja nõmme

www.ekre.ee

Tule tähista koos tuhandete inimestega Eesti Vabariigi sünnipäeva!

TÕRVIKURONGKÄIK 2019 24. veebruaril 2019 kell 20 algusega Tallinna Vabaduse väljakult