Konservatiivide Vaba Sõna, 2 / 2021

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 2/2021 issuu.com/konservatiividevabasona Martin Helme:

„Reformierakonna ebapädev valitsus teeb Eestile mõõtmatut kahju“

Jaak Valge:

„Tühistamiskultuur ohustab vaba ühiskonda“ Lk 6

Loone Ots:

Henn Põlluaas:

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Ajakirjank Erik Boltowski:

„Mulgi tragöödia. Eluõhtul hoolde­ koju jõudnu kaotab vähimagi väärikuse“

„Riigikokku võiks jõuda rohkem Eesti huve esindavaid saadikuid“

„Kakluse ja sõja hoiab ära arukas julgus“

Lk 7

Lk 8–9

Lk 14–15

Lk 4–5

Muusik Tajo Kadajas:

„Enamik vanema põlvkonna muusikuid toetab EKRE-t“ Lk 16

Eesti püsimine on meie kätes

Ainult meie ise saame seista selle eest, et siin maal jääks püsima eesti keel, meie ajalugu, meie kohanimed ja meile ainuomane meelelaad, kirjutab EKRE aseesimees Mart Helme.

K

as oleks lihtne kodanik osanud veel hiljuti selle peale tulla, et perekond on inimesele kõige ohtlikum paik maailmas ning et mehest, naisest ja lastest koosnev kooslus on oma aja inimkonna ajaloos ära elanud ning see tuleb inimeste turvalisust, eneseteostamise vajadust ja kõiki muid ühiskonnas toimunud muutusi arvesse võttes prügimäele visata? Kas me oleks veel mõned aastad tagasi suutnud ette kujutada, et rahvused ja rahvusriigid on igand minevikust, mis tuleb sõdade, vaenu ja ksenofoobia põhjustajatena asendada teistsuguste inimkoosluse vormidega? Kas terve mõistusega inimesed suudavad saada aru vihast, mida on sallivuse sildi all hakatud õhutama valge rassi vastu, eriti maades ja rahvaste hulgas, kellel pole ajalooliselt mitte midagi pistmist ei kolonialismi, orjakaubanduse ega orjade töö ekspluateerimisega? Kas oleks keegi isegi košmaarses unenäos osanud ette kujutada, et siiani teaduslikku maailmavaadet ja faktipõhisust kõige aluseks pidav tsivilisatsioon moondub vasakideoloogiliseks kultuurirevolutsiooni laadseks tühistamiskultuuriks? Kas rahumeelne kodanik – olgu ta usklik või ateist – suudab aru saada, miks on lääne kultuurile vundamendi rajanud ristiusk nii tigeda surve all ning kuulutatud millekski, mille järgijad ei olegi ühtäkki enam nagu täisväärtuslikud ühiskonna liikmed, vaid paariad, keda võib halvustada ja diskrimineerida?

EKRE seisab selle eest, et Eesti jääks Eestiks, mitte ei muutuks pelgalt Eesti-nimeliseks geograafiliseks punktiks. Foto: KVS

Normaalsuse taastamiseks on vaid üks võimalus: meie inimeste koondumine igaühele mõiste­ tava idee taha, milleks on meie rahvusriik, meie Eesti.“ Mart Helme

Kas Bachi, Mozarti, Beethoveni jt loomingut inimkultuuri ning helikunsti tippudena imetlevad inimesed oleksid osanud kahtlustada, et uued revolutsionäärid ristivad selle kõige valge rassi ülimuslikkuse kehtestamise instrumendiks ning

nõuavad isegi gregoriaanliku harmooniasüsteemi ja noodikultuuri hävitamist ning ümber kirjutamist? Kas terve mõistusega inimestele on tajutav, et kõike eelpool öeldut kavatsetakse hakata käsitlema nii kiiresti kui võimalik uute seaduste alusel vihaõhutusena, inimesi hakatakse karistama rahatrahvide ja vangistusega, aga ühel hetkel võib-olla ka avalike hukkamistega? Loomulikult hüppavad nüüd tagajalgadele progressiusu apolo­ geedid, kes ristivad kirjutatu ­inimeste alusetuks hirmutamiseks ja räägivad meile euroopalikest tavadest ja väärtustest. Pidage hoogu, seltsimehed! Meenutame aega kolmkümmend aastat tagasi, kui läänes algas poliitilise korrektsuse juurutamine. Ka siis hoiatasid ettenägelikumad inimesed, et see ei jää üksnes kampaaniaks, mille eesmärgiks on kutsuda inimesi üles

üksteise suhtes viisakat kõnepruuki kasutama, vaid viib ideoloogilise terrori, tsensuuri ja totalitarismini. Loomulikult eitasid progessiusu kummardajad kõiki toonaseid hoiatusi. Paraku on osutunud tõeks hoiatused, mitte nende eitamine. Tänaseks oleme olukorras, kus neomarksismi, vasakliberalismi, progressiusu– misiganes nime see ka ei kannaks – peale surumisega ühiskondadele on jõutud faasi, kus muutused toimuvad kaleidoskoopilise kiirusega. Piisab väiksemastki käeliigutusest ning muster kaleidoskoobis muutub. Liberaalid on mõistnud, et ühiskond reageerib viiteajaga, mistõttu on vajalik minna oma agendaga edasi võimalikult kiiresti ja agressiivselt; siis ei jõua ühiskonnad piisava kiiruse ning jõulisusega vastupanu osutuda ning on pidevalt sunnitud silmitsi seisma juba toimunud uute

olukordadega. See omakorda aitab kaasa ühiskonna lõhestumisele ja toob endaga kõigi ideoloogilise sõja igal rindel. Selles olukorras on normaal­suse taastamiseks vaid üks võimalus: meie inimeste koondumine igaühele mõistetava idee taha, milleks on meie rahvusriik, meie Eesti. Eesti sellisena, nagu tunneb meie kodumaad igaüks, olgu ta vana või noor ja elagu ta mistahes Eesti servas. Meie ja ainult meie saame seista selle eest, et siin maal jääks püsima eesti keel, meie ajalugu, meie kohanimed, meile ainuomane meelelaad, aga ka maailmataju ja suhtumine ümbritsevasse, mis ei ole pidevas vastuolus inimloomusega. EKRE on ainus poliitiline jõud, kes selle eest tões ja vaimus seisab. Sinu toetusega, rahva toetusega õnnestub meil oma missioon ka täita. Eesti on Eesti on Eesti on Eesti...

2

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Vabaduse väljak 11. aprillil 2021. Valitsuste vastu meelt avaldama tulnud inimesi kutsuti laiali ajama politsei. Foto: kuvatõmmis

Märulipolitsei kasutamine naiste ja laste vastu on lubamatu On vastuvõetamatu, et valitsuse kahjuliku tegevuse vastu meelt avaldavaid inimesi on hakatud kohtlema vaenuliku elemendina, leiab EKRE esimees ja endine siseminister Mart Helme. „Viis, kuidas politsei protestijad Toompealt lahkuma sundis ja Vabaduse väljakule ümber kolinud protestijaid jõuga kokku suruda püüdis, saamaks ettekäänet süüdistada neid 2+2 reegli rikkumises, ei jäta kahtlust, et politseiriik on kohal. Me nägime, kuidas ühel juhul trummi, teisel juhul plekkmannergut põristanud inimesed otsitud ettekäändel kinni peeti. Me nägime, kuidas tavapolitsei kõrval toodi välja märulipolitsei, kiirreageerijad ja koerad ning inimestel keelati plakatite kasutamine. Jõudu kasutati rahumeelsete inimeste vastu, kes olid tulnud protestima rahva suukorvistamise vastu. Selline jõudemonstratsioon on lubamatu. Eestis peab saama rahumeelselt meelt avaldada,“ ütles Helme. „Kui eelmine valitsus kaporatuuri operatsiooni tulemusena kukutati, ennustasin, et järgmiseks saab vaikiva ajastu kehtestamine. See protsess on nüüd käivitunud. Riigikogus üritatakse kiirkorras läbi suruda tervet hulka eelnõusid, mis kõik annavad oma pusletüki meelsusvabaduse piiramisse. Ja rahvast, kes sellega nõus ei ole sildistatakse lamemaalasteks, Kremli käsilasteks ning koroonaeitajateks, kelledele ei tohi niisugusel protestil osalemise tõttu enam isegi arstiabi anda.“ Helme sõnul ei tunne politseinikud, kes rahva suukorvistamise räpast mängu kaasa tegema peavad, ennast mugavalt. „Mida mõtlesid või tundsid need politseinikud, kes tšellot mängivat noort naisterahvast tema laste silme all rahumeelse musitseerimise eest arreteerida üritasid? Kas Kaja Kallas ja Kristian Jaani saavad üldse aru, et nad saatsid raskelt relvastatud märulipolitsei ja kiirreageerijad omaenda kaitsetu ja rahumeelse rahva – sealhulgas naiste ja laste – vastu? Ettekäändel, et nad ei täida koroonaohutuse nõudeid, aga tegelikult selle pärast, et nad protestivad teie katsete vastu Eestis uus vaikiv ajastu kehtestada,“ ütles Helme. „Oleks ma endiselt siseminister, ei nõustuks ma mitte mingil juhul niisuguse käitumisega. Ja ammugi ei oleks ma nõus kõigi nende politseiriiki kehtestavate seaduste vastuvõtmisega. Sellega paneksin tanki kõik oma alluvad, kõik reapolitseinikud, kes juba praegu pidid Vabaduse väljakul naiste ja laste vastu minnes täitma ülevalt poolt tulnud käsku, aga siis peaksid hakkama tegema veel palju ebameeldivamat. Sest seadus on nende jaoks täitmiseks.“ Helme osutab, et mis iganes ei juhtuks valitsuse ja jõu­ struktuuride poolse inimeste põhiõiguste jalge alla tallamise protestidega edasi, on meil ajaloost õppida ka järgmine faas. „Riigipöördele ja vaikiva ajastu kehtestamisele järgnes teatavasti sõjaeelse Eesti Vabariigi hukk. See võib juhtuda ka praegu, sest vaikiv ajastu eemaldab poliitilistest protsessidest mitte üksnes rahva, vaid ka opositsiooni. Ei üks ega teine saa ega ole võib-olla enam ka motiveeritud neid alla surunud võimu kaitseks väliskriisi puhkedes välja astuma.“

Valitsuse plaan anda politseile „käteväänamiseks“ volitusi juurde tõi aprilli esimestel nädalatel Riigikogu ette sadu inimesi. Foto: KVS

Eestist ei tohi saada politseiriik Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna fraktsioon ei toeta valitsuse esitatud muudatusettepanekuid nakkushaiguste tõrje seadusele (NETS), kuna tegemist oleks sammuga ­politseiriigi suunas. Riigikogu liikme, jurist Kert Kingo hinnangul annab valitsuse plaanitud seaduseelnõu politseile juurde volitusi, mida seni võis kasutada ainult häda- ja eriolukorras. „Valitsus tahab hakata tavaolukorras rakendama meetmeid, mis on kohased eri- või hädaolukorras. Politseile tahetakse anda püsiv õigus näiteks isiku koti, auto või eluruumide läbiotsimiseks, sundtoomise kohaldamiseks ja kinnipidamiseks kuni 48 tunniks ilma kohtu loata,“ ütles Kingo. „Seni on korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmete kasutamine Terviseameti ametnike tegevusvaldkond. Seni sai politsei need õigused ainult siis, kui valitsus kuulutas ametlikult välja hädaolukorra või eriolukorra. Nüüd aga tahab valitsus anda neile õiguse riivata inimeste põhiseaduslikke õigusi tava­olukorras. Sisuliselt

Kert Kingo osutab, et politseile volituste juurde andmiseks puudub igasugune põhjus. „Praegune seadus lubab erimeetmeid kasutada eriolukorras või hädaolukorras, mille kehtivus on ajaliselt määratletud. Seega on ajaliselt määratletud ka politsei õigus kasutada erimeetmeid,“ ütles Kingo. „Kui riik leiab, et epideemiate pidurdamiseks tuleb rakendada erimeetmeid, siis on lahendus

Kui riik leiab, et epideemiate pidurdamiseks tuleb rakendada erimeetmeid, siis tuleb välja kuulutada hädaolukord või eriolukord.“ Kert Kingo

rajab valitsus koroonavastase võitluse egiidi all juriidilist vundamenti repressioonide elluviimiseks. Meie erakond ei ole sellega nõus, mistõttu esitasime omapoolsed ettepanekud jätta repressioone võimaldavad punktid jõustamata ja täpsustada vastavas seaduses regulatsiooni kehtivusala.“

lihtne – tuleb välja kuulutada hädaolukord või eriolukord. Aga mitte mingil juhul ei tohiks minna seda teed, et anname politseile püsiva õiguse rakendada eriolukorra aegseid meetmeid ja piirata inimeste põhiseaduslikke vabadusi ja õigusi tavaolukorras. Eestist ei tohi saada politseiriik.“

Hüvitagem õpetajatele koroonapandeemiast tingitud lisatöö Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon tegi 2021. aasta lisaeelarvele parandusettepaneku, millega soovib maksta õpetajatele preemiat koroonapandeemiast tingitud lisatööülesannete täitmise ning koht- ja distantsõppe eduka ühildamise eest ühe kuupalga ulatuses. Ühekordne preemia Eesti õpetajatele läheks maksma

hinnanguliselt 32 miljonit eurot. EKRE teeb ettepaneku katta kulutus valitsuse reservfondist. „Antud preemia ei ole palgakulude katmine, vaid ühekordne meede, mis tunnustaks ja toetaks õpetajaid lisaülesannetega kohanemise ja nende eduka täitmise eest,“ selgitab Riigi­kogu kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme. „Samuti oleks see edaspidiste

võimalike koroonast tingitud ootamatute tööülesannete lisandumise ja kiire kohanemise moraalne puhver, mis näitaks, et riik väärtustab õpetajaid ja hindab nende panust. See on eeltingimuseks, et meie haridussüsteem on ­k ohenemisvõimeline ja õpilased saavad koroona­ pandeemiast hoolimata jätkata haridusteed parimal võimalikul viisil.“

www.ekre.ee

EESTI EEST!

Kaitskem lapsi pedofiilide eest Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond esitas Riigikogule seaduseelnõu, mille eesmärk on karmistada karistusi alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest ja tõsta seksuaalelu legaalse ea alampiir praeguselt 14-lt eluaastalt 16-le, seda vanema kui 21-aastase partneri puhul. Seaduseelnõu järgi oleks lapsporno valmistamise ja alla 16-aastase seksuaalse ahvatlemise eest ette nähtud kuni kümneaastane vanglakaristus ning korduva sarnase kuriteo eest kuni viieteistkümneaastane vangistus. Kui vanem kui 18-aastane isik astub sugu­ ühtesse noorema kui 14-aastasega või üle 21-aastane isik alla 16-aastasega, siis oleks karistuseks kuni viis aastat vangistust. Eelnõu üle andnud Martin Helme sõnul on Eesti seadused liiga nõrgad, et kaitsta meie lapsi ahistajate ja pedofiilide eest. „Seda kinnitavad nii hiljutised meediapaljastused kui ka seksuaalkuritegude statistika. Kehtiv seadus ei suuda lapsi kuritarvitavaid pedofiile heidutada. Näiteks kehtiva karistusseadustiku kohaselt on 65-aastase mehe ja 14-aastase tüdruku või poisi suhe seaduspärane. Kui kõik on vabatahtlik, siis seaduse silmis on juriidi-

Eesti seadused on liiga nõrgad, et kaitsta meie lapsi ahistajate ja pedofiilide eest. Foto: shutterstock

Kehtiv seadus ei suuda lapsi kuritarvitavaid pedofiile heidutada.“ Martin Helme

liselt kõik korrektne,“ ütles Helme. „Meie erakond leiab, et selline praktika ei peaks olema lubatud ja ühiskond ei tohiks lasta pedofiilidel muretult tegutseda. 14-aastane ei ole täiskasvanu. Lastele jätab

seksuaalne ärakasutamine eluaegse trauma. Mõistlik on tõsta seksuaalelu seadusliku ea alampiir praeguselt 14-lt eluaastalt 16-le eluaastale, seda juhul kui partner on vanem kui 21-aastane.“ Üleüldine 16 eluaasta alampiir kehtib Soomes, Lätis, Leedus, Suurbritannias, Hispaanias, Hollandis, Šveitsis, Belgias, Norras, Rumeenias, Luksemburgis, Maltal. Iirimaal ja Küprosel on alampiiriks 17 aastat. Enamikus USA osariikides ja Kanadas on seksuaaleluga alustamise vanusepiir samuti 16 eluaastat.

Viisa väljastamine jäägu iga riigi suveräänseks õiguseks Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon ei toeta valitsuse plaani lõdvendada Brüsseli survel immigratsioonireegleid ja anda Eesti viisast ilmajäänutele õigus hakata riigiga kohut käima. EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas osutab, et valitsuse eelnõu 328 SE annaks välismaalastele pretsedenditu õiguse hakata kohtutes vaidlustama Eesti riigi poolt viisade andmisest keeldumist. „Tegemist on Brüsseli algatusega, mille eesmärk on kärpida liikmeriikide õigust ise oma rändepoliitika üle otsustada. Negatiivsete viisaotsuste vaidlustamisõigus toob kaasa olukorra, kus potentsiaalne terrorist, kellele on näiteks julgeolekukaalutlustel keeldutud Eesti viisa andmisest, saab õiguse hakata Eesti riigiga kohut käima. Suurbritannias on selline õigus olemas ja erinevad inimõiguslased, islamistid ning aktivistid on seda ka kurjasti ära kasutanud,“ ütles Põlluaas. „EKRE on seisukohal, et viisa andmine või sellest keeldumine peab jääma iga riigi suveräänseks õiguseks. Me ei taha tulevikku, kus Eesti kohtud on üle koormatud politsei ja võimalike

terroristide vaheliste vaidlustega. Ka ei taha me tulevikku, kus taoliste kohtuvaidluste vältimiseks hakkavad jõuametid Eesti viisasid jagama kõigile soovijatele ning sissepääsust Eestisse saab sisuliselt inimõigus.“ Põlluaas osutab, et Eesti immigratsioonipoliitika peab kandma Eesti Vabariigi põhiseaduse mõtet, mille kohaselt on Eesti riik loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamiseks läbi aegade. „Sisse-

ränne Eestisse on kasvanud ja eestlaste osakaal rahvastikust on juba alates 2015. aastast langustrendis. Meie rahva püsimise seisu­kohast ei tohi sisserände­ poliitikat leevendada, vaid, vastupidi, immigratsioon tuleb rangema kontrolli alla võtta.“ Põlluaasa sõnul kavatseb EKRE kasutada kõiki parlamentaarse demokraatia meetodeid, et takistada Eestile kahjulike seaduste vastuvõtmist Riigi­ kogus.

Õigus vaidlustada negatiivset viisaotsust toob kaasa olukorra, kus potentsiaalne terrorist, kellele on näiteks julgeolekukaalutlustel keeldutud Eesti viisa andmisest, saab õiguse hakata Eesti riigiga kohut käima. Foto: shutterstock

2/2021

3

Eestit tuleb kaitsta odava võõrtööjõu sisseveo eest EKRE fraktsioon esitas Riigikogule välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse piirata immigratsiooni ja kaitsta Eestit odava võõrtööjõu eest. Peamiste muudatustena soovib EKRE kehtestada kohustuse maksta välistöötajale vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Samuti lõpetataks eelnõu kohaselt välismaalaste koolitamine Eesti maksumaksja raha eest ja kõigil välisüliõpilastel tuOdavtööjõu massiline import leks maksta õppemaksu, välja pärsib tehnoloogilist arengut ja surub alla meie inimeste arvatud juhul, kui nad õpipalgataset Foto: shutterstock vad eestikeelsel õppekaval. Samuti tahab EKRE lõpetada välistudengitele vajaduspõhise riikliku õppetoetuse maksmise ning reguleerida täpsemalt välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist. Jaak Valge sõnul on eelnõu eesmärk vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks. „Odavtööjõu massiline import pärsib tehnoloogilist arengut ja surub alla meie inimeste palgataset. Riigi ülesanne peaks olema suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest tööjõudu. Eriti oluline on see kasvanud tööpuuduse tingimustes. Samuti peame vajalikuks vältida Eesti ülikoolide ingliskeelestumist Eesti maksumaksja kulul ja toetada ülikoolide õppekvaliteeti,“ ütles Valge. „Eesti riik on loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Seda eesmärki ohustab suuremahuline immigratsioon ja meist oluliselt erineva ajaloolise, kultuurilise ja religioosse taustaga kogukondade kiire kasv viimastel aastatel. Eestlaste osakaal meie rahvastikus on alates 2015. aastast vähenenud. Meie eelnõu aitab immigratsiooni kontrolli all hoida,“ ütles Valge.

EKRE e-poest saab tellida erakonna logoga tooteid EKRE kodulehel asuvast e-poest saab osta erakonna ­logoga tooteid. Valikus on erakonna sümboolikaga autolipud, nokamütsid, helkurid, kaelapaelad, luubid, prillipuhastuslapid, saunalinad, rinnamärgid, T-särgid, veepudelid, sallid, kruusid, vihmavarjud jm. Ostu eest saab tasuda pangaülekandega. Tellimuse saab kätte pärast raha laekumist erakonna kontole. EKRE e-pood asub veebiaadressil: pood.ekre.ee Kauba kättesaamiseks on kaks võimalust: tellida pakk ­ Omniva pakiautomaati või tulla ise järele EKRE Tallinna kontorisse (Toompuiestee 27, Tallinn). Küsimuste korral saada e-kiri aadressil epood@ekre.ee

Erakonna sümboolikaga tooteid tellides aitad kaasa rahvuskonservatiivse maailmavaate levikule.

4

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Martin Helme kõige olulisem ülesanne Riigikogu aseesimehena on hoida silm peal, et valitsuserakonnad ei rikuks Riigikogu töös protseduurireegleid ja head tava. Fotod: KVS

Martin Helme:

Reformierakonna ebapädev valitsus teeb Eestile mõõtmatut kahju

Kurb ja kole on vaadata, kuidas tänane valitsus ei ehita üles mitte midagi, lihtsalt lõhub ja pöörab tagasi eelmise kahe aastaga saavutatut, ütleb EKRE esimees MARTIN HELME intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale. Kaks kuud on Eestit valitsenud Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus. Kuidas nad hakkama on saanud? Võtsime valitsuse vahetumise järel seisukoha, et me ei käitu hüsteerilise ja destruktiivse opositsioonina, nagu seda oli Reformierakond. Opositsioonis olles oli neil enda jutu järgi plaan, kuidas lahendada koroonakriis, plaan, kuidas hoida eelarve tasakaalus, plaan, kuidas suhelda paremini teiste riikidega ja plaan, kuidas muuta ühiskond sõbralikumaks ja sidusamaks. Meie plaaniks opositsioonis on sisuline kriitika valitsuse vigade suhtes ja usutava alternatiivi pakkumine praegusele valitsusele. Kahe kuu jooksul oleme paraku näinud, et nad ei oska sülle kukkunud võimuga midagi head teha. Päris kindlasti ei ole neil ühegi probleemi lahendamiseks plaani. Samuti on selgeks saanud, et ministrid on allpool igasugust arvestust ega saa oma tööga üldse hakkama. Kõige

paremini paistab see silma koroonarindel, aga üha selgemaks muutub see ka kõigis teistes valdkondades. Mis tähendab, et meil kui peamisel opositsioonierakonnal on vaja valitsuse tegematajätmistele palju rohkem tähelepanu juhtida ja palju rohkem omapoolseid algatusi pakkuda, kui keegi kahe kuu eest eales oodata oskas. Valitsuse plaan kehtestada Eestis sisuliselt lõppematu eriolukord, mis annaks politseile volitusi juurde, tõi Riigikogu ette ja Vabaduse väljakule sadu meeleavaldajaid. Kohale kutsuti märulipolitsei ja mitme protestija suhtes alustati väärteomenetlust. Kas valitsus käitus õigesti? Meie valitsuse vastu hakkasid tänavaprotestid veel enne, kui me ametisse saime. Kestsid kaks aastat järjest, isegi koroona ajal. Aga meie ei ajanud neid laiali, ei kasutanud jõudu. Kaja Kallas on võimul olnud kaks ja pool kuud. Tänavaprotestid

tema valitsuse tegevuse vastu on kestnud paar nädalat ja juba kasutatakse võtteid, mis on tuttavad Valgevenest. Mulle on vastuvõetamatu, et rahumeelsete meeleavaldajate vastu kasutatakse ebaproportsionaalseid jõuvõtteid. Protestijate põhisõnum on vastuseis politseiriigile, politseile lisavõimu andmisele ja võimu kuritarvitamisele. Nagu näha ei ole tõsiseltvõetavad siseminister Kristian Jaani kinnitused, et neile antud võimu ei hakata kuritarvitama. Kuritarvitatakse juba praegu ju! Eriti masendav selle kõige juures on loomulikult meedia käitumine. Elatakse kaasa valitsusvastastele meeleavaldustele Valgevenes, Venemaal või Myanmaris. Kui aga meie

maalastel on õigus meelt avaldada, lihtsalt te ju ise ka ei usu, et sajad ja tuhanded inimesed tulevad teist nädalat järjest Toompeale meelt avaldama lameda maa teooria pärast. Kõige halvem, mida praegu teha saab, on jõudemonstratsioon. Paraku näeme, et selles suunas me liigume. Kui mõtleme, kuidas toimus Eestis jaanuaris võimuvahetus, siis polegi ehk praegu toimuv ebaloogiline. Kui võimule tullakse selliste võtetega, siis miks ei peaks võimul püsimise nimel kasutama samuti võtteid, mis ei sobi mitte kuidagi kokku meie põhiseaduse ja õigusriigiga. Nii nagu 1934. aastal järgnes 12. märtsi riigipöördele süstemaatiline kruvide kinni keeramine – ikka

Igasugused eufemismid nagu vihakõne või vaenukõne pole midagi muud kui tsensuur.“ Martin Helme

enda tänavatel kasutab meie oma valitsus meie oma kodanike vastu samu võtteid, nagu Lukašenko, siis asutakse hoopis ketrama julgeolekuasutuste valelikke jutupunkte Kremli agentidest või lamemaalastest. Ja lõppude lõpuks, ka lame-

rahva enda turvalisuse ja heaolu nimel, eks – nii ka praegu? Mida tulnuks koroonakriisi ohjeldamisel teha teisiti? Uue valitsuse kõige rängem viga oli see, et nad ei võtnud asja tõsiselt. Tei-

seks oluliseks veaks oli Kaja ­Kallase otsus teha puhtast poliitilisest kiusust kõike risti vastupidi eelmise valitsuse otsustele. Igaüks, kes on vaadanud graafikuid, näeb, et vana valitsuse viimaste istungite ajal oli nakkuskordaja läinud alla ühe. See tähendab, et olukord oli väga tõsine ja noatera peal, aga stabiilne ning kontrolli all. Küllap vaatasid neidsamu arve ka reformarid ning uskusid, et rohkem ei peagi pingutama ning võib rahumeeli lõdvaks lasta. Olukorra teeb hullemaks see, et pärast esimese suure eksimuse tegemist ei ole Kaja Kallas suutnud tänaseni tunnistada oma viga. Ja kui viga ei tunnistata, siis on seda ka väga raske parandada. Veebruaris oleks pidanud viiruse kontrolli alla saamiseks tegema olemasolevatele piirangutele lisaks kolme asja: sulgema riigipiiri vähemalt neljaks nädalaks, ostma juurde vaktsiine väljaspool Euroopa Liidu ühishanget ja lubama müüki kooronaviiruse kiirtestid. Selle asemel näeme valitsuse katseid anda, koroonat ära kasutades, politseile volitused rakendada tavaolukorras meetmeid, mida seni on lubatud kasutada ainult eri- või hädaolukorra kehtimisel. See seadusemuudatus teeks Eestist sisuliselt politseiriigi ja riivaks tõsiselt inimeste põhiõigusi.

www.ekre.ee

Uus valitsus on tühistanud ridamisi eelmise valitsuse häid algatusi nagu neljarealised maanteed ja rahapesu uurimine. Mida see Eesti inimestele tähendab? Kurb ja kole on vaadata, kuidas praegune valitsus ei ehita üles mitte midagi, lihtsalt lõhub ja pöörab tagasi eelmise kahe aastaga saavutatut. Nende lühinägelik viha poliitiliste oponentide vastu on nii pime, et nad ei hooli ka sellest, et see toob kaasa laiemat kahju kogu ühiskonnale. Nad ei hooli isegi sellest, et nende enda valijad kannatavad. Esimest korda 30 aasta jooksul oli Eestis valitsus, kes seadis eesmärgiks Eesti ühendamise korralike moodsate teedega. See edendab majandust, aitab kaasa maapiirkondade arengule, vähendab liiklussurmasid. Me leidsime viisi, kuidas teedeehitust rahastada. Me asusime seda plaani ellu viima. Tegemist on suure ettevõtmisega, kus kohe ei juhtu midagi, tulemusi oleks saanud näha alles mitme aasta pärast. Kõigele sellele tõmbas Reformierakond kriipsu peale ja Keskerakond oli kohe nõus. Rahapesuteemal tehti samuti väga tõsine kannapööre. Esimest korda oli Eestis võimul valitsus, kes mõistis, et rahapesu on probleem, et see määrib meie mainet, et see korrumpeerib meie majandust ja poliitikat ja et sellega tuleb tegeleda jõuliselt. Tegime selleks tõsist koostööd teiste riikidega. Uue valitsuse esimene otsus oli koostöö lõpetada. Näeme Eesti inimesi kahjustavaid otsuseid muudeski valdkondades. Kuigi kinnitatakse, et uusi makse ei tule ja olemasolevaid ei tõsteta, ei kavatse valitsus jätkata meie poolt alandatud aktsiiside hoidmist. Näeme ka, kuidas lepitakse Euroopa Liidust ette kirjutatud maksudega. See kõik kahjustab Eesti majandust ja inimeste heaolu. Uus valitsus on lubanud ka Eesti–Vene piirilepingu ratifitseerimist parlamendis. Miks seda teha ei tohiks? Tartu rahuga kokkulepitud piirilepet asendav piirileping on sõlmitud 2005. aastal. See oli 16 aastat tagasi. Polnud veel toimunud Gruusia ega Ukraina sõda, Eesti oli äsja saanud NATO ja EL-i liikmeks. Leping ise on selgelt ühepoolne ära andmine. Sellega anname ära oma territooriumi, anname ära oma juriidilise järjepidevuse. Vastu ei saa me mitte midagi. Ei Tartu rahu tunnistamist ega ka mitte mingit kompensatsiooni ühegi asja eest. Raske on ette kujutada rohkem kahjulikku ja ühele poolele kaldu olevat lepingut. Sõlmis selle omal ajal reformierakondlane Urmas Paet. See dokument on meile nii mitme eri nurga alt nii üheselt kahjulik, et jääb täiesti arusaamatuks, miks selle juurde üldse tagasi tuldi. Mingit poliitilist survet selleks kusagilt ei ole – ei Läänest ega Venemaalt. Samuti ei ole sellest loota vähimatki kahepoolsete suhete paranemist. Vastupidi, Venemaa on praegu selgel konfliktikursil Läänega. Me võitleme Gruusia ja Ukraina

2/2021

EESTI EEST!

territoriaalse terviklikkuse eest, aga enda omast ei hooli. Mulle on see mõistetamatu. Meie erakond kavatseb selle lepingu sõlmimist takistada kõigi vahenditega. See on Eestile kahjulik, selle ratifitseerimist saavad soovida vaid inimesed, kes teenivad mingeid muid jõude, mitte Eestit. Uus valitsus tühistas eelmise valitsuse algatatud immigratsiooni piiramise eelnõu ja püüab hakata ukrainlasi ennaktempos sisse vedama. Mida see endaga kaasa toob? Kas pole mitte masendav, et Kaja Kallas ähvardab eestlasi suve ära jäämisega, aga samal ajal tuuakse meile Euroopa ühest suuremast ja kontrollimatumast koroonakoldest sisse odavtööjõudu niipalju kui saab? Kõikvõimalikest piirangutest kinni pidamiseks kehtestatakse üha karmimaid politseivõtteid, aga tööandjate huvides eesti inimeste tervist ohustada ei ole valitsusele mingi probleem. Ühtlasi saame ju kõik aru, et tänane valitsus ei kavatsegi tegeleda karantiinitingimuste kontrollimisega, seda juttu räägitakse lihtsalt propagandaks. Me pidasime eelmises valitsuses Keskerakonnaga väga ägedaid vaidlusi Ukraina tööliste teemal. Ka nemad ei näinud selles mingit probleemi, kui riiki tuuakse lõputus koguses odavtööjõudu. Koroonaolukorrale lisaks on meie jaoks suurem probleem just odavtööjõu sissetoomine. See surub Eestis palgad alla ja tekitab palgavaesust, mis omakorda soodustab väljarännet, aga ka majanduse stagneerumist. Teiseks on tööjõu sisseveol rahvastikule väga suur mõju ja me oleme selgelt tohutu immigratsioonilaine all. Väikesele kitsale tööandjate grupile kasumi tagamine ülejäänud ühiskonna arvelt on meie erakonna arvates üheselt rahvavaenulik tegevus. Eestil on niigi ülimalt lõtv immigratsioonipoliitika ning meie tegelesime valitsuses selle piiramisega. Nüüd tahetakse seda poliitikat veelgi lõdvendada. Kavatseme seda igal juhul väga jõuliselt takistada. EKRE on mitu korda püüdnud tõsta seksuaalelu alustamise alampiiri, et pedofiilide tegevust seaduslikult piirata. Miks see vajalik on ja miks liberaalid sellele seni nii tuliselt vastu on olnud? Esitasime juba eelmises Riigi­kogu koosseisus eelnõu seksuaalelu seadusliku vanuse tõstmiseks 16-le eluaastale. Praegu on see 14 ja sellega oleme Euroopa kõige liberaalsemate riikide seas. Samuti pressisime eelmise koalitsiooni tegemisel koalitsioonilepingusse sisse plaani luua pedofiilide register. Selle registri abil saaks näiteks laste- ja haridusasutuste juhid kontrollida töötajaid, et välistada nende varasem seotus laste ahistamisega. Meie jaoks ei ole see mingi uus või äkki tekkinud teema, me oleme aastaid rääkinud, et Eestis ei kaitsta lapsi ja noori piisavalt. Kahjuks ei teinud Raivo Aegi juhitud justiitsministeerium koalitsioonilepin-

gus ette nähtud pedofiilide registri loomiseks mitte midagi ja keskerakondlased lükkasid vanusepiiri tõstmise mõtte väga järsult tagasi. Nüüd, hiljutiste skandaalide taustal, on ka teiste parteide poliitikud lubanud tegutsema hakata, kuid survestamist tuleb jätkata. Juba näeme reformierakondlaste katseid teemaga venitada ja lahendused võimalikult ära lahjendada. Miks nad seda teevad? Küllap on põhjuseks ideoloogilised dogmad

asjadest, mida öelda ei tohi, on ikka sama: ei tohi olla diskrimineeriv homode, immigrantide, moslemite, transsooliste jne suhtes. Meedia­ teenuse seaduse muudatusega luuakse ­Tehnilise- ja Tarbijakaitse Järelevalve­ameti (TTJA) juurde töökohad, kus ametnikud hakkavad jälgima meediaväljaandeid ja kontrollima, et seal ei oleks Brüsselis eriliseks kuulutatud gruppide suhtes halvustavat suhtumist. Tsensorid tegelevad eelkõige kaebuste põh-

Kaja Kallas ähvardab eestlasi suve ära jäämisega, aga samal ajal tuuakse meile Euroopa ühest suuremast ja kontrollimatumast koroonakoldest sisse odavtööjõudu niipalju kui saab.“ Martin Helme

ja hoolimatus. Kahtlemata mängib oma rolli ka see, et liberaalid on blokeerinud vähemalt kümme aastat kõiki vähegi tõsisemaid samme ja nad ei taha tunnistada, et on käitunud valesti või laste turvalisust kahjustavalt. EKRE on olnud kriitiline valitsuse plaanitava meediateenuse seaduse muudatuse ja vaenukõne kriminaliseeriva seaduse suhtes. Miks? See on üks erakordselt salakaval ja alatu seadus. Me peaks selgemalt välja ütlema, et igasugused eufemismid nagu vihakõne või vaenukõne pole midagi muud kui tsensuur. Meediateenuse seadus on üks osa tsensuuri kehtestamisest Eestis. Suunis selleks tuleb loomulikult Euroopa Liidust. Kui plaanitav vihakõne seadus on mõeldud eraisikute tsenseerimiseks ja karistamiseks, siis meediateenuse seadus on mõeldud meediaväljaannete tsenseerimiseks ja karistamiseks. Loetelu

jal ja kaebusi võib esitada ka piiri tagant. Kui kaebus tuleb piiri tagant, peab igal juhul karistama, sest kui ei karistata, siis luuakse üleeuroopaline komisjon, mis võtab asja üle. Tegemist on puhtakujulise meediaväljaannete tsensuuriga, aga eriti tülgastavaks teeb asja see, et tsensuuri kehtestab meile Brüssel. Pole mitte mingit lepingulist alust, mis ütleks, et meediasisu reguleerimine on Euroopa Liidu pädevus. Me peaks selgelt ja üheselt ütlema, et me ei kavatse sellise algatusega kaasa minna. Valitsuses olles keeldusime me seda seadust üldse menetlemast, ehki ametnikud kangesti painasid. Tähelepanuväärne on ka see, et tsensuuri kehtestab meile valitsus, mis koosneb kahest ennast liberaalseks nimetavast erakonnast. EKRE ei ole opositsioonis üksi, vaid koos sotsidega. Kas, ja kui, teete ka mingisugust koostööd? Sotsid on teatavasti kuulsad selle

5

poolest, et nende meelest on inimese sugu sotsiaalne konstruktsioon, ka inimese rahvus on nende arvates väljamõeldis. Pole siis ime, et nad on suutnud luua endale fantaasiamaailma, milles nad on justkui osa ka tänasest n-ö liberaalsest valitsusest, mis sellest, et neil ei ole ühtegi ministrikohta ja et valitsuses ei huvita nende arvamus kedagi. Nii ongi sotsid võtnud üsna enneolematu positsiooni – nad ei oponeeri sugugi kõige ägedamalt neile poliitilistele jõududele, kes kannavad valitsusvastutust, vaid EKRE-le, kes on opositsioonis ja praegu riigi valitsemise eest ei vastuta. Ma pole oma elus näinud veel ühtegi opositsioonierakonda, mis kaabiks nii innukalt valitsuse kintsu kui sotsid. Nägime seda komisjonide kohtade jagamisel, nägime seda Riigikogu juhatuse valimisel, näeme seda ka erinevate eelnõude puhul. Kui palju see valijatele muljet avaldab või meeldib, on näha nende kustuvast toetusprotsendist. Nad on Isamaaga tihedas rebimises künnise alla vajumisel. Olete alates märtsi keskpaigast Riigikogu asespiiker. Mida on selles positsioonis võimalik riigi heaks ära teha? Riigikogu juhatus on kolmeliikmeline. Poliitiline tava ütleb, et esimees ja esimene aseesimees on koalitsioonist ning teine aseesimees suurima opositsioonierakonna esindaja. Sotsid muidugi jätsid minu poolt hääletamata. Minu kõige olulisem ülesanne Riigikogu juhatuses on hoida silm peal, et valitsuserakonnad ei rikuks Riigikogu töös protseduurireegleid ja head tava. Need reeglid ja tavad on selleks, et demokraatia toimiks ja võimu ei kuritarvitataks. Samuti annab see amet võimaluse olla kursis infoga, mida Riigikogu realiikmed ei näe. Seega on minu peamine ülesanne aidata kaasa sellele, et Eestis toimiks parlamentarism ja demokraatia – nagu opositsiooni peamine ülesanne ongi. Riigikogu aseesimehe koht võimaldab pidada ka eraldi välissuhtlust, mida ma juba olen kasutanud sarnaste erakondade esindajatega ühenduse pidamiseks. Ja loomulikult annab see võimaluse juhatada Riigikogu istungeid, mis muide, on päris huvitav ja tore. Kohalike valimisteni on pool aastat. Kui paljudes valdades EKRE oma nimekirjaga välja tuleb? Suhtume kohalike valimiste ettevalmistustesse väga tõsiselt. Koroonapiirangud teevad olukorra muidugi väga keeruliseks, erakonna tavapärane töö on pärsitud, aga näen, et kogu erakonnas toimub osakondade tasandil väga tõsine ettevalmistus juba praegu. Eestis on 79 omavalitsust, praegu tundub, et me suudame oma nimekirjad välja panna umbes 70. Sellega oleme igal juhul kõige tugevamate Eesti parteide hulgas. Loomulikult on tähtis ka see, et nendes nimekirjades oleks tublid tegijad. Olen eelolevate valimiste suhtes optimistlikult meelestatud.

6

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Tühistamiskultuur ohustab vaba ühiskonda Valitsuse kavandatavate tsensuuriseaduste ja KUMU-sse jõudnud tühistamiskultuuriga üritatakse murda pika arengu vältel välja kujunenud ühiskondlikku teadvust, kirjutab ajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.

V

aevalt oleks Eesti iseseisvuse taastamise jä­rel keegi suutnud oletada, et meil tuleb oma sõnavabaduse ja ajalookäsitluse eest uuesti seisma hakata. Või kui keegi küsimuse tõesti nii püstitas, siis ainult uue Nõukogude okupatsiooni kartuses. Ometi tegeleme nende küsimustega nüüd iseseisvas Eesti riigis. Riigikogu menetluses on valitsuse esitatud meediateenuste seaduse muutmise eelnõu, millega reguleeritakse vasakliberaalsete seisukohtade järgi seda, mida meedias tohib ja mida mitte, ning KUMU kunstimuuseumis on korraldatud näitus „Erinevuste esteetika“, mille korraldajad-kuraatorid on asunud muutma autorite poolt teostele antud nimetusi. Mõlemaga aetakse sama asja, nimelt üritatakse murda pika arengu vältel välja kujunenud ühiskondlikku teadvust. Tõsi, ühiskond ongi alati muutustes, kuid muutused ei peaks tulema väljastpoolt ja jõuga, nagu nüüd.

Kustmaalt algab vihaõhutamine? Meediateenuste eelnõus on esitatud kinnine loetelu tunnustest, mille vastu ei tohi õhutada vihkamist. Seega on tegemist teatud ühiskonnagruppide seadmisega eelisseisundisse ehk teisisõnu üritusega kõigutada senist sotsiaalset tasakaalu. Veelgi ebameeldivamaks teeb selle eelnõu asjaolu, et viha õhutamist võib tõlgendada erinevalt. On raske fikseerida, millal toimub üleastumine. Nii kujundatakse ühiskonnas kartlikkust ja enesetsensuuri. Teiseks tuleb eelnõu kohaselt hakata Eestis jõuliselt edendama meediapädevust, milleks peaksid tulema suunised Euroopa Komisjo-

nist, neid ei ole aga siiani tulnud. Nii peaksime heaks kiitma sisu, mida me ei tea. Pealegi on meediapädevuse näol taas tegemist laialivalguva mõistega, mille edendamine võiks ideaalis küll tähendada allikakriitiliste oskuste ja tasakaalustatud teabe hindamise kultiveerimist, praktikas aga tõenäoliselt ka vasak­ liberaalse ideoloogia edendamist. Eestis puudub institutsioon, kus suudetaks teabe tasakaalustatust hinnata, kontrollida ja vajadusel korrigeerida. Eesti meedias valitseb nn vasakliberaalne baaskonsensus ehk meedia on järsult kaldu vasak­ liberaalse ilmavaate suunas. Meediateenuste seaduse rakendajateks on mõned ametnikud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist (TTJA). Eelnõus on toonitatud, et TTJA peab olema sõltumatu. Süvenedes selgub, et see tähendab eraldiseismist Eesti Vabariigist, seega sõltumatust meie kodanike valikutest. See-eest on amet kohustatud järgima Euroopa Komisjoni suuniseid. Nii ei sõltu ega tõuku otsused Eesti ajaloost, kultuurist ega identiteedist, vaid Eestist kaugel asuvate anonüümsete ametnike suvast.

Ajaloo kastreerimine Eesti ajalugu, kultuuri ja identiteeti on hakanud mõjutama ka nn tühistamiskultuur, mille esimesed hädised viljad tulid meile juba koos #MeToo kampaaniaga. USA-s ja Kanadas „tühistatakse“ omaaegseid kangelasi ja eemaldatakse ausambaid põhjusel, et nende hoiakud ei

Loomulikult ongi ühiskond alati muutustes, kuid muutused ei peaks tulema väljast­ poolt ja jõuga, nagu nüüd.” Jaak Valge

sobivat kaasaega. Ehkki ausambaid ei püstitatud neile isikutele praeagu süüks pandavate hoiakute eest, mis pealegi olid toona üldlevinud. Tühistamiskultuur on ajaloo kastreerimine, aga mitte ainult.

KUMU näitusel „Erinevuste esteetika” muutsid korraldajadkuraatorid autorite poolt teostele antud nimetusi. Ants Laikmaa „Neegripoiss” on nüüd „Poisi pea”, Aleksander Uuritsa „Abessiinlane“ sai nimeks „Samuel Peters“, Eduard Wiiralti „Neegripead” on nüüd „Pead” ja Andrus Johani „Mustanahalise mehe portreest“ sai lihtsalt „Mehe portree“. Fotod: Vikipeedia

Tegemist on ohuga vabale ühiskonnale, kuna selle eesmärgiks pole mitte parima lahenduse või tõe otsimine, vaid ühe ideoloogia kinnistamine teabe piiramise ning mittesoositud hoiakute agressiivse hukkamõistmise teel. USA Cato instituudi 2020. aasta suve küsitluse kohaselt pelgab 62% ameeriklastest oma poliitilisi vaateid väljendada. Sama näitaja vabariiklaste ehk konservatiivsemate vaadetega ameeriklaste seas on aga koguni 77%. Ajaloo tühistamine on nüüd jõudnud ka Eestisse. Kõnealuse KUMU näituse korraldajad-kuraatorid ei varjagi, et laiemaks eesmärgiks on muuta meie ajalugu ja seekaudu ka identiteeti. Vaadelda Eesti ajalugu eestlaste perspektiivist „ei ole kõige mõistlikum, sest me elame ju tänapäeval ka sellises mitmekultuurilises globaliseerunud maailmas“, ütleb üks kuraatoritest. Kunstiteoste pealkirjade muutmine toimub kuraator Bart Pushaw sõnutsi „mitte ainult solvava keelekasutuse pärast“, vaid ka põhjusel, et nii saadakse juurde uut teavet. Tõsi, pole selge, kas näiteks Andrus Johani „Mustanahalise mehe portree“ on mustanahalisi solvav või on see muudetud „Mehe portreeks“ põhjusel, et juurde on saadud uut teavet, s.t on avastatud, et maalil kujutatakse meest. Aleksander Uuritsa maali „Abessiinlane“ uue pealkirja „Samuel Peters“ puhul on tõesti tegemist maalil kujutatud isiku nimega, ent taas pole selge, kas see teave ütleb vaatajale ka midagi uut või on taotluseks solvangu vältimine. Küll on aga selge see, et niisugune ajaloo ümbertegemine käsitleb ühiskonda lastena, kelle eest millegi varjamine võiks muuta nad paremaks.

Vihakõne ja rassilise d ­ iskri­mi­ neerimise kontseptsioon loodi Nõukogude Liidus.“ Jaak Valge

Minevikku muuta pole võimalik. See, et minevikus olid meestel ja naistel kindlamad soorollid või et rasside ja rahvuste eristamine oli selgem või kohati alavääristati teise nahavärviga inimesi, tulenes tuhandest põhjusest. Olude muutudes muutus ka hoiak. Ning muutub edaspidigi, me lihtsalt ei tea mis suunas. Kui disainime mineviku olevikule söödavamaks, jäämegi saridisaineriteks, ning anname ühtlasi oma järeltulijatele blankoveksli meie kaasaja ümbertegemiseks. Mineviku varjamine ei muuda olevikku kuigivõrd paremaks. Kui tahame minevikust õppida, tuleb seda analüüsida.

Sõnavabadus kui väärtus Meid, eestlasi on ikka püütud alavääristada seetõttu, et oleme üle elanud poolesajandilise okupatsiooni. Tõsi, okupatsioon tegi meid vaesemaks. Ent pole alust arvata, et rumalamaks, pigem võib arvata, et mõnes küsimuses tundlikumaks. Mullu novembris ja detsembris korral-

datud eurobaromeetri uuringu kohaselt hinnatakse sõnavabadust kõrgelt kõigis Euroopa Liidu riikides, aga totalitarismi kogenud Eestis ja Tšehhis ning finlandiseerumisega kaasnenud sõnavabaduse piiramist kogenud Soomes peetakse seda kõige olulisemaks väärtuseks. Meie minevik paneb meid sõna­ vabadust hindama. Suudame ka tänapäeval ära tunda meid tabanud nõukogude tsensuuri külma hinguse. Vihakõne ja rassilise diskrimineerimise kontseptsioon loodi nimelt Nõukogude Liidus. 1966. aastal õnnestus kommunistlikul idablokil suruda see ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti. Nagu Melbourne’i Avalike Suhete Instituudi (IPA) poliitikadirektor Chris Berg oma artiklis „The Soviet Origins of Hate-Speech Laws“ järeldab, ei olnud sõnavabaduse piiramine vihakõne alusel mõeldud vähemuste vabastamiseks, nagu väidavad paljud kaasaja inimõiguslased, vaid demokraatide ohjeldamiseks.

www.ekre.ee

2/2021

EESTI EEST!

7

Kliendid või inimesed? Kasulõikajate juhitud vabariigis hakkab ühiskond väänduma ahnurite nägu, sest isegi sotsiaalkaitseminister ei näe hooldekodu eakates mitte inimesi, vaid kliente, kirjutab kultuuriloolane LOONE OTS.

M

inister olla on raske. Nimelt võib rahvas sinult aeg-ajalt aru nõuda. Rahval on õigus teada, mida teevad riigivõimu tegelikud teostajad, kuidas täidetakse õigusakte ja tehakse nende alusel tööd. On piinlik, ehmatav ja vihastav, kui riigiametnik ei vasta küsimustele, vaid üritab nastikuna loogeldes juttu oma raja peale saada. Nii juhtus 24. märtsi „Esimeses stuudios“, kus sotsiaalkaitse­ minister Signe Riisalo pidi kogu jõust ponnistama, tulemaks toime arupärimisega Halliste hooldekodu tragöödia kohta.

Eakas taandub teenuseks Küsimusele, mida tahaks minister öelda Mulgi häärberis abita ja hooleta eluohtlikku seisu jäetud vanakeste olukorra õigustuseks, vastas võimuesindaja, et tema tahab hoopis tänada. Vean kihla, et kogu eesti rahvas ekraanide ees korraks võpatas – nii küüniline ei saa olla isegi reformierakondlane. Riisalo jätkas, et tahab tänada neid hooldajaid, kes on olnud eesliinil juba aasta aega, põimis vastusesse mitmeid arve ja kinnitas, et nüüd on hooldekodude töötajad vaktsineeritud. Võimatu on vaielda. Ränk teema pidanuks nüüd libisema hoopis teisale nagu jääkeegli ketas. Ent saatejuht ­Johannes Tralla püsis dobermannina teema küljes kinni. Alles siis tuli oodatud vabandus. Kuidas saab nii olla, et eluõhtul hooldekoju jõudnu kaotab vähimagi väärikuse, inimlik suhtumine temasse kaob täiesti nagu tilk vett liiva? Vesi sobib siin kujundiks suurepäraselt. Loomagi ei jäta peremees veeta, Hallistes vaevles aga mitu abitut rauka raskes vedelikupuuduses. Minister tegi saatejuhi surve all avalikuks, et hooldekodusid kontrollitakse küll enne tegevusloa andmist, aga pärast satub kontroll kohapeale ainult siis, kui saadakse signaal. See tähendab, et midagi on juba juhtunud ja sotsiaalkaitse hakkab (võib-olla) tegelema tagajärgedega. Mingit ennetust ega järelevalvet selle üle, et ka vana, võimaliku erivajadusega ja omaste läheduseta inimene saaks kätte oma põhiseaduses sätestatud õigused – õiguse elule, õiguse mitte olla piinatud ega alandatud, õiguse tervisele – ei ole järelikult ette nähtudki! Ja selle tõsiasjaga ollakse nõus. Seadus on siin nagu ülisuurte aukudega sõel. Sellise sõelaga ei ole mõtet proovidagi eraldada teri sõkaldest ehk häid hooldekodusid teistest.

Kuidas saab nii olla, et eluõhtul hoolde­ koju jõudnu kaotab vähimagi väärikuse, inimlik suhtumine temasse kaob täiesti nagu tilk vett liiva?“ Loone Ots

„Seda signaali mitmel korral ka tekkis,“ tõdes minister saate kolmanda minuti lõpus. Mitmel korral? Jah, siis „seda ka vaatama mindi“. Aga järelevalve olla ikkagi „suunav, nõustav ja juhendav, et teenuse kvaliteeti tõsta“. Siin ongi asja tuum, mille stuudiosse kutsutu kogemata harjumust järgides huultelt pillas. Vanakeste elu, tervis ja väärikus ei ole teema. Selle tagamine on teenus, mida ultraliberaalses ühiskonnas müüakse raske raha eest. Rikastegi vanemad jäävad vanaks, aga neile saab vajaduse korral hea eluloojangu osta, sest krediitkaart võimaldab seda. Vaeste inimeste vanemad, kes on eluaeg teinud ausat tööd, aga saanud selle eest kehva palka, jõuavad sinna, kus teenusel kvaliteet puudub. Mulgi Häärberi puhul on kriminaalasi algatatud, aga hooldekodu tegutseb täie tuuriga edasi. Seaduse järgi saab neile teha ettekirjutuse. Kuid mitte sulgeda. Tark seadus. Sest jah, kuhu need alahooldatud õnnetud vanakesed panna? Kes soovib pakkuda erakorralist teenust? Kasulõikajate juhitud vabariigis hakkab ühiskond väänduma ahnurite nägu. Siis on liig loota, et keegi tahab anda neile eakatele südamesoojust, halastust ja pühendumust. Kohelda neid mitte nagu kliente, vaid kui inimesi.

Loone Ots: „Kuldvasika kultus on trampinud maha eestlase loomulikud ja ajaloos kinnistunud väärtused, millest üks ja väga tähtis on olnud austus vanemate vastu.“ Foto: Scanpix

Sõnadest söönuks ei saa Igal juhul antakse hooldekodule pärast ettekirjutust aega ka teenust siledamaks triikida. Alles siis võib tegevusloa peatada. Mitte, et peatatakse, veel vähem, et lõpetatakse. Tulevad lihtsalt päevad ja nädalad, mille vältel vanainimesed saavad vahest isegi korraks inimväärsema elu. Stalini ajal olla USA presidendi abikaasa, inimõiguste eest võitlev Eleanor Roosevelt tahtnud väisata vanglat. Jalamaid värviti seal seinad üle, anti välja madratsid, toodi kohale pehme mööbel, vangid said uued riided ja nii edasi. Visitatsioonipäeval leidis proua esileedi eest hästi raseeritud mehed, kes mängisid malet või lösutasid tugitoolis ja lugesid raamatut. Et pärast minna tagasi põrgusse. Just selline paralleel tuleb tahtmatult pähe, kui mõelda, kas järelevalve ikka toimib, kas pärast tegevusloa taastamist vaevub keegi veel lamajaid keerama ja kreemitama, et kondid õhukesest nahast läbi ei hõõrduks ega lamatisi tekitaks. Aga seaduses äriettevõttele kehtestatud armuajaks ei leita väetitele tõesti-tõesti kindlamat paigakest, ministri sõnul üksiti ka seepärast, et nad on „harjumuspäraselt“ just selles menetlusaluses „kodus“ vegeteerinud. Kas see tähendab, et nad ei tahakski lahkuda, või kui jalad kannaks, siis põgeneda kohast, kus nende heaolu ei ole väärt isegi hooldaja käesirutust veeklaasi järele? Minister usub, või vähemalt pealtnäha usub, et kõik on hästi, sest kogu pandeemia-aasta vältel on ametid ja vastutajad hooldekodudel „kätt hoidnud“. Mis tähendab, et hooldekodudesse helistatakse ja nende juhte kutsu-

takse ka kokku veebinõustamisele. Et „kuulata muresid“. Neid, mida esitavad töötajad, mitte hooldatavad, vabandust, teenusesaajad. Aastast 2020 kehtib tegevusloaga hooldekodu töötajatele haridusnõue. „Need nõuded lähtuvad inimeste vajadustest ning tagavad kõigile inimestele inimväärikad ja võrdsed tingimused. Inimesed võivad hooldekodusse tulles olla kindlad, et kõik tegevused lähtuvad päriselt nende heaolust, mitte nad ei ole lihtsalt tubadesse paigutatud. Nad teavad, et nende eest hoolitsetakse professionaalselt,“ on kinnitanud sotsiaalkindlustusameti kvaliteedi osakonna juht Raivo Sults. Tema sõnad on väga head ja õiged, aga rahvatarkus ütleb, et sõnadest ei saa söönuks. Lisan: või liikumispuudega vanainimesed

Kuldvasika kultus on trampinud maha eestlase loomulikud ja ajaloos kinnistunud väärtused, millest üks ja väga tähtis on olnud austus vanemate vastu. Omanike kasumi nimel on hooldekodude töötajad alamakstud. Loomulik, et see omakorda kahandab motivatsiooni. Teha nii nõudlikku tööd ainult ilma võita leiva raha eest nõuab vaimset veendumust, et töö on õige, ja ka seda, et sul ei ole kodus lapsi, kes sõltuvad sinu palgast. Et sa ei pea toetama oma vanemaid, kelle rahvapension on tilluke. Seadust tuleb muuta vanurite kaitseks. Aga õigusakte tuleb muuta ka nii, et hooldekodude personal saaks väärilist tasu. Eelneva arutelu eesmärk ei olnud häbistada üht kindlat ministrit. Tema on positsiooni tõttu tanki

Omanike kasumi nimel on hooldekodude töötajad alamakstud. Loone Ots

joonuks. Minister lubas algatada seadusemuudatused. Ka see on kuldne lause. Ent miks seadused ei ole algusest saati õiglased?

Kasust ja tasust Alt üles vaadates on riiki takistanud mentaliteet ja poliitiline kasu. Euroopa silmis on kasulik ja kasumlik nõuda võrdsust ühiskonna teatud gruppidele. Vanakesed selles loetelus ei ole ja nemad võib rahuga kõrvale jätta. Aga seesama mentaliteet on ka teenuse osutajatel. Ühiskond on neile selgeks teinud, et asju tehakse ainult raha pärast.

pandud, tuli stuudiosse ja tegi, mida võis. Viga on tema taga – süsteemis ja võimuladvikus, kelle valitsuskepi all on sellised inimsuhted võimalikud. Ühiskonda tuleb tagasi tuua võrdsus ja vastastikune lugupidamine. Selle üks osa on ka juba mainitud õiglane palk. Teine osa on vaimne kasvatus, et töötaja kohtleks teenusesaajat nii, nagu ta kohtleks omaenda isa, ema või vanavanemaid. Just seepärast kraapis mu kõrva ja südant kaks korda, et saatekülaline kasutas vanakeste kohta ainult sõna kliendid, aga hooldekodu töötajatest rääkis kui inimestest.

8

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Henn Põlluaas tegi Riigikogu esimehe tööd ausalt ja erapooletult, aga ei pidanud võimalikuks taganeda oma poliitilistest tõekspidamistest. „Eesti iseseisvust ja rahva tulevikku puudutavates küsimustes ei saa jääda erapooletuks,“ ütleb Põlluaas. Fotod: KVS

Henn Põlluaas:

Riigikokku võiks jõuda rohkem Eesti huve esindavaid saadikuid Kaks aastat Riigikogu esimehe ametit pidanud HENN PÕLLUAASA arvates seisneb tänase Eesti parlamendi suurim probleem selles, et seal on liiga vähe rahvuslikult mõtlevaid saadikuid.

I

ntervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale räägib Põlluaas oma ametiaja võitudest ja kaotustest, liberaalide ja rahvuskonservatiivide vahelisest maailmavaatelisest konfliktist ja aasta alguses toimunud võimupöördest. Kuidas te praegust poliitilist olukorda kirjeldaksite? Kas võimupöörde järgsed pinged on maha rahunenud? Pinged on tegelikult üleval alates eelmise valitsuse moodustamisest ja ega need pole ka praeguseks vaibunud. Kui vaadata tagasi eelmistele Riigikogu koosseisudele, siis niivõrd pingelist vastandumist opositsiooni ja koalitsiooni vahel ma ei mäletagi. Eelmise valitsuse ajal oli reformi-sotside opositsioon vastu kõigele, mingisugust koostööd ei toimunud. Nüüd kasutavad reformikad koos Keskerakonnaga teerullitaktikat, et opositsioonile ja rahvale oma äärmusliberaalset ja Brüsselile pugevat jah-agendat peale suruda. Soovimatus ja oska-

matus seista Eesti huvide, ettevõtluse ja inimeste eest toidab pinged endiselt. Milliseid vastuvõetud seadusi peate oma spiikriks oleku aja kõige olulisemateks? Minu meelest olid olulised eelnõud elektri-, gaasi- ja kütuseaktsiisi ning alkoholiaktsiisi langetamine. See aitas kaasa meie majanduse elavdamisele ning lõpetas ära viina- ja kütuseralli Lätti. Pensionireformi läbiviimine andis inimestele õiguse oma raha üle otsustada ja tegi lõpu valele, mille najal teine sammas kunagi loodi – et teie pange kaks protsenti ja riik paneb neli protsenti juurde. Tegelikult ei ole riik sinna midagi juurde pannud, see neli protsenti võeti inimeste esimesest sambast ja tõsteti teise sambasse – selle võrra jäi esimene sammas väiksemaks. Nüüd on lõpuks inimestel õigus ise otsustada, kas nad jätkavad või mitte. Olulised olid kõik koroona vastu võitlemisega seotud seadused.

­ ähtis oli ka seadusemuudatus, T mis lubab Riigikogul vajadusel teha kaugtööd. Võimalik, et parlament oleks muidu muutunud nakkuse tõttu ajutiselt töövõimetuks, sest istume me seal ju tihedalt üksteise kõrval. Kui rääkida ebaõnnestumisest, siis võiks mainida abielureferendumi ärakukkumist. Aga mis veel tegemata või pooleli jäi? Kahtlemata oli abielureferendum suur ja põhimõtteline teema, mille tõttu eelmine valitsus ka lagunes, kuigi rahvaküsitluse korraldamine oli koalitsioonileppes kirjas. Kõik kolm koalitsioonipartnerit olid nõus, et referendum toimub, aga

tas koalitsiooni üks osapool ehk Keskerakond oma partneritele noa selga lüüa. Kahju, et valitsuse vahetusega saadeti prügikasti mitmed algatused, näiteks neljarealiste maanteede kiire väljaehitamine ja välismaalaste seadus, mis oleks pannud piiri massilisele sisserändele ning sellele, et Eesti ülikoole kasutatakse immigratsioonipumbana. Reformierakonna valitsus on asunud tegutsema vastupidises suunas: Eesti avatakse taas piiramatule immigratsioonile ja odavtööjõule, eestikeelse kõrg­ hariduse püsimine neid ei huvita. Kas uuele valitsusele ei ole rahvusriiklus tähtis?

On ka selliseid rahvasaadikuid, kes armastavad end enne valimisi sinimustvalgeks võõbata, aga kui parlamendis hääletamiseks läheb, siis hääletavad ikka oma riigi ja rahva huvide vastu.“ Henn Põlluaas

opositsiooni, homoringkondade, ajakirjanduse ja Euroopa Liidu surve oli fanaatiline. Seetõttu otsus-

Me tahtsime saada iseseisvaks, et jääda püsima rahvana, et meil oleks oma keel, kultuur, oma riik. Et me

ise otsustaksime oma elu üle. Olen täheldanud, et suurele osale liberaalsete erakondade saadikutele ei tähenda rahvuslikud väärtused midagi. Neid peetakse väheoluliseks, aegunuks, muid eluvaldkondi piiravaks. On ka selliseid saadikuid, kes armastavad end enne valimisi sinimustvalgeks võõbata, aga kui parlamendis hääletamiseks läheb, siis hääletavad ikka oma riigi ja rahva huvide vastu. Kuidas suhtute uue valitsuse poliitikasse avada kõik uksed Ukraina odavtööjõule? Odavtööjõu sissevedu võib lahendada osade ettevõtjate huve lühiajaliselt, kuid pikemas perspektiivis Eesti inimesed kaotavad. Võõrtööjõud viib inimeste palgataseme alla ja võtab neilt töö. See omakorda sunnib meie inimesi otsima tööd välismaalt. Tulemuseks on eesti rahva väljavahetamine – meie inimesed välismaale ning madala palgaga leppivad ja võõrast kultuuri kandvad immigrandid asemele. Mina ei ole sellega nõus. Maailmakogemus näitab, et odavtööjõu kasutamine pärsib ka innovatsiooni. Pole mingit vajadust uuenduste ja automatiseerimise järele, kui leidub orjapalgaga nõus olevaid inimesi. On oht muu-

www.ekre.ee

tuda tehnoloogiliselt mahajäänud riigiks. Kas Riigikogus on Eesti ja eestlaste kaitsmiseks midagi võimalik ette võtta? Loomulikult on, aga Riigikogu on selle koalitsiooni ja valitsuse nägu, kes parasjagu riiki tüürib. Koalitsioon saab oma eelnõud Riigikogus alati vastu võtta, sest neil on häälteenamus. Opositsioon saab juhtida avalikkuse tähelepanu koalitsiooni ja valitsuse vigadele ning näidata Eesti inimestele, mida tuleks teha teisiti. Seda me ka teeme. Kuidas suhtute mõnede Riigikogu saadikute kombesse saalis sihilikult korda rikkuda või teha näiteks paugutitega poliitilist komejanti? Kõik sellised intsidendid on taunitavad ja peaks olema Riigikogu liikme enda väärikuse ja riigimehelikkuse küsimus. Iga saadik peaks teadma, et Riigikogu ei ole koht, kus jalgu trampida, sahtlitega kolistada, vahele hõikuda või pauguteid tõmmata, nagu seda tegi Indrek Saar. Kaklusi, nagu oleme näinud näiteks Ukraina parlamendis, pole olnud? Ei ole. Aga pahatahtlikkust ja kiusu on kahjuks palju. Mind süüdistati alusetult opositsiooni suukorvistamises, kuigi olin üsna kannatlik. Istungitel n-ö protseduuriliste küsimustega pommitamiste puhul ei olnud ju enamikul juhtudel tegu asjalike küsimustega, vaid püüdega istungit segada ja venitada. Ma ei põrutanud rusikaga lauale ega lülitanud mikrofone välja, kuigi selleks oli õigus. Andsin opositsioonile võimaluse neid küsimusi esitada. Nüüd näeme, et nad liiguvad ise Riigikogu uues juhatuses opositsiooni suukorvistamise suunas. Mis teha… valetamine ja ülbus käib Reformierakonna poliitilise stiili juurde ja paraku kiidab suurem osa nende valijaid selle heaks. Kuidas hindade Reformierakonna ja sotside obstruktsiooni abielureferendumi teemal? Kas see ei anna poliitilistele jõududele tulevikuks alibid viia läbi veel jämedamaid obstruktsioone? Obstruktsioon on üks opositsiooni töövahendeid. Samas ei tohi see hakata takistama Riigikogu tööd selliselt, et ühtegi muud küsimust enam lahendada ei ole võimalik. Reformikate ja sotside kümme tuhat muudatusettepanekut oleks peatanud seaduste väljatöötamise ja vastuvõtmise parlamendis umbes paariks aastaks. Esitati ka terve rida ettepanekuid, mis olid põhiseaduse ja inimõiguste vastased, samuti meie rahvuslikku ja riiklikku julge­ olekut kahjustavad, näiteks küsimused, kas Riigikogu liikmed ja president võiksid olla ainult mehed, kas me peaksime liituma Venemaaga ja astuma välja NATO-st. On lubamatu, et obstruktsiooni tehti rahvalt arvamuse küsimise vastu ehk teisisõnu torpedeeriti demokraatlikke ja põhiseaduslikke

2/2021

EESTI EEST!

printsiipe, mille kohaselt kõrgeim võim riigis on rahvas. Kui poliitikud ei jõua kokkuleppele, siis on õige küsida arvamust rahvalt. Aga sellele oldi vastu. Kas Reformierakond ja sotsid kardavad rahva arvamust? Aga loomulikult. Küsitlused näitasid, et rahvas toetab abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Kartelli­ erakonnad ei soovi rahva suuremat kaasamist poliitikasse ja sel põhjusel ei ole meil tänaseni ka presidendi otsevalimisi. Aga tagasilöökidele vaatamata jätkab meie erakond võitlust selle nimel, et otsedemokraatia mehhanisme rohkem rakendataks. Usun, et ükskord saabub ka aeg, kus rah-

Eesti iseseisvust ja rahva tulevikku puudutavates küsimustes ei saagi jääda erapooletuks. Erinevalt presidendist, kes ei tohi kuuluda ühtegi erakonda, Riigikogu esimehel sellist keeldu ei ole. Seega ei tohtinudki minult poliitilist erapooletust ja enda tõekspidamistest taganemist nõuda, kuigi opositsioon seda tegi. Riigikogu esimehe tööd tegin ma aga ausalt ja erapooletult ning täitsin kõiki meie kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud reegleid. Reformierakondlased nõudsid, et ma ei väljendaks üldse oma vaateid. Väliskomisjoni aseesimees Mihkelson kutsus mind isegi väliskomisjoni, kus nõudis minu välja­vahetamist, kuna ma seisan avalikult Tartu rahu kestmise eest

Nii kaua, kuni Eestis on võimul Reformierakond ei arendata Eestis ühtegi piirkonda, mis asub Tallinnast kaugemal kui 20 kilomeetrit.“ Henn Põlluaas

vas saab taas eelnõusid ja referendumeid algatada ning presidenti otse valida. Loomulikult peab rahvas seda ka ise valjuhäälselt tahtma ja poliitikutelt nõudma. Teie ametiaeg algas sellega, et viskasite Euroopa Liidu lipud Valgest saalist välja. Mis lugu sellega oli? Mitu aastakümmet lehvisid Riigikogu Valges saalis, mis on parlamendi tseremoniaalruum, sinimustvalged lipud. Kui Eesti oli Euroopa eesistuja, viidi reformierakondlase ja väliskomisjoni toonase esimehe Marko Mihkelsoni nõudel pooled Eesti lipud minema ja asendati Euroopa Liidu lippudega. Eesistumise aeg sai läbi, aga Eesti lippe tagasi ei toodud. Kui sain Riigikogu esimeheks, siis leidsin, et igas enesest lugupidavas ja väärikas rahvusparlamendis peavad lehvima oma riigi lipud ja lasin Eesti sinimustvalged tagasi tuua. Reformierakond tegi sotside ja meedia toel sellest tohutu skandaali. Küsimus läks suurde saali hääletamisele ja meie toonane koalitsioon otsustas, et Valges saalis peavad lehvima sinimustvalged lipud. Kusjuures, säilis traditsioon, et kui Riigikogu külastasid väliskülalised, siis pandi neljast lipust kaks ajutiselt kõrvale ja austuse märgiks pandi lehvima külalisriigi lipud või näiteks Euroopa Liidu päeval eurolipp. Nüüd, uuesti võimule saanuna, tahab Reformierakond pooled Eesti lipud jälle välja visata ja asendada eurolippudega, et näidata oma lojaalsust Brüsselile. Värske Riigikogu esimees Jüri Ratas on juhatuses lipuküsimuse „lõpliku lahendamise“ teema juba üles võtnud. Poliitilised konkurendid on süüdistanud teid selles, et te ei olnud poliitiliselt erapooletu, vaid liiga rahvusluse poole kaldu. Kas võtate omaks?

ja nõuan Venemaalt okupeeritud Petserimaa ja Narva taguste alade tagastamist. Loomulikult ei lase ma ennast segada tegelastest, kes homne­päev annaksid kõik need alad ise Venemaale ära. Sellega seoses on mind alati huvitanud, kelle huve nad esindavad. Millised olid kõige meeldejäävamad välisvisiidid? Neid oli palju ja kõik olid meeldejäävad, kuni tuli koroona ja kõik pandi seisma. Kõige meeldejäävam oli ehk riigivisiit Ungarisse. Nii Ungari parlament kui ka presidendiloss on hämmastavalt imposantsed ja kaunid. Kõrge Eesti esindajana oli võimalus sõita korteežis, astuda autost punasele vaibale ja siseneda uhketesse esindushoonetesse auvahtkonna saatel. Välisest hiilgusest tähtsam on aga heade sõprade ja liitlaste olemasolu. Saime presidendi, parlamendi

9

esimehe ja parlamendi liikmetega rääkida väljakutsetest ja probleemidest Euroopa Liidus. Jagame ju mõlemad rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Ungari on pika demokraatliku ja kristliku traditsiooniga riik, mis nagu Poolagi, on sattunud Euroopa Liidu äärmusliberaalidest võimutegelaste surve, valede ja laimu alla. Kui soovime rahvuste ja rahvusriikidena püsima jääda, siis peame kokku hoidma ja üksteist toetama. Väga meeldejääv oli kõigi Euroopa parlamentide esimeeste kohtumine 2019. aastal Strasbourgis. Pidasin seal kõne, mille peateemaks oli Venemaa agressioon Ukrainas ja Gruusias ning Venemaa soovimatus täita rahvusvahelisi leppeid, samuti mõistsin hukka otsuse taastada Venemaa liikmelisus Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Minu kõne peale tõusis Vene delegatsioon täies koosseisus püsti ja marssis demonstratiivselt saalist välja. Sellist asja ei juhtu just iga päev.

liikumise korraldatud aasta küla valimise patroon ja seoses sellega sõitsin Eesti risti-põiki läbi, käisin lugematutes külades, kohtusin inimestega, vaatasin, kuidas nad oma kodukanti elustavad ja kaunistavad. Neil inimestel silmad säravad, nad on teotahet täis. Selle kõrval on kurb tõdeda, et Eestis puudub jätkuvalt regionaalpoliitika. Tõsi, meie valitsus üritas küll alustada maaelu hoidmise ja edendamise programme. Alustati „Maale elama“ programmiga ja tehti läbi aegade suurim rahasüst – 200 miljonit eurot – maaelu toetuseks, samuti anti raha kiire internetiühenduse programmi lõpuleviimiseks ja tehti metsamüügist teenitud tulu 5000 euro ulatuses aastas maksuvabaks. Palju asju jäi aga pooleli. Paraku ei ole praeguse valitsuse jaoks regionaalpoliitika tähtis. Nii kaua, kuni Eestis on võimul Reformi­erakond ei arendata Eestis ühtegi piirkonda, mis asub Tallinnast kaugemal kui 20 kilomeetrit.

Põhiseaduse järgi on Riigikogu esimees teatud juhtudel vabariigi presidendi kohusetäitja. Kas tuli ette olukordi, kus pidite Kaljulaidi asendama? Ei tulnud. See kord on sisse seatud ekstreemsete juhtumite puhuks, kui president ei saa mingil põhjusel oma ülesandeid täita. Selliseid juhtumeid õnneks ei olnud. Küll aga toimetas president isepäiselt ja kellegagi konsulteerimata. Näiteks tema ootamatu visiit Moskvasse. Pretsedenditult ei suvatsenud ta sellest eelnevalt informeerida ei Riigikogu esimeest, valitsust ega välisministeeriumi. Mida ta ­Vladimir Putiniga arutas või kas nad ka mingeid omavahelisi kokkuleppeid tegid, jääb meile teadmata. Mina oleksin andnud talle nõu see Putinilt Pariisis välja lunitud visiit ära jätta.

Kui andsite uuele Riigikogu esimehele Jüri Ratasele ameti üle, siis mis te talle jätsite? Jätsin Jüri Ratasele oma 2010. aastal ilmunud raamatu „Eesti–Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine?“. See raamat on praegu täpselt sama aktuaalne kui toona, sest uus valitsus on taas tõstatanud meile kahjuliku, mittevajaliku, loovutusliku ja põhiseadusevastase piirilepingu ratifitseerimise küsimuse. Pühenduseks kirjutasin: „Hea Jüri! Ära anna Eestit ära!“ Ühe asja jätsin Jürile sahtlisse veel – Riigikogu liikme eetikakoodeksi.

Kui palju jõudsite Riigikogu esimehena Eestis ringi käia? Riigikogu esimees on Eesti Küla-

Ametist lahkudes jättis Henn Põlluaas oma mantlipärija Jüri Ratase jaoks töölauale oma 2010. aastal ilmunud raamatu „Eesti–Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine?“. Fotod: KVS

On tava, et igast Riigikogu esimehest jääb Toompea lossi mälestuseks kunstniku maalitud portree. Kes teeb teie portree? Kaalusin mitmete maalikunstnike vahel. Mul on väga hea meel, et mind portreteerib Laurentsius, kodanikunimega Lauri Sillak, kes on väga huvitav kunstnik ja ühtlasi väga hea portretist. Loodetavasti saab portree avada pidulikult juba aprillis või mais, aga kõik sõltub olukorrast koroonarindel. Alustasite tööd EKRE Riigikogu fraktsiooni juhina. Millised on lähiaja plaanid? Meil seisab ees tõsine töö, et takistada päikesetõusuvalitsust vastu võtmast meie rahva iseseisvust ja jõukust kahjustavaid otsuseid. Ühtlasi valmistume kohalikeks valimisteks, et rahvuskonservatiividel oleks alates sügisest omavalitsustes suurem kaal. Kohalik poliitika ei ole ainult tänavaaugud ja kütte­torud, kohalikust võimustsõltub väga palju, nt ka see, kes on teie maja- ja korterinaabrid kümne ja kahekümne aasta pärast. Kas seal elavad meie rahvuskaaslased või mugavusimmigrandid. Aga ka see, milliseid väärtusi õpetatakse meie lastele lasteaedades ja koolides. Et elu oleks võimalik kõikjal Eestis, peaks nii Riigikokku kui kohalike omavalitsuste volikogudesse jõudma rohkem Eesti eest seisvaid inimesi.

10

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Kas aprillis avaldasid Riigikogu ees meelt „lamemaalased“ või hoopis murelikud kodanikud? Foto: KVS

Maailm meenutab järjest rohkem

suurt koonduslaagrit Halvustavate siltide abil on lihtne näidata halvas valguses rahva tegelikku protesti valitsuse saamatuse ja rahvavaenulikkuse vastu, kirjutab teoloog ja lavastaja MALLE PÄRN.

S

assis ja pahupidi on see meie elu. Isegi raskes olukorras ei jätku meil üksteise suhtes tolerantsi. Miks me ei saa enam mitte ühtki teemat rahulikult arutada? Kes või mis meid küll aina kaklusse kihutab? Maskikandjad ja maskivastased, vaktsiinipooldajad ja vaktsiinivastased. Ja kõhklejad, keda valitsev ideoloogia narruseni agressiivse kampaania ja reklaamiga enda poole meelitada püüab. „Ära kõhkle!” hõikab plakatil valges kitlis mees, süüdistav sõrm vaataja poole suunatud. Kui ma ka enne ei kõhelnud, siis nüüd igal juhul kõhklen. Kui midagi ikka nii vägisi peale surutakse, siis peab see üks halb asi olema. Head püütakse ju pigem takistada? Me oleme varemgi näinud selliseid plakateid ja me pole neid iial uskunud.

Sõnakuulmatud tambitakse mutta Järjest rohkem hakkab see maailm meenutama suurt koonduslaagrit, kuhu suurem osa elanikke on läinud „oma vabast tahtest”, ehk siis allaheitlikult valitsuse mõjuva vale, karmi käsu või võltsi meelituse peale. „Ära kõhkle!” – see on käsk. Need, kes koonduslaagrisse minna ei taha, tambitakse mutta, neile kleebitakse koledad sildid peale, nad surutakse sisemisse eksiili ja sunnitakse vaikima. Võimul on ole-

Kui püüaks kuidagi ometi ükskord hakata üksteist kuulama ja üksteisega arvestama.“ Malle Pärn

mas represseerimisvahendid, millega sõnakuulmatuid kuulekaks teha. Ja selleks teevad LIBERAALID (eks ole paradoks!) uusi seadusi, et neile anda rohkem võimu sõnakuulmatute isemõtlejatega toimetulemiseks. Rahva veenmiseks ja „mahedalt” allutamiseks on neil vaid plakatid, loosungid ja sildid. Kõik on kahemõõtmelised. Rohkemaks ei

jätku neil mõtlemisvõimet. Ka teisi inimesi mõõdavad ja liigitavad nad mingi üheainsa tunnuse järgi, nagu „maskivastane”, „koroonaeitaja” ja „vaktsiinivastane”. Kõik puha negatiivsed kujundid, vastane ja eitaja on ju ikka pahade poolel? Selliste halvustavate siltide abil on lihtne näidata halvas valguses rahva tegelikku protesti valitsuse saamatuse ja rahvavaenulikkuse vastu. Lisaks homofoobile, rassistile, islamofoobile saavad sõnakuulmatud nüüd kaela häbisildi „lamemaalane”. Kuigi keegi neist ei ole kuulutanud, et seab kahtluse alla maakera kuju ja põlgab neid, kes usuvad, et elavad ümmargusel planeedil. Ta lihtsalt kahtleb kiiruga tehtud vaktsiini kahjutuses ja maski kaitsevõimes. Mõlemaks on ka teadus andnud piisavalt alust. Kõik on internetis olemas, kõigile kättesaadav, täpselt niisama teaduslik nagu vastupidine informatsioon. Seda põhjendatud kahtlust samastada maakera kujus kahtlemisega – no on ikka liivakasti tase küll. Nõnda on see viimane „leiutis” isegi primitiivsem ja hüsteerilisem kõikidest eelmistest siltidest. See võtab kokku kõik eelmised ja kuulutab sildistatu absoluutseks paariaks, kellega keegi enam tegemist teha ei tohikski. Silt peale – ja prügikasti!

„Kes teisele ütleb, see…„ Üldse on paljudel inimestel kalduvus omaks võtta mingid üsna tobedad lööksõnad ja hakata neid kuritarvitama. Ilma nende sõnade sisusse süvenemata kleebitakse neid vastiku sildina peale igaühele, kes milleski neile vastu vaielda püüab.

Nad ei mõtle sellele, et arukatele inimestele jätavad nad sellega rumala mulje, neid ei võeta enam tõsiselt. Seega on nad oma sooviga teist inimest maha teha („tühistada”) tegelikult teinud maha („tühistanud”) iseenda. Aina tuleb meelde lapsepõlves kuuldud lause: „Kes teisele ütleb, see ise on”. Sildikleepijad

Kriitika keelamise tagajärg Mida hüsteerilisem on sõda vaktsiinivastastega, seda suuremaks paisuvad kahtlused vaktsineerimise vajalikkuse ja kasulikkuse suhtes. Pealegi oleme me näinud ja ammugi veendunud selles, et meie karjääripoliitikud tegelikult rahva heaolust

„Ära kõhkle!” – see on käsk. Need, kes koonduslaagrisse minna ei taha, tambitakse mutta, neile kleebitakse koledad sildid peale, nad surutakse sisemisse eksiili ja sunnitakse vaikima.“ Malle Pärn

kleebivadki teistele silte, mis kõige paremini sobivad neile endile. Kas pole narride narr niiviisi siin väikeses tiigikeses omavahel kakelda? Mõtelgem kainelt, millest meie agressiivne hüsteeria alguse sai? Kes viskas esimese kivi? Kas ta sai oma tahtmise? Kas on keegi sellest sõnasõjast midagi võitnud? Ei ole ju? Mitte keegi ei ole sellest võitnud! Ent mida me kõik oleme selle kodusõja läbi kaotanud? Oleme kaotanud ühtehoidva rahvuse. Oleme kaotanud rahu ja kaine mõistuse. Istume paigal nagu luik, haug ja vähk, vaidleme ja vaidleme, aga meie ühine koorem ei liigu millimeetritki mitte mingis suunas. Ja loobime üksteise pihta kive. Me kõik oleme selle koonduslaagri vangid, miks me ometi kiskleme omavahel? Kas sellest vaktsiinisõjast võidab keegi?

ei hooli, nad on aina meist üle sõitnud, miks me peaksime uskuma, et kogu rahva vaktsineerimise plaan on sündinud suurest murest meie tervise pärast? Iga lapski saab aru, et see toob kellelegi sisse tohutud kasumid, mõelda vaid: lõppematud vaktsiinid tervele maakera rahvastikule? Kui hulluks võib ahnus inimese ajada? Propaganda vindi üle keeramine annab alati tagasilöögi. Kriitika keelamine teeb seda veelgi rohkem. „Kui püüaks kuidagi ometi ükskord hakata üksteist kuulama ja üksteisega arvestama.” Ja ikka ja eelkõige: inimesed, pidage endast lugu, siis oskate te lugu pidada ka teistest, ja siis ei käitu te kunagi vääritult. See tasub ennast ära. See on inimese sisemise aristokraatia alus. Isegi koonduslaagris.

www.ekre.ee

2/2021

EESTI EEST!

11

Kas rahvasaadik tohib Riigikogus pauku teha? Riigikogu kodukorda tuleks parandada, sest lootus viisakusreeglite vabatahtlikule täitmisele on luhtunud, kirjutab Riigikogu liige ja jurist ANTI POOLAMETS.

R

iigikogu liikme töö iseloom sõltub paljugi sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis. Võimuerakondade saadikud ehk koalitsioonisaadikud kiidavad valdavalt heaks valitsusest tulevaid eelnõusid, opositsioonisaadikud aga teostavad valitsuse üle parlamentaarset järelevalvet, juhtides avalikkuse tähelepanu vigadele ja puudustele. Opositsioonil on selle töö tegemiseks hulk vahendeid: saab esitada ministritele arupärimisi, kutsuda neid Riigikogu infotundi ja komisjonidesse selgitusi andma jne. Kasutada on võimalik ka kraadi võrra kangemaid tööriistu nagu eelnõudele esitatavad muudatusettepanekud, ööistungid või istungite vaheaegade võtmine. Niinimetatud parlamentaarse obstruktsiooni eesmärk on seadusloome protsessi kokku jooksutamine. Võime seda võrrelda nn Itaalia streigiga, kus töölised mitte ei riku eeskirju, vaid vastupidi, täidavad neid väga aeglaselt ja piinliku täpsusega, et sundida tööandjat tegema soovitud järeleandmisi.

Tõdesin, et koosolekuid agressiivselt seganud sotside aseesimehel Lauri Läänemetsal puudus veel vaid papaaha, vintpüss ja punane käeside. Punamadruste stiilis laamendamine saavutas tipu sellega, et tungiti minu kui põhiseaduskomisjoni esimehe isiklikesse tööruumidesse. See Kaja Kallase juhitud aktsioon murdis veel ühe barjääri – sõnasõja asemel toodi Riigikogu seinte vahele Black Lives Matter stiilis lament, mis on eestlastele tuttavlik aastast 1917. Opositsiooni esitatud tuhanded arulagedad ettepanekud Venemaaga liitumiseks, rublatsooni minekust, NATO-st väljaastumisest, vene keele riigikeeleks muut-

demokraatlikust instrumendist – rahvahääletuse õigusest. Võimupöörde päeval arutas Riigikogu ettepanekut mõista need parlamenti alandavad ettepanekud hukka. Algatus kukkus aga Keskerakonna häälte abil läbi, mis tähendab, et uks labasuste ja hävitava obstruktsiooni jaoks jäeti irvakile.

Laamendamine – uus normaalsus? Nüüd, mil valitsus on vahetunud ja rahvuskonservatiivid opositsioonis, tekib õigustatud küsimus, kas meil tuleks eelmisest opositsioonist eeskuju võtta. Seda enam, et abielureferendumi ümber püsti pandud laamendamine teenis opositsiooni

sekka, kus ülesköetud rahvasumm hõivab parlamendihoone ja valitsusi vahetatakse veriste riigipööretega. Selleks, et allakäiguspiraali mitte sattuda, on tarvis kirjutada parlamendis kehtivad tavad paremini seadusesse. Kuna praeguses olukorras on lootus viisakusreeglite vabatahtlikule täitmisele väike, tuleb Riigikogu kodukorda parandada ning punamadruste käitumisviis Toompea lossis seadusega välistada. Võiksime võtta eeskuju nendest Euroopa riikidest, mille parlamendis on plakatid, loosungitega riietusesemed ja muud ebatavalised meeleavaldamise viisid keelatud. Näiteks on Norra, Soome ja

Sotsid ja Reformierakond ei takistanud abielureferendumi seaduseelnõu jõustamist mitte üksnes juriidiliste nõksude ja luge­matute valedega, vaid esmakordselt Riigikogu lähiaja­ loos mindi ka koosolekute füüsilise takistamise teed.“ Anti Poolamets

Obstruktsiooni piirid Eesti poliitika lähiajalugu sunnib aga küsima: kus lõppeb obstruktsioon ja algab seadusvastane tegevus või lausa terrorism? Meenutame, et veidi üle aasta tagasi, 2019. aasta 3. detsembril, arutati Riigi­kogu suures saalis pensionireformi, mille vastu olid eriti häälekalt sotsid, kelle arvates ei peaks inimestel olema õigust ise oma raha üle otsustada. Arutelu lõpus läks sotside juht, kunagine kultuuriminister Indrek Saar koalitsiooni­ poliitikute pingirea ette, võttis kätte pauguti ning – kõmaki! – tõmbas selle saadikute nina ees lahti, nõnda, et kuldsed litrid mööda saali laiali lendasid. Selle aktsiooniga püüdsid sotsid teostada enda meelest kontrolli valitsuse üle. Pensionireformi teisel lugemisel 29. jaanuaril 2020 jätkasid oravad ja sotsid tsirkust ning tõid tavasid eirates istungitesaali protestiplakatid tekstiga „Lõpetage Eesti lõhkumine!“, mistõttu tuli istung katkestada. Sotsid ja Reformierakond saavutasid selle avantüüriga meedia huvi ja avalikkuse tähelepanu, aga mitte ainult – ühtlasi loodi pretsedent. Igal tähelepanu ihkaval rahvasaadikul on nüüd oluliselt lihtsam tarida Riigikogu saali pürotehnikat, plakateid ja igasugu müra tekitamise vahendeid, millega oma sõnum jõu-

Eesti poliitiline kultuur sotside ja reformierakondlaste moodi: paugutamine ja loosungitega vehkimine Riigikogu saalis ning meie riigi tõsiseltvõetavust ja julgeolekut kahjustavad parandusettepanekud. Fotod: KVS

liselt avalikkuseni toimetada. Džinn on pudelist välja lastud. Eesti poliitilise kultuuri absoluutsesse madalpunkti jõudsime aga eelmise aasta lõpus, mil Riigikogu põhiseaduskomisjonis menetleti abielureferendumi eelnõud. Kogesin vahetult, kuidas opositsioon – sotsid ja Reformierakond – ei takistanud abielureferendumi seaduseelnõu jõustamist mitte üksnes juriidiliste nõksude ja lugematute valedega, vaid esmakordselt Riigikogu lähiajaloos mindi ka koosolekute füüsilise takistamise teed.

misest, abieluea alandamisest 12-eluaastani ning lihtlabaste roppuste esitamine seadusandlikuks menetluseks, muutusid päevapealt Putini infosõdurite tööriistaks. Kas kindral Laaneots ei osanud tõesti näha ette tema tehtud Venemaaga liitumise ettepaneku välispoliitilist dimensiooni? Sellist kingitust Eesti diskrediteerimiseks ei ole Vene meedia ammu saanud. Tegemist oli selgelt ka demokraatiat kahjustava aktsiooniga, mis oli suunatud rahva otsustusõiguse vastu, eesmärgiga jätta inimesed ilma ühest kõige tähtsamast

hästi – ehkki valitsuse kukkumise katalüsaatoriks olid korruptsioonikahtlused Keskerakonna tegevuse suhtes, oli võimupöörde peamiseks põhjuseks siiski abielureferendum. Äkki peaks ka praegune opositsioon poliitilistele tavadele ja seadustele vilistama? Kui nii, siis tuleb olla valmis ka selleks, et langeme ühel hetkel niisuguste riikide parlamentide sekka, kus oma poliitiliste põhimõtete kaitsmise nimel ollakse valmis minema füüsilise arveteõiendamiseni. Ja sealt on vaid kukesammu kaugusel langemine nende riikide

Saksa­maa, Prantsusmaa, Ungari ja Ühendkuningriigi parlamendis keelatud kanda parlamendi väärikusega vastuollu minevaid või sümbolite ja sõnumitega rõivaid, samuti on keelatud loosungite ja plakatite kasutamine. Ajaloolane Jaak Valge tõdes võrdluses tänase ja sõjaeelse parlamendi vahel, et kui arvata välja kommunistide äärmuslik riigivastasus, olid Riigikogu liikmed varem viisakamad. Praegusel Riigikogul on seega kunagise härrasmehelikkuse taastamiseni veel arengu­ ruumi.

12

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Rudolf Jeeser: rõõmsameelsete, tegusate ja isamaaliste inimeste nägemine ja nendega suhtlemine annab usku meie tegemistesse.

Foto: KVS

Rahvuskonservatiivid lähevad

valimistele vastu

tugevamana kui kunagi varem Poole aasta eest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) piirkondade koordinaatorina tööle asunud RUDOLF JEESERIL on päevad tihedalt tööd täis. Lisaks kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistustöödele on vaja tegeleda sadade erakonnaga liituda soovijate avaldustega. Pärast valitsuse vahetust selle aasta alguses on tabanud rahvuskonservatiive tõeline liitumisbuum. Millest on see tingitud? Tegelikkuses hakkas EKRE-ga liitumiste arv näitama tõusutendentsi juba eelmise aasta novembris. Detsembris oli meil paar suuremat liitumist, näiteks liitus Tartu- ja Jõgevamaa Mustvee osakonnaga korraga 33 uut inimest, enamik neist endised Isamaa erakonna liikmed. 2020. aasta teine pool oli viljakas Tartu linna ringkonnale, mille liikmete arv kasvas eelmisel aastal kokku 81 inimese võrra. Valitsuse vahetuse järgselt oli erakonna postkast liitumisavaldustest umbes. Kõige enam liitujaid oli 19. ja 20. jaanuaril, kui kummalgi päeval laekus meile elektrooniliselt 33 liitumisavaldust. Lisaks elektrooniliselt saadetud avaldustele on paljud inimesed käinud avaldust täitmas erakonna büroos ja ka ringkondadest on tulnud paberil täidetud avaldusi. Hetke seisuga on meie liikmete arv äriregistri andmetel 9617, eelmise aastalõpu seisuga oli see

Meie erakonna tugevus on meie inimesed. Oleme 2021. aasta esimese kolme kuuga võtnud erakonda vastu ligi 800 inimest.“ Rudolf Jeeser

arv 8950. Kui maha arvata lahkujad ja lahkunud, siis oleme 2021. aasta esimese kolme kuuga võtnud erakonda vastu ligi 800 inimest. Praegu on veel ringkondades vastuvõtmisel paarsada avaldust. Kõige enam liitujaid on Rapla- ja Harjumaa ringkonnas, protsentuaalselt on kõige enam kasvanud Soome osakond. Kes need inimesed on? Mehi ja naisi on suhteliselt pooleks ning enamik on nelja- ja viiekümnesed. Tuntumatest inimestest on meiega liitunud folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane Loone Ots ning muusik Tajo Kadajas. Erakonnale juba varem lähedalseisnud inimestest liitusid meie meeskonnaga Eeva Helme ja Erik ­Boltowski. Viis liitumisavaldust on tulnud Ameerika Ühendriikidest – sealses Eesti kogukonnas on huvi meie tegemiste vastu suur. Tõenäoliselt moodustame lähiajal ka seal osakonna. Inimesed, kellega minul on õnnestunud rääkida, on öelnud, et liitumine on nende meelest parim võimalus poliitikas kaasalöömiseks ja nad soovivad näidata liitumisega selget toetust EKRE maailmavaatele ja poliitikale. Kuidas erakond uusi liikmeid oma tegevusse kaasab? Ennekõike otsustavad seda ringkonna ja osakonna juhtorganid. Eri ringkondades on eri praktikad. Mõnes ringkonnas kohtutak-

se inimestega enne vastuvõtmist, selgitatakse erakonna tegutsemise põhimõtteid ja küsitakse liitujatelt, millisena ja kuidas nad enda rolli organisatsioonis näevad. Loomulikult on kõige aluseks inimeste enda initsiatiiv. Kui uus liige soovib erakonna tegemistes kaasa lüüa, siis on selleks võimalused olemas, alates sellest, et ollakse lihtsalt liige ja toetatakse erakonda liikmemaksu maksmisega, kuni selleni, et kandideeritakse ringkonna ja erakonna juhtorganitesse ning pääsetakse valituks osutumisel mõnda riigi otsustusorganisse, valla- või linnavolikokku või Riigikokku. Näiteks kultuuriloolane Loone Ots liitus Tartu linna ringkonnaga selle aasta 12. veebruaril ja osales juba mõne nädala pärast erakonna ning ringkonna töös. Praegu toimetab ta rahvuskonservatiivide Tartus ilmuvat ajalehte Kivisild. Teine positiivne näide on Narva linnas käivitatud osakond. Kutsun siinkohal kõiki liikmeid üles aktiivsusele ja kõiki allorganisatsioonide juhte kaasama inimesi võimalikult palju erakonna töösse ja tegemistesse. Kuidas valmistub EKRE kohalike omavalitsuste valimisteks? Väga lihtne vastus on, et süsteemselt ja paljudes omavalitsustes võitja või koalitsiooni moodustamise plaanidega. Praeguse plaani järgi läheme EKRE lipu all ehk oma nimekirjadega välja 79-st omavalitusest 69-s. Võimalik, et see arv suureneb

veelgi. Praktiliselt kõigis on tegevus juba käivitunud ja praeguse hetke põhitegevusteks on nimekirjade koostamine ja valimisplatvormide esimeste versioonide väljatöötamine. Igas osakonnas on erinevad inimesed ja igal linnal ning vallal omad probleemid, mis vajavad lahendamist. Palju energiat ja aega on läinud uute osakondade moodustamisele. Sellel aastal on loodud uued osakonnad Anija ja Raasiku vallas ning Narva linnas. Lähiajal moodustame veel seitse osakonda – Toilas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Lüganusel, Alutagusel, Maardus ja Nõos. Kahjuks ei ole saanud ringkondades ja osakondades nii palju ringi käia, kui oleks soovinud. Selle põhjuseks on peamiselt piirangud ja suur töökoormus erinevate projektidega. Need ringkäigud ja kohtumised on minu töö parim osa. Kõigi nende rõõmsameelsete, viisakate, tegusate ja isamaaliste inimeste nägemine ning nendega suhtlemine annab niipalju energiat ja usku meie tegemistesse. Meie erakonna tugevus on meie inimesed. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et me läheme valimistele vastu tugevamana kui kunagi varem, seda nii rahalises mõttes kui ka kogemuste ja inimkapitali mõttes. Ma ei kahtle hetkegi, et teeme oluliselt parema tulemuse kui eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel, saame esindatuse paljude linnade ja valdade volikogudes ning moodustame paljudes ka koalitsiooni.

www.ekre.ee

2/2021

EESTI EEST!

13

Aat Purje:

Rahvuslik noor, tule meiega!

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kutsunud kokku noortetoimkonna, et pakkuda rahvusmeelsetele noortele rohkem võimalusi rääkida kaasa Eesti poliitika kujundamisel. Toimkonna eestvedaja ja EKRE Pirita osakonna liige AAT PURJE räägib lahti algatuse tagamaad. Miks kutsuti ellu noortetoimkond? Noorte suurem kaasamine erakonna tegevusse on üks osa muudatustest, mida erakonna organisatsiooni arendamiseks viimase aasta jooksul ette on võetud. On oluline, et läheksime 2021. aasta valimistele vastu täiel rindel. Eesmärk on kaasata rohkem noori erakondliku poliitika kujundamisse. Usun, et see avab pikemas perspektiivis erakonnale palju uusi võimalusi. Millega toimkond tegelema hakkab? EKRE on suur organisatsioon, mis katab tervet Eestit. Meil on riigi kõigis otstes, nii osakonniti kui ka ringkonniti, sirgumas mitmeid teotahtelisi noori. Mõned on juba ühtteist saavutanud, nad on valitud erakonna piirkondlikesse juhtorganitesse või löövad kaasa kohalikus poliitikas. Osa aga on jäänud varju, sest neil pole olnud erakonna aitamiseks selget väljundit. Esimene suurem väljakutse on valmistumine kohalikeks valimisteks. Tahame, et toimkond hakkaks kujundama erakonna noorsoo­ poliitikat ka linna- ja vallavoli­ kogude ning parlamendi tasandil. Samuti peame mõtlema, kuidas tutvustada noorte seas rahvuskonservatiivset maailmavaadet.

Rahvusmeelseid noori on Eestis piisavalt palju, neist ei ole võimalik enam mööda vaadata.

Tahame, et toimkond hakkaks kujundama era­konna noorsoo­poliitikat ka linna- ja vallavolikogude ning parlamendi tasandil.“ Aat Purje

Mille poolest erineb toimkond Sinisest Äratusest? Sinine Äratus on EKRE noorteühendus, millel on erakonna ajaloos eriline roll. Sinine Äratus korraldab seminare, kohvikuõhtuid ja maailmavaateliselt harivaid üritusi. Nende teene on ka iga-aastane suurejooneline tõrvikurongkäik. Organisatsioonina on nende bränd kinnistanud end nii Eestis kui ka mujal. Noortetoimkond on töögrupp, mis on osa erakonna sisemisest struktuurist. Ka Sinise Äratuse noored on oodatud toimkonda, et olla erakonna tegemistesse veelgi enam kaasatud.

et rahvuslik-konservatiivselt mõtlevatele noortele on tarvis rohkem võimalusi oma tõekspidamiste üle arutlemiseks ja ideede elluviimiseks. Miks neid võimalusi seni nii vähe on olnud? Ehkki erakondade populaarsusküsitlused näitavad, et noored toetavad kõige enam just EKRE-t, domineerivad avalikkuses noortega seoses hoopis vasakliberaalsed ideed ja ühendused. Me võime spekuleerida ja väita, et vasakliberaalsetel noorteühendustel on ehk rohkem finantsi või riigipoolset tuge, kuid ma arvan, et nad on oma tegevuses ka valjuhäälsemad ja aktiivsemad. Vasakpoolsed aktivistid, kes kutsuvad üles revolutsioonile ja kõige senitehtu purustamisele, mõjuvad paratamatult jõulisemalt, aktiivsemalt. Konservatiivne mõttelaad seevastu kutsub üles alalhoidlikkusele, ja siin peitubki ületamist vajav konflikt. Me peame ise ennast nähtavaks ja kuuldavaks tegema. Loodetavasti on noortetoimkonnal siin määrav roll.

Mõne kuu eest tegid artikli vormis üleskutse, milles ütlesid,

Demokraatlik ideaal nõuab võimalikult paljude inimeste

Kes on toimkonda oodatud? Kõik rahvuslikult mõtlevad noored vanuses 18 kuni 26 eluaastat, kel on ideid ja tahe neid ideid ellu viia. Andke endast meile märku aadressil info@ekre.ee

kaasamist poliitikasse. Aga äkki kõik ei taha või ei oska? Kui suur on sinu arvates noorte tahe ja võime poliitikas kaasa rääkida? Ma arvan, et poliitikast huvitatud noorte hulk suureneb sotsiaalmeedia mõjul pidevalt. Sellega koos kasvab tõenäoliselt ka nende hulk, kes tahavad poliitikas ise kaasa rääkida. Noorelt inimeselt ei saa kohe eeldada suurt kompetentsi poliitika kujundamisel, kuid see ei tähenda, et ta peaks nurga taga vaikselt keskiga ootama. Oskused ja vilumus tulevad ainult praktika ning turvalises ja kaasavas keskkonnas toimuvate arutelude kaudu. Konservatiivsed liikumised saavad pakkuda selleks võimaluse. Noortetoimkond on üks selline võimalus. Oled lõpetanud riigiteaduste eriala. Palju on räägitud sellest, kuidas nn pehmed teadused on vasakpoolse ideoloogia poole kaldu. Kuidas sinust sai rahvuskonservatiiv? Nii kõrgkoolis kui ka mujal tuleb säilitada analüüsivõime ja aegajalt peab oma väärtushinnanguid ka proovile panema. Seni on need vastu pidanud ega näita murenemise märke. Iga inimese maailma­ vaade kujuneb välja ikkagi tema sotsiaalse tausta ja keskkonna tingimustes. Minu pere on alati olnud rahvuslikult meelestatud ja eestlus on kodus tähtsal kohal. Samuti jagavad mu lähemad sõbrad ja tuttavad konservatiivseid arusaamu. Peame nendega tihtipeale pikki maailmavaatelisi arutelusid. Nähes seda, kui mitmel rindel käib praegu inimloomuse vastane tegevus, tundub, et kogu maailma poliitikas peaks olema konservatiivne mõtlemine ja tegutsemine

igas vanuses inimeste hulgas rohkem esindatud. Füüsikast teame, et maailm liigub entroopia ehk lihtsamalt öeldes korralageduse suunas. Korra suunas liikumiseks tuleb meil teha tööd. Liberaalsed jõud leiavad paraku reeglina, et kõigel tuleks lasta liikuda omasoodu. Et kui maja laguneb, siis las laguneb, vihmal ja hallitusseentel on ka õigused. Konservatiivid seevastu leiavad, et kui on hea maja, siis tuleb tegutseda, et see püsti jääks. Meie riik, keel ja kultuur väärivad hoidmist ja me peame tegema tööd, et need püsiksid. See on meie endi kestma jäämise küsimus. Miks liitusid EKRE-ga ja mitte mõne teise Eesti erakonnaga? Võib-olla kõlab liiga suureliselt, aga ma arvan, et EKRE on tõepoolest ainuke eestimeelne erakond. Oleme ka kõige ideoloogilisem erakond, mis tähendab, et me ei tee väärtusküsimustes järeleandmisi ega ürita kunagi musta valgeks rääkida. Just see viibki sihile – mul ei ole kahtlust, et õige pea oleme peaministri­ erakond. Meid on tänaseks piisavalt palju, meid ei ole enam võimalik ühiskonnas marginaliseerida. Millises suunas liigub sinu meelest maailmapoliitika? Kas rahvusriikidel on tulevikku? Olen kindel, et enne, kui midagi hakkab paremuse poole liikuma, näeme ära mastaapse krahhi. Tänased maailmapoliitilised tendentsid on end juurutanud aastasadu ning konservatiivse pöörde tegemine päevapealt ei ole võimalik. Just selles madalseisus saame näha, millised jõujooned hakkavad mõjutama maailmapoliitikat järgmistel aastasadadel. Seetõttu peangi ülioluliseks

Foto: KVS

noorsoo harimist ja selgitamist, et konservatism kui ideoloogia ei kujuta endast iga hinna eest progressi ja muutuste vastu sõdimist, vaid eneselt küsimist, kas uus on tingimata parem kui vana. Teisi­ sõnu, kas see, mida meile progressi nime all müüakse, teeb meie elu ka tegelikult paremaks või tahetakse meile kindla ja järeleproovitud asja asemel tuua piltlikult öeldes odav ja habras hiina koopia. Tänast poliitikat tehes peame neile asjadele pikalt ette mõtlema. Töötasid viimased kaks aastat Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa abina. Mida mälestusväärset sellest ajast endaga kaasa võtad? See kaheaastane teekond Riigi­kogu esimehe avalike suhete abina oli kahtlemata elumuutev kogemus. Olles erakonna valitsusvastutuseperioodi vältel näinud suure poliitika telgitaguseid, saan ma öelda, et meil ei ole Eestis palju riigimehi. Aga Henn Põlluaas on suure algustähega Riigimees. Mulle meenub käesoleva aasta vabariigi aastapäeva hommikune pidulik lipuheiskamise tseremoonia, kus Henn oma kõnes küsis: kuhu on kadunud need aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi. Ma mõtlen tänaseni, et Henn ise kehastab neid aateid, väärtusi ja väärikust, mille kaitsel ta vankumatult seisab. Sellest ajast võtangi kaasa teadmise, et suurt poliitikat on võimalik teha ausalt ja väärikalt, tõelistest aadetest lähtudes, olles samal ajal ka soe inimene. See on õppetund terveks eluks. On suur au, et sain just Hennuga selle teekonna kaasa teha.

14

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Ajakirjanik

Erik Boltowski Kakluse ja sõja hoiab ära arukas julgus

Eestis ei ole just kuigi palju ajakirjanikke, kel on olnud õnne ajada n-ö oma asja. Juba kaks aastakümmet teles ja raadios riigikaitseteemasid kajastav ERIK BOLTOWSKI on aga üks neist. Enam kui aasta on ta vedanud veebiportaalis Uued Uudised riigikaitsesaadet „Si vis pacem...“. Usutluses Konservatiivide Vaba Sõnale räägib Erik oma värvikast ajakirjanikuteest ja põhimõtetest, mida peab oluliseks nii poliitikas kui ka riigikaitses.

E

rik Boltowski tee ajakirjanikuametini oli käänuline. Ta käis Tallinna 46. Keskkoolis, mis oli nõukaaegne kunstikallakuga nn eliitkool. Seejärel üritas aastakese tudeerida arhitektuuri TEMT-is, ent võeti siis sõjaväkke ja koolitati helikopterite raadioelektroonika mehaanikuks. Nõukogude sõjaväes pandi ta joonistama isegi Leninit – seda jumalust ei tohtinudki tegelikult päris igaüks joonistada. Selleks pidi olema diplom, ent polkovnikutel polnud teist sama hea käega meest lihtsalt võtta. Tsensuur ja surve olid kõvad – kümme korda päevas käidi kontrollimas ja kuklasse hingamas, et kuidas välja tuleb. Sõjaväes kujundas Erik ka igasuguseid stende ja teadetetahvleid. Amet tuli ise ja õpetas meest. Kunstikallakuga kooli aluspõhi ja käsitööoskus aitasid olukordadest välja vedada. „Kui ma Vene sõjaväest tagasi tulin, siis ütles ema mulle, kahekümne aastasele, et mine õpi ajakirjanikuks.“ Ema töötas trükikojas ajalehtede küljendajana. Erik ajas jalad harki ja ütles valjusti üle toa: „Mina nõukogude jura kirjutama ei hakka! Vene sõjaväest oli küllalt.“ Nii sattus ta tööle Tallinnfilmi, hiljem töötas aga ARS-i ja

­ aubandusliku Reklaami Kombi­ K naadi dekooriateljee meistrina. Läks mööda kümme aastat enne, kui algas perestroika ja seejärel laulev revolutsioon. Alles siis sai Erik teha seda, mis talle kõige südamelähedasem tundus.

Ajalooliste sündmuste keerises Tuntud ärimees Viktor Siilats ja rootsi-eestlane Andres Küng asutasid laulva revolutsiooni ajal ettevõtte Eesti Video. 1989. aasta detsembrikuus tehti Boltowskile ettepanek hakata reporteriks. Eesti Video tegi toonastest pöördelistest sündmustest igakuist ringvaadet „Eestimaa“, mis saadeti väliseestlastele. Umbes samal ajal pakuti võimalust teha kommentaatorina kaastööd ka tol ajal Münchenis asunud eestikeelsele Raadio Vaba Euroopale. See oli prestiižne värk. Eesti Videos lõi Erik kaasa kuni taasiseseisvumiseni, muuhulgas sattus ta paljude tänaseks legendaarseks saanud ajalooliste sündmuste keerisesse. Näiteks filmis ta üles, kuidas internatsid Toompea ees mässasid ja eestlased neid tollase peaministri Edgar Savisaare kutse peale ära ajama tulid. Ärkamisaega meenutab Erik

Erik Boltowski on teinud ka kümneid dokumentaal-, reklaam- ja õppefilme.

magusa nostalgiaga – kogu rahvas oli entusiasmi täis. Emotsionaalselt väga kirgas, huvitav ja lootusrikas aeg. Aga dokumentalistile kujunes see ülikiireks perioodiks – hool ja hoobil polnud vahet. 1991. aasta augustiputši ajal sattus ta ka Moskvasse. „Meil oli vaja saata kassetid Eesti Videost ameeriklaste ABC Newsile, Prantsuse telejaamale TF-1, samuti ühele suurele Saksa televisioonile. Selleks pidid kassetid jõudma nende Moskva esindustesse. Välispiir oli kinni. Tallinna teletorni saatja oli

„Õhtul hilja jõudsin kohale. Tänavad olid kõik kinni. Moskva kesklinn oli barrikadeeritud, aga osa sõjaväest oli juba tulnud Jeltsini poole üle. Neid võis tunda ära suurte ümmarguste plekkmärkide järgi, millel olid Vene lipu valgesini-punased värvid.“ Välismaa telejaamade esinduste juurde tuli minna läbi paljude barrikaadide. ABC Newsi kontor asus Moskva jõe teisel kaldal, Valge maja vastas. Järgmisel hommikul sattus Erik aga kohta, kus inimesi oli aetud soomukite alla.

Vabadusel on hind ja meil tuleb seda maksta, sest sõja korral on rahakott kõige tühisem asi, mille võime kaotada.“ Erik Boltowski

välja lülitatud. Nõukogude armee soomukid olid Tallinnas ja piirasid teletorni,“ meenutab ta. Erik läks Moskvasse putši teisel päeval, et viia ära lindid, millel oli salvestus Pihkva dessantdiviisi soomukite jõudmisest Tallinna. Kui toimuv oli üles võetud, jooksis ta Moskva lennuki peale. Videokassetid pakiti tavalisse paksu nõukogude kilekotti. Moskvas resideeruvate lääne partnerite kaudu pidi jõudma pilt Tallinnast üle laia maailma. Mõelge, kui lihtne on see tänu internetile tänapäeval. Aga 30 aastat tagasi käisid asjad teisiti.

Ta ööbis Eesti esinduse hotellis ning läks pärast kiiret hommikukohvi, kaamerakott õlal, lihtsalt tänavale, et vaadata, kuhupoole rahvas liigub ja mis toimub. „Äkki nägin Sadovoje Koltso silla all asfaldil hiiglasuuri vereloike, kuhu rahvas lilli viis. Samas kõrval nägin põlenud trollibusse. Oli udune ja vihmane hommik. Sellest kohast olid soomukid üritanud öösel pääseda Valge maja juurde, kus oli Jeltsini pooldajate peakorter, aga rahvas blokeeris soomukite tee. Mitu noort meest kaotas seal oma elu,“ meenutab Erik.

Foto: KVS

Edasi läks ta Valge maja ehk Vene Föderatsiooni valitsuse hoone juurde vaatama, kas saab kedagi intervjueerida. See on sama hoone, mida hiljem, 1993. aastal, tulistasid omakorda Jeltsini tankid. Hoone ees kulgevad jõe poole hästi laiad trepid ja nendel ootas rahvusvaheline ajakirjanike seltskond, kes oli pannud koha peal üles satelliidiantennid – tol ajal oli tegemist kosmosetehnikaga. Diplomaadikohvrisuurused kastid tehti lahti, sealt pandi kokku paraboolid, mis suunati telemastidele ja juba käiski kõrval otsereportaaž. Erik vaatas seda kõike kui ilmaimet. Iseõppijana sai ta sealt tohutult kogemusi ja teadmisi. Suhtles teiste riikide kolleegidega – ameeriklaste, sakslaste, prantslastega… Üleöö oli nõukogude alamast saanud vaba Eesti kodanik ja sellega ka vaba maailma ajakirjanike vennaskonna liige. Treppidel nägi ta ka kiletelki, mis oli sisuliselt maast laeni täis haavasidemeid, sidumismaterjali ning medikamente. Juhuks kui... Juhuks, mis oli väga lähedal, kuid mis õnneks jäi tulemata. Arstid, kes olid ilmselt olnud öö otsa valves, magasid kurnatuna selle kõige keskel. Tolleks hetkeks oldi juba suhteliselt kindlad, et putš on läbi kukkunud.

Tuntus tuli krimisaatega Erik sai laiemalt tuntuks 1990ndate keskel, kui Eesti Televisioonis alustas populaarne krimisari „Avatud toimik“.

www.ekre.ee

see kolmekümnendate lõpuks!“ Kui Kaitsevägi sai kümneaastaseks, tegi Erik dokumentaalfilmid Vahipataljonist ja Scoutspataljonist, samuti on ta teinud arhiivimaterjalidel põhineva filmi Eesti rahuvalvajate missioonidest. Kõige õnnestunumaks peab Erik ise filmi Naiskodukaitsest; filmi pealkiri on „Liiliarist“ ja selle leiab hõlpsasti ka Youtube’ist. Neid dokfilme näidatakse aeg-ajalt televisiooniski.

Eesti jäägu Eestiks! Erik Boltowski Kaitseliidule tõotuse andmise tseremoonial ­Toompea lossi Valges saalis 2000. aasta detsembris. Foto: Kaitseliit

„Saadetes oli igasuguseid asju, sealhulgas selliseid, mille kohta tuli enne näitamist hoiatada, et ajage nüüd lapsed televiisori eest ära. Seal nägi ikka surma iga kandi pealt.“ Erik räägib, et nemad ise olid režissööriga tavaliselt koju jõudes nii väsinud, et lihtsalt kukkusid külili, kuni äratuskell jälle kolisema hakkas. Saategrupi ohutuse tagamiseks oli antud korraldus, et sündmus­ kohal hoitakse politseinike selja taha ja neist ette ei joosta. Nii mõnigi kord läks asi siiski ohtlikuks. „Meie õnn, et me sel 1996. aasta aprillikuu ööl, mil kurikuulus Romeo Kalda lasi maha Lasnamäe politseikomissar Mart Laane, kaameraga väljas ei olnud. Me saime Mart Laanega suurepäraselt läbi ja käisime tema politseijaoskonnas alatasa filmimas.“ Kord aga sattusid nad kaameraga peale Kadriorus korterirööviga tegelevale vargabandele. Koostöö politseiga oli nii hea, et Tallinna prefekt andis saatele isegi politsei digiraadiojaama, millega sai pealt kuulata nii politsei, kiirabi kui ka tuletõrje väljakutseid. Ka suuri liiklusavariisid käidi filmimas. „Avatud toimikut“ tegi Erik kaks ja pool aastat. „Vaata, kui kaks ja pool aastat näed oma töös ainult negatiivseid tegelasi – kurjategijaid, seaduserikkujaid –, siis see hakkab närvide peale. Isegi vanad politseinikud ütlevad, et see võib hakata lõpuks maailmapilti mõjutama.“ Erik lõpetas sel ajal ka reservohvitseride kursusi ning ETV juhatus pakkus talle võimalust tegeleda Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu teemadega. See tähendas positiivseid emotsioone. Erik on aastaid Eesti Televisioonis sõjaväeparaade kommenteerinud ja teinud ka kolm sõjaväesarja televisioonis ja kaks raadios. Ühtlasi on ta reservohvitser ja kaitseliitlane, Tallinna maleva Toompea malevkonna liige. Kuna Kaitseliidus on tema kinnitusel väga lahedad inimesed, siis soovitab ta kõikidel meestel Kaitseliitu astuda, sest sealt leiab parimaid kamEesti Kongressi aegne valimisplakat. raade. „Kaitseliit on Eesti Boltowski oli Eesti Vabariigi Kodariigi sünnitunnistuse hoidja. nike Komiteede Tallinna komitee Kahekümnendatel aastatel saadik kahes koosseisus. oli Kaitseliidu maine küll foto: erakogu kehv, aga kui kõrgeks tõusis „„Avatud toimik“ oli nagu minu laps,“ ütleb Boltowski. „Mul oli abimeheks režissöör Heiki Sepp, kes oli ühtlasi ka operaator, monteerija ja võttegrupi operatiivauto juht. 1995. aasta sügisel me sellega alustasime ja viisime vaatajareitingud lakke. Malli võtsin Ameerika politseisaadetest, kus reporterid käivad koos politseiga päevast-­päeva, ööst-öösse ja nädalast-nädalasse sündmuskohtadel kaasas. Sinna sai lisatud natuke seda eestipäraselt aeglast uurivat ja arutlevat ajakirjandusklikku vormi – et miks ja kuidas? Ameerikas tegid neid saateid kümmekond inimest tiimis, meie olime kahekesi. Pooletunnine saade oli eetris igal nädalal.“ „Avatud toimik“ alustas ajal, mil taasiseseisvunud Eestis oli kõige metsikum kuritegevuslaine. Politseisaate tegija põnevate teemade puudumise üle kurta ei saanud, aga uneaeg jäi vahel vaid kolme-nelja tunni pikkuseks. „Avatud toimikut“ tehti Eestis kokku kaksteist hooaega. Peale Erikut juhtisid saadet veel mitmed tuntud tegijad – Siiri Ottender, Timo Tarve, Priit Kuusk ja Andres Raid. Erik meenutab, et erakanalid ei saanud kõrgeid reitinguid ETV-le niisama lihtsalt kinkida ja hakkasid popimaid saateid järele tegema. Oli ka põhjust, sest vaatajanumbrid püsisidki laes – kolmandik Eesti rahvast vaatas „Avatud toimikut“.

2/2021

EESTI EEST!

Riigikaitseteemade juurde on Erik jäänud tänaseni. Pärast Tallinna TV laialisaatmist, kus Erik aastaid töötas, peab ta nüüd pensionipõlve, aga teeb siiski Uutele Uudistele saadet „Si vis pacem...“, kus stuudiokülalistega vesteldakse riigikaitse- ja

kangelaslik sõjasurm, vaid sellise riigi ülesehitamine, mis tagab eesti rahva ja eesti kultuuri säilimise läbi aegade. „Seega, Eesti kaitseväe tähtsaim eesmärk on sõja ära hoidmine. Juba ainuüksi oma olemasoluga. Kui seda suudame, oleme juba võitnud. Mis tähendab aga, et me ei vaja mingit jõuetut paraadideks loodud dekoratiivarmeed, vaid päris võitlusvõimelist kaitseväge. Vabadusel on hind ja meil tuleb seda maksta, sest sõja korral on rahakott kõige tühisem asi, mille võime kaotada,“ räägib Erik. „Parm, kes praalib, et on küll väike, aga hammustab valusasti karu, pole tõsiseltvõetav. Karu lööb sellise parmu juba kasvõi nalja pärast esimesel võimalusel laiaks. Pidevalt tigedalt sumisev astlaga herilane tekitaks otis ehk rohkem

Me hindame ja armastame Eestit just sellisena, nagu see oli ja on praegu. Nii nagu igale lapsele on kõige kallim tema ema – isegi kui emal on mõni väike vistrik otsaees.“ Erik Boltowski

15

peab olema alusväärtustel, milleks on rahvuse elujõud, kultuuriline jätkusuutlikus ning riiklik vabadus. Isegi demokraatlik riigikord ja majandus on vaid vahendid alusväärtuste hoidmiseks.“ Erik ütleb, et Eesti liikus eelmise valitsuse ajal, milles osales ka EKRE, väga õiges suunas. „Praegu näeme kahjuks olukorda, kus pretensioonikas naistevalitsus ja eblakas presidonna on Eestist taas tegemas suurte poiste lakeid. Ma hindaksin naiste valitsust väga kõrgelt ja võib-olla tunneksin isegi aukartust, kui meil oleks seal mõni Margaret Thatcheri sugune poliitik. Paraku on rolle, mida ei suuda lõpuni välja pidada isegi igati elukogenud ja sünnipärast karismat omav mees,“ ütleb Erik ja lisab: „Niinimetatud triibulised nimekirjad ja triibuline seelikuvalitsus viivad eeskujuna selleni, et küllap varsti hakkavad ka homod nõudma oma triipe ja siis on järg mingite kohustuslike rahvuse-, rassi- ja religioonitriipude käes, seejärel tekib tuhat senitundmatut vähemust, keda vasaklased välja mõtlevad ja üles ässitavad.“ Erik leiab, et Eesti jäägu ikka

Krimisaadet „Avatud toimik“ tehes puutus Erik igapäevaselt kokku kuritegeliku maailmaga. Foto: erakogu

julgeolekuteemadel. Puutunud riigikaitsega kokku pikalt ja mitme kandi pealt, ütleb Erik: „Tänavakaklust päti või vargaga ei hoia ära vilavate silmadega mööda seinaäärt hiiliv argpüks. Nii on ka riikidega. Kakluse ja sõja hoiab ära arukas julgus. Arukas – see tähendab oma oskuste ja võimaluste teadlikku hindamist ning võimalusel selliste kriitiliste olukordade vältimist, mis tähendaks avalikku konflikti. Selliseid olukordi ei väldita mitte alistumisega, vaid väärika käitumise ja vajaliku jõu ning oskuste omamisega.“ Erik on veendunud, et Eesti kodanike ülesanne ei ole mitte

pelgu, aga ka herilane löödaks võimalusel maha kui ohtlik tüütus. Seevastu rahulikult oma asja ajav mesilane, kellel on iga vaenlase talitsemiseks tõsine mürgiastel, tekitaks karus ehk isegi lugupidamist. Mesilane võib ju mitte ainult nõelata, vaid ka mett anda.“

Põhirõhk poliitikas peab olema alusväärtustel Mis poliitikasse puutub, siis on Boltowski alati olnud konservatiivsete vaadetega. „See, mida praegusel hetkel maailmas tehakse, ei kõlba mitte kusagile. Ma ütleksin, et EKRE on laulva revolutsiooni aegne ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Põhirõhk Eesti poliitikas

Eestiks. „Me hindame ja armastame Eestit just sellisena, nagu see oli ja on praegu. Nii nagu igale lapsele on kõige kallim tema ema – isegi kui emal on mõni väike vistrik otsaees. Ma tahaksin, et Eesti tulevastel põlvkondadel oleks võimalik nautida samasuguseid säravaid ja rahulikke lapsepõlvesuvesid ja samasuguseid turvalisi kooliaastaid, nagu oli võimalik nautida meie põlvkonnal. Ma tahaksin, et Eestis jääksid püsima laulva revolutsiooni ajal ning kodanike komiteede liikumise ja Eesti Kongressi poolt sõnastatud põhimõtted. Ma tahaksin, et igasugused poliitilised edvikud ja auahned eputrillad ei rikuks omakasuahnelt ära meie tulevikku.“

16

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Tajo Kadajas:

Enamik vanema põlvkonna muusikuid toetab EKRE-t Viimatisel vabariigi sünnipäeval kirjutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liitumiseks avalduse tuntud laulja TAJO KADAJAS. Teda tuntakse ansamblitest Metallist, Meie ja Noor-Eesti ning tema lauldud lugu „Ühes väikses Eesti linnas“ teab ilmselt pea kogu Eesti. Kadajas selgitab intervjuus, mida ta praegusest Eesti poliitikast arvab. Miks otsustasite liituda rahvuskonservatiividega? Pärast „kaporatuuri“ sobingut ja eelmise valitsuse kukkumist küsisin endalt, mida saaksin mina Eesti jaoks teha. See ongi vähim, mida ma Eesti jaoks teha saan – toetada rahvuslikke jõude. Aga loeb muidugi ka vanade bändimeeste solidaarsus. Toetan kindlasti Pärnu Vikingi ja Tartu Fixi bassimeest (Mart Helme – toim.) tema tegemistes. Vaadates üldist meelsust EKRE vastu, siis kas oli ka kõhklusi? See EKRE-peks on olnud tülgastav. Aga eks ka EKRE-l on nüüd aega järele mõelda, mida oleks saanud teha teisiti. ERR ja e-valimised on võtmesõnad. Ilma neid muutmata ei ole võimalik viia läbi ka mingeid teisi muudatusi. Abieluteema ettelükkamine ilma tasakaalus meediata viiski valitsuse kukkumiseni. EKRE toetajate hulgas on hulk muusikuid, kas olete ka omavahel tihedamalt maailmaasju arutanud? Jah, enamik vanema põlvkonna muusikuid toetab EKRE-t. Mõni üksik erand ehk välja arvatud. Puutume kokku Facebooki veergudel, kus ikka neid maailma asju arutatakse. Peavoolumeediat jälgin ma põgusalt. Kui sügav on olnud teie poliitikahuvi üldiselt, arvestades, et teie loomingus on tähtsal kohal Eestimaa armastus ja patriotism? Olin poliitiliselt aktiivne eelmisel ärkamisajal, võtsin osa Rahvarinde 1. kongressist, osalesin kodanike komiteede liikumises, korraldasin Eesti Kongressi valimisi Kuusalu kihelkonnas, tegin paar rahvuslikku laulu. Poliitikahuvi on siiani alles. Olin „Vaba mõtte klubi” püsivaataja, olen Uute Uudiste ja Objektiivi püsi­ lugeja, raadiosaate „Räägime asjast” püsikuulaja. Arvasin seni, et küllap piisab, kui olen lihtsalt valija ja väga suur

Tajo Kadajas 44 Sündinud 12. mail 1953 Tallinnas. 44 Tajo Kadajas on laulnud tuntuks Rein Rannapi laulu „Ühes väikses Eesti linnas“ ansambliga Noor Eesti 44 Tajo Kadajase tuntumad laulud koos ansambliga Meie on „Puust tüdruk“ ja „Helgiheitja“, koos ansambliga Metallist „Äikesehingus“ ja „Unenägu“ 44 Tema tuntumad soolo­ laulud on „Ära tule“, „Taevaste tuul“, „Sõnu vaikusest“ ja „Viimane laul“.

toetaja. Aga enam vist ainult sellest ei piisa… Millised on need mured, mis Eestit vaevavad ja millele võimuparteid seni piisavalt tähelepanu ei ole pööranud? Reformierakonna 17 aastat kestnud valitsemisega tuli palju muresid juurde. Tagasi tuli väikese liiduvabariigi mentaliteet, nagu me polekski end vahepeal vabaks võidelnud. Suveräänsust antakse tükkhaaval ära. Karl Vaino aegne migratsioon idast on tagasi. Maksumaksja rahast ülalpeetav ERR käitub nagu võõrriigi ringhääling. Seadusega sätestatud poliitilise tasakaalu nõuet eiratakse. Suure aplombiga tööd alustanud e-valimiste läbipaistvaks muutmise komisjoni töö sumbus eikuhugi. Komisjonis oli kaks sõltumatut liiget, kelle ettepanekud ja mõtted lükati lihtsalt kõrvale. E-valimistega oleme samas seisus nagu enne: 100-aastased on kõige kiiremad hääletajad ja öösiti liiguvad tuhanded hääled kellele vaja.

Tajo Kadajas eelmisel aastal Tenerifel.

Kui palju te praegusel ajal muusikaga tegelete? Olen just lõpetamas oma uute lauludega heliplaati. Loohaaval olen andnud seda kuulda YouTube’i keskkonnas ja Facebooki muusikaga seotud gruppides. Muusika on olnud kogu elu minu jaoks hobi,

Reformierakonna 17 aastat kestnud valitsemisega tuli palju muresid juurde. Tagasi tuli väikese liiduvabariigi mentaliteet, nagu me polekski end vahepeal vabaks võidelnud.“ Tajo Kadajas

Te elate Lõuna-Eestis. Milline vaade on sealt Tallinna-kesksele Eesti elule? Midagi on läinud väga valesti. Riigil puudub regionaalpoliitika. Kogu elu on Tallinna-keskne. Maksupoliitikaga oleks saanud toetada ettevõtlust maal ja uute töökohtade loomist, aga seda ei tehtud. Eurotoetused, millega oleks saanud piirkondade arengu erinevusi tasandada, on läinud vist mujale. Riigil on aeg pöörata ennast näoga Eesti poole.

mitte põhitegevus. Lõpetasin omal ajal TPI majandusteaduskonna, nagu ka Anne Veski. Kogu elu olen töötanud majanduse ja rahanduse valdkonnas, viimased 20 aastat maksuametis maksukonsultandina. Nüüd olen pensionil. Kui mõni esinemiskutse tuleb, siis valin, kas see sobib või mitte. Raha pärast ma seda tegema ei pea. Millega praegu oma aega täidate? Mulle meeldib koos abikaasaga mägedes matkata. Viimati matka-

Foto: erakogu

sime vana aasta sees Hispaanias Tenerifel. Meenutades teie noorusaja bände, siis need on legendaarsed Noor-Eesti, Metallist, Meie, hiljem sooloprojektid. Kui sageli te oma vanu lugusid kuulate või neil teemadel nostalgitsete? Eelmisel sügisel anti välja minu esimese bändi Meie vinüülplaat, siis sai neid laule jälle kuulatud. Muidu ma oma laule ei kuula. Viie-kuue aasta eest lõpetasin kaks paralleelset muusikaga seotud pikka projekti, üks oli „Eesti vanad lastelaulud”, teine oli kirjandusklubi Poogen autorite tekstidele loodud lüürilised laulud. Esimene lõppes kokku 100 laulu ja 9 erineva heliplaadiga, teine umbes 50 uue lüürilise lauluga. Pärast seda tegin kaks aastat lääne rokkmuusika kaverite projekti, mille raames salvestasin eesti keeles 24 lääne bändi tuntud laulu, kõik pärit minu noorusajast. Selle käigus tõlkisin eesti keelde ja tegin lauldavaks ligi 50 tuntud laulu. Mul on oma YouTube’i kanal, kus kogu minu muusika on vabalt kuulatav. Te olete fännidele jäänud meelde ka Urmas Alenderi laulude esitajana. Palun meenutage oma sõprust Urmasega? Urmasega tutvusin, kui olime mõle-

mad 20-aastased, tema tegi Ruja, mina Meiet. Ja meie tihe suhtlus kestis kuni Urmase lahkumiseni. Pärast seda tundsin, et võlgnen talle tema laulude, eelkõige just tema ballaadide, viimise inimesteni. Kõik tema heliplaadid tulid ju palju hiljem. Viimati laulsime aastal 2013 Taavi Petersoniga Alenderi mälestuseks korraldatud kontsertkava raames tema tuntumaid laule kahehäälselt. Mida te arvate praegusest koroonapuhangust, piirangutest ja toimetulekust nii Eestis kui ka maailmas? Vana aasta sees Tenerifel olles nägin, et Hispaania võtab asja väga tõsiselt. Piirangud olid reaalsed ja neid kontrolliti reaalselt. Kui vaja, siis trahviti. Ilma maskita üheski poes sind ei teenindatud. Ühistranspordis ja avalikes kohtades, ka tänaval, oli mask kohustuslik. Maski võis ära võtta ookeani ujuma minnes ja süües, ja muidugi kodus. Mägedes matkata võis ka ilma. Kontserdile minnes oli saali täituvus 25%. Saali minnes mõõdeti otsaeest temperatuuri ja sisse viidi ainult koos saatjaga. Eesti piirangud on nende piirangutega võrreldes naljanumber. Aga eks ka haigestumine ja nakkus­ kordaja on nüüd sellele vastav.

Leiad, et LGBT propaganda­ asutuste riiklik raha­stamine tuleb lõpetada

Suhtud kaastundlikult indiviididesse, kes jutlustavad äärmus­feminismi

Ka sina leiad, et eelmine valitsus oli läbi aegade parim

Nõustud nende teadlastega, kes väidavad, et inimfaktor on kliimamuutustes imeväike

Oled kriitiline praeguse valitsuse abitu tegevuse osas koroonakriisi lahendamisel

Pead nõmedaks ennast sallivuslasteks pidavate tegelaste vihapurskeid

Eelistad võimalusel alati eestimaist

G

Sa leiad, et Eestisse ei tohiks lubada odavat võõrtööjõudu, kes lööb meie oma inimeste palgataseme alla

Sinus tekitab Oled vähemalt täielikku arusaa- korra kuulanud matust, kui ajaraadiosaadet loolisi kunsti- ja „Räägime asjast“ kirjandusteoseid püütakse kaasajastada ning muuta poliitiliselt korrektseks

N

Vasakmark­ sistlike kultuuri­ tegelaste jutt paneb sind neile kaasa tundma

Oled eesmärgile väga lähedal, tasub teha veel see õige viimane pingutus.

Tunned end ebamugavalt, kui kaitsepolitsei ja prokuratuur sekkuvad päeva­ poliitikasse ja võtavad maha valitsusi

I

Sa ei poolda Eesti muutumist odavtööjõumaaks, sest eestlane saab oma kodus ise kõigega hakkama

Oled selle poolt, et hariduse andmine peab igas kooliastmes käima riigikeeles

Sa ei nõustu Eesti–Vene piirilepingu ühepoolse ratifitseerimisega

EESTI EEST!

Sa ei häbene kuulutada, et oled eestlane või rahvuslane

Sind ärritavad umbkeelsed toidukullerid ja taksojuhid

Sa seisad vastu eestlaste püsima­jäämist ohustavale massiimmigratsioonile

Pooldad abielu mehe ja naise vahelise liiduna

~75 ruutu

Sind rõõmustab EKRE liikmeskonna ja populaarsuse kasv

Sa soovid näha Eestis ausat, korruptsiooni­ vaba ja läbipaistvat poliitikat

Sa pead lugu traditsioonidest ja vanadest rahva­­kommetest

Sa ei taha, et Euroopa Liit muutuks Brüsselist juhitavaks liitriigiks, vaid soovid, et see jääks püsima sõltumatute rahvusriikide liiduna

Pooldad, et rahvas saaks osaleda näiteks presidendi otsevalimistel või teistel rahvahääletustel

Kui täidad kõik väljad, oled tõeline Eesti patrioot ja võid enda üle uhkust tunda.

Lülitad teleka Sulle ei meeldi, Sa peidad häbi välja, kui kui mõned meie pärast silmi, kui „Ringvaates“ tipp-poliitikud Riigikogu infonäidatakse või diplomaadid tunnis võtab sõna järjekordselt käivad välismaal mõni sots Pilleri ja Haberi Eestit halvustaAmeerikast mas ostetud kaksikuid

Sa oled kriitiline viimatise võimupöörde suhtes, kus rahaahne ja ülbe Reformierakond heitis ühte korruptiivse Keskera­ konnaga

Pead oluliseks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist läbi aegade

100 ruutu

Haarasid viina­ pitsi järele, kui Kaja Kallas põhjendas koroona­ viirusesse nakatumise tõusu abielureferendumi arutelust tekkinud stressiga

Sind teeb murelikuks eesti kõrghariduse ingliskeelestumine

Sa ei nõustu Reformi­ erakonna koostatava vihakõne­ seadusega

Leiad, et Eesti Sulle ei meeldi Sind häirib Hoidsid Ameeripeab arenema rahvast lõhestav peaminister Kaja ka Ühendriikide ühtlaselt, mitte president nagu nt Kallase saamatus presidendi­ ainult Tallinnas ja Kersti Kaljulaid valimistel pöialt selle ümbruses või Toomas Donald Trumpile Hendrik Ilves

Pead ohtlikuks Reformierakonna ettepanekuid rahvahääletuseks, kus pakuti välja küsimus, kas Venemaal on parem elada kui Eestis

Tead peast Eesti hümni sõnu

Sa ei talu ühepoolset ja tendentslikku peavoolumeediat, mis propageerib globalismi ja vasakpoolset maailmavaadet

Leiad, et kedagi ei tohi diskrimineerida poliitiliste veendumuste pärast

Sind ärritab homopropaganda, seda eriti lasteaedades ja koolides

Oled käinud tõrvikurong­ käigul või jälginud seda veebist

B Sinus on ainest patrioodiks saada, tasub veel pingutada ja mõne aja pärast uuesti üritada.

Nõustud põhiseaduses punktiga: kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus

Heiskasid Eesti Vabariigi aasta­ päeval Eesti rahvuslipu

Hääletasid valimistel EKRE poolt

PA T R I OOD I Tähista JAH vastus ristiga ja loe kokku mitu ruutu said!

www.ekre.ee 2/2021

~90 ruutu

huumorinurk Kas oled t õeline p at rioot ? ~50 ruutu

Kui enamik ruute jääb tühjaks, siis kahjuks pole sinus patriooti ja jääb üle sulle vaid kaasa tunda.

O

17

2/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Autor: Erki Evestus

18

mälumäng 1. Kes neist on funk-soul-disko ansambli Lexsoul Dancemachine laulja? a) Robert Linna b) Mikk Saar c) Tanel Padar

2. Kui vanaks saab tänavu Tallinnas asuv Kaasani kirik? a) 200-aastaseks b) 250-aastaseks c) 300-aastaseks 3. Kes neist on kirjutanud praeguseks juba kuueosalise põnevusromaanide ­sarja „Palgasõdur“? a) Kalle Laanet b) Kalle Klandorf c) Kalle Mihkels 4. Eestist kuulub Euroopa Parlamenti seitse saadikut. Millise lühendiga tähistatakse europarlamendi saadikut? a) MEP b) PME b) EPM 5. Millisest ETV saatest on saanud tuntuks reporter Erik Boltowski? a) Otseliin b) Vaatevinkel c) Avatud toimik

Kaja Kallas esineb tehases. „Varsti hakkame veel paremini elama.” „Aga meie?” küsib üks tööline. Toompea koridoris kohtuvad Jürgen Ligi ja Kristen Michal. „Jürgen, miks sul on ühes jalas pruun ja teises must king?” „Tead, Kristen, ma ise ka ei saa aru. Kodus on teine samasugune paar veel – üks king on pruun ja teine must.” „Milleks teile uus soeng?” küsib juuksur Tanel Kiigelt. „Aga inimesed ei naera minu üle enam,” vastab Kiik. „Miks?” „Sest see soeng on nüüd moes!” Presidendivalimised Estonia kontserdisaalis. „Mis sa arvad neist presidendikandidaatidest?” „Meil veab, et valitakse ainult üks!” Kaja Kallas sõidab Kersti Kaljulaidi juurde ja teatab: „Mul on kaks uudist – kummast alustan?” „Alusta heast.” „Hmm, kahjuks pole see võimalik – mõlemad on halvad.”

„Te ostate juba kolmandat piletit,” ütleb piletimüüja kinos Keit PentusRosimannusele, „Miks te seda teete?” „Aga see mees seal saaliuksel, rebib mu pileti kogu aeg puruks.” Jaak Aab ja Taavi Aas hilinevad valitsuse istungile. Kaja Kallas põrnitseb neid ja küsib: „Miks te hilinesite?” „Mina jäin magama ja Taavi ootas mind tänavanurgal,” vastab Jaak. Mailis Reps ronib puu otsa. Kaja Kallas küsib: „Mailis, mis sa sinna puu otsa ronid?” Mailis vastu: „Kange õunaisu on.” Kaja jällegi: „Rumal inimene, kas männi otsas kasvavad õunad.” Mailis saab kurjaks: „Sina Kaja ole vait, mul on õunad kaasas!”

Vihane Mihhail Korb tormab ajalehe toimetaja kabinetti: „Ma nõuan teie lehelt mulle tekitatud moraalse kahju heastamist. Mida te õige mõtlete, kui nimetate mind, kõrget poliitikut suliks ja altkäemaksuvõtjaks?” „Siin peab olema mingi eksitus. Me ei avalda lehes kunagi midagi sellist, mis kõigile niikuinii teada on...,” vastab toimetaja.

malenurk ÜLESANNE:

Albert Burmeister, 1903. Matt kahe käiguga

Tokyo olümpial vaatab maaeluminister Urmas Kruuse koos Urmas Sõõrumaaga Kreeka-Rooma maadlust. Kruuse küsib Sõõrumaalt: „Kuule, ütle, kumb neist on kreeklane, kumb roomlane?” Vestlevad kaks sõpra: „Kuule, kas on tõsi, et reformierakondlased kogu aeg valetavad?” „Ei valeta kogu aeg. Ainult siis kui nad räägivad.” Sõber läheb Indrek Saarele külla ja näeb, et Indrek hüppab kella peal. Sõber küsib: „Mis asja sa teed?” Saar: „Löön aega surnuks.”

Vangikambris, pärast vihakõneseaduste jõustumist. „Mille eest istud?” „Rääkisin anekdooti.” „Aga sina?” „Kuulasin anekdooti.” „Aga sina?” „Laiskuse eest. Olin koosviibimisel. Üks rääkis anekdoodi. Mõtlesin, kas lähen kannan kohe ette või teen seda homme. Öösel võeti kinni."

koostaja Eino Vaher

LAHENDUS: Eesti maleisaks nimetatud Albert Burmeistri (1870–1940) kodustel maleõhtutel said tuule tiibadesse paljud hilisemad Eesti tippmaletajad – Vladas Mikenas, Felix Villard, Gunnar Friedemann, Paul Schmidt. Kaks viimast koos Paul Kerese, Ilmar Raua ning varumees Johannes Türniga sepistasidki aastaid hiljem Eesti male uhkeima võistkondliku saavutuse – pronksmedali 1939. aasta Buenos Airese maleolümpialt! Ülesanne lahendub toreda avakäiguga 1. Ld5-d4! Must on käigupuuduses. Peavariandid 1. … Rf5:d4 2. Of4-g3X, 1. …g5:f4 2. Ld4-f6X ja 1. … Og4-f3 2. Of4-g3X, kahekordne tuli ja matt!

6. Millist kala on nimetatud Kesk-Eestis ka purikaks? a) Latikat b) Haugi c) Ahvenat 7. Millist riigiasutust juhib käesoleva aasta algusest ­Madis Jääger? a) Andmekaitse Inspektsiooni b) Tervise Arengu Instituuti c) Maksu- ja Tolliametit 8. Kui pikaks ajaks valiti keskajal ametisse Tallinna raehärrad? a) 5 aastaks b) 10 aastaks c) Eluks ajaks 9. Millises linnas asub Kastani Arena? a) Rakveres b) Raplas c) Haapsalus 10. Mis kuus sünnivad rebasel tavaliselt kutsikad? a) Märtsis b) Aprillis c) Mais 11. Millises ansamblis on kaasa löönud muusik Tajo Kadajas? a) Kulturist b) Metallist c) Tankist 12. Millist parasiitväljendit kuritarvitas Ants Lauteri tegelane filmis „Mehed ei nuta“? a) Igatahes b) Muuseas c) Paraku Vastused 1a; 2c; 3b; 4a; 5c; 6b; 7c; 8c; 9a; 10b; 11b; 12a

ANEKDOODID

www.ekre.ee

19

2/2021

EESTI EEST!

PILDILOLIJA VÕITLEB … VASTU

LAHT

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „...maailmas selle sõnumiga“. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Riivo R. Kuressaarest, Anneli K. Tallinnast, Eha M. Pärnumaalt, Mare T. Raplast ja Tiiu S. Lääne-Virumaalt. Palju õnne! Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 10. juuniks 2021 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149. Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi. Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

KULTUURTAIM

AMETLIK KOOSELU

EINSTEINIUM

LUULE

LOBAJUTT

JOOD

HÄRRA PILDIL

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

3 võimalust

aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule Võimalus nr 1

Astu meie liikmeks! Kui oled vähemalt 18-aastane, nõustud erakonna põhikirja ja programmiga ning tahad kaasa rääkida rahvuskonservatiivse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, siis oled teretulnud EKRE ridadesse. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevusest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhi­ mõtete eest seisvaid inimesi. Erakonna liikmel on õigus osaleda hääleõigusega erakonna koosolekutel, kus valitakse juhtorganeid, hääletatakse programmi või põhikirja üle või langetatakse muid erakonda puudutavaid otsuseid; on õigus kandideerida kõigile valitavatele ametitele erakonna sees vastavalt põhikirjale; on õigus teha ettepanekuid põhikirja ja programmi muutmiseks ning erakonnasiseste või erakonna tegevusega seotud küsimuste kohta; on õigus taotleda ja saada erakonnalt moraalset tuge ja kaitset ning toetust ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses. Erakonna liikmeks ei või olla ega võeta isikut, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise vastu või tegutseb Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse vastu; ei toeta tegelikult erakonna seisukohti ja eesmärke; on osalenud okupatsiooniaegadel repressiivorganite tegevuses; on kuulunud või kuulub välisriikide luureorganitesse; omab kehtivat kriminaalõiguslikku karistust; on vabastatud avalikust teenistusest süülise tegevuse tõttu; kahjustab oma varasema tegevuse või käitumise tulemusel kujunenud maine tõttu erakonna mainet. Liikmemaksu suurus on 12 eurot aastas ehk üks euro kuus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna struktuuri moodustavad ringkonnad, mis kattuvad Riigikogu valimiste ringkondadega. Ringkonna liikmed võivad luua osakondi valdades või linnaosades. Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebi­ lehel www.ekre.ee. Teine võimalus on võtta ühendust EKRE piirkonnajuhiga, kelle kontaktid siinkohal avaldame.

Põhja-Tallinna ringkond Põhja-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosasid. Kontakt: esimees Meelis Keerberg, mkeerb@gmail.com

Lääne-Tallinna ringkond Lääne-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa. Kontakt: esimees Mart Kallas, kallasmart@hot.ee

Ida-Tallinna ringkond Ida-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna linnaosasid. Kontakt: esimees Kairet Remmak-Grassmann, kairet.grassmann@gmail.com

Harju- ja Raplamaa ringkond Kontakt: esimees Siim Pohlak, siim.pohlak@riigikogu.ee

Läänemaa ringkond Kontakt: esimees Hardi Rehkalt, hardi11@hot.ee

Saaremaa ringkond Kontakt: esimees Daniel Mereäär, daniel.mereaar@gmail.com

Järva- ja Viljandimaa ringkond Kontakt: esimees Rein Suurkask, reinsuurkask@hotmail.com

Võru- Põlva- ja Valgamaa ringkond Kontakt: esimees Lilia Simmul, lilia.simmul@gmail.com

Lääne-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Anti Poolamets, anti.poolamets@eesti.ee

Ida-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Annika Hiiemäe, idaviru.ekre@gmail.com

Pärnumaa ringkond

Soome osakond

Kontakt: Helle Kullerkupp, kullerkupphelle@gmail.com või ekreparnu@gmail.com

Kontakt: aseesimees Merliin Grauberg, ekre.soome@ekre.ee

Tartu ringkond

Rootsi osakond

Kontakt: esimees Merle Kivest, merlekivest@hotmail.com

Kontakt: esimees Indrek Tiik, tiikindrek@gmail.com

Tartu- ja Jõgevamaa ringkond Kontakt: esimees Kert Kingo, kert.kingo@gmail.com

EKRE peakontor Tallinnas Kontakt: sekretär Ülle Vunk, info@ekre.ee, tel 682 9555 Kontor asub aadressil Toompuiestee 27, Tallinn.

Võimalus nr 2

Tee erakonnale annetus! Kui Sa ei soovi aktiivselt poliitikas osaleda, aga jagad rahvuskonservatiivset maailmavaadet, siis on võimalik teha erakonnale annetus. Nii toetad EKRE poliitilist tegevust, kaasa arvatud ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna väljaandmist. Oleme väga tänulikud iga summa eest! Erakonna konto SEB pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003 Erakonna konto LHV pangas:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916 Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PERENIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. (Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.) Suur tänu!

Võimalus nr 3

Aita levitada rahvuskonservatiivset maailmavaadet! Hakka meie sõbraks sotsiaalmeedias – nii oled kursis meie tegemistega ning saad kaasa aidata rahvuskonservatiivide seisukohtade ja sõnumite levikule.

EKRE Facebooki konto: www.facebook.com/rahvuspartei Portaali www.uueduudised.ee Facebooki konto: www.facebook.com/uueduudised