ISSN 2504-5881
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 3(6)/2017 issuu.com/konservatiividevabasona ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Mart Helme
Kui me oma keele, rahvuse ja kultuuri eest võitleme, siis oleme siin igavesti!
Martin Helme
Eesti jõukuse kasvu 4 suurt võtit Lk 6
Henn Põlluaas
Argo Luude
Sotside saatanlik plaan: teisitimõtlemine kriminaalkuriteoks!
Riik peab lõpetama pimeda lahmimise ja panema sihid paika
Lk 7
Lk 8–9
Lk 4
INTERVJUU
INTERVJUU
Lk 10–11
Lk 15
Perekond Poolamets Jaak Madison – sajandivanuseid hingelt spordimees, traditsioone kes tahab taastada jätkamas Eesti spordi hiilguse
Eestlane olgu peremees oma Konservatiivne Rahvaerakond esitas seadusemuudatuse maal! metsa- ja maamüügi piiramiseks välismaalastele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogule seadusemuudatused, et piirata metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele. „Eestlaste maaomandi säilimine on Eesti kui rahvusriigi eksistentsi vältimatu eeldus,” põhjendab erakonna esimees Mart Helme.
K
ui seni on Eesti riik muutnud metsa- ja põllumaa minemist välismaalastest omanike kätte järjest lihtsamaks, siis Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on probleem, kui üha rohkem maad liigub välisriigi kodanike kontrolli alla. Mart Helme ütleb, et peremehetunne on omariikluse edendamisel asendamatu. „Omanikel on suurem vastutus- ja kohusetunne nii kohaliku kogukonna kui kogu riigi käekäigu ees. Kui me tahame olla peremehed omal maal, siis on loomulik, et see maa kuulub meie rahvale,” ütleb Helme. „Kui kriitiline osa Eesti maast kuulub mitte-eestlastele, siis on selge, et me ei ole siin enam peremehed, vaid lihttööjõud, kes on sunnitud välismaiste omanike poolt dikteeritud tingimustel nende heaks töötama. Muutume taas popsirahvaks omal maal.”
Kui tahame olla peremehed omal maal, siis on loomulik, et maa kuulub meie rahvale.
Kui kriitiline osa Eesti maast kuulub mitteeestlastele, siis on selge, et me ei ole siin enam peremehed.
Suurriigid ja -korporatsioonid ostavad maad kokku
Mart Helme
Helme sõnul on Eestis valitsenud metsa- ja põllumaa suhtes paraku turufundamentalistlik suhtumine: kõik on ostetav ja müüdav, küsimus on ainult hinnas. „On korrutatud mantrat, et rahal ei ole kodumaad ja maad seljas ära ei vii. Tõsi, maad ei viida küll seljas ära, aga see võidakse tootmisest kõrvaldada või kasutada seda meie majanduse seisukohast ebaotstarbekalt. See, kes käsutab tootmisvahendeid, saab mõjutada kõike, mis on tootmi-
sega seotud. Alates sellest, mida toodetakse ja lõpetades hinnakujunduspoliitikaga. Peame arvestama, et maailma ohustab tulevikus toidupuudus, selleks valmistudes ostavad suured riigid ja suur ettevõtted kogu maailmas maad kokku,” märgib Helme. „Pole välistatud arengud, et siinse maa ostmisega tahetakse lülitada kohalik konkurents mängust välja. Kui kriitiline mass maaomanikke on välismaalased, siis
võime ühel hetkel olla olukorras, kus välismaalased ostavad meie tootmisvahendid ära ja panevad seejärel kinni, et turgu mõjutada. Meenutagem, et 1990. aastate suur-erastamise perioodil osteti ära ja pandi kohe kinni Viljandi tuletikuvabrik ja tootmiskoondis Ookean.” Helme sõnul ei tohi mööda vaadata ka julgeolekuaspektist. „Kujutame ette olukorda, kus näiteks meile vaenuliku riigi kodanikud ja firmad omavad kriitilist osa teatud strateegiliste punktide ümber olevast maast. Ida-Virumaal, saartel, Tallinna ümbruses on sensitiivsed alad, mis peavad olema Eesti kodanike ja riigi poolt kontrollitavad.” Seetõttu on Helme sõnul oluline seadusesse sisse kirjutada lisameetmed, mis muudaksid ühest küljest maatulundusmaa omamise ja majandamise mõttekaks ja
Foto: Sander Ilvest, Postimees
kasulikuks, teisalt pärsiksid omandi lihtsat ja spekulatiivset liikumist isikutele, keda ei seo Eestiga mitte miski.
Keelame maa müügi kolmandate riikide kodanikele ja firmadele Praegused rahvusvahelised lepingud ei võimalda maa müügi täielikku keelamist Euroopa Liidu riigi kodanikele ja ettevõtetele, küll aga näeb Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu ette maa müügi välistamise kolmandate riikide isikutele ja ettevõtetele. Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kehtestataks eelnõu kohaselt keeletsensus. Füüsilisest isikust välismaalasel tuleks maa ostmiseks anda isiklikult üle oma keeleoskustõend riigikeele vähemalt B1 tasandil valdamise kohta või tõendada isiklikult
suuliselt riigikeele oskust. Samuti peaks ostja omama metsa- või põllumajandusalast haridust või vastavaid teadmisi ja oskusi põllumajanduse valdkonnas. Juriidilisest isikust ainuomanik või enamusaktsionär peab maa ostmisel olema suuteline riigikeelest aru saama ja tõendama maaüksuse edaspidist kasutamist põllumajandustootmises. Samuti peavad ainuomanikul või enamusaktsionäridel olema vastavad teadmised või oskused põllumajanduse valdkonnas. Helme sõnul on just Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise tingimustes tarvis tagada, et säiliks eestlaste peremehestaatus Eestis nii põllumaa kui metsade omanikuna. „Kui välismaalased tahavad siinmail põllumajandusega tegeleda, siis on nad teretulnud maad rentima,“ ütleb Helme.