TEHNIKARÜHM - TEGUSATE NOORTE KASVULAVA

TEHNIKARÜHM - TEGUSATE NOORTE KASVULAVA

Skautidel on tuntud ütlus „Kord skaut, alati skaut“. Noorte Kotkaste seas ei ole samasugune lause küll päris ametlikult kasutusel, aga sisimas kehtib meil täpselt sama põhimõte – kord noorkotkas, alati noorkotkas.

Tekst: RAIT VAENO , tehnikarühma pealik

See tunne ei kao, isegi kui elu toob vahepeal teised tegemised ja kohustused. Kui oled kord selle teekonna ette võtnud, jääb see sinusse alati. Minu enda teekond Noorte Kotkastega algas juba 1993. aastal. Olen selle aja jooksul kandnud mitut rolli – alustanud noorkotkana, olnud rühma- ja malevapealik ning noorteinstruktor.

Vahepeal jäin aktiivsest tegevusest kõrvale, kuid tuli kutse tagasi – ja kui see tuli, olin taas valmis kaasa lööma. Pandeemiaaeg andis võimaluse aja maha võtta ja järele mõelda. Selles vaikuses küpses mõte, mis oli minus tegelikult juba ammu olemas –miks mitte ühendada mu kaks kirge: tehnika ja töö noortega? Nii sündis tehnikarühm – väike, aga sisukas.

KÄED KÜLJES

Kohe sai selgeks, et turvalisuse ja kvaliteedi huvides ei saa rühm olla liiga suur. Esialgu panime piiri 10–15 poisile vanusega alates 13 eluaastast. Selles vanuses on noored piisavalt küpsed, et tööriistu mõistlikult kasutada, ja piisavalt uudishimulikud, et uusi asju proovida.

2023. aasta kevadel saatsime koolidesse infolehed ja korraldasime esimesed tutvustavad kohtumised Kaitseliidu vabatahtlike majas Pikal tänaval. Huvi oli suur.

Alustuseks tegutsesime Tallinna maantee ääres asuva tühjana seisnud maja ruumides, mis Kaitseliidu lahkel loal meile kasutada anti. Hiljem tekkis võimalus kolida tagasi Pika tänava garaažiruumi – ja sellest sai meie enda loodud töökeskkond.

Uus ruum tähendas ka tööd. Koos teiste Pärnumaa maleva noortega asusime tegudele – puhastasime, lihvisime, pahteldasime ja värvisime. Meile tulid appi ka firmad Selge Remont ja Triger, kes vahetasid välja kogu elektrisüsteemi.

Me ei loonud lihtsalt korda, vaid ehitasime endale kodu, kus saaks rahulikult tegutseda ja õppida. Iga tehtud liigutus õpetas midagi – planeerimist, täpsust, koostööd, aga ka vastutust.

Lisaks sellele, et noored on õppinud Noorte Kotkaste järgukavade sisu ja osalenud laagrites, on suur osa tegevusest olnud seotud just praktilise tegutsemisega. Näiteks kaitseliitlane Alar viis läbi töötoa, kus poisid õppisid jalgrataste hooldust: kuidas lappida rehvi, määrida ketti ja hoida sõiduk korras. See oli käedkülge-õpe, mille tulemus oli kohe näha.

Eriti äge oli projekt, kus valmistasime riiuleid aerosoolipurkide hoidmiseks. Joonistasin tahvlile esmase kavandi ja selgitasin ülesande mõtet – iga noor võiks ise mõelda, kuidas lahendada praktiline vajadus riiuli järele. Poisid tegid oma visandid, täiesti iseseisvalt. Tulemus? Vaid üks riiul sarnanes minu algse kavandiga, kõik teised olid omanäolised. Ja mis veel parem – kõik riiulid täitsid oma eesmärki ja läksid kohe kasutusse.

Enne seda õppisime mööblijooniste lugemist, harjutades IKEA stiilis skeemide järgi mööbli kokkupanekut. Sealt edasi oli juba lihtsam ka oma kavandeid realiseerida. See õpetas, et tehniline täpsus ja loovus ei välista teineteist – vastupidi, täiendavad.

Samas vaimus valmis ka meie oma lukksepatöölaua projekt. Maleva tagalameeskond aitas teha metallosa –lõigati, puuriti ja keevitati tugev raam. Puitosa, lauapinna ja riiulite valmistamise võtsid enda peale noored.

Mõõtmine, saagimine, lihvimine ja kokku monteerimine – kõik tehti ise, koos ja süsteemselt. Tulemuseks oli töökorras laud, mis nüüd iga päev meie garaažis kasutust leiab. See pole lihtsalt tööpink – see on meie endi kätega tehtud töövahend.

MÄRGATUD JA TOETATUD

Meie tegevust on märgatud ja toetatud. Suureks üllatuseks ja rõõmuks annetas kaitseliitlane Margus Allik meile hulga tööriistu ja professionaalse laserpingi. Selle abil saab graveerida ja väga täpselt lõigata erinevaid materjale. Praegu ootab seade veel paigaldust ja vajalikke töötingimusi (nt ventilatsiooni), aga tulevikuks on see suur hüpe edasi. Poisid juba unistavad, mida kõike sellega teha saab.

Samuti oleme oluliseks pidanud koostööd maleva teiste struktuuriüksustega. Käivad arutelud koostöövõimaluste üle maleva transpordi- ja tehnikameeskonnaga, et meie noored saaksid tulevikus osaleda masinapargi hoolduspäevadel. Idee on, et poisid võiksid alates hetkest, mil garaažiuks avaneb, kuni masina uuesti tööle asumiseni kogu hooldusprotsessi näha ja selles ise kaasa lüüa. Selline kogemus annab väärtuslikke oskusi ja avab täiesti uue vaate tehnika toimimisele.

Üheks meie unistuseks on osalemine Seebikarbirallil – võistlusel, kus tuleb ise valmis ehitada fantaasiamasin ja sellega rajale minna. Mõtted ja kavandid on juba visandatud, komponente kogutakse, töö käib.

Tehnikarühm ei ole lihtsalt koht, kus õppida tööriistu tundma. See on kogukond, kus noor saab katsetada, eksida, uuesti proovida, mõelda, lahendada ja lõpuks näha midagi, mis on päriselt valmis saanud. Ta saab tunda, et tema idee ja tegu loevad. Et koostöö viib edasi. Et tehnika ei ole ainult mutrid ja kruvid, vaid midagi, mis hakkab elama, kui panna tööle oma mõte ja käed.

Kokkuvõttes – tehnikarühm on palju rohkem kui tööriistad ja remonditööd. See on kasvulava, kus noored saavad areneda, oma tugevusi avastada ja midagi päriselt ära teha. Ja see tunne, et oled midagi ise loonud, jääb nendega kauemaks kui ükski laagrituli. Sest, nagu teame: kord noorkotkas, alati noorkotkas. Ja vahel saab just kruvikeerajast parim kasvataja.