LEIU LEPIK - 230 PÄRNUMAA NAISE KINDLAKÄELINE JUHT

LEIU LEPIK - 230 PÄRNUMAA NAISE KINDLAKÄELINE JUHT

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Leiu Lepik oli aastaid kodutütar ja nii oli loogiline jätkata Naiskodukaitses. Kui 2019. aastal loodi Vändra jaoskond, asus Leiu seda juhtima. Täna on ta kogenud ringkonnajuht ning ütleb kindlusega, et on organisatsioonist saanud palju rohkem, kui liitudes oodata oskas.

Tekst: KATRI LINDAU , vabatahtlik autor

Kohe pärast Naiskodukaitsega liitumist osutus Lepik valituks jaoskonna juhatusse. Seejärel oli ta aastakese jaoskonna esinaine ning kuulus samal ajal ka ringkonna juhatusse.

Kuidas sai sinust ringkonna esinaine?

„Kui tuli uue ringkonna esinaise valimise aeg, siis tundsin, et tahan selle rolli endale võtta, ja kandideerisin. Jaoskonna esinaisena nägin mitmeid kohti, mida saaks parendada. Mulle väga meeldib organiseerida ja korraldada. Ringkonna esinaisena saab seda palju teha.

Täna on minu peamine ülesanne hoida fookust ja suurt pilti, suunata jaoskondade esinaisi nende töös. Nemad on ringkonna esinaise ja ringkonna juhatuse käepikendused. Pidev koostöö ja üksteisemõistmine on meeskonna toimimiseks üliolulised.

Üldpildis on mured kõikjal sarnased: passiivsed liikmed, raskused endale rolli leidmisega, vabatahtlike juhtide puudus. Olen tänulik meie jaoskondade juhtidele, kes nii suure südamega oma vabatahtlikku tööd teevad ja probleeme lahendavad. Ringkonna esinaisena tunnen, et ei pea liigselt muretsema ja saan kindel olla, et ülesanded saavad täidetud.

230 naise juhtimine on suur vastutus ja olen oma ülesannet võtnud täie tõsidusega. Mul on kodus väga toetav elukaaslane, tänu kellele mul õnnestub nii palju panustada. Mõnel koolitusel on kaasas terve pere – mees on vabatahtlik instruktor ja lapsed saavad ka kodust välja.

Naiskodukaitse on andnud mulle suure tutvusringkonna. Igal sügisel saame esinaistega kokku, nii tore on näha ja kuulda, kuidas teises Eesti otsas toimetatakse. Ükskõik, kuhu linna ma satun, võin kindel olla, et tunnen seal mõnda naiskodukaitsjat.“

Mille poolest Pärnumaa ringkond teistest eristub?

„Meil on VINGED naised. Viimaste aastatega on ringkonna liikmete arv peaaegu kahekordistunud. See on olnud meile intensiivne aeg, et kõik värsked liikmed koolitada ja olla kindel, et keegi ei jääks unarusse.

Oleme leidnud neile väljundi ja jaoskondade juhtide suure töö tulemusena on ka passiivsed liikmed leidnud endale ülesanded. Tänu sellele panustame mitmekesistes rollides: lööme kaasa kogukonna harimises, toimetame sihtüksuste ja sõjaaja ametikohtadel, toetame Pärnumaa malevat. Naistel on sära silmis ja tahtmine anda oma osa.

Arvan, et meie ringkond on väga esinduslik ja heas mõttes märgatud. Asjalikud naised toimetavad mitmel rindel ja on paljudele eeskujuks.“

Mis on Pärnumaa ringkonnale lähiaastate suurim proovikivi?

Selle aasta tähtsündmus on kindlasti võidupüha paraad. Saame olla väga oluline osa suurest pildist. Lisaks marssimisele on meie naistel veel väga palju tähtsaid ülesandeid, mis toetavad paraadi õnnestumist.

Pikemas plaanis on oluline jätkata alustatud teed uute juhtide leidmisel ja koolitamisel. Pahatihti ei ole jaoskonna juhatused või esinaiste kohad populaarsed ametid ja neid ülesandeid täidavad naised, kes panustavad juba niigi viiel erineval viisil.

Peame saavutama selle, et üldkoosolekutel oleks kandidatuuri esitanud mitu inimest ja pink oleks pikk. Selleks aga tuleb teha korralik eeltöö ametite tutvustamisel ning pärast rollidesse valimist uusi juhte aidata ja suunata.

Sel aastal näiteks tegime esimest korda õppepäeva „Juhtide ABC“. Tagasisidest tuli välja, et see oli väga vajalik isegi mitmeid aastaid juhirollis olnud inimestele.

Samuti peame jätkama koolitamist ja suurendama esiti enda liikmete ja siis kõigi elanike kriisivalmidusoskusi ja -teadmisi. Mida rohkem on inimesi, kes oskavad end ise aidata ja tänu sellele ka oma peret ja lähedasi toetada, seda kindlamalt oleme kaitstud ja kõigeks valmis.

Meie, naiskodukaitsjate roll on Pärnumaal väga oluline. Meie olemasolust ollakse teadlikud. Seda ilmestavad mitmekümned kutsed erinevatele külapäevadele, seminaridele ja suvepäevadele. Meid kutsutakse rääkima kriisivalmidusest, metsas hakkamasaamisest ja nii edasi. Samuti oleme esindatud omavalitsuste kriisikomisjonides, et anda oma vaade evakuatsiooni teemadel.“

Millist nõu annaksid Naiskodukaitse juhtidele?

„Naudi oma aega sellel ametikohal. Võta kõiki kogemusi positiivselt – isegi kui midagi väga viltu läheb. Igast õnnestumisest ja ebaõnnestumisest on midagi kõrva taha panna. Need oskused, mida Naiskodukaitses saame, on hindamatud ja suurendavad iga inimese väärtust. Mitte ainult meie organisatsioonis, vaid ka eraelus ja töökohal.“

KIRSTI TOODU, Pärnu jaoskonna esinaine

Nelja tütre ema Kirsti Toodu on senise elu töötanud avaliku sektori finantsvaldkonnas, kuid äsja lõpetas ta Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kutseõppes erakorralise meditsiini tehniku eriala. Naiskodukaitses on Kirsti ühiste väärtuste pärast. „See on riik, mis on minu riik. Ja seda riiki, seda vabadust hoian mina oma elu hinnaga,“ selgitab ta. „Kõik muu – koolitused, uued oskused, inimesed, proovikivid – on puhas boonus,“ on ta rahul.

„On palju naisi, kelle pealehakkamist, nutikust, sportlikkust ma tõeliselt imetlen. Tundub, et naised elavad mingites paralleeluniversumites, sest 24 tunniga lihtsalt ei ole võimalik nii palju tegutseda,“ kiidab Kirsti Pärnumaa naisi.

MARILIN JÄRV, Vana-Pärnu jaoskonna esinaine

Marilin Järv, omadele Mari, on Vana­Pärnu jaoskonna värske juht, kes lisaks sellele panustab ringkonna ja maleva meditsiinivaldkonnas. Naiskodukaitse vabatahtliku juhi kogemus on Maril veel väike, kuid tal on ideed, mida püüab rakendada.

„Inimesed tahavad olla osa millestki, mille üle nad on uhked, mille eest nad on valmis võitlema ja ohvreid tooma ja mida nad usaldavad“ – see Howard Schultsi mõte on üks neist, millest Mari lähtub. „Juhtide ehk tähtsaim ja raskeim ülesanne on säilitada ja arendada seda tunnet, mis liikme vabatahtlikuna riigikaitselisse organisatsiooni tõi,“ selgitab ta.

KAIT KOSENKRANIUS, Are jaoskonna esinaine

Are jaoskonna esinaine Kait Kosenkranius alustas aastal 2007 Paikuse kodutütarde rühma toetajaliikmena.

„Seal puutusin kokku eeskätt paljude kaitseliitlastega ning 2016. aastal astusin Kaitseliidu liikmeks. Ja kui mõned aastad hiljem Lääne maakaitseringkonna meditsiinispetsialistina tööle asusin, oli mu naaberkabineti asunikuks naiskodukaitse instruktor Karme Tammist,“ meenutab Kait, kuidas inspireeriv instruktor pani ta 2020. aastal kirjutama ümberastumise avaldust. Täna on Kait hinnatud vabatahtlik juht Naiskodukaitse ridades.

ANNIKA MÕTTUS, Ülejõe jaoskonna esinaine

Ülejõe esinainejaoskonna Annika Mõttus liitus Naiskodukaitsega 2021. aastal pärast põhjalikku kaalumist: „Mind moti­ veeris peamiselt soov olla teadlikum ja paremini kriisideks valmis – tahtsin olla selline kodanik, kes oskab teisi abistada, mitte ei vaja ise abi.

Tänaseks võin kindlalt öelda, et see on olnud mu elu üks parimaid otsuseid. Naiskodukaitse on and­ nud mulle võimaluse kuuluda kogukonda, kus ini­ mesed jagavad sarnaseid väärtusi, ning pakkunud rohkelt võimalusi õppida ja uusi oskusi omandada,“ lisab ta.

Annika kiidab Pärnumaa naisi. „Ka mina ise saan nendest tublidest ja eeskujulikest naistest innus­ tust – just nende tegutsemistahe ja püsivus aitavad mul end taas kokku võtta, kui motivatsioon hetkeks raugeb. Selline kogukond annab jõudu ja tuge,“ kinnitab ta.

ANNELI PESTI, Saarde jaoskonna esinaine

Saarde jaoskonna esinaine Anneli Pesti veab lisaks ka kohalikku Noorte Kotkaste rühma. Anneli tunnistab, et Naiskodukaitse on teda mugavustsoonist välja toonud ning pannud tegema asju, mis poleks olnud tema esimene valik. „Põnev on, et ma teen kõike risti vastupidi sellele, mida olen kunagi endast uskunud. Ma pole kunagi armastanud telgis ööbida, veel vähem öösel metsas. Naiskodukaitse on kõike seda muutnud,“ arutleb Anneli, kes on vastu võtnud kõik organisatsiooni pakutud väljakutsed. „Olen olnud ligi üheksa aastat Naiskodukaitse liige ja enamiku ajast kas juhatuses või juhtival kohal.“ Tegevliikmetele soovitab ta: „Julge vastu võtta juhtival ametikoha vastutus, just jaoskonna esinaisena või aseesinaisena. See ei ole midagi hullu, aga annab väga hea kogemuse.“

AVE AASLAID, Tori jaoskonna esinaine

Ave Aaslaid on Tori jaoskonna asutajaliige ning tänane esinaine. Tema päevad on täidetud töö, vabatahtlike tegevuste, näiteringi ja kogukonnaüritustega.

„Naiskodukaitse pakub mitmekülgseid võimalusi panustada riigikaitsesse ja laiemalt ühiskonna turvalisemaks muutmisesse. See annab julgust, kogemusi ja teadmisi, aitab avastada iseennast ja oma võimeid. Soovin olla osake lahendusest, mitte probleemist,“ selgitab Ave.

Tori jaoskond käib ühte jalga Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuga. „Oleme võtnud südameasjaks hoida oma kodukirikut. Tori naised on esindatud kõikidel mälestus­ ja tänujumalateenistustel ning traditsiooniliselt kaunistame võidupühal kiriku omakorjatud põllulilledega,“ räägib Ave.

AIRIN LAASMA, Vändra jaoskonna esinaine

Lasteaiaõpetaja Airin Laasma asus Vändra jaoskonda juhtima jätkuna varasemale tööle jaoskonna juhatuses, kui Leiu Lepik suundus ringkonda juhtima.

„Kodumaaga seotud väärtused on mul juba lapsepõlvest saati südames,“ räägib Airin. „Võtsin kaua hoogu, sest arvasin nagu paljud teisedki, et mul ei jätku organisatsiooni jaoks piisavalt aega.“ Kuid juba aasta pärast Naiskodukaitsega liitumist võttis ta ka Kodutütarde noortejuhi rolli ning peab seda üheks oma elu parimaks otsuseks. „Noortelt saadud siiras emotsioon on edasiviiv jõud,“ on tema sõnul võimalik Naiskodukaitse ja noortejuhi tegevused ühendada ning ise sellest kogemusest võita.

REILIKA KIVISELG, Uulu jaoskonna esinaine

Reilika on nagu hunt Kriimsilm, kuid seitsme ameti asemel on tal seitse last. Kuid ka ameteid on tal peoga – töötab tegevusjuhenda­ jana, on jalgpallitreeneri abi, juhendab spordiringi, toimetab abipolitseinikuna ning midagi jäi kindlasti mainimata.

„Seda võib tunduda palju, aga ma ise näen vaimu­ silmas ühte tervikut ja tean, kuhu jõuda soovin,“ räägib toimekas naine. Ka tema karjäär Naiskodu­ kaitses on olnud kiire: 2023. aastal osales ta „Ole valmis“ laagris Võrumaal, tegi seal otsuse organi­ satsiooniga liituda ning Uulu jaoskonna loomisel asus selle esimeseks juhiks. „Olen tänulik Pärnu jaoskonnale, kes usaldas mind ja andis uue liik­ mena kohe võimaluse juhatuse toimetamist lähe­ malt vaadelda,“ tänab ta vabatahtlikke kolleege.