
4 minute read
KUIDAS KALA PLANGUL KÜPSETADA
KUIDAS KALA PLANGUL KÜPSETADA
Toores kala üldjuhul süüa ei sünni. Et sünniks, oleks vaja seda kas keeta, küpsetada või kuivatada. Kui keetmiseks pole potti ja kuivatamiseks pole aega, siis jääb üle küpsetamine.
Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja
Tihtilugu on muidugi nii, et seal, kus pole potti, pole ka panni. Noh, näiteks kodusest köögist kaugel looduses viibides. On ainult aeg (aga mitte nii palju, kui kulub kala kuivatamiseks). Ja kala. Ja tühi kõht. Tühi kõht on teatavasti kõige parem kokk. Aga ka kõige parem kokk saab vaid kurjalt koriseda, kui pole vahendeid, millega kokata.
Ent kui vahendeid pole, tuleb need teha. Ja küpsetamiseks panni on lihtsam teha kui keetmiseks potti. Sest kui nüüd mõelda – mis see pann muud on, kui alus, mille peal toitu kuumutada. Juba 3000 aastat enne seda, kui üks Maarja mitte oma kihlatud Joosepist, vaid pühast vaimust rasedaks jäi ja lapsega maha sai, valmistasid inimesed savist või kivist „panne“, et küpsetada nendel viilutatud mammuteid, vaenuliku hõimu esindajaid või muud meelepärast.
Puidust pannide kasutamise kohta info puudub. Võibolla sellepärast, et need põlesid kõik ära.
Et aga sobivates mõõtmetes kivid ei kasva puu otsas ning savist panni valmistamise eelduseks on ekskavaator või vähemalt labidas ning kraad keraamikas, jääbki parimaks võimaluseks kasutada just puitu, mida looduses usutavasti ikka leidub.
EELISTA LEHTPUUD
Niisiis, kuidas valmistada kala küpsetamiseks puidust alus, mida on ehk palju nimetada panniks, küll aga planguks? Ega siin midagi keerulist ole. Kui just ei keera asja nässu puidu valiku, plangu laiuse ja paksusega.
Kõigepealt puidu valikust. Võimaluse korral tuleks vältida okaspuud. Selles on palju vaiku ning tõrvataolisi aineid, mis kuumutamisel hakkavad suitsema, annavad toidule ebameeldiva maitse ning viimaks süttivad. Ja see pole hea. Seda me ei taha. Me tahame küpsetatud, mitte kõrvetatud kala.
Seega tuleks eelistada lehtpuud. Näiteks leppa või paju, mis ei erita kuumutades mitte vaiku, vaid kerget suitsumekki. Ja see on hea. See meile maitseb.
Järgmiseks, kui olete leidnud sobiva lehtpuust halu või noti, tuleb sellele anda plangu kuju. Ehk siis lüüa selle küljest paraja paksuse, laiuse ja pikkusega liist. Sobib selleks tööks nii kirves kui suuremat sorti nuga. Laiuse ja pikkuse juures tuleb jälgida printsiipi, et plank peab ületama kala vastavad mõõtmed. Muidu on jälle tulemuseks kõrvetatud kala. Ja see pole hea.
Mis puutub plangu paksusesse, siis liiga õhuke plank võib süttida enne, kui kala valmis saab. Liiga paks plank aga ei lähe piisavalt kuumaks ning kala võib tooreks jääda. Ehk siis: plank tuleb raiuda paraja paksusega. Paras paksus on umbkaudu kolm sentimeetrit.
Mõistagi ei tohi küpsetusplanguks kasutatav puit olla kuiv. Mistõttu tuleks see valmistada toorest puust. Kui toorest puud pole või ei raatsi võtta, tuleb plank enne kasutusele võtmist mõneks tunniks vette asetada.
SÜTT, MITTE TUHKA!
Kui küpsetamiseks vajalik inventar loodud ning näppe sama palju alles kui protsessi alguses, on täpselt paras aeg tuli üles teha.
Jällegi, kui võimalik, tuleks kasutada okaspuu asemel lehtpuud, sest lehtpuust jääb põlemise käigus alles süsi, okaspuust pigem tuhk. Aga meil on vaja sütt. Mida rohkem, seda parem.
Niikaua, kuni puud söeks põlevad, saab aega täita kala ettevalmistamisega. Lõigake kala kõht lahti ning eemaldage sisikond. Pea ja soomused võite kalale külge jätta, need kaitsevad kala liigse kuumuse eest, ei lase lihal laiali pudeneda ega mahladel välja joosta.
Kui juhtub kaasas olema soola, võib kala kergelt sellega maitsestada. Või siis kasutada looduslikke ja käepäraseid maitsetaimi. Näiteks sidruni saab metsatingimustes vabalt asendada jänesekapsaga.
Selleks ajaks, kui te kala ja maitsetaimedega mässamise lõpetate, on tuli ilmselt juba ammu ära põlenud. Aga kui ei ole, on sinna kindlasti tekkinud juba paras kogus sütt. Eeldusel, et te vahepeal puid juurde lisasite.
Togige veel põlevad tukid lõkke serva ning siluge söed enamvähem siledaks tasapinnaks. Nõnda, et saate asetada sellele plangu. Siis polegi muud, kui kala plangule ning oodake, kuni see valmis saab.
Päris „pane ja unusta“ selline lahendus muidugi ei ole, ka taimerile ei tasu lootma jääda. Ikkagi elaval tulel küpsetamine, mistõttu on mõistlik kalal ja plangul silma peal hoida ning süttimisohu korral adekvaatselt reageerida.
Tõsi on, et ega kala palju ja pikalt kuuma ei taha. Sõltuvalt kala mõõtmetest võib roog valmis saada umbkaudu veerand kuni poole tunniga. Valmis kalast annab märku kergelt pruunistunud jume ning luudelt kergesti eralduv liha. Head meisterdamist ja isu!
Video: https://youtu.be/Ag4VGjCwBI8