KOOSTÖÖ SISETURVALISUSE JA ELANIKKONNA KAITSE HEAKS

KOOSTÖÖ SISETURVALISUSE JA ELANIKKONNA KAITSE HEAKS

Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Lääne maakaitseringkond teevad piirkonna siseturvalisuse ja elanikkonna kaitse nimel koostööd teiste organisatsioonidega. Igal aastal korraldame mitmeid koostööõppusi, millest suurimale, Decisive Lancerile, on kaasatud terve rida asutusi ja omavalitsusi. Samuti teeme koostööd planeerimises, et kriisi- või sõjaolukorras oleks toimimine ladusam, ülesanded selged ja koordineerimisvajadust vähem.

Tekst: KARMEN VESSELOV , Lääne maakaitseringkonna teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

KAITSELIIT

Kol-ltn RAIGO PAIMLA, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik ja Lääne MKRi ülem:

„Kriisi­ ja sõjaaja riigikaitseliste ülesannete täimine (sh sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse) nõuab kõigi jõustruktuuride ja kohalike omavalitsuste koostööd ning koordineeritud tegevust.

Mitte ühelgi struktuuril ei ole nii palju ressursse, et kõigega ise toime tulla. Kuna osaliselt meie tegevused kattuvad (näiteks on Kaitseliidu maakaitsel ja politseil ühine vastane, kes tegutseb meie vastu), pakub koos planeerimine või plaanide koordineerimine meile ülesannete täitmisel lisandväärtust. Et me ei oleks kui luik, haug ja vähk, peame ülemate tasandil saavutama ühtse arusaama ning ühtses ohupildis ülesannete täitmist üheskoos planeerima ja harjutama.

Viimase paari aastaga oleme teinud suured sammud edasi, selle eelduseks on olnud ülemate koostöötahe ja sarnane arusaam. Meie koostöö suurendab kõigi valdkondade efektiivsust ning siit on hea edasi minna.“

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

ARGO TALI, PPA Lääne prefekt:

„Lääne regioonis on Kaitseliidu ja politsei koostöö hea. Oleme jõudnud sinna, kus „nurgad on ümaraks lihvitud“. See tähendab, et me ei aruta, kelle ülesandega on tegu, vaid püüame tagada turvalisust ühiselt, olgu siis kitsamalt sisejulgeoleku või laiemalt riigi julgeoleku heaks.

Suurepäraseid näiteid koostööst saab tuua COVID­19 pandeemia ja Ukraina põgenike kriisi aegadest aastatel 2020–2022. Töötasime koos nii Schengeni sisepiiril, LääneEesti sadamates kui ka vastuvõtupunktide töös hoidmisel. Häid koostöönäiteid on käesolevastki aastast, kui turvasime koos energiataristut.

Kaitseliit pakub politseile olulise lisaressursi, mis võimaldab meil enda ülesandeid paremini täita. Ressursist tähtsam on muidugi teadmine, et koostööpartner pakub ise abi, aitab kaasa mõelda ja on hea kohaneja ning tänu sellele suudab täita ka ülesandeid, mis pole kaitseliitlastele just igapäevased.

Tänu heale koostööle, ühisele tegutsemisele ja õppustele saame meiegi anda oma panuse Kaitseliidu eesmärkide täitmiseks. Kestva koostöö kaudu paranevad politseinike teadmised ja valmisolek, et tegutseda sõjatingimustes ning arvestada seejuures ka Kaitseliidu vajadustega.“

PÄÄSTEAMET

JAANO VIJA, Lääne päästekeskuse evakuatsiooninõunik:

„Kaitseliit on Lääne regioonis ikka olnud sillaks tsiviilasutuste ja sõjalise maailma vahel, kuid seda rolli täideti peamiselt regionaalse kriisikomisjoni kaudu. 2025. aastal saavutas Lääne päästekeskuse ja Lääne maakaitseringkonna koostöö uue taseme. Oleme varem osalenud teineteise regionaalsetel ja üleriigilistel õppustel ning staapides läviisikuid vahetanud, sel aastal tegime aga arenguhüppe planeerimises.

Esimesena Eestis koostati Lääne päästekeskuses regionaalne plaan ulatusliku evakuatsiooni tegevusteks sõjalises kriisis. Pärast ühiseid staabiõppusi, eeskätt Decisive Lancerit 2024, sai lõplikult selgeks, et sellises mahus operatsioon vajab reaalsetel võimetel ja ressurssidel tuginevat põhjalikku plaani, mida õppuse käigus ei ole võimalik välja töötada. Päästeameti senised plaanid ei olnud regiooni tasemele piisava detailsusastmega.

Planeerimisnädalaks aktiveeriti suur osa Lääne päästekeskuse staabireservist, kes töötasid koos ringkonna staabiohvitseride ja Naiskodukaitse instruktoriga. Planeeriti maakaitseringkonna ülema juhtnööride järgi, kes kasutas NATO sõjalise planeerimise päästeametile kohandatud mudelit.

Selline ühisplaneerimine ei olnud iseenesestmõistetav. Ehkki organisatsioone ühendab missioon kaitsta Eesti inimesi, on asutuste ülesehitused ja tööpõhimõtted märkimisväärselt erinevad. Päästeameti ajalooline tugevus on kiire reageerimine õnnetustele ja kriisidele, Kaitsevägi ja Kaitseliit on aastakümnetega arendanud NATO mudelite põhjal võime operatsioone pikaajaliselt ette planeerida. Reservi mõistegi on meil erinev. Kuna päästekeskustel alalisi staape ei ole, tähendab staabireserv meile päästekeskuse kontoris või regioonis töötavate kolleegide rakendamist staabis. Juba staabigruppide jagamine sõjalise jaotuse (S1 kuni S9) järgi nõudis olemasolevatest „kastidest“ väljapoole mõtlemist ja seniste gruppide ümber jagamist.

Koostöö ulatusliku evakuatsiooni vallas ei jää kahtlemata viimaseks ühisplaneerimiseks. Olemasolevat plaani testime veel sel aastal õppustel ning kohandame vastavalt saadud õppetundidele. Planeerimist ootavad ka teised sõjaaja valdkonnad.

Päästeameti koostööst Kaitseliiduga võidab ennekõike ikkagi Eesti elanik, kes on ehk täna paremini kaitstud kui eile.“