MOOTORSAAG PIONEERI KÄES: TÖÖRIIST, MIST TOOB VÕIDU

MOOTORSAAG PIONEERI KÄES: TÖÖRIIST, MIST TOOB VÕIDU

Luua metsanduskooli õppejõu ning OÜ Metsatark koolitaja Tõnu Elleri käe all said Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabikompanii pioneerirühma liikmed neile nii vajaliku mootorsae turvalise kasutamise koolituse.

Tekst: KARMEN VESSELOV , Lääne maakaitseringkonna teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Võib ju küsida, miks on pioneeridel vaja mootorsaagi kasutada. Ja sellele küsimusele võib ka vastata. Näiteks teab sellele vastust instruktor veebel Ott Artel.

„Mootorsaag on pioneeri üks põhilisi tööriistu, millega tagatakse erinevate pioneeriülesannete täitmine: välikindlustamine, liikuvuse tagamine, tõkestamine,“ loetles Artel põhjusi, miks üks tubli pioneer peab oskama saagi kasutada.

Teisisõnu, koolituse ja praktikumi eesmärk oli õpetada pioneeridele, kuidas hankida sildade, läbipääsude, aga ka tõkete ja muu rajamiseks metsamaterjali. Ning seejuures teha kõike ohutult.

Nagu enamik korrektselt läbi viidud koolitusi, ja Kaitseliidus koolitusi ainult korrektselt läbi viiaksegi, algas ka mootorsae koolitus sissejuhatava loenguga. Ehk siis põhjaliku teoreetilise tutvustusega. Sellele järgnes juba praktika väeosa territooriumil ning kondiproov Kaitseliidu linnaku vastas asuvas Sauga mõisa pargis, kus koostöös linnavalitsuse haldusspetsialistiga olid langetamist vajavad puud juba varem välja valitud ning tähistatud.

OLULISED PIDEPUNKTID

Muidugi ei piisa oskuslikuks saekäsitsemiseks ainult teooriast. Allpool toome siiski nii huvi äratamiseks kui ka põhitõdede kinnistamiseks ära metsamasinaõpetaja Tõnu Elleri soovitused ohutuks metsatööks.

Kõige olulisem asi on ettenägelikkus! Iga tegevuse juures peab püüdma ette näha seda, mis võib juhtuda, mitte seda, mida sa tahad saada. Me ei saa loodust mõjutada. Puu kukub sinna, kuhu ta kukub, ning loodus käitub nii, nagu ta käitub.

Tööd ei tohi teha väsinuna. Väsimusega kaasnevad kergesti vigastused. Väsimuse vastu aitab ka hea hingav pesu, mis hoiab niiskust eemal.

Ilma kiivrita puid langetada ei tohi. Kaitseväes kasutatav kiiver on kindlasti piisavalt tugev, kuid tema miinuseks on nägu kaitsva visiiri puudumine.

Turvariided. Kvaliteetsed turvariided kaitsevad ka sisselõigete eest. Kindlasti peavad olema jalas turvasaapad, sest neil on kaitsev ninaosa.

Metsatöödel kasutatakse tavaliselt värvilisi riideid. Kaitseliitlastel võib muidugi olla tarvis nähtamatuks jääda, aga metsatöö juures on vaja endast märku anda.

Sae tundmine. Sael on olemas ohutusvarustus, millega saab sae kiirelt seisma panna.

Saekett peab olema terav. Nüri ketiga ei saa head tööd teha. Keti teritamine tuleb ära õppida.

Kehahoiak ja liikumine. Töötades peab olema stabiilne kehahoiak, jalad veidi harkis. Metsas liikumise oskus tuleb suureks kasuks, sest komistamine on kogenematule metsamehele suur oht.

Ohutus tõstmisel. Tõstes tuleb järgida kangitõstjate kehahoiakut. Vigastuste vältimiseks tuleb raskusi tõsta kõverdatud põlvedega, mitte kummardades.

Tõstmiseks tuleb kasutada abivahendeid. Kui käepärast pole tõstekääre ja -konksu, võib kuluda päevas mitu paari kindaid.

Ala kontrollimine. Langetades peab jälgima, et keegi ega miski ei satuks ohualasse. Ohuala on kogu piirkond, kuhu langeva puu oksad võivad ulatuda või põrgata, mitte ainult see ala, kuhu langetamine on plaanitud. Ohuala valik sõltub paljust, näiteks puu mõõtmetest ja raskuskeskmest, tuulest, teistest puudest ja elektriliinidest. Rippes ja pinges puude korral tuleb olla eriti hoolas.

Õige langetussuuna valik. Langetussuuna valikul tuleb esmalt uurida puud ja jälgida ümbritsevat maastikku. Näiteks kui puu kukub kraavi, siis võib tüvi kraavipervelt hooga üles paiskuda ja ettearvamatusse suunda lennata.

Taganemistee ettevalmistamine. Enne langetama asumist tuleb ette valmistada taganemistee. Taganeda ei tohi otse, sest puu võib paiskuda tagasi. Taganemistee peab olema 45kraadise nurga all ning see tuleb 4–5 m pikkuselt takistustest ja talvel ka lumest puhastada (vt joonist).

Ohutus laasimisel. Iga oksa juures peab vaatama, kuhupoole ta pinges on ning kuhu ta vihiseda võib. Mastimändi või sirget kuuske on hea laasida, aga haralise puu juures tuleb olla tähelepanelik iga oksaga.

ÕIGESTI LÕIGATUD LANGETUSSÄLK JA PUU LANGETAMINE (VT JOONIST)

• Langetamisel tuleb osa tüvest jätta läbi saagimata. See moodustab uksehinge sarnase pideriba.

• Pideriba pikkus on 2/3 puu ja laius 1/10 puutüve läbimõõdust. Puumädanikuga tüvel on pideriba laiem.

• Langetussälk tehakse 60–90kraadise nurga all, et pideriba murduks vahetult enne puu jõudmist maapinnale.

• Langetuslõige tehakse langetussälgu põhjaga samale tasapinnale või veidi kõrgemale.

• Langetamiseks kasuta langetuslabidat või sellesarnast abivahendit.

• Kui puu langema hakkab, tagane ohutusse kaugusesse.

TULI KASUKS

Kõik see ja palju enamgi sai teiste seas selgeks ka pioneerirühma esimese jao ülemale seersant Steven Andreksonile, kelle kinnitusel oli tegemist professionaalselt läbi viidud koolitusega, mis pakkus ülevaadet efektiivsest ning pioneeride jaoks optimaalsest metsalangetuse ja puude järkamise metoodikast. „Langetussälgu tegemine õigesse kohta, vajadusel pideriba kasutamine ja taganemistee jälgimine/puhastamine on kolm tähtsaimat elementi, mille siit oma edaspidiste ülesannete täitmiseks kaasa võtame,“ tõi ta näiteid täienenud teadmiste varasalvest.

Muidugi, nagu ka Andrekson mõista andis, on tavapärasel metsamehel ja pioneeril ikka erinevus. Ja ehkki metsalangetamiseks on aja jooksul välja töötatud mitmeid spetsiifiliselt täpsusele ja ohutusele keskendunud töövõtteid, tuleb pioneeridel lahinguolukorras samaaegu arvestada ka olude pealesunnitud kiirusega ning leida ülesannet täites nende vahel tasakaal.

Video: https://youtu.be/D5XFSOY6mkM