DROONID, TÄNAPÄEVA UUS NORMAALSUS

DROONID, TÄNAPÄEVA UUS NORMAALSUS

Ühel vihmasel hommikul istume reservnooremleitnant Andres Lillestega tema köögilaua taga ja räägime droonidest. Lilleste kuulub Pärnu malevkonda ja on ühtlasi Pärnumaa maleva mehitamata õhusõidukite koordinaator, mistõttu suurema osa jutuajamisest võtab enda kanda tema.

Tekst: LY MÄEMURD , vabatahtlik autor

Olukord Ukrainas tõestab iga päev, et tänapäevane sõjapidamine pole võimalik ilma droonideta, nii hakkan uurima, milline on drooninduse seis Pärnumaal. Vestluspartneri jutust selgub, et asjad on kõvasti paremad kui poolteist aastat tagasi, aga kuna see valdkond areneb kiiresti, on minna veel ja veel ning lõplikult kohale jõuda polegi tegelikult võimalik.

Lilleste meenutab, et 2024. aastal, kui Pärnus korraldati esimene ametlik droonikoolitus, oli seis üsna null, malevas polnud ei droone ega piloote. Õhinapõhiselt kasutati isiklikke droone, kuni aasta lõpus tuli malevapealikult algatus, et Lääne maakaitseringkonnas tekiks malevate vahel drooniteemaline suhtlus, igas malevas oleks vastutav kontaktisik ja loodaks ühtne koolitusprogramm.

Praegu suheldakse omavahel juba igapäevaselt. Kaks inimest on läbimas Kaitseliidu koolis mehitamata õhusõidukite instruktori koolitust ja lõpetavad selle oktoobris. Lääne maleva juures on käimas droonipilootide taktikaline meeskonnakoolitus. Pärnumaa malev on soetanud erinevaid droone, olemas on mehed ja üksused, kes neid praktiliselt igal õppusel kasutavad. Selline on uus normaalsus.

Järeleaitamist vajab veel investeeringute pool, sest droonile on vaja luua ka taristu – akujaamad, ekraanid –, tarvis on sidelahendust. Kõik see on tervik, pole nii, et võtan drooni ja õpin lendama. Lendamine on vaid osa paketist.

Milleks meil droone kasutatakse?

Andres Lilleste: „Kõigeks, mida üksus vajab ning piloodi loovus ja tingimused võimaldavad. Üksustel on erinev väljaõpe ja vajadused: kes tahab näha kaugele, kes tahab kiigata kusagile siseruumi. Drooniga saad minna ees, filmida tagant või külje pealt, teha otseülekannet – kõik variandid on võimalikud. Mõnel on 52kordne suum või enamgi – näed kilomeetrite taha ära, mis seal toimub. Piiranguid seab pigem ilmastik. Kui tuule tugevus on juba üle 12 m/s, on raske lennata. Madalpilved või tugev vihm kaotavad nähtavuse. Teatud mudelitele mõjub ka niiskus hävitavalt, aga kui sul on vähemalt mingi sademekindlusega droon normaalse kaameraga, saavutad päris häid tulemusi.“

Me räägime praegu ainult luuredroonidest?

„Valdavalt. Kõik, mis puudutab FPV­d (First Person View), nn prillidega lendamist, küll areneb, aga on praegu veel tavadrooniga võrreldes selgelt tagapool. Nõuded piloodi oskustele ja kompetentsile on selle juures võrreldamatult suuremad. Kui luuredrooni lennutamisega saab hakkama igaüks, olenemata taustast, siis FPV juhtimiseks on vaja looduslikke eeldusi ja väga palju treeningut. FPV juhtimine, stabiilsus, manööverdamiskiirus on lihtsalt ebamaised võrreldes tavadrooniga. Aerodünaamika on hoopis teine, sest eesmärk on jõuda täpsete manööverdustega kiiresti kohale. Hiljuti mõõtsime ja saime kiiruseks 141 km/h, samal ajal kui vaatlusdroonil on see umbes 70 km/h. See tähendab, et piloot peab olema osav, muidu ta sõidab oma drooni katki. Erinevus on ka omahinnas, kui vaatlusdrooni piloot eksibki, on kahju mitu korda väiksem kui teise drooni puhul.“

Kui suur on huvi droonipiloodiks saada, kas soovijaid peab otsima või nad ründavad ise?

„Hea piloot on mitmekülgne – kohusetundlik, hea tähelepanuvõimega, oskab kuulata ja jälgida, tunneb hästi topograafiat. Lendamine on vaid väike osa oskustest.

Kui teema oli veel uus, siis need, kes olid endale tsiviilis juba loa teinud, ilmutasid huvi saada rohkem praktikat ja otsisid drooni, millega lennata. Kulus aga peaaegu 12 kuud, et tekiks selleks vahendeid. Praegu saad võtta üksuse või malevkonna drooni, teha oma lennuharjutuse ära ja pärast drooni tagasi viia. On ka eradroone, mida teatud õppustel võib kasutada.

Huvilised lausa ei ründa, küll aga toimub spetsialiseerumine, osa mehi saavadki konkreetselt droonipiloodiks. Samas kui sul on üksuses droon, kuid seda, kes tavaliselt on piloot, pole käeulatuses, peaks igaüks suutma tavadrooni õhku tõsta. Pärnu malevkonnas oleme õppusel seda taktikat rakendanud, et kui tekib paus, saab igaüks teha oma lennuharjutuse. Tuleb osata põhitoiminguid ehk seda, kuidas drooni õhku tõsta, seda ohutult käsitseda ning maandada.

Tsiviillennundus ja kaitselennundus on kaks täiesti eraldi maailma. Tsiviillennunduses, nagu Kaitseliiduski, ilma loata lennata ei tohi, samamoodi nagu ei tohi juhtida autot juhiloata. On vaja, et sa tead ohutu lennu reegleid ja oskad lugeda piiranguid, sest valesti juhitud droon on ohtlik nii piloodile kui ka ümbritsevatele. Kaitseliidu mõistes on see kaitselennunduse tase 1 ja iga piloot, kes tahab üksuses lennata, peab tegema eksami. Tase 2 on alles loomisel.

Et saaks lennata igal pool, näiteks minna väljaspool õppust appi kadunud inimese otsingutele, selleks hoiame suunda, et juhiluba peab olema nii Kaitseliidus kui ka tsiviilis lendamiseks.“

Kui palju õpite Ukraina kogemustest?

„Pole saladus, et Ukrainast nopitakse infot, muu hulgas videote, intervjuude ja koolitajate kujul. Kasutame materjale, mis on kättesaadavad. Tehakse erinevaid analüüse, millest saab lugeda taktikate kohta. See ei tähenda, et võtame neid üks ühele üle, sest maastikud ja tingimused on erinevad, droonide arv on teine. Aga jah, õpime muidugi.

Start võiks olla ju kiirem, kuid kõik, mis puudutab elektroonikat ja tehnoloogiat, kipub olema päris kallis. Ei saa öelda, et meil oleks ülihead teadmised või hästi palju raha, aga meil on praegu mõlemat piisavalt, et kõik vaikselt liiguks. Ootame huviga, et saaksime minna Nurmsis hiljuti avatud keskusesse, sest väljaõpe hakkab koonduma sinna.“

Lõpetuseks kutsub Lilleste üles oma droonihuvi ja ­teadmisi mitte vaka all hoidma, vaid jagama infot ülemaga või võtma ühendust maleva koordinaatoriga. Tänapäeva elektrooniline sõjandus tähendab, et kui sa veel või enam ei jaksa olla tõeliselt äge sööstakatan­lahingumees, võid olla hoopis tõeliselt äge droonimees. Ka droonitiim veedab teinekord päevi kaevikus või punkris, aga teatud füüsilised aspektid võimaldavad siin kaitseliitlase nn väärtuslikku vanust pikendada ja igaühele oma koha leida.