VÄLJAÕPPEST KAITSELIIDUS LÄÄNE MAAKAITSERINGKONNA NÄITEL

VÄLJAÕPPEST KAITSELIIDUS LÄÄNE MAAKAITSERINGKONNA NÄITEL

Kui ma Lääne maakaitseringkonna üle võtsin, oli täiemahuline sissetung Ukrainas kestnud natuke üle ühe aasta. Värske ülemana viisin läbi analüüsi, kus me oleme ning kuhu liigume. Sellest järeldasin, et peame tõhustama ja süstematiseerima oma väljaõpet selleks, et olla valmis täitma meile püstitatud ülesandeid võimalikus ohustsenaariumis.

Tekst: kolonelleitnant RAIGO PAIMLA , Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik ja Lääne maakaitseringkonna ülem

Lahinguvalmiduse aluse moodustavad vahendid, ajakohased plaanid ning motiveeritud ja ettevalmistatud isikkoosseis. Kaitseliidu liikmete puhul ei ole küsimus kaitsetahte olemasolus, kuid ainult sellega kedagi lahingusse saata ei saa. Nad vajavad ettevalmistust, et olla valmis kaitsma oma peresid, lähedasi ja kogu Eesti rahvast. Seda illustreerib joonis 1, millele on lisatud Kaitseväe juhataja tsitaat Vikerraadiole antud intervjuus.

Isikkoosseisu ettevalmistamise võime tinglikult jagada kaheks: juhtide ja staapide ettevalmistamine ning üksuste ettevalmistamine.

JUHTIMIST TULEB TREENIDA

Juhtimist tuleb eraldi treenida kõigil tasandeil. Suured vastutusalad ning mitmetahulised ülesanded nõuavad ülesandekeskset juhtimist (Mission Command), et kasutada ära tekkinud soodsaid olukordi või taktikalisi eeliseid ning hoida initsiatiivi. Et malevkonna ja kompanii tasand saaks lähtuda ülesandekesksest juhtimisest, peab ringkonna ja maleva tasandil olema selge arusaam oma plaanist ja sellest, mida allüksuselt oodatakse. Nad peavad teadma oma rolli kõrgema üksuse ülesande täitmisel. Kvaliteetsete plaanide alus on ülema ja staabi koostatud detailne plaan ja selged käsud. Kui plaan ja käsk on pealiskaudsed, tähendab see vastutuse delegeerimist allapoole.

Oma rolli täitmiseks peavad malevkonnapealikud ja kompaniiülemad andma ülesandeid neile allutatud üksustele ning olema valmis iseseisvalt otsuseid vastu võtma, lähtudes kõrgema ülema kavatsusest ja ülesandekeskse juhtimise põhimõtetest.

Kaitseliidu vabatahtlike aeg, mida nad saavad väljaõppeks panustada, on piiratud. Üksusesisene koostöövõime sõltub sellest, kui palju on selle liikmed saanud kokku harjutada – drillida koos standardseid tegevusi. Jao ja rühma taseme väljaõppes osalevad võitlejad võivad olla erinevatest üksustest ning mitte vastata sõjaaja koosseisule. Nii jääb kokku harjutamine pealiskaudseks.

Et jaod ja rühmad suudaksid drille läbi viia, peab:

• rohkem rõhku panema jao- ja rühmaülemate väljaõppele. Ülemad peavad suutma üksuse „tööle“ panna ka siis, kui need ei ole samas koosseisus pidevalt harjutanud. Kui ülemad on enesekindlad ning neil on piisav teadmiste ja kogemuste pagas, siis saavad nad keskenduda olukorra hindamisele ning meeskonna juhtimisele ja juhendamisele. Vastasel korral „võitleb“ ülem iseendaga hakkamasaamisega. Juhid peavad saama meie „maa soolaks“;

• kehtestama selged ja ühtsed miinimumstandardid väljaõppele, mida sõduri, jao ja rühma tasemel peab teadma ning oskama. Ülesanded lahinguväljal tulenevad ohuhinnangust ja üksuse sõjaplaanist. Väljaõppes tuleb keskenduda nende ülesannete täitmiseks vajalikele oskustele. Kui väljaõppele lähenetakse õhinapõhiselt, võidakse teha palju ja erinevaid tegevusi, kuid lõpuks vajalikule tasemele ei jõuta. Me peame olema vastaspoolest paremad, sest meid on oluliselt vähem ning selles vastasseisus ei maksa teine koht midagi;

• väljaõpe olema efektiivne, väljakutsuv, arendav ja huvitav. Nii kasutatakse vabatahtlike aega sihipäraselt ja saavutatakse eesmärgid. Väljaõppe kvaliteet ning mõistmine, et aega kasutatakse eesmärgipäraselt, suurendab vabatahtlike motivatsiooni harjutustel osaleda. See seab väljaõppe planeerijatele ja instruktoritele kõrged nõudmised, kuid see ongi nende töö.

Üheks kitsaskohaks on jaoülemate ettevalmistus. Meie koosseisus oli hulk jaoülemaid, kes olid määratud ametikohale, kuid kel puudus vastav ettevalmistus. Olukorra kiireks parandamiseks hakkasid maakaitseringkonnad ise läbi viima nooremallohvitseride kursusi. Lääne maakaitseringkonnas toimuvad aastatel 2024–2025 kursused igas malevas.

Kohapealsete tasemekursuste eelised on:

1. Jaoülemate ettevalmistamine kohalikus keskkonnas oma vastutusalal ning rõhuasetusega sõjaaja ülesannetel;

2. Osalejate aja efektiivsem kasutamine, sest väljaõpe toimub kodu lähedal.

Sellest lähtuvalt on mõistlik tulevikus jätkata nooremallohvitseride ettevalmistamist maakaitseringkonna põhiselt.

PAINDLIKKUS REAGEERIDA MUUTUSTELE KIIRESTI

Kaitseliidu kui vabatahtliku organisatsiooni eelis on paindlikkus reageerida muutustele kiiresti. Et olla efektiivsem, kasutame õpikogemusi otse lahinguväljalt. Üks Ukraina sõja oluline õppetund on see, et droonide kasutamine on toodud madalale taktikalisele tasandile. Kaitseliidu paindlikkus võimaldab sellistele muutustele kiiresti reageerida. Vabatahtlikud hakkasid üksuse väljaõppes kasutama oma isiklikke droone, sest malevate tasandil vahendid puudusid. Üksuste liikmed, kes kaasasid oma vahendid ja algatasid uue võime arendamise, väärivad suurt tunnustust. Ka drooniväljaõpe vajab sihipärasust ja laiapindsust, sest muidu ei ole see suures pildis jätkusuutlik. 2024. aasta alguses alustasime koostöös vabatahtlikega süsteemset droonioperaatorite väljaõpet ning võime arendamist maakaitseringkonna ja maleva tasandil.

Kõige eelneva elluviimiseks on igaaastane väljaõppetsükkel, mis on üks osa nelja-aastasest perioodist. Et väljaõppe kvaliteeti parandada, korraldas Lääne maakaitseringkond 2024. aasta suvel juhtidele seminari. Seminari eesmärk oli kujundada tõhus ja toimiv väljaõppemudel. Probleemipüstitus oli järgmine: „Kuidas hoida üksuste lahinguvalmidust väljaõppe korraldamise kaudu nii, et see oleks KL tegevliikmetele vastuvõetav?“

Seminaril osalejad leidsid üheskoos, et ainult õppekogunemistest ja KL tegevliikme väljaõppesse kaasumise miinimumist ei piisa selleks, et hoida üksuste taset vajalikul tasemel, veel vähem selle tõstmiseks.

Üheskoos leiti, et vähim aeg, mida on üksuste lahinguvalmiduse hoidmiseks tarvis, on üheksa päeva aasta jooksul. Selle hulka ei kuulu baasväljaõpe, vaid jao ja rühma taseme hoidmine.

Maleva, kompanii ja malevkonna juhtimistasandite väljaõpe viiakse läbi maakaitseringkonnas keskselt. Jao ja rühma drillide väljaõpe viiakse läbi malevates, lähtudes ühtsetest väljaõppejuhistest. Üksuste tasandil on põhirõhk drillidel, mis on ülesannete täitmise ja lahinguväljal ellujäämise eeldus. Ülemate juhtimise treenimiseks ja üksuste drillide harjutamiseks on sobivad formaadid situatsiooniharjutused, väliõppused ja lahinglaskmised (STX, FTX ja LFX).

Kirjeldatud väljaõppeplaani on Lääne maakaitseringkonnas rakendatud 2024. aasta teisest poolest. Aastane tsükkel saab täis laiapindse õppusega Orkaan XIX, kus peamised treenitavad on malevkonnad ja kompaniid. Tsükli järgmise aasta eesmärgid koostatakse suurõppusel Orkaan saadud hinnangu põhjal. Terve väljaõppeperiood kestab neli aastat ning sellesse kuulub ka Kaitseväe suurõppusel Siil või Kevadtorm osalemine hinnatava ringkonnana.

KOKKUVÕTE

Kaitseliidu vabatahtlike baasil mehitatud maakaitse reserv etendab Eesti kaitsetegevuse tervikus olulist osa. Selleks, et võtta sellest välja kõik eelised reservüksuste ees, peame sinna süsteemselt ja oskuslikult panustama. Kaitseliit ei ole entusiastide klubi, mis tegutseb õhinapõhiselt asjadega, mis huvi pakuvad. Tegevväelastel on suur roll selles, et luua vabatahtlikele parimad tingimused Eesti riigikaitses osalemiseks. Peame panustama õigetesse inimestesse, kes suudavad vabatahtlikele riigikaitsjatele selle keskkonna luua. Samuti peame muutuvas maailmas kohanema ning pidevalt väiksemaid muutusi sisse viima, et olla homme paremini valmis täitma kriisivõi sõjaolukorra ülesandeid.

Video: https://youtu.be/w0FJ7SFB8kU

ALLIKAS

https://vikerraadio.err.ee/1609345838/reedene-intervjuumadis­hindre­ja­andrus­merilo