3 minute read

KAPLAN HOIAB ELAVAID EHK KAEVIKUTES JA TORMISEL MEREL ATEISTE EI OLE

KAPLAN HOIAB ELAVAID EHK KAEVIKUTES JA TORMISEL MEREL ATEISTE EI OLE

Toksin Google’i otsingusse märksõna „kaplan“ ja esimesena suunatakse mind Wikipedia lehele mõiste sisuga tutvuma. Kaplan ehk kapellaan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes.

Tekst: SIRLI PEDASSAAR-ANNAST , Pärnumaa maleva teavituspealik

Kaplanina töötamise eelduseks on üldjuhul akadeemiline teoloogiline tasemekoolitus. Kaplaniteenistus on Kaitseväge toetav institutsioon, mille põhiülesandeks on teenida kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid sõltumata nende religioossest kuuluvusest või mittekuuluvusest.

Veel leian info, et kaplanitel on olemas kutsestandard, kus esimesena hakkab silma, et kaplani töö on teenida inimest, tagades tema usuvabaduse. Kaplan on inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel.

Kaplanitööga seotud väärtusi saab väljendada nelja omaduse kaudu.

Hoolivus: kaplan on vaimulik mentor, kes kõiki teenides ja neist hoolides samal ajal austab ja toetab igaühe isiklikke usulisi ja vaimseid otsinguid.

Tasakaalukus: hinnates kriitilisi olukordi ja nõustades hingelises kriisis või lepitades konflikti osapooli, hoolides tasakaalukalt mõlemast osapoolest, pakub kaplan vaimset tuge, toetudes igavikulistele püsiväärtustele.

Usaldusväärsus: kaplani poole pöördumine tugineb pihisaladuse hoidmise kohustusele – kaplan ei või avaldada talle pihi korras teatavakssaanut.

Oikumeenia: kaplan on aldis koostööle kõigi religioonide esindajatega, tagades iga inimese vaimuliku teenimise vastavalt tema usulistele ja vaimsetele vajadustele.

Selle artikli tarbeks kohtun kolme Pärnumaa kaplaniga: Arvet Ollino, Eduard Kakko ja Hanno Saks. Neil on erinev taust, erineva pikkusega staaž ja kõigil ka oma kogudus, kuid Kaitseliidus ajavad nad ühist asja.

Kuigi väljaspool Kaitseliitu on kõik kolm kirikuga seotud vaimulikud, teavad ja tunnevad nad üksteist ennekõike tänu Kaitseliidule. Tugev koostöö käib veelgi laiemalt, rahvusvaheliselt lausa NATO tasandil.

Nagu eespool öeldud, on kaplan valmis koostööks kõigi religioonide esindajatega, tagades iga inimese vaimuliku teenimise vastavalt tema usulistele ja vaimsetele vajadustele. Ateistliku maailmavaate poolest tuntud eestlastegi seas leidub mitme religiooni esindajaid, niisamuti on meie kaplanite hulgas luterlasi, õigeusklikke, metodiste jne.

Matused ja ärasaatmised ei ole kaplani põhitöö. Eelkõige tegeleb kaplan elus inimestega, sealhulgas nendega, kes on kaotanud lähedase ja vajavad tuge eluga edasi minekuks.

Erilist tähelepanu vajavad sõjast tulnud inimesed. Heaks näiteks on naaberriik Soome, kus kaplani töö on just sõduri toetamine. Tapmine ja sõda ei ole oma olemuselt inimlikud väärtused ja sõda jätab inimesse suure tühimiku.

Sõja mõju tänapäeva ärevas maailmas saab õppida nii ajalooliste teadmiste kui ka Ukraina kogemuse toel. Meil siin valitseb rahu ja seetõttu on parim aeg õppida kriisiga toimetulekut, milline see kriis ka poleks.

Kaplanid pööravad suurt tähelepanu võrgustumisele, et hingehoid oleks tagatud ka siis, kui piirkonnas tegutsev Kaitseliidu kaplan ei pruugi ise kohale jõuda. Selles koostöös maakonnapiire ei tunta. Kaplaneid on näha aktiivselt osalemas erinevatel õppustel ja nad toetavad sealseid osalejaid hea sõna ja hoolimisega. Tööd Kaitseliidus ei võta kaplanid enesestmõistetavana, sest ka meie vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon ise ei ole enesestmõistetav. Kaitseliit on maailmas unikaalne organisatsioon.

Kaplanit näeb nii lahinguväljal koos sõduritega kui ka tagalas põgenikke vastu võtmas. Relva kandmine võib tunduda religioossete tõekspidamistega vastuolus, kuid kirik ei keela relva kanda oma riigi eest seistes. Kaplanid on ühiskonna osa ning osalemine õppustel ja harjutamine koos lahinguüksustega on osa nende tööst. Õppustega kaasnevad tihti pinged ja stress, sellistel puhkudel on kaplani roll tuua rahu ja toetada sõdurit. Ühine keel leitakse kõigiga, olenemata kellegi auastmest või religioossest taustast.

Ehkki kaplan töötab väljaspool kirikut, võib kirikut kriisi ajal võtta ka kui turvakeskust.

Sõda Ukrainas on siinsete kaplanite töösse lisanud veel ühe nüansi. Nimelt õpetavad kaplanid üksustes ka lahkunuhooldust. Lahkunuhooldus tähendab olukorda, kus langenud on vaja lahinguväljalt turvaliselt ära tuua ja auväärselt lähedastele üle anda. Selles olukorras on eriti oluline just väärikuse säilitamine. Surm on kaplani töös paratamatus ja ta näeb selles üleminekut igavesele elule.

This article is from: