PÄRNU MALEVKOND: LUGU TEMAS ENESES

PÄRNU MALEVKOND: LUGU TEMAS ENESES

Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas. Malev koosneb neljast malevkonnast, Pärnu malevkond on neist suurim.

PILGUHEIT JUURTELE

Vaatame alustuseks kaugemasse minevikku ning paneme ajajoonele Pärnu malevkonna loo enne teist maailmasõda ja taasiseseisvumise aastatel.

Tekst: MEHIS BORN , Pärnumaa maleva ajaloopealik

Nagu paljudel teistel isamaalise suunitlusega organisatsioonidel, sai ka tulevaste Pärnu kaitseliitlaste toimetamine alguse 1917. aastal ja seda esmalt vabatahtliku miilitsa nime all. Pärnu linna tagavaramiilitsa ehk omakaitse ridadesse kuulus toona 400–600 meest, kelle põhiülesandeks oli segastel aegadel Pärnu tänavail patrullimine.

1918. aasta novembris jõuti juba Eesti Kaitse Liidu allüksuste loomiseni ja Pärnu linnas moodustati kolm jaoskonda – kesklinn koos Merikülaga, Riia alev ja Ülejõe. Sama aasta 11. detsembril nägi ilmavalgust Pärnu ja Pärnumaa Kaitseliidu juhatuse ning seltskondlike organisatsioonide ühistöös sündinud „Pärnu linna kaitse korraldus“. Kaitseliitlased jagati vastavalt vanusele kaitseüksuste ja valveteenistuse vahel.

1919. aasta 1. juulil Kaitseliidu jaoskonnad kaotati ja malevapealiku kohustused läksid üle Rahvaväe kohalikule ülemale. Kaitseliidu võib küll sellest hetkest lugeda faktiliselt likvideerituks, kuid edumeelsemad Pärnu kaitseliitlased asutasid tekkinud tühja koha täiteks 24. juulil Jahiarmastajate rühma. 1920. aasta detsembris sai ühenduse uueks nimeks Pärnu Kütiselts. 1921. aasta jaanuaris-veebruaris nimetati Pärnu Kütiselts Kaitseliidu Küti salgaks ja nende eriülesandeks sai politsei abistamine „segastes olukordades“. Õiged tuuled hakkasid puhuma pärast 1924. aasta 1. detsembri punaste mässukatset. Kaitseliitlased kutsuti uuesti lippude alla ja juba 1925. aasta jaanuaris jagati taasformeerunud Pärnumaa kaitseliitlased kaheksasse kaitsejaoskonda. Pärnu linna hakkas katma I kaitsejaoskond. Esimeseks üksuse pealikuks määrati leitnant Osvald Mitt, VR I/3. Sama aasta 18. märtsil moodustati Pärnumaal kaks Kaitseliidu malevat, millest üks oli Pärnu malev. Üksuse pealikuks sai kapten Jaan Lugus, VR I/3, kes oli olnud ka eelnimetatud I kaitsejaoskonna teine pealik.

Pärnu linna maleva koosseisus alustas maleva ainsa malevkonnana tegutsemist Pärnu malevkond. Sõjaajaloohuvilised on 1936. aastal ajakirjas

Kaitse Kodu! ilmunud materjalide põhjal saanud Pärnu malevkonna toonase liikmeskonna suuruseks 206 inimest. Tähelepanuväärne on asjaolu, et maakonnas eksisteerinud malevkondadest puudus Pärnu malevkonnal ainsana oma lipp ja embleem.

1990. aasta augustis toimus Kaitseliidu taasloomine Pärnus ja Pärnu maakonnas ning esmalt loodi Pärnu linna katmiseks kolm malevkonda – Kesklinna, Ülejõe ja Raeküla malevkonnad. Lisaks tegutses Pärnu linnas Kaitseliidu vabasalk ja eraldi salgad mitmete ettevõtete juures.

UUS ALGUS

1992. aastaks oli Pärnu malevkond taasloodud ja selle esimeseks pealikuks nimetati Arne Kaing. 1999. aasta veebruaris ühendati Pärnu malevkonnaga senine Sindi malevkond.

22. detsembril 2003 lõpetati Kaitseliidus toimunud suurema struktuurireformi käigus senise Pärnu malevkonna tegevus ja üksuse isikkoosseis paigutati vastloodud Soontagana malevkonna koosseisu.

PÄRNU MALEVKONNA TAASLOOMINE

2011. aastaks oli Soontagana malevkond kasvanud nii suureks, et mõistlik oli jagada see kaheks. Soontagana malevkonnast eraldati Pärnu linna halduspiirides paiknev Pärnu malevkond, mille liikmeskonna tuumikuks on Pärnu linna territooriumil elavad Kaitseliidu liikmed ja nendest formeeritud rühmad.

Tekst: TARVI MARKSON , taasloodud malevkonna esimene pealik

lates 2012. aastast moodustavad Pärnumaa maleva neli malevkonda: läänepoolne Soontagana, kirdepoolne Korbe, lõunapoolne Kikepera ja keskel, Pärnu linnas, Pärnu malevkond. Uue malevkonna ülesehitamine ja juhtimine usaldati senisele Soontagana malevkonna juhile nooremleitnant Tarvi Marksonile. Asutamiskoosolekul valiti tegusamad esindajad rühmadest malevkonna juhatusse, esindatud said kõik tegutsevad üksused. Juhatus sai järgnevate aastate jooksul kokku u kord kuus, algul tihedamalt.

MALEVKONNA TEGEVUSE ALGUS

Tolleaegse Kaitseliidu ülesehituse kohaselt oli malevkond peamiselt inimestega tegelemisele ja sisemise sideme kasvatamisele suunatud struktuuriüksus ilma otsese sõjaaja funktsioonita. Sõjaliste tegevuste planeerimise, juhtimise, väljaõppe ja tagamisega tegeles malev. Kui malevkonnas tekkis mingis valdkonnas toetuse vajadus, oli malevas alati valmisolek ja tugi olemas.

Ajaloo tuultes oli kadunud kogu sõjaeelse Pärnu malevkonna/maleva tegevusega seotud pärimus. Malevkonna sisu ja kultuuri loomisega tuli alustada nullist. Kokku lepiti, et eelkõige suunatakse oma tegevused n-ö oma inimestele – Kaitseliidu liikmetele – ja teises järgus Kaitseliidust väljapoole, linnarahvale.

Malevkonna vastse juhatuse mõttetalgutel sündis ridamisi ideid, millest mitmetest ongi tagasi vaadates saanud traditsioonid.

Kummardusena meie vapratele esivanematele sündis mõte tähistada Jüriöö ülestõusu aastapäeva. 2013. aasta aprillis saigi koostöös Pärnu Muuseumiga alguse Jüriöö märgutulede eksperiment, mille käigus katsetasime lõkete ja tõrvikute abil märguande edastamist Soontagana muinaslinnusest Pärnu kesklinna. Tuleteade jõudis enam kui 42 km kauguselt kohale umbes tunni ajaga. Järgmistel aastatel korraldas malevkond Jüriöö tuleketti kõigilt piirkonna muinaslinnustelt. Üritus pälvis tähelepanu ja alates 2019. aastast on üleriigilist tulemärguannet korraldanud Paide ajakeskus Wittenstein. Malevkond võtab vastu sealt teele saadetud jüritule ja traditsiooniks on jäänud jüriöö tähistamine Pärnus Munamäel.

Tavaks on saanud ka augustikuine V. Kuke mälestusvõistlus laskmises, mis on ajas korduvalt formaati muutnud, kuid populaarsust kogudes järjest suurenenud. Malevkond on läbi aegade olnud selle ürituse peakorraldaja.

Ühise Soontagana malevkonna aegadest tuli Pärnusse üle ka sõjaajaloolise ekskursiooni korraldamine tublimatele huvilistele suvel, väljaõppest vabamal ajal. See on olnud väga populaarne, külastatud on meie piirkonna kõiki huvitavamaid paiku Virumaast ja saartest Ida-Preisimaani.

SÜMBOOLIKA JA LIPU LOOMINE

Sõjalises organisatsioonis on väga tähtis roll sümboolikal – see seob ja ühendab. Väliste märkide järgi tuntakse omasid, ühise lipu all minnakse lahingusse, seda hoitakse ja kaitstakse.

Malevkonda luues võttis uus juhatus esimese asjana käsile embleemi ja lipu. Lipukirja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis malevkonna liige Romek Kosenkranius lausega „Igavesti vabariigi sünnilinna kaitsel“. Leiti, et see võtab lühidalt ja löövalt kokku Pärnu linna olemuse ja meie tõotuse oma kodu kaitsta. Embleemi ja lipu kavandas Siim Soiver.

Lipu esiküljel on kujutatud Pärnumaa vapi kaks karu, kes hoiavad musta äärega ümmargust kilpi, millel on valge tamm koos tõrudega sinisel taustal, ääristatud hõbedase ringiga. Valge tamm koos tõrudega sümboliseerib püsivust ja jõudu. Karud sümboliseerivad jõudu ja valmidust kaitsta raevukalt oma rahvast. Kilbi taga teraga allapoole asetsev mõõk annab teada sõjalisest aust ning õiglustundest. Valge lipukangas esindab siirust. Lipukanga ülemises ja alumises ääres, sümboolika ümber, on mustaga lipukirjad.

Malevkonna embleemi põhimotiivi kasutatakse ka alates 2022. aastast välja antaval malevkonna teenetemärgil.

KINDLALT KASVAMAS JA VASTUTUST VÕTMAS

Viimastel aastatel on Kaitseliidu Pärnu malevkond kasvatanud oma liikmeskonna arvu üle 600 ja teinud läbi märkimisväärse arengu – nii organisatsiooniliselt kui ka sisuliselt. Alates 2021. aastast on muutused olnud suunatud tugevama, operatiivsema ja sidusama üksuse kujundamisele, et vastata tänapäeva riigikaitsenõuetele ja sõjapidamise loogikale.

Tekst: KAIDO LÜLL , Pärnu malevkonna pealik

Uus juhtimine ja uued suunad maakaitses, sealhulgas olukord maailmas, tõid 2021. aastal endaga kaasa uue strateegilise lähenemise, mille keskmes on isikkoosseisu arendamine, väljaõppe kvaliteet ning sisemine koostöö. Kõrgendatud tähelepanu asuti pöörama droonimeeskondade väljaõppele, mida malevkond on omal algatusel arendanud ja mille tarbeks vahendeid soetanud. Täna kuulub malevkonna liikmeid peaaegu igasse maleva üksusesse, nad teavad oma ülesandeid ja tegutsevad nende täitmiseks.

TÖÖKINDEL STRUKTUUR JA KASVAVAD ÜLESANDED

Pärnu malevkonna ülesanded on aastate jooksul märgatavalt laienenud. Kui varem keskenduti rohkem rahuaja tegevustele, siis nüüd tõuseb üha selgemini fookusesse sõjaaja ülesannete täitmine. Selle muutuse valguses on uuendatud ka malevkonna struktuuri: on välja töötatud ja juurutatud selgem juhtimisliin, taktikaliselt spetsialiseerunud rühmad ning tõhusa planeerimise võime. Eraldi on välja kujundatud funktsioneeriv juhtstaap, mis tagab üksuste koostöö- ja reageerimisvõime erinevates kriisisituatsioonides, vajadusel ka sõjaolukorras. Oluline samm malevkonna arengus on täies mahus toimiv maakaitserühm, millest on allpool täpsemalt juttu.

EESMÄRK: TUGEV, VÄLJAKUJUNENUD JA VALMISOLEKUS ÜKSUS

Malevkonna keskseks eesmärgiks on kujundada hästi ettevalmistatud, tänapäevased üksused, kes suudavad kiiresti reageerida ja koostöös teiste jõustruktuuridega täita määratud ülesandeid. Eesmärkide saavutamiseks keskendutakse järjest rohkem isikkoosseisu väljaõppele, juhtide arendamisele ja üksusesisese motivatsiooni hoidmisele.

2022. aastal anti esmakordselt välja Pärnu malevkonna teenetemärgid. Nendega avaldatakse tunnustust liikmetele, kes on silma paistnud erilise pühendumuse, väärika teenistuse ja eeskujuga. Tänaseks on teenetemärgid kujunenud kindlaks tavaks ja motivaatoriks.

MITMEKESINE TEGEVUS, RAHVUSVAHELINE LASKEVÕISTLUS

Pärnu malevkonna tegevus on muutunud aina intensiivsemaks. Õppustest osavõtt, nagu ka õppuste sisu ja mahud, on märkimisväärselt kasvanud. Malevkonna liikmed saavad regulaarselt Kaitseliidu-sisest väljaõpet ning osalevad suurõppustel. 2023. aastal kasvas õppustel osalejate hulk ligi 40 protsenti. Tegusalt toetatakse ka kohalikku tsiviilkogukonda – osaletud on kadunud inimeste otsinguil, aidatud kaasa Pärnu suurima raamatuantikvariaadi kolimistöödel jmt.

Malevkonna iga-aastast laskevõistlust on edukalt edasi arendatud ning tänaseks osaleb seal reservväelasi ja vabatahtlikke mujaltki Euroopast. Võistlus pakub head võimalust tugevdada sidemeid liitlastega, tutvustada laiemalt Pärnu malevkonda ja suurendada liikmete motiveeritust. Alates käesolevast aastast on laskevõistlus üle-eestiliste spordivõistluste nimekirjas.

MAAKAITSERÜHMAD JA USSISÕDALASED

Sõjaaja ülesannete suurenemine on toonud kaasa vajaduse spetsialiseeritud maakaitserühmade järele. Pärnu malevkonnas on esimesed maakaitserühmad juba sisse töötatud, nende väljaõpe ja taktikaline täiendamine on saanud malevkonna prioriteediks. Samuti on välja töötatud ja harjutatud ulatusliku sõjalise survestamise stsenaariume ning kaasatud reservväelasi õppuse Ussisõnad raames. Kõik see aitab testida ja arendada malevkonna valmisolekut ning võimet tegutseda keerulistes oludes.

Juhtstaabi kaasabil on välja arendatud reageerimisplaanid, kommunikatsioonivõrgustik ja toetusmehhanismid, mis tugevdavad oluliselt üksuste operatiivvõimekust.

MALEVKOND SUUREL PILDIL

Traditsiooniliselt on malevkond vedanud eest jüriöö tähistamist Pärnu Munamäel. Selle ettevõtmisega meenutatakse koos kohalike elanikega Jüriöö ülestõusu kui sümbolit – süsteemse koostöö, usalduse ja tugeva strateegia baasil saavutatud edu.

Malevkonna korraldatud sündmustest üks toredamaid ja kogukonnale meeldejäävamaid oli 2023. aasta maakaitsepäev. See peeti Pärnu Vallikäärus väärikalt ja suurejooneliseltki – kohal olid meie liitlased HIMARSitega ja merevägi oma kaatriga, inimesed said hoogsa rokkmuusika saatel uurida Kaitseliidu kõikvõimalikku tehnikat ja relvi, tutvuda esmaabi alustega, samuti nii noorteorganisatsioonide kui ka jõustruktuuride muljetavaldava väljapanekuga. Ettevõtmisel osales umbes viis tuhat külastajat ning see leidis kajastust nii kohalikus kui üleriigilises meedias.

MAAKAITSERÜHMA TEGEMISED

Tänase Pärnu malevkonna esimene maakaitserühm kandis nime Pärnu Linnakaitse. Üksus sai ametliku alguse 2022. aasta aprillis. Üksus loodi täiesti uuena, mis tähendab, et liikmeskond oli vaja alles leida. Esimesed liikmed tulid Kaitseliidu seest – mehed, kes soovisid ja julgesid rakendada teistmoodi lähenemist riigikaitsele. Tänastest linnakaitsjatest on juba suurem osa neid, kes liitusid uute liikmetena. Maakaitserühmas on vähemalt 36 liiget, kellest igal on oma amet. Üksuse eripäraks on tema konkreetne tegevussuund: tegutsemine Pärnu linnas ja justnimelt linnakeskkonnas. See avaldab otsest mõju üksuse väljaõppele, mis keskendub tegutsemisele hoonestatud alal. Peale selle on üksus võtnud oma eesmärgiks erinevate tehnoloogiate, võtete ja tegutsemisviiside testimise ning rakendamise. Heaks näiteks on eravärvides sõidukite rakendamine, droonid (mõlemad on tänaseks Kaitseliidus juba üldisemalt kasutusel), aga ka koostöö kogukonnaga. Üksuse liikmete hulgas on ka aasta kaitseliitlane 2023 seersant Pirko Palu.

TULEVIK: VALMIS TEGUTSEMA

Pärnu malevkonna areng on alates 2021. aastast olnud sihikindel, järjekindel ja tulemuslik. Uuenenud juhtimine, tugevam organisatsioon ja suurenenud roll maakaitses on tõstnud malevkonna Eesti sõjalise riigikaitse oluliseks lüliks. Malevkonna liikmeid iseloomustab meelekindlus, pühendumus ja tahe panustada – need on väärtused, millele ehitame tuleviku.

Kaitseliidu Pärnu malevkond seisab kindlalt oma kohal ja liigub edasi.

Tugevalt, koos ja valmisolekus.