
5 minute read
KIRDE MAAKAITSERINGKONNA LAST DANCE LÕPPES SIILIL
KIRDE MAAKAITSERINGKONNA LAST DANCE LÕPPES SIILIL
Kirde maakaitseringkonna rekordilised kolm nädalat väldanud õppuste seeria üldnimetusega Last Dance on edukalt selja taga.
Tekst: INDREK JURTŠENKO , Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist
aprillil alanud ja 16. mail lõppenud suurõppuse tegevused jaotusid piiri äärest Narva jõel kuni teiste ringkondade vastutusaladeni välja. Proovikive pakkunud õppuste seeria oli ringkonna ajaloos mitmes mõttes märgiline: kestuselt kõigist senistest pikim ning oma ligi 3000 osavõtjaga ka arvukaim.
ESIMENE FAAS: KOLM ÕPPUST KORRAGA EHK EESTI ALGAB KIRDES NARVA JÕE PIIRIST
Õppused Kilp 25, Miljon Miksi 25 ja Lääne-Virumaa Tormihoiatus 25 leidsid kõik aset samal nädalal. Neist esimene algas 28. aprillil ja kestis viimaste üksuste lahkformeerimiseni 2. mail. Õppus, mida juhtis koos ringkonna staabiga Politsei- ja Piirivalveamet, andis hea võimaluse Ida prefektuuri vastutusalas õlg õla kõrval pärisasju teha.
Kilp 25, kus ringkond ja alates õppusest Ussisõnad 23 temaga liidendatud reservväelased koos politseiametnikega piiri valvasid, kujunes samuti ajalooliseks, sest mitte kunagi varem polnud ussisõdalased sealkandis selliseid ülesandeid täitnud. Liiatigi olid piiri ääres eri paigus abis ka 1. jalaväebrigaad ja liitlased, mis on samuti esmakordne.
Kaitseliitlased ja ussisõdalased täitsid õppuse Kilp 25 julgestus- ja objektikaitse ülesanded Narvas, Jõhvis, Sillamäel, Rakveres ja teistel aladel, kirsiks tordil oli ringkonna pioneerikompanii reservväelaste rajatud kaevikuliin Narva jõe ääres, vaid mõnesaja meetri kaugusel Venemaast.
Õppus Miljon Miksi kutsuti ellu vastavalt Eesti kaitseplaanile ja tulenevalt laiapindsest riigikaitsest. See õppus andis ringkonnale ja kõikidele koostööpartneritele hea võimaluse planeeritud tegevusi päriselt maastikul läbi harjutada.
„Evakuatsiooni sihtüksused said läbi harjutada tegevusi, et olla head koostööpartnerid päästeametile,“ ütles evakuatsiooniõppuse Kaitseliidu-poolne peaplaneerija, Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa.
„Tänavu keskendusime enne õppust evakuatsiooni sihtüksuste väljaõppele ning harjutasime esmakordselt koos Ida päästekeskusega transpordi- ja kogunemispunktide töö korraldamist ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel,“ lisas ta.
Evakueeritavate leidmisel ulatas abikäe 1. jalaväebrigaad, kelle ajateenijad meeleldi õppusega liitusid ja kõik tegevused vastavalt stsenaariumile koos ringkonna evakuatsioonirühmade ja naiskodukaitsjatega läbi harjutasid.
Esimese faasi keskpaigas, vahetult pärast õppust Miljon Miksi 25, toimus ka intensiivne PPA, Päästeameti, Rakvere Haigla ja ringkonna ühisõppus Lääne-Virumaa Tormihoiatus 25. Stsenaarium nägi ette, et Rakvere raudteejaama jõudis kolm vagunitäit segaduses ja šokis inimesi, sest sündmused Ida-Eestis olid sundinud sadu inimesi, kellest paljud olid raskelt vigastatud, kodudest lahkuma. Algas kannatanute käsitlemise protsess, mille tulemusena toimetati raskemalt kannatada saanud isikud Rakvere Haiglasse.
TEINE FAAS: CPX (COMMAND POST EXERCISE) EHK KUIDAS RINGKONNA JA MALEVATE STAABID END LAHINGUVALMIS SEADSID
Kuigi ringkonna staap oli lahinguvalmis juba enne õppuste seeriat Last Dance, oli 5.–8. mail eraldi korraldatud staabiõppus vajalik osa hindamisprotsessist õppusel Siil 25.
„Staabiõppus on meie väljaõppetsüklis olulisel kohal ja õppusel Siil 25 kuulus ringkonna staabi tegevus ka hindamisele. Staabiliikmed ja vabatahtlikud, kes on alati meie staabile suureks abiks, tegid head tööd, tänu millele said püstitatud ülesanded täidetud,“ ütles ringkonna pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.
Staabiõppuste eesmärk on valdavalt treenida juhtimist, planeerimist ning koordineerimist nii staabiliikmete endi ja omade üksuste vahel kui ka naaberüksuste ja partnerorganisatsioonidega. Staabitöös on mitmeid protseduure ja toiminguid, mis tuleb tihedas koostöös ja üksteisemõistmises laitmatult läbida, et need üksused, kes tegutsevad maastikul, saaksid oma tööd teha maksimaalselt hästi.
Peale hindajate külastas ringkonna staapi õppuse Siil 25 esimesel päeval Eesti Kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel.
KOLMAS FAAS: ÕPPUS SIIL 25 EHK LÄHI-JA TAGAALA VÕITLUSVÄLI
Ringkonna enda üksustele oli ehk oodatuim ajavahemik 10.–16. maini, mil formeeruti paralleelselt ringkonna ussisõdalastega ja liiguti koos oma vastutusalasse lahinguid pidama. Rutja õppeväljakul, aga ka ringkonna Jõgeva ja Järva vastutusalade eri paigus toimus ka ussisõdalaste esmane väljaõpe. Kaitseliitlased olid oma pika ja intensiivse väljaõppeperioodi läbinud vahetult enne õppust Siil 25.
Siil 25 õppelahingud ringkonna lahinguüksustele leidsid aset valdavalt Kaitseväe keskpolügoonil, kus koos kaitseliitlaste, ussisõdalaste ja hiljem liitunud üksustega 1. jalaväebrigaadist võitlesid ringkonna vastutusalas ka liitlasüksused Prantsusmaalt, Leedust, Taanist ja Rootsist. Tagaalal ehk Jõgeva ja Järvamaal täitsid ringkonna ussisõdalased innukalt julgestus- ja objektikaitse ülesandeid. Tagaala funktsioon erineb küll lähi- ehk õppelahingute ala omast, kuid lahinguid oma vastutusala julgestamiseks peeti väikestviisi ka seal. Igaühe roll selles oli hindamatu.
Intensiivsete õppelahingute keskel tegid ringkonna vastutusalasse visiidi Eesti peaminister Kristen Michal ja Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus.
Õppuse käigus leiti võimalusi ka erialaseks väljaõppeks, millest olulisemana väärib esiletoomist liitlastega koostöös korraldatud kursus reservparameedikutele.
Samuti rajati õppusel Siil mitmeid „maamärke“. Neist üks suurimaid oli Pioneeripataljoni pioneerikompanii rajatud „mother of tõke“ (kergejalaväelaste antud hellitusnimi), mis oli määratud lahingualas vastaseid pidurdama. Koos teiste pioneeritõketega, sealhulgas ringkonna enda pioneerikompanii rajatutega, tegi see „kõikide tõkete ema“ oma töö hästi ära ja tänu sellele said ringkonna üksused piisavalt lisaaega, et valmistada ette otsustavad vasturünnakud.
Sümboolselt jäi aga kaitseliitlaste poolt keskpolügooni sügavusse maha puupakust tehtud siil – ootama teisi tulevasi siile ja siilikesi.
Kokkuvõttes sai igaüks endale oma „okkaloo“, sealhulgas vajalikke õpikohti, mida edasisse väljaõppesse integreerida. Üks valdkond on juba märgatavalt muutunud ja muutub edaspidi veelgi – droonid. Neid kasutati õppusel Siil 25 üksjagu palju, kuid saadud õppetundidest põhjalikumalt juba mõnes teises loos.
Kommentaar:
Kolonelleitnant JAANUS AINSALU , Kirde maakaitseringkonna pealik
„Hea Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna pere, aastast 2023 õppusel Ussisõnad liitunud reservväelased, kes tugevdavad meie ringi ja võitlevad õlg õla kõrval meie vabatahtlikega, head koostööpartnerid ja liitlased! Soovin tänada teid kõiki ja igaüht eraldi meie ühise eesmärgi poole liikumise eest.
Tänasesse hetke oleme jõudnud läbi ühiste tegevuste, olgu selleks meie ringkonna peamine õppus Põhjakonn, õppused Miljon Miksi, Kilp ja Terav Ora, õppuste sari Safari või Kaitseväe õppused Siil, Kevadtorm, Swift Response ja paljud teised tegemised. See on olnud pikk ja huvitav reis, kus mul on olnud au koos teiega teenida ja tempokalt liikuda ühiste eesmärkide täitmise suunas.
Õppus Siil 25, mida nimetasime koos teiste, 28. aprillil alanud õppustega isekeskis õppuseks Last Dance, oli minu viimane teiega veedetud suurõppus ringkonnaülemana. Olen uhke meie kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, samuti meie tublide kodutütarde ja noorkotkaste üle, kes lisaks oma igapäevategevustele on alati meie õppustel osalenud ja neile õla alla pannud. Mul on hea meel, et oleme saanud koos arendada ringkonna infrastruktuuri paremate väljaõppetingimuste tagamiseks, et väljaõppealadel harjutades saada veelgi tugevamateks. Ja kõik ikka selleks, et koos kaitsta oma ainust, mis meil on, oma pere, kodu, riiki. Eesti eest surmani!“ alati meie õppustel osalenud ja neile õla alla pannud. Mul on hea meel, et olemesaanud koos arendada ringkonna infrastruktuuri paremate väljaõppetingimuste tagamiseks, et väljaõppealadel harjutades saada veelgi tugevamateks. Ja kõik ikka selleks, et kaitsta oma ainust, mis meil on, oma pere, kodu riiki. Eesti eest surmani!
Video: https://youtu.be/9Kr82FdE_gs