Page 22

„Eriüksused on erilised, sest nad ei ole osa bürokraatlikust sõjalisest organisatsioonist. Seda sümboliseerib see, et nad eelistavad oma relvad ise valida. Nende sõdimine ei sõltu teiste relvasüsteemide, nagu kahurite ja tankide, tegevusest. Nad sõdivad omal algatusel – teiste sõnadega võtavad sõjalise riski enda peale. Kui teised sõdurid loodavad (relva)süsteemidele ja seega kardavad riske, siis eriüksused astuvad riskile vastu, sest nad võivad ikkagi valida võitlemise või surma omadel tingimustel.“ Dr Mikkel Vedby Rasmussen

ÜKSUS

Inglid või kangelased? Erioperatsioonide väejuhatuse lugu 5 Lipu all ja lahinguks valmis – kõikjal ja alati Eelmistes lugudes rääkisime Eesti erioperatsioonide vaevalisest saamisloost. Tahaksin rõhutada ühe kuupäeva tähtsust. Selleks oli 2. oktoober 2012, mil üksusele annetati lipp. Lipp pole lihtsalt üksuse sümbol, lipp on ka lahinguvalmiduse sümbol. Tekst: RIHO ÜHTEGI

Kolme aastaga oli nATO ja liikmete aktsepteeritav erioperatsioonide võime põhimõtteliselt saavutatud ning juba 2012. aasta novembris siirdus esimene Eesti erioperatsioonide sihtüksus ISAF missioonile Afganistani, kus teeniti ligi kaks aastat USA SOFi juhitavate sihtjõudude koosseisus Ida-Afganistanis ja pälviti partnerite kõrge tunnustus, mida jäid meenutama Eesti erioperaatoritele antud lahingumedalid ja -märgid.

Erioperatsioonide grupist väejuhatuseks

Aga tulgem tagasi Eestisse. Ka siin oli eriüksuse staatuses mitmeid muutusi. 1. jaanuarist 2013 eraldati üksus toonasest luurepataljonist ning muudeti iseseisvaks erioperatsioonide üksuseks kaitseväe juhataja otsealluvuses. Vastavad muudatused tehti ka õigusaktidesse, mille järgi sai erioperatsioonide üksuse ülesandeks erioperatsiooni planeerimine, korraldamine ja läbiviimine. niisamuti sätestas kaitseväe korralduse 22

8 | 2017

seadus, et erioperatsioon on osa kaitseväe tegevusest, mida teostab selleks moodustatud, varustatud ja väljaõpetatud üksus teiste üksuste toetuseks või eraldiseisvana, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja erinevaid meetodeid. See aga tähendab, et seaduse järgi sai erioperatsioonide üksus endale üldse kogu erioperatsioonide monopoli, sest vaid kaitseväe korralduse seadus sätestas, mis erioperatsioon on. Iseseisvumine andis võimaluse üksust efektiivsemalt arendada. Sisuliselt nägi arengukava ette, et järgneva kuue aastaga kahekordistatakse üksuse isikkoosseisu, mis iseenesest oli juba tõsine proovikivi, sest üksusesse saamise eelduseks olevast valikust tuli tavaliselt läbi 10–15 protsenti soovijaid. Üksuse toetavatesse valdkondadesse värvati kaitseväesiseselt ka ilma valikuta, tehes konkreetseid pakkumisi konkreetsetele kaitseväelastele. Selline kahte erinevat moodi värbamine üksusesse esitas aga uusi nõudmisi, sest eriüksuse kontseptsiooni kohaselt on iga ük-

Kaitse Kodu! nr 8 2017. a  

Kaitseliidu ajakiri

Kaitse Kodu! nr 8 2017. a  

Kaitseliidu ajakiri