Kaitse Kodu! nr 6 2021. a

Page 1

KaitSe KoDu! KAITSELIIDU AJAKIRI

6/2021

aDmiraL PitKa LuurevõiStLuS: mitte ainuLt meeSte mÄng

AASTA NAISKODUKAITSJA 2021 JANE KOITLEPP LASKJAKS SUURMEISTRI KÄE ALL


LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti


toimetaja veerg

SÜDAMES VALITSEV PATRIOTISM

T

aas kord peab kerge kahetsusega tunnistama, et suvi hakkab vaikselt otsa saama. Aga milline suvi see oli? Esimeses otsas kõrvetavalt kuum ning teises tormiselt märg. Ja teguderohke. Hoolimata asjaoludest. Tõenäoliselt pole võimalik siin ja praegu üles lugeda kõiki neid üritusi ja sündmusi, millest meie vabatahtlikud riigikaitsjad suve jooksul on osa võtnud. Ajakirja lehekülgedest jääb lihtsalt väheks, sest neid on olnud palju. Alates riiklike tähtpäevade tähistamisest ning lõpetades erinevate sõjalis-sportlike jõukatsumistega, kus Kaitseliit oma mitmekülgsuses alati esindatud on. Aga miks see nii on? Mis sunnib kõiki neid inimesi panustama oma vaba aega ja tahet, kui saaks ka teisiti? Võibolla isegi väiksema vaevaga? Ilmselt võtab selle kõige paremini kokku tänavune aasta naiskodukaitsja käesolevas numbris: see on südames valitsev patriotism. Temaga peab nõustuma!

KARRI KAAS peatoimetaja

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

KAITSELIIDU AJAKIRI

6/2021

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Tegevtoimetaja: Asso Puidet

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

Kujundaja: Matis Karu

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Kaitseliit

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu, telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee). Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226.

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Trükk: AS Printall Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Kaastööde saatmise tähtajad: 7/2021 –15. september; 8/2021 –20. oktoober

Kodutütred 6/2021

3


SiSuKorD

6 SÜNDMUS

Vaprusest ja vabadusihast kantud jalutuskäik

8 INIMENE Aasta naiskodukaitsja 2021 Jane Koitlepp:

Kui meie liikmed on terved ja tugevad, on ka Eesti riik terve ja tugev

Foto: KADRI PAOMEES

12 KAITSELIIT Lääne malev: sild saarte ja mandri vahel 14 KAITSELIIT Saaremaa maleva esimene auliige: oleme peremehed omal maal

SÕDUR 18 HARITUD Biorelv 1: Haigused ja sõjad SÕDUR 22 HARITUD Õhuründevahenditest ja õhukaitsest 1 SÕDUR 26 HARITUD Eestimaa rannikukaitsest 30 MAAILMAPILK Gaasi hinda küsi okupeeritutelt 32 VÄLJAÕPE Väärtuslik jaoliige ja halb vastane täpsuslaskuri erialakursuselt

36 VÄLJAÕPE Laskjaks suurmeistri käe all 38 VÄLJAÕPE Laskmine – vaktsiin stressi vastu 40 SÕJASPORT Sügistorm: puusadeni mudas ja ikka on äge! 42 SÕJASPORT Põrgupõhja retk ajalooradadel 44 SÕJASPORT Pitka luurevõistlus: mitte ainult meeste mäng Laskeharrastusel ja -treeningul on psühholoogia vaates mitu olulist aspekti – positiivse stressi kaudu kogetakse uudsust, rahuldatakse uudishimu ning pannakse ennast proovile tundmatus keskkonnas. lk 38

4

6/2021

ESIKAANEL: Pitka luurevõistlus: mitte ainult meeste

mäng

lk 44

Kahe lapse ema, abikaasa, sõber, koolitaja, ringkonna esinaine, staabiassistent, naiskodukaitsja – need on vaid mõned aasta naiskodukaitsja Jane Koitlepa rollidest. lk 8


autoriD See oli omalaadne kaheosaline, liigendkere ja nelja vedava roomikuga Volvo traktor, mille väljatöötajaks oli pika kogemusega traktoritootja Bolinder-Munktell AB Volvo koosseisus. Mitmed uudsed tehnoloogiad andsid kokku erakordse läbivusega, kerge ja töökindla sõiduki. lk 52

47 AJALUGU Juuniküüditamise kiuste: Naiskodukaitse visa vastupanu

50 AJALUGU Kindrali käelindist sissisõja käsiraamatuni – asjad jutustavad Kaitseliidu lugu

52 SÕJARAUD Maastikukartuseta hõlmik ehk Universaalne ja hull Rootsi raud

56 KURIOOSUM Drozd: kahepaikne laululind ISU! 58 HEAD Metsaköögi eri: viis nippi söögi valmistamiseks matkarajal

61 ÜLEELAMINE Peavari ei ole kindlasti peaasi, kuid ... 64 MEDITSIIN Said kuuli! Mida teha? 66 NAISKODUKAITSE Austusavaldus vaba Eesti eest võidelnutele 68 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse jätkuvalt koroonavõitluse eesliinil 70 NOORED Küberkotkad metsa. Päriselt? Päriselt! 72 NOORED Noorte uus arengukava: paremaks, targemaks, tegusamaks

76 NOORED Spektri värvid katsid kogu Eesti 78 MILITAARTURISM Sõja jälgedes sõjamuuseumi fotojahi abiga 80 FILMIARVUSTUS Jalgpall on parem kui sõda! 82 RAAMATUARVUSTUS Mees kui haamer

AUTORID TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, ajakirjanik ja tunnustatud tõvaloog. Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lähemale.

KRISTINA KUKK vabatahtlik autor Kristina on energiat ja tahtmist täis, 110 protsenti! Ei karda tema ei vett ega vilet, ei tuld ega tõrva. Ning on valmis kõigest sellest kirjutama ja pildistama.

HANNO SAKS arvutiasjatundja Pärnu Mai kooli IT-juht ja robootikaõpetaja Hanno teab, et rindejoon ei jookse mitte ainult mööda kraave ja kaevikuid, vaid ka kaableid ja kõvakettaid.

MARTIN ANDRELLER ajaloolane Metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites.

KAIDO TAMM meditsiinispetsialist Kiirabitöötajana võitleb Kaido meditsiinivaldkonna eesliinil, kus suudab nii lahinguhaavu tohterdada kui muul moel inimesi elule aidata.

MEHIS BORN major Major Born on Kaitse Kodu! lugejatele tuttav peaasjalikult oma üleelamis- ja ajalooalaste artiklitega. Aga mitmekülgne mees võib kirjutada teistelgi teemadel. Lisaks kirjutamisele on tal kätt ka joonistamiseks ja pildistamiseks. GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Gunnari üheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ja teiseks hobiks filmikunst. Ajakirjas Kaitse Kodu! on ta need kaks lugejate rõõmuks ühendanud.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

6/2021

5


KRISTJAN PRII

sündmus

6

6/2021


SÜnDmuS

vaPruSeSt ja vaBaDuSihaSt KantuD jaLutuSKÄiK Meenutamaks Tallinna tähtsate objektide kaitsmist 30 aastat tagasi, korraldas Kaitseliit 20. augustil kaitseväelise jalutuskäigu raadiomaja juurest Vabaduse väljakule.

„J

Tekst: KAITSE KODU!

alutuskäiguga anname au neile kaitseliitlastele ja teistele vapratele inimestele, kes 1991. aasta augustis seisid Tallinnas tele- ja raadiomaja ning muude objektide kaitsel, olles valmis vabadust kaitsma oma vere hinnaga. Toona, 1991. aasta 21. augusti õhtul, kui Vene väed olid Tallinnast lahkunud, marssis Kaitseliit võidu tähistamiseks raadiomaja juurest Vabaduse platsile. Võib öelda, et see oli esimene paraad peale taasiseseisvumist. Nüüd kordame me sama marsruuti, et austada kolmekümne aasta taguseid sündmusi,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Lisaks 30 aasta tagustes sündmustes osalenutele olid rongkäigu rivis kõik Kaitseliidu lipud meeskondadega, samuti kaitseväe orkester. Raadiomaja juurest liiguti Vabaduse väljakule, kus kõnelesid riigikogu esimees Jüri Ratas, Kaitseliidu kunagine juht Manivald Kasepõld ja tänane Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi. Asetati pärjad Vabadussõja võidusamba juurde. „Olla vaba on privileeg, kuid see on ka kohustus. Vaba saab olla vaid see rahvas, kes tahab vaba olla. Me oleme ühe korra oma vabaduse kaotanud ning me ei tohi lasta sel enam korduda. Kaitseliidu ülemana luban täna siin teie ees seistes, et Kaitseliit teeb kõik endast oleneva, et meil ei tuleks taas end vabaks võidelda, ja kui seda teha tuleb, siis teeme seda üheskoos nii, nagu 30 aasta eest,“ ütles brigaadikindral Riho Ühtegi Vabaduse väljakul peetud kõnes.

6/2021

7


inimene

aaSta naiSKoDuKaitSja 2021

jane KoitLePP:

Kui meie LiiKmeD on terveD ja tugevaD, on Ka eeSti riiK terve ja tugev Tänavune aasta naiskodukaitsja Jane Koitlepp on pärit Mulgimaa piirilt. Sündinud ja suurema osa elust veetnud Viljandis, on ta vahepeal kaheksa aastat kõndinud pealinna tänavail ja nüüdseks üle kolme aasta taas Viljandi elanik. Kahe lapse ema, abikaasa, sõber, koolitaja, ringkonna esinaine, staabiassistent, naiskodukaitsja – need on vaid mõned tema rollidest. Tekst: GEILI PAIS, vabatahtlik autor

K

õik, kes Janet tunnevad, teavad ilmselt, et tegemist tal jagub. Olles kahe väikse lapse ema, juhib ta muude kohustuste kõrvalt Sakala ringkonda, viib läbi jalgrattakoolitusi, on esmaabiinstruktor ja teeb veel paljut muudki. Jane teekond Naiskodukaitses sai ametlikult alguse 2007. aasta jaanuaris, mil ta oma ema eeskujul organisatsiooni liikmeks astus. Kohe haaras ta kinni pakutud võimalustest ja täiendas end mitmel rindel: esmalt võttis ette sõdurioskuste kursuse, seejärel nii kohaliku, üleriigilise kui rahvusvahelise staabiassistendi õppe ning läbis ka nooremallohvitseri kursuse. Ametikohaks valis ta algusest peale staabiassistendi ning täidab seda rolli tänaseni pühendumusega. Aastal 2014 sai Janest staabiassistendi ametikohal reservväelane, pärast

8

6/2021

NAKi jaoülem ja alates 2015. aastast tegutseb ta ka esmaabiinstruktorina. Enda sõnul on tal hea meel, et teab, kus on tema koht ja mida peab tegema, kui vastav olukord saabub.

liikmete arv oleks suurem. Siin tuleb aga märkida, et ei otsita mitte pikka nimekirja paberile, vaid liikmeid, kes siiralt tahavad organisatsioonis olla ja selle arengusse panustada.

SÜDAMEASI NAISKODUKAITSE

Endast rääkides jääb Jane napisõnaliseks ja tagasihoidlikuks. Tema iseloomu alati kujundanud enesekriitilisus ja perfektsionism mõjutavad teda palju ka praegu. Enda sõnutsi meeldib talle teha asju, mis teistele ei meeldi. Ka ringkonna esinaise amet on liikmetele läbi aegade olnud veidi tabu, sest sisaldab vastutust, mida paljud võtta ei taha. Jane usub, et igaühele leidub midagi – tuleb vaid otsida ja leida oma nišš ja roll.

Jane peamiseks motivaatoriks Naiskodukaitse liikmeks astumisel oli südames valitsev patriotism, mis on säilinud tänaseni. Lisaks sellele sütitavad teda täna uued proovikivid. Ta usub, et keegi ei saa olukorda kritiseerida, kui ei ole ise proovinud seda parandada, ning et uute lahenduste leidmine on alati põnev. Nii jõudis ta ka ringkonna esinaise rollini – nägi võimalust ringkonna ellu panustada ja võttis soovitud muutused enda kätesse. Esinaisena on Jane südameasjaks Naiskodukaitse massidesse viimine – et neid teataks laiemalt ja ka

Olemuselt on Jane optimist – tema maailmas ei ole ületamatuid probleeme, on vaid proovikivid. Lisaks


GUNNAR TEAS

inimene

6/2021

9


inimene aasta naiskodukaitsja tiitlile on teda tunnustatud ka aasta vabatahtliku aumärgiga, kuid neist rääkides mainib ta alati, et talle ei meeldi olla pjedestaalil. „Tundub ebaõiglane öelda, et üks inimene on panustanud rohkem või paremini kui keegi teine – iga panus on oluline ja iga inimene loeb.“

GUNNAR TEAS

Küsimusele, kas ta ka vahel ära väsib ja tunneb, et ei saa kõigega hakkama, vastab ta kiiresti eitavalt. Oma sõnutsi analüüsib ta enda tegemisi põhjalikult kõrvaltvaataja seisukohast

10

6/2021

Naiskodukaitses on väga palju erinevaid võimalusi eneseteostuseks ja midagi leidub igale maitsele.

ja suudab seetõttu enesekriitilistest mõtetest läbi näha. „Eks negatiivseid mõtteid ikka tekib, aga need ei vii edasi.“ Seega proovib ta neid analüüsida teise pilgu alt: kas on tegu pelgalt emotsiooniga või reaalse olukorraga? Ta lisab, et tavaliselt pole probleem mitte inimeses, vaid olukorras, ning selle teadvustamine teeb olukorra lahendamise juba märksa kergemaks. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et kui üks inimene suudab nii paljude asjadega samaaegselt tegeleda, siis


inimene

IGA PANUS ON OLULINE

Sakala ringkonna teevad esinaise sõnul eriliseks suurepärased inimesed ja ringkonna suurimaks tugevuseks peab ta erinevate inimeste, oskuste ja soovide väärtustamist. Et tagada oma liikmetele piisavalt eneseteostusvõimalusi, teeb ringkonna juhatus näiteks üleskutseid, leidmaks inimeste tugevusi ja varjatud andeid. Jane sõnutsi ei piisa vaid ühekordsest ametikoha või rolli valimisest organisatsiooni astudes. Talendipanga infot tuleb jooksvalt uuendada, et olla kursis, kui kellelgi on ilmnenud uus soov või huvi. Naiskodukaitses on väga palju erinevaid võimalusi eneseteostuseks ja midagi leidub igale maitsele. Eriti märkimisväärne on see, et oma uusi huve on koheselt võimalik rakendada ja kogemusi saada, kartmata läbikukkumist või ebaõnnestumist. Näiteks ta ise ei oleks kunagi arvanud, et sobib tegutsema esmaabi valdkonnas, sest pidas end nõrganärviliseks ega talunud hästi verd. Alates 2015. aastast on ta aga esmaabiinstruktor ja annab oma teadmisi ka teistele edasi. Sakala ringkonna tugevusena toob ta välja ka liikmete tunnustamise korra. Ringkonna instruktor on sisse seadnud süsteemi, et tunnustusi jagades tuuakse konkreetselt välja, mille eest liiget tänatakse. Ei tunnustata ainult kohalolu, vaid märgatakse inimese tegelikku panust. Pandeemia- ja isolatsiooniaastal kogesid paljud liikmed motivatsioo-

nilangust ja raskusi oma tegemistes. Jane näeb aga kõigis muutustes peamiselt positiivset ja toob parimaks näiteks veebiõppe. „See, et baasväljaõpet on võimalik läbida ka neil, kes parasjagu välismaal viibivad või muul põhjusel ei saa füüsiliselt osaleda, on väga äge,“ kirjeldab ta. Naiskodukaitsjate suured teod ja õnnestumised andsid kõigile motivatsioonisüsti. Küll aga tunnevad paljud liikmed, et kui vähemalt 48 osalustundi aasta jooksul kokku ei tule, siis peaks organisatsioonist välja astuma. Jane arvab vastupidi, et kui Naiskodukaitse, Eesti riik ja patriotism on südames, siis on organisatsioonis jätkamiseks juba kõik eeldused täidetud. Ei tohi end teistega võrrelda ega ennast halvasti tunda, kui sel aastal 48 osalustunni piiri ei ületanud. „Oluline on see, et tahad siin olla ja tunned südames, et Naiskodukaitse on midagi ägedat,“ sõnab ta. Ühe abistava meetmena rakendas ringkonna juhatus pandeemia ajal liikmete tugisüsteemi. Nimelt tehti liikmete hulgas küsitlus, millega keegi parasjagu kimpus on. Sellele vastasid vabatahtlikud, kes soovisid kaasliikmeid nende tegemistes aidata. Näiteks kui kodukontori ja -kooli kõrvalt oli keeruline veel ka väikelaste eest hoolt kanda, siis pakuti lastehoiuabi. Jane sõnutsi teevad just sellised asjad Naiskodukaitsest millegi enama kui lihtsalt riigikaitseorganisatsiooni. Me toetame oma inimesi ka eraeluliste muredega ja kui meie liikmed on terved ja tugevad, on ka Eesti riik terve ja tugev.

GUNNAR TEAS

peab midagi jääma tagaplaanile. Olgu selleks pere, sotsiaalne elu, karjäär või muu – enamasti oleme harjunud tõdema, et hiilata on võimalik vaid elu teatud aspektides, kuid kindlasti mitte kõigis. Jane sellega aga ei nõustu. Tema sõnutsi on kõik valikute küsimus – ta teeb seda, mis talle meeldib, ega jäta midagi tähelepanuta. Ta elu on tasakaalus – teeb täpselt nii palju ja ainult neid asju, mida ta tahab, midagi ei ole puudu ega üle. Mõistmatuks jääb talle ka tänapäeval levinud komme tegutseda päevast päeva rollis, mis endale ei meeldi. „Kui ei meeldi, siis tuleb uus amet otsida,“ sõnab ta veendunult. Sama põhimõtet rakendab ta ka Naiskodukaitse vabatahtlikega – kui ei meeldi, siis ära tee. Vastumeelselt tegutsedes kannatab nii töö kvaliteet kui ka selle tegija.


KaitSeLiit

LÄÄne maLev:

SiLD Saarte ja manDri vaheL Mandri-Eesti kõige läänepoolsema Kaitseliidu maleva piirid ulatuvad üle veteväljade, hõlmates nii Hiiumaa kui Vormsi saare. See on asjaolu, millest Lääne maleva puhul mööda vaadata ei saa ega taha. Kaitse Kodu! küsimustele vastab

Lääne maleva pealik major ANDRES VÄLLI Mis on see, mis teie malevat teistest malevatest eristab?

Lääne malev ei erine oluliselt teistest malevatest, samas on kõik malevad natuke oma nägu. Vahest nii palju, et tänu Hiiumaale on meil osa asju topelt. Kui teistel on üks evakuatsioonirühm maleva kohta, siis meil on neid kaks. Ja ka näiteks võidutuli tuleb Läänemaale ja Hiiumaale eraldi.

Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks?

Ärgitan allüksusi korraldama üritusi, mis tulevad lahedalt välja ja innustavad teisi kaasa lööma – seeläbi kasvab huvi organisatsiooni vastu ja suureneb ka liikmeskond. Suurem töö, mille olen praegu käsile võtnud, on olemasoleva liikmeskonna laialdasem kaasamine maleva tegevustesse. Seda selleks, et nad tunneksid, et on malevale olulised ja vajalikud. Samuti kaasame maleva väljaõppesse ja teistesse ettevõtmisse noori. Kas siis vaatlejatena või, kui võimalik, anname neile mingi rolli või ülesande, mida koos kaitseliitlastega täita. Seni ongi noored näidanud üles suurt huvi ja aktiivsust osaleda maleva üritustel. See on väga hea eeldus liitumiseks malevkonna või üksikkompaniiga.

Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?

Üks olulisemaid on kindlasti riigikaitsepäevade korraldamine kohalikes koolides. Sinna on oodatud lisaks kooliperele ka teised kohalikud inimesed.

Sel kevadel paigaldasime koos kogukonnaga Hallimäe muinaslinnusele mälestuskivi ning viisime läbi avamistseremoonia.

Läänemaa ja Hiiumaa kogukondadega korraldame maakaitsepäevi, mida soovime tulevikus teha veelgi suurejoonelisemalt, kaasates mitte ainult kohalikke omavalitsusi, vaid ka teisi partnereid.

Ja Risti malevkond korraldab juba neljandat korda liikumispuuetega inimestele tegevuslaagrit.

Kokkupuuteid kohalike kogukondadega on teisigi. Näiteks Risti malevkonna vabatahtlikud osalevad keskkonnainspektsiooni palvel sügisesel kudemisajal lõhe püügirahu patrullides. Lihula üksikkompanii ja kohaliku omavalitsuse12

ga loodi aga Lihula vabadussamba juurde lipuväljak.

6/2021

Aga teiste malevatega?

Teisi malevaid kutsume endi korraldatavatele üritusele ja võistlustele ning oleme ka ise aktiivsed osalejad nende üritustel. Näiteks osales käesoleval aastal Valge Laeva patrullvõistlusel võistkondi nii Võru kui ka Alutaguse malevast.


Risti malevkond on mitmel aastal toetanud Kaitseliidu kooli lõpuharjutust. Lääne maakaitseringkonna koostegevusõppuse raames on Rapla malev tihti panustanud vastutegevusega. Hiiumaa malevkond on korraldanud õppusi ja üritusi koos Saaremaa ja Pärnu malevaga. Hiiumaa on tihti ka noorteorganisatsioonidele suunatud ürituste läbiviimise kohaks.

Mil moel osaleb malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevuses, toetab ja kaasab neid?

Maleva poolt toetame noorte tegevusi eelkõige tehnika, varustuse ja vabatahtlikega. Viimased on aidanud noorte võistlustel korraldada tegevust kontrollpunktides. Mis puudutab kaasamist, siis noortel on väga oluline osa meie riigikaitsepäevade korraldamisel – nad näitavad ja õpetavad koolikaaslastele oskusi, mida on organisatsioonis omandanud. Kodutütred ja noorkotkad on suure huviga osalenud maleva korraldatud pioneeri-, aga ka veeohutusõppes, samuti abiks olnud patrullvõistlusel Sügistorm.

Millised on koostöökohad Naiskodukaitse kohalike rakukestega?

Naiskodukaitse on malevkondadele ja üksikkompaniile oluline partner just oma piirkondliku paiknemise kontekstis. Järjest rohkem viivad allüksused oma üritusi läbi üheskoos naiskodukaitsjatega. Naiskodukaitse panustab koos malevkondade ja üksikkompaniiga oluliselt näiteks maakaitsepäevade korraldamisel või kohvikute päevadel. Samuti komplekteerib Naiskodukaitse maleva kahte evakuatsioonirühma, mille ülesandeks on evakuatsioonipunkti töökorralduse tagamine ning toimimine.

Kui intensiivne on väljaõppetsükkel?

Maleva aasta kalenderplaanis on üle 240 väljaõppe ja muu ürituse. Neist umbes paarkümmend jääb ära, kuid sama palju tuleb plaanimata üritustena asemele. Suur mõju on olnud COVIDi piirangutel. Väiksemates koosseisudes on aga väljaõpe jätkunud ning välja tullakse haigestumisohust hoolimata, tagades kõik vajalikud meetmed, et mitte ise haigestuda. Oluline ei ole mitte niivõrd ürituste rohkus kui osavõtjate arv. Eelmise aasta kogemuse põhjal hinnates on see olnud suurusjärgus 30–90% planeeritust.

KRISTINA KUKK

KaitSeLiit Mis motiveerib malevlasi väljaõppel osalema?

Mina arvan, et vabatahtlikke motiveerib eelkõige toimiv ja hästi organiseeritud malevkonna/üksikkompanii tegevus: hästi korraldatud kommunikatsioon, liikmete kaasamine ürituste ja tegevuste planeerimisse ning ettepanekutega arvestamine. Väga oluline on, et vabatahtlik tunneks, et tema aega kasutatakse mõistlikult ning tema oskusi ja osalemist vajatakse. Igavast ja kehvasti korraldatud üritusest ei soovi keegi osa võtta, seetõttu on oluline, et kui midagi korraldatakse, tehakse seda südamest ja eesmärgistatult. Vastasel juhul võib malevlasel kaduda osalemishuvi päris pikaks ajaks.

Kuidas motivatsiooni veelgi tõsta?

Alustuseks peaks Kaitseliidu liige endale selgeks tegema, miks ta siin on ja kuidas soovib Kaitseliidu tegevustesse panustada. Oluline on, et igal liikmel oleks tahe organisatsioonile pandud ülesannete täitmisel oma osa anda. Seda tahet ja panust hästi korraldades saame tema motivatsiooni ja tahet suurendada. Inimeste motiveerimine on raske, kuid mitte võimatu töö. Vabatahtlik soovib aru saada, miks ta siin on, ja tunda, et ta on organisatsioonile vajalik. Ma arvan, et motivatsiooni võti peitub tugevas meeskonnatöös, mis vajab omakorda tugevaid juhte. Väga oluline roll on ka kommunikatsioonil – üksuste pealikud peavad rühma- ja jaopealike vahendusel suhtlema iga malevlasega, et igaüks tunneks oma olulisust ja vajalikkust.

Millist rolli mängib (militaar-)sport teie malevas?

Lääne malev saab uhke olla oma patrullvõistluse Valge Laev üle, mis on toimunud juba 1997. aastast. Parimatel aegadel on huvi võistluse vastu olnud suurem, kui korraldajad pakkuda on suutnud. Viimasel ajal on huvi natuke raugenud, kuid juba järgmisel aastal, kui piirangud seda võimaldavad, korraldame võistluse selle ajaloo vääriliselt. Teine patrullvõistlus, Sügistorm, mida korraldab Lihula üksikkompanii, on kasvatanud oma tuntust tänu heale korraldusele ja huvitavatele ülesannetele. Tänavu viiendat aastapäeva tähistaval võistlusel osaleb igal aastal võistkondi nii Lääne kui teistest malevatest, samuti Naiskodukaitsest.

Mida malevapealikuna sooviksite paremaks või teistsuguseks muuta? Minu soov on ärgitada vabatahtlikke ise initsiatiivi võtma ning andma julgesti tagasisidet, pakkudes välja ideid, kuidas õppus paremaks muuta või avalikel üritustel ennast nähtavamaks teha – nii jõuame üheskoos paremate eesmärkideni.

Soovin väga kaasata maleva tegevustesse vabatahtlikke just nende erialaoskusi silmas pidades. Usun, et see annab oluliselt parema tulemuse ning meelitab kaasuma hetkel veel passiivseid liikmeid. Minu kogemusele tuginedes on läänlased avatud ja tegutsemisvalmis rahvas. Koos aktiivse eestvedajaga ollakse valmis panustama. Mis saab olla parim reklaam kui hästi korraldatud üritus ja selle lai kajastus? Allüksuse toimimine on allüksuse enda korraldada – see on meeskonnatöö, mille saavutamisel on kõik võimalik!

6/2021

13


KaitSeLiit

Saaremaa maLeva eSimene auLiige:

oLeme PeremeheD omaL maaL Mati Vendel on Kaitseliidu tegemistes kaasa löönud organisatsiooni taastamisest saati. Seetõttu on ta igati väärikas mees kandma Kaitseliidu Saaremaa maleva esimese auliikme tiitlit.

KADRI PAOMEES

Tekst: kapral TÕNU VELDRE, vabatahtlik autor

Auliikmeks nimetamine Saaremaa maleva staabihoone avamisel 16. novembril 2020. aastal. Kõrvuti seisavad Saaremaa maleva esimene pealik leitnant Mati Vendel ja ametis olev pealik kolonelleitnant Gunnar Havi 14

6/2021


S

aaremaa maleva esimene pealik leitnant Mati Vendel on üks Kaitseliidu taastajatest Saaremaal. Ta on näinud organisatsiooni arengut ajast, mil mitte millestki tuli teha midagi, kuni tänase päevani välja.

Saaremaal toimus Kaitseliidu asutamiskoosolek 20. aprillil 1990. „See oli jah esimene kord, kui kokku tulime. Mandrilt oli kohale tulnud Kalle Eller ja ega seda rahvast väga palju olnud, enamikku neist ma tundsin. Sellekohane teade ilmus kohalikus lehes Kommunismiehitaja. Ilmselt seetõttu oli kohal miilitsaülem Kukk. Teda ma rohkem Kaitseliidus ei näinud. Korduvalt pidasime pärast seda veel kõnekoosolekuid ja info liikus suust suhu. Kaitseliidu taasloomise aeg oli ääretult huvitav.“

Elasime alles ENSVs ja Saaremaa oli täis Vene sõdureid. Kas hirmu ei olnud? „Üks vanaisa on mul surnud vangilaagris, teine oli vangilaagris. Suguvõsa saadeti Siberisse. Ema pandi Siberist veel vangilaagrisse, oli asumisel. Selline on minu pere taust. Ei olnud aega hirmu tunda. See ei olnud nii, nagu räägitakse, et mehed tulid kokku, sest tahtsid hirmsasti relvi saada. Võrdleksin seda hoopis Vabadussõja algusega: ei usutud, et Eesti saab vabaks. Paljud arvasid, et Eesti peabki olema Venemaa koosseisus. Omavalitsuse tasandil meid tõsiselt ei võetud. Kohalikud juhid olid harjunud Vene sõjaväelaste käest kõike saama, äritseti kütusega – selline käsi-peseb-kätt-suhtumine valitses. Nagu öeldud, suheldi ametkondade tasandil pigem Vene sõjaväelastega. Relvastatud rahvast ei olnud neile tarvis. Esimese võidutule kohta öeldi, et me ei taha teie militaartuld. Kaitseliiduga liitusid enamasti eestimeelsed mehed, kes ei olnud nõukogude süsteemis aktsepteeritud ja, mis seal salata, mitmel neist olid omad vimkad naha vahel. Olime üks osa tolleaegsest ühiskonnast. Samal ajal nõukogude süsteemi funktsionäärid olid ju ooteseisundis – nad ei teadnud, mis nüüd tuleb. Seda võib küll öelda, et Vene sõjaväelased suhtusid meisse austusega. See oli hea tunne, sest mina vaatasin neid kogu aeg kui okupante, kuigi mul oli

KaitSeLiit vene inimeste hulgas häid tuttavaid. Seega tundsime, et oleme peremehed omal maal.“

Kaitseliidu juhtimine oli auamet, kuidas vaadati sellele töö juures? „Minu eestimeelsus oli kõigile teada. Olin EPTs lihttööline. Korduvalt rippus minu pilt autahvlil ja pidevalt kutsuti komsomoli ja hiljem juba parteisse astuma, kuigi mul oli Laidoneri pilt töölaua kohal. Selle eest kutsuti kohvile, vesteldi, lubati teatada, kuhu vaja. Kuid pilti ära lõhkuda keegi ei julgenud. Kõik muutus, kui asi läks vabamaks. 1988 käisime Saaremaalt kolmekesi Tartus Tartu rahu aastapäeva tähistamas. Olin võtnud töölt vaba päeva. Kui tagasi tulles rääkisin koertest ja võretatud akendega tuletõrjemasinatest, millega rahvast laiali aeti, vormistati mulle tööluus. Kaebasin edasi ja see tühistati. Edasi olin aktiivne Kuressaare vabadussamba taastamisel. Sain uue käskkirja tööluusi kohta, kuigi suusõnaline kokkulepe vahetu ülemusega oli olemas, kui tööülesanded täidetud, sest siis oli tõepoolest vaja tööajast asju ajada. Nüüd olin juhtkonna silmis halvas kirjas. Läks aasta mööda ja sellest karistajast oli saanud lugupeetud Kuressaare linna omavalitsusjuht. Vaat sellised muutused toimusid. Eks seda oli kurb vaadata ja tekitas trotsi.“

Samal ajal rajati piirikaitset. Miks valisid just Kaitseliidu? „Olin Kaitseliidu ajalooga tuttav juba noorest peast, see organisatsioon oli taasloodud järjepidevuse alusel. Kodukaitse ja piirikaitse loodi hiljem ja oli riigi poolt rahastatud. Kaitseliidul ei olnud mingit raha. Saaremaa oli vist ainuke koht Eestis, kus Kodukaitse malevaga ühineti. Mujal likvideeriti Kodukaitse ära. Kui Kaitseliiduga sai alustatud, siis ei olnud minu mõte rotatsiooni korras kusagile edasi liikuda, kuigi mind kutsuti nii väeosadesse kui ka peastaapidesse. Minu mõte oli algselt see asi käima saada. Olin veendunud, et tulevad noored õppinud missioonitundega ohvitserid, kes vahetavad mu lihtsalt välja, kuid läks teisiti.“

Alustasite sõja ajast pärit relvadega? „Mitmed liitujad olid jahimehed. Ja

meestel oli peidetud relvi, kaasa arvatud minu relvad. Esimesed sada Soome vintpüssi jõudsid meile alles 1992. aastal. Nende kohta polnud mingit paberit või numbrilist arvestust. Esialgu ladustasin need ema keldrisse, staabiruumid saime hiljem. Siis anti meile Pikal tänaval ALMAVÜ majas kaks ruumi. Vene sõjaväeosadest saime raudkapid, kus hoidsime Rumeenia kalašnikove. Vastutus oli päris suur, kas nõukogude süsteemist tulnud inimene oskab relvaga ringi käia? Näiteks Muhust üks mees helistas, et tahaks ka Kaitseliitu astuda, sest sead panid kartulid põllu pealt nahka. Nii oli. Eks sedagi tuli ette, et mõni mees läks kõrtsu relvaga vehkima. Aga nagu maavanem Jüri Saar omal ajal ütles, tuli Saaremaal see asi meil üllatavalt hästi välja. Suuri pahandusi polnud. Siiski, üks enesetapp riigi relvaga, Makarovi püstoliga oli.“

Kas kedagi tuli välja visata? „Eks tuli ka inimesi välja arvata. Mida sa teed, kui rikkumisi kuhjub. Mulle meeldib, et Kaitseliidus on kollegiaalsed organid, mis on väga demokraatlik, aga samal ajal aeglane protsess. Minu jaoks ideaalvariant saadakse, kui mitmed pead mõtlevad ja töötavad koos. Seega tulid ka väljaarvamised juhatuse otsusega. See oli mulle üks etteheide, et sa oled 11 aastat ametis olnud ja pole kedagi karistanud. Aga kollektiivis olid sajad inimesed, kõike tuli ette. Inimene on ju ekslik. Oli veel nii, et malevapealikud said palka liikmeskonna arvu järgi. Me pole seda teed läinud, et paberi peal liikmeid värvata. Kaitseliit on aktiivne reserv, kes õpib lahinguliselt liikuma, laskma, relva käsitlema. Selleks tuleb luua liikmeskonnale ja ka töötajatele head tingimused. Malevas tuli luua väljaõppeprogramm, mille peastaap hiljem üle võttis. Mingil ajal arvasime päris palju liikmeid välja, sest passiivsetest nimedest pole ju kasu. Sa pead meestes kindel olema ja valmisolekuks teadma oma ülesannet.“

Kas Saaremaale tehti asendi tõttu erandeid? „Siinkohal tuleb öelda, et juhtkond ei saanud meie saarelisest asendist aru. See, et praam on meie vahel barjääriks, neile kohale ei jõudnud. Nõuti, 6/2021

15


KaitSeLiit et see ja see kell pead olema Tallinnas koosolekul, tihtipeale pidime päev varem kohale sõitma. Paljud liikmed käisid algul mandril tööl, siis Soomes. Kui nad koju tulid, tahtsid nad perega olla, mitte õppustele minna. Kahjuks kannatas selle töö ajal pereelu. Kui ma tagantjärele midagi teisiti teeksin, siis just selle osa. Olin 30aastane, kui hakkasin riigikaitse arendamisega tegelema. See on kõige magusam aeg elus. Ja nüüd tagasi vaadates öeldakse, et mis sa siis ikka ära tegid. Ma ei ole kunagi rusikaga vastu rinda tagunud, et ma olen Kaitseliidu veteran või teenekas tegija. Tööd on tehtud ausalt ja siiralt, tehtud mitte millestki midagi.“

„Staabihoonele ehitasime teise korruse peale, autopargi, sidevahendid ostsime oma raha eest. Aastaid sõitsin maleva omatulust soetatud Opel Vectraga ringi. Riigi toetus oli minimaalne. Mõned ütlesid, et loll oled, sa võiksid selle kõik omale teha. Väärtushinnangud pidid paigas olema: number üks oli inimene ehk liikmeskond ja tingimused töötamiseks. Selleks sai maleva kodu ehk staap ja Tehumardi väeosa. See võis olla 1995 või 96, kui lahkunud Johannes Kert tuli Väljaku tänava staapi ja nentis: malevas elatakse paremini kui peastaabis. Tehumardi kohta küsis ta, miks ma nii väikse väeosa võtsin. Vastasin, et suuremat poleks me suutnud hallata, sest Eesti riik ei ole nii rikas, et seda rahastada. Tehumardil toimus baasõpe, seltskondlikud üritused, noorkotkad ja kodutütred said laagrite ajal meres käia. See kõik oli pluss.“

Millal muutus Kaitseliit suureks? Praegu on Saaremaal kusagil 700 liiget. „Pakun, et Saaremaal saime suureks siis, kui hakkas tulema varustust ja kvaliteetset kaasaegset relvastust. Alguses olid meil Rootsi mundrid, millel sees tempel „tehtud 1910“. Riigipoolne rahastus oli samuti väga oluline. Alguses mitmed poliitikud ütlesid, et mis Kaitseliit, isegi kaitseväge pole vaja, aitab politseist küll. Ajaloos oli ka nii, et enne 1924. aasta 1. detsembri mässu laideti Kaitseliidu loomise mõtet maha. Pärast mässukatset tehti kohe ära. Meeles tuleb pidada, et Saaremaal oli kõige rohkem Vene sõjaväeosi. Me 16

6/2021

ERAKOGU

Mitte millestki tegite midagi?

Relvanäitus Mati Vendeli kogust Saaremaa muuseumis 1998. aastal

pidime neid üle võtma ja valvama, see oli väga suur koormus. Ei ole halba ilma heata, sest mehed said tööd – tööpuudus oli suur. Kuid tagantjärele on minu hinnang, et need oleks tulnud kõik kohe omavalitsustele üle anda. Valvamise asemel oleks võinud arendada Kaitseliidu tegevust.“

Kas allüksustel peaksid olema omad punktid kohapeal? „Mis puudutab allüksusi, siis minu meelest on oluline, et kohalikul liikmeskonnal oleks oma pind – oma kodu. See ühendab meeskonna vaimu. See võib olla koostöös jahimeestega või külaseltsiga nagu Leisis. Aga seal peaksid olema ka hoiutingimused. Minu mõte oli, et pidulikud üritused toimuksid kohapeal. Ei pea ilmtingimata rivistuseks Kuressaarde tulema. Mitmel pool on Vabadussõja mälestusmärgid. See, et kogukond näeb ja võtab omaks, et meil on oma relvastatud riigikaitselise ülesandega üksus, annab väga tugeva sõnumi.“

Aga ikkagi see auliikme staatus. Kuidas sa ise seda näed? „Ma taandasin end juba aastaid tagasi toetajaliikmeks. Vanus on juba soliidne, nii et päris metsasjooksja ma

enam ei ole. Lubasin siis, et toetan malevat ajalooliste näituste, väljapanekute ja meenutustega Kaitseliidu taasloomisest. Hingega jätkan toetamist ka nüüd.“

Lõpetuseks. Kellele annaksid sina maleva auliikme tiitli? „Ma ei hakka kedagi välja tooma, väärikaid inimesi on malevas palju. Olen oma inimestega, oma meeskonnaga üles ehitanud maakondliku riigikaitseorganisatsiooni ja olen selle üle väga uhke ning tänulik kõigile, kes selles osalesid. Meie malev oli väga tore ja sõbralik ühine pere. Inimloomus on kummaline, kõikide nende eelpool loetletud tegevuste juures on paljud arvanud, et seda teen ma sellepärast, et mu suguvõsas on keegi kindlasti Vabadussõjas käinud, kaitseliitlane olnud või metsavendluses osalenud – ei ole. Imelik, et ei mõisteta, et teen seda missioonitundest ja austusest nende teenekate inimeste vastu. Õppisin tundma inimesi, oskan nüüd hinnata, kellega võin „luurele“ minna. Kahjuks mõistsin liiga hilja, et õiglust ei ole ega tule, olgu see riigikord milline tahes.“


6/2021

ERAKOGU

Mati Vendel 1970. aastate lõpus poseerimas sõjaajast pärineva Degtjarjovi kuulipildujaga kodumaja taga toonases Kingissepa linnas

17


PIXABAY

haritud sõdur

18

6/2021


haritud sõdur

: 1 LV

BIORE

HAIGUSED JA SÕJAD Kuhu iganes suurem hulk inimesi kokku koguneb, seal tekivad probleemid nii toidu, puhta vee kui ka väljaheidetega isegi siis, kui tegemist on rahumeelse üritusega. Aga kui eesmärgiks on vägivald, lisavad hukkunud ja haavatud hügieeni mõttes niigi kriitilisele olukorrale oma panuse.

K

Tekst: INDREK SUITSO, Kaitseväe Akadeemia strateegia ja innovatsiooni õppetooli lektor

ui nimetada kõiki sõjas kasutatud bioloogilisi objekte biorelvaks, saaksime pika nimekirja alates ogalisest põõsastarast kuni elevantideni välja. Seetõttu on biorelv defineeritud kitsamalt. Need on mikroorganismid ja nende toodetud toksiinid, mis võivad tappa inimesi, loomi ja taimi. Tihti laiendatakse seda definitsiooni ka bioloogilistele mürkidele ning haigusi edasi kandvatele elusolenditele (vektorid) ja objektidele (fomiidid). Vanimad kirjalikud andmed biorelva kasutamise kohta pärinevad 6. sajandist e.m.a, mil assüürlased puistasid vaenlaste kaevudesse tungalteradest rikutud rukist. Noolte mürgitamine leiutati ilmselt kümneid tuhandeid aastaid tagasi, kuid alles 4. sajandil e.m.a pandi kroonikasse kirja, et sküüdid hoidsid oma nooli enne kasutamist mädanevates laipades, et neid mürgiseks teha. Mitmesugustesse nakkushaigustesse surnud laipade heitmine piiratavatesse linnadesse oli väga levinud keskajast kuni uusajani välja. Samuti on ajalugu talletanud Trooja hobusest inspireeritud juhtumeid, kus vastastele on antud pidalitõbiste verega segatud veini, rõugehaigete kasutuses olnud tekke või haigeid loomi. Varasemad kogemused olid näidanud, et mõned haigused on nakkavad, ning seda teadmist püüti enda kasuks pöörata ka sõjapidamisel. Aga kuna teadmised pisikutest puudusid, olid mõned meetodid küll leidlikud, kuid ebaefektiivsed. Näiteks tulistati vaenlast marutõbiste koerte süljega täidetud kuulidega.

Alles 19. sajandil hakati järk-järgult avastama nakkushaigusi põhjustavaid mikroobe ning neid teaduslikus mõttes uurima. Enamasti küll eesmärgiga neid hävitada, kuid ka selleks, et neid enda kasuks tööle panna.

ESIMENE MAAILMASÕDA

Esimese maailmasõja ajal süüdistasid sõdivad osapooled üksteist mitmesugustes roimades, kaasa arvatud biorelva kasutamine. Neist leidsid kinnitust vähesed. Näiteks püüdis Saksa salateenistus saboteerida Entente’i sel moel, et nakatas Siberi katku või malleusse kariloomi, keda liitlased neutraalsetest riikidest ostsid. Kuna nakatamine toimus enne loomade transporti neutraalsetes riikides, nagu näiteks Argentiina, Rumeenia, Norra ning USA, võis operatsioon taktikalises mõttes olla edukas, kuid strateegilises plaanis meelestas üldsuse teljeriikide vastu. Ülejäänud juhtumid jäid kuulujuttude tasemele. Arvestades viletsaid hügieeniolusid, polnud loomulikud puhangud haruldased. Näiteks 1915. aastal Serbias puhkenud tüüfuseepideemia oli nõnda ränk, et sõjategevus rauges pooleks aastaks. Ning sõja lõpus levima hakanud Hispaania gripp tappis rohkem inimesi, kui sõdureid ja tsiviilisikuid otsese või kaudse sõjategevuse tõttu hukkus.

KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Kahe maailmasõja vaheline aeg oli skisofreeniline. Ühest küljest sooviti pärast nii ränka aadrilaskmist püsivat rahu. Teisalt tehti hoogsaid ettevalmistusi järgmiseks sõjaks. Esimene koolkond surus 1925. aastal läbi Genfi 6/2021

19


KARRI KAAS

harituD SõDur

protokolli, mille kohaselt „ei tohi sõjapidamises kasutada lämmatavaid, mürgiseid ega muid gaase, samuti sarnaste omadustega vedelikke, materjale ega seadmeid ning bakterioloogilisi meetodeid“. Kuigi sellega liitus alguses kõigest 39 riiki, on protokolli tänaseks ratifitseerinud 145. Kuna protokoll ei reguleerinud relvade uurimist, tootmist ega omamist, tegelesid biorelva arendamisega paljud riigid. Näiteks Nõukogude Liit uuris tulareemia, katku, Qpalaviku ning malleuse kasutamise võimalusi biorelvana. Katsed toimusid poliitvangide peal Slovetski saarel ning lähimates kontsentratsioonilaagrites. Saksamaa uuringud keskendusid eelkõige bioloogilise ohu eest kaitsvate tegevuste uurimisele, kuigi ka nemad viisid läbi inimkatseid vangidega. Konkurentsitult kõige suurem ning võikam oli Jaapani uurimisprogramm. Mandžuuriasse rajatud laagrid võtsid enda alla kümneid ruutkilomeetreid ning otseselt eksperimentide käigus hukkus vähemalt 3000 katsealust. Uuriti katku, Siberi katku, salmonellat, tüüfust, düsenteeriat, koolerat ja teisi nakkushaigusi.

TEINE MAAILMASÕDA

Teine maailmasõda peeti maha peamiselt konventsionaalsete relvadega. Kuigi massihävitusrelvad olid mõlemal osapoolel olemas, kasutati neid harva, kuna kardeti vaenlase vastulööki. Mingeid andmeid biorelva kasutamise kohta siiski leidub. Nõukogude Liit olevat sakslaste seas lahti päästnud tulareemia ja Q-palaviku; Suurbritannia olevat Kagu-Aasias levitanud kollapalavikku ning liitlased olevat Saksamaale viinud Colorado mardikaid (Leptinotarsa decemlineata), et hävitada kartulipõllud. Kuna sõja võitjatel oli võimalik asitõendeid varjata, pole neid 20

6/2021

süüdistusi veel tõestatud. Tõendatult kasutasid biorelva jaapanlased. Selle tõttu suri Teise Hiina-Jaapani sõja ajal (mis on osa Teisest maailmasõjast) 20 000 kuni 580 000 hiinlast. Seevastu taktikalises mõttes osutusid biorelvad kasutuks, sest ei teinud omadel ja võõrastel vahet. Näiteks Changda lahingu ajal lasid jaapanlased jõkke Vibrio cholerae baktereid, mille tagajärjel haigestus koolerasse hoopis 10 000 Jaapani sõdurit, kellest 1700 suri.

KÜLM SÕDA

Juba maailmasõja ajal oli selge, et liitlaste vahel on ületamatud vastuolud, ning pärast sõjategevuse lõppu jätkasid kõik võidurelvastumist. Seetõttu oli igati tervitatav teljeriikide abi relvakonstruktorite, raketiteadlaste ning bakterioloogide näol. Nii USA kui ka NSVL kasutasid meelsasti Jaapani uurimistulemusi ning andsid amnestia sõjakuritegudes süüdistatud Unit 731 teadlastele, et oma biorelvaprogrammidele uut hoogu anda. Kuigi Mandžuuria mastaabis inimkatseid enam ei korraldatud, on aja jooksul välja tulnud infot avalikes kohtades toimunud katsete kohta. Näiteks 1950. aastal piserdati San Franciscos ohutuid baktereid (Bacillus globigii ning Serratia marcescens), et matkida biorelvarünnakut. Samal eesmärgil visati 1966. aastal New Yorgi metroo ventilatsiooni Bacillus subtilis’ega täidetud lambipirne. Tüvede ohutusest hoolimata esines üksikuid haigestumisjuhtumeid. Nõukogude Liidus valitsenud salatsemise kiuste on ka sealt teada mõned katastroofiks pöördunud biorelvade katsetused. Näiteks Araali mere Vozroždenije saarel korraldatud rõugeeksperimendi tagajärjel jõudis haigus 1971. aastal Aralski linna, mis tuli seetõttu karantiini panna.


harituD SõDur

Pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid olid relvadeks muutnud 9 inimeste haigust ja 5 põllumajanduslikku patogeeni, toimus ootamatu meelemuutus. 1969. aastal loobusid nad ühepoolselt biorelvade arendamisest, tootmisest ja omamisest. Ainult teaduslik uurimistöö jäi piiratud kujul alles. Eeskuju leidis järgimist ning juba 1972. aastal sõlmiti Bioloogiliste relvade konventsioon – esialgu 22 riigi vahel, tänaseks on sellega ühinenud 183 riiki. Selle kohaselt on keelatud arendada, toota, omada, hankida, osta ning müüa biorelvadena kasutatavaid mikroobe või toksiine. Sama käib ka relvade, seadmete ja varustuse kohta, mida saaks biorelvade levitamisel kasutada. Ainult kaitse, profülaktilisel või mõnel muul rahumeelsel eesmärgil on endiselt lubatud patogeenidega tegeleda. Rahvusvahelistest kokkulepetest ja sisemaistest seadustest hoolimata jätkati biorelvade arendamist. Tõestada oli seda aga raske, sest loomulik puhang ei erine taht-

likult tekitatud epideemiast. Näiteks pääsesid Bacillus anthracis’e spoorid 1979. aastal kogemata välja Sverdlovski biorelvade tehasest. Hoolimata sellest, et nakatus 77 inimest, kellest 66 suri Siberi katku kopsuvormi tõttu, väitis Nõukogude Liit, et haigestuti Siberi katku põdevate loomade liha söömise tõttu. Ka rõugete valmistamise kohta on kaudseid tõendeid Nõukogude Liidust põgenenud teadlaste ütlustena, kelle väitel toodeti aastas kümneid tonne relvi. Lääneriikidele on ette heidetud biorelva kasutamist Korea sõja käigus. Kommunistide poolt kinni nabitud ÜRO vägede piloodid tunnistasid, et heitsid lennukitelt Siberi katkuga nakatatud ämblikke ja koolerat kandvaid putukaid. Teaduslikus mõttes on see absurdne, kuid ilmselt ülekuulajad ega propagandistid seda ei teadnud. Hoopis kindlamad tõendid 1972. aasta biorelvade konventsiooni rikkumise kohta on teadusprojektid Jefferson, Clear Vision ning Bacchus. Nende käigus tehti katseid ohutute bakterite levitamise, spooride tootmise ning vaktsiinidele allumatute tüvede loomiseks. Kuigi leping lubab rahumeelset, kaitse- ja profülaktilisel eesmärgil tehtavat teadustööd, jäävad need projektid kriitikute hinnangul lubatu ja keelatu vahepeale „halli tsooni“. Idabloki kokkuvarisemisele järgnenud pingete leevendamise perioodil hakati massihävitusrelvi hoogsamalt piirama. Nende arvu vähendati ning mõned riigid isegi loobusid neist. Sellegipoolest pole biorelvad maailmast kadunud ning lisaks suurriikidele on neid endale hankinud ka väiksemad riigid ja isegi organisatsioonid. 6/2021

21


haritud sõdur

ÕHURÜNDEVAHENDITEST JA ÕHUKAITSEST 1 Kui minu eelmised artiklid puudutasid õhukaitset üldisemalt, siis lõppude lõpuks jõuame ka selleni, mida on vaja kaitsta konkreetselt Eestis. Ühes artiklis on võimalik anda vaid mõningaid pidepunkte, kuid loodetavasti on kasulik seegi.

ASSO PUIDET

Tekst: kindralmajor (e) VELLO LOEMAA, lennundusekspert

22

Liitlased on Eesti õhuruumi aidanud turvata juba pikki aastaid 6/2021


haritud sõdur

P

aar üldist rusikareeglit sõjapidamise kohta. Esiteks, mitte kunagi ei jätku mitte ühelgi sõdival poolel vahendeid sajaprotsendilise edu saavutamiseks lahinguväljal. Teiseks, sõjas kasutatakse neid vahendeid, mis on olemas, ja need kipuvad pärinema ladudest, mitte väljuma uhiuutena tehaseväravast.

Mida see tähendab? Ründaval poolel on vaja suuremat massi ja ta tekitab selle oma sõjaaja varudest. Kaitsva poole käsutuses on samuti ainult need vahendid, mis tal selleks hetkeks on olemas ja lahinguvalmis. Ründav pool peab valima olulisemad sihtmärgid ning kaitsjal tuleb need ära arvata. Kuid mitte ainult. Kaitsev pool saab oma tegevusega ründaja valikuid mõjutada ning viimane peab omakorda midagi muutma, vahel vägagi tuntavalt. Mõlema poole tegevuse aluseks on nende endi väljamõeldud taktika ning valitud võtted peaksid andma neile vastase ees eelise. Üksuste taktika on kirjeldatud vastavates määrustikes ja õpikutes ning selle elemente mängitakse läbi väljaõppe käigus. Suuremas mahus harjutatakse taktikat juba õppustel. Kõik oleks ju lihtne, kui vastase taktika oleks teada. Kuid need sätted on salajastes dokumentides ja see just ongi salarelv, mille abil püütakse ära kasutada relvastuse parimaid omadusi ning vältida olukordi, kus võivad esile tulla relvade nõrkused.

ÕHURÜNDEVAHENDITE ISEÄRASUSED

Kõik see on omane igale väeliigile ja ta üksustele. Kuid õhuründevahenditel on omad iseärasused. Kõigepealt nende tegevusulatuse ja kiiruse tõttu. Lisaks on tegemist kolmemõõtmelise lahinguruumiga. Ehkki erinevate lennumasinate tegevusraadius pole ühesugune, on laias laastus kogu Eesti territoorium õhuründevahenditele kättesaadav. Seda nii päeval kui öösel, nii hea kui halva ilmaga. Meil jagub kuhjaga nii pimedat aega kui ka sompus ilmaga päevi. Seetõttu end õhurünnakute eest kaitstes ainult oma silmanägemisele loota ei saa. Tuleb kasutada tehnilisi vaatlussüsteeme ja olla valmis iga ilmaga. Näiteks pole ju sugugi meeldiv, kui külmal sajusel talveööl hakkavad lumehelbekeste asemel järsku pommid kaela sadama. Lennuväe mobiilsus seisneb võimes vajadustele kiiresti reageerida ning sooritada rünnakuid mistahes ajal ja kohas. Mobiilsus tähendab ka seda, et vastavaid üksusi

saab suhteliselt kiiresti paisata ühest piirkonnast lausa teisele sõjatandrile. Õhus tankimise võime aga laiendab neid piire veelgi enam. Olgu öeldud, et lennuväekoondise vastutusala on vähemalt järgmises suuruses maaväe strateegilise väekoondise piires. Lihtsamalt, lennuväe diviis tegutseb maaväe armee vastutusalal. Tänapäeva taktikaliste hävitajate ja ründelennukite lahinguvõime tabada maapealseid sihtmärke on tunduvalt suurem kui II maailmasõja ajal kasutatud pommituslennukitel. Ründelennukid on võimelised tegutsema üle kogu Eesti territooriumi, suurematest lahingulennukitest rääkimata. Kopterite lennukaugus ületab samuti Eesti mõõtmeid. Kuid tavaliselt (jättes välja erioperatsioonid) toetavad nad maaväeüksusi taktikalises sügavuses, s.t vastase eesliini pataljonide paiknemisaladel. Raketiväed maaväe koosseisus lisavad, erinevalt suurtükiväest, võimet umbes samal tasemel lennuväega, kuid ikkagi teatud piirangutega. Kõigi õhuründevahendite koordineeritud tegevus on kajastatud vastava operatsiooni plaanis sõltumata nende kuuluvusest kas maaväe või õhujõudude koosseisus. Vajadusel planeeritakse koostööd ka mereväega. Lennuväeüksused võivad olla vastava väejuhatuse orgaaniline osa või ka juurde antud muudest väekoondistest. Sõjalise operatsiooni ülesannete täitmiseks määratletakse vastavad üksused ning ressurss. Ressursi mõõtühikuks on sel puhul üksuste väljalendude arv. Lennuvahendite, nagu kõigi kõrgtehnoloogiliste relvade puhul, tuleb arvestada ka valmiduse taset. Kõik ühe üksuse lennukid või kopterid saavad olla sajaprotsendiliselt lahinguvalmis ainult lühikest aega. Lisaks riketele tuleb osal neist läbida perioodilisi hooldustöid, sealjuures mootorid on veel eraldi lugu. Lähtuvalt tingimustest ja võimalikest eesmärkidest võivad Eesti õhuruumis suurema tõenäosusega tegutseda rindelennuväe (taktikalise ja operatsioonitaktikalise lennuväe) ja kopterite üksused. Strateegilised ehk siis kauglennuväe lahingulennukid tõenäoliselt Eesti õhuruumi ei sisene. Küll aga pole välistatud, et nad kasutavad piiratud hulgal väljaspool Eesti õhuruumi välja lastud tiibrakette.

RELVASTUSE ERINEVUS JA TABAMISTÄPSUS

Lennukid ja kopterid kannavad mitmesugust relvastust. Kuigi paljud (aja)kirjanikud alustavad selle kirjeldamist 6/2021

23


harituD SõDur

jutuga pardakahuri(te)st, on see relv tegelikult rohkem oluline ainult kopterite ja ründelennukite jaoks. Taktikalistel hävitajatel ja suurematel lahingulennukitel on pardakahur(id) enesekaitserelva(de)ks. Lahingumasinatele riputatakse alla pomme ja rakette, mis on põhilised vahendid sihtmärkide hävitamiseks. Pommid ja raketid võivad olla juhitamatud või juhitavad. Kuigi vabaltlangev pomm võib olla juhitav või korrigeeritav, sarnaneb tema trajektoor siiski tavapommi omaga. Juhitav rakett on omaette klassist relv. Juhitavate rakettide lennukaugus ja tabamistäpsus suurendavad mitmeid kordi õhuründevahendite efektiivsust, kuid samas ka maksumust. Pardakahurite, vabaltlangevate pommide ja juhitamatute rakettide tabamistäpsus sõltub lennuvahendi pardavarustusest ning meeskonna väljaõppest. Lenduri kasutatavad sihikud on relvasüsteemi oluline osa, need võimaldavad kasutada relvi päeval ja ööl igasugustes tingimustes. Kuid siin on omad täpsustused. Pardakahurit kasutatakse siiski visuaalse kontakti korral sihtmärgiga ning sama kehtib juhitamatute rakettide, aga ka väiksema kaugusega juhitavate rakettide kohta. Lendur peab sihtmärki oma silmaga nägema. Kuid sõltuvalt sihiku(te) omadustest saab lendur näha sihtmärke erinevates tingimustes, ka öösel. Pommid on siiani ühed universaalsemad vahendid, n-ö lollikindel relv. Sealjuures saab pomme kasutada erinevate sihikute abil, mistõttu otsene visuaalne kontakt sihtmärgiga pole hädavajalik. Kõigi juhitamatute vahendite tabamiskaugus sõltub küll nende omadustest ja kasutamise tingimustest, kuid on siiski umbes paar kilomeetrit (vahel veidi rohkem), sealjuures peab lennuk või kopter lendama otse sihtmärgi poole. Suurel kiirusel aga lendavad lennukid üle sihtmärgi ning meeskond peab sooritama ohutusmanöövri sellisel kombel, et mitte sattuda omaenda lastud või allavisatud lahingumoona kildude küüsi. Suurematelt kõrgustelt pommitades on muidugi selles mõttes ohutus tagatud, kuid suurem on tõenäosus sattuda õhukaitsevahendite tabamisulatusse. Need, kes kaitsevad end selliste rünnakute eest, peavad mõjutama otseselt lendurit ja lennuki sihtimisvahendeid. Esmasteks moodusteks on maskeerimine ja liikumine. Loomulikult on võimalik häirida lennuki sihikuid ja lendurit. Isegi tavalise signaalraketi lask võib mingites tingimustes näida lendurile maa-õhk raketi stardina. Õhukaitsevahendid peavad asuma mitte kaitstava objekti kõrval, vaid selliselt, et tabada ründajat sihtmärgi otsingu ja sihtimise etapil, sest viimane peab lendama ettenähtud trajektooril ega saa sooritada manöövreid enesekaitseks. Korrigeeritavad pommid võimaldavad täpsemat tabamust, kuid sellegipoolest on tegemist ikkagi pommidega ning 24

6/2021

lennuki manööver on samasugune nagu tavapommide kasutamisel. Juhitavad raketid aga võimaldavad kuni kümnetes kilomeetrites mõõdetavaid laskekaugusi ning seetõttu on nende laskjatel suurem tõenäosus vältida vastase õhukaitse toimet. Lisaks on õhk-maa rakettide juhtimissüsteemid võimelised tagama ülitäpseid tabamusi. On ka selliseid juhitavaid rakette, mille programmeeritud trajektoor viib raketi vajalikul hetkel kõrgustesse, et seejärel suurel kiirusel pikeerida otse sihtmärgi peale. Neid rakette, mille juhtimissüsteem kasutab sihtmärgilt peegeldunud kiirgust või raadiolaineid operaatorilt või satelliitnavigatsioonisüsteemilt, on võimalik häirida. Ka raadiolokatsioonijaama kiirgusele suunatud raketi võib kõrvale suunata pettekiirguse allika poole. Kuid autonoomsete juhtimissüsteemide puhul on juhitavate rakettide häirimine peaaegu võimatu. Samas, viimaseid saab kasutada ainult staatiliste sihtmärkide vastu ja kindlasti kasutatakse statsionaarsete sihtmärkide tabamiseks. Igal juhul on lennuki meeskonnal raskem tabada liikuvaid sihtmärke ja vastupidi – staatiliste sihtmärkide hävitamine saab teoks suurema tõenäosusega. Juhitamatu moona häirimine on võimatu, kuid sihtmärgi tabamise tõenäosus nendega on tunduvalt väiksem kui juhitavate vahenditega. Seetõttu tuleb ühe sihtmärgi pihta lasta üks või mitu valangut mürske, mitu juhitamatut raketti (arv sõltub raketi kaliibrist) või vähemalt kaks pommi. Tavaliste taktikaliste sihtmärkide pihta kasutatakse pomme kaliibriga 250 kg (500 naela) ja 500 kg (1000 naela). Maapinnal moodustub pommide/rakettide/mürskude seeriast ellipsikuJärjest suuremat tähelepanu pööratakse ka mehitamata juline tabamispiirkond. õhusõidukitele Lennuki sihtimisseadmed aga töötavad nii, et arvutused lähtuvad seeria keskpaigast ning vastav info kuvatakse lenduri sihikule. Mürskude, pommide ja juhitamatute rakettide hajumine sõltub paljudest teguritest, sh ilmast, lennuki trajektoorist ja ka lenduri ettevalmistusest. Nii et juhitamatute vahendite kasutamisel on täistabamus tegelikult erakordne sündmus. Juhitavaid õhk-maa rakette lastakse tavaliselt ühekaupa ja nende tabamistäpsus on kõrge. Samas, rakettidel juhtub tõrkeid ja osal neist on juhtimissüsteemid häiritavad. Liikuvate sihtmärkide pihta lastakse lühemalt distantsilt, mõne kilomeetri kauguselt, ning tavaliselt kasutatakse


harituD SõDur

Välja arvatud erandjuhud, toetavad kopterid tavaliselt maaväe üksusi taktikalises sügavuses

Moodsad süsteemid võimaldavad lenduril manöövreid sooritada pärast lasku laserjuhtimisega (ka optilise telejuhtimisega) raketiga ning samal ajal saab ta kabiinis asuvate vahendite abil sihtimispunkti korrigeerida. See soodustab tal vastase õhukaitse toimet kas vältida või kahandada.

LOGISTIKA VÕIDAB SÕJA?

Tänapäeval kasutatakse lõhkeaineid, mis on tunduvalt võimsamad kui trotüül, ning termobaariliste pommide (vaakumpommide) lööklaine toimeulatus on lähenemas väikese tuumalaengu omale. Kui pommid löövad n-ö massiga, siis juhitavad raketid täpsusega. Mürsud ja juhitamatud raketid aga katavad küllaltki suure pindala surmavate kildudega. Pommide ja suurte rakettide killud lendavad umbes kilomeetri kaugusele ja kõrgusele. Pardakahuri mürskude ja väiksemate rakettide killud on inimesele ohtlikud kuni paarisaja meetri kaugusel. Kuid kõigil relvadel ja lahingutehnikal on olemas oma eluiga, mille vältel võib neid otstarbekohaselt kasutada. Selle tähtaja ületamisel on relvastus ohtlik kasutajale endale. Ka nende ladustamine ja hooldus nõuavad teatud kulu. Et laskemoona utiliseerimiskulu vältida, kasutatakse

seda väljaõppes, sel juhul loomulikult värskendatakse varusid. Nelikümmend aastat tagasi lasin katsetuste käigus välja üle tosina juhitava raketi H-23, laskekaugusega 3–8 km. See oli tollal kõige esimene lenduri poolt raadio teel juhitav õhk-maa rakett, sarnane USA raketiga Bullpup. Kuulsin tehase esindajatelt, et ühe raketi maksumus võrdus sõiduauto Volga omaga. Tänapäevaste rakettide maksumust saaks võib-olla võrrelda või mõõta käsitööna valmistatud luksusautode hinnaga. Teatud mööndustega võib öelda, et ka rakettide arv saab olla sama piiratud, sest nende tootmine on samamoodi kallis ja aeganõudev. Muide, keskmiseks hälbeks sain tollal 3,8 m. Seega, ladudesse kogutakse kõige rohkem juhitamatut relvastust ning juhitavate relvade varu on piiratud. Viimaste tootmine võib sõjategevuse käigus olla küll laiendatud, kuid maht jääb ikkagi piiratuks. Pealegi võib kiiruga toodetud juhitavatel rakettidel esineda rohkem tõrkeid. Nii et pommid ei kao niipea kuhugi ja juhitavaid rakette ei pilluta mõtlematult vähem tähtsate sihtmärkide pihta. Kas ei tule tuttav ette ütlus, et logistika võidab sõja? Mida aga me ise peame tegema, on liitlaste poolt tagatud strateegilise logistika Eesti-poolse otsa toetus ja kaitse. Sealhulgas õhukaitse. Liitlased ja logistikatoetus saavad meie õhukaitsevõimet suurendada, kuid ainult tingimusel, et selle alge on meil olemas.

MEHIS BORN / ASSO PUIDET

laserjuhtimisega süsteeme. Kuid üldiselt kasutatakse juhitavaid rakette eriti väärtuslike sihtmärkide hävitamiseks, neid loendatakse ressursi määratlemisel ükshaaval ja neid on piiratud hulgal.

6/2021

25


ENN SUTTING

haritud sõdur

26

6/2021


haritud sõdur

EESTIMAA RANNIKUKAITSEST Iidsetest aegadest peale on riigid ja rahvad oma piirialade kaitseks püstitanud kaitserajatisi. Samamoodi on talitatud läbi ajaloo ka Eestimaa pinnal. Tekst: nooremseersant MIHKEL KEMBRE, Kaitseväe Akadeemia 9. MeVPK kadett

E

simese maailmasõja ajal laiutas Balti mere idakaldal ja Eesti alal Vene keisririik. VeneJaapani sõjas juhtunu, Port Arturi kogemus, pani Venemaa oma kaitseplaane ümber vaatama ja tsaaririigi pealinna kaitseks otsustati rajada erinevatest liinidest koosnev süsteem. Pealegi kujunes Läänemerel Venemaale uueks ohuks Saksa keisririik, kes Briti impeeriumi eeskujul arendas jõudsalt merejõude. 1907. aastal alustati Nikolai II korraldusel Soome lahe kaitsekava väljatöötamist, mis kasutas ära Soome ja Eesti rannikujoone isepärasusi.i Sündis Peeter Suure nime kandnud gigantne merekindluste süsteem.

PILGUHEIT AJALUKKU

Peeter Suure merekindluse ülesandeks oli rannikukaitse ehk kindla maa-ala kaitse merelt tuleva ohu vastu. Tolle aja merekindlused sarnanesid paljuski lahingulaevadele, sest nad sisaldasid samasuguseid üksusi: suurtükid, tulejuhtimispunktid, sidepidamisjaam, laskemoonalaod, meeskonnaruumid. Erinevalt laevadest sai maismaal need üksused hajutada suurele territooriumile, mis tabamuse korral välistas nende täieliku hävimise. Maismaa eeliseks laevastiku ees oli ka võimalus ehitada tugevamaid rajatisi, mis olid odavamad ja mida sai paremini maskeerida. Merekindluste suurtükkidel on ettevalmistatud laskesektorid ning erinevalt laevadest ei mõjuta neid ka lained.ii 6/2021

27


haritud sõdur Rannakaitsepatareidel on koduväljaku eelistest hoolimata siiski ka mitmeid nõrkusi, näiteks on nad statsionaarsed ja maismaa poolt haavatavad, sest kahurid on ju suunatud merele. Merekindluste plaani täieliku õnnestumise korral loodeti vältida dessante Liivi lahes, Eesti läänesaartel, Muhu väinas ja Põhjalahes. Rohkemal või vähemal määral oleksid olnud kaitstud Soome lahe rannikualad ning sadamad Tallinnas ja Helsingis.iii Kaitse edukus oleks tulnud sünergiast rannikukaitsepatareide, Balti laevastiku, miiniväljade ja maarinde vahel. Selliselt üles ehitatud süsteem oleks pidanud kaitsma Peterburi linna ning hoidma lahti laevateed Läänemerele. 1917. aasta sügiseks jäi mastaapne Peterburi kaitsesüsteem lõpetamata, sest Saksa keisririik sooritas meredessandid Lääne-Eesti saartele. Muhu väina kindlustatud positsioonil oli 65 kahurit, kaks soomuslaeva ja miiniväljad Saksa eskaadri vastu, mis koosnes kokku kümnest lahingulaevast. Kokku oli kahurite arvus seitsmekordne ülekaal, aga Saksamaa ei suutnud oma suurtükitulega rannikukaitsepatareisid hävitada, seega suurtükipatareide hävitamiseks pakkus parimaid võimalusi just meredessant.iv Sakslaste edu põhjuseks oli Vene sõjaväe demoraliseeritus, mistõttu maandati minimaalse vastupanuga Tagalahes ja Pammanas kaks dessanti. Tulemusena hõivati Saaremaa ja Muhumaa vähem kui nädalaga.v 1918. aasta veebruaris jõudsid sakslased Mandri-Eestisse ja taganevad Vene väed lasid õhku Tallinna ümbruse rannikukaitsepatareid samamoodi, nagu nad olid teinud saartelt lahkudes. Saksa armee varises kokku veel sama aasta sügisel ja Eestist lahkudes lõhkusid nad ära ka need patareid, mis olid venelastest terveks jäänud.vi Sellel lühikesel perioodil pidas Saksamaa oluliseks mehitada suurtükipatareid ja keerata need idasuunda, seega Aegnat peeti asukoha poolest olulisemaks kui Naissaart. Mõlemale saarele määratud garnisoni ülesanne oli riivistada sissepääs Tallinna lahte.vii Novembris alustasid bolševikud sissetungi ja algas Eesti Vabadussõda. Ajutisel Valitsusel olid käed tööd täis ja tekkinud kaoses prooviti luua üht organisatsiooni, mis tegeleks rannikukaitse ja patareide lahingukorda seadmisega. Alates 16. maist 1919. aastal anti kõik patareid merejõudude juhataja alluvusse.viii Veidi varem, 1919. aasta 13. jaanuaril presenteeris Konstantin Päts koos sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneriga Soomele kava, mille kohaselt oleks saanud Soome lahe sulgeda Punalipulise Balti laevastiku eest. Plaan oli ära kasutada Peeter Suure merekindlust ja kaitseliini Porkkala-Tallinna vahel. Sellel liinil Naissaare ja Mäkiluoto vahel on 36 kilomeetrit merd, mille sai sulgeda miinidega ja katta mõlemalt rannikult suurtükitulega. Idee oli ju hea, aga kahjuks koostöö Soomega seekord veel ei alanud.ix Juba Vabadussõja ajal alustati rannikukaitse loomist ja nüüd tuli pöörata fookus läänesuunalt idasuunda. 1920. aastate lõpus nähti vaenlase tegevussuundade ja eesmärkidena Tallinna pommitamist merelt ja pärast merekindluste hävitamist pealinna vallutamist dessandiga merelt. Ohtudena nähti dessante Eesti põhjarannikul Narva, Kunda, Hara, Käsmu, Kolga lahe ja Paldiski juures. Arvati,

28

6/2021

et suurem osa laevastikust ründab Tallinna ja väiksem osa toetab maaoperatsioone paremalt tiivalt. Kardeti, et vastane blokeerib mereranniku ja lõikab sellega läbi Tallinna ühendusteed läänega.x Merekindluste moderniseerimisega tegeldi kogu sõdadevahelise aja. Aastatel 1919 kuni 1930 kulus ainuüksi Naissaare kindluse taastamiseks, ümberehitamiseks ja relvastamiseks üle 1,2 miljoni krooni.xi 1926. aastast tihenes koostöö Soomegaxii, millest arenes välja plaan sõja puhkemise korral sulgeda Punalipuline Balti laevastik Soome lahte. Plaan nägi ette miinivälju Soome ja Eesti vahel, mida oleksid katnud suurtükikahurid rannikult ja allveelaevad, mis oleksid jahtinud läbipääsenuid. Soome ei soovinud näha endast lõuna pool Nõukogude Liitu, seega oli Eesti aitamine strateegiline ja kaalutletud otsus. Soome ja Eesti vaheline ulatuslik koostöö hõlmas luureinfo, hariduse ja tehnika jagamist ning ühist plaani, millega oleks seatud Peterburi mereblokaadi alla.xiii

RANNIKUSÕJAPIDAMINE ON KAHESUUNALINE

Kahe maailmasõja vahel võttis Eesti vaevaks arendada rannikukaitset ja tegi seda nii hästi kui oskas. Hoolimata vähestest ressurssidest investeeriti palju ja otsiti võimalusi koostööks. Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise


haritud sõdur ja suurtükid koos maaväe üksustega.xvii Esimesel iseseisvusajal oli rannikukaitse tagatud mere- ja maajõududega. Õhujõudude kiht jäi rannikukaitses tagaplaanile, sest piiratud ressursid ei võimaldanud kõike korraga saavutada. Tänapäevasel Eestil tuleb arvestada, et rannik ja suur hulk lahtesid soodustavad dessantoperatsioone. Eesti pealinn asub mere ääres ning meritsi toimub sidepidamine, varustamine ja koostöö sõbralike riikidega.xviii Eesti Vabariigile on Läänemere piirkonnas praegu ainsaks tõenäoliseks ohuks Venemaa Föderatsioon, kellega jagatakse maismaapiiri. Meritsi oleme justkui Kaliningradi ja Peterburi vahel. Venemaa agressiivne välispoliitika, mille eredamad näited on 2008. aasta Gruusia konflikt ja 2014. aasta Ukraina kriis, näitavad impeeriumimeelset suhtumist. Balti riigid omavad Venemaale strateegilist tähtsust ning Vene-NATO konflikti korral võib Balti riikide hõivamine olla sundkäik. Venemaa siinsete sõjaliste tegevuste põhilisteks eesmärkideks on nihutada õhukaitse „vihmavarju“ läände, vähendada NATO õhu- ja mereseiret, leida baase oma mere- ja õhujõudude toetuseks ning tõkestada Balti riikide territooriumi kasutamist sillapeana Venemaa vastu.xix

ALEX OTS

Punalipulisel Balti laevastikul on arvestatav dessandivõime eesotsas Ropucha klassi dessantlaevaga, mis mahutab 10 tanki ja 340 võitlejat.xx Eduka dessandi üheks komponendiks on üllatusmoment, mida on kerge saavutada, kui teisel poolel puuduvad mereseirega tegelevad rannikukaitseüksused. Hea näide strateegilise taseme üllatusmomendist on Krimmi annekteerimine.

leping 1939. aastal nullis kogu Eesti rajatud rannikukaitse süsteemi.xiv Esimese Eesti Vabariigi ajal arendati kaitsejõude rannikuriigile omaselt, kus sõjaline kaitse merel on sama oluline kui maal ja õhus. Mõisteti, et Eestimaa on geograafiliselt mereriik, sest maismaapiiri on rannikupiirist oluliselt vähem. Rannikusõjapidamine on kahesuunaline: maalt merele ja merelt maale. Rannikukaitse omakorda on kaitse rünnakute eest merelt ja selle kaitse moodustavad laevastikud, rannikukaitsepatareid, meremiinid ning rannikukaitseks määratud maa- ja õhuväed. Peamiseks ülesandeks on vastast heidutada, takistada vastase tungimist merealasse ning selle kasutamist näiteks maabumiseks.xv Rannikumereväge väikeses riigis, nagu seda on Eesti, ei tuleks kujundada suurte mereväeriikide järgi, vaid keskkonnaga kohandades, sest ookeanimerevägedel on teistsugune struktuur ja ülesanded.xvi Taani kaitseväe juhataja admiral Tim Sloth Jørgenseni sõnul koosneb rannikusõjapidamine keskkonnaga integreeritud kihtidest, et tagada kaitse sügavus. Välimiseks kihiks on konventsionaalsed allveelaevad, järgmine kiht on koordineeritud õhulöögid ja raketirünnakud maalt ning merelt. Sellele järgnev kiht on defensiivsed miinitõkked

Teisel iseseisvusajal, erinevalt esimesest, oleme kaitsevõime arendamises rõhku pannud kõikjale mujale kui rannakaitsevõimele. Väikese riigina oleme peaaegu alati olukorras, kus kõike korraga ei saa. Praegu on meie rannikukaitse peaaegu olematu, mistõttu rannikukaitsesüsteemi loomisel tuleks alustada vundamendist ehk mereseirest ja pealveetõrjest. Rannikukaitse ei ole omaette meresõjapidamise valdkond, vaid nende kombinatsioon: peamiselt pealveetõrje, millele lisanduvad õhu- ja allveelaevatõrje, miinisõda ja elektrooniline võitlus.xxi Selle kombineeritud võime puudumisel on üsna tõenäoline, et vastane valib rünnakuks just selle koha. ALLIKAD/VIITED: i ii

Gustavson, Heino (1993). Merekindlused Eestis 1913–1940, Tallinn: Olion, lk 3–5. Maasikrand, Mikk (2013). Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal, Tartu Ülikool, lk 22–24. iii Gustavson (1993). lk 6–7. iv Maasikrand (2013), lk 24. v Gustavson (1993), lk 13. vi Õun, Mati (2018). Eesti vabariigi merekindlused ja nende suurtükid, Tallinn, lk 7. vii Gustavson (1993), lk 78–79. viii Gustavson (1993), lk 80. ix Leskinen, Jari (2000), Vendade riigisaladus, Sinisukk, lk 19–20. x Salo, Urmas. 2004. Eesti sõjaline planeerimine. –Sõja ja rahu vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Tarvel, E; Tannberg, T. Tallinn: S-keskus, lk 159. xi Gustavson (1993), lk 89. xii Leskinen (2000), lk 32–33. xiii Leskinen (2000), lk 17, 62, 79 xiv Tarvel, Enn (2004) Sõja ja rahu vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani, lk 371. xv Laanemets, Ott, Laanetu Liivo (2014). Meresõda, KVÜÕA, lk 209–210. xvi Till, Geoffrey (2012). Merevõim, Tallinn, lk 133. xvii Laanemets, Ott (2015). Rannikukaitse, Sõdur, nr 1, KVPS, lk 20–23. xviii Randviir, Ingemar (2014). Eesti rannakaitse areng aastatel 1920-–1939, KVÜÕA, lk 11. xix Hakman, Ivo (2015). Merekaitseliit, Tallinn, lk 158. xx https://en.wikipedia.org/wiki/Ropucha-class_landing_ship xxi Laanemets, Ott, Laanetu, Liivo (2014). Meresõda, KVÜÕA, lk 209.

6/2021

29


PIXABAY

maailmapilk

GAASI HINDA KÜSI

OKUPEERITUTELT 2021. aasta esimene maailmapoliitika suurotsus kõlas 4. juunil Peterburi majandusfoorumil, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas gaasijuhtme Nord Stream 2 ehituse lõpuleviimisest. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

30

6/2021


maailmapilk

S

äärase avalduse lubas Putinil teha nädal varem kõlanud USA presidendi Bideni kinnitus, et ta ei pea vajalikuks jätkata ehituse pidurdamist, mida tegi tema eelkäija Trump, sest ehitus on praktiliselt valmis.

Võib öelda, et Valge Maja pehmendas sedasi ka pinda 16. juuniks kavandatud Bideni-Putini esmakohtumisele Genfis. Oli ju Biden kuu varem vastanud jaatavalt ajakirjaniku küsimusele „Kas Putin on mõrvar?“.

KUI RAHA RÄÄGIB

Peterburi foorum, kus USA andis Putinile võimaluse võiduavalduseks, oli selletagi kavandatud kandepinna näitamise kohana. Võib öelda, et pilt sai nadi – videopildis istusid Putini kõrval vaid Austria kantsler Sebastian Kurz (kes söandas Putiniga vaielda Valgevene ja inimõiguste asjus) ja Katari emiir Tamim bin Hamad Al Thani. Saaks väita Venemaa poliitilist isolatsiooni, kui saal polnuks täis USA, Aasia ja Euroopa ärimehi ning kui kuulajate esireas ei istunuks Saksamaa ekskantsler Schröder, kes aastast 2006 oli koordineerinud Nord Streamide ehitamist. Istusid veel sajad Saksa, Prantsuse, Austria, Hollandi, Taani ja muude maade ärimehed, kellede firmad lõid häbenematult kaasa Venemaa gaasijuhtmete, samuti Krimmi rajatiste ehitamisel, mis olid ju sanktsioonide või koguni keelu all. Mainitud riikide valitsused mängisid topeltmängu, öeldes kasvõi Euroopa Liidu raames üht ja tehes teist. 24. tunnil aga panid ise kisama, et USA luure olla nende ministreid jälginud – muidugi polnud see ilus, aga topeltmäng oli veel inetum ja autum, sest see toimus kolmandaid riike ja rahvaid pettes.

OMAETTE TSIVILISATSIOON

Nord Stream 2 valmimine tähendab, et Venemaa on otsapidi ja kindlalt Euroopa Liidus sees ning peab algama suhete normaliseerimine. Kuidas see Kremli arust peaks välja nägema, on teada. Foorumil sõnus Putin järjekindlalt ühte ja sama – lõpetage sanktsioonid, mida ju teie hakkasite kehtestama. Ja ei väiksematki vihjet sellele, et need kehtestati vastusena Venemaa agressioonile 2014. aastal Ukrainas ja varem (2008) Gruusias. Ühesõnaga – muu maailm leppigu sellega, et on olemas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, kellega Moskva suhtleb kui riikidega. Et Krimm on arvatud Venemaa koosseisu. Et on olemas suuresti juba Venemaa kodanikkonnaga Donetski ja Luhanski „rahvavabariigid“ okupeeritud Ida-Ukrainas. Ning Venemaa väeosa kaitsel toimiv separatistlik Pridnestrovje piirkond Moldovas. Täna tuleb kogu maailmal tõdeda, et Euroopa teatud pealinnades pikalt kestnud valetamise tulemusena on

vajalike gaasitorude ja gaasi saamise hinnaks olnud kolmandate riikide territooriumite kinkimine agressorile. Kui meenutada, et Venemaa eelmine president Boriss Jeltsin lubas novembris 1999 OSCE tippkohtumisel Vene vägede äratoomist Moldovast ja Gruusiast, siis jääb üle nentida, et Vladimir Putin on suutnud üle mängida kõik demokraatliku maailma liidrid ja üritab kehtestada oma Pax Rossiana’t. Putin ise pole küll Pax Rossiana’t kasutanud, ent oma 20. mail Pobeda (võidu) komisjoni (loodi juba 2003 ja selle juhtimisel on toimunud kõik Suures isamaasõjas saavutatud võidu tähistamise kampaaniad) istungil peetud kõnes ütles ta selgelt, et „säärasena, nagu me oleme, pole meid maailmas kellelegi vaja peale meie endi.“ Ehk siis kurss, mida teda võimule toonud seltskond on algusest peale järginud – Venemaa on omaette tsivilisatsioon –, leiab jätkamist.

KES PEATAB AGRESSORI?

See oma tsivilisatsioon on viimasel kahel aastal leidnud üksnes kinnistamist ja lihtsamateks näideteks sellest on Venemaa Föderatsiooni põhiseadusesse lisatud säte, mis keelab territooriumi loovutamise ja nõuab oma ajalootõe kaitsmist. Viimase viimaseks sähvatuseks on seadus, mis muudab karistatavaks väite, et nii Stalini NSV Liit kui ka Hitleri Saksamaa on mõlemad vastutavad teise maailmasõja puhkemise eest. Teadlikult kitsa maailmapildi juurde kuulub ka pidev üleilmne russofoobide paljastamine ja nende teatavaks tegemine. 2018. aastal kuulutati Moskvast, et Eestis, Lätis ja Leedus on igas 20 russofoobi – poliitikud, teadlased, ajakirjanikud, kes kõik kuulutati Venemaal persona non grata’deks. Sel aastal koostati Venemaal koguni tema suhtes vaenulike riikide nimekiri. Esialgu arvati sinna USA ja Tšehhi, ent Lavrov on sel aastal korduvalt tituleerinud Eestit, Lätit ja Leedut russofoobiat Euroopa Liidus eest vedavaks Balti kolmikuks. Just säärases seisus, kus ebaloogilisuses ja vastandumises on raske kaugemale minna, tuli 4. juuni teade Nord Stream 2 ehituse lõpetamisest. Leppimine salatsi tehtuga annab samas võimaluse suureks pöördeks suures poliitikas. Mitme suurriigi kahepalgelisus ja omakasust lähtumine on teada. Seda enam müts maha Ukraina ees, kes saatis jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele – mida tõesti jälgivad miljonid – mehed, kelle särkidel on Krimm näidatud Ukraina osana. Kena vaadata, ent veel kenam oleks teada saada, kuidas, kas üldse ja millal on võimalik agressorit pidurdada!?

6/2021

31


vÄLjaõPe

vÄÄrtuSLiK jaoLiige ja haLB vaStane

tÄPSuSLaSKuri eriaLaKurSuSeLt Täpsuslaskuri all mõistetakse erialase väljaõppega sõdurit, kes töötab jao koosseisus ning toetab oma väljaõppe, relvasüsteemi ja tegevusega jao lahinguplaani täitmist võtmesihtmärkide tuvastamise ja mõjutamise kaudu. Tekst: REIMO SOOSAAR, Tartu malev

32

6/2021


Raskemini tabatavus võib tuleneda mitmest asjaolust. Näiteks võib sihtmärk olla jalaväelase automaadi jaoks liiga kaugel. See ongi tavaarusaam – suurem laskekaugus. Kuid oluline on rõhutada, et sihtmärgid ei ole keerukad mitte niivõrd kauguse, vaid pigem oma kehvema nähtavuse tõttu. On nad siis osaliselt millegagi varjatud, nii et nähtav osa on väike, või hoopis maskeeritud ja seetõttu ümbritsevast raskemini eristatavad. Seega ei pruugi neid palja silmaga nii lihtsalt märgata või tuvastada. Ja mida laskur ei näe, selle pihta on tal ka raske lasta. Siin tulebki mängu täpsuslaskuri põhitöövahend – op-

tilise sihikuga poolautomaatne relv kaliibriga 7,62 mm NATO.

ajalt ka vaatlusülesannete täitmine jao või rühma sihtüksuse koosseisus.

TÄPSUSLASKUR POLE SNAIPER

Siinkohal on oluline mõista, et täpsuslaskur ei ole snaiper ja vastupidi. Kuigi neil erialadel on nii mõndagi sarnast ning ka väljaõppes on kattuvaid mooduleid, on tegu ikkagi kahe erineva erialaga. Kauem kestvad vaatluspostid, pikemad iseseisvad rännakud, info kogumine, eraldiseisvad küttimisülesanded, snaiprivaritsused jne ei kuulu täpsuslaskuri ülesannete hulka. Veelgi enam, kuna tal puudub vastav väljaõpe ja varustus, oleksid need lausa ohtlikud.

Suurem osa tänapäeva armeesid on üle läinud väiksema kaliibriga relvadele ning ka meie oleme sinna liikumas. Väiksema kaliibriga laskemoon kaalub vähem, seda saab rohkem lahingusse kaasa võtta. Seetõttu on jaol ka suurem tulejõud. Liitlaste praktika samas näitab, et 5,56 NATO jääb nõrgaks, kui tekib vajadus mõjutada vastast keskmistel distantsidel (300–600 m), eriti kui sihtmärk on raskemini tabatav. Siin ongi vaja väljaõppinud täpsuslaskurit, kes oma relvasüsteemi eripära kasutades suudab sellist vastast mõjutada. Täpsuslaskuri tegevus baseerub oma relvasüsteemi kasutamisel. Tema põhitegevus jao koosseisus on võtmesihtmärkide mõjutamine ning aeg-

OPTIKA LOEB

Selle kõige tõttu keskendub täpsuslaskuri väljaõpe ning Valga maleva poolt Lõuna maakaitseringkonna jaoks korraldatud täpsuslaskuri kursus ennekõike erialaste tegevuste õppimisele ja harjutamisele. Kuidas efektiivselt kasutada oma relvasüs-

ASSO PUIDET

J

utt käib ennekõike nendest märkidest, mille tabamine on raskendatud. Seega, täpsuslaskur on samasugune eriala nagu kuulipildur, tankitõrje või jaosanitar.

vÄLjaõPe

6/2021

33


vÄLjaõPe

teemi jao koosseisus, olles samal ajal ümbritseva suhtes tähelepanelikum, kuidas kasutada ära maastiku ja enda tugevusi ning kõige sellega toetada oma üksuse põhiülesande täitmist. Hea väljaõppega täpsuslaskur on väärtuslik jao liige ja väga halb vastane, kes suurendab oma üksuse võimet erinevaid sihtmärke ja vastaseid avastada ning mõjutada. Peale selle võib täpsuslaskur täita jaos tulejuhi rolli, olles „silmadeks“ näiteks kuulipildurile või isegi tankitõrjepaarile, andes vahetut tagasisidet tabamuste kohta ning korrigeerides tule täpsust. Lisaks väljaõppele teeb täpsuslaskurist täpsuslaskuri tema kasutatav relvasüsteem. Ennekõike relva optiline võime, mis võimaldab paremini leida, näha ja sihtida raskemaid märke. Ehk siis optiline sihik relva küljes, selle kasutamise oskus ja kogemus. Seda toetab oskus arvestada lasku mõjutavaid tegureid, olgu need siis tingitud laskjast või keskkonnast, tavalaskuriga võrreldes suuremal laskekaugusel. Need ongi olulised aspektid, millele tegevus ja väljaõpe keskendub, mitte konkreetne relv. Kuigi tuleb öelda, et 7,62 mm NATO kaliibriga R20 relv on suur kvalitatiivne hüpe edasi, sest relva suurem täpsus ja kasutusmugavus võimaldab kompenseerida laskuri tegevuse ja lasuarvestuse ebatäpsusi ning saada kindlamaid tabamusi. Täpsuslaskuri optiline võime ei tohi aga põhineda ainult optilisel sihikul, vaid tal on vaja omada ka binoklit või monoklit, millel on sees relvasihikuga samaväärne tuhandikskaalas niitrist (selline, mis on mõeldud inimesesuuruste märkide vaatlemiseks, mitte tulejuhtimiseks). Seda on üldise vaatlus- ja mõõtmisvahendina oluliselt mugavam ja otstarbekam kasutada kui optilise sihikuga relvaga ringi lehvida. Ka vastasele on see raskemini märgatav, samuti ohutustehniliselt mõistlikum, sest kõiki vaadeldavaid objekte ei pea ju tahtma lasta või relvaga sihtida. Vahel ei tohigi, näiteks asustatud alal.

VEERAND EESTI VÕIMEST ASSO PUIDET

Valga maleva täpsuslaskuri erialakursust, mis on mõeldud ja loodud kogu maakaitseringkonnale, korraldatakse praegusel kujul neljandat aastat, kuid

34

6/2021


vÄLjaõPe Kommentaar:

jÄrjePiDevuS on oLuLine Veebel KIRSTI PAAVEL, kursuse ülem Üks kõrvaleesmärke on leida ja koolitada kursuslaste seast võimalikke tulevasi erialainstruktoreid. Alustasime kursust sisuliselt Reimoga kahekesi. Aastate jooksul on meil abis olnud mitmeid instruktoreid. Täpsuslaskur võib vallata oma erialaseid teadmisi ja oskusi, kuid ei pruugi osata neid oodataval tasemel edasi anda. Sellel aastal liituski meiega kaks õppurit varasematest aastakäikudest, kes on huvitatud erialainstruktori teekonnast. Kui huvi on püsiv, suunatakse nad edasi Kaitseliidu kooli vastavatele kursustele. Järjepidevus on oluline – kui tänased erialainstruktorid peaksid mistahes põhjusel oma tegevuse katkestama või lõpetama, oleks õpetamise jätkusuutlikkus ikkagi tagatud. On väga oluline, et täpsuslaskuri eriala teadmised ja oskused oleksid laiemalt kättesaadavad, sest tegu pole mingi müstilise olendi ega salajase eriüksuslasega. Täpsuslaskur on üks jalaväejao liikmetest, kes toetab oma väljaõppe ja relvaga üksuse lahinguplaani. Kui oodatakse, et kõik jao liikmed teaksid kõiki jao relvi, siis nende relvade hulka kuulub ka täpsusrelv. Piiratud teadmised võivad jätta näiteks jaoülema hätta või teadmatusse oma spetsialisti efektiivsest kasutamisest, või jääb täpsuslaskur üldse rakendamata. Siin on suur roll ka täpsuslaskuril endal, kes peab olema valmis koostööks jaoülemaga. Samas peab ta mõistma ka üksuse taktikat, muidu on tal raske kaasa rääkida tuleplaneerimises lahinguplaani toetuseks.

alguse sai see juba varem. Veerand Kaitseliidu erialasest võimest on selle kursuse instruktorite kätega rajatud. Kursusel osalejad on eri malevatest ja üksustest, mil on mitu suurt plussi. Esiteks tuuakse kaasa oma malevate hõngu, enda varasemaid seonduvaid kogemusi. Teiseks jäävad koostöö ja kontaktid eri malevate erialaspetsialistide vahel alles ka pärast ja väljaspool kursust. Kusjuures see ei kehti vaid õppurite kohta, kursuse põhiinstruktoridki on ju erinevatest malevatest ja üksustest. Kuna iga kursus on mõneti instruktorite ja osalejate nägu ka siis, kui lähtutakse ühtsest kesksest programmist, rikastab mitmekülgne kollektiivne taust kursuse teemasid ja nende omandamist. Erinevad instruktorid vaatavad samu teemasid oma põhiüksuste, oma isikliku tausta ja väljaõppe võtmes. Tulemusena tekib laiapõhjalisem ja mitmekülgsem pilt kursuse raames käsitletavatest teemadest, mis lõppkokkuvõttes annab värskele erialaspetsialistile rohkem teadmisi kui eriala miinimum ette näeb. Jõuamegi tagasi eespool väljaöeldud mõtteni – relvaspetsialist

saab põhjalikuma väljaõppe oma relva efektiivseks kasutamiseks. Kursusele tulnud õppur õpib kasutama talle antud täpsusrelva ja selle sihikut, ning seda põhjalikumalt ja tehnilisemalt. Ta õpib laskma ja sihtmärki tabama ettenähtud laskekauguste piires (kuni 600 meetrit), oma relvaga toimetama nii rahulikus kui stressirohkemas olukorras. Selle kõige kõrval saab ta põhiteadmised ballistika erinevatest aspektidest – mis toimub lasu hetkel relvas ja relvaga, kuidas mõjutab atmosfäär ja ilm kuuli lendu. Ta õpib hindama, mõõtma ja välja arvutama sihtmärkide kaugusi, hindama tuult enda ja sihtmärgi vahel. Ta õpib rohkem märkama ja vaatlema ümbritsevat keskkonda, et esmalt üldse leida sihtmärki/-märke ja siis vajadusel neid prioriseerida.

EKSAMIL EKSIMISRUUMI NAPIB

Kursus lõpeb kaheosalise eksamiga. Kirjalikus osas kontrollitakse õppuri teadmisi teoreetilistes põhiteemades. Laskeeksam aga kontrollib teadmisi

ja oskusi praktilises vormis. Nimelt peab õppur liikuma lähtepositsioonilt taktikaliselt õigesti oma laskepositsioonile. Seal olles peab ta tuvastama viis nõutud sihtmärki (mis asuvad 80 kuni 520 m kaugusel), mõõtma ja välja arvutama nende kaugused, hindama oma laskeasendi ja ilmastiku mõju kuuli lennule. Kahest eelnevast tulenevalt peab ta leidma laskude sooritamiseks vajalikud parandid ja ennakud sihikule, mõõdetud kaugused ja kasutatavad ennakud märkmikusse kirja panema ning lõpuks sooritama lasud. Seejuures on tal kõikideks tegevusteks laskepositsioonil kasutada 15 minutit. Samuti on piiratud laskemoona kogus – sõltuvalt ilma keerukusest (ennekõike tuule tugevusest) on tal kasutada 6 kuni 9 padrunit. Lisaks on viiest sihtmärgist kolm (lähim, kaugeim ja keskmine) sellised, mis peavad olema kindlasti tabatud, ja ülejäänud kahest peab tabatud olema vähemalt üks. Seega vearuumi palju ei ole ning laskeeksami edukaks sooritamiseks tuleb omajagu pingutada, aga kui teha oma asja rahulikult, omandatud teadmistele ja oskustele keskendudes, siis tuleb positiivne tulemus ilusti kätte.

KURSUS POLE LÕPP, VAID ALGUS

Kursuse tulemiks ei ole valmis erialaspetsialistid. Eriala baaskursuse eesmärk on ju anda põhiteadmisi, mis kinnistuvad lõplikult järjepideva erialase tegevusega oma üksuses. Nimetagem seda kursust erialaseks ABC-ks, millele enda pideva tegevuse ja täiendkoolituste toel lisanduvad järgmised tähed. Kuigi me nimetame kursust täpsuslaskuri baaskursuseks, ei tähenda see seda, et erialateemasid õpitakse kuidagi mahedamalt või lihtsustatult. Täpsuslaskurite väljaõpe on suurepärane kasvulava ka tulevastele snaipritele. Kuna neil erialadel on palju ühist, on täpsuslaskurid paremini ette valmistatud ja omavad juba mõningast arusaama snaiprilt nõutavatest oskustest ja omadustest. Mitmed kursuselt pärit täpsuslaskurid, kes pärast mõningast praktikat on liitunud snaipritega, on uuel erialal kiiremini kohanenud ning seega saanud keskenduda uute erialaste teadmiste ja oskuste omandamisele. 6/2021

35


KRISTJAN PRII

vÄLjaõPe

LaSKjaKS

SuurmeiStri KÄe aLL Mitte igale laskmishuvilisele pole antud võimalust treenida meistri käe all. Sakala maleva kaitseliitlastel, naiskodukaitsjatel ja noortel on see võimalus aga olemas. Neid suunab treeningul 30kordne Eesti meister laskmises – Kairi Heinsoo. Tekst: JANE KOITLEPP, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine

L

isaks kümnetele ja kümnetele meistritiitlitele on Naiskodukaitse Sakala ringkonna ridadesse kuuluval Heinsool alates 1997. aastast ette näidata ka suurmeistri tiitel. Seega saavad Sakala inimesed parima võimaliku lasketreeningu. Ning see on oluline, nagu kinnitab Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus. Sest, nagu Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri ütleb, on laskeväljaõppe eesmärk õpetada ja alal hoida relvakäitlusoskusi, mis võimaldavad täita Kaitseliidu liikmel sõjaaja ülesandeid.

36

6/2021

Tiitus möönab, et eelmisel aastal jäi küll osa laskeharjutusi viiruse tõttu ära. Kuid nüüd ei ole enam laskmisi ära jäetud. Vastupidi, lasketreeningutel osalemise aktiivsus on koguni suurenenud. Ja see on andnud juba ka märgatavaid tulemusi laskevõistlustel. „Aga alati saab paremini,“ märgib Tiitus. Muidugi saab. Sellepärast ongi vaja treenida. Ja sellepärast Heinsoo pingutabki, et oma oskusi edasi anda.

AUTOMAAT PIHKU

Nagu Heinsoo ise ütleb, on laskeoskus midagi sellist, mida sa ei unusta

kunagi, kui selle juba selgeks oled saanud. Samas on selle asjaga ka nõndaviisi, et tõepoolest, märki tabama on võimalik õpetada igaüht. Aga selleks, et stabiilselt häid tulemusi ette näidata, on vaja teha sihipäraselt ja pidevalt tööd. Tööd eelkõige iseendaga. Sest laskmine, nagu Heinsoo toonitab, on väga individuaalne ala, kus laskur peab iseendaga hakkama saama. Ja mitte üks kord. „Õige lasu soorituseni on pikk teekond, laskur peab kõigepealt läbi mõtlema lasu soorituse ja siis seda ka teostama,“ teab Heinsoo.


vÄLjaõPe

SuurmeiStri SoovituSeD aLuStajateLe Tule lasketiiru ning tutvu sealse olustiku ja õhkkonnaga. Treeningul varu kannatlikkust. Kuula pädeva treeneri või instruktori nõuandeid. Ole julge ka omi mõtteid väljendama. Jälgi sihiku seadeid, mitte märklehte. Vajuta päästikut ühtlaselt sujuvalt.

2002. aastal Naiskodukaitse Sakala ringkonnaga liitunud Evelin Lappalainen on üks neist paljudest, kes Heinsoo käe all laskmisoskust aasta aasta järel, lask lasu haaval on lihvinud. Toona, värske naiskodukaitsjana, piirdusid tema laskekogemused vanast õhupüssist plastpudelite pihta põmmutamisega. Malevas aga pisteti Lappalainenile kohe pihku AK-47, et hakka aga laskma. Ja lasta sai tol ajal kõvasti. Üsna varsti aga võeti Vene automaadid relvastusest maha ning järgmise laskmiskogemuse sai Lappalainen juba sportpüssiga. See ulatati talle kommentaariga, et järgmisel nädalal on võistlused. Kui võistlused, siis võistlused. Peab harjutama. Esialgu lihvis Lappalainen oma laskeoskusi Väluste vanas lasketiirus, kuni valmis Sakala maleva esimene 25meetrine sisetiir. Koos sisetiiruga tuli ka Heinsoo ning tõi kaasa laskejakid, aga ka täiesti teistsuguse lähenemise laskespordile.

TAGASI ALGUSESSE

2016. aastal valmis uus Sakala maleva staabihoone ja sellega koos

ka kolm 50meetrist laskerada. Alates 2019. aasta sügisest hakkasid lasketreeningud käima hoopis teisiti. Nimelt on Heinsoo seda meelt, et laskmist tuleb alustada õhkrelvadest. Koos sellega arutatakse läbi laskmise põhitõed ja ohutustehnika. Pannakse paika laskeasend, mis aja jooksul võib ka muutuda, õpetatakse sihtimist, räägitakse, kuidas ja millal on õige hingata ja millal mitte. Harjutatakse sujuvat päästmist. Lappalainen tunnistab, et tagasiliikumine õhkrelvade juurde ehk sinna, kust lapsed oma laskeõpet alustavad, oli esimese hooga pisut võõrastav, et mitte öelda vastumeelne. „Muidugi pole see olnud kerge iseteadlikele täiskasvanud indiviididele, kellel on laskeasendid ja võtted sisse harjunud,“ nendib ta. Aga Heinsool on selgitus sellele, miks on laskeõppe harjutamist vaja alustada just õhkrelvadega. Õhkrelvad nimelt on kergemad ja ka nende päästikud on kerged – kõigest 0,5 kg, kui tulirelvadel kaalub päästik vähemalt kilo ning teenistusrelval ulatub selle raskus 1,5–7,5 kilogrammini. Seega laskur saab harjutada sujuvat päästmist ja puudub lasu tagasilöök, mis algajat laskurit võib ehmatada. Ega Heinsoole vastu vaieldagi.

Töötatakse kaasa. Sest on näha, et valvsa treeneri pilgu ja õpetuste all paranevad lasketulemused silmanähtavalt. „Oleme jõudnud arusaamisele, et laskmine ei ole ainult päästikule vajutamine, vaid sellele eelneb pikk eeltöö,“ on Lappalaineni suhtumine laskmisse muutunud.

ENDAST ÜLE

Nagu Lappalainen selgitab, on laskmisel lisaks võimalusele pauku teha veel palju varjatud tahke. Peab olema kannatlik, keskenduma oma asja tegemisele, suutma ennast ümbritsevast välja lülitada. Iga väiksemgi väline tegur mõjutab, eriti võistlustel, aga treeningutel samuti. Ja ega ei ole kerge end välja lülitada – pärast tööpäeva on raske keskenduda, püüa kuidas tahad, igapäevamured kipuvad ikka kaasa tulema. Aga püüdma peab. Päästikule vajutamine, see on jah lihtne. Aga selleks, et saavutada soovitud tulemus, peaks kõik eelnev ja järgnev olema ideaalne. „Kogu sooritus peab olema täiuslik ja selle poole püüdlemine on pikk protsess, mis on ühele lihtsam, teisele keerulisem ja mõni ei küüni täiuseni võib-olla kunagi, see aga ei tähenda, et ei peaks üritama,“ selgitas Lappalainen, korrates tõde, et võistelda tuleb eelkõige iseendaga. Ja ennast ületades paranevad märgatavalt ka tulemused. 6/2021

37


SõjaSPort

LaSKmine –

Viimase aja uuringud kinnitavad, et võrreldes aastataguse ajaga on suurenenud nende inimeste arv, kes tunnevad muresid ja pingeid tööstressi, koduste asjade või oma tervise tõttu. Kui lihtsamate tööde tegijad muretsevad rohkem raha ja tervise pärast, siis juhtide pinged ja stress on sagedamini seotud tööga.

KÄRT PIIRISILD

Tekst: ATALI STAHLMAN, psühhoterapeut EINAR LILLO, laskeinstruktor

38

6/2021


SõjaSPort

vaKtSiin StreSSi vaStu

S

tressiga toimetulekul eristatakse kahte peamist viisi – probleemi lahendamisele keskendumine ja emotsioonidele keskendumine. Richard S. Lazaruse ja Raymond Launieri käsitluse kohaselt hõlmab stressiga toimetulek endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada olukord kontrolli alla, seda taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ning neis peituvaid konflikte. Toimetulek ei ole kindlasti ühekordne tegevus, vaid hõlmab paljusid reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul, mil isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Emotsioonidele keskendudes on meie peamiseks eesmärgiks reguleerida stressiolukorra tekitatud emotsioone. Selle käigus tuleb leida motiveeriv tegevus tasakaalu leidmiseks, näiteks: keskendumisraskustega inimene läheb lasketreeningule. Miks just lasketreening ja relvad – see on ju ohtlik ja halb ning ühiskonnas kultiveeritava arvamuse kohaselt tuleks relvad tsiviilkäibest üldse keelata? Pahatihti kuuleme aga relvadega seonduvast ainult siis, kui relvaga on toime pandud mingi kuritegu ja seeläbi keegi kahju saanud. Tähelepanuta jäävad enesearenguga seotud, sportlikud ja riigikaitse aspektid. Relv on eelkõige ja kõigest vahend. Põhjamaalastena elame talvel kõik kaasa oma laskesuusatajatele ega pane tähelegi, et nad kannavad endaga relva ning endas relvaga seotud kultuuri ja vastutust. Hindame nende kiirust suusarajal, maksimaalset keskendumisvõimet lasketiirudes, üleminekut raskelt füüsiliselt pingutuselt täppistööle. Aga just selles peitub ka laskekunsti ja -harrastuse teraapiline ja vaimne võlu! Laskeharrastusel ja -treeningul on psühholoogia vaates mitu olulist aspekti – positiivse stressi kaudu kogetakse uudsust, rahuldatakse uudishimu ning pannakse ennast

proovile tundmatus keskkonnas. Lasketiiru sisenedes jäetakse argimured ukse taha. Siin avaneb täiesti uus vaade oma sisemusse, ollakse hetkes, tegevus toimub siin ja praegu. Pingeolukord, ülemõtlemine, apaatia ja loidus, keskendumisraskused – paljudele tuttavad tundmused piiravad enesearengut ja igapäevast elurõõmu. Üheks ravimiks on visiit lasketiiru, kus on võimalik kogeda vau-efekti, mille loovad täielik keskkonnamuutus, maksimaalne keskendumine, uudsus ja eneseületus. Kõik need kogetud emotsioonid tõstavad lühiajaliselt nii adrenaliini- kui ka testosteroonitaset, aktiveeruvad kõik kehasüsteemid ja tekib enneolematu emotsionaalne puhang, tänu millele omakorda suureneb teotahe ja lisandub energiatulv. See juhtub hormooni järsu vereringesse vabanemise tagajärjel. Eelkõige dünaamilise laskespordiga tegelevad inimesed saavad naudingut just seetõttu, et nende kehas on suurenenud adrenaliini hulk. Lasketiirus soovitame lisaks vau-efekti ja emotsiooni kogemisele regulaarseid treeninguid või laskeharjutusi, sest iga järgmise visiidiga tunneb inimene ennast kindlamalt, laseb täpsemalt ning saab vahetult osa enda eduelamusest ja -loost. Emotsioonidega flirtimise kõrval on laskeharrastus abiks enesekindluse, olevikuhetkes viibimise ja enesearengu ehk progressi kasvatamisel. USA spordipsühholoog Raymond Prior toob näite, kus kästakse mõelda roosale elevandile ja seejärel küsitakse: millest te praegu mõtlete? Vastus on kindlasti, et roosale elevandile. Aga kui käsklus oleks vastupidine ehk mitte mõelda roosale elevandile? Paratamatult on vastus sama. Prior võtab näite kokku selgitusega, et mõistus viib inimest tema enda valitud mõtete suunas ja suund ei olene sellest, mida tal teha kästakse või keelatakse.

Oluline on mõtestada tulemus ja mõelda sellele, mitte olla oma kujutlustes kinni mineviku eksimustes ega ka tõtata tulevikku hea tulemusega kaasnevale auhinnatseremooniale, kus saab nautida sotsiaalset imetlust ja heakskiitu. Carpe diem! Laskmine on kindlasti üks harrastustest, kus mõte peab toetama tegevust, mitte tegevused ei juhi mõtet, ning mõtestatud tegevused peavad ideaalis olema viidud instinktide tasemele. Seda kõike selleks, et ka kriisiolukorras edukalt hakkama saada. See on omamoodi meditatiivne tegevus, kus lähtuma peab printsiibist mõeldudtehtud, otsustavaks saab mõtlemise kiirus ja teekond otsusest tegevuseni. Hästi on see mõistetav militaarmaailmast pärineva OODA silmusena – observe-orient-decide-act ehk vaatle-orienteeru-otsusta-tegutse. Sama printsiip rakendub näiteks ka hädakaitse olukordade lahendamisel, kuid seal on silmuse läbimiseks aega murdosa sekundist. Enesearengu ja sellega seotud pideva progressi kasuks võrreldes absoluutse perfektsionismiga räägib see, et perfektsionistide algstandard on liiga kõrge ning selle kättesaamatus ja kaugus tekitavad omakorda frustratsiooni ja viha, kärpides rõõmu ja õõnestades kindlustunnet. Parim viis progressi nautida on tunda rõõmu ka väikestest kordaminekutest, ükskõik kui tillukesed need ka ei tunduks. Mõtetes oma eduloo rääkimine viib suurema eduni. Lihtne! Kindlasti ei saa alahinnata ja tähelepanuta jätta koostegemise tahet ja rõõmu. Sotsiaalne kuuluvustunne on inimeseks olemise üks olulisemaid tunnuseid ning meeskonnataju nii igapäevastes inimsuhetes kui ka lasketiirus on midagi enamat kui hulk laskureid tulejoonel. Ühised huvid, toetamine ja üksteise täiendamine väärindavad inimsuhteid ja suurendavad üksikisiku vastutustunnet.

6/2021

39


SõjaSPort

SÜgiStorm:

PuuSaDeni muDaS ja iKKa on Äge! PatruLLvõiStLuS SÜgiStorm Toimumisaeg: 24.–25. septembril. Registreerumine: 5.–17. septembrini. Rajale lubatakse kuni 15 neljaliikmelist võistkonda. Võistelda saavad kõik jõustruktuuride esindajad, sh kaitseväe tegevliikmed, politsei- ja piirivalveameti võistkonnad jne.

Paljudele on lõunamaale lendavad kured ning puude kolletavad lehed sügisekuulutajateks, kuid on üks rühm inimesi, kellele need märgid viitavad, et läheneb aasta oodatuim patrullvõistlus. Tekst: KRISTINA KUKK, Lihula üksikkompanii teavituspealik

Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna esinaine Marge Kelder läinud aasta Sügistormil. Väsinud, aga ikkagi naeratav

KRISTINA KUKK

Lisainfo: https://laane.kaitseliit.ee/


SõjaSPort

Marge, mitu aastat oled osalenud Sügistormil? Mina olen nüüd käinud kahel Sügistormil. Eelmisel aastal koosnes meie tiim nii vanadest kaladest kui ka värskest verest – osadele oli see neljas, osadele alles teine patrullvõistlus.

Kas oled käinud lisaks Sügistormile ka mõnel teisel (patrull)võistlusel? Millisel? Olen käinud Lääne maleva korraldataval patrullvõistlusel Valge Laev ja mitu aastat ka Naiskodukaitse koormusmatkadel. Viimased on iga aastaga läinud järjest raskemaks, sellisteks patrullvõistluste moodi asjadeks koos luureülesannetega jne.

Mille poolest erineb Sügistorm teistest võistlustest? Sügistorm erineb teistest võistlustest oma olemuselt. Seda on keeruline selgitada, aga kui oled sellel kord osalenud, siis saad aru, milles see erinevus seisneb. Ja siis sa kas oled selle võistluse üks fänne ja igal aastal kohal või mitte. Nii lihtne see ongi.

Mis on sel patrullvõistlusel kõige raskem? Minule on kõige raskem luureülesanne. Luurata ise ei ole keeruline, aga raporti koostamine on minu jaoks nagu raketiteadus. Aga küll ma selle selgeks saan. Samas võtab füüsiliselt läbi ka ilm ja maastik.

Kui meenutad eelmisi Sügistorme, siis mis on seni olnud kõige põnevam ülesanne? Põnevaim? Kindlasti kõik luureülesanded. Mis võiks olla veel põnevam kui see, et saad mingi maa-ala ja lähed seda avastama. Üritad leida jälgi vaenlasest või näha vaenlast ennast, jäädes ise nähtamatuks. See on põnev.

Samas kui mõelda, mis veel on sellel võistlusel vägev, siis kindlasti laskmine ja takistusrada võistluse lõpus. Laskmine ei ole kunagi niisama tuim paugutamine, vaid alati on seal juures oma konks. Eelmine aasta oli selleks USP-ga õhupallide laskmine lamades laskeasendis. Ükskõik kui valusad on jalad või kui väsinud ma ise olen, takistusrajal tuleb alati nagu uus elu sisse. Iga aasta on see keerulisem ja raskem, aga seda enam ma seda naudin. Me kõik naudime. Kogu tiim saab kusagilt nagu hoogu juurde. Oled puusadeni tiigimudas, üritad kogu väest jalgu kätte saada ja samas kilkad elevusest: „Täiega äge!“

Kas on momente, kus oled mõelnud, et enam ei jaksa? Mida oled neil hetkedel teinud? Eelmisel aastal oli paar hetke, kus tabasin ennast mõttelt, miks ma seda endale teen. Miks ma ei võinud koju jääda? Üks neid hetki oli siis, kui järgmisesse kontrollpunkti jõudmiseks oli vähe aega ja rassisime läbi võsastunud liinialuse. Vett kallas nii, nagu keegi viskaks ämbriga – olime märjad kui kassipojad. Siis tabasin end korra mõttelt: „Kas on ikka mõtet edasi minna?“ Vaatasin teisi naisi ja teadsin, et suudan selle raja lõpuni teha ega anna alla, ei vea tiimi alt. Isegi siis, kui sa tunned, et villid talla all on suuremad kui maakerad ning iga samm on eneseületus, ei anna sa alla just selle teadmise pärast, et kõik saab varsti läbi. Naeratad ja kõnnid edasi, küll hiljem on aega haavu ravida. Iga rasket hetke aitab ületada tiim – selle koostöö ja ühtsus. Meil tiimis on supertoredad naised – rasketel hetkedel oleme üksteisele toeks. Koos oleme võitmatud ja läheme alati lõpuni välja, läbi tule ja vee! Viimasest oleme päris mitmeid kordi ka reaalselt läbi läinud ja seda just Sügistormil.

Mis on see, mis sind ikka ja jälle sellele võistlusele toob? Esimest korda, kui käisin mehe võistkonnale finišis kaasa elamas, nägin, mis tunded neid valdasid ning teadsin, et tahan ise ka proovida. Kogu see positiivne emotsioon, kui oled raja läbinud, see tunne, et said millegi ägedaga hakkama – see ongi see, mis mind ikka ja jälle rajale viib. Nojah, ei saa öelda, et ainult selle positiivse energia pärast rajal käin. Suurt rolli mängivad ka saadavad teadmised – iga kord õpid midagi uut.

Mis soovituse annaksid võistkondadele, kes tulevad esimest korda rajale? Kindlasti valida head jalanõud, sest kõndimist on väga palju ja meie maastik ei ole see, mis pakub jalutuskäiku puisniidul. Maastik on pigem ikka raske. Ja veel, kui olete jõudnud punkti, kus mõtlete, et enam ei jõua, siis teadke, et tegelikult jõuate veel – lõpuni välja. Meeskonna ühtsuses peitub jõud!

Sügistorm on kohe-kohe ukse ees. Milliste mõtetega lähed 24. septembril rajale? Kohe, kui villid olid paranenud, hakkasin uut Sügistormi ootama, et näha, mida Lihula üksikkompanii mehednaised nüüd välja mõtlevad. Korraldajad on alati tasemel ja annavad kõik endast oleneva, et iga järgnev aasta oleks raskem ja põnevam kui eelmine. Alati on, mida oodata, ja kunagi ei pea pettuma. Rada täis higi ja pisaraid, raske ja väsitav, kuid ometi nii vägev, et alati lähen rajale täis põnevust ja ootust. Alati lausega – teeme ära, naised!

Kas teed võistluse eel ka trenni? Eks ikka, kui aega on ja saab, harjutame laskmist, vaatame kaarti, relvi ja kordame meditsiini. Kordame teadmised üle, et ei läheks mütsiga lööma. Füüsilist ettevalmistust ma eraldi eriti ei tee. Veidi võimlen kodus, aga see on ka kõik.

COLE KEISTER / UNSPLASH

S

ügistormist on Kaitse Kodu! veergudel juttu tehtud ka varem. Kuid mitte kunagi ei ole sellest Lihula üksikkompanii korraldatavast sündmusest räägitud osaleja vaatevinklist. Sestap uurime Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna esinaiselt Marge Keldrilt, mis on see, mis eristab Sügistormi teistest võistlustest ning miks ta ikka ja jälle sellest osa võtab.

6/2021

41


KARRI KAAS

sõjasport

PÕRGUPÕHJA RETK AJALOORADADEL

Kuigi Põrgupõhja tänavuse retke formaat erines mõnevõrra varasematest, toetus võistluse sisu juba välja kujunenud traditsioonidele – hoida au sees ja mäletada metsavendi ning metsavendlust. Tekst: MARTIN ANDRELLER, Põrgupõhja retke peakorraldaja 42

6/2021


SõjaSPort

K

õige suurem muudatus puudutas starti ja finišit, mis tänavu asusid samas kohas – Kivi-Vigala laululava juures. See andis aga isegi parema võimaluse siduda retkeliste liikumist retke ajaloolise taustaga – Põrgupõhja metsavendade radadega.

Retke käigus läbiti peaaegu kõiki Relvastatud Võitluse Liidu juhtkonna omaaegseid punkrikohti, vähemalt neid, mille asupaik on leitud. Võistlejad ületasid jõge samas kohas, kus metsavennad 1948. aasta oktoobris vaenlase eest minema pääsesid, ja sooritasid mujalgi ülesandeid, millel oli väga otsene seos Põrgupõhja ja metsavendadega. Alljärgnevalt toome neist välja valiku.

KONTROLLPUNKT 1 – ESMAABI ANDMINE JA HAAVATU EVAKUEERIMINE

Tervisemurede korral sõltusid metsavennad tegelikult peamiselt omaenda teadmistest. Loomulikult leidus arste, kes ohule vaatamata läksid metsa punkrisse ja üritasid igal viisil aidata, kuid esmased mured tuli lahendada omal käel. Seepärast olid ühtviisi olulised nii ravimtaimede tundmine kui ka oskus haava puhastada ja siduda. Esimeses kontrollpunktis oli võistlejate ülesanne endale žgutt peale panna, seejuures nii, et üks võistleja pani selle esmalt endale ja siis kõigile teistele. Seejärel tuli evakueerida mööda ettenäidatud rada üks teadvuse kaotanud võitleja. Eks selliseid evakueerimisi ja ohutusse paika vedamisi on ajalooski ette tulnud.

KONTROLLPUNKT 6 – KAUGUSTE MÕÕTMINE

Metsavennad pidid oskama hästi kaugusi hinnata – kui kaugel on vaenlase valvepost või üksus, kuid mitte ainult selleks. Operatsiooni ajal ju mõõdulindiga kaugust ei mõõda. Samamoodi said võistlejad ühes kontrollpunktis ülesande hinnata eemal asuvate looduslike objektide kaugusi, nende seas olid põõsaste tagant piilumas ka kaks inimfiguuri.

KONTROLLPUNKT 8 – TEADMISTE KONTROLL

Tavaks on saanud, et eraldi ülesannetega kontrollitakse võistlejate tähelepanu ja teadmisi. Selle aasta üks raskemaid küsimusi puudutas osaliselt metsavendluse ajalugu. Nimelt: kui palju tuhandeid nimesid on kantud Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalile nimetahvlitele? Vastuse lugesime õigeks, kui võistkond nimetas arvu vahemikus 20 000 kuni 22 000. Küll aga oli hea meel näha, et mitme metsavendluse ajaloo teemalise küsimuse puhul ei pidanud võistkonnad isegi mõtlema, õige vastus tuli hoobilt paberile.

KONTROLLPUNKT 9 – JÕE ÜLETUS

15. oktoobril 1948 ründasid julgeolekuüksused Põdraraba või Käntu või Lätimetsa punkrit (heal lapsel palju nimesid). Võistlejatele oli see koht ennekõike tuttav kui käesoleva aasta retke KP1. Metsavennad murdsid punkrist lahinguga välja ning kaotasid kaks meest omade seast. Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu olid metsavennad, kelle elupäevad ja võitlus vaba Eesti eest lõppesid soises metsas. Julgeolekuüksused jälitasid taanduvaid metsavendi kilomeetreid, viimased pääsesid lõpuks tänu kiirele jõeületusele. Siinsamas paigas asus Tõnne talu, mille paati

PõrguPõhja retK 2021 Juuli teisel nädalavahetusel peetud metsavendlusele ning ellujäämisoskustele pühendatud sõjalis-sportliku võistluse Põrgupõhja retk 2021 võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra meeskond. Esikohale tulnud võistkonda kuulusid Kristo Sinivee, Peedu Perner, Kristo Pihlak ja Kris Gregor Edo. Teise koha pälvis Tallinna maleva Kalevi ja kolmanda koha Pärnumaa maleva Aruvälja meeskond.

kasutades said metsavennad jälitajate eest pakku. Vihased sovjetid aga lasid oma viha väljaelamiseks Tõnne talu katuse leekkuulidega põlema ning majapidamine hävis. Kontrollpunkti asupaigas pääsesid metsavennad pärast ca 8 km põgenemist lõpuks eest ning võistlejate ülesanne oli samuti jõgi ületada. Tõsi, vastupidises suunas.

RETKE LÕPUOSA – KONTROLLPUNKTID 11, 12 JA 13

Laupäeva hommikul viis võistlejate tee läbi kolme kunagise Põrgupõhja metsavendade punkrikoha finiši poole. Esmalt said nad info otsimise ülesande kunagise Soevahe punkri kõrval, kus 1948. aasta 25. novembril tapeti metsavend Jüri Peetmann. Seejärel tuli võistkondadel rännata paari kaardiruudu kaugusele Illaste punkrisse, otsida vastus küsimusele, millal see punker haarangu käigus hävitati, ja oma võistkonnast pilt teha. Metsavendade saatuste kiireks leidmiseks oli kõige parem kasutada punktijuhendis viidatud kommunismiohvrite andmebaasi. See asub aadressil memoriaal.ee ja sisaldab lisaks teistele ohvritele ka metsavendi. Viimaseks metsavendluse ajalooga seotud ülesandeks oli Põrgupõhja punkri juures minutilise vaatluse jooksul avastada metsa peitunud vaenlase agent/diversant ja tabada ta, enne kui ta vaateväljast kaob. Enamik võistkondi sai ülesandega hakkama. Punkrialast finiši poole minnes oli tee peal ees küll vastutegevuse ahelik, kuid metsavendade grupiks kehastunud võistlejad jooksid sellest ahelikust elusid andmata läbi, nii nagu 1947. aasta viimasel päeval tegid ka Põrgupõhja metsavennad. Hea meel oli tõdeda, et võistlejatele meeldis retke läbiv metsavendluse ja Põrgupõhja metsavendade temaatika. Eks selle Vigalas tegutsenud ja üle-eestilise vastupanuorganisatsiooni loonud metsavendade grupi mälestuse hoidmiseks kõnealune retk ellu kutsutud ongi. Loomulikult on retke eesmärk elus hoida metsavendluse ajalugu ja nende lugusid laiemaltki ning selle nimel me töötame. Põrgupõhjani! P.S Põrgupõhja retk 2022 toimub 7.–9. juulini 2022. P.P.S Soovime eraldi tänada toetajaid: Eesti Endiste Metsavendade Liitu ja Raplamaa Arengufondi, aga samamoodi Kaitseliidu kooli, Rapla, Pärnumaa ja Lääne malevat ning paljusid teisi asutusi ja eraisikuid, kes panid oma õla alla tänavuse retke toimumisele. 6/2021

43


SõjaSPort

PitKa LuurevõiStLuS:

KADRI PAOMEES

mitte ainuLt meeSte mÄng

44

6/2021


SõjaSPort

Põhjusega üheks maailma raskeimaks peetavale, Admiral Pitka luurevõistlusele startis tänavu 26 võistkonda. Nende seas läks Saaremaal korraldatud võistlusel rajale esmakordselt lausa kolm Naiskodukaitse võistkonda.

O

Tekst: ELISA JAKSON, Naiskodukaitse arendusspetsialist

n traditsiooniks, et Naiskodukaitse koormusmatka võitnud võistkonnale on auhinnaks pääse just nimelt Pitkale. Täpselt nii lunastasidki pääsu Pitka stardikoridori tänavuse koormusmatka võitnud Rapla ringkonna naised. Möödunud aastal võitsid koormusmatka aga Saaremaa ringkonna naised, kuid kuna toona jäi Pitka luurevõistlus koroonakriisi tõttu ära, said saarlased alles sel aastal oma Pitka-pileti realiseerida. Kuigi tegemist on füüsiliselt äärmiselt raske võistlusega ning ka varustus tuleb detailideni läbi mõelda, leiab Saaremaa ringkonna võistkonna liige Ann Saks, et vaimne ettevalmistus retkeks on peaaegu sama tähtis kui sobiva varustusega rajale minek. Ann meenutab, et eesootav proovikivi oli esialgu hirmutav, ent nähes rivistusel kõiki stardiootel meeskondi, tõusid prevaleerivateks tunneteks seiklushimu ja põnevus. Anni kaaslased rajal olid Saaremaa naiskodukaitsjad Brita Laht, Emilia Rozenkron ja Marta-Miina Loel. Nende peamine eesmärk võistlusele minnes oli jõuda finišisse, sest kõik nad olid esimest korda niivõrd raskel retkel. Põhiliseks proovikiviks pidasid naised luureülesannet, mille täitmiseks oli neil aega ligi 20 tundi ja mis eeldas põhjalikku strateegilist analüüsi vaenlase ülesleidmiseks, sest otsimiseks mõeldud ala oli väga suur. Luurepatrulli vaatluste tulemusel pandi kokku detailne raport vaenlase tegevusest, üksuse koosseisust ja relvastusest. Väga raskeks osutus ka kompleksülesande takistusrada, mis tuli läbida

täisvarustuses. Sealjuures oli vaja anda esmaabi, lasta, kanda kaaslast kanderaamil, liikuda mööda palke ja roomata võrgu all, aga ka minna edasi võrgu pealt. See kõik osutus juba kurnatud füüsisele parajaks väljakutseks. Ent esialgu lõpmatuna näival rajal tuli ületada ka vaimseid tõrkeid, trotsides vigastusi ja möödakihutavaid vastasvõistkondi.

TEINE MAAILM

Rapla 2 võistkonna liikmed Kersti Ojamets, Maire-Anu-Liis Oidsalu, Kaidi Kauffeldt ja Reelika Rohuste on heaks näiteks sellest, et kui juba militaarvõistlustel hamba verele saad, siis tahad veel ja veel. Nende võistkond sündis kaheksa aastat tagasi Naiskodukaitse koormusmatkal Saaremaal. Järgnesid mitmed Põrgupõhjad, Utria ning palju koormusmatku. Pitkal osalemise võimalust oodati pool suve ärevalt. Poolteist kuud enne Pitka võistlust hakkasid naised ühisesse veebitabelisse oma trenne kirja panema, kaaslaste soorituste nägemine motiveeris teisigi treenima. Võistlust peab Kersti raskeks puhtalt juba sellepärast, et nad on naised ja tavaelus – naljatlevalt öelduna – siidikäpad ehk ametis pigem kontoriruumides. „Meie tiimis pole ühtegi kaitseliitlast ega sõjakoolis käinud liiget, meil pole hulle sportlasi ega n-ö sõjardeid. Seetõttu jõuame punktidesse hiljem, meie puhkamise aeg on lühem, põõsast läbiminek on aeglasem kui meestel jne,“ seletab ta, miks võistlus just naistele eriliselt raske on. Kersti usub, et naistel tuleb rajal olles kolmandiku võrra rohkem pingutada kui meestel samal rajal. Vahel ei jõudnud naised õigel ajal kohale ega

pääsenud seega ülesandelegi. Mõni ülesanne oli väga militaarne, nii et võis vaid üritada … „No näiteks helikopteri maandumisraja ülesanne pole just tavaline Naiskodukaitse väljaõppe teema,“ selgitab Kersti naerdes. Samas on öelnud ka Pitka luurevõistluse ise läbi teinud Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, et kui tunned, et enam ei jaksa, siis tegelikult oled alles poole peal ja jaksad veel küll.

KOGEMUSED LOEVAD

Naised jaksavadki. Ning õpivad igast saadud kogemusest. Inimestena tundma eelkõige iseennast, enda isikuomadusi ja oma piire, aga ka oma tiimiliikmeid ja nende eripärasid. Olulised on meeskonnatöö ja osav kaaslaste tunnetamine – soolomängijana rännata ei saa. Hoolimata sellest, et Rapla 2 naiskond on end juba sada korda proovile pannud ja nad teavad, et suudavad, veabki neid metsa nende oma võistkond. Kersti räägib, et nende kamba moto on „Neljakesi lõpuni“, mis tähendab, et nad teevad kõike koos. Kui üks märkab, et keegi hakkab vaikseks jääma või ära vajuma, siis tegelevad naised probleemiga kohe. „Teeme kõike koos – kui keegi ütleb, et on joogiaeg, siis joome kõik, kui on hetk magada, siis magame,“ seletab Kersti. Kui naised kaheksa aastat tagasi võistkonda kokku pannes üksteist palju ei tundnud, siis nüüd on nad suurteks sõpradeks saanud. Tublisti on juurde tulnud ka kogemusi. Paranenud on varustus ja eelkõige varustuse kasutamise oskused. Kersti jagab pisinippe: säärised, et vesi sisse ei pääseks; veekindlad või

6/2021

45


SõjaSPort kiirkuivavad sokid; lisavarustusena kaasas väike saag, mida ühel korral isegi vaja läks. Kuid üldjoontes on varustus võistlusel minimaalne – näiteks polnud naistel magamiseks kaasas magamiskotid ega -matid, vaid kõigest prügikotid. Kersti meenutab muiates enne võistlust kuuldud nippi, et esikümnesse tulijad võtavad ka tikud topsist välja, sest iga gramm on arvel. Ta ise nii ekstreemseks ei läheks, kuid sel aastal kotis olnud varusärgi jätaks järgmisel korral siiski maha – rajal riiete vahetamisel ta mõtet ei näe. Teine nipp naistelt käib söögi kohta. Kui algusaastatel kippusid naised võistluse ajal mitte sööma, siis nüüd proovivad nad igal võimalusel sooja toitu teha. Soe toit annab ikka tuntavalt rohkem energiat kui lihtsalt šokolaad või muud külmad näksid. Kersti lisab, et ka selle tegevuse juures hoolitsevad nad üksteise eest – kui üks tiimiliige peaks ütlema, et ei taha süüa, siis kaaslased siiski sunnivad. Ikka selleks, et paremini vastu pidada ja edasi rühkida.

KVALITEETAEG KAMRAADIDEGA

Kuna Rapla 2 võistkonda kuuluvad naised on militaarspordis aastaid olnud oma ringkonna innukas tuumik, siis on ka teised ringkonnakaaslased innustust saanud ja alaga rohkem tegelema hakanud. Seega oli Pitkal Rapla ringkonnast teine võistkond veel – Rapla 1 võistkonda kuulusid Triin Tähtla, Eneli Lõhmus, Maie Käsper ning kaitseliitlane Rebeka Grossfürst.

46

tuleb metsas ja varjatult, siis kõik see kurnab. „Lõpuks tegutsed sa enda võimete piiri peal, väsimus on nii suur, et kui viskad korra end istuma, siis kohe magad, ning pimedas kuuled ja näed asju, mida tegelikult ei ole,“ kirjeldab Triin võistluse tagamaid. Ühest küljest on sellised võistlused enese proovilepanek, teisalt aga puhkus ning eemaldumine argimuredest ja -rõõmudest. „Kui oled võistkonnaga metsas, siis tegutsed ainult selle nimel, kuidas edasi jõuda ja kuidas sooritada ülesanne hästi. Lisaks on see kvaliteetaeg nende kamraadidega, kellega metsa oled läinud,“ jõuab Triin tuumani, miks tema sellistele võistlustele läheb. Kahjuks pidi Rapla 1 võistkond selleaastase võistluse terviseprobleemide tõttu katkestama. Triin ütleb, et katkestamine on valus hetk kõikidele, nii sellele, kes on sunnitud katkestama, kui nendele, kes saaksid jätkata. Lisaks kolmele rajal olnud Naiskodukaitse võistkonnale jagus naiskodukaitsjaid ka segavõistkondadesse – Saaremaa naiskodukaitsja Gärolyn oli panustamas PPA võistkonnas ning Võrumaa naiskodukaitsja Laura Harju maleva võistkonnas. Ja see pole veel kõik. Ühtekokku oli sel aastal Pitka luurevõistlusega seotud ligi poolsada naiskodukaitsjat – kohtunikena, punktitegijatena, LNO-dena, köögis, staabiassistendina, ka vastutegevuses.

Selline on see alati olnud. Võistlus, mis paneb proovile osalejate väljaõppe – on see siis laskmine, meditsiin, side, orienteerumine või mõni teine võitlejale oluline oskus. Aga Pitka luurevõistlusel ei loe mitte ainult teadmised, vaid ka vastupidavus ning toores füüsiline jõud. Ning ennekõike muidugi tahe ja moraal. Seda kõike nii individuaalsel kui meeskonna tasemel. Asjata ei peeta Admiral Pitka luurevõistlust üheks raskeimaks omasuguste seas. Mitte ainult meie oma mastaapides ja standardites mõõtes, vaid kogu maailmas. Viimast võivad kinnitada meie oma võistkondadega rinda pistnud välisvõistkonnad. Sedakorda siis Soomest, Taanist, Belgiast, Leedust, Lätist, Poolast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Lisaks kolmele Naiskodukaitse võistkonnale oli Kaitseliit seekord esindatud võistkondadega Harju, Järva, Pärnumaa, Rapla, Tallinna, Jõgeva ja Valgamaa malevast. Kaitseliitlaste kõrval võtsid võistlusest osa kaitseväe peastaabi, pioneeripataljoni, Kuperjanovi pataljoni, vanglateenistuse ning politsei- ja piirivalveameti võistkonnad. Kokku startis 4. augustil Kuressaares Vabadussõjas langenute mälestussamba juures pidulikult avatud võistlusele 26 võistkonda, kellest finišisse jõudis 22. Kurnava mõõduvõtmise katkestasid kaitseväe peastaabi, naiskodukaitse Rapla I, Belgia ja Läti tiimid.

Neljast naisest kaks lunastasid oma pääsme Pitkale kevadisel Naiskodukaitse koormusmatkal, mille nad võitsid. Kuna kaks liiget võidutiimist osaleda ei saanud, siis asusid nad otsima endale asendusi ja nii jõudiski Pitkale näiteks Triin. Ta on sõjalissportlikel võistlustel käinud ka varem – kolm korda olnud Naiskodukaitse koormusmatka võidutiimis, mitmeid kordi läbinud Põrgupõhja retke ja korra varem Pitkalgi käinud.

Aga rajal, jah, pealt saja mehe ja naise. Kolm ööd ja neli päeva. Päikeselõõsas ja lausvihmas. Kümneid ja kümneid kilomeetreid läbi võsa ja metsade, üle lagendike ja kraavide. Ühest kontrollpunktist teiseni. Vastutegevuse ja väsimuse kiuste – selline oli augusti esimesel nädalal Saaremaal toimunud järjekorras kaheksas Admiral Pitka luurevõistlus.

Laupäeva, 7. augusti vihmasel ennelõunal, kui viimane rajalt naasnud võistkond oli finišijoone ületanud, selgus ka võitja – Kuperjanovi pataljoni võistkond koosseisus kapten Tõnu Niilo, leitnant Tanel Anton, leitnant Siim Vahkel ja nooremleitnant Andree Porila. Neile järgnesid pioneeripataljoni ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva võistkonnad. Parim välisvõistkond oli kuuendana lõpetanud Soome Rikama ja parimad naised 13. koha võitnud Saaremaa naiskodukaitsjad.

Triinu sõnul on Pitka raske selle poolest, et kestab ajaliselt kaua, puhkamise ja magamise aega on minimaalselt, sisuliselt seda polegi. Maa, mis tuleb ära kõndida, on pikk ja kuna liikuda

Nad on naised ja tavaelus – naljatlevalt öelduna – siidikäpad ehk ametis pigem kontoriruumides.

Tõde on aga Kaitseliidu ülema brigaadikindral Riho Ühtegi sõnumis, et Admiral Pitka luurevõistlusel kaotajaid ei ole – kõik, kes rajale lähevad, on juba võitnud.

6/2021

KAOTAJAID POLNUD


ajalugu

JUUNIKÜÜDITAMISE KIUSTE: NAISKODUKAITSE VISA VASTUPANU 1941. aasta 14. juuni ja 1. juuli suurküüditamises represseeriti Eestis kokku 10 882 inimest ehk ligi 1% elanikkonnast. See oli genotsiid, mis ei jätnud mõistagi laastamata ka Naiskodukaitset. Tekst: ANU NUUT, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna akadeemiline jaoskond

N

SV Liidu algusaastatel otsustati likvideerida igasugune võimule vastupanu nii füüsiliselt kui õiguslikult. Vaenlast nähti kogu vastutõrkuvas elanikkonnas. See poliitika omandas genotsiidi dimensiooni, mis ei puudutanud mitte ainult poliitilisi, vaid ka sotsiaalseid rühmitisi – likvideerima asuti ühiskondlik-riiklikke organisatsioone, nagu Eesti Kaitseliit, Omakaitse ja Naiskodukaitse, samuti noorsoo-organisatsioone.

MARTIN ANDRELLER

Esimene okupatsiooniaasta oligi mõeldud demokraatliku Eesti Vabariigi hävitamiseks ning juuniküüditamisest kujunes esimese perioodi lõppvaatus. Juuniküüditamine 14. juunil 1941 oli hoolikalt ja põhjalikult ette valmistatud aegumatu inimsusevastane kuritegu, mis viidi läbi üheaegselt kolmes Balti riigis. Naiskodukaitses puudutas küüditamine nii liidreid kui ka lihtliikmeid. Inimesi deporteeriti Siberi eri paikadesse, juuniküüditamise käigus viidi suur osa Sverdlovski oblastisse Sevurallagi ehk Sosva laagrisse, kus 1942. aastal leidsid aset ka surmamõistetute hukkamised. Siberisse halbadesse ja harjumatutesse elutingimustesse asumisele saadetud naiskodukaitsjatest paljud ei naasnud enam iial kodumaale. Nende seas olid näiteks: Anna Tõrvand-Tellmann – Riigikogu liige, Naiskodukaitse juhtiv tegelane, Tallinna ringkonna esinaine, Inglise kolledži direktor, kes oli asumisel Kirovi 6/2021

47


ajalugu

oblastis Oritši rajoonis Gadõ turbatööstuses ja suri Molotovskis 23. augustil 1953; Anu Rennit – Viljandimaa Tarvastu malevkonna Naiskodukaitse üks asutajaid ja esinaine, aktiivne ühiskonnategelane ja seltskondliku tegevuse korraldaja. Ta oli Tarvastu Haridusseltsi asutajaliige, Tarvastu Perenaiste Seltsi asutaja ning Tarvastu Põllumeeste Seltsi tegus liige. Vabadussõja alguspäevil viidi tema algatusel läbi suurejooneline toiduainete ja riidevarustuse „korjamine asutatavale sõjaväele“, mille tulemusena sai noor kaitsevägi hulgaliselt varustust, Rennitit aga tunnustati Kaitseliidu Valgeristi teenetemärgiga. Anu Rennit küüditati Siberisse juunis 1941 ja jäeti asumisele Tomski oblastisse Tšainski rajooni Frantsevka külla, kus ta suri 11. juunil 1959; Jelena Rähk – Tallinna Naiskodukaitse liige ja vabadussõjalane, kes suri Sverdlovski oblastis Sevurallagis 7. juulil 1941; Johanna Pinka – Tallinna Naiskodukaitse liige, kes suri asumisel Tomski oblastis Tšainski rajoonis Kozotjapkas 7. veebruaril 1955; Jenni Ruuse – naiskodukaitsja Tapalt, kes suri 1944. aasta augustis Tomski oblastis Tšainski rajoonis Novoberjozovkas; Liisa-Marie Nigula – Tartumaa naiskodukaitsja, suurmaaomanik ja talupidaja, kes suri Sverdlovski oblastis Sevurallagis 9. aprillil 1942; Juuli Lindsi – Tartumaa naiskodukaitsja ja talunik, kes suri Sverdlovski oblastis Sevurallagis 27. juunil 1942.

SÜNNIPÄRANE SÜÜ

Küüditamisel sai tavaks, et ühe pereliikme vangistamine või varjamine tõi paratamatult kaasa karistuse ka ülejäänud pereliikmetele. Sageli ei olnudki need ainult kõige lähedasemad pereliikmed, vaid ka teise ja kolmanda ringi sugulased, keda asuti süüdistama ja arreteerima. Isiklikku süüd kui sellist ei olnudki vaja tuvastada. See oli kogu Eesti Vabariigi eliidi ja ladviku, haritlaskonna ja ühiskonna tähtsamate isikute – nende, kes olid pädevad riiki ja riigi elukorraldust juhtima ning ühiskonda vedama – hävitamine. Neid küüditati koos pereliikmete ja lähisugulastega, et hävitada kõik inimesed, kes pidasid kalliks kodumaad. Paljusid naiskodukaitsjaidki arreteeriti koos pereliikmetega, koos abikaasa ja laste ning vanavanematega. Piisas, et nende abikaasad kuulusid Eesti Vabariigi eliidi hulka, olid Kaitseliidu või Isamaaliidu liikmed, olid osalenud Vabadussõjas, pälvinud Vabadusristi, Kotkaristi, Valgetähe või teisi autasusid. Nii haarati juuniküüditamisse Karl-August Eenpalu abikaasa Linda Maria Eenpalu, kes oli Westholmi gümnaasiumi ajalooõpetaja, Isamaaliidu liige ja kuulunud ka Riigikokku. Ta küüditati Tomski oblasti Tšainski rajooni Makarjevkasse ja vabanes sealt 21. mail 1956. Tema abikaasa, Eesti Vabariigi sise- ja peaminister Eenpalu arreteeriti juba 16. juulil 1940 ja ta suri Kirovi oblastis Vjatlagis 27. jaanuaril 1942. Linda Hüvato küüditati Tomski oblastisse Tšainski rajooni Kozotjapkasse, kus ta suri 9. septembril 1944. Tema abikaasa, Vabadussõjas osalenud ja Vabadusristi pälvinud, Kaitseliitu ja Isamaaliitu kuulunud Võrumaa Lepistu valla 48

6/2021

taluniku Valdur Hüvato surmaotsus viidi täide Sverdlovski oblastis Sosvas 21. aprillil 1942. Marta Kuusner, aktiivne naiskodukaitsja ja skauditegelane, haridusseltsi vedaja, küüditati Tomski oblastisse Tšainski rajooni Maigasse, kus ta suri 1942. aastal. Tema advokaadist abikaasa Hugo Kuusner, Riigikogu, Kaitseliidu ja Isamaaliidu liige, suri eeluurimise ajal Sverdlovski oblastis Sevurallagis 23. märtsil 1942. Aliide Kuut, kes pidas koolidirektori ametit, arreteeriti Abruka saarel ning küüditati Kirovi oblastisse, kus 17. jaanuaril 1941 viidi täide kohtu määratud surmaotsus. Tema abikaasa, Salme valla talupidaja ja vallavolikogu liige Johannes Kuut, kes kuulus Kaitseliitu ja oli pälvinud Valgetähe ordeni, hukati surmaotsuse alusel 18. aprillil 1942 Sverdlovski oblastis Sevurallagis. Anna (Ann) Lehtmets, naiskodukaitsja Valgamaalt Karula vallast, vabanes asumiselt Tomski oblastist Vasjugani rajoonist Maiskist 15. novembril 1957. Tema abikaasa, Rakveres advokaadina töötanud Elmar-Aleksander Lehtmets, kes oli Kaitseliidu liige ja kuulunud Riigikokku, hukati 17. juunil 1942 Sverdlovski oblastis Sevurallagis. Hilda Lille, naiskodukaitsja Pärnumaalt, vabanes Tomski oblastist Tšainski rajoonist Lebedjovkast asumiselt 22. mail 1956. Tema abikaasa, Sindis arreteeritud politseikonstaabel, hukati surmaotsusega 19. veebruaril 1942 Sverdlovski oblastis Verhoturjes. Mihkel Lille oli kuulunud Kaitseliitu ja Isamaaliitu, pälvinud Kotkaristi ja Valgeristi. Erika Männik küüditati lausa kaks korda. Juuniküüditamise ajal esmalt Tomski oblastisse Tšainski rajooni Kolominskije Grivõsse, kus ta 21. septembril 1944 uuesti arreteeriti ja saadeti Kasahhi NSV-sse Žezkasgani laagrisse. Sealt vabanes ta detsembris 1951 ja saadeti uuesti asumisele, kust vabanes 27. aprillil 1956. Tema abikaasa Villem Männik, Olustvere valla talunik ja suurmaaomanik, suri asumisel Tomski oblastis Tšainski rajoonis Kolominskije Grivõs 24. septembril 1943. Alma-Julie Mäepere küüditati Tomski oblastisse Vasjugani rajooni Dalni Jari ja vabanes 31. mail 1956. Tema abikaasa Villem-Arnold Mäepere surmaotsus viidi täide 19. augustil 1942 Sverdlovski oblastis Sevurallagis. Mäepere oli kaitseliitlane, kuulunud Isamaaliitu, töötanud pangaametnikuna, olnud alevivolikogu liige ja politseiagent. Alviine Rüütel, Võrumaal Kõlleste valla politseis töötanud sekretär ja naiskodukaitsja, hukati Sverdlovski oblastis Sosvas 20. aprillil 1942. Tema politseinikust abikaasa Hans (Ants) Rüütel, kes oli võidelnud Vabadussõjas, kuulunud Isamaaliitu ja olnud kaitseliitlane, suri Sosvas kinnipidamiskohas 10. septembril 1941. Salme Tomasson küüditati Kirovi oblastisse Oritši rajooni ja ta vabanes asumiselt 23. detsembril 1957. Tema alumiiniumitööstuse omanikust abikaasa Johannes Tomasson, kes kuulus ka Kaitseliitu, suri Sverdlovski oblastis Vosturallagis 12. aprillil 1943. Näiteid võiks tuua veel kümnete viisi.


ajaLugu TÖÖ EI KATKENUD

Eesti Naiskodukaitse jätkas sõja ajal 1941. aastal tegevust ebaseadusliku organisatsioonina tingimustes, kus oma ülesandeid kõige paremini täita ei saanud. Keskenduti meeste toetamisele rindel ja tagalas, lootes kaasa aidata kodumaa kaotatud vabaduse taastamisele. Tekkinud uues olukorras koonduti bolševismi vastu võitlemiseks uude organisatsiooni nimega Omakaitse, mille raames püüdsid oma tegevust ajutiselt jõus hoida ka endised naiskodukaitsjad. Naisomakaitse üksusi organiseeriti üle kogu maa allesjäänud naiskodukaitsjate kaasabil. Ehkki Eesti valitsusorganisatsioonid polnud saanud võimudelt luba naisorganisatsioonide tegevuse jätkamiseks, tegid Eesti naised rinde toetamiseks siiski tohutult tööd. Paljud naised vaatasid üle oma mantlikangad ja lõngavarud, õmblesid meestele sooje kaelasalle ja kudusid sokke. Nii riiete kui toitlustamisega abistati rindesõdureid ja kohalikke elanikke, kelle kodud olid sõjas tuleroaks saanud. Naisorganisatsioonide osatähtsus kasvas ja nende abi rasketes oludes, sealhulgas sõjaväehaiglates, oli hindamatu. Näitena võib tuua Sakalamaa naisomakaitse, kes sõja-aastatel rakendas kogu energia võitleva rinde abistamiseks. Esmajärguliseks ülesandeks seadsid nad tihedamate sidemete loomise rinde ja tagala vahel ning rindevõitlejate eest hoolitsemise.

USK TULEVIKKU SÄILIS

Kuna paljudes kohtades olid jäänud püsima Eesti-aegsed tublid ja kogenud Naiskodukaitse esinaised, siis ei valmistanud koondumine naisomakaitse perele erilisi raskusi. Sakalamaa maleva piirides jätkas esialgu tegevust 27 Naiskodukaitse jaoskonda. Silmapaistvama tööna võib märkida sõjaväeambulantsi avamist Viljandis, millest kasvas välja Eesti sõjaväehaigla. Haiglale tarviliku sanitaarvarustuse muretsemiseks korraldas naisomakaitse korjanduse. Omaalgatuse korras hakkas naisomakaitse pere koguma linu, et neist haavatud sõduritele haiglakitleid valmistada. Tähelepanu väärivaks naisomakaitse ürituseks oli ka Eesti sõdurite peatuskodu avamine Viljandis. See oli mõeldud nii Viljandist läbisõitvatele rindemeestele kui ka maalt linna tulnud omakaitsetegelastele. Peatuskodu elav kasutus tõendas seesuguste asutuste vajalikkust. Teiseks märkimisväärseks algatuseks oli Eesti sõdurite puhkekodu avamine Põhja-Viljandimaal.

KASUTATUD KIRJANDUS: 1.

2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

Küüditamine Eestist Venemaale. Juuniküüditamine. Leo Õispuu. 1941. 1940–1953. Memento, 6. kd. Tallin, 2001. Postimees nr 125, 11. mai 1945. Postimees nr 138, 12. juuni 1942. Sakala nr 58, 14. aprill 1944. Sakala nr 76, 17. mai 1944. Eesti Sõna nr 271, 24. november,1943. Eesti Sõna nr 275, 28. november 1943. Viron Naine ja hänen tehtavansä sodan kurimuksessa. Lotta Svärd, 1944, No 7.

6/2021

MARTIN ANDRELLER

Eesti Naiskodukaitse tegi head koostööd Soome naisorganisatsiooniga Lotta Svärd, kelle roll Talve- ja Jätkusõjas sarnanes meie naiskodukaitsjate omaga. 1943. aasta novembris tutvus lotade juht Fanny Luukkonen oma Tallinna visiidi ajal siinsete oludega ja väljendas Soome ajakirjanduses muret Naiskodukaitse saatuse pärast. Ta ütles Soome ajakirjanikele, et kokkusaamisel Eesti Naiskodukaitse endiste liikmetega mõjus eriti rusuvalt mõte nendest paljudest kaasvõitlejaist, kes on küüditatud Nõukogude Liitu: „Hoolimata raskeist aegadest, mis Eestil on tulnud läbi teha ja mille jäljed on veel praegugi näha, on eestlased siiski oma raskest saatusest hoolimata säilitanud kindla usu tulevikku.“

49


ajaLugu

KinDraLi KÄeLinDiSt SiSSiSõja KÄSiraamatuni –

aSjaD jutuStavaD KaitSeLiiDu Lugu

Eelmisel aastal alustas Eesti sõjamuuseum Kaitseliidu pärandi süstemaatilist kogumist ja kuulutas välja kogumiskampaania „Kaitseliit 1990. aastate alguses“. Tutvustame nüüd valikut tähelepanuväärsematest annetustest eelmisest sügisest siiani. Tekst: SANDRA NIINEPUU, Eesti sõjamuuseumi info- ja turundusjuht SIIM ÕISMAA, Eesti sõjamuuseumi teadur

K

aitseliidu muuseumi kogu on nüüd osa sõjamuuseumist ja see tähendab, et kõik Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ning Noorte Kotkaste ajalooga seotu on sõjamuuseumisse igal ajal väga oodatud. Sest need asjad jutustavad Kaitseliidu lugu.

1.

Hillar Etsile kuulunud Rootsi armee humanitaarabina saadud vorm, mida ta 1990. aastate alguses teenistuses kandis. Paremal õlal on näha algupärast Kaitseliidu Harju maleva embleemi. Kuna riigikaitseülesandeid pidi täitma asuma kohe pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, aga Eesti oma vormide loomine ja tootmine nõudis nii aega kui raha, oli Kaitseliidu algusaegadel üsna tavaline vaatepilt, et teenistuses kanti teiste riikide vorme, millele olid lisatud Kaitseliidu tunnusmärgid.

6 X RUWE SAARE

50

6/2021


ajaLugu

2.

Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkonna kodukord. Kodukorda vajab töö sujumiseks iga organisatsioon ja nii pidi ka Kaitseliit 1990. aastate alguses nende dokumentide koostamisega kohe tegelema hakkama. Tegemist on ühe esimese kinnitatud kodukorraga taastatud Eesti Kaitseliidus, millel on teiste seas Kaitseliidu tänase ülema brigaadikindral Riho Ühtegi allkiri, kes on ka dokumendi annetaja.

5.

Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Toetusfondi poolt 1995. aastal välja antud „Sissitegevuse käsiraamat“, üks esimesi taktika käsiraamatuid Kaitseliidus. Annetuse tegi Hillar Ets.

3.

Kaitseliidu ülemale brigaadikindral Riho Ühtegile kuulunud käeside. Ühtegi jutustas annetuse juurde, et Kaitseliidu taastamisel võeti kohe alguses vastu otsus hakata kasutama samasugust käesidet, nagu oli enne Teist maailmasõda. Tootmisega oli kiire, sest juba märtsis 1990 pidi Kaitseliit turvama Tallinnas Estonia teatris peetud Eesti Kongressi pidulikku avaistungit. Siiditrükis käeside tuli igaühel suurest kangast ise välja lõigata ja kokku õmmelda. Selline käeside, põhjakotka ja tähtedega KL, oli tol ajal kõige levinum.

4.

Taastatud Kaitseliidus kasutusel olnud jalaväeeeskiri 1933. aastast. Kaitsevägi ja Kaitseliit vajasid töö korraldamiseks kiiresti asjakohaseid alusdokumente, kuid ärevas julgeolekuolukorras polnud kellelgi aega nende väljatöötamise ja vastuvõtmisega tegeleda. Kuna riigikaitse ülesehitamise eeskujuks võeti Teise maailmasõja eelne süsteem Eestis, oli võimalik ajutiselt kasutusele võtta aastatel 1929–1940 Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtinud eeskirju. Annetuse tegi Hillar Ets.

6/2021

51


sõjaraud

MAASTIKUKAR

KARRI KAAS

EHK UNIVERSAALNE

52

Mõned aastad tagasi sooritasid britid õppuse Baltic Protector raames ka dessandi Salmistu randa

6/2021


sõjaraud

TUSETA HÕLMIK

JA HULL ROOTSI RAUD Bandvagn 206 (Bv 206) ehk toortõlkes lintsõiduk on tähelepanelikule Eesti inimesele küllap silma jäänud. Seda 2001. aastal Rootsi riigi abina Eesti kaitseväele kingitud kaheosalist liigendiga roomikliikurit on nähtud kaitseväe õppustel ja relvastuse näitustel. Kuuldud on ka tema seiklustest Padaoru lumetormis 2010. aasta detsembris ja suvistel metsapõlengutel. Tekst: IVAR JÕESAAR

H

ägglunds Bv 206 on Rootsi firmas Hägglund & Söner, tänapäevase nimega BAE Systems Hägglunds AB valmistatud suurendatud maastikuläbivusega amfiibne, algselt Rootsi armeele loodud mitmeotstarbeline liigendroomiksõiduk ehk hõlmik. Rootsi sõjaväe hanke võitmiseks kulus Hägglundsil alates 1974. aastast kuus aastat arendustööd, 200 miljonit Rootsi krooni ja palju väärtuslikke inseneritunde. Kõik suurema kandevõime, parema maastikuläbivuse, suurema töökindluse ja madalamate hoolduskulude nimel. Täna enam kui veerandsaja riigi armee varustusse kuuluv sõiduk võeti Rootsi põhjamaabrigaadides Volvo Bandvagn 202 asemel teenistusse 1980. aastal. Bv 206 paarisalusvankritele on loodud poolsada kerevarianti ja neid on toodetud kokku üle 11 000. Tsiviil- ja militaarkasutuses on neid neljakümnes riigis. Algne Bv 206 on läbi teinud mitmeid modifikatsioone ja loomulikult on tal ka edasiarendusi ja järeleaimamisi. Algse sõiduki kere on valmistatud klaaskiust, mis teeb masina kergeks ja on seetõttu ka näiteks helikopteriga transporditav. Väike, 13,8 kPa suurune erisurve pinnasele tagatakse

6/2021

53


ASSO PUIDET

SõjarauD

Muuhulgas kasutasid britid õppusel Baltic Protector oma liigendroomiksõidukeid BvS 10 Viking

62 sentimeetri laiuste kummiroomikutega, mis katavad 2/3 sõidukialusest pinnast ja takistavad lumme või pehmesse pinnasesse vajumist. Pärast lühikest ettevalmistust amfiibseks muutudes liigub sõiduk vees edasi samuti roomikute ringlemise jõul. Bv 206 esimeses, nelja uksega moodulis leiavad ümber mootori paiknevail istmeil koha juht ja viis võitlejat, tagumise mooduli pikisuunalistele puitpinkidele mahub kuni 11 kergejalaväelast ja sellel on vaid tagauks. Komplekti on võimalik lisada ka 2,5tonnise kandevõimega neljarattaline järelhaagis. Mootor ja käigukast asuvad esimeses moodulis, kust toimub jõuülekanne ka tagumise mooduli vedavatele roomikuratastele. Algselt oli jõuallikaks Fordi 2,8liitrine (99 kW) bensiinimootor. Hiljem vahetas selle välja Mercedes Benzi 136hobujõuline (100 kW) turbodiisel ja sõiduki markeeringuks märgiti kas Bv 206D või Bv 208. Automaatkäigukast pakub neli edasi- ja ühe tagasikäigu. Bv 206 kaheksameetrise pöörderaadiuse tagab eelkäijalt Bv 202-lt tuttav hüdrauliline liigend.

HÕLMIKU SAAMISLUGU

Sõiduki arengulugu viib meid tagasi 1950. aastatesse, kui Rootsi sõjavägi 54

6/2021

alustas üleminekut uuele brigaadikorraldusele Struktuur 59. Sõjast napilt pääsenud rootslastele oli selleks ajaks selge, et tuleb hakata valmistuma oma avara ja karmi, kaljude ja rabadega pikitud põhjaterritooriumi kaitsmiseks võimaliku agressori aina mobiilsemateks muutuvate relvajõudude vastu. 1960. aastate algul loodi erilised brigaadid lahingupidamiseks PõhjaRootsis, nn põhjamaabrigaadid, mis peagi varustati suurendatud maastikuläbivusega amfiibsete liigendroomiksõidukitega Bandvagn 202. See oli omalaadne kaheosaline, liigendkere ja nelja vedava roomikuga Volvo traktor, mille väljatöötajaks oli pika kogemusega traktoritootja Bolinder-Munktell AB Volvo koosseisus. Mitmed uudsed tehnoloogiad andsid kokku erakordse läbivusega kerge ja töökindla sõiduki. Bv 202 kere esimene moodul meenutas veel roomiktraktorit. Sellel oli lai ja kõrge kandiline mootoriosa, mille taga kitsuke, sõiduki juhti ja komandöri mahutav kabiin. Teises, algselt puldankatusega moodulis olid pingid 8–10 võitleja ja nende varustuse transportimiseks. Sõiduki kiiruseks lubas 82,5hobujõuline (61,5 kW) Volvo B18 mootor maanteel tagasihoidlikud 35 km/h, kuid vees oli see oma

järeltulijast nobedam, liikudes kuni 7 km/h. Bv 202-te eristas tavalistest kahel roomikul käitatavatest traktoritest-tankidest-soomukitest sõiduki suunamuutmismehhanism. Kui harjumuslikel roomiksõidukitel tuleb pööramiseks sõidul ühte roomikutest pidurdada, siis Bandvagn pöörab ennast kahe alusvankri vahel asuva hüdraulilise liigendi abil, milles paikneb ka tagumisi roomikuid käitav veovõll. Liigendraamiga sõiduki pööramist sellise „sunniviisilise voltimise“ abil kasutas näiteks ka meiegi põldudel tuuritanud kolhoosikorra ime ehk raketiveokiks loodud traktor Kirovets. Pöörde kinemaatiline meetod koos valikulise diferentsiaalilukuga, mis suunab ümber kinnijäämisel tühjalt kaapima hakanud roomiku jõu teistele roomikutele, tagab Bandvagnite väikese pöörderaadiusega manöövrid ja parema jõudluse kõigile roomikutele kogu liikumise vältel. Bv 202 hinnati rasketes ja sügavates lumeoludes võimekamakski kui tema järeltulija Bv 206, mis Rootsi armee brigaadikorralduse Struktuur 77 käivitudes asus põhjamaabrigaadide taktikalist ja operatsioonilist liikuvust suurendama alates 1980. aastast.

KURJEMAD EDASIARENDUSED

Kui klaaskiust kerega Bv 206 oli


SõjarauD

2003. aastast on pärit ka Rootsi ja Ühendkuningriigi koostöös valminud BvS 10 (Ühendkuningriigis BvS 10 Viking). See soomustatud kerega ja pikendatud, 6 jooksurattaga veermikuga nn lahinguväljatakso loodi Ühendkuningriigi merejalaväelaste vajadusi arvestades. Sellel on parem miinikaitse ja tugevam mootor ning tehtud muidki muudatusi Afganistani missioonilt saadud kogemuste põhjal. Sõiduk mahutab 12 inimest koos juhiga ja on lühikese ettevalmistusajaga amfiibne. Lisasoomus peab vastu 7,62 soomustläbistavale kuulile. Seegi sõiduk sobib nii Arktikasse kui kõrbe. Õhutransporditava sõiduki kaal on kasvanud 10,6 tonnini, pikkus 7,55 ja laius 2,1 meetrini. Kere kõrgus on 2,2 meetrit. 275hobujõuline Cummingsi turbodiisel võimaldab maanteel tippkiiruseks 65 km/h ja ujudes 5 km/h. Vikingeid on lisaks Rootsile ja Ühendkuningriigile tellinud ka Holland, Prantsusmaa ja Austria. Kui meie Scoutspataljonile 2015. aastal lahingusoomukite CV9035 toetussoomukeid valiti, oli kaalumisel ka BvS 10 kui Bv 206 jõulisema, soomustatuma ja ujuvama, paraku ka kallima edasiarenduse soetamine. Samuti konkureeris veelgi suurema tööulatuse ja kandevõimega sõsar, Singapuri ST Kinetics´i roomikmaastur Bronco (Ühendkuningriigis Warthog). 2015. aastal sai BvS 10 endale ka tsiviilotstarbega venna BvS 10 Beowulf. Lisaks juhile 9–13 sõitjat mahutav tänapäevase disainiga 6rattaliste roomikuveermikutega sõiduk kasutab ohtralt teisigi Vikingi sõlmi ja lahendusi ning on mõeldud asendama Bv 206-t. Sõiduki kaal on 7 tonni ja kandevõime 3 + 8 tonni ehk kolm korda enam kui Bv 206-l. Ujumiskiirus

on jäänud endiseks, kuid maanteekiirus on võimsama mootori toel kuni 70 km/t ja tegevusraadiuseks pakutakse kuni 1000 km.

HÕLMIKUID ON TEISTELGI

Rootsi tundramaastike haldamiseks loodud roomikutega liigendmaasturi kontseptsioon on osutunud sobivaks ka Soome Lapimaal. Nii esitles Sisu Auto 1985. aastal ka oma sõidukit Nasu (Nauha-Sisu), mis oli välja töötatud Soome armeele. Kuigi väga Bv 206 sarnane, on Soome sõiduk uue disainiga, see on ligi meeter pikem (7,67 m) ja sellel on parem kandevõime kui Bv 206-l. Esimene baasmudel oli Roveri 3,5liitrise (142 kW) bensiinimootoriga NA-140 BT ja seda toodeti aastatel 1986–1991. Sellele järgnes 154hobujõulise (113 kW) GM 6,2liitrise Heavy Duty diiselmootoriga NA-110. Esimese kaal on 4,85 tonni ja teisel 5,25 tonni, mõlemad mahutavad juhi ja kuusteist reisijat. Kabiinid on kevlarvooderdisega ning Nasu soomustatud varianti on kasutatud ka ÜRO missioonidel. Loomulikult ei ole jõude istunud ka avara ja teedetu Siberiga Venemaa konstruktorid. Venemaal igikeltsa sulamise tõttu üha põhjatumaks muutuvas Siberis kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks mitmeid erinevaid liigendroomiksõidukeid. Näiteks 2012. aastast pärinev GAZ 3351 on valmistatud Hägglundi litsentsi alusel, kasutades Steyri 6silindrilist turbodiiselmootorit. Murmanski piirkonnas vuravad ringi kuni kolmkümmend Norrast ostetud kasutatud Bv 202-te. Aga need kõik kahvatuvad 1980. aastate algul välja töötatud Vitjazi perekonna liigendroomikliikurite ees. 1982. aastal vuras Išimbai transpordimasinate tehase (Išimbaitransmaš) konveieril esimene kümnetonnise kandevõimega DT-10P. Kümne- kahekümne- ja kolmekümnetonnise kandevõimega sõidukeid DT-10, DT-20 ja DT-30, mille kaal on vastavalt 31 tonni, 34 tonni ja 64 tonni, toodetakse ka amfiibsetena, mida markeeringus tähistab täht „P“ (plavajuštši). Kõik need sõidukid täidavad ka sõjalisi ülesandeid ja et Venemaa armee jalajälg Põhja-Jäämere ääres on üha suurenemas, on välja töötatud ka kergemad ja väiksemad, võitlejate transportimiseks kohased sõidukid

DT-3P (2012), DT-4P, DT-5P, DT-7P. Kolmetonnise kandevõimega DT-3P tehnilised näitajad on võrreldavad BvS 10 omadega. Kaal on 7,3 tonni, pikkus 9 meetrit, laius 2,3 ja kõrgus 2,6 meetrit. 240hobujõuline diiselmootor annab kiiruseks maanteel 55 km/t ja ujudes 6 km/t. Kütusest jätkub kuni 700 km läbimiseks. Kui sõiduki markeeringus on ka täht „B“ (bronirovannõi), on selge, et selles paiknevad jalaväelased on valmis ka otse lahingusse sööstma. 2019. aastal lisandus Vene arktiliste liigendroomiksõidukite perre GAZ 3344. Selle algselt tsiviilotstarbel loodud sõiduki sõjakam versioon kannab markeeringut GAZ 3344-20 ja on mõeldud mõningail andmeil kuni 20 võitleja transportimiseks. 240hobujõuline turbodiisel annab 11 tonni kaaluva sõiduki liikumiskiiruseks pinnasel 60 km/t ja vees 3,5 km/t. Kahe köetava kabiiniga mooduli kandevõime kokku on kuni 3 tonni. Temperatuuritaluvuseks on antud kuni -50 °C. Arktika, hoia alt! Näib, et hõlmikute arenguloo lõppu veel ei paista.

LiigenDroomiKSõiDuK Bv 206 Pikkus 6,9 m Laius 1,87 m Esimooduli kõrgus 2,38 m Tagamooduli kõrgus 2,45 m Mass kokku 4,5 t (2,74 + 1,76) Kandevõime kokku 2,24 t (630 kg + 1,61 t) Mootor 136 hj (100 kW) turbodiisel Kiirus maanteel 52 km/h, maastikul 25 km/h, vees 4–5 km/h Sõiduvaru 330 km Pöörderaadius 8 m

KAITSEVÄGI

loodud võitlejate ja varustuse transportimiseks raskel, kuid sõbralikul Põhja-Rootsi maastikul, siis 1993. aastast asus teenistusse Mercedes Benzi diiselmootoriga kergelt soomustatud ja killukaitset pakkuva laugema kerega Bv 206S (soomukite markeeringus Bv 308). Sõiduk mahutas lisaks juhile neli võitlejat esimesse moodulisse ja kaheksa tagumisse. 2003. aastal sai ka soomustatud Bandvagn amfiibse suutlikkuse ja markeeringuks on sellel võimsama Steyri kuuesilindrilise 176hobujõulise (130 kW) diiselmootoriga sõidukil Bv 309 (3 + 8 võitlejat).

6/2021

55


6 X BMK

KuriooSum

DroZD:

KahePaiKne LauLuLinD Tühi kott ei seisa püsti, vaenlane ei maga ning Vene autotööstuse disainerid ei puhka. Viimased on teinud väikest viisi revolutsiooni amfiibmasinate valdkonnas. Tekst: RAIVO TAMMUS, vabatahtlik kaasautor

A

lates sellest, kui esimesed soomusmasinad sõjaväljadele veeresid, on ikka ja jälle kellelgi pähe karanud, et mis oleks, kui ... need masinad ka ujuda suudaksid. Üks Eesti soost leidur olla mõelnud isegi lennukamalt, ent prototüüp, Kallewi Boegg, hävis katsetuse käigus.

Seda kirjeldatakse kui Venemaa esimest nelikveoga hüdroplaneerivat (vesiliuefektiga) sõidukit, mis on omas klassis esimene. See ilmselt tähendab, et selliseid lisandub ka tulevikus. Konkurentsi suudaks selles valdkonnas pakkuda vaid Gibbs Amphibiansi sõidukid, kuid need on sisuliselt soomustamata ja pealt lahtised sõidukid.

Selles mõttes on masinad, mis liiguvad peamiselt maad mööda, kuid saavad hakkama ka vees, tunduvalt edukamad. Praeguse aja tegijamad amfiibmasinad on BTR-80, BTR-90, VAB MK 3, Iveco Superav ja Assault Amphibious Vehicle (AAV). Ükski neist pole aga mobiilne kiirpaat, mis tähendab, et vees toimetavad need võrdlemisi aeglaselt.

LAS MÖLLAB TORM

Eelmisel aastal tutvustas Venemaa armee selles vallas uut lähenemist. Ettevõte BMK (Baltic Machine-Building Company) esitles „musträstast“ ehk amfiibset masinat nimega Drozd. 56

6/2021

Mida see vesiliuefekt ikkagi tähendab? Kuna Drozdi üks suuremaid plusse on kiirus, siis suudab masin vees liuelda ehk tõstab end veepiirilt osaliselt ülespoole, täpselt nagu kiirkaatrid. Nõnda on kiirus veelgi suurem, sest veetakistus on väiksem. Drozdi peadisainer Sergei Terešenkov on masinat võrrelnud Hong Kongi Macau liinil sõitvate tiiburlaevadega. Masina inseneride sõnul on tegemist peaaegu uppumatu alusega. See pole ajaloos sugugi esimene kord, kui mõni

alus uppumatuks on kuulutatud. Aga eks praktika ole tõe kriteerium. Muljetavaldavaks on lubatud ka masina tippkiirused: vees ligemale 70 km/h (38 sõlme) ja maismaal 100 km/h. Näiteks laialt levinud BTR-80 liigub vees kiirusega kõigest 10 km/h ja maismaal kuni 90 km/h. Sarnased näitajad on ka uuemal BTR-90-l. Vees annab Drozdile kiiruse insenertehniline lahendus, mis võimaldab esirattad kerida horisontaalasendisse, vähendades nõnda veetakistust. Kogu seda võimet toetab korralik jõuallikas. Drozdil on kapoti all 260 hj diiselmootor, millel kolmekäiguline automaatkäigukast. Lisame siia veel kerged, süsinikkiust keredetailid ja saamegi vastuse küsimusele, kuidas sellised näitajad on saavutatud. Seda on hinnatud väga hea läbivusega masinaks, mida saab lisaks igale


KuriooSum

teele kasutada ka igasuguses vees ja igasuguse lainega. Noh, vähemalt 1,25meetrise lainega peaks masin hakkama saama. Ehk siis mitte ainult väga hea maastiku-, vaid ka väga hea veestikuläbivusega masin. Ühe paagitäiega suudab „musträstas“ maastikul liikuda maksimaalselt 800 km ja vees 300 km. Samuti peab see vastu kuni 50kraadisele külmale.

SOBIB KA HARRASTUSKALURILE

Kahetonnise kahepaikse relvastusse kuuluvad erineva kaliibriga kuulipildujad, samuti on võimalik sellele moodulitest külge pookida eri relvasüsteeme. Militaarias nähakse masina peamisteks kasutajateks nii maa- kui mereväge – seega on ta rakendatav nii patrullis, dessandis kui ka logistilistel eesmärkidel. Ja olgugi et Drozdi tootes ja arendades mõeldakse ennekõike militaarkasutusele, näeb BMK sellel turgu ka tsiviilkasutuses nii Venemaal kui ka mujal maailmas. Sellest võiks saada näiteks rikka kalamehe parim sõber. Kala, nagu muudki kraami, saab peale laduda kuni 1,5 tonni. Siiski olgu öeldud, et masin on alles katsetamisjärgus ja pole sugugi kindel, kas selle jälg ja tähtsus militaarajaloos saavad olema silmapaistvamad, kui suutis näidata ülalmainitud Kallewi Boegg. ALLIKAD: •

• •

https://www.thedrive.com/the-war-zone/35855/ russias-new-amphibious-car-looks-like-something-outof-a-james-bond-movie https://www.russia-briefing.com/news/russia-s-bmkdebuts-the-drozd-amphibious-car.html/ https://bmc-amfibia.ru/drozd

AMFIIBAUTO DROZD Kaal: 2 t Kandevõime: 1,5 t Mootor: 260 hj Tegevusulatus: maismaal 800 km ja vees 300 km Relvastus: kuulipildujad, miinipildujad, raketisüsteemid, granaadiheitjad 6/2021

57


heaD iSu!

TIC TAC’I TOPS

3

Enne suuremat seiklust vahendeid kaasa pakkides võime avastada end küsimuse ees, mida ruumi kokkuhoiuks koju jätta. Koju ei pea jätma midagi, kui leida probleemile teine lahendus. Need, kes valmistavad ise oma hõrgutisi, soovivad kaasa haarata maitseaineid. Soolast ja piprast üksi jääb ehk väheks, seetõttu võib maitseainetoose kotti potsatada viis-kuus.

AANIKA VAHTRA

Kavalam on aga kasutada maitseainete pakkimiseks tühjaks jäänud Tic Tac’i topsikesi. Need on väikesed ega kaalu nii palju kui klaastops. Eeliseks on ka nende läbipaistvus, mistõttu maitseained ei lähe segi. Kindlasti on abiks ka markeriga sildistamine.

58

6/2021


heaD iSu!

metSaKÖÖgi eri:

viiS niPPi SÖÖgi vaLmiStamiSeKS matKarajaL Matkal toidutegemine on vahel kui mustkunst ja selle käigus avastatakse lahendusi, mille peale poleks ehk niisama lihtsalt tulnudki. Toome teieni viis nippi, mida saab kasutada matkarajal olles. Tekst: JAANIKA VAHTRA, Valgamaa maleva noorteinstruktor

PAUKMAIS PURGIS

POLE AVAJAT – POLE PROBLEEMI

1

Ebatavaliseks kogemuseks metsas võib olla lõkkes tehtud popkorn. Toreda seltskonnaga kulub hea snäkk õhtuse lõkke ääres kindlasti ära. Popkorni tegemiseks on vajalik plekkpurk, kastrulis tehtav plaksumais ning veidi rasvainet. Poeta plekkpurki veidi õli ja supilusikatäis maisi. Ära maisiga liialda – kui seda liiga palju panna, pole teradel paisumiseks ruumi. Ja ära unusta õli – ilma selleta läheb kõrbema. Raputa purki enne lõkkesse asetamist, et rasvaine seguneks. Aeg-ajalt tuleb ka lõkkes olevat purki liigutada, et kõrbema ei läheks. Mõne aja möödudes tõsta purk jahtuma. Seejärel lõika noaga purgi pealmine osa lahti ning naudi maiust.

TAGURPIDI KATELOK

Supikonservi ei maksa sedasi avama hakata, sest avatud osa jääb hõõrumisel allapoole ning karbist voolab vedelik välja. Ka ei toimi see nipp telliskivi peal, seal hakkab hoopis konserv kivi lõhkuma ja tulemus jääb saamata.

OMLETT PANNITA

4

Need, kes on metsas katelokiga süüa teinud, ilmselt teavad, kuidas seda kasutada. Toome aga teieni Rootsi talvelaagris saadud tarkusetera, mis toimib väga edukalt nii talvistes tingimustes kui ka kohas, kus me ei taha aluspinda kuuma piirituspõletiga kahjustada. Tavaliselt seatakse tuuletõke selliselt, et kateloki saab toetada tõkke sees olevatele liikuvatele metallaasadele. Põleti jääb sel juhul tuuletõkkega samale tasapinnale. Rootsis aga õpetati, et tuuletõke tuleks asetada tagurpidi ning piiritusepõleti sättida tõkke sisse, lahtivolditud metallaasadele. Ja lõpuks tõkke peale potike. Talvel katelokikomplekti kasutades on sedasi põleti all lume sulamise tõenäosus palju väiksem.

2

Tänapäeval on enamik konservikarpe avajaga, kuid leidub ka selliseid, millel avajat küljes ei ole. Suure tõenäosusega läheb aga meelest ära konserviavaja kaasa haarata. Konservi saab lahti, kui seda pealmise osaga vastu betooni hõõruda. Hõõrdumisel kraabib betoon konservikarbi ääre katki ja kaas avaneb. Võimalik, et kaaneserva kättesaamiseks on vaja veel noaotsaga kangutada. Enne kaane avamist võiks konservi veidi veega loputada, et kivipuru ja muu praht toidu sisse ei pudeneks.

Omletisõpradele on meil nipp, kuidas valmistada seda rooga ilma, et peaks mõtlema panni kaasavõtmisele. Ja mis võiks pakkuda rohkem rõõmu kui nõudepesuvaba toidukord? Abikäe ulatab Minigripi kotike.

5

Omleti jaoks on vaja muna, maitserohelist, tomatit, vorstitükikesi ja maitseaineid. Tegemine on lihtne. Pane vesi anumaga keema. Kõik koostisained kalla kotikesse, sulge soonkinnis ja raputa, et ained omavahel seguneksid. Kui vesi on keema tõusnud, aseta kotike munaseguga selle sisse ja keeda umbes kaheksa minutit. Siis tõsta munasegu keevast veest välja ja valmis ta ongi. Omletti saab nautida otse kilekotist. Lahti lõigatud omlett on maaliliselt kaunis, sest muna pakib enda keskele kõik lisaks pandud toiduained.

Kindlasti on nippe veel palju. Lennukaid ideid metsaradadel ja head isu!

6/2021

59


AITA JÄÄDVUSTADA MÄLESTUST! Kindralleitnant Johannes Kert Eesti Reservohvitseride Kogu koos kindrali perekonnaga kavatseb Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu ja Võru linna toetusel püstitada Võru linna kindrali büsti. Planeeritud avamine toimub 2022. a suvel, kui möödub 30 aastat kindral Kerdi määramisest Kuperjanovi pataljoni ülemaks.

Anna oma panus! Eesti Reservohvitseride Kogu Konto: EE782200221050595593 Märksõna: kindral Kert


ÜLeeLamine

SIRMVARJE EHK LAAVU

Peavari

ei oLe KinDLaSti PeaaSi, KuiD ... ... mingil hetkel võib sellest sõltuda inimeste elu. Usutavasti on laiemale publikule juba ammustest aegadest kenasti meelde jäänud, et ellujäämisõppe põhilisteks jutupunktideks on vesi, tuli, toit ja varjed. Just nimelt nendest viimastest, täpsemalt varjete n-ö suvistest versioonidest, teeme sedapuhku juttu. Tekst ja illustratsioonid: MEHIS BORN, ellujäämisõppe instruktor 6/2021

61


ÜLeeLamine

Tavalistes Eesti ilmastikuoludes on sademed, tuul ja ebasobivad õhutemperatuurid meie igipõlisteks saatjateks ja me oleme enamiku ajast moel või teisel nende meelevallas. Mõnes episoodis võib olukord olla suisa nõnda hull, et sattudes looduses ellujäämissituatsiooni, peamegi esimese asjana keskenduma katusele, seintele ja põrandale ning alles pärast nendes küsimuses õnnestumist võime hakata tegelema tuleaseme ja joogiveega ning päeva lõpuks ka kulinaarsete väljakutsetega. Kõige kiirem ja lihtsam lahendus on leida metsalaanest looduse enda vormistatud varjualune. Näiteks üks tihe ja kõrge kuusk (õigemini selle alune) on hädasolija enam-vähem kuivas ja varjus hoidmiseks igati tänuväärt paik. Kui me aga anname endale aru, et peame jääma mingisse kohta kauemaks kui mõnetunnine vihmahoog, on oluline vaadata ümbritsevat märksa laiema pilguga. Peatuskoha valikul peab silmas pidama mitut aspekti. Esmalt tuleks tähelepanu pöörata kütte- ja ehitusmaterjali olemasolule. Seejärel minna täpsemaks ja proovida leida võimalikult kuiva pinnasega paik ning seda valides kalkuleerida kindlasti

ka peatuskohta kasutama hakkavate inimeste arvu. Oluline on koha suletus tuultele ning ekstra mõnus on, kui läheduses leidub joogi- ja tarbevee ammutamiseks sobiv veekogu. Arusaadavalt peavad kaitseliitlased ja sõjaväelased vajadusel arvestama ka oma kohalviibimise varjamisega. Nüüd aga ehitama!

ÜKSIKMEHE SIRM

Kõige kiirem ja lihtsam lahendus on üksikmehe sirm (joonis lk 62). Alusraam on lihtsalt püstitatav ja selleks saab ära kasutada ka tuulemurruga sobivalt langenud puud. Katusesõrestiku katmiseks võib kasutada näiteks kuuseoksi või roogu. Kattematerjali paigaldamisel püüdke toimetada nii, nagu tehakse „päris“ katustega (sindel-, eterniit-). Alustage ridade ladumist alt servast ja liikuge järjest kõrgemale. Kui teil ei ole magamise ajaks vaja enda soojendamiseks lõket teha, siis võib katusega katta ka sirmi mõlemad küljed. Sissepääsuks jääb sellisel juhul küll rajatise ahtake esiots, kuid sademete ja tuulte eest leiate seal urus arvatavasti kaitset.

SIRMVARJE EHK LAAVU

Levinuimaks varjetüübiks on meil saanud suurem sirmvarje (joonis lk 61), mille kohta on meie kõnekeelde

tulnud soome laensõna laavu. Mugav ja hubane katusealune, mida on hea kaldenurga puhul võimalik saada üsna vihmakindlaks ning kuhu alla ja ette koguneb lõkketulest kenasti soojus. Ehitust alustage põhiraamist. Hea on, kui te leiate põhipostideks kaks kasvavat puud, kuid nende puudumisel saab probleemi edukalt lahendada ka lõigatud materjaliga. Katuse osa katke püstiste lattidega ja eriti tore on, kui teil õnnestub neile kinnitada umbes 30sentimeetrise sammuga horisontaalsed põiklatid. Järgneb juba kattematerjali paigaldus. Lihtsamalt saab kattematerjali teema lahendada kile, presendi või muu selletaolisega, kuid nende puudumisel tuleb pöörduda siiski Emakese Looduse poole. Siinkohal märgiksin ära ka ühe ääretult olulise detaili, milleks on korralikult tihendatud katuse alumine serv. Andke endast parim, et katuse ja maapinna vahele ei jääks mingitki pilu, sest just see on see koht, kust külm õhk leiab teie juurde tee kõige hõlpsamini.

PÜSTKODA

Kõige kapitaalsem ning sellest lähtuvalt ka materjali- ja töömahukam on ajalooline püstkoda (joonis lk 63) – iidne nomaadide eluase, mis on aastatuhandeid ennast igati õigustanud.

ÜKSIKMEHE SIRM

62

6/2021


ÜLeeLamine

PÜSTKODA

Püstkoja rajamiseks tuleb esmalt püsti ajada kolm omavahel otstest seotud põhilatti. Need on võimalik saada paika üksi askeldades, kuid kõrgema rajatise juures kulub marjaks ära mitu kätepaari. Seejärel täidetakse tekkinud tühimikud täiendavate lattidega või siis meisterdatakse kattematerjali

tarbeks püstlattide vahele sobiv sõrestik. Nüüd jääb veel ainult püstkoja katmine kasutada oleva kattega ja asukad võivadki oma uude kotta rõõmsasti sisse kolida. Püstkojas on meil lootust saavutada tõsiseltvõetav isoleeritus väliskeskkonnast. Lisaks sellele käib püstkojaga kaasas maskeeriv efekt – tulekolle ja kojas toimetavad isikud jäävad vaenulikule silmale suuresti nähtamatuks ning loodusesse sulamine on oskuslikult toimetades kergesti saavutatav. Lõpetuseks õpetussõnad, mis kehtivad igasuguse maapinnal puhkamise

ja ööbimise kohta. Isoleerige ennast armastatud maakerast kõikmõeldaval moel ja kombel! Te võite olla ehitanud endale suurejoonelise eluaseme, kuid kui te lebate selles ilma küljealuseta, siis leiab kõle külm teid kiiresti ja katvalt üles. Aastakümnete pikkune praktika on näidanud, et kõige mõjuvõimsama „voodi“ saab rajada kuuseokstest. Paarikümne sentimeetri kõrgune (kohevas olekus) madrats tagab teile kindlasti vajaliku soojuse. Ja kuused kasvavad meil kõikjal, need on isegi olemas hetkel veel ikestatud idaaladel! Hääd ehitamist ja jääge ellu!

6/2021

63


meDitSiin

SaiD KuuLi! miDa teha?

„Kuulitabamuse saamine on väga huvitav kogemus, mis väärib detailset kirjeldust,“ märkis Hispaania kodusõja päevil kuuli kõrri saanud kultuskirjanik George Orwell ning võrdles saadud kogemust elektrilöögiga. Tekst: KAIDO TAMM, Pärnu kiirabi õde-brigaadijuht

T

eadaolevalt elas Orwell kuulitabamuse üle. Ning suure tõenäosusega elad ka sina. Sest toetudes statistikale: kui kuul ei ole tunginud just pähe või südamesse, on kuulitabamusest eluga pääsemise tõenäosus 80 kuni 95 protsenti. Pärast kuuli saamist on oluline säilitada rahu ja vältida järgmisi kuulitabamusi, mis ellujäämisvõimalust juba tunduvalt vähendavad. Näiteks kui kuulitabamusega kopsu on tõenäosus ellu jääda 80 protsenti, siis teine kuul kopsudesse vähendab seda 35 protsendini. Ehk siis esimese asjana tuleks kas oht elimineerida või selle eest varjuda. Ning siis juba on aeg tegeleda esmaabiga.

HULK KAASUVAID VIGASTUSI

Muidugi, laskehaavast põhjustatud kehavigastuse raskus ja ellujäämise tõenäosus sõltuvad ka kuuli kaliibrist, kineetilisest energiast, lennukiirusest, massist ning pöörlemiskiirusest. Need mõisted on seotud energia jäävuse seadusega – energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Kui kuul tabab inimese keha, muundatakse kuuli liikumine energiaks, mis purustab lööklainega rakud – kuul surub rakud eemale, tekitades haavakanali. Lisaks kaasneb liikumise ja hõõrdumisega soojus, mis väljendub põletushaavadena. Samuti kaasnevad kuulitabamusega luude murdumised ja kildnemised, samuti väliselt mittenähtavate veresoonte, närvide ja siseelundite purustused.

64

6/2021

Kuulihaav võib olla kas läbiv või mitteläbiv. Läbival kuulihaaval on sisenemisava, haavakanal ning väljumisava. Väljumisava on üldjuhul suurem, servad on ebaühtlased ja väljapoole pöördunud. Mitteläbiva kuulihaava puhul jääb kuul kehasse ehk siis olemas on sisenemisava ja haavakanal, kuid puudub väljumisava.

ESMAABI NAGU ESMAABI IKKA

Esmaabi andmise üldiste nõuete järgi tuleb haavapiirkond kõigepealt riietest vabastada, et haav oleks nähtav. Kindlasti otsi ka teist haava-ava, et saada vastus, kas tegemist on läbiva või mitteläbiva tabamusega. Seejärel sulge verejooks, algul haavale surudes ning seejärel rõhksidemega survet avaldades. Hemostaatilised pulbrid ja käsnad (HemCon, Celox) toimivad ka väga efektiivselt, moodustades verega kokkupuutel verejooksu sulgeva geeli. Vajadusel – äärmisel vajadusel – kasuta ka žgutti. Seo haav steriilse sidemega, selle puudumisel võimalikult puhta riidega. Suure verekaotuse tagajärjel võib haavatul tekkida šokk. Haavatu muutub näost kahvatuks või kahvatuhalliks, tema nahk on külm ja niiske. Pulss ja hingamine on kiirenenud. Haavatu on rahutu, ahmib õhku. Võib tekkida iiveldus, oksendamine. Enesetunne võib halveneda kuni teadvusekaotuseni. Hinda haavatu pulssi, hingamist ja teadvusel olekut iga 10 minuti tagant. Hingamise ja südametegevuse lakkamisel alusta elustamisega. Kui kannatanu hakkab oksendama või tekivad hingamishäired, keera ta

võimalusel püsivasse külgasendisse. Ja muidugi kutsu koheselt kiirabi või transpordi kannatanu haiglasse. Rindkere kuulihaavaga on ellujäämistõenäosus 50–70 protsenti. Tõenäoliselt juhtub see, et kuul purustab kopsukelme välis- ja siselestme, mille tõttu tungib õhk kopsukelme ruumi ja surub kopsu kokku, tekitades lahtise õhkrinna. See on eluohtlik seisund ja vajab kiiret lahendamist. Rindkere laskehaava ja õhkrinna tunnusteks on sissehingamisel rindkerehaava kohal kuuldav õhu sisseimemise heli. Väljahingamisel väljub rindkerehaavast mullidena verist vedelikku. Penetreeriva rindkerevigastuse korral tuleb esmalt lahtine õhkrind sulgeda. Selleks võib kasutada kas spetsiaalset Aschermanni klappi või siis rindkerehaava sulgemiseks mõeldud klapi või ventiiliga plaastrit (nt SAM Chest Seal). Kui sellist klappi või plaastrit pole, siis sobib haava sulgemiseks ka kile või foolium. Selle servad kinnita nahale nii, et üks nurk jääks õhu väljalaskmiseks avatuks, nõnda tekib klapp. Haavatu aseta poolistuvasse asendisse, kere kallutatud vigastatud küljele. Kolju kuulihaavaga on ellujäämisvõimalus umbkaudu 15 protsenti, kui aga kuul on tunginud ajusse, siis nullilähedane. Ent kui ohver on veel elus, siis jällegi sulge esmalt verejooks ja seo peahaav. Kui eespool sai öeldud, et verejooks tuleb peatada haavale surudes, siis peahaava puhul see tõde


meDitSiin

Juhul, kui ei ole lülisambavigastuse kahtlust ja haavatu on teadvusel, asetada ta poolistuvasse asendisse. Suu ja neelu verejooksu korral pane haavatu lamama püsivasse külgasendisse. Kui on aga kahtlus, et lülisammas on vigastatud, siis ära haavatu pead enne liiguta, kui on paigaldatud kaelalahas. Jäsemetega on nii, et üheksal juhul kümnest sinna tabanud kuul veel ei tapa. Küll aga toob see pahatihti

kaasa luumurrud. Nende tunnusteks on võimetus jäset liigutada, jäseme kuju muutumine luumurru piirkonnas, jäseme pikkuse muutumine või ebatavaline asend. Selliste sümptomitega kannatanut ei maksa enne jäsemete lahastamist liigutada. Kui selleks ei ole just tungivat vajadust – näiteks tule alt ära toimetamine. Haava esmaabi algab jällegi verejooksu peatamisest – kata haava sisenemis- ja väljumisava. Lahaste või käepäraste vahendite puudumisel fikseeri käsi rindkere külge või seo luumurruga jalg terve jala külge. Kõhupiirkonna kuulihaava korralgi on ellujäämisvõimalus üsna suur, täpsemalt 50–90 protsenti. Kannatanu aseta selili, jalad põlvedest painutatud. Sulge verejooks ja seo haav. Süüa ega juua ei maksa kõhuhaavaga kannatanule anda.

Oksendamise ja köhimise korral toeta käega haavatu kõhule asetatud sidet. Ning juhul, kui kõhuhaavast on väljunud sooled, ära puutu väljunud soolelingu käega. Kata soolelingud puhta kile või riidega ning aseta sellele soojust hoidev isolatsioonikiht. Veel kord – ehkki kuulitabamuse tagajärg võib olla letaalne, on oluliselt suurem tõenäosus, et nii ei lähe. Piirkonnad, mille kuulitabamus toob kaasa peaaegu vältimatu surma (ehk aju ja süda), moodustavad inimese kehast vaid umbes viiendiku. Seega – raasike õnne, külma närvi ning õigeaegselt saadud adekvaatne esmaabi ja teiega on kõik hästi. ALLIKAVIITED: • •

https://lifehacker.com/what-happens-when-you-getshot-and-how-to-survive-it-1794896982 https://www.reddit.com/r/SelfDefense/comments/ kqnqtm/survival_rate_for_gunshot_wounds_to_ various_parts/

PIXABAY

ei kehti. Koljuluule surudes võivad luuhaava servadest sattuda killud ajukoesse. Samuti ei maksa esmaabi andmise käigus hakata sügavalt peahaavast võõrkehi eemaldama ega (ka mitte puhastamise eesmärgil) torkima vigastatud silma. Vigastatud silmale aseta kumer ese (nt plasttass) ja kinnita leukoplastiga silma ümbritsevale nahapinnale.

6/2021

65


naiSKoDuKaitSe

auStuSavaLDuS

vaBa eeSti eeSt võiDeLnuteLe Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna korraldatud üleeestiline Mari Raamoti nimeline rattaretk kulges mööda vaba Eesti eest võidelnud inimestega seotud paiku ja mälestusmärke. Tekst: MARET KALJULAID, Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna aseesinaine

TORI

1 2

1 TORI KIRIK 1944. aastal maha põlenud kirik taastati ning alates 1994. aastast toimuvad kirikus EELK Tori Püha Jüri koguduse jumalateenistused. Kirik pühitseti 2011. aastal sõjameeste mälestuskirikuks ning just selles kirikus toimuvad sõjameestele pühendatud jumalateenistused kõikidel Eesti tähtsündmustel. Kiriku seinale on kinnitatud mälestustahvlid Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning kiriku juures asub ka Eesti esimene ratsamonument, Mati Karmini skulptuur „Püha Jüri võitlus lohega“. Skulptuur püstitati, tähistamaks Eesti võitu Vabadussõjas ja Eesti taasiseseisvumist.

3

4

23 naist, seitsmest ringkonnast, kaks päeva, 88,89 kilomeetrit ja üheksa märgilise tähtsusega kohta.

2 SOOMAA Soomaa oma kordumatu looduskooslusega ja viie aastaajaga on eriliselt kaunis ja matkajatele meelepärane paik. Sood ja rabad on olnud eestlastele varjupaigaks juba aastasadade vältel ja olid ka metsavendadele peidupaigaks. Sellest piirkonnast on teada ka mitmeid metsavendade punkrikohti. Maastikul liikumisele lisavad keerukust jõed. Ühe nendest, Halliste jõe, rattaretkelised ka ületasid, et saada n-ö kohatunnetust.

1. PÄEV 2. PÄEV KILINGI-NÕMME

5 6

7

4

3

66

mari raamoti rattaretK PÄrnumaaL

MAASSAARE MÄED

ALBERT KOSENKRANIUSE PUNKRIASE

Kaitseliidu taasasutamise aegu olid Maassaare mäed üheks nendest kohtadest, kus Pärnumaa mehed hakkasid koos välilaagrites käima. Vanemad olijad mäletavad tänaseni ühte suuremat kogunemist, kus Pärnust tuli jalgsi Maassaare mägedesse ligi sadakond meest. Kui jutud olid räägitud ja harjutused tehtud, liikus seltskond sama rada pidi ja samal moel Pärnusse tagasi.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born avastas koos kamraadidega legendaarse metsavenna Albert Kosenkraniuse punkriaseme üle 10 aasta tagasi, seda KGB koostatud skeemi põhjal „bandiidi“ uurimistoimikus. Tänaseks on seal Pärnumaa kaitseliitlaste püstitatud stiilne mälestusmärk kirjaga „Albert Kosenkranius. Vaba Eesti eest surmani“. 1941. aasta suvel osales Kosenkranius Kilingi-Nõmme punastest vabastamises. Saksa ajal teenis omakaitses ja 1945. aastal läks metsa. Endise metsavenna poolt reedetud Kosenkraniuse tabas KGB ja 9. detsembril 1957 ta hukati.

6/2021

8


MARET KALJULAID

naiSKoDuKaitSe

7 VABADUSSAMMAS

5 PÄRNUMAA MALEVA KIKEPERA MALEVKONNA KODU Algselt oli see Voltveti mõisa kuivati. Pärast aastaid seismist rekonstrueeriti ja ehitati hoone ümber Kikepera malevkonna jaoks. 14. mail 2016 avati hoone õppuse Läänetorm järel. Säilinud on kultuuriväärtusega struktuurielemendid, eelkõige aga maakivimüürid, mille nurgad on neljatahulistest plokkidest kvaadritega.

Kilingi-Nõmme kesklinnas paiknev Saarde vabadusvõitlejatele pühendatud Vabadusammas avati esmakordselt 5. juunil 1933, kuid 1945. aasta 12. augusti ööl lasksid punavõimud selle õhku. 24. juulil 2008 taasavati vabadussammas president Toomas Hendrik Ilvese osalusel.

8 PUNAPARGI LAHINGU MÄLESTUSMÄRK

6 LIIVAMÄE LAHINGU MÄLESTUSRIST JA -KIVID 4. juulil 1941 leidis aset Liivamäe lahing Kilingi-Nõmme kaitsjate ja Pärnu hävituspataljoni vahel. Kilinginõmmekad on põhjusega selle ajaloolise sündmuse üle uhked – kaitseliitlaste ja metsavendade algatusel sai nõukogude võim sealsetes piirkondades kukutatud. Kui nõukogude ajal paiknes mälestuskivi kirjaga „Austus 4. juulil 1941 Liivamäe lahingus langenud nõukogude võitlejatele“ pisut vales kohas, siis Eesti Vabariigi taassünni järel avati Liivamäe lahingu 60. aastapäeval selles õiges toimumiskohas kõrge valge metallrist koos mälestusplaadiga. Lahingu 75. aastapäeval paigutati sinna mälestuspink.

9 ABJA-PALUOJA

12. augustil 1934 püstitati mälestusmärk kümnele võitlejale, kes langesid Vabadussõja ajal 23. detsembril 1918. Maakoht läks ajalukku kui ainuke lahing, mis peeti Eesti ja Saksa üksuste vahel. Punapöörde järel püsis Punapargi mälestusmärk 1950. aastani. Kuid kuna metsatehnikumi õpilased käisid mälestusmärgi juures meelsust avaldamas, siis ausammas õhati. Kohalike entusiastide eestvedamisel taasavati säilinud tükkidest kokku pandud mälestuskivi 15. oktoobril 1988. Lihtsasse raudkivisse on Vabadusristi kujutise alla raiutud sõnad „Julgus pärib võidu 1918–1920“. Eraldi plaadile on kantud 10 langenud mehe nimed.

9 KILLEVESKI Teisel retkepäeval külastati Selma-Aliide Kõrgesaare kunagist talukohta. Oma memmest ja Killeveskist pajatas meile lugusid Selma-Aliide lapselaps Margit Riit. Märkimisväärne on selles loos, kuidas Selma-Aliide ja tema kaitseliitlasest abikaasa autasud elasid kodumajja peidetuna üle nõukogudeaegsed kolhoosielanikud ja ilmutasid end alles siis, kui õige pererahvas oli taas koju tagasi saanud. Loost saab pikemalt lugeda Kaitse Kodu! 2018. aasta augustinumbrist. Mari Raamot, kelle mälestuse hoidmiseks rattaretk tänavu juba 11. korda toimus, oli Naiskodukaitse asutaja ja esimene esinaine (aastatel 1927–1937). Traditsiooni asutajaks on Raamoti sünnimaakonna ehk Sakala ringkond. Korraldajad usuvad, et Mari Raamot jäi retkega rahule, ning loodavad, et retkel osalenud leiavad tulevikuski tee Soomaale. Et siis juba rahulikult aega võtta looduse ilu nautimiseks matkaradadel jalgsi või, miks mitte, viiendal aastaajal kanuudel.

6/2021

67


PIXABAY

naiskodukaitse

68

6/2021


naiskodukaitse

NAISKODUKAITSE JÄTKUVALT

KOROONAVÕITLUSE EESLIINIL Kui vaktsineerimise korraldamiseks paluti abi naiskodukaitsjatelt, oli küllaga neid, kes kiiresti puhkuselainelt töisesse keskkonda naasid. Nii ulatasid Tallinna ja Harju ringkonna naiskodukaitsjad abikäe Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning Mustika keskuse juures mobiilses vaktsineerimispunktis. Tekst: ELBE LUMISTE, Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine

P

ERHis on Naiskodukaitse vabatahtlike tegevuseks olnud valdavalt eelregistreerunud või raviarstide poolt vaktsineerimisele suunatud inimeste juhendamine ja vaktsineerimisjärgne jälgimine. Igapäevaselt on seal kaasatud üks naiskodukaitsja, nädalavahetuste suurematel vaktsineerimispäevadel toimetab kuni kümme tublit naist.

Haigla personal on olnud vabatahtlike vastu väga toetav ja sõbralik. Inimesed, kes on tulnud vaktsineerima, on samuti rahulikud ja juba väga teadlikud, see kõik lihtsustab veidi vabatahtliku tööd.

ÕIGE ASI!

Tallinnas Mustamäel, Mustika keskuse juures on Naiskodukaitse vabatahtlikud abiks kaitseväe tagalatoetuse meditsiinitöötajatele. Kaitsevägi kaasati avalikkuse vaktsineerimisse tervise- ja tööminister Tanel Kiige ametiabi taotluse järel. Sealses mobiilses vaktsineerimisbussis ei ole eelregistreerimist ning kaitseväe meedikuid abistavate kolme naiskodukaitsja korraldada jääb just teavitustöö. Näiteks on palju küsimusi nii manustatava Moderna vaktsiini kui võimalike

kõrvaltoimete kohta. Tegeleda on tulnud ka näiteks süstihirmu või libauudistest saadud väärinformeerituse tõttu tekkinud pingete maandamisega. Kuid avatud suhtlemine ja enesekindlus teadmisest, et teeme õiget asja, on viinud selleni, et inimesed lähevad meie juurest hea tuju ja naeratusega oma igapäevaseid asjatoimetusi tegema. Veerandtunnised ooteajad on kujunenud sageli elavateks vestlusringideks, mis ei taha lõppeda.

USALDUS KASVAB

Kogu selle vaktsineerimise toetamise protsessi juures on väga positiivne olnud noorte inimeste kasvav huvi. Kaitseväe usaldusväärsus on samuti aidanud kaasa edukatele vaktsineerimispäevadele. Vabatahtlikul on ääretult oluline teada, et see, milleks teda rakendatakse, on kodule ja inimestele vajalik. Ja vaktsineerimise läbiviimise juures on seda selgelt tunda. Kui ikka pärast protseduuri antakse meile lubadus, et järgmisel korral võetakse kaasa ka vaktsineerimata pereliikmed, sõbrad või töökaaslased, siis tundub mulle, et oleme oma ülesande eeskujulikult täitnud. Ülesande, mille peamiseks eesmärgiks on nii haiglas kui mobiil-

ses vaktsineerimispunktis leevendada meedikute koormust, et nood saaksid keskenduda oma erialasele tööle.

ÜHENDATUD JÕUD

Augustis viirusevastasesse võitlusse astunud naiskodukaitsjad ei ole sugugi esimesed, kes ses võitluses on oma panuse andnud. Kriisi algusest peale on nii kaitseliitlased kui naiskodukaitsjad selle ohjamisele kaasa aidanud. Seda on tehtud politsei- ja piirivalveametiga koostöös piiripunktides ja sadamates, haiglate juures testimistelkides ja kriisiabitelefonil. Sajad vabatahtlikud, tuhanded töötunnid – ühise eesmärgi nimel, ühtsetest väärtustest kantuna. „Vabatahtlike kaasamine on väärtus, mis vähendab oluliselt tervishoiutöötajate koormust ning samal ajal tekitab meie ühiskonnas suuremat sidusust, et leevendada nakkusohtlike haiguste levikut ja panustades sedasi kogu Eesti rahva tervisesse,“ ütles Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming toona. Või, nagu on öelnud kaitseminister Kalle Laanet, ongi käesolev olukord suur tsiviil-militaarkoostöö toimimise proovilepanek, kus Kaitseliit ja kaitsevägi aitavad oma oskustega kriisi lahendada.

6/2021

69


MERILIN SEPP

nooreD

KÜBerKotKaD metSa. PÄriSeLt? PÄriSeLt!

IT-poisse ja -tüdrukuid on sageli kujutatud mitte just väga sportlikena ja kohe kindlasti mitte „metsarahva” hulka kuuluvatena. See stereotüüp aga ei kehti mitte üheski aspektis küberkotkaste kohta. Tekst: HANNO SAKS, Kaitseliidu Pärnumaa maleva küberrühm

L

isaks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde järguõppes toodule on küberkotkaste õppe- ja enesearenguplaanis ülimalt olulised kõik alltoodud punktid.

SÕDURIOSKUSED

Küber on kõigepealt hea sõdur ja alles siis kübervõitleja. See tähendab noore väljaõppes seda, et küberkotkas peab samamoodi nagu teisedki hakkama saama metsas, patrullvõistluse tingimustes. Peab oskama hoida ennast toimivana mitu ööpäeva, liikuda varjatult kaardi ja kompassi abil ning lahendada nii füüsilist jõudu kui erialaoskusi nõudvaid ülesandeid. Seda on Kaitseliidu Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna rühmade Küberkotkad noored juba ka korduvalt näidanud. Esimest korda Sirgel Sihil olid tüdrukud kolmandal kohal ja poisid näitasid oma tõelist olemust, kui kaheliikmeliseks jäänud neljane meeskond suutis võistlust jätkata veel pikka aega. Isegi paljunäinud kohtunikud olid lugupidavalt imestunud – ülesanded olid täitmiseks mõeldud ju neljale. See ei ole mitte ainult tahtejõu ja iseloomu küsimus, selline asi (peaaegu fanaatiline tung raskusi ületada) 70

6/2021

harjub sisse, kui oled kogu hingega tegev „kübermaailmas“. Seda kõike õpivad noored läbisegi Pärnumaa maleva küberrühma võitlejate käe all. Oma abikäe ja kogemustepagasi on ulatanud teisedki võitlejad. Selline koostöö kübervaldkonna ja kombatantide maailma vahel ongi ju malevate juures toimivate küberrühmade ja küberkotkaste aluspõhimõte.

HEA LASKEOSKUS

Sellest aastast oleme taasalustanud kotkaste ja kodutütarde lasketreeninguid Pärnumaal. Talvisel perioodil treenivad noored õhkrelvadest ja suvisel sportrelvadest ISSFi reeglite järgi. Tulemused on juba ette näidata: üks kodutütar ja noorkotkas on täitnud võistlustingimustes kütiklassi I järgu. Treeningu ajal on aga esiküti tasemel laskmine mitmelegi pigem tavaline kui eriline saavutus. Noored treenivad nii sportpüssi- kui -püstoliharjutusi. Sügisest on oodata nende etteasteid ka võistlustel. Juhendavad jällegi küberrühma võitlejad ning valvsa ja professionaalse treeneripilgu hoiab peal vanemseersant Toomas Juksaar. Mis saaks olla veel paremaks näiteks tihedalt lõimunud malevast?

SIDESEADMETE JA VÕRGUSEADMETE TUNDMINE

Patrullvõistlustel on noortele sageli peavalu valmistanud traadiga telefon, sest, olgem ausad, traat on telefoni küljes ju … laadimiseks?! Siin on noortel palju õppida ja mitte pelgalt kübervaldkonna, vaid side, sh andmeside kui terviku kohta. Suvises CTF-laagris pusisid noored kolm päeva võrgupõhimõtete ja -protokollide kallal ning septembri keskel on plaanis laager koostöös Soontagana noorkotkastega, et teha rühmaga looduses sama, mida klassiruumis, aga patrullvõistluste tingimustes. Geopeituse meetodil tuleb leida metsast tundmatu seadme osad, panna need õiges kohas kokku, häälestada ja luua ühendus. Osad tuleb kokku koguda intensiivse vastutegevuse tingimustes metsasel ja soisel alal. Seejuures ei ole ette teada, mis seadmega on tegemist, aga seade on mõeldud ühenduse võtmiseks kindlas kohas, et „päästeüksus“ saaks meeskonna sealt peale võtta. Meeskonnal on selleks vaja tehnilisi ja skauditeadmisi, laskeoskust ning, mis peamine, meeskonnavaimu ja juhtimisoskust. Keegi peab rasketes


nooreD

tingimustes meeskonna koos ja toimivana hoidma.

ESMAABI JA KAASVÕITLEJA AITAMINE

Õppustel toimub kõik kontrollitud keskkonnas, aga ka oma kodu magamistoas võib õnnetu juhuse tõttu luu murda. Õnnetus ei vali aega ega kohta. Seega on ülimalt olulised meditsiinioskused: esmaabi endale ja teistele. Esmaabikoolitus on peaaegu iga laagri osaks ning sellega seotud ülesanne ka patrullvõistluste kavas. Meie noori on aidanud rühma Küber parameedik Urmas Hanni, kelle rahulik ja asjalik meel ning suurepärased teadmised hoiavad ka pika koolituse kindlalt reel.

KOOSTÖÖ ERINEVATE ÜKSUSTEGA

alalaager. Laager ise on nagu hästi seadistatud arvuti: teadmishimulised noored lähevad sisse ja edukas patrullvõistlus tuleb välja.

ÜHTSUSTUNDE LOOMINE

Viimased laagrid on läbi viidud koostöös teiste rühmadega. Eesmärgiks ei ole mitte rohkem osalejaid, vaid et osaleksid erinevate oskuste ja ettevalmistusega noored, kes pannakse segameeskondades lahendama ülesandeid, mida nad ükshaaval lahendada ei suudaks. Alates looduse tundmisest kuni tehnoloogia peensusteni. Alates metsas liikumisest kuni drooniga aparaatide järele lendamiseni. Mitte keegi ei saa olla parim kõiges, kuid rühm, meeskond ühtse tervikuna saab ja suudab seda.

See on nii enesestmõistetav ja paistab õppustel ja koolitustel alati välja, alates noortelaagrite tagalatoetusest instruktorite Lea Pikkeri ja Mehis Borni kaudu ja lõpetades erialaste ülesannete lahendamisega sidekompanii, võitlusrühma ja küberrühma koostoimes.

Siin ei piisa pelgalt headest erialateadmistest. Meeskonna liige peab olema valmis neid teadmisi ka edastama ja oskama seda teha. Teised omakorda peavad teda usaldama, suutma tema panuse vastu võtta ja integreerida eesmärgi saavutamisse.

Katelokid, telgid, droonid, „gepsudgenekad“, õhupüssid, moon, toit ja transport ja veel 1000 pisiasja. See kõik kokku on Küberkotkaste eri-

Võib ju küsida, miks seda teemat vaikust nõudvas tegevuses ja omade keskel ära märkida. Põhjus on väga lihtne – kui sinu kätte satub mingi

KEELTE OSKUS

seade või mehhanism, siis selleks, et seda tuvastada ja võimaliku kasuliku komponendina ülesande lahendamisse kaasata, tuleb osata lugeda ja mõista kogu infot, mis esemega kaasneb. On see siis inglise või vene, soome või saksa keel – meeskonnal, rühmal peab olema kaetud võimalikult lai keelteoskuse spekter. Seda oskust õpivad Küberkotkad ka näiteks robootikaringis, kus paljud nende hulgast osalevad. Kõik ei peagi kõike tegema, kuid kõik peavad oskama kõike jagada. See on aluspõhimõte, millele on ehitatud Küberkotkaste rühm, ja see on ka põhimõte, millest lähtudes Kaitseliidu Pärnumaa maleva rühm Küber noori juhendab. Toodud näited sellest, mida teevad küberkotkad, kui nad ei istu arvutiekraani taga, on vaid õrn ja pealiskaudne ülevaade kõigist tegevustest. See kõik on võimalik vaid tihedalt lõimunud maleva koostoimes. Ja noorte tulemused näitavad, kui hea see koostöö on. Usun, et Pärnumaa Küberkotkad on ennast tõestanud nii Sirgel Sihil, Ernakesel kui ka igapäevases erialakoolituses, mis väljendub edukates õppustes ja laagrites. 6/2021

71


LISETT KRUUSIMÄE

nooreD

72

6/2021


nooreD

noorte uuS arenguKava: ParemaKS, targemaKS, teguSamaKS Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arengukava aastani 2025 annab lisaks visioonile alavaldkondade eesmärgid ja selleni jõudmise teedki. Tekst: ANU ALLEKAND, Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht

A

rengukava valmimisse on panustanud organisatsioonis kaasa löövad liikmed, aga ka näiteks lapsevanemad, kellel on värske kõrvaltvaataja pilk Kodutütarde ja Noorte Kotkaste toimimisele. Selles on seega vana ja uut mõnusas sümbioosis, sest iga arengukava koostamise juures on saanud arvamust avaldada kõik liikmed. Nüüd siis ka lapsevanemad. Oleme eesmärkide alavaldkondi ümber grupeerinud, et arengukava protsessis esitatud ootustele paremini vastata. Oleme toonud eraldi esile väljaõppetegevuste sihid ning uue mõtteviisi juurutamise ehk kerksuse edendamise vajaduse. Kerksus kui kriisidele vastupanu võime eeldab organisatsiooni säilimist läbi aja, seega meie arengukava kinnitab, et igaühe toimetuleku- ja vastupanuvõime suurendab meie noorteorganisatsioonide elujõudu. Elanikkonnakaitsega saab varakult alustada, sest iga kodutütar või noorkotkas saab oma toimetulekuoskusi suurendades maast madalast kaasa teadmisi-oskusi, mis teevad

ta eakaaslastega võrreldes paremini kriisiolukordadeks ettevalmistatuks.

PAREMAKS INDIVIIDINA

Igaühe paremaks muutumise lugu on osa organisatsiooni edust. Iga liikme edulugu ja arengu toetamine toob kaasa organisatsiooni tugevamaks muutumise. Isiklikul tasandil motivatsiooni hoidmiseks on hariduspsühholoog Kati Aus soovitanud järgida alljärgnevaid juhtnööre. Ole iseenese vastu sõbralik ning leia ka vastumeelsena näivas ja tuimas kohustuses üles see iva, miks seda tahta teha. Võta asjad ikkagi kohe ette, jäta endale väikeste sammudega edasiliikumise võimalus, seega planeeri algus kasvõi pikemale perioodile, aga alusta. Proovi mõelda oma ebakindlusele kui normaalsele reaktsioonile, kuid tea ka seda, et edasilükkamisega pikendad negatiivsuses püsimist. Hinda end adekvaatselt. Võib olla sinu ressursid ongi viimasele piirile viidud ja kasu on puhkepausist.

Motivatsiooni on lihtsam leida teiste toel. Otsi endale iga idee teostamiseks kamraad, koos on kergem tulemust saavutada.

... JA ORGANISATSIOONINA

Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arengukava annab soovitused ühistegevusteks ja organisatsiooni eesmärkideni jõudmiseks nii, et motivatsiooni jaguks kõigile liikmetele. Et organisatsiooni tasemel tegutsemisjõud kestaks, on tehtud järgmist. Organisatsiooni tegevustes on kokkulepitud iva visioonina maha märgitud, aga ka väärtustes esile toodud. Väärtustest üks väärib siin esiletoomist – selleks on usaldus, mis eeldab sõbralikku läbisaamist. Aga ka kogukondlikkus, jätkusuutlikkus, avatus ja missiooniteadlikkus. Arengukava toetab pealehakkamist. Selles on parim teadmine, et rakendada järgu- ja erikatsetes ettenähtud sisulist tegevust ning samas neid kaasajastada. Kõigil peaks olema võimalus jõuda iseenda parima versioonini. Ülesanded on fikseeritud koos 6/2021

73


nooreD MERLE RÜÜTEL

eeldatava täitmiseni jõudmise aastaga. Osati tuleneb ebakindlus tuleviku võimalikest muutujatest, nii on palju konkreetsemaid ülesandeid dateeritud lähiaastatega, sest tunnetus pakilistest tegemist vajavatest töödest on parem. Kaugem perspektiiv selgineb koosmõtlemises ja -tegudes. Adekvaatse ressursihinnangu ehk kahe jalaga maa peal oleku huvides on arengukava teinud mitu tiiru ka juhatustes, et sealsetel nõupäevadel saaksid vabatahtlikud noortejuhid ja instruktorid hinnata oma ajaressurssi ja kohalikke võimalusi. Organisatsioonis oleme juba isekeskis. Meid seovad ühised eesmärgid ja arenguootused, seega me pingutame koos. Aga me pole suletud grupp, vaid ootame endi hulka uusi liikmeid. Me tegutseme avatult, et kaasata teisi eestimaalasi, ning teeme mitmekesist koostööd, et teiste kogemustest õppida.

VÕIMALUSED AVARDUVAD

Kui kogu Kaitseliit osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel, siis Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tähelepanu on noortel. Noored aga ei ole homogeenne grupp, kel on kõigil ühtmoodi nägu, tegu ja huvid, vaid noortetöö peab olema võimalusterohke ja mitmekesine. Õnneks on siin rakendatud erineva ettevalmistusega liikmeid kogu Kaitseliidust. Trend, mida peame hoidma ja suurendama, on see, et riigikaitsehuvilised poisid-tüdrukud leiaksid tee riigikaitsesse või teeksid teadliku valiku panustada edaspidi vabatahtlikuna. Teine meede noorte huvitatuse tõstmiseks on seotud noorte suurema kaasatusega otsustusprotsessidesse. Meil on mõnes malevas noorte osaluskogud, aga neid võiks perioodi lõpuks olla palju enam. Noorte suvekool on toimunud üle-organisatsiooniliselt kesksel tasandil, aga suvekoole võiks ja saaks korraldada ka malevates/ringkondades kohapeal. 74

6/2021


nooreD Uuel perioodil otsime võimalusi koostööks õppeasutustega, et pakkuda mitteformaalse hariduse meetodeid formaalharidusse lõimimiseks. Täna on positiivselt hõlmatud pooled põhikoolidest, aga neid võiks olla veerandi võrra rohkem. Nii on kindlam, et noorel on liitumisvõimalus kodu lähedal olemas. Lisaks koolidele loodame leida ka noortekeskuste ja teiste asutusteorganisatsioonidega ühisosa, mis võiks rõõmustada noori ja nende lähikondseid. Teeme algust mitteformaalse hariduse kasutegurite reklaamimisega formaalhariduse omandamise kõrval. Sest aja märk on ju liikumise, tervise, hea seltskonna, turvalisuse tähtsustamine, et füüsis oleks toetatud vaimsete vitamiinidega. Meie tegevuste prioriteet on riigikaitse, see on meie omanäolisus ja tegevuste ühisosa, seetõttu väärib see paremat lahtikirjutust plaanides ning teostust (riigikaitselaagrid, võistlusmängud, erikatsed jpmt), mis oleks kättesaadav kõikidele kodutütarde ja noorkotkaste rühmade noortele.

PARIMATEST PARIMAKS

Arengukava mõõdikute juures on rõhutatud oma tegevustega koolidesse jõudmist, noorliikmete edenemist järkudes, noorte kaasumist otsustusprotsessidesse jne – paremaks muutumist eri osapoolte dialoogi kaudu. Mida toimetulevamad on meie noored, seda paremini haakuvad nad ise organisaatorite ja kaasaaitajatena uute ülesannete võtmisesse, plaanide tegemisse ja nende elluviimisesse. Meie missioon – vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid eneseteostusvõimalusi isamaalise hariduse kaudu. Igal juhul oleme aastal 2025 oivalisemas noortetöö kvaliteedis organisatsioonid, kus iga kodutütar, noorkotkas, noortejuht on jõustatud hoidma kodukanti ning Eestit selliselt, et see oleks turvaline koht kasvamiseks, elamiseks, eneseteostuseks. Me oleme organisatsioonidena kerksed ning isiku tasandil tegijad – oleme valmis muutuma paremaks.

KaaSame vÄLjaõPPeinStruKtoreiD AVE PROOS, kodutütarde peavanem Meie eesmärgiks on sidususe tekitamine põhikooli õppeprogrammiga, et saavutada riigikaitsele oluliste pädevuste arendamist. Soovime pakkuda põnevat ja arendavat tegevust välitingimustes ning oleme võtnud suuna, et arengukava perioodi lõpuks on ligikaudu 75% põhikoolides kodutütarde või noorkotkaste rühm. Rühma töö on võimalusel viidud kooli huviringi formaati, et saada osaks koolitööst, tagada noortele kohtumiste regulaarsus ja suurendada noortetöö kättesaadavust. Kaitseliidu malevate ja Naiskodukaitse väljaõppeinstruktorite kaasamine noorte väljaõppesse peab muutuma normiks, et noortel tekiks elavaid eeskujusid täiskasvanutega liitumiseks. Soodustame noortejuhtide astumist KL või NKK ridadesse ning nende koolitamist erinevate kursuste kaudu. Ühtne koolitusstandard loob kõigile liikmetele aluse olla ühtselt väljas terve Kaitseliidu ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Kaasates noori teadlikult ja seaduspäraselt täiskasvanute tegevusse, suudame tagada, et vähemalt iga viies kodutütar või noorkotkas leiaks tee Kaitseliidu malevasse või Naiskodukaitse ringkonda. Meile on oluline olla arvestatav partner igas kohalikus omavalitsuses, igal rühmal on võimalus näidata initsiatiivi ning leida endale koostööpartneriks mõni ettevõte, noortekeskus või kool. Kokkulepitud koostööplaan tagab meie noorte osalemise ühistel üritustel ning aitab meid omakorda rühmategevuseks vajalike ruumide jm vahendite leidmisel. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on arendada riigikaitselise noortetöö kogemuste vahetamist partnerorganisatsioonidega, et toetada noortejuhtide ja noorte mitmekesist väljaõpet. Meil on ühine koostöölepe Läti (Latvian Cadet Forces – Jaunsardze), Leedu (Lithuanian Riflemen´s Union – Šaulių Sąjunga), Suurbritannia (United Kingdom Army Cadet Forces) ja Poolaga (Military Recruitment Office – Join the Military).

noortejuhte tuLeB hoiDa SILVER TAMM, Noorte Kotkaste peavanem Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ühise arengukava koostamisel aastani 2025 kaasasime esimest korda huvigrupina lapsevanemaid, kes on aastaid usaldanud oma lapsi noorkotka või kodutütrena Kaitseliidu noortejuhtide hoolde. Organisatsioonidele on oluline kuulata ja võtta arvesse ka lapsevanemate ettepanekuid tegevuste planeerimisel. Oleme Eestimaa noorte esmane võimalus panustada riigikaitsesse! Visiooni sõnastamisel rõhutasime kahte olulist külge: oleme avatud ja meiega saavad liituda kõik Eesti noored ning Kaitseliit suudab pakkuda noortele riigikaitselist tegevust, mida teised noorteorganisatsioonid sellises vormis ei suuda. Noorte osaluse suurendamine on uue arenguperioodi üks fookustest. Noorte hääl ja sõna peavad senisest enam kõlama ning nende kaasamine planeerimisse ja sündmuste korraldamisse peab olema süsteemsem ja laiapõhjalisem. Tegevusi, millesse noori kaasata, on palju, me peame ise neid märkama ja usaldama noortes peituvat potentsiaali. Noortejuhid on noorkotkaste ja kodutütarde võtmeisikud! Nad on vabatahtlik jõud, mis annab Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele tugeva vundamendi. Alati rõõmsameelsed ja teotahtelised juhid näevad takistuste asemel võimalusi ning suudavad enda ümber koguda tuhandeid aktiivseid ja kogemustejanus noori. Noortejuhte tuleb hoida ja toetada, nende ettevalmistus ja kvalifikatsioon noortetööks peab olema tagatud, et pakkuda ikka kvaliteetset ja kaasahaaravat tegevust.

6/2021

75


nooreD

KatSiD Kogu eeSti Juulikuine Kodutütarde ja Noorte Kotkaste suurlaager Spekter toimus sel aastal teisiti. Ajavahemikul 13.–18. juulini tuli üle Eesti kokku 15 väiksemat Spektrit. Tekst: MARKUS SEIN, KL noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist

T

änavune suurlaager toimus juba kolmandat korda ja tõi piirkondlikesse laagritesse kokku kodutütreid ja noorkotkaid üle Eesti, osalejate arv küündis 2366ni.

Suurlaagris omandati mitmesuguseid oskusi ja teadmisi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonist ja nende seotusest riigikaitsega laiemalt. Noored said nii õppes osaleda kui ka oma meeskonnatööoskusi proovile panna. Majutamine oli korraldatud telkides ja kogu tegevus välitingimustes. Suurlaagri ühe peakorraldaja Julia Siimbergi sõnul oli selle aasta suurlaager taas teistmoodi. „Varasematel aastatel saime kõik ühiselt laagrimelu nautida, viibida füüsiliselt ühes kohas, koos tantsida ja lõkkeõhtul laulda,“ meenutas ta. 2020. aasta laager toimus aga pandeemia tõttu virtuaalsel kujul. „Koos meeskonnaga arutlesime ja kaalusime kõiki võimalusi, kuidas laager saaks ikkagi toimuda kokkusaamisena, ning tekkis idee teha selle aasta Spektrid küll hajutatult, kuid siiski 15 maakonna piirkondlike laagritena,“ selgitas Siimberg. Nii võtsidki noorteinstruktorid üle Eesti koos oma noortejuhtidega südameasjaks maakonnalaagrite õnnestumise. Tänu neile õnnestuski suurlaager Spekter suurepäraselt. Lisaks Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskjuhatusele aitasid sellele kaasa kõik Kaitseliidu malevad.

76

6/2021

HENDRIK MÜ TT

Harju Spekter


Tartu Spekter HANNA RATASSEPP

nooreD

Viru Spekter MAARIT PUUSIK

Pärnu Spekter HANNO SAKS

Sakala Spekter MARKUS SEIN

Põlva Spekter LISETTE JOHANSON

6/2021

77


miLtaarturiSm

Sõja jÄLgeDeS SõjamuuSeumi Fotojahi aBiga

Eesti sõjamuuseumi kevadisel fotokonkursil „Sõja jälgedes“ osalejad pildistasid kõikvõimalikke objekte alates kindlustustest ja lõpetades Eesti pika sõjaajaloo monumentidega. Puudust polnud ootamatutest vaatenurkadest ega peidus paikadest. Tekst: SANDRA NIINEPUU, Eesti sõjamuuseumi info- ja turundusjuht

2. koht: Raigo Tõnisalu, Kalana vaatlustorn Hiiumaal Ristnas Kuni päris viimase hetkeni oli tugev konkurent esikohale see foto, mis pälvis ka riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) eriauhinna. RKIKi esindaja žüriis Maria Freimann selgitas, et foto on väga õnnestunud, kuna näitab kaitserajatist korraga kahes dimensioonis. Ühtepidi on võetud vaatleja ja dokumentalisti, aga teisalt justkui kasutaja perspektiiv, nii et objekti sisuline funktsioon tuleb väga puhtal kujul esile – pildistatud on võimet, mis selle struktuuri ehitamisega loodi. See foto meeldis väga ka sõjamuuseumi töötajatele.

Sõjamuuseumi töötajate lemmik: Raigo Tõnisalu, Osmussaarel asunud rannakaitsepatarei nr 314 maa-alune ruum, kus on säilinud sõdurite narid Sõjamuuseumi töötajad tõstsid esile mitmeid töid, kuid kuna see foto jäi silma ka žüriile ja on üldse mitmes mõttes tähelepanuväärne, pälvis eriauhinna just see. Ruum, kus need narid asuvad, on nimelt tavaliselt vee all ja niisama lihtsalt sinna ligi ei pääse. Tänu sellele on interjöör säilinud nagu ajakapslis. Loodetavasti see sellisena, inimkäest puutumata, vaid ajahambale pureda ka jääb.

78

6/2021


miLtaarturiSm

E

esti sõjamuuseumi fotojaht kestis veteranipäevast, 23. aprillist mai lõpuni. 22 osalejalt laekus kokku 108 konkursile kvalifitseerunud fotot. Nende hindamisel osalesid lisaks muuseumile teised kaitseministeeriumi valitsemisala asutused, kes premeerisid oma lemmikuid eriauhindadega.

Sõjamuuseumi teadur ja hobifotograaf Siim Õismaa, kes oli ühtlasi fotojahi idee autor, ütles tulemusi kommenteerides, et jaht läks piltide arvu mõttes suisa üle ootuste hästi. „Isiklikult on mul eriti hea meel võidutöö üle, mis vastab ka minu enda stiilile,“ rääkis ta.

Lisaks juba välja hõigatud võitjatele jõuavad 12 paremat fotot ka sõjamuuseumi 2022. aasta kalendrisse.

Sõjamuuseum tänab kõiki fotograafe, žüriid, kaitseministeeriumi, kaitseväge, Naiskodukaitset, Kaitseliitu, riigi kaitseinvesteeringute keskust ja kaitseväe värbamiskeskust.

Üldvõitja valis viieliikmeline žürii koosseisus Elisa Jakson (Naiskodukaitse), Maria Freimann (riigi kaitseinvesteeringute keskus), Markus Sein (Kaitseliit), Martin Andreller (Eesti Mälu Instituut), Siim Õismaa (Eesti sõjamuuseum).

Täielik galerii fotojahi fotodest on sõjamuuseumi Facebooki-lehel ning loomulikult tasub kõiki pildistatud objekte ka oma silmaga kaema minna. Kui võimalus avaneb ja tingimused seda lubavad.

1. koht: Janek Mõisavald, Hara allveelaevade sadam Pärast pikka ja rasket kaalumist, mis nõudis isegi superfinaali pidamist, valis žürii parimaks selle foto. Ise samuti fotograafiaga tegelev Kaitseliidu liige, Noorte Kotkaste avalike suhete spetsialist Markus Sein tõstis võidutöö puhul esile head kadreeringut, huvitavat ja eristuvat tehnilist teostust ning ruumilisuse efekti. „Jääd pikemalt vaatama ja mõtisklema,“ leidis ta. „Sõjaaegne objekt, aga pilt on samas rahulik ja mõnus vaadata.“

3. koht: Martin Siplane, detailivaade Neitsitornist ja suurtükitornist Kiek in de Kök Kui esikohafoto juures tõstis žürii esile sügavust, siis siin loob efekti hoopis see, et kolmemõõtmeline objekt mõjub tasapinnalisena. „Ilus ja lihtne kompositsioon, hea tonaalsus, hästi on tabatud tekstuuri- ja värvivariatsioone,“ kommenteeris Markus Sein. Ühtlasi on pildistatud rajatist, mis esindab Eesti vanemat sõjaajalugu ja mida vaadates kohe ehk ei meenugi, et tegu on osaga Eesti militaarpärandist.

6/2021

79


FiLmiarvuStuS

jaLgPaLL on Parem Kui SõDa! Nii sõdimise kui jalgpalliga on maailma rahvastel kindlad suhted. Sõda on pidanud kõik rahvad, jalgpalli mängivad ka enam-vähem kõik ja eriti karmil juhul mängitakse korraga nii sõda kui jalgpalli.

P

Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

ihusoleva filmi kohta ei oskagi õiget seisu- ega istekohta võtta, kas on tegu rohkem sõja- või jalgpallifilmiga. Samas kui järele mõtelda, siis ameeriklaste arusaam jalgpallist näeb välja nagu sõda. Ja paljude Euroopa rahvaste arvates jalgpall ongi sõda. Ning inglaste arvates on sõda jalgpalli kehvavõitu aseaine. „Victory“ (1981) on just niisugune film, kus sõda peetakse lahinguvälja asemel palliplatsil. Käib teine ilmasõda. Hulk lääneliitlaste sõjamehi on osanud sõja käigus vangi langeda ning veedavad nüüd aega vangilaagris ja tegelevad asjadega, millega tegeleda tohivad.

80

6/2021

Kes voolib puulusikaid, kes nuputab põgenemisplaani, kes krutib salaja väga illegaalset raadiot ning peab kodumaaga sidet. Aga kõik nad mängivad mingil ajal ka jalgpalli. Germaani sõdalasi sõjavangide tegevus alul niiväga ei huvitagi, kuni laagrisse satub huvireisile major von Steiner (Max von Sydow). Steineri idee põhjal hauvad Saksa ohvitserid välja plaani võita propagandasõjas oluline punkt. Organiseerida vangide ja sakslaste vaheline jalgpallimatš. Sakslased, et end kõiksugu üllatuste vastu kindlustada, otsustavad mängida rohkem sõda ja vähem jalgpalli. Vangidel mõistagi ei jää muud üle kui asjaga leppida. Et kõik väga lihtsakoeline

ja mõeldud-tehtud välja ei paistaks, tegutseb vangilaagris põgenemishuviline kapten Hatch (Sylvester Stallone), kes jalgpallimeeskonda kasutades põgeneda loodab. Jalgpalli mitteoskava inimesena satub ta aga hoopiski palliplatsile segadust tekitama. Nii see läheb, õnneliku ja võiduka lõpuni välja. Hulk aastaid tagasi, kui kõnealust filmi hakati kodumaal näitama, ei mäletagi, kas telekas või kinos, tundus film ikka pööraselt lahe. Nüüd uuesti üle vaadates oli hea võrrelda, kas töötab samamoodi kui toona või ei. Olgugi et tihtilugu, vähemalt jutu tasemel, on kõik vanad asjad ja ajad


head, limonaad värvilisem ja juhtijad konnad punasemad, peab sedapuhku kurvastusega nentima, et film on ajaga viletsamaks läinud. Samuti võttis kukalt sügama küsimus: on’s film ikka piisavalt „sõja-“? Järele mõeldes sai selgeks, et mitmed kohustuslikud punktid on täidetud ja on parasjagu „sõja-“. Relvastatud ja mundris inimesed – täiesti olemas. Tegevusaeg on II maailmasõda – klapib. Tegevuskohaks sõjavangilaager – sobib ka. Sõjafilmide kohustuslik atribuut, üksainus ilus naistegelane – jah, on! Niisiis, on ikka küll sõjafilm. Asjaolu, et kellegi pihta ei tulistata ja relvastatud isikud käituvad kuidagi kohmetult, võib selgitada filmi laia tarbijaskonna ja päevase ekraaniajaga. Filmil üldiselt pole väga vigagi, kuid stsenaarium tundub kuidagi kipakas. Lõpplahenduse eel, kui vangide meeskond passib riietusruumis ning tekib võimalus põgeneda, ajavad osad meeskonnaliikmed plaanile sõrad vastu. No miks küll? Saksa pool saaks propasõjas miinuse kirja ka siis, kui terve meeskond poole mängu pealt jalga laseks. Igaüks võiks öelda – näete, millised käpardid te olete, ei oska vangegi valvata! Ludrid! Aga noh, siis tuleks ju pool stsenaariumi ringi kirjutada ja kes see ikka nii väga viitsib. Häda võib peituda stsenaristide arvus. Kui lugu nelja peale valmis kirjutada, on selge, et üks kirjutab üht, teine teist ja kolmas tõmbab pooled asjad maha. Muidu pole stsenaariumil suurt häda midagi, lugu kui selline on kenasti jutustatud, ainult lõpplahendus tundub tsipa veider. Väga lustlik oleks muidugi see, kui põgenejatele tulnud oleks kange kihk platsile tagasi minna alles Inglismaale jõudes, aga see oleks juba liiga montypythonlik. Ühes asjas ei tule seekord mitte mingisugust kriitikat ja selleks on sõjatehnika. Sest tehnikat ei näidata. On mõned veoautod, näpuotsaga sõiduautosid ja kõik. Muidugi võib olla, et autodel oli vale arv rattaid all või midagi muud häda, aga sellele ei pööranud tähelepanu. Jalgpalli koha pealt parem sõna ei võta. Sest allakirjutanu teadmised jalgpallist on võrreldavad filmis tegutseva kapten Hatchi omadega. Tean, et on kaks meeskonda, on pall ja palli lüüakse jalaga. See on kõik. Kas ajastust või asukohast tingituna, täpselt ei tea, aga minu koolis õppimise ajal oli kehalise kasvatuse

PARAMOUNT PICTURES

FiLmiarvuStuS

„VICTORY“

Osades: Sylvester Stallone, Michael Cane, Max von Sydow, Pelé Lavastanud: John Huston 1 tund ja 57 minutit Hinnang kümnepallisüsteemis Idee 5 – pole esimene film, kus sõda ja pallimängu püütakse klapitada, ega ilmselt ka viimane. Teostus 5 – ei midagi hullu, midagi suurepärast ka mitte. Näitlejatööd kokku 6 – major Steineri eest üks lisapunkt. Lavastajale 5 – kõik on omal kohal, ei rohkemat.

tundides väga populaarne niinimetatud loomade jalgpall, mille reeglid ülal juba kirjeldatud said. Piisavalt vanad inimesed on „Lasteekraani“ vahendusel sedasama asja multika kujul nõrkemiseni vaadanud. Vaevalt jalgpalli osast mingeid filmivigu otsida tasub, sest pallimäng on üles võetud vägagi kompetentse isiku näpunäidete kohaselt. Kas olekski aastal 1981 võtta olnud paremat asjatundjat, kui seda on Pelé. Pelé mängib filmis ka kaasa, mitte ei piirdu kuskil kaadri taga õpetamisega. Filmi on lavastanud John Huston. On elu jooksul lavastanud, stsenaariume kirjutanud ja ise näidelnud, seda kõigekõigemat, Oscarit, saanud näpuga katsuda koguni kahel korral. Paraku „Victory“ erilist võitu ei toonud. Meie endine suur kodumaa ja praegune idanaaber on filmi küll 1981. aasta festivali nominentide hulka kirjutanud, aga ei tulnud sealtki midagi enamat. Natuke kaotaja mainega film, mida nimi pole aidanud. Peaosaline kogu möllus on kapten Colby, keda mängib Michael Caine. Colby on sihuke keskmise Inglise mehe moodi sell. Kui kohtaks kusagil pubis, ei oskaks mitte midagi kahtlustada, aga näe, jalgpallur. Internet on

täis nördinud puhkimist, et Caine ei tea jalgpallurit kehastades tegelikult jalgpallist mitte kolbigi. Aga tegelikult võib ka selle filmi taga olla oma kõikidesse filmidesse Caine’i suruv režissöör Nolan. Jah, Nolan ei lavastanud „Victoryt“. Jah, Nolan oli aastal 1981 11-aastane. Niisiis piisavalt vana, et alustada ühe kindla näitleja mõjutamist, et toota meile seni teadmata lõpuga pompöösset filmiseeriat, mille igas episoodis on kusagil Michael Caine. Vastab eelkirjutatu nüüd tõele või ei, aga suur harjumus on sees, et kus on Caine, seal on kusagil varitsemas Nolan. Või vastupidi. Teine väljapaistev roll on antud tuntud muskulaarnäitleja Stallone’ile. Stallone’i osaks on mängida ameeriklast kapten Hatchi, kes päritolust johtuvalt ei tea Euroopa jalgpallist ööd ega mütsi. Kui nüüd arvata, et üks tõsine muskulaarnäitleja nagunii jalgpallist suurt midagi ei tea, sest pallimängu asemel tegeleb ta vabal ajal rauatükkide teisaldamisega, on roll antud just õigele inimesele. Stallone kehastab isikut, kes jalgpallist midagi ei tea, ja see tuleb tal väga tõetruult välja. Hea töö, mister Rambo! Kolmanda peamise, kuid neist kolmest kõige episoodilisema osalise, major Steineri kehastamine on antud Max von Sydow’le. Eetriaega saab von Sydow Stallone’ist ja Caine’ist küll vähem, kuid vähemasti minu arvates teeb korralikuma rolli kui teised kaks. Sydow’ Steiner mõjub tõelisemalt kui Hatch või Colby. Aga see on kõigest minu arvamus. Üks asi, mis võinuks olla teistmoodi, on režii. Vaat see võinuks pallilahingu ajal olla äkilisem. Noh, nagu tänapäeval. Paraku polnud filmi valmimise ajal kiire kaadrivahetus veel kombeks, arvati koguni, et vaataja ei kohane rahutult tõmbleva pildiga. Nii et las ta siis olla. Muus osas on film igatpidi keskmine. Enam-vähem ära tehtud rollid, ka kõiges muus kindla peale minek annab tulemuseks filmi, kus on natuke seda ja natuke seda teist. Natuke sõda, natuke jalgpalli, natuke vangilaagrit, natuke vastupanuliikumist. Nagu sünnipäevane kartulisalat, mis on hommikul pidulauale tõstetud, aga mille sööjad avastavad alles õhtu eel, mil ta on jõudnud juba natuke käest ära minna. Aga ainult natuke. 6/2021

81


raamatuarvuStuS

meeS Kui haamer Kindlasti olete kuulnud väljendit „Kui sul on haamer, siis meenutab iga probleem sulle varsti naela“. Raamatus „Mees eesrindelt“ omandab see tsitaat täiesti uue tähenduse. Tekst: KARRI KAAS, Kaitse Kodu! peatoimetaja

M

öödunud aastal ilmunud teose „Mees eesrindelt“ peategelaseks ja autoriks on Ant Middleton, Briti seikleja ja muidu kõva mees, kes laiema tuntuse saavutas ühe kohaliku telekanali saate „SAS: võidab see, kes julgeb“ juhina. Enne tuntuks saamist teenis ta aga leiba Ühendkuningriigi armee kuningliku insenerikorpuse 9. eskaadris langevarjurina, kuninglikus merejalaväes rühmaülemana ning mereväe eriüksuses SBS (Special Boat Service) snaiprina. Kokku paarkümmend aastat, mille sisse jäid missioonid nii Põhja-Iirimaal, Makedoonias kui Afganistanis.

eraelulisi detaile, mis avavad teda inimesena ning lisavad pehmust, millega sedasorti raamatud tavaliselt silma ei paista. Kõik see teeb „Mehe eesrindelt“ lobedalt loetavaks raamatuks, mida on väga raske käest panna. Lehekül-

„MEES EESRINDELT“ Ant Middleton 312 lehekülge Varrak

Eelneva põhjal võib väita, et tegemist on mehega, kes on elu ja ilma näinud. Küll ainult ühe väga kitsa valdkonna piirides, kuid suures plaanis ei oma see tähtsust. Vähemalt autori arvates, sest tema leiab, et põhitõed, mis kehtivad sõjaväes, kehtivad ka ülejäänud maailmas. Peab ainult oskama neid üle kanda ja seda autor oskab. Üsna avameelselt kirjeldab Middleton oma teenistuskäiku Ühendkuningriigi relvajõududes, alates süsteemiga liitumisest ning lõpetades sellest väljumisega. Vahele pikib ta üksjagu

82

6/2021

jed mööduvad hämmastava kiirusega ning lõpp jõuab kätte enne, kui te sellest arugi saate. Kindlasti tahate nüüd küsida: aga kuidas see kõik alguses mainitud haamri ja naeltega seotud on? Nagu teosest välja tuleb, on autor lisaks kõigele muule ka inimhingede insener. Seetõttu esitab ta iga oma elust pajatava peatüki lõpus terve rea soovitusi, mis peaksid aitama lugejatel samasugustes oludes paremini toime tulla. Paraku on need nõuanded üsna jõupositsioonilt lähtuvad ning sellest vaimust kantud. Autori arvates peitub kõigi probleemide lahendus tugev olemises. Kui sa oled piisavalt tugev, siis sul läheb hästi, aga kui sa ei ole, siis ka ei lähe. Nii lihtne ongi. Võttes arvesse Middletoni tausta, võib aru saada, kuidas ta oma soovitusteni jõudis. See ei tähenda, et neid peab kohe järgima hakkama. Selleks on need liiga naivistlikud ja kulunud ning kantud autori soovist oma jalg ka eneseabiõpikute turu ukse vahele saada.

VARRAK

Ometi ei tähenda see, et „Mees eesrindelt“ oleks halb raamat. See pole ka väga hea, kuid on loetav. Muidugi juhul, kui suudate mööda vaadata sellest veidrast elulooraamatu ja eneseabiõpiku kombinatsioonist.


AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU


Pildil: HK SP5L

Täienenud valik uusi relvi. Lepi aeg kokku ja tule vaatama

SP5 SP5L MR223A3 MR308A3 SFP9 Match P30L

Tel: 646 0113 Siduri 7, Tallinn

armament.ee rifle.ee